Mooste Rahvamuusikakooli õpetajad, õpilased ja lapsevanemad kutsuvad kõiki huvilisi detsembri alguses rahvamuusikaga salapäraselt täidetud Jõulumajja.
Jõulumaja on tavalistel tööpäevadel roosat värvi maja Mooste mõisapargis, kus tegutseb rahvapilliõpet pakkuv huvikool. 6., 7. ja 8. detsembril muutub maja korraga jõulutegelaste koduks. Majas askeldavad nukud, pillihaldjas, torupilli, kannelde ja lõõtsadega päkapikud ja mitmed teisedki tegelased. Koos majaelanikega saab meisterdada niidipilli, mängida meie rahva vanemaid mänge, laulda laule.
Kogu info leiate plakatilt, mis ripub siin: www.rahvamuusika.ee/plakat.pdf
Ootame teid külla!
Krista Sildoja
Autor: Maire Kriis
Võrumaa aasta isa aunimetuse pälvis Aigar Piho
Võru maakonna autasude omistamise komisjon andis Võrumaa aasta isa aunimetuse kaheksa lapse isale Aigar Pihole. Aigar Piho kandidatuuri esitas aasta isa konkursile Rõuge Vallavalitsus.
Aigar Piho on isa, kes on oskuslikult ühendanud oma töised tegemised ja kaheksa tubli lapse üleskasvatamise, pakkudes lastele mitmekesiseid enesearendamise võimalusi ning on aidanud leida lastel tee huvipakkuvate valdkondade juurde. Ta on isa, kes on laste kõrval ka nende täisealiseks saamisel, elades kaasa nende võitudele-rõõmudele ja toetades raskematel hetkedel. Ta on hooliv kogu oma perekonna ja abivalmis teiste ligimeste suhtes.
Aigar ja Anni Piho pere lapsed Kaur, Kaarel, Katre, Mats, Kail, Han Hendrik, Ann Maria, Miina Aleksandra on endale juba muusiku, hea joonistaja või sportlasena nime teinud. Aigar Piho on tulihingeline turismiedendaja, ülihuvitavate ürituste korraldaja, kodanikuühenduste arendaja, koolitaja, erinevate projektide eestvedaja, piirkonna arengus kaasa rääkija ja tegutseja.
Võru Maavalitsus alustas aasta isa tiitli välja andmist 2005. aastal, et väärtustada tervet ja tugevat peret ning isa rolli perekonnas. Eelnevatel aastatel on tiitli pälvinud Jüri Drenkhan, Väino Leok, Andrus Asi, Agu Palo, Mart Timmi, Ülo Perli, Joel Sarik.
Aigar Piho ja teisi Võrumaa tublisid isasid tunnustatakse isadepäeval, 11. novembril kell 16 kultuurimajas Kannel kontserdil, kus kodust ja armastusest laulavad Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi ja Võru I Põhikooli lastekoorid, solistid ning Võru Naiskoor Kannel. Kontsert on pühendatud isadele ja vanaisadele.
Kersti Kattai
Loodi mõisas toimub palkehituse õppepäev
Laupäeval, 10. novembril kella 10–14 toimub Loodi mõisas õppepäev, mis on ühtlasi Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku ehituse eriala palkehituspraktika. Praktika eesmärgiks on kahe nädala jooksul ehitada suitsusauna palkkehand ja katusekonstruktsioon. Saun ehitatakse täielikult taaskasutatud palkidest, kasutades postnurk- ja vahvärkehituse võtteid.
Laupäeval on kõigil huvilistel võimalik tulla vaatama ja uurima, kuidas kahe nädalaga saun ehitada, mis on postnurk ja vahvärk ning, kuidas vanadest palkhoonetest uusi saab teha.
Õppepäeva viib läbi TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia pärandtehnoloogia magistrand ja seltsi liige Tarmo Tammekivi. Sauna ehitusprotsessi on võimalik jälgida ka Facebookis
Õppepäev on tasuta
Unustatud lavad ja Nooruse koor Võru Kandles
Võru Kandles reedel, 9. novembril kell 19 segakoori Noorus kontsert ”Unustatud lavad”.
Esitusele tulevad eesti rahvamuusika töötlused.
Segakoor Noorus asutati 1959. aasta novembris. 52 tegevusaasta jooksul on koor osalenud mitmetel rahvusvahelistel koorimuusika festivalidel üle Euroopa. Paljudelt konkurssidelt on koor toonud kaasa esikohti, andnud välja kuus CD-plaati, esitanud suurvorme ja osalenud paljudes projektides. Alates 2012. aastast on koori peadirigent Maarja Helstein. Nooruse abidirigent on Markus Leppoja. Koori repertuaari kuuluvad nii tuntumate eesti heliloojate looming kui ka mitmete Euroopa heliloojate teoste ettekanded sümfooniaorkestritega, aga ka a capella vormis. Koorile on kirjutanud muusikat Alo Mattiisen, Mart Siimer, Urmas Sisask ja Rene Eespere.
Kontsert on tasuta.
Olete oodatud!
Võru Kannel
Infoseminar tutvustab Austraalias töötamise ohtusid ja võimalusi
Homme, 7. novembril algusega kell 16 korraldab Tallinna noorte infokeskus infoseminari „Austraalia – ohud ja võimalused”. Seminar toimub Tallinna ja Harjumaa noorte teabe- ja nõustamiskeskuses aadressil Suur-Ameerika 35. Ülevaate välisriigis ohutult töötamisest annab Living for Tomorrow esindaja ning noored jagavad endi vahetuid kogemusi Austraalias töötamisest. Seminar pakub võimalust saada vastused oma Austraalias töötamisega seotud küsimustele.
Seminaril osalemiseks on vajalik eelregistreerimine e-posti aadressil velli@taninfo.ee või telefonil 641 2271 ja 5556 7782. Osavõtt on tasuta.
Sännas algavad täna Portugali keele ja meele õhtud
Täna, 6. novembril kell 18 alustab Sänna Kultuurimõisa juures tegevust Portugali keele ja meele õhtu. Juhendab Kultuurimõisa vabatahtlik Maria Moser Portugalist.
Maria kolis Sännasse selle aasta juunis ning on Kultuurimõisa tegemiste juures nõu ja jõuga abiks suisa aasta aega. Portugali keele ja meele õhtutel tehakse tutvust portugali keelega, kuulatakse muusikat, vaadatakse filme, valmistatakse maitsvat portugali toitu ja kindlasti on plaanis palju muud huvitavat.
Õhtud on tasuta, tule ja võta kaasa head-paremat teelauale.
Esimesel kohtumisel lepitakse kokku, mis päevadel ja kui tihedalt võiks koos käima hakata.
Rohkem infot: moser.carmo@gmail.com ; 56807165 (Maria) või kultuurimois@kultuuritehas.ee; 55588929 (Kadi).
Heategevuslik motokross “Tanel Leok ja sõbrad” kogus 10 000 eurot
Neljapäeval anti Tallinnas, Kalevi Šokolaadipoes ja meistrikojas üle tänavu 13. oktoobril Tartumaal, Haaslava vallas uuel Lange krossirajal peetud heategevusliku motokrossi käigus kogutud toetussumma, milleks on 10 000 eurot ja mis läheb läbi õnnetuse liikumispuude saanud lastele ja noortele.
Heategevuslik motokross ”Tanel Leok ja sõbrad” toimus tänavu neljandat korda ja varasema kolme aastaga on kogutud heategevuseks 35 500 eurot. Tänavune 10 000 eurot annab taas võimaluse läbi õnnetuse liikumispuude saanud lapsi ja noori abistada. Selle aasta heategevuskrossil oli osalejaid üheksast riigist, nimekamad olid neist kahekordne maailmameister Mickael Pichon Prantsusmaalt ja James Cotrell ning Ashley Wilde Inglismaalt. Ja loomulikult Eesti parimad sõitjad eesotsas Tanel Leokiga. Loe edasi: Heategevuslik motokross “Tanel Leok ja sõbrad” kogus 10 000 eurot
Presidendiproua kohtus Eesti parima koolisöökla konkursil pärjatud Valga Põhikooli kokkadega
Evelin Ilves kohtus Valga Põhikooli õpilaste ja õpetajatega ning proovis koolitoitu, mille valmistaja OÜ ReMa Köök on kaks aastat järjest pärjatud Eesti parima koolisöökla konkursil innovaatilise toidu preemiaga.
OÜ ReMa Köögi kokkade – Mari Kunderi ja Merili Varese – abiga konkureeriti käesoleval õppeaastal juba kolmandat korda Eesti parima koolisöökla tiitlile. Esimesel osalemise aastal saadi eripreemia parima tulemuse eest eelvoorus, möödunud aastal andis Evelin Ilves neile üle preemia parima innovaatilise toidu eest. Tänavu olid Valga Põhikooli kokad taas parimad innovaatilise koolitoidu valmistajad kala-köögiviljasupi näol.
OÜ ReMa Köök kasutab oma toitudes kohalikke mahejuurvilju, väga oluliseks peetakse toorsalatite suurt valikut. Valga Põhikoolis ei kurda tõepoolest keegi köögiviljade või salatite vähese söömise üle. „Ka loobuti pea täielikult kolm aastat tagasi sealiha kasutamisest ning asendati see vähemrasvase loomalihaga. Tegemist on lausa musterkooliga,” lisas Evelin Ilves.
Vabariigi Presidendi Kantselei
Omanikuta kiirgusallikaid saab tasuta ära anda
Keskkonnaministeerium koostöös Päästeameti ja AS-ga A.L.A.R.A. korraldab kampaania, mille käigus saavad eraisikud ja ettevõtted tasuta ära anda omanikuta kiirgusallikaid. Kampaania kestab kuni 17. detsembrini.
Kiirgusallikas on seade või radioaktiivne aine, mis on ohtlik nii inimese tervisele kui ka keskkonnale. Kiirgusallikat ise jäätmete ladustamispaika transportida ei tohi. Radioaktiivse eseme olemasolul palutakse teavitada AS-i A.L.A.R.A, kes hoolitseb selle ohutu transpordi eest.
Eestis leidub kiirgusallikaid sisaldavaid seadmeid peamiselt tööstuses, meditsiinis ja teaduses. Aga ka mõned tavakasutuses olevad esemed on radioaktiivsed, näiteks mitukümmend aastat vanad suitsuandurid sisaldavad ohtlikku plutooniumi, vanaaegsed helendavate numbrilaudadega kellad ja kompassid ning muud helendavate sihverplaatidega mõõteriistad. Helendava luminofoorvärviga kaetud numbrid sisaldavad raadiumi, mis ongi kiirgusallikas.
Kui kellegi valduses on kiirgusallikaid või keegi on märganud midagi kahtlast, mida võib pidada kiirgusallikaks, tuleks leiust 17. detsembrini teavitada radioaktiivsete jäätmete käitlejat ASi A.L.A.R.A. telefonidel 674 1366 või 517 4284. AS A.L.A.R.A. korraldab kokkukogutud jäätmete veo Paldiski radioaktiivsete jäätmete käitluskeskusse ning nende nõuetekohase käitlemise ja ladustamise vahehoidlas.
Radioaktiivsete jäätmete kokkukogumise kampaania toimub tänavu kolmandat korda. 2009. aastal koguti kampaania käigus ühe kuu jooksul kokku 117 kiirgusallikat, 2010. aastal kolme kuuga 214 allikat ja 1,5 m3 radioaktiivselt saastunud metalli.
Reelika Runnel,
Keskkonnaministeeriumi kliima- ja kiirgusosakonna peaspetsialist
Aasta kodaniku kandidaate saab veel esitada
Kultuuriministeerium ootab kuni esmaspäeva, 12. novembrini aasta kodaniku kandidaate. Selle aasta kodanikupäeva moto on „Väärikalt läbi elu”, mis on inspireeritud Eesti filmi 100. juubelist ning aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsusest aastast Euroopas.
Aunimetusega tunnustatakse tegusana ja Eesti ühiskonna suhtes hoolivana silma paistnud inimesi. Aasta kodaniku tiitlile saavad kandideerida Eesti Vabariigi alalised elanikud ning kandidaate võivad esitada kõik soovijad. Taotluses tuleb põhjendada kandidaadi sobivust ja seost motoga. Samuti peab kandidaat vastama aasta kodaniku statuudi tingimustele.
Aasta kodaniku kandidatuuri saab esitada elektronposti aadressil aastakodanik@kul.ee või Kultuuriministeeriumi aadressil Suur-Karja 23, 15076 Tallinn.
Aasta kodanik 2012 kuulutatakse välja 23. novembril.
Vaata lisa aasta kodaniku aunimetuse ja statuudi kohta SIIT
Sirli Tooming
Kultuuriministeerium
Käru tuletõrje tähistab 100 aastapäeva
Laupäeval, 27. oktoobril, tähistavad Käru vallavalitsus ja Lääne päästekeskus Käru organiseeritud tuletõrje 100 aasta juubelit, Raplamaal tegutsevatest päästeüksustest on Käru tuletõrjest vanem vaid Rapla.
Toosikannu puhkekeskuses peetaval pidulikul seminaril austatakse Käru elanikke, kes on tulevalvel olnud juba viiekümnendatest aastatest.
Üritusel demonstreeritakse poole sajandi tagust tulekustutustehnikat ja -varustust ning näidatakse ajaloolisi tuletõrjefilme.
Käru vabatahtliku tuletõrjeseltsi juhatuse liige ja Käru vallavanem Elari Hiis ütles, et väikese kogukonna jaoks on tuletõrje olemasolu elulise tähtsusega. „Raskes olukorras saabki kõigepealt loota kogukonna liikmetele,” lisas Hiis.
Tänane Käru päästekomando on osa pääste turvavõrgustikust Raplamaal, mille moodustavad neli kutselist komandot ja 12 vabatahtlikku päästeüksust.
Lääne päästekeskuse Raplamaa päästepiirkonna poolt on Käru tuletõrje juubeliks valminud ka lühifilm, mida saad vaadata aadressilt www.ligimesekaitseks.tv/karu-tuletorje-100/<http://www.ligimesekaitseks.tv/karu-tuletorje-100/>
Evelin Trink
Pildil Käru tuletõrjujad. Foto: Käru Vallaleht
Vana-Läänemaa ajaloo radadel
Laupäeval 27. oktoobril kell 13 toimub Lihula mõisas artiklitekogumiku „Vana-Läänemaa ajaloo radadel I” esitlus.
Raamatusse on koondatud artiklid Lihula keskaegse aleviku alal ja Salevere Salumäel toimunud arheoloogiliste uurimistööde tulemustest, Kinksi aardeleiust, omapärasest relvast „notstalist”, Lihula mõisast keskajal ning 18.—19. sajandil, Esimese maailmasõja aegsetest merelahingutest Läänemaa rannikul, Mäense Kinnikat talust sirgunud kultuurihuvidega meremehest Aleksander Vahterist ning Vabadussõja mälestusmärgi taastamisest Vigalas. Esitlusel on võimalik ka raamatut osta.
Ettekandega „Eesti keelest eile, täna ja homme” esineb haridusministeeriumi keeleosakonna nõunik Tõnu Tender.
Eesti muuseumide ajalooteemalisi väljaandeid müüb Eesti ajaloomuuseumi raamatupood.
Mati Mandel
MTÜ Keskaegne Lihula
Vana- Läänemaa Ajalooselts
Loodav sihtasutus hakkab arendama Narva linnust ja bastione
Kultuuriminister Rein Langi sõnul on tekkinud selge vajadus Hermanni linnuse ja bastionide kompleksseks väljaarendamiseks, kuid Narva linnal üksi puudub võimekus sellist ajaloolist objekti hallata.
Narva linnale tehti ettepanek luua riigiga ühine sihtasutus, mille ülesandeks saab linnuse ja bastionide kordategemine ja köitva külastuskeskkonna loomine. Kultuuriministeerium eeldab, et linnapoolne rahastamine jätkub vähemasti senises mahus ning sellele lisanduv kultuuriministeeriumi eraldatav tegevustoetus peaks kindlustama unikaalse ajaloo- ja arhitektuurimälestise säilimise ning tervikliku arengu. Ühtlasi tahetakse loodava sihtasutusega lahendada ka ajalooliste Riigiküla kalmistute korrastamine.
Narva linn annab sihtasutusele üle seni Narva muuseumi kasutuses olnud kümme kinnistut ning muud vara.
Allikas: Kultuuriministeerium
Heategevuslik motokross Tanel Leok ja sõbrad pakkus uuel Lange krossirajal positiivseid emotsioone
Neljandat korda peetud heategevuslik motokross Tanel Leok ja sõbrad toimus tänavu uuel Lange motokrossirajal. Kokkuvõtvalt võib öelda, et üritus läks korda, positiivseid emotsioone said nii publik kui sõitjad.
Tartumaal, Haaslava vallas asuva uue Lange krossiraja ääres oli head tegemas ja motokrossi vaatamas ligi 2000 inimest, kes said osa ühest mõnusast ja sportlikust sündmusest, millega koguti raha läbi õnnetuse liikumispuude saanud lastele. Paar päeva enne võistlust selgus, et krossil saab osaleda ka kahekordne motokrossi maailmameister ja kahekordne USA Superkrossi tðempion, prantslane Mickael Pichon.
Heategevuslik motokross oli Tridens Eesti meistrivõistluste viimaseks etapiks klassidele 50cc, 65cc ja 85cc, rajal käisid nii naised kui retrosõitjad, peeti maha Hobi Grand Final ja loomulikult olid rajal ässad eesotsas Tanel Leoki ja Mickael Pichoniga. Sarnaselt varasemate aastatega koguti raha ka oksjonilt, kus oli müügil maailma tippkrossimeeste sõiduvarustust.
Tanel Leok: „Kokkuvõtvalt saab tänavuse sündmusega rahule jääda, rahvast oli kohal palju, Lauri Roosiorg oma meeskonnaga oli ette valmistanud suurepärase raja ja kogu kompleksi osas tuli sõitjatelt positiivset tagasisidet. See, et Mickael Pichon sõitma tuli, oli samuti suur asi, sest nüüd on taas üks mees juures, kes siin sõitmas on käinud ja saab ka teistele sellest rääkida. Tema muljed olid positiivsed ja ta lubas sellest võistlusest rääkida ka Prantsuse meedias. Tänud kõigile, kes kohale tulid ja aitasid head teha.”
Heategevusliku motokrossi Tanel Leok ja sõbrad detailsed tulemused:
http://www.mylaps.com/results/showevent.jsp?id=848511
Margus Kiiver
Foto: Martin Mand
Võru linn astub Võrumaa Omavalitsuste Liidust välja
Täna, 16. oktoobril toimunud istungil otsustas Võru linnavolikogu, et Võru linn astub Võrumaa Omavalitsuste Liidust välja. Linnavolikogu esimehe Erki Saarmani sõnul on liikmelisuse lõpetamise põhjuseks soov liikmemaksuks kuluv raha kasutada Võru Folkloorifestivali ja kolmanda sektori toetuseks.
„Võru linna aastamaks omavalitsuste liidus on 21 160 eurot ning meie soov on liikmemaksuks makstavaid vahendeid kasutada Võru linnas tegutsevate kultuuri- ja spordiühingute tegevuste ning ürituste toetamiseks. See on ratsionaalsem ja Võru maksumaksjate suhtes ausam rahakasutus,” kommenteeris Saarman.
Marianne Mett
Võru Linnavalitsus
Perepidu algas Koogi küla laulurahva võiduga
Maire Aunaste juhitava telesaate ”Perepidu” esimesel lauluvõistlusel tuli võitjaks perekond Koorts Tabivere vallast Koogilt.
Muusikaõpetaja ja Luua metsanduskooli huvijuht Liia Koorts, tema tütar – lilleseadja Triinu Koorts ja poeg – Lähte Ühisgümnaasiumis ja Heino Elleri nimelises Tartu muusikakoolis õppiv Rauno Koorts ning vend Kalev Kurs, kes on mitmekülgne ühiskonnategelne ja Kalevipoja kehastaja rahvaüritustel. Perekond esitas konkursil kolm laulu: ”Sulle kõik nüüd ütlen, ”Traktoristi laul” ja ”Suhkrutükk”. Viimast laulu tuli teises versioonis esitada ka konkurentidel, muusikalembelisel Intide perel Tartust.
Selgus, et Indid on ka Tabiveres esinemas käinud. Ühe esinemise ajal olid nad Raunole andnud proovida ka Teppo lõõtspilli.
Laululembelisele perele Koogilt olid telesaates kaasa elamas sõbrad ja tuttavad, teiste hulgas Maarja-Magdaleena segakoori liikmed. Koori juhatab pereema Liia, seal laulavad ka tema poeg Rauno (bass) ja vend Kalev (tenor) ning pouplarsesse laulukollektiivi on kuulunud ka Triinu (sporan), kes südamega koori tegemistele praegugi kaasa elab.
Jaan Lukas
Meroosi töötoas leiad nädal aega meeldivat tegevust
Alates 15. oktoobrist on Meremäele tulles vasakut kätt esimeses majas, seltsi Meroosi töötoas, võimalik nädala jooksul toimetada endale sobiliku ja meeldiva tegevusega. Tulemused saavad
nähtavaks külaruumis ja näitusel, mida eksponeeritakse reedel vallamaja saalis.
Kohtumiseni sügiseses värvikülluses!
Pille Malkov
Meremäelt
Missioonipreemiale saab kandidaate esitada veel kaks nädalat
Aadu Luukase missioonipreemiale saab kandidaate esitada veel kaks nädalat – ideed inimestest ja organisatsioonidest, kes missioonipreemiat väärivad, on väga oodatud. Preemiarahast saavad tänavu osa kõik nominendid – laureaati tunnustatakse 32 000 euroga ning ülejäänud 32 000 eurot jaguneb võrdselt viie nominendi vahel.
„Missioonipreemiale on juba mõningaid väärikaid ideid laekunud, kuid kutsume inimesi üles järgmise kahe nädala jooksul veel aktiivselt tunnustust väärivatest tegijatest teada andma,” rääkis Aadu Luukase SA nõukogu esimees Indrek Luukas. „Missioonipreemia kuueaastase ajaloo vältel on laureaaditiitli pälvinud väga eriilmelised isikud ja organisatsioonid, mistõttu tahan kõiki julgustada – nominentide hulka võib vabalt jõuda ka mõni nii-öelda lihvimata teemant, kes ei ole avalikkuses nii tuntud, kuid kelle tegevus väärib sellegi poolest esile tõstmist.”
Kandidaate saab välja pakkuda kuni 31. oktoobrini, saates e-maili (aadressil info@luukasfond.ee), milles palutakse põhjendada, miks antud isik või organisatsioon tunnustust väärib ning võimalusel lisada kirjale ka illustreerivaid materjale – viiteid, artikleid, pilte jm. Loe edasi: Missioonipreemiale saab kandidaate esitada veel kaks nädalat
Eesti Naabrivalve häirenupu teenus aitab vabatahtlike kaasabil eakaid
MTÜ Eesti Naabrivalve alustab uudse, vabatahtlike kaasabil toimiva häirenupu teenuse pakkumist, mis aitab suurendada üksi elavate eakate turvalisust ja tõsta õnnetuste avastamise kiirust. Koostööle oodatakse kõiki Eesti omavalitsusi.
MTÜ Eesti Naabrivalve häirenupp on lahendus üksi elavatele või suure osa päevast omaette kodus veetvatele inimestele, kes võivad õnnetuse korral jääda hätta abi kutsumisega.
Eesti inimene on loomult tagasihoidlik, eriti on seda eakad inimesed, kes sageli ei taha oma probleemidega teisi tülitada. Samal ajal on üsna tõsiseks kujunenud olukord, kus üksi elavad eakad ei saa õnnetuste korral õigel ajal abi, eriti suur risk on see hajaasustusega aladel. Õnnetus ei hüüa tulles – ootamatu kukkumine või kõrbev toit pliidil võivad eakate puhul tähendada seda, et abi saamata võib ka esialgu kergena näiv õnnetus lõppeda traagiliselt. Häirenupu süsteemi abil avastatakse õnnetus võimalikult vara ja ka sellele reageerimine toimub kiiresti.
Teenuse saaja koju paigaldatakse GSM-sidel töötav süsteem, mis koosneb suitsuandurist, kaasaskantavast häirenupust ja lokaalsest GSM-keskusest, mille kaudu teade õnnetusest naabruskonna vabatahtlikeni jõuab. Lisaks õnnetusteadetele annab süsteem teada pikematest elektrikatkestustest ning suitsuanduri häire jõuab reageerijateni ka juhul, kui inimene ise ei ole võimeline nupule vajutama. Abivajaja koju paigaldatakse ka tulekustuti ning koostöös päästeameti spetsialistiga kontrollitakse kodu tuleohutust. Loe edasi: Eesti Naabrivalve häirenupu teenus aitab vabatahtlike kaasabil eakaid
Eile toimus Türil kolmas õunafestival
6. oktoobril toimus Türi Kultuurimaja ees ja ümbruses festival, kus pakuti õunu, küpsetisi, hoidiseid, käsitööd, istikuid ja palju muud, mis seotud õunaga.
Foto: Anu Puusepp
Korteriühistud kogunevad aastakonverentsile – põhiteemadeks avanev elektriturg ja energiasääst
Korteriühistud üle Eesti kogunevad aastakonverentsile järgmisel kolmapäeval, 10.oktoobril kell 10 Tallinnas, Radisson Blu Hotel Olümpia Konverentsikeskuses (Liivalaia 33). Eesti Korteriühistute XV foorumi ”Korteriühistute areng – kas suurenevad võimalused või kasvavad kohustused?” põhiteemaks on peatselt avanev elektriturg. Foorumi avavad Riigikogu esimees Ene Ergma, majandus-ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ning Tallinna abilinnapea Eha Võrk.
Eesti Korteriühistute Liidu nõukogu esimees Marit Otsing: Tänavusel foorumil keskendume ühistute jaoks kõige olulisematele küsimustele – mis saab 1.jaanuaril 2013, kui Eestis avaneb elektriturg, samuti kuidas hinnatõusude juures energiat võimalikult palju kokku hoida.
Konverentsi täpne kava ja esinejate loetelu on ära toodud Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) kodulehel: www.ekyl.ee
Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.
Maaülikooli aulas toimub Tartu hoiu-laenuühistu aastapäevale pühendatud konverents
Tartu Hoiu-laenuühistu aastapäevale pühendatud konverents ”Ühistegevuse arengust Eestis – 110 aastat Tartu Hoiu-laenuühistu asutamisest” toimub reedel, 12. oktoobril Eesti Maaülikooli aulas.
Konverentsi korraldavad Akadeemiline Ühistegevuse Selts ja Tartu Hoiu-laenuühistu.
Kogunemine 10.15-11.00
Eesti Maaülikooli rektori Mait Klaasseni tervitus
„Hoiu-laenuühistud – rahvuslik selgroog”, Andro Roos (Tartu Hoiu-laenuühistu juhatuse esimees)
„Ühistegevuse rollist ühiskonnas”, Jaan Leetsar (Eesti Maaülikooli dotsent)
Muusikaline vahepala Vanemuise Seltsi koorilt
Eesti Põllumajandusministeeriumi asekantsleri Illar Lemetti sõnavõtt
„Ühistegevuse kompetentsikeskused”, Rando Värnik (Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi direktor)
„Ülevaade probleemidest, mis pärsivad hoiu-laenuühistute arengut”, Kaie Laaneväli (Saaremaa Hoiu-laenuühistu nõukogu esimees)
„Korteriühistute ühistegevusest”, Anne Valk (Tartu Korteriühistute Liidu juhatuse esimees)
Alates 14.25 saavad kõik osalejad tutvuda minimessil kaasühistegelastega, omavahel suhelda ning tutvusi luua. Mitteametlik osa kestab kella 17-ni.
Aula eesruumis toimub minimess, kus kauplevad Tartu Hoiu-laenuühistu liikmed. Võimalik on osta kodumaiseid tooteid ühistu liikmetelt. Pärast konverentsi toimuvad mitmed huvitavad töötoad.
Konverents on tasuta. Palume registreeruda lingil www.yhistupank.ee/konverents või telefonil 740 7134
Mait Agu nimelise stipendiumi pälvis Saile-Johanna Langsepp
Mait Agu nimelise stipendiumi tänavuseks laureaadiks valiti Saile-Johanna Langsepp.
Stipendiumikomisjon tõstis Saile-Johanna Langsepa puhul esile tema lavaküpsust, loomingulist distsiplineeritust, põhjalikkust ning professionaalset suhtumist õppe- ja loometöösse.
Saile-Johanna Langsepp on noor koreograaf-tantsija, ta lõpetas Tallinna Ülikooli koreograafia eriala bakalaureuseõppe 2012. aastal.
Mait Agu nimeline stipendium loodi TLÜ koreograafia osakonna eestvedamisel 1999. aastal eesmärgiga toetada andekaid tudengeid ning Eesti noori tantsuloojaid. Stipendium antakse üliõpilasele või loomingulisele kollektiivile, kes on eelmise õppeaasta jooksul silma paistnud loomingulise või teoreetilise tööga, olnud edukas ja aktiivne õppetöös ning võtnud osa erinevatest tantsualastest projektidest.
Fotol Saile-Johanna Langsepp Helmi Tohvelmanni etenduses ”Külvaja”, 2011. aasta oktoobril Tamperes.
Stipendium suuruses 1000 eurot antakse laureaadile üle 6. detsembril KUMU auditooriumis tantsulavastuse „Sofi ja Võlulind“ esietendusel, kus Saile-Johanna Langsepp astub üles peaesinejana.
Laura Kvelstein
Aapo Pukk maalib ja imestab inimese üle
Tuntud portreekunstnik Aapo Pukk avas 3. oktoobril kell 17 Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis ja fuajeegaleriis ühe oma 50. sünnipäevale pühendatud näitustest „Ennäe inimest”. Samas näitusel maalib Valli Lember-Bogatkina Aapo Puki portree avatud seansil 10. oktoobril kell 15.
Näitus „Ennäe inimest” hõlmab Aapo Puki viimase kümnendi portreeloomingut.
„Esitlen modelle, kellele olen teinud ettepaneku poseerida, lihtsalt seetõttu, et olen tundnud erilist tõmmet need isiksused ajast välja tuua. Olen saanud maalida hulkuri värvikat elukogemust ja ühiskonna tipus seisjate viljakat vitaalsust. Olen kätkenud neisse maalidesse oma aukartuse elu ees – ecce homo!” on öelnud kunstnik.
Näitus on avatud 24. oktoobrini.
Käimas on ERSO plakatikonkurss „Hans ja Grete”
ERSO kuulutas välja plakatikonkursi Jakob ja Wilhelm Grimmi muinasjutu ”Hans ja Grete” ainetel. Osalema on oodatud kõik I–XII klassi õpilased.
Võidutöö kuulutatakse välja 20. novembril ning selle põhjal kujundatakse ERSO ooperikontserdi “Hans ja Grete” plakat.
Võidutöö autor on koos kõigi oma klassikaaslastega oodatud kontserdile Estonia kontserdisaali 17. või 18. jaanuaril 2013. Parimaid töid näidatakse ETV populaarses lastesaates “Lastetuba”, need avaldatakse kontserdi kavalehes ning ERSO kodulehel.
Täpsem info konkursi kohta ERSO kodulehelt.
Maarja Kasema