Erkki Peetsalu

Haani keelepesä kuts mano latsi ja oppajat

Haani rahvamajahn tüütäs väiku keelepesä-rühmäkene, kohn 2–7aastadsõ latsõ saava kõrd nädälihn kassu uma keele seehn.

Haani keelepesähn peetäs tähtsäs opada latsõlõ Haani muudu võro kiilt, uma kandi kombit, käsitüüd, ajastaigõga köüdetüid tähtpäivi ja muud, miä avitas latsõl kassu.

Et rühm um väiku, sis keelepesä um ku pere, kohn mängvä kuuhn mitmõ vannusõga latsõ. Keelepesälatsõ umma uma kõnõlamisõga näüdüsses tõisilõ latsilõ ni vanõmbilõ, kiä või olla mõtlõsõ kõnõlda, a julgu-i.

Sügüsest oodami Haani keelepessä latsi mano. Hää, ku lats joba kõnõlas võro kiilt ja vanõmba kah. Haani keelepesä ots sügüsest ka kooni katõs pääväs nädälihn umma rühmä nuurt ja tegüsät oppajat, kiä mõist kõnõlda võro kiilt ja kinkalõ miildüse latsõ.

Umast tahtmisõst anna teedä aadrõssi egle.vodi@gmail.com pääle vai kõlista tel 516 6684. Täpsembät teedüst Haani keelepesä kotsilõ saa www.keelepesa.haanimaa.ee.

Vodi Egle, keelepesä kõrraldaja

Soomlane seljatas Tartu Rattaralli finišis 21 eestlast

Võidukas soomlane finišijoonel. Foto: Tarmo Haud

Vaatamata sellele, et SEB 33. Tartu Rattaralli esimeses 23-liikmelises pundis oli 21 eestlast, suutis kodukamaral pedaalinud ratturitele ninanipsu mängida soomlane Samuel Pökälä, kes Ivo Suure ja Henno Puu ees rattaralli esikoha noppis.

“Ei osanud täna hommikul väga midagi sõidust oodata. Eilne Tartu GP läks kummipurunemise tõttu katki ja tulin lihtsalt proovima,” rääkis esioha saanud Pökälä.

Pökälä sai 23-liikmelisest pundist lahti paar kilomeetrit enne lõppu, kui temaga läksid kaasa Ivo Suur ja Henno Puu. Kolmekesi tehti vahe sisse ja lõpusirgeks oli selge, et need kolm selgitavad tänase võitja.

“Lõpusirgel olid jalad päris head, olin õigel ajal õiges kohas ja suutsin võita,” rääkis Pökälä. Teise kohas saavutanud Ivo Suure sõnul polnud tal ausaltöeldes õrna aimugi, kui tugev võiks soomlane lõpus olla ja ilmselt alahindas teda. “Lõpp ei ole mul nii tugev. Polnud päris kindel, mida soomlane teha võib,” rääkis Suur.

“Teada oli algusest peale, et läheb paugutamiseks. Tartu Rattarallil on üldiselt nii, et kui mingi punt eest ära saab, siis need võivadki jääda ette. Täna oli tuulevaikne ja suur grupp püsis päris kaua koos,” rääkis Valgamaalt pärit Ivo Suur. “Pärast Otepääd ja enne Elvat saime väiksema pundiga eest ära ja tegime lõpuni hästi tööd.”
Loe edasi: Soomlane seljatas Tartu Rattaralli finišis 21 eestlast

Tee lõket nii, et see tervist ei rikuks!

Nii aeda koristades kui matkates, tuleb olla tähelepanelik, et lõkkesse ei satuks midagi muud peale immutamata ja värvimata puidu ja paberi. Sobimatu lõkkematerjal paiskab põlemisel õhku hulgaliselt ohtlikke aineid, mis rikuvad nii inimeste tervist kui ka keskkonda. Loe prügi lõkkes põletamise ohtudest ja alternatiividest lähemalt KIKi toel valminud veebilehelt www.lõke.ee.

Vaata Vanamehe klippi:

Keskkonnainspektsioon puutub jäätmete põletamise probleemiga üsna sageli kokku. Inimeste seas levib iganenud arusaam, et jäätmeid võib põletada. Ilmselt aastakümneid tagasi võiski, sest jäätmed olid siis hoopis teistsugused. Veel mõnikümmend aastat tagasi pakiti näiteks vorst paberisse, praegu aga kasutatakse valdavalt plastpakendeid. Plastpakendeid on meie igapäevases prügis ohtralt. Loe edasi: Tee lõket nii, et see tervist ei rikuks!

Võromaa muusõum ots poodisaks Tiganiku fotot

Tiganik Adam — Poodisaks Tiganiku Adam. Pilt vanast aolehest.

«Haani miis läts’ Tiganiku puuti…» om rahvas laulnu joba pia 120 aastakka. Tuu laulu seen elläv Võro liina poodiherrä Tiganiku Adam (1854–1932) oll’ umal aol väega teküs miis.

Urvastõ kihlkunnast Vaabina vallast peri Tiganik oll’ uman kodokandin koolioppaja. Tä tekk’ laulu- ja pasunakoori tõistõ laulupitto minekis. Pidi Urvastõ kerigu lähkül puuti. 1894. aastal ostsõ tä Võrolõ maja (Kreutzwaldi uulits 54) ja naas’ sääl puuti pidämä, millest Räppo Jaan ka kolmõ aasta peräst laulu tekk’.

Tiganik ai ka Võrol laulu- ja pasunakoori kokko, oll’ Kandlõ iistsaisusõ liigõ. 1902 valiti Tiganiku Adam üten Lauri Johaniga Võro liinavolikokko: nä olli sääl edimädse eestläse. Tiganiku kotsilõ om kirotõt aolehen Võru Teataja (16.03.1929), et täl oll’ väega pall’o tutvit ja rahvas usald’ tedä.

Surmakuulutusõn (Postimees, 1.06.1932) om kirän, et Tiganik võitsõ rahva usaldusõ Võro lainu- ja hoiuütisüsen (1903, ildampa Võru Ühispank, rahvasuun Tiganiku pank) aususõ, täpsüse ja vastatulõlikkusõga. Pangan oll’ tä kassapidäjä. Uma naasõ Annaga oll’ Tiganik nii ütte kasunu, et naanõ kuuli suurõst leinäst nätäl pääle miist.

Uma Lehe toimõndusõlt: tull’ vällä, et Tiganiku Adami fotot olõ-i ütengi Eesti muusõumin. Olõ-i ka noil sugulaisil, kelle üles löüdsemi. Ku kellelgi om Tiganiku Adami pilti, andkõ kimmähe teedä (tel 782 2221, 5660 6494 vai info@umaleht.ee): teemi pildist koopia Võromaa muusõumi jaos.

Uma Leht

Navi küla perepäeval tehakse teatrit

8. juunil algusega kell 11.00 toimub Navi seltsimaja juures perepäev. Perepäeval leidub mitmekülgset tegevust nii lastele kui täiskasvanutele.

Kavas on rohe- ja käsitöölaat, kuhu on oodatud kõik kauplejad (eelregistreerimine mai.timmi@gmail.com; 51 94 15 37), kes soovivad müüa enda valmistatud tooteid, taimi, käsitööd. TÖötoas saab eisterdada dekoratiivseid ampleid (anuma peavad osaleda soovijad ise kaasa võtma). Navi küla ajaloolistel radadel toimub orienteerumine ratastel (osalejatel palume rattad kaasa võtta). Pärastlõunal on võimalus osaleda Navi küla ajaloo-teemalises jututoas. Oma uurimust tutvustab Alvin Meltsov ja lugusid küla ajaloost saavad vesta ja kuulata kõik ajaloohuvilised. Päeva lõpetab meeleolukas ja kaasahaarav teadusteater Kolmelt Põrsakeselt. Avatud on laste mängumaa. Üritus on osalejatele tasuta!

Perepäeva viib läbi Navi külaselts. Projekti rahastab siseministeerium kohaliku omaalgatuse programmi vahenditest. Rohkem infot meie tegemiste kohta leiad Navi küla facebooki lehelt.

Allikas: Navi külaselts

Nabala kaitseala piirangud ei arvesta kohalike inimestega

Kohila Metsaseltsi ja Arved Viirlaiu Põhja-Eesti Metsaühistu piirkonna (Kohila, Saku, Kiili ja Kose vald) elanikud (maaomanikud) ei ole rahul Nabala kaitsealale planeeritavate piirangutega.

„Rajatavale kaitsealale planeeritud piirangud ei ole asjakohased,“ rääkis Kohila vallavanem Heiki Hepner. „Me kõik toetasime siin ideed kehtestada piiranguvöönd ja keelata kaevanduste rajamine. Algul oligi ju sellest juttu, et kaitsma asutakse karstiala ja põhjavett. Nüüd aga on eesmärk muutunud ja plaanide järgi keelatakse kaitsealal peaaegu kõik tegevused. Eriti häiritud on kohalikud metsaomanikud, sest kaitsealal enam metsa normaalselt majandada ei saa,“ rääkis Hepner.

Kohalik metsaomanik ja Kohila Metsaseltsi liige Jüri Sepper lisas, et piirkonna elanikud ei saa kaitseala loomise uutest põhimõtetest aru. „Siiamaani saime oma metsi majandada ja elurikkust see ei vähendanud. Nüüd aga tulevad väga karmid piirangud, kõike hakatakse kaitsma, aga keegi ei selgita, kelle eest ja mida siis kaitstakse?“
Loe edasi: Nabala kaitseala piirangud ei arvesta kohalike inimestega

Aoluu-uurmistüü võit tull’ Võromaalõ

Eesti kooliopilaisi aoluu-uurmistöie võistlusõ võitsõ Vahtsõliina gümnaasiumi 11. klassi opilasõ Keiri Hanna tüü «Nõvvokogo-aigsõ tuutmishuunõ Vahtsõliina vallah».

«Hanna tüü om väega põh’alik, vanõmbidõ abiga tekk’ tä pildi ja jutu egäst huunõst,» seletäs Hanna juhendaja, oppaja Nagla Küllike. «Piirkund oll’ Vahtsõliina sovhoos, osa Võidu sovhoosist (Setomaa jago oll’ vällä jäetü) ja Sõprusõ kolhoos.» Tõnõ timä juhendet tüü sai võistlusõl kolmanda kotussõ: 12. klassi opilasõ Haljasõ Anneli «Arstiabist Missoh Misso jaoskunna-haigõmaja perrä». Anneli tüü sai ka riigiarhiivi eräavvohinna.

Gümnaasiumiopilaisi töiest oll’ viil hää Võro Kreutzwaldi gümnaasiumi opilasõ Leberehti Sandri tüü «Võro liina juubõlipidostusõ» (juhendaja Kengi Kaja). Är märgiti katsa Vana Võromaa gümnaasiumiopilasõ tüü.

Võrokõsõ olli kõva ka uurmistöie võistlusõ põhikoolijaon. Kolmanda kotussõ sai Võro Keskliina kooli opilasõ Külmä Jürgeni tüü «Peränd terves elos» (juhendaja Ojala Tiiu) ja viiendä kotussõ Lutsu Anneli, Tuvikese Triinu, Lepla Sandri ja Kõomäe Käroli ütine tüü «Hõissa pulma!».

Eesti rahva muusõumi eräavvohinna sai Võro Kreutzwaldi gümnaasiumi opilasõ Resti Kätlini tüü Resti Arvi eloluust (juhendaja Rünga Katre). Är märgiti viil kuvvõ Vana Võromaa opilasõ tüü.

Kooliopilaisi aoluu-uurmistöie võistlusõ kõrrald’ Eesti aoluu- ja ütiskunnaoppajidõ selts joba 15. kõrda. Seo kooliaasta võistlusõ teema oll’ «Peränd om perändüs». Võistlusõ preemiä pand’ vällä Eesti president. Võistlusõlõ saadõti 138 tüüd. Võitja kuulutõdi vällä 2.05. Tarton. Uurmistüü läävä Eesti kirändüsmuusõumi kultuuriluu arhiivi ja ka Võromaa muusõummi.

Ruusmaa Arthur, Uma Leht

Pikäkannu kuul sai aho

10. lehekuu pääväl tenssi Pikäkannu kooli latsõ kontsõrdiga kõiki häid inemiisi, kiä avidi Hooandja.ee abiga koolilõ keraamigaahjo osta. Huuandja abiga kor’ati aho ostmisõs ja ülessäädmises kokko tsipakõsõ päält 2000 euro.

Kooli juht Tamra Ave ütel’, et korgõ kuumusõga ahi om tsipakõsõ suurõmb mõsumassinast. Ahon saa kõrraga palota kolmkümmend kruusi, suurõmbit anomit mõni jago veidemb. Ahi tege savikunstnikul Rumvoldi Aivaril latsi oppamisõ pall’o laapsambas. Seoniaoni vidi tä latsi tettü savianoma Võro Kubijalõ hindä palotusahjo.

Aho ostminõ oll’ Pikäkannu kooli umaosalus suurõmban huviharidusõ projektin. Tamra Ave ütel’, et KÜSKi ehk kodaniguütisüse tsihtkapitaali abiga kujondasõ nä Pikäkannu kooli mano huviharidusõ keskust. Päält keraamigastuudio om käümä tougatu mitu spordiettevõtmist orienteerumisõst mäesuusalaagrini vällä. Pillikooli jaos ostõtas mano eelektriklavvõr ja kats kitrat, plaanin om sõita küllä Hiiumaalõ Emmastõ nuurikeskusõlõ. Suvõl tulõva Pikäkannul savikunsti ja pillimängo huvipäävä.

Uma Leht

Hea kool ja lasteaed minu lapsele on mu enda teha

MTÜ Terve Pere Seltsi korraldusel ja Eesti Lastevanemate Liidu toel toimus Parksepas Võrumaa esimene Terve Pere Hariduspäev, kus omanäolisi haridusalgatusi tutvustasid Leiutajate Külakooli, Krabi Põhikooli, koduõppe, Keelepesä ja waldorflasteaia Terve Pere Aed eestvedajad. Oma peegelduse kuuldud ettekannetele andis Pille Liblik Haridus- ja Teadusministeeriumist, juturingis osales ka Riigikogu liige Lisa-Ly Pakosta.

Võru maavanem Andres Kõiv tunnustas oma tervituskõnes kõiki julgeid lapsevanemaid ja haridusalgatuste eestvedajaid, kes on otsustanud rikastada muutlike tuultega haridusmaastikku. Tõepoolest vajab peavoolu kõrval tegutsemist alustav kool või lasteaed julgeid ning ettevõtlikke eestvedajaid. Enamasti saadakse inspiratsiooni selliseks tegutsemiseks omaenda lastelt, püüdes pakkuda oma pere võsudele parimat võimalikku haridust. Arusaam parimast haridusest on mitmekülgne, kuid Hariduspäeval jäi kõlama mõte, et hea haridus aitab kasvada teadlikuks, teotahteliseks ning loovaks täiskasvanuks.

Leiutajate Külakool
Leiutajate Külakooli idee autor Kadi Noor rääkis, et põhjused kooli loomiseks tulid nii temast endast kui ka tema lastest. “Kord, kui mulle sattus kätte Lindgreni “Röövlitütar Ronja”, taipasin, et kool ei pea olema niisugune nagu ta on, vaid elada võib täiel rinnal, õppides igal elatud sekundil. Kool peaks õpetama inimest päriselt elama,“ lausus Kadi, kes nendib kahetsusega, et tema 12 kooliaastat libisesid küll üsna jälgijätmatult mööda külgi maha. Kõik eluks olulise on ta pidanud hiljem järgi õppima. Möödunud esimesele Leiutajate Külakooli aastale tagasi vaadates arvab Kadi, et parimad õpetajad on olnud lapsed ise. Oma südame ning iseendaga kontaktis olemist peab Kadi koolihariduse olulisimaks osaks, ning just seda loodab Leiutajate Külakool oma õpilastele õpetada.
Loe edasi: Hea kool ja lasteaed minu lapsele on mu enda teha

Täna selgub kümnevõistlusel Eesti parim noortalunik

Noortaluniku võistlusel veise eluskaalu määramine. Foto: SA Innove

Kolmapäeval, 21. mail algusega kell 10.00 toimub Järvamaal Säreveres noortalunike kümnevõistlus, kus üle 30 kutseõppuri asub võistlustulle Eesti parima noortaluniku tiitli eest.

“Noortalunikul peavad olema väga mitmekülgsed oskused ja teadmised, sest põllumajandustootmine põhineb aina enam kaasaegsetel tehnoloogiatel ja uutel teadmistel,” ütles põllumajandusministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai. “Võimalus põnevas ametis ja tugevas konkurentsis end proovile panna innustab loodetavasti noori aina rohkem taluniku mitmekülgset ametit valima.”

Võistluse peakorraldaja ja Järvamaa Kutsehariduskeskuse põllumajandusõppe osakonna juhataja Külli Marrandi sõnul on võistlus oma 14 aasta jooksul olnud väga populaarne. “Osalejate arvust näeme, et noored tahavad väga end võistlussituatsioonis proovile panna ja oma oskusi teiste noortalunikega võrrelda,” sõnas Külli Marrandi. Loe edasi: Täna selgub kümnevõistlusel Eesti parim noortalunik

Rosma Haridusselts kutsub VI kogupere konverentsile

Rosma kogupere konverentsi mullune avaring. Foto: Rosma Haridusselts

Kõik huvilised on oodatud laupäeval, 24. mail 2014 algusega kl 10.30 Põlva külje all Rosmal peetavale VI kogupere konverentsile “Head valikud hariduses. Koostöö”.

Juba kuuendat aastat koguneb rahvas Rosmale, et lahti harutada haridusmaastikul toimuvast – ikka optimistlikult ja eluliste näidete varal. Sel korral võetakse fookusesse koostöö: nii kitsaskohad kui võimalused. Varem on räägitud tervest lapsest, tervest perest, tervest koolist, tervest kogukonnast ja tervest ühiskonnast, nüüd koostööst. Rosmale oodatakse ikka koos perega – lastele on omad tegemised!

Koostöös peitub jõud, vahel ka valu ja vaev. Koostöö on paljudele meist ainus ellujäämise võimalus, samas ka isikliku arengu ja õppimise koht. Kuidas teha koostööd nii, et ei peaks alla suruma enda soove ja saaks arvestada kõigi teiste osapooltega? Kuidas märgata koostöö õppetüki kallal pusides oma varjukülgi ja arengukohti? Kuidas leida sobiv koostööviis kodanikualgatuse ja kohaliku omavalitsuse jaoks? Kuidas muuta koostöö ühiseks väestavaks kogemuseks? Rosma Haridusseltsi ja Eesti Lastevanemate Liidu konverents pakub taas võimaluse sisukaks aruteluks, heaks suhtluseks ja uuteks tutvusteks.

Ootame Sind Rosmale koos perega. Vanematele ja lastele leidub nii koos kui ka eraldi toimetamist. Päeva lõpetame traditsiooniliselt muusikaga: seekordse muusikalise kingituse toovad kaasa helivõlurid Hedvig Hanson ja Andre Maaker. Kõhutäie eest hoolitsevad meie oma seto sõsarad.

Konverentsil osalemine on tasuta. Samas kutsume üles annetama kohapeal nii toidu kui korralduskulude katteks. Lastega tulijatel palume registreerumisel öelda laste arv ja vanused, et oleks lihtsam päeva planeerida.

Anna oma tulekust teada hiljemalt 16. maiks Rosma Haridusseltsi e-posti aadressil (johannes@neti.ee) või tel 56 881 409, kontakt Anu Kepler. Täiendav info: www.rosma.edu.ee. Loe edasi: Rosma Haridusselts kutsub VI kogupere konverentsile

Ökokogukondade ühendus alustab õhtuseminaride sarja

Hetk ökokogukondade ühenduse kokkutulekult. Foto: Katrin Jõgisaar

Eesti Ökokogukondade Ühendus kutsub neljapäeval, 5. juunil kell 17.00 ökokogukondade esimesele õhtuseminarile, kus tutvustatakse ökokogukondade olemust, räägitakse kogukondade algatamisest ning tutvustatakse uusi ökokülade algatusi. Üritus toimub Lilleoru ökokogukonnas Rae vallas Aruvalla külas.

Kava:
16:00-17.00 Saabumine Lilleorgu ja ringkäik. MTÜ Lilleoru ja MTÜ Eesti Ökokogukondade Ühenduse üks eestvedajaid Ave Oit tutvustab Lilleoru keskust ja kogukonda. Kogunemine Lilleoru suure valge välitelgi ees.

17:00-20:00 Kogunemine indiaani püstkotta Lilleoru Elulille pargis. Algusring. Liina Järviste tutvustab ökokogukondade ehk teadlikult loodud kogukondade olemust. Räägime milliseid samme on ökokülade loomiseks ette võetud. Ennast tutvustavad Kulina ja Väikese Jalajälje kogukondade algatused.

Igaüks võiks midagi ühisele lauale näkitsemist kaasa võtta. Lilleoru poolt tee ja väikesed suupisted. Registreerumine hiljemalt 2. juuni õhtuks: kadri@kogukonnad.ee või 537 477 04. Palun anna meile märku, kas saad ka kellelegi transporti pakkuda või vajad seda ise.

Seminar toimub projekti “MTÜ Eesti Ökokogukondade Ühenduse tegevusvõimekuse suurendamine” raames. Projekti rahastab EV Siseministeerium ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital. www.kysk.ee Vaata ka teisi projekti tegevusi: www.kogukonnad.ee ja www.facebook.com/kogukonnad

MTÜ Eesti Ökokogukondade Ühendus on organisatsioon, mis toetab kestliku elukorralduse teket.

Allikas: MTÜ Eesti Ökokogukondade Ühendus

31. mail taaselustatakse Tõrva ajaloolises kinohoones Tõrva Loits 2013

Tõrva loitsuhooaja avaürituseks on 31. mail Tõrva ajaloolises kinohoones esitlusele tulev kontsertvideo 2013. aastal toimunud Eesti suurimast tule, vee ja muusika vabaõhu-vaatemängust “The Greatest Hits of Kalevipoeg”!

Üritus saab alguse kell 19.00, mil kinohoones näidatakse suurel ekraanil parimaid palasid Tõrva Loitsust, kus esinesid Tanel Padar&The Sun, Tõrva neidudekoor ja Jaan Tätte koos ansambliga Udupasun.

Vaatemängu keskmes oli Mart Kolditsa poolt lavastatud etendus “The Greatest Hits of Kalevipoeg”, mis tõi Päär Pärensoni, 300 tantsija, 200 koorilaulja ning maailma suurimate trummidega vaatajate ette parimad palad meie rahvuseeposest.

Tõrva kinohoones toimuval ühisel muusikaõhtul astuvad vahepaladega ülesse Tõrva Laulustuudio neiud ja Reigo Ahven koos trummidega. Kohal on ka lavastaja Mart Koldits, kes räägib varasematel aastatel toimunud Tõrva Loitsu üritustest ning
tutvustab ka käesoleval aastal 9. augustil ainult üks kord toimuva etenduse sisu ja esinejaid – seekord on etenduse aineseks Eesti rahva ennemuistsed jutud. Jutte aitavad vaatajateni tuua ansamblid Metsatöll ja Winny Puhh. Lisaks esinevad Vallatud Vestid ja Hendrik Sal-Saller orkestriga.

Tõrva Loitsu õhtul Tõrva kinohoones on avatud puhvet ja toimub ka loitsuteemaline viktoriin. Kohapeal saab soetada Tõrva Loits 2014 pääsmeid ja meeneid.

Pilet Tõrva kinohoones toimuvale üritusele maksab 5 ja seda on võimalik soetada Tõrva Linnavalitsusest või Ülle lillepoest kõrtsihoones. Osalejate arv on piiratud!

Allikas: Tõrva Loits

Algab üle-eestiline koolinoortele suunatud energeetikaprojekt „Energia ja noored“

Tänasest algab aasta lõpuni kestev „Energia ja noored“ projekt, mille raames Eestis ja välisriikides õppivad energeetikatudengid viivad läbi interaktiivseid koolitunde, kus õpilastel on võimalik Eesti energeetikasektorist rohkem teada saada ning mõnel juhul isegi taastuvenergia lahendusi ehitada.

„Energia ja noored“ projekti eesmärk on tutvustada gümnaasiumiõpilastele läbi grupitööde ja praktiliste ülesannete Eesti energeetikasektorit, mis muidu on kooliõpilaste jaoks kauge ja keeruline valdkond, mis tavalises koolitunnis laiahaardelist tähelepanu ei saa. Kuna energeetika on valdkond, milles reaalainete taust on väga oluline, siis populariseeritakse projektiga ka reaalainete õppimise olulisust.

„Kuigi energeetika mõjutab oluliselt Eesti ja Euroopa majandus- ja elukeskkonda, siis koolinoorte teadlikkus energeetikast, selle toimimisest, kasutamise mõjust ja planeerimisest on siiski suhteliselt kesine,“ selgitas Eesti Taastuvenergia Koja projektijuht Raul Potisepp.

„Energia ja noored“ üks läbiviijatest, TTÜ energeetikatudeng Mihkel Annus lisas, et projekti raames korraldatakse praktilisi koolitunde, mis annavad selge ülevaate Eesti energiasüsteemist, võimalustest, arengutest ning kus õpetatakse läbi praktiliste ülesannete, kuidas ise energiat toota ja säästlikult tarbida. „Iga koolitunni käigus koostavad õpilased ka ise Eesti energeetikasektori visiooni aastaks 2040,“ selgitas Annus.
Loe edasi: Algab üle-eestiline koolinoortele suunatud energeetikaprojekt „Energia ja noored“

Taastuvenergia on kui pensionifond

Emil Rutiku,
kodanik

Maailmas on kaks põhilist ressurssi, mille pärast võideldakse – toit ja energia. Need on riikidevahelised ja –siselised pingestajad, sõltuvuse tekitajad ja ometigi ka esmatarbekaubad, milleta elu ette ei kujuta. Kuidas saada hakkama iseseisvalt, rahuldada enda energiavajadusi ilma, et see hukutaks ümbruskonda ning investeerida seejuures tulevikku?

Ülisuure osa kogu Euroopas tarbitavast energiast toome tankerite ja torujuhtmetega sisse. See peaks meid ometigi mõtlema panema, kui kaua me toidame teisi riike ning investeerime nende tulevikku.

Ja kui me arvame, et need olulised muutused peavad tulema samade inimestega ja samade võttetega, siis me eksime täielikult. Ebakompetentsus viib ainult mäest alla. Me ei ole nii rikkad, et hoida üleval sellises koguses oma ja võõrast, ahnust ja lollust. Muutused on hädavajalikud. Kas me tahame lähi tulevikus elada ilma metsata, nagu enamus euroopast? Siis see pole enam see eriline paik maamuna peal.

Meie energiaga varustajad manipuleerivad „Täna annan, homme ei anna“ ja Euroopa vastab: „Oleme ikka sõbrad – anna meile energiat!“. Euroopa on otseselt Venemaa lõa otsas, kuigi ei peaks seda olema, sest kohalikke, puhtaid energiaressursse on piisavalt, et toetada kohalikku majandust.

Muutused ei saa toimida päevapealt, kuid suhtumise muutumisega peab alustama juba täna! Kuidas?

1) Ühise sihi võtmine – kuhu me liigume?
Palju lihtsam on teha otsuseid paremate lahenduste nimel, kui me teame, kuhu me liigume. Kas me tahame olla sõltumatud, investeerida enda ja oma laste tulevikku? Kui me otsustame, et Eesti tahab olla sõltumatu,siis peame ennekõike panustama enda riiki, majandusse ja jätkusuutlikusse
Loe edasi: Taastuvenergia on kui pensionifond

Nõmme Kevade noortepäeval esineb Birgit Õigemeel

Reedel, 23. mail toimub kella 12–19 Nõmme keskuses Sõõrikukohviku esisel platsil ja selle ümbruses traditsiooniline Nõmme Kevade noortepäev. Huvitavaid tegevusi ja töötubasid on igas vanuses noortele. Laval astuvad üles laulu- ja tantsukavadega Rahumäe põhikooli ja Nõmme noortemaja noored, ürituse peaesineja on laulja Birgit Õigemeel.

Ekstreemspordifännidel on võimalik näha BMX flatland’i trikitajate show’d. Sõõrikukohviku esisel platsil saavad noored lähemalt tutvuda väliraamatukogu tegevustega, kus lisaks lugemispesale saab teha erinevatest materjalidest lilli, meisterdada vanadest raamatutest, laenutada lauamänge ning uudistada ratastel raamatukogu Katarina Jeed.

Kunstimaailma telgis saab osaleda 13 erinevas töötoas ja teha endale näomaalinguid. Pääsküla noortekeskuse Iirimaa vabatahtlik Benedict „Ned“ Whyatt viib läbi kaks erilist tsirkuseelementide töötuba, kus saab valmistada žongleerimispalle ja flowerstick’e ning hiljem on võimalik neid üheskoos ka kasutama õppida.

Kõik huvilised saavad sel päeval külastada Nõmme päästekomandot, Nõmme Kalju tutvustab noortele jalgpalli. Nõmme põhikooli korvpalliplatsil toimub tänavakorvpalliturniir. Turniiri avab huumorimäng, kus omavahel võtavad mõõtu Nõmme linnaosa valitsus ja Nõmme Õpilasesinduste Liit. Lisainfo ja registreerimine www.noel.ee/tanavakorvpall.

Tänavu 23.-25. maini toimuva Nõmme Kevade üritused on tasuta, programmiga saab tutvuda koduleheküljel www.tallinn.ee/nommekevad2014.

Allikas: Nõmme Linnaosa Valitsus

Setomala peetava Ostrova festivali esinejad selgunud

Tänavusel Ostrova festivalil asutavad üles leelokoorid Mokornulga ning Sõsarõ, meestepunt Seto Miihi Summ ja Rikka Ivvani pillilaager. Tantsuhuvilisi rõõmustab ansambel Ummamuudu.

Lisaks pärimusmuusikale on võimalik kuulda popmuusikat paljude Eesti tippartistide esituses nagu Lenna, Tanel Padar ja The Sun, Singer Vinger, Kolumbus Kris, Dagö, Curly Strings ja Mikk Tammepõld. Rahvusvahelisust lisab Valgevenest pärit WZ Orchestra. Publiku meeleolu aitavad üleval hoida Asso Int ja Martin Müller. Festivali päevajuht on tuntud luuletaja Contra.

“Oleme kava kokku panemisel lähtunud alati kahest olulisest põhimõttest. Esmalt soovime tutvustada Seto folkloori, andes kohalikele artistidele võimaluse esineda laiemale publikule. Teisalt soovime Eesti popmuusika paremiku tuua Setomaa rahvale koju kätte,” ütles korraldaja Aime Tulp.

Ostrova festival toimub Setomaal juba neljandat korda. Lisaks kontserdite nautimisele on võimalik tutvuda ka kohaliku käsitööga. Lastele on avatud telk.

Ostrova Festival toimub 18.-19. juulil Ostrova külas, Meremäel, Setomaal. Piletid on müügil Ticketpro veebipoes ja müügipunktides üle Eesti. Rohkem infot: www.ostrovafestivalid.ee

Allikas: Ostrova Festivalid MTÜ

Riigikogu liikmed külastasid hiiepaiku

Eelmisel nädalal toimus Harjumaal Jõelähtme vallas looduslike pühapaikade teabepäev, kus osales saadikuid Riigikogu kõikidest
fraktsioonidest. Külastati looduslikke pühapaiku ning toimus seminar “Seitse müüti hiitest”. Sündmuse korraldasid Riigikogu looduslike pühapaikade toetusrühm, Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus ning Hiite Maja SA.

Ülgase küla Koljunuki sadamas toimunud seminaril “Seitse müüti hiitest” kõneles Riigikogu looduslike pühapaikade toetusrühma esimees Annely Akkermann, ajakirjanik Ingrid Peek ning Tartu Ülikoolist Ahto Kaasik ja Heiki Valk. Regilaule esitasid Aruküla mehed. Peamiseks jututeemaks oli looduslike pühapaikade äärmiselt suur ohustatus ning rahastuse leidmine pühapaikade päästmiseks mõeldud arengukavale.

Annely Akkermanni sõnul on looduslikud pühapaigad õiguslikult ja halduskorralduslikult siiani kukkunud “mitme tooli vahele” ning vajavad seetõttu erilist tähelepanu. Lähemal ajal on kavas kokku kutsuda pühapaikade toetusrühma ja teemaga seotud ministeeriumide nõupidamine, et arutada pühapaikade arengukava rahastamist.

Muinsuskaitseameti looduslike pühapaikade eksperdinõukogu esimees Heiki Valk tutvustas Kultuuriministeeriumis koostamisel olevat looduslike pühapaikade arengukava 2015-2020, mille kohaselt kavatsetakse kaardistada pühapaigad Eesti kõigis kihelkondades. Seniste uuringuandmete põhjal on eeldatavasti võimalik maastikul leida ja inventeerida 3800 – 4500 pühapaika, või endise pühapaiga asukohta. Kavandatud uuringute abil hoitakse ära ca 2600 pühapaiga hävimine unustamise või inimtegevuse tõttu.
Arengukava eelarve on 6,2 miljonit eurot ning 81% sellest moodustab vahetult pühapaikade kaardistamisega seotud kulu.

Seminaril osalenud saadikud leidsid arutelu järel üksmeelselt, et kavandatud tegevused ja eelarve on igati põhjendatud ning arengukava täitmiseks vajalikud 6,2 miljonit eurot tuleb kiiremas korras leida. Loe edasi: Riigikogu liikmed külastasid hiiepaiku

Võrumaal tulekul esimene Terve Pere Hariduspäev

Teeme Ära talgupäeva waldorflasteaias Terve Pere Aed. Foto: Terve Pere Selts

Laupäeval, 17. mail 2014 kell 10.30-14.30 korraldab MTÜ Terve Pere Selts Waldorflasteaias Terve Pere Aed Võrumaa esimese Terve Pere Hariduspäeva, kuhu on oodatud huvilised koos perega.

Päeva alustuseks pakutakse hommikukohvi ja waldorflasteaias Terve Pere Aed on avatud uste päev, kus huvilistele tutvustatakse waldorflasteaia toimimise põhimõtteid.

Kell 11.00 algab haridusfoorum „Millist haridust me oma lastele soovime?“ Parksepa lasteaia saalis toimuval arutelul tutvustavad oma tegemisi Võrumaa haridusmaastikku rikastavad algatused: Leiutajate Külakool, Keelepesä, Krabi kool, koduõpet rakendav pere, Rosma Haridusselts, waldorflastead Terve Pere Aed.

Vestlusringis osalevad teiste seas Võru maavalitsuse, kohalike omavalitsuste ning Haridus- ja teadusministeeriumi esindajaid. Riigikogu poolt on lubanud vestlusringis osaleda Liisa Pakosta. Lõunaks pakutakse suppi ja pirukaid. Hariduspäeva lõpetab Anu Tauli muusikaline tervitus. Päeva jooksul on waldorflasteaia rühmatubades ja õuealal võimalik koos lastega mängida ja meisterdada. Osalemine on tasuta.

Kellele see päev mõeldud on? Eelkõige on see päev suunatud peredele, et anda lastevanematele ülevaade, millised on täna Võrumaal toimivad haridusvõimalused. Kindlasti saavad ühisest vestlusringist abi ka kohalike omavalitsuste esindajad, kellele see on hea võimalus kohtuda erinevate haridusalgatuste eestvedajatega oma koduvallast või selle lähiümbrusest. Ühtlasi avaneb hea võimalus uurida kooli/lasteaia loonud lastevanematelt, miks ja kuidas nad seda teinud on.

Ettevõtmist toetab Eesti Lastevanemate Liit. Info ja registreerimine e-posti aadressil tervepereaed@gmail.com

Allikas: MTÜ Terve Pere Selts

Võromaa kõgõ vanõmb selts 145

Kanepi segäkuur Kanepi Laulu Seldsi 145. aastapääväl laulman, akordionni tõmbas koorijuht Lindali Kalev. Pildi pääle omma jäänü poolõ koorilaulja. Foto: Harju Ülle

Vana Võromaa kõgõ vanõmb selts, Kanepi Laulu Selts pidi 25. mahlakuul umma 145. aastapäivä.

Selts tetti Eesti edimäste laulupitto minekis (1869). «Sinnä sõitsõ Kanepi miiskuur – naisi es lubata tuudaigu laulupitto laulma,» selet’ seldsi üts vidäjä, Kanepi segäkoori vanõmb Kottisse Vaike. «No prõlla tunnus, et laulupitto läävä õnnõ naasõ ja mehe jääse kodo!»

Koorilaul sündü Kanepin aastal 1804, ku pastor Johann Philipp von Roth lei sääl Eesti edimädse (poissõ) kihlkunnakooli. Tuu mano tetti nii poissõ- ku miihikuur. Miihikoori laulja olli päämidselt küläkuulmeistre. «Roth ütel’, et laulkõ egäl puul ja kõgõst, es nõvva sukugi õnnõ kerigulaulõ laulmist,» selet’ Kanepi aoluu uurja Hirvlaanõ Milvi.

Koorilaulmist härgüt’ edesi kerigu köstri Treffneri Ludwig, kiä kutsõ kuulmeistris õnnõ hää muusigamehe. Kanepi Laulu Seldsi tegemist võtsõva iist Treffneri poja, noidõ siän ildadsõmb koolipapa Treffneri Hugo. Edimädsele laulupidolõ lätsi laulumehe Koorastõ mõisa kingidü lipuga. Lipu oll’ maalnu kunstnikust mõisapreili Marie von Ungern-Sternberg. Lipu pääl om kiri «Kannepi Laulo Selts», kanepikasvõ punt ja kats aastaarvu. Aastaarv 1819 tähendäs priiusõ saamist ehk perisorjusõ ärkaotamist Liivimaal. Tõnõ aastaarv om laulupido ja seldsi luumisõ uma – 1869. Seo lipp om alalõ, tuud hoitas Eesti tiatri- ja muusigamuusõumin.

Tõistõ laulupitto sõitmisõs lassõ kõgõ kõvõmba koorilaulja Kanni Hansu ämm ehitä kuvvõ tsõõriga lauluvankri. Pidolt tulti tagasi suurõ iloga – kuur võitsõ är võikilaulmisõ.
Loe edasi: Võromaa kõgõ vanõmb selts 145

Võromaal tetti är

Teppo lõõdsatalon korssi talgolidsõ kivve vahtsõ tulõtõrjõ viivõtmisõ kotussõ ümbre, et kivi tan moroniitjät ei lahussi. Foto: Harju Ülle

«Teemi är!» talgopäiv (3.05.) avit’ üten Teppo lõõdsatalo vallategemisele Võro vallan ja dendropargi luumisõlõ Ihamaru lähkün.

«Sügüse tetti euronõudmiisi perrä tulõtõrjõ viivõtmisõ kotus, kivi jäivä lakja ja tulli moroniitjä iist är korista,» kõnõl’ Teppo lõõdsatalo perremiis Teppo Priidu ja laatsõ üten naasõ Kadri, sõpru ja sugulaisiga kivve kärro. Iin oodi morokülbmine, aiategemine, aidalõ vahtsõ katussõ pandminõ: tüüd talon jakkus.

Teppo lõõdsatalo plaanitas ammõtligult vallalõ tetä suvõ lõpun, lõõdsameistri Teppo Augusti sünnüaastapääväs. «Aigu taaga läts’, a no olõmi kõik lua kätte saanu, huunõ valmis ja as’a seen kah,» ütel’ Priidu. A ettevõtmiisi tulõ talon joba varramba, suurõmb kontsõrt Võro folkloorifestivaali aigu.

Teppo Augusti kodo tõmbas lõõdsamiihi: talvõl sõidi lõõdsamehe Moostest Võrolõ, pei massina talon kinni ja tei moro pääl kats pilliluku Teppo avvus.

Dendroloog (puu- ja puhmatundja) Rohu Urmas mässäs saega uma vanavanaesä Mõtsa talon Ihamaru küle all. «Mul om tan 36 hektärri maad, taha tetä säänest dendraariummi, kohe saava mu opilasõ ja tõsõ huvilidsõ mitmõsugutsit puuliike kaema kävvü,» selet’ Räpinä aianduskooli ja Luvva mõtsakooli dendroloogia oppaja.
Loe edasi: Võromaal tetti är

Tänaseni saab esitada häid tegijaid tunnustusauhinnale

Kolmapäevani, 7. maini saab esitada kandidaate tunnustusahinnale „Lastega ja lastele“, mille laureaadid kuulutatakse välja 1. juunil toimuval tunnustusüritusel Õiguskantsleri Kantseleis.

Seitse laste heaolu väärtustavat organisatsiooni soovivad tänada ja tunnustada häid inimesi ja organisatsioone, kelle uued algatused või pikemaajaline tegevus on silmapaistavalt muutnud või mõjutanud laste ja perede käekäiku ja väärtustamist kohalikul, maakondlikul või üleriigilisel tasandil. Tunnustust jagatakse järgmistes kategooriates: lapse suur tegu, aasta pere, aasta tegu, muutuste looja, elutöö tunnustus. Praeguseks on laekunud konkursile üle seitsmekümne tunnustust vääriva kandidaadi.

Kandidaatide esitamise eel palume tutvuda kategooriate kirjeldustega tunnustusauhinna statuudis ning seejärel täita taotlusvorm Õiguskantsleri kodulehel. Ettepanek peab sisaldama kandidaadina üles seatava inimese või organisatsiooni nime ning vabas vormis kirjeldust ja põhjendust. Samuti tuleb lisada taotluse esitaja nimi ja kontaktandmed.

Lastekaitse Liidu presidendi Loone Otsa sõnul oleks kõige toredam aeg, kui me ei peaks kedagi tunnustama laste märkamise eest, sest see oleks nii loomulik osa meist: “Kuni ühiskond aga ei ole sellise tasemeni kasvanud, tuleb rajaleidjaid väärtustada ja neist eeskuju võtta.”
Loe edasi: Tänaseni saab esitada häid tegijaid tunnustusauhinnale

Meeldejääv laste motokross “Uuesalu kevad 2014”

Rae motoklubi ja Kiilimoto tehnikaringi eestvedamisel ning IBE Estonia OÜ ja Rae valla toetusel said algajad krossipoisid ja -tüdrukud omavahel mõõtu võtta laste motokrossivõistlustel “Uuesalu kevad 2014”.

Lapsi oli võistluspäevaks end kirja pannud ligi 40, paljudele poistele-tüdrukutele oli see esimeseks tõsisemaks võistluseks. Noorim osavõtja oli 4-aastane krossimees. Võistlusratsud varustati ringiaja mõõtmise seadmetega ning kvalifikatsiooni tulemuste põhjal jagati võistlejad viide masinaklassi: A, B, C, D ja E klassi. Algajamad olid A klassis ja kiiremad poisid, kel ka mõni võistlus juba selja taga, osalesid E-klassis. Kuue minutilistes sõitudes juhtus nii mõndagi ning kõik osalejad said kaks võistlussõitu.

A klassis võitis mõlemad sõidud veenvalt Hannes Hanimägi edestades Jasper Tammest ning Reimo Kaldmat. Ära märkimist väärib ka Hannese õe Hannemai 6. koht.

B grupis tuiskas rajale 7 võistlejat ning kindlam poiss rajal oli Karl Kiil. Maximus Ant lõpetas teisena ning Kaiser Kopti kolmandana.

C klassis tuiskas rajale samuti 7 tulevast krossiässa. Kindla sõiduga saavutas esikoha Kaur-Gabriel Rajasalu. Mart Saluste pälvis hõbemedali ning Ruben Lindemannile riputati kaela pronksmedal.

D grupis tuiskasid rajale suuremad poisid. Kaheksa osaleja seas napsas esikoha endale Hans-Arvet Tilk. Kris Koppe lõpetas teisena ning Roomet Palang kolmandana.

E grupp oli kõige osavõturohkem ( 10 poissi) ning tegemist oli juba poistega, kel suurem võistluskogemus ning neile usaldatu ka suurema ringiga võistlusrada. Stabiilse sõiduga saavutas Uuesalus esikoha Sander Saadi. Kennert Nurja lõpetas teisena ning Tristan Uiga kolmandana. Loe edasi: Meeldejääv laste motokross “Uuesalu kevad 2014”

Väikesaared saavad teenuste arendamiseks 640 000 eurot

Siseminister Hanno Pevkur kinnitas 2014. aasta väikesaarte programmi tingimused. Programmi kogumaht on sel aastal 640 000 eurot ja selle eesmärk on toetada projekte, mis suurendavad väikesaarte elanikele osutatavate esmatähtsate teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti.

Siseminister Hanno Pevkuri sõnul on saareline eluviis paljude jaoks loomulik ja iseenesest mõistetav. “Seetõttu on oluline, et riik väikesaartel elavaid inimesi jõudumööda toetaks. Hea meel on selle üle, et esmatähtsate teenuste tagamiseks väikesaartel on riik üsna palju juba ära teinud. Nüüd peame vaatama, kuidas nende teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust suurendada,” lisas ta.

„Väikesaarte programm on lahendanud päris mitmed kitsaskohad saartel. Näiteks rajati eelmine aasta Vormsile kütusetankla, et sealsed inimesed ei peaks kütust enam mandrilt tooma. Osmussaare ja Vilsandi kogukonnad said programmi abil endale kaasaegsed paadid, millega mandri ja Saaremaa vahet liikuda. Kihnu inimesed said endale eelmine aasta vajaliku sisustusega hambaravi kabineti,“ nimetas minister projekte, mis on väikesaarte programmist toetust saanud.

Väikesaarte programm on toiminud aastat 2011 ja selle aja jooksul on sealseid kogukondi toetatud umbes 2,5 miljoni euroga. „Riik saab appi tulla seal, kus kohapeal on olemas aktiivne kogukond,“ kutsus minister väikesaare elanike üles aktiivsemalt oma kogukonna tegemistes kaasa rääkima.

Toetust saavad taotleda kohalikud omavalitsused, mittetulundusühingud, sihtasutused, riigiasutused ja ettevõtjad. Toetuse maksimaalne suurus ühe projekti kohta on kuni 130 000 eurot.
Loe edasi: Väikesaared saavad teenuste arendamiseks 640 000 eurot

Ornitoloogiaühing kutsub huvilisi linnutornidesse

10.-11. mail toimuvad rahvusvahelised rändlindude päevad. Eesti Ornitoloogiaühing kutsub sel puhul kõiki linnuhuvilisi pühapäeval, 11. mail tornide linnuvaatluspäevale. Linnuhuvilisi ootavad sellel päeval vaatlustornides üle Eesti juhendajad, kellega saab koos linde vaadelda ja täiendada oma teadmisi piirkonna linnustikust. Igas tornis peetakse ka liiginimekirja ning selgitatakse välja Eesti linnurikkaim linnuvaatlustorn.

Juhendajaga tornide asukohad, külastusajad jm leiad EOÜ kodulehelt http://www.eoy.ee/node/773. Linnutorne külastada soovivad huvilised end eelnevalt registreerima ei pea. Ilma juhendajata vaatlustornides võib linnuvaatlust ja liiginimekirja teha ka omal käel. Sel juhul tuleb vaatlustulemused edastada koordinaator Mariliis Märtsonile pühapäeval hiljemalt kell 17 e-postiga aadressil mariliis.martson@gmail.com. Kirja tuleb panna vaatluse koht ja kellaaeg, kohatud liikide nimekiri, vaatlejate nimed või arv ning kontaktisiku telefon.

Allikas: Eesti Ornitoloogiaühing