Suusarajad on juba möödunud aasta lõpus OÜ Peko poolt sisse aetud Meremäel ja Obinitsas. Korras ja uuendatud rajad arvestavad kohapealset maastiku ja aluspinnast. Suusatada saab klassikastiilis ja ka uisusammus. Obinitsa rada asub külakeskuse vahetus läheduses, raja pikkus on 0,6 km. Kokkuleppel külakeskusega on võimalik nautida saunateenust, seda hüve on võimalik kasutada ka Meremäe koolimajas. Meremäe rada kulgeb vana katlamaja juurest põldude vahel, kaasates maastiku künkaid ja orgusid. Lõuna-Antsu talumaadel asuv suusarada on 1,6 km pikk. Obinitsa suusaraja kohta lausus Meremäe kooli sportlik meesõpetaja Rein Tarros, et suusatama on kõik oodatud ning väga mõnusa ja hoogsa liu saab suuskade või kelguga samas läheduses olevast Riitsaare mäest alla sõites.
Pille Malkov
Autor: Maire Kriis
Kolga Rahva Maja avab uksed
Ametlikult soolaleivapeoga avati vanast vallamajast renoveeritud Kolga Rahva Maja jõepoolne osa, kus hakkab tegutsema Lahemaa kaugtöö- ja koolituskeskus. Keskus on Kuusalu vallas tegutsenud 2010. aastast, pakkudes kohalikele inimestele tuge distantsilt töötamisel ja töö leidmisel. Kohalike inimeste poolt moodustatud MTÜ püüab oma tegevusega seista vastu linnakolimise voolule.
„Maaelu väljasuremise üks peamine põhjus on töökohtade vähesus. Inimesed liiguvad sinna, kus on rohkem ja paremat tööd. Elukeskkonnana on maapiirkonnad aga oluliselt inimsõbralikumad kui linn, eriti väikeste lastega peredele – siin on puhtam õhk, vähem stressi, toetav kogukond ja ka lasteaiakohti praegu veel jagub,” ütles neli aastat tagasi Kuusalu valda elama kolinud Lahemaa kaugtöökeskuste eestvedaja Kadri Seeder. „Pakume maal elavatele inimestele tuge oma tööelu korraldamisel – vahendame tööpakkumisi, nõustame tööle kandideerimisel, korraldame tööalaseid koolitusi ja aitame ka projekte ellu viia. Lisaks hooldame arvuteid, anname nõu sidelahenduste ja tarkvara kasutamise osas ning koostöös Kolga Rahva Majaga pakume ka tööruume,” rääkis Seeder.
Kolga Rahva Maja renoveerimistööde eestvedaja Katrin Lellep loodab kujundada hoonest ümberkaudsetele elanikele päris oma maja, kus toimetavad ringid, toimuvad koolitused ja kultuuriüritused. Sellel eesmärgil jätkatakse maja teise poole korrastamist, kavas on ka juurdeehitus. Maja renoveerimistöid on toetanud Leader, PRIA ja Kuusalu vald, samuti piirkonna inimesed vabatahtliku tööga. Vaata ka pilte ehituse käigust Lahemaa KKK lehelt – www.lahemaakkk.ee
Katrin Lellep
Homme toimub Tartu maratoni peaproov
Juba homme toimub 42. Tartu maratoni peaproov, mille raames saab stardi 2. Tartu teatemaraton. Eelmine, teatemaratoni ava-aasta, tõi rajale kokku 105 meeskonda, sellel aastal on stardis kokku 156 neljaliikmelist meeskonda.
Tartu teatemaratoni stardinimekirjast leiab nii kollektiive, sõprus- ja perekondi kui ka sportlasi. Tippsõudja Allar Raja eestvedamisel on Sõudemansa nime all startimas Tõnu Endrekson, Andrei Jämsa, Joosep Laos ja ka Raja ise. Meeskonna on välja pannud ka Tartu Kivilinna Gümnaasium, Narva kutseõppekeskus, Tartu Ülikool on esindatud lausa 8 kollektiiviga.
Teatemaratoni favoriidiks võib kahtlemata lugeda meeskonda SK Biathlon (Karel Kulbin, Priit Viks, Virgo Karu, Martten Kaldvee), kelle arvel on ka ajaloo esimese Tartu teatemaratoni võit.
Tartu maratoni peaproov ootab osalema kõiki – registreerida saab ka enne starte koha peal.
www.tartumaraton.ee
“Tere, Kevad!” kutsub taas!
Jälle on algamas loodushariduslik ettevõtmine “Tere, Kevad!”. Kutsume lapsi koos õpetajate ja vanematega loodusesse kevadet otsima ja leidma ning oma tegemisi ja leidusid ka teistega jagama. Osalema on oodatud koolide 1. – 9. klasside õpilased ning lasteaedade vanemate rühmade lapsed koos õpetajatega. Projekti põhitegevused algavad 1. märtsil ja kestavad mai keskpaigani. Kevade otsimise käigus õpivad lapsed tundma mitmeid looma- ja taimeliike: vaadeldakse 36 Eestis levinud looma- ja taimeliigi ilmumist kevadisse loodusesse. Lapsed panevad kirja nende ilmumise kuupäeva – lindude laul, taimede õitsema hakkamine – ning sisestavad selle projekti kodulehel asuva lihtsa vormi kaudu andmebaasi.
Lisaks vahetutele loodusvaatlustele toimub piltide joonistamine kevadekuulutajatest, luuletuste kirjutamine ning kevadfotode konkurss. Jätkub ka väga populaarne loodusteemaline viktoriin.
“Tere, Kevad!” on olnud laste hulgas väga populaarne, nii avastasid eelmisel aastal kevadet kokku üle 8000 lapse 260 koolist ja lasteaiast. Arvukat osalust ootame ka seekord. Projekti põhitegevused algavad 1. märtsil ja kestavad mai keskpaigani.
Osalemiseks registreerumine on alanud ja see toimub projekti veebilehel http://tere.kevad.edu.ee
Eesti ajaloomuuseumi Suurgildi hoone on EMYA 2013 nominentide seas
Euroopa Muuseumide Foorum avalikustas Euroopa Muuseumi Aastaauhinna 2013 nominentide nimekirja. Nende hulgas on auhinnale nomineeritud Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoone (Tallinn, Pikk 17).
Auhinnakomisjon avalikustas hiljuti Brüsselis peetud kohtumisel nimekirja muuseumidest, mis kandideerivad Euroopa Muuseumi Aastaauhinnale 2013. Taotlusi esitati 21 erinevast Euroopa riigist alates Norrast põhjas, Türgist lõunas, Portugalist läänes kuni Aserbaidžaanini idas.
Euroopa parim muuseum aastal 2013 kuulutatakse välja rahvusvahelisel muuseumipäeval, 18. mail 2013, EMYA 2011 auhinna saanud Gallo-romaani muuseumis Tongerenis Belgias. Lisaks antakse välja ka eripreemiad.
Aeg on valida mullune keeletegu
Igal aastal valitakse üks emakeelt ja eesti kultuuri edasi viinud tegu – keeletegu. Ka sel aastal on inimestel võimalik öelda, milline oli nende meelest mullune tubli keeletegu.
Tavapäraselt teevad Emakeele Selts ning Haridus- ja Teadusministeerium keeleteo teatavaks emakeelepäeval, 14. märtsil. Välja antakse kaks auhinda, peaauhinna saaja otsustavad ühiselt kõik taasiseseisvunud Eesti haridusministrid, rahvaauhinna saajat võivad valida kõik. Oma lemmikkandidaadile saab poolthääle anda Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehekülje, välkposti või kirja vahendusel.
Tänavused keeleteo kandidaadid on: sõnavaraloend „Põhikooli ainetundide sõnavara“; Eesti keele e-õppe kursus “Keeleklikk”; sõnaraamat „Eesti keele sõnapered“; eestikeelsete helisalvestiste leidmine, teemakohase kogumiku koostamine ja toimetamine; eestikeelne Anni lasteaed Helsingis; „Eesti etümoloogiasõnaraamat“; eesti murrete ja sugulaskeelte avalik digitaalarhiiv; eestikeelne laul Eurovisioni lauluvõistlusel; käsiraamat „Keelemeel“; metoodiline kogumik „Keelemängud“; „Võõrsõnade leksikon“; kaheosaline eesti keele riigieksam; eesti punktkirja käsiraamat; Vikerraadio „Kihnukielsed uudisõd“ ning kokkuvõttevõistlus „Tuum“.
Hääletamine lõpeb 6. märtsi südaööl ning oma häält saab edastada posti teel (Haridus- ja Teadusministeerium, Munga 18, 50088 Tartu, märgusõna „Keeletegu“); välkpostiga (keeletegu@hm.ee) või Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehel (www.hm.ee/keeletegu2012).
Muuseumide aastaauhindade nominendid on välja valitud
Kultuuriministeeriumi juures tegutseva muuseuminõukogu žürii on välja valinud Eesti muuseumide aastaauhindade nominendid. Eesti muuseumide aastaauhindade laureaadid selguval 31. jaanuari õhtul Lennusadamas toimuval pidulikul galal, auhindu antakse välja kümnes kategoorias. Kõik nominendid esitlevad oma projekte neljapäeval, 31. jaanuaril Eesti muuseumide aastakonverentsil Tallinna Tehnikaülikooli aulas.
Kultuuriministeeriumi muuseuminõuniku Marju Reismaa sõnul on žürii tõstnud seekord esile 29 nominenti 20 muuseumist. Kokku oli kandidaate 81, kõige tihedam konkurents oli näituste ja püsinäituste kategoorias. Loe edasi: Muuseumide aastaauhindade nominendid on välja valitud
Eesti kauneimad raamatud selgunud
Reedel kuulutatakse Eesti Rahvusraamatukogu suures konverentsisaalis välja 2012. aasta kauneimad Eesti raamatud.
Traditsioonilistel raamatudisaini konkurssidel „25 kauneimat Eesti raamatut” ja „5 kauneimat Eesti lasteraamatut” sõeluvad asjatundlikud žüriid läbi suure osa aastasest raamatutoodangust, et välja selgitada kauneimatest kauneimad. Tänavu esitati 25 kauneima raamatu võistlusele 168 raamatut 77 kirjastajalt, 5 kauneima lasteraamatu tiitlit taotles 49 raamatut 22 kirjastajalt.
”Hinnatud 2012. aasta valim oli ühtlaselt tugev, iga korraga jääb vigaste kujunduste osakaal väiksemaks. Hea käsitööoskuse kinnistumine teeb rõõmu, aga vähe oli silmatorkavaid, uusi kujundussuundi avavaid teoseid,” kommenteeris 25 kauneima raamatu žürii esimees Dan Mikkin Eesti Kujundusgraafikute Liidust.
„Lasteraamatute puhul hinnatakse terviklahendust, pidades olulisimaks illustratsioonide taset. Sõelale jäänud raamatud on kõik ilusad, esindades erinevaid stiile ja käekirju. Väljavalitute hulka jõudis lisaks nimekatele tegijatele mitu uut illustraatorit nauditavate debüütraamatutega,“ ütles 5 kauneima lasteraamatu žürii esimees Piret Niinepuu-Kiik.
Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis on koos 2012. aasta Eesti kauneimate raamatutega avatud näitus Eesti Kirjastuste Liidu liikmete menuraamatutest 2012. ja Soome Instituudi vahendusel Eestisse jõudnud Soome kauneimatest raamatutest 2011. aastal. Väljapanekut saab näha 28. veebruarini.
Esimene kauneimate raamatute võistlus toimus Eesti Riikliku Kirjastuse 1956. ja 1957. aasta toodangust 25 kunstiliselt kujunduselt ja polügraafiliselt teostuselt parima raamatu selgitamiseks. Selle korraldas Eesti Vabariiklik Polügraafiatööstuse ja Kirjastuste Teaduslik-Tehniline Ühing.
Alates 1999. a. korraldavad kauneimate raamatute konkursse Eesti Kujundusgraafikute Liit, Eesti Rahvusraamatukogu ja Eesti Kirjastuste Liit ning eelmisel aastal korraldajana lisandunud Eesti Lastekirjanduse Keskus. Toetavad Eesti Kultuurkapital, Hasartmängumaksu Nõukogu, Antalis, Altia Eesti, Heidelberg Baltic Finland, trükikojad Pakett ja Printon, Soome Instituut, Rahva Raamat.
Kolmapäeval tunnustatakse kultuurisõbralikke ettevõtteid ja antakse üle kultuurisõbra tiitlid
Homme, 30. jaanuaril tunnustab Kultuuriministeerium Tallinna Linnateatris ettevõtteid, kes on toetanud eesti kultuuri. Kultuuriminister Rein Lang tunnustab kultuuri toetajaid ning annab üle kolm kultuurisõbra tiitlit. Need antakse kahele erinevaid kultuurivaldkondi toetanud organisatsioonile ning ühele kultuurimetseenile.
Teist korda toimuvale tunnustusüritusele on kutsutud 51 ettevõtet, nende seas on nii suurettevõtteid kui ka väiksemaid organisatsioone. Kõik ettevõtted on esitatud kultuurivaldkonna organisatsioonide poolt.
Kultuurisõbralike ettevõtete nimekirja leiab SIIT.
Tallinnas toimub rahvusvahelise folkloorifestivali Baltica eelfestival
26. jaanuaril toimub Tallinnas Nõmme kultuurikeskuses Baltica eelfestival, mis toob kokku üle 300 pärimuskultuurikandja Tallinnast, Harjumaalt ja kaugemaltki.
Tallinna eelfestival kannab pealkirja ”Paavlipäeva pidu pealinnas”. Korraldaja ja peo perenaise Sandra Suurkase sõnul on oodata kogu päeva kestvat pidu, kus saab näha nii eesti, seto kui ka Eestis tegutsevate vähemusrahvuste pärimust. Eelfestivalil osalevad lisaks eesti rühmadele ja pillimeestele ka tšuvaši, mordva, vene ja ukraina folklooriseltsid. Paavlipäeva pidu pealinnas tõotab tulla üks mõnus päev täis omakandi ja kaugemate nurkade folkloori, uusi tutvusi, värskeid ideid ja toredaid äratundmisi. Samuti võib ühisele lauale midagi maitsvat kaasa võtta. Loe edasi: Tallinnas toimub rahvusvahelise folkloorifestivali Baltica eelfestival
29. Viru Maratoni võitsid Andres Kollo ja Kaija Vahtra
Täna Mõedakul sõidetud 29. Viru maratoni 42 km pikkuse põhidistantsi võitis liidrisärgis sõitnud Andres Kollo ajaga 1:51:36. Naiste arvestuses võidutses Kaija Vahtra.
Heitlus teisele ja kolmandale kohale oli pingeline, teisena ületas finišijoone Eeri Vahtra, kes kaotas võitjale vaid sajandikuga ning kolmandaks võitles end Siim Sellis, jäädes võitjale alla kaks sajandikku.Üldarvestuses 35. koha sai parim naine Kaija Vahtra ajaga 2:01:44.
Kokku registreerus pikale maratonile esialgsetel andmetel 876 suustajat.
Lühemale, 25 km rajale läks esialgsetel andmetel 193 suusasportlast. Esimesena jõudis finišisse Sulev Kraam ajaga 1:13:49. Kiireim naine oli N-15 klassi arvestuses sõitnud Merilin Jürisaar, kes läbis distantsi ajaga 01:27:58. M-15 klassi parim oli Yuri Kovaljov tulemusega 01:21:59.
Loe edasi: 29. Viru Maratoni võitsid Andres Kollo ja Kaija Vahtra
Kaarli kirik ajas ja ruumis läbi fotosilma
Rahvusraamatukogu fuajeegaleriis avatud näitusel „Kaarli kirik. 100 aastat läbi fotosilma” saab teha väikese rännaku ajas ja ruumis ning tutvuda Tallinna Kaarli kiriku sise- ja välisvaadetega postkaartidel ning fotodel.
Vanim foto on tehtud enne 1882. aastat ning vanim postkaart pärineb aastast 1889, uusimad 21. sajandi algusest. Näitus on koostatud EELK Tallinna Toompea Kaarli koguduse arhiivimaterjalide põhjal, mitme foto originaal on pärit Filmiarhiivist või Ajaloomuuseumist.
Fotode ja postkaartide reprod on teinud Mati Mõttus. Fotod ja postkaardid on rühmitatud periooditi, mis annab võimaluse jälgida nii kirikuhoone kui ka seda ümbritseva linnaruumi muutumist.
Kaarli kirikule pandi nurgakivi 1862. aastal ja esimene teenistus peeti 1870. aastal.
Näitus jääb avatuks 5. veebruarini.
Kõiki näitusel olevaid raamitud reprosid saab hiljem osta Kaarli kirikust.
MES toetas kutseõppureid 102 077 euroga
Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) maksis eelmisel aastal õppetoetusi 250 maamajandusega seotud eriala õpilasele. Kokku toetati kutseõppeasutuste õppureid 102 077 euroga.
Õppetoetust saavad taotleda need noored, kes õpivad kutseõppeasutuses maamajandusega seotud erialadel ja võtavad kohustuse pärast kooli lõpetamist asuda maapiirkonda elama. Toetuse eesmärk on julgustada noori siduma oma tulevikku maapiirkondade ja maamajandusega.
Õppetoetuse saamiseks sõlmivad MES ja õpilane lepingu, mille järgi võtab taotleja kohustuse pärast õppeasutuse lõpetamist töötada maapiirkonnas tegutseva ettevõtja juures või tegeleda ise maapiirkonnas ettevõtlusega. Toetuse suurus sõltub õpilase keskmisest hindest.
2013. aastaks saab õppetoetuse taotlusi esitada alates 20. jaanuarist.
2012. aastal maksti õppetoetust koolide lõikes järgmiselt:
Hiiumaa Ametikool – 10 õpilasele, Järvamaa Kutsehariduskeskus – 42 õpilasele, Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool – 32 õpilasele, Luua Metsanduskool – 19 õpilasele, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool – 57 õpilasele, Põltsamaa Ametikool – 29 õpilasele, Pärnumaa Kutsehariduskeskus – 15 õpilasele, Räpina Aianduskool – 31 õpilasele ja 15 Võrumaa Kutsehariduskeskuse õpilasele.
Kristo Mäe
Otepää pakub võimalusi talviseks nädalavahetuseks
Talv on talvepealinnas täies hoos, kaitsva külmakreemi ja karupükstega on talvesõpradel siin palju tegutsemisvõimalusi.
Murdmaasuusatajatele on avatud Tehvandi 4 km kunstlumerada, mis on valgustatud kella 9ni õhtul. Suusatamiseks rahulikumas tempos sobib Tehvandi 10 km suusamatkarada.
Suusatada nii klassika- kui vabatehnikas saab valgustatud kergliiklusteel Valga maantee ääres Otepää linna piirist Munamäeni, mis teeb edasi-tagasi raja pikkuseks umbes 1,5 km.
Kääriku Spordikeskus annab teada, et kõikidel suusaradadel on lumeolud väga head, sõita saab Kekkose 14 km suusarajal, 3 ja 5 km rajal, 2,5 km pikkusel valgustatud suusarajal ja Pühajärve-Kääriku 9 km rajal, millest Sihva-Kääriku lõik on valgustatud kella 10-ni õhtul. Lastel on avatud
kelgumägi, kohapeal laenutatakse ja hooldatakse suuski, on saunavõimalus. Loe edasi: Otepää pakub võimalusi talviseks nädalavahetuseks
Kutsetunnistuse said seitse uut pärimuskultuuri spetsialisti
Äsja lõppenud pärimuskultuuri spetsialisti kutse taotlemise voor, järjekorras teine, tõi juurde seitse värsket kutseomanikku. Oma spetsialistioskusi tõendasid kutsekomisjoni ning eriala ekspertide ees pärimuskultuuris igapäevaselt tegutsevad sädeinimesed üle Eestimaa.
Erialase pühendumise eest tunnustati kutsetunnistustega sel korral väljapaistvate teadmiste ja oskustega kogukonnaelu eestvedajaid:
-Valgamaal tegutsev rahvamuusikaõpetaja ja -muusik Koidu Ahk
– pärimustantsuõpetaja, Karksi valla kultuuritegelane Anneli Arraste
– rahvamuusikauurija, -muusik ja –õpetaja, Eesti Kirjandusmuuseumi teadur Helen Kõmmus
– rahvalaulik ja -muusik, sõrve keele aktivist ja eestkõneleja Mari Lepik
– Pärnumaal tegutsev folklooriõpetaja ja ringijuht Grete Tammalu
– Põlvamaal elav lõõtsameister ja -õpetaja, lõõtspilli ehituse eestvedaja Heino Tartes
– Tallinnas ja Harjumaal tegutsev pärimuskultuuriõpetaja, tantsuspetsialist ja kultuurikorraldaja Mari Tomp
Külm kimbutab esimesi maratoniüritusi – FIS World Snow Day Otepääl jääb ära, ühistreening toimub
Sellel pühapäeval, 20. jaanuaril 42. Tartu Maratoni programmi avama pidanud FIS World Snow Day lastesõidud jäävad külma tõttu ära.
EMHI andmetel on öösel vastu laupäeva oodata suurt külma, oluliselt soojemat ilma ei lubata ka päeva peale, mistõttu tegi Klubi Tartu Maraton otsuse jätta ära Otepää lastesõidud. Sellegipoolest toimub plaanipäraselt kell 12.00 algav 42. Tartu Maratoni ühistreening, mis on suunatud täiskasvanutele.
Klubi Tartu Maraton juhatuse esimees Indrek Kelk räägib, et otsus üritus ära jätta ei sünni kunagi kergelt: „Ürituse ärajätmine on viimane õlekõrs, mida me kasutame. Oleme lubanud lastele toreda suusapäeva, kuid kuna külmakraadid ka päeva peale piisavalt ei taandu, siis oleks liigne risk ja vastutus kutsuda lapsi nii külma ilmaga suusatama. Seetõttu otsustasime lastele suunatud ürituse ära jätta.” Küll aga kutsub Kelk üles kõiki suusahuvilisi osalema ühistreeningul: klubi Tartu Maraton on Tehvandil kohal ning võtab sooja teega vastu kõik ühistreeningule saabujad, et üheskoos 42. Tartu Maratoni programm avatuks kuulutada. Loomulikult tuleb riietuda ilmale kohaselt ja tulla külma kätte ainult tervena.
42. Tartu Maratoni (17. veebruar), 42. Tartu Maratoni lastesõitude (16. veebruar) ja 2. Tartu Teatemaratoni (10. veebruar) toimumise päevadeks lubab ilmateade mõõdukaid külmakraade.
Kõiki ühistreeningule osalejaid kostitatakse sooja teega, avatud on ka Tehvandi staadionikohvik. Samuti on Tehvandi Spordikeskuses 2 euro eest kasutada kuuma dušši ja riietusruumi.
www.tartumaraton.ee lehelt leiab ka nõuanded, kuidas külma ilmaga riietuda.
Greete Kempel
Abruka laeva nimeks saab ABRO
Abruka uue laeva nimeks kinnitati ABRO. Nimekuju Abro vastab saare ajaloolisele saksakeelsele nimele. Kaarma valla poolt detsembris läbi viidud nimekonkursi kolm populaarsemat laevanime olid internetihääletuse põhjal Abro, Abruka ja Tuule. Vastavalt seadusele tegi lõpliku nimevaliku laeva omanik Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
Abruka 24-kohalist väikelaeva, mis valmib aprillis, ehitab Baltic Workboats.
Ilmuma hakkab Eesti arheoloogia aastakiri Tutulus
2013. aasta kolmandal nädalal jõuab lugejateni uus populaarteaduslik Eesti arheoloogia aastakiri Tutulus, mis hakkab täitma üht olulist lünka Eesti kaugema ajaloo tutvustamisel. Tutulus ilmub ajakirja Horisont jaanuarinumbri tasuta kaasandena.
Tutuluse eesmärk on heita pilk Eesti arheoloogias läinud aastal toimunule. Aastakirja paberväljaanne annab esmase ülevaate mulluste välitööde tulemustest, tutvustab arheoloogiameetodeid, uudiseid, arheolooge ja nende tegemisi ning arheoloogiapärandi kaitsega seotud küsimusi. Aastakirja koostajad ja põhiautorid on Tartu ülikooli arheoloogiaüliõpilased ning see hakkab ilmuma nii pidevalt uuenevas võrguversioonis (www.tutulus.ee) kui ka kord aastas, aastavahetuse paiku, paberväljaandena. Väljaande taga on peamiselt üliõpilastest kirjutajate siiras soov suurendada huvi arheoloogia vastu; lugude toimetajadki on valdavalt tudengid ajakirjanduse ja eesti keele erialadelt. Ajakirja tegemisel on üheks taotluslikuks lähtekohaks olnud kirevus ja mitmekülgsus, samuti autorite isikupära hoidmine.
Riigikogu konverentsisaalis saab vaadata vaimupuudega inimeste fotonäitust
Riigikogu konverentsisaalis on avatud vaimupuudega inimeste fotokonkursi võidutööde näitus. Fotokonkursi „Loodusfoto 2012” korraldasid läinud suvel ajakiri Vaimupuu ja Nikon vaimupuudega inimestele. Ürituse eesmärgiks oli tuua vaimupuudega inimesed kodust välja ning panna nad nägema loodust uue nurga alt. Pildistamisel võis kasutada sõprade, sugulaste ja tegevusjuhendajate abi. Pildi juures hinnati enim emotsiooni, seepärast ei omanud tähtsust, millega foto üles võeti – kas professionaalse fotoaparaadi, „seebika”, tahvelarvuti või telefoniga.
Konkursile laekus ligi 1100 fotot üle Eesti. Näitus pandi kokku kümnest paremast fotost ja seda on varem eksponeeritud Päevakeskuses Käo ja sotsiaalministeeriumi hoones. Välja valitud piltidest valmis ka ajakirja Vaimupuu 2013. aasta kalender.
Ajakiri Vaimupuu on MTÜ Vaimupuu poolt välja antav ajakiri vaimupuudega inimestele, nende sõpradele, sugulastele ja tuttavatele. Ajakirja eesmärk on kajastada vaimupuudega inimeste elu positiivsest küljest. Ajakirjaga saab tutvuda internetis www.vaimupuu.ee ja Facebookis Vaimupuu lehel.
Fotod näituselt: http://fotoalbum.riigikogu.ee/v/2013/Naitused/Vaimupuu/
Alustab Tartu ülikooli talveülikool „Aeg ja vaim”
Esmaspäeval, 21. jaanuaril alustab Tartu ülikooli talveülikool „Aeg ja vaim“. Kolmanda hooaja avab kell 16 Philosophicumi ringauditooriumis (Jakobi 2, Tartu) religioonipsühholoogia professor Tõnu Lehtsaar, rääkides ajast, vaimust ja igale ajastule omasest ajavaimust.
21. jaanuarist 10. veebruarini toimuv talveülikool pakub vaimu turgutamiseks täiendusõppe võimalusi oma ala tunnustatud õppejõudude ja pikaajalise kogemusega praktikute kursustel.
Õppijatel on võimalik veel liituda näiteks suhtlemisõpikute autori lektor Heiki Kripsi kursusega „Suhtlemisoskused”. Uue toote lansseerimisest ja tarbijakäitumisest ning neuroturundusest räägivad majandusteaduskonna õppejõud Andres Kuusik ja Kalev Kaarna kursusel „Uue tootega turule”. Kõiki neid, keda huvitab hea tervise ja une alused, oodatakse tervisehuviliste talvekooli ”Aeg iseendale”. Osalejad saavad Tartu ülikooli tunnistuse koos hinnetelehega. Täiendusõppes kogutud ainepunkte on võimalik kasutada tasemeõppe õppekavade täitmisel sobiva õppeaine olemasolul kõrgkoolis.
Talveülikooli kursused, täpsem info ja registreerimine koolitustele ning tasuta avaloengule aadressil www.ut.ee/talveulikool.
Virge Tamme
Täna mälestab Rakvere Palermo massimõrva ohvreid
Neljapäeval, 10. jaanuaril kell 12 algab Rakveres Palermo Punase terrori ohvrite mälestuskivi juures mälestustseremoonia, millega mälestatakse 1919. aasta algul Palermo metsas toimunud metsiku veretöö ohvreid. Palermo metsas toimus üks metsikumaid veretöid, mida bolševikud oma lühikese võimulolemise perioodil Eesti pinnal Vabadussõja algul sooritasid.
15. detsembril 1918 toimus Eesti väeüksuste lüüasaamisega lõppenud lahing Rägavere all ja Rakvere langes järgmisel päeval punavägede kätte. Kohe algasid repressioonid, vangla ja arestikambrid täitusid kiiresti vahialustega. Paari nädalaga oli Rakvere vangimaja arreteerituist – meestest, lastest, naistest, vanuritest – tulvil. Aastavahetusel alustas tegevust sõjatribunal ning vange hakati linnast paari kilomeetri kaugusel Palermo metsas maha laskma.
Kui Eesti vabadusvõitlejad 12. jaanuaril Rakverre jõudsid, moodustati Palermo massimõrva väljaselgitamiseks komisjon, kes laskis kolm ühishauda lahti kaevata. Nendest leiti kokku 82 laipa. Järelevaatusel selgus, et paljusid oli enne hukkamist piinatud. Toimunu õudu on kirjeldanud Jakob Liiv 25. jaanuari 1919.a ajalehes Vaba Maa.
Surnukehad anti omastele üle, 12 tapetut ei suudetud ära tunda ja nad maeti linnakalmistule.
Toimunu üksikasjust saadi teada üksnes seetõttu, et üks haavatu tuli sealt elusalt välja, kuid suri nädal hiljem.
Rakvere vabastamine Eesti väeüksuste ja Soome vabatahtlike poolt 12. jaanuaril päästis paljude vangide elu, sest bolševikud ei jõudnud massimõrva Palermo metsas lõpuni viia ja kõiki vange hukata. Töörahva Kommuuni 28-päevase võimuloleku jooksul tapeti Virumaal üle 150 inimese.
Rakvere mälestab süütult tapetud rahvuskaaslasi iga aasta 10. jaanuaril Palermos leinakogunemisega. Nii ka sel neljapäeval, 10. jaanuaril kell 12. Mälestustseremoonia korraldavad Eesti Memento Liidu Rakvere Ühing, Tööpataljonlaste ühing ja Endiste Poliitvangide Lääne-Virumaa Ühing ning Rakvere linn.
Rakvere tähistab linna vabastamise 94. aastapäeva 12. jaanuari hommikul päikesetõusul kahuripauguga linnusest ning piduliku linna lipu linnuse torni heiskamisega. Austamismiiting toimub Ausambamäel 14. jaanuaril kell 12.
Hilje Pakkanen
Viljandi 80+ klubi näitas maavanemale elurõõmu
Viljandi eakate klubi kutsel kohtus täna, 9. jaanuaril maavanem Lembit Kruuse Inkeri majas 80+ klubi liikmetega ning rääkis kohtumise käigus sellel aastal maakonda ees ootavatest muudatustest. Kõne all oli uuele elektroonilisele bussisüsteemile üleminek, aasta teises pooles sündiv Viljandi (rõngas)vald , maakonna üldised arengusuunad ning eakate kaasamise võimalustest tulevikumuutuste elluviimisel. Tegusad eakad tundsid huvi, kuhu plaanitakse paigutada uus Viljandi vallamaja, kuidas edeneb Lauluväljaku rajamine, kas on võimalust luua
neile tasuta transpordilahendust jms. Vastuseks maavanema küsimusele, kas Viljandimaal on hea elada tuli üsna ühene vastus, et: on küll. Kiideti võimalust osaleda rohketel kultuurisündmustel ja neile suunatud klubilistes tegevustes.
Maavanem Lembit Kruuse sõnul ei ole ta ammu ühes ruumis nii palju elurõõmu koos näinud, kui tänasel kohtumisel Viljandi eakate ees seistes ning kutsus klubi esindajaid kaasa lööma maakonna arengustrateegia kavandamise juurde. Klubi eestvedaja Leida Leiur võttis osalemiskutse entusiastlikult vastu. Votele Kuusik kinkis maavanemale enda kirjutatud raamatu “Nukkudele ulatatud käed”.
Viljandi 80+ klubi saab Inkeri majas kokku iga kuu teisel kolmapäeval kell 11.
Tiina Pihlak
Jõulukuuskede äravedu Võru linnas
Võru linn korraldab tasuta jõulukuuskede äraviimise kortermajade juurest. Erinevalt
eelnevatest aastatest ei pea kuuse äraviimise soovi seekord ette registreerima. Piisab kui jätta vana jõulupuu prügikastide kõrvale ootama. Äravedu toimub 15. ja 16. jaanuaril.
Lisainfo: järelvalvespetsialist Terje Moisto, tel 785 0915.
Kuhjaveres räägiti jõulukuuski põletades külaliikumise juubeli tähistamisest
Suure-Jaani vallas asuvas Kuhjavere külas koguneti kolmekuningapäeval jõulukuuski põletama. Lõkke ääres oli kõneaineks ka külasündmuste korraldamine alanud aastal
Kuhjavere külaselts on algatanud mitmeid aastavahetusega seotud traditsioone. Kümmekond aastat sai külarahvas kokku jõulupüha eel või järel, tekkiski tava koguneda aastavahetuse ajaks külamaja juurde ilutulestikku tegema. Viimastel aastatel on tavaks saanud kokkusaamine kolmekuningapäeval. Selgi aastal kutsus külavanem Romeo Mukk külarahvast oma aja äraelanud kuuskedega seda traditsiooni jätkama. Seekord tuldi Mukkide pere kodutalu Tire õuele. 
Kohaletoodud kuused olid väiksemat sorti, keskkonnasäästlikult valitud ning olid rõõmustanud peresid mitu nädalat. Mõnel olid okkad juba enamuses pudenenud, mõned veel päris haljad, kokku andsid nad päris vahva tulekaare. Lõkkemeistriks on ikka olnud külavanem, nii seegi kord alustas ta juba lõuna ajal lõkkepõhja tegemist, et oleks kuhu kuused panna.
Kui soojendava lõkketule ääres oli jõulupühade aeg lõppenuks ja valguse ootuse aeg välja kuulutatud, mindi tuppa keha kinnitama. Taustaks olid suurel ekraanil videod ja fotod möödunud aasta tegemistest.
Kevadel tähistab Kuhjavere külaliikumine oma 15. aastapäeva ja sellest tulenevalt peeti ka plaani. On mitmeid ideid, kindlasti tahetakse augustikuus korraldada IX külateatrite festival.
Jaan Lukas
Võro instituudi seotalvinõ nuuri perimüslaagri oll’ Urvastõn
Võro instituudi seotalvinõ nuuri perimüslaagri oll’ 2.-4. vahtsõaastakuu pääväl Urvastõn.
Tuu paiga tunnissõna omma kama ja Contra. Laagrilatsilõ pakuti Urvastõ külli seldsi kamma mitund muudu söögis ja anti ka oppust, kuis kamatego käü. Contra kõnõl’jäl, kuis käü timäl uma kaubaartikli – riimi – tegemine. Perän prooviti võrokeelidse riimi löüdmise man esi ka joudu.
Laagrin oll’ viil mitmit oppuisi. Kallasse Erma opas’ laulumänge. Pildi pääl näütäs Parijõgi Ahti, määndsit mängoasjo saa puuklotsõst ja -pulkõst tetä. Latsõ käve ka kuulsa Tammõ-Lauri tammõ man ja pruuvsõ, mitund last lätt vaia, et puu ümbrelt kinni võtta – 9.
Kabuna Kaile jutt ja pilt