Algab üle-eestiline koolinoortele suunatud energeetikaprojekt „Energia ja noored“

Tänasest algab aasta lõpuni kestev „Energia ja noored“ projekt, mille raames Eestis ja välisriikides õppivad energeetikatudengid viivad läbi interaktiivseid koolitunde, kus õpilastel on võimalik Eesti energeetikasektorist rohkem teada saada ning mõnel juhul isegi taastuvenergia lahendusi ehitada.

„Energia ja noored“ projekti eesmärk on tutvustada gümnaasiumiõpilastele läbi grupitööde ja praktiliste ülesannete Eesti energeetikasektorit, mis muidu on kooliõpilaste jaoks kauge ja keeruline valdkond, mis tavalises koolitunnis laiahaardelist tähelepanu ei saa. Kuna energeetika on valdkond, milles reaalainete taust on väga oluline, siis populariseeritakse projektiga ka reaalainete õppimise olulisust.

„Kuigi energeetika mõjutab oluliselt Eesti ja Euroopa majandus- ja elukeskkonda, siis koolinoorte teadlikkus energeetikast, selle toimimisest, kasutamise mõjust ja planeerimisest on siiski suhteliselt kesine,“ selgitas Eesti Taastuvenergia Koja projektijuht Raul Potisepp.

„Energia ja noored“ üks läbiviijatest, TTÜ energeetikatudeng Mihkel Annus lisas, et projekti raames korraldatakse praktilisi koolitunde, mis annavad selge ülevaate Eesti energiasüsteemist, võimalustest, arengutest ning kus õpetatakse läbi praktiliste ülesannete, kuidas ise energiat toota ja säästlikult tarbida. „Iga koolitunni käigus koostavad õpilased ka ise Eesti energeetikasektori visiooni aastaks 2040,“ selgitas Annus.
Loe edasi: Algab üle-eestiline koolinoortele suunatud energeetikaprojekt „Energia ja noored“

Taastuvenergia on kui pensionifond

Emil RutikuEmil Rutiku,
kodanik

Maailmas on kaks põhilist ressurssi, mille pärast võideldakse – toit ja energia. Need on riikidevahelised ja –siselised pingestajad, sõltuvuse tekitajad ja ometigi ka esmatarbekaubad, milleta elu ette ei kujuta. Kuidas saada hakkama iseseisvalt, rahuldada enda energiavajadusi ilma, et see hukutaks ümbruskonda ning investeerida seejuures tulevikku?

Ülisuure osa kogu Euroopas tarbitavast energiast toome tankerite ja torujuhtmetega sisse. See peaks meid ometigi mõtlema panema, kui kaua me toidame teisi riike ning investeerime nende tulevikku.

Ja kui me arvame, et need olulised muutused peavad tulema samade inimestega ja samade võttetega, siis me eksime täielikult. Ebakompetentsus viib ainult mäest alla. Me ei ole nii rikkad, et hoida üleval sellises koguses oma ja võõrast, ahnust ja lollust. Muutused on hädavajalikud. Kas me tahame lähi tulevikus elada ilma metsata, nagu enamus euroopast? Siis see pole enam see eriline paik maamuna peal.

Meie energiaga varustajad manipuleerivad „Täna annan, homme ei anna“ ja Euroopa vastab: „Oleme ikka sõbrad – anna meile energiat!“. Euroopa on otseselt Venemaa lõa otsas, kuigi ei peaks seda olema, sest kohalikke, puhtaid energiaressursse on piisavalt, et toetada kohalikku majandust.

Muutused ei saa toimida päevapealt, kuid suhtumise muutumisega peab alustama juba täna! Kuidas?

1) Ühise sihi võtmine – kuhu me liigume?
Palju lihtsam on teha otsuseid paremate lahenduste nimel, kui me teame, kuhu me liigume. Kas me tahame olla sõltumatud, investeerida enda ja oma laste tulevikku? Kui me otsustame, et Eesti tahab olla sõltumatu,siis peame ennekõike panustama enda riiki, majandusse ja jätkusuutlikusse
Loe edasi: Taastuvenergia on kui pensionifond

Nõmme Kevade noortepäeval esineb Birgit Õigemeel

Reedel, 23. mail toimub kella 12–19 Nõmme keskuses Sõõrikukohviku esisel platsil ja selle ümbruses traditsiooniline Nõmme Kevade noortepäev. Huvitavaid tegevusi ja töötubasid on igas vanuses noortele. Laval astuvad üles laulu- ja tantsukavadega Rahumäe põhikooli ja Nõmme noortemaja noored, ürituse peaesineja on laulja Birgit Õigemeel.

Ekstreemspordifännidel on võimalik näha BMX flatland’i trikitajate show’d. Sõõrikukohviku esisel platsil saavad noored lähemalt tutvuda väliraamatukogu tegevustega, kus lisaks lugemispesale saab teha erinevatest materjalidest lilli, meisterdada vanadest raamatutest, laenutada lauamänge ning uudistada ratastel raamatukogu Katarina Jeed.

Kunstimaailma telgis saab osaleda 13 erinevas töötoas ja teha endale näomaalinguid. Pääsküla noortekeskuse Iirimaa vabatahtlik Benedict „Ned“ Whyatt viib läbi kaks erilist tsirkuseelementide töötuba, kus saab valmistada žongleerimispalle ja flowerstick’e ning hiljem on võimalik neid üheskoos ka kasutama õppida.

Kõik huvilised saavad sel päeval külastada Nõmme päästekomandot, Nõmme Kalju tutvustab noortele jalgpalli. Nõmme põhikooli korvpalliplatsil toimub tänavakorvpalliturniir. Turniiri avab huumorimäng, kus omavahel võtavad mõõtu Nõmme linnaosa valitsus ja Nõmme Õpilasesinduste Liit. Lisainfo ja registreerimine www.noel.ee/tanavakorvpall.

Tänavu 23.-25. maini toimuva Nõmme Kevade üritused on tasuta, programmiga saab tutvuda koduleheküljel www.tallinn.ee/nommekevad2014.

Allikas: Nõmme Linnaosa Valitsus

Setomala peetava Ostrova festivali esinejad selgunud

Curly Strings. Foto: Sven Tupits
Curly Strings. Foto: Sven Tupits
Tänavusel Ostrova festivalil asutavad üles leelokoorid Mokornulga ning Sõsarõ, meestepunt Seto Miihi Summ ja Rikka Ivvani pillilaager. Tantsuhuvilisi rõõmustab ansambel Ummamuudu.

Lisaks pärimusmuusikale on võimalik kuulda popmuusikat paljude Eesti tippartistide esituses nagu Lenna, Tanel Padar ja The Sun, Singer Vinger, Kolumbus Kris, Dagö, Curly Strings ja Mikk Tammepõld. Rahvusvahelisust lisab Valgevenest pärit WZ Orchestra. Publiku meeleolu aitavad üleval hoida Asso Int ja Martin Müller. Festivali päevajuht on tuntud luuletaja Contra.

“Oleme kava kokku panemisel lähtunud alati kahest olulisest põhimõttest. Esmalt soovime tutvustada Seto folkloori, andes kohalikele artistidele võimaluse esineda laiemale publikule. Teisalt soovime Eesti popmuusika paremiku tuua Setomaa rahvale koju kätte,” ütles korraldaja Aime Tulp.

Ostrova festival toimub Setomaal juba neljandat korda. Lisaks kontserdite nautimisele on võimalik tutvuda ka kohaliku käsitööga. Lastele on avatud telk.

Ostrova Festival toimub 18.-19. juulil Ostrova külas, Meremäel, Setomaal. Piletid on müügil Ticketpro veebipoes ja müügipunktides üle Eesti. Rohkem infot: www.ostrovafestivalid.ee

Allikas: Ostrova Festivalid MTÜ

Riigikogu liikmed külastasid hiiepaiku

Eelmisel nädalal toimus Harjumaal Jõelähtme vallas looduslike pühapaikade teabepäev, kus osales saadikuid Riigikogu kõikidest
fraktsioonidest. Külastati looduslikke pühapaiku ning toimus seminar “Seitse müüti hiitest”. Sündmuse korraldasid Riigikogu looduslike pühapaikade toetusrühm, Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus ning Hiite Maja SA.

Ülgase küla Koljunuki sadamas toimunud seminaril “Seitse müüti hiitest” kõneles Riigikogu looduslike pühapaikade toetusrühma esimees Annely Akkermann, ajakirjanik Ingrid Peek ning Tartu Ülikoolist Ahto Kaasik ja Heiki Valk. Regilaule esitasid Aruküla mehed. Peamiseks jututeemaks oli looduslike pühapaikade äärmiselt suur ohustatus ning rahastuse leidmine pühapaikade päästmiseks mõeldud arengukavale.

Annely Akkermanni sõnul on looduslikud pühapaigad õiguslikult ja halduskorralduslikult siiani kukkunud “mitme tooli vahele” ning vajavad seetõttu erilist tähelepanu. Lähemal ajal on kavas kokku kutsuda pühapaikade toetusrühma ja teemaga seotud ministeeriumide nõupidamine, et arutada pühapaikade arengukava rahastamist.

Muinsuskaitseameti looduslike pühapaikade eksperdinõukogu esimees Heiki Valk tutvustas Kultuuriministeeriumis koostamisel olevat looduslike pühapaikade arengukava 2015-2020, mille kohaselt kavatsetakse kaardistada pühapaigad Eesti kõigis kihelkondades. Seniste uuringuandmete põhjal on eeldatavasti võimalik maastikul leida ja inventeerida 3800 – 4500 pühapaika, või endise pühapaiga asukohta. Kavandatud uuringute abil hoitakse ära ca 2600 pühapaiga hävimine unustamise või inimtegevuse tõttu.
Arengukava eelarve on 6,2 miljonit eurot ning 81% sellest moodustab vahetult pühapaikade kaardistamisega seotud kulu.

Seminaril osalenud saadikud leidsid arutelu järel üksmeelselt, et kavandatud tegevused ja eelarve on igati põhjendatud ning arengukava täitmiseks vajalikud 6,2 miljonit eurot tuleb kiiremas korras leida. Loe edasi: Riigikogu liikmed külastasid hiiepaiku

Võrumaal tulekul esimene Terve Pere Hariduspäev

Teeme Ära talgupäeva waldorflasteaias Terve Pere Aed. Foto: Terve Pere Selts
Teeme Ära talgupäeva waldorflasteaias Terve Pere Aed. Foto: Terve Pere Selts
Laupäeval, 17. mail 2014 kell 10.30-14.30 korraldab MTÜ Terve Pere Selts Waldorflasteaias Terve Pere Aed Võrumaa esimese Terve Pere Hariduspäeva, kuhu on oodatud huvilised koos perega.

Päeva alustuseks pakutakse hommikukohvi ja waldorflasteaias Terve Pere Aed on avatud uste päev, kus huvilistele tutvustatakse waldorflasteaia toimimise põhimõtteid.

Kell 11.00 algab haridusfoorum „Millist haridust me oma lastele soovime?“ Parksepa lasteaia saalis toimuval arutelul tutvustavad oma tegemisi Võrumaa haridusmaastikku rikastavad algatused: Leiutajate Külakool, Keelepesä, Krabi kool, koduõpet rakendav pere, Rosma Haridusselts, waldorflastead Terve Pere Aed.

Vestlusringis osalevad teiste seas Võru maavalitsuse, kohalike omavalitsuste ning Haridus- ja teadusministeeriumi esindajaid. Riigikogu poolt on lubanud vestlusringis osaleda Liisa Pakosta. Lõunaks pakutakse suppi ja pirukaid. Hariduspäeva lõpetab Anu Tauli muusikaline tervitus. Päeva jooksul on waldorflasteaia rühmatubades ja õuealal võimalik koos lastega mängida ja meisterdada. Osalemine on tasuta.

Kellele see päev mõeldud on? Eelkõige on see päev suunatud peredele, et anda lastevanematele ülevaade, millised on täna Võrumaal toimivad haridusvõimalused. Kindlasti saavad ühisest vestlusringist abi ka kohalike omavalitsuste esindajad, kellele see on hea võimalus kohtuda erinevate haridusalgatuste eestvedajatega oma koduvallast või selle lähiümbrusest. Ühtlasi avaneb hea võimalus uurida kooli/lasteaia loonud lastevanematelt, miks ja kuidas nad seda teinud on.

Ettevõtmist toetab Eesti Lastevanemate Liit. Info ja registreerimine e-posti aadressil tervepereaed@gmail.com

Allikas: MTÜ Terve Pere Selts

Võromaa kõgõ vanõmb selts 145

 Kanepi segäkuur Kanepi Laulu Seldsi 145. aastapääväl laulman, akordionni tõmbas koorijuht Lindali Kalev. Pildi pääle omma jäänü poolõ koorilaulja. Foto: Harju Ülle

Kanepi segäkuur Kanepi Laulu Seldsi 145. aastapääväl laulman, akordionni tõmbas koorijuht Lindali Kalev. Pildi pääle omma jäänü poolõ koorilaulja. Foto: Harju Ülle
Vana Võromaa kõgõ vanõmb selts, Kanepi Laulu Selts pidi 25. mahlakuul umma 145. aastapäivä.

Selts tetti Eesti edimäste laulupitto minekis (1869). «Sinnä sõitsõ Kanepi miiskuur – naisi es lubata tuudaigu laulupitto laulma,» selet’ seldsi üts vidäjä, Kanepi segäkoori vanõmb Kottisse Vaike. «No prõlla tunnus, et laulupitto läävä õnnõ naasõ ja mehe jääse kodo!»

Koorilaul sündü Kanepin aastal 1804, ku pastor Johann Philipp von Roth lei sääl Eesti edimädse (poissõ) kihlkunnakooli. Tuu mano tetti nii poissõ- ku miihikuur. Miihikoori laulja olli päämidselt küläkuulmeistre. «Roth ütel’, et laulkõ egäl puul ja kõgõst, es nõvva sukugi õnnõ kerigulaulõ laulmist,» selet’ Kanepi aoluu uurja Hirvlaanõ Milvi.

Koorilaulmist härgüt’ edesi kerigu köstri Treffneri Ludwig, kiä kutsõ kuulmeistris õnnõ hää muusigamehe. Kanepi Laulu Seldsi tegemist võtsõva iist Treffneri poja, noidõ siän ildadsõmb koolipapa Treffneri Hugo. Edimädsele laulupidolõ lätsi laulumehe Koorastõ mõisa kingidü lipuga. Lipu oll’ maalnu kunstnikust mõisapreili Marie von Ungern-Sternberg. Lipu pääl om kiri «Kannepi Laulo Selts», kanepikasvõ punt ja kats aastaarvu. Aastaarv 1819 tähendäs priiusõ saamist ehk perisorjusõ ärkaotamist Liivimaal. Tõnõ aastaarv om laulupido ja seldsi luumisõ uma – 1869. Seo lipp om alalõ, tuud hoitas Eesti tiatri- ja muusigamuusõumin.

Tõistõ laulupitto sõitmisõs lassõ kõgõ kõvõmba koorilaulja Kanni Hansu ämm ehitä kuvvõ tsõõriga lauluvankri. Pidolt tulti tagasi suurõ iloga – kuur võitsõ är võikilaulmisõ.
Loe edasi: Võromaa kõgõ vanõmb selts 145

Võromaal tetti är

Teppo lõõdsatalon korssi talgolidsõ kivve vahtsõ tulõtõrjõ viivõtmisõ kotussõ ümbre, et kivi tan moroniitjät ei lahussi. Foto: Harju Ülle
Teppo lõõdsatalon korssi talgolidsõ kivve vahtsõ tulõtõrjõ viivõtmisõ kotussõ ümbre, et kivi tan moroniitjät ei lahussi. Foto: Harju Ülle
«Teemi är!» talgopäiv (3.05.) avit’ üten Teppo lõõdsatalo vallategemisele Võro vallan ja dendropargi luumisõlõ Ihamaru lähkün.

«Sügüse tetti euronõudmiisi perrä tulõtõrjõ viivõtmisõ kotus, kivi jäivä lakja ja tulli moroniitjä iist är korista,» kõnõl’ Teppo lõõdsatalo perremiis Teppo Priidu ja laatsõ üten naasõ Kadri, sõpru ja sugulaisiga kivve kärro. Iin oodi morokülbmine, aiategemine, aidalõ vahtsõ katussõ pandminõ: tüüd talon jakkus.

Teppo lõõdsatalo plaanitas ammõtligult vallalõ tetä suvõ lõpun, lõõdsameistri Teppo Augusti sünnüaastapääväs. «Aigu taaga läts’, a no olõmi kõik lua kätte saanu, huunõ valmis ja as’a seen kah,» ütel’ Priidu. A ettevõtmiisi tulõ talon joba varramba, suurõmb kontsõrt Võro folkloorifestivaali aigu.

Teppo Augusti kodo tõmbas lõõdsamiihi: talvõl sõidi lõõdsamehe Moostest Võrolõ, pei massina talon kinni ja tei moro pääl kats pilliluku Teppo avvus.

Dendroloog (puu- ja puhmatundja) Rohu Urmas mässäs saega uma vanavanaesä Mõtsa talon Ihamaru küle all. «Mul om tan 36 hektärri maad, taha tetä säänest dendraariummi, kohe saava mu opilasõ ja tõsõ huvilidsõ mitmõsugutsit puuliike kaema kävvü,» selet’ Räpinä aianduskooli ja Luvva mõtsakooli dendroloogia oppaja.
Loe edasi: Võromaal tetti är

Tänaseni saab esitada häid tegijaid tunnustusauhinnale

Kolmapäevani, 7. maini saab esitada kandidaate tunnustusahinnale „Lastega ja lastele“, mille laureaadid kuulutatakse välja 1. juunil toimuval tunnustusüritusel Õiguskantsleri Kantseleis.

Seitse laste heaolu väärtustavat organisatsiooni soovivad tänada ja tunnustada häid inimesi ja organisatsioone, kelle uued algatused või pikemaajaline tegevus on silmapaistavalt muutnud või mõjutanud laste ja perede käekäiku ja väärtustamist kohalikul, maakondlikul või üleriigilisel tasandil. Tunnustust jagatakse järgmistes kategooriates: lapse suur tegu, aasta pere, aasta tegu, muutuste looja, elutöö tunnustus. Praeguseks on laekunud konkursile üle seitsmekümne tunnustust vääriva kandidaadi.

Kandidaatide esitamise eel palume tutvuda kategooriate kirjeldustega tunnustusauhinna statuudis ning seejärel täita taotlusvorm Õiguskantsleri kodulehel. Ettepanek peab sisaldama kandidaadina üles seatava inimese või organisatsiooni nime ning vabas vormis kirjeldust ja põhjendust. Samuti tuleb lisada taotluse esitaja nimi ja kontaktandmed.

Lastekaitse Liidu presidendi Loone Otsa sõnul oleks kõige toredam aeg, kui me ei peaks kedagi tunnustama laste märkamise eest, sest see oleks nii loomulik osa meist: “Kuni ühiskond aga ei ole sellise tasemeni kasvanud, tuleb rajaleidjaid väärtustada ja neist eeskuju võtta.”
Loe edasi: Tänaseni saab esitada häid tegijaid tunnustusauhinnale

Meeldejääv laste motokross “Uuesalu kevad 2014”

Uuesalu kross 2014. Foto: Hannes Prikk
Uuesalu kross 2014. Foto: Hannes Prikk
Rae motoklubi ja Kiilimoto tehnikaringi eestvedamisel ning IBE Estonia OÜ ja Rae valla toetusel said algajad krossipoisid ja -tüdrukud omavahel mõõtu võtta laste motokrossivõistlustel “Uuesalu kevad 2014”.

Lapsi oli võistluspäevaks end kirja pannud ligi 40, paljudele poistele-tüdrukutele oli see esimeseks tõsisemaks võistluseks. Noorim osavõtja oli 4-aastane krossimees. Võistlusratsud varustati ringiaja mõõtmise seadmetega ning kvalifikatsiooni tulemuste põhjal jagati võistlejad viide masinaklassi: A, B, C, D ja E klassi. Algajamad olid A klassis ja kiiremad poisid, kel ka mõni võistlus juba selja taga, osalesid E-klassis. Kuue minutilistes sõitudes juhtus nii mõndagi ning kõik osalejad said kaks võistlussõitu.

A klassis võitis mõlemad sõidud veenvalt Hannes Hanimägi edestades Jasper Tammest ning Reimo Kaldmat. Ära märkimist väärib ka Hannese õe Hannemai 6. koht.

B grupis tuiskas rajale 7 võistlejat ning kindlam poiss rajal oli Karl Kiil. Maximus Ant lõpetas teisena ning Kaiser Kopti kolmandana.

C klassis tuiskas rajale samuti 7 tulevast krossiässa. Kindla sõiduga saavutas esikoha Kaur-Gabriel Rajasalu. Mart Saluste pälvis hõbemedali ning Ruben Lindemannile riputati kaela pronksmedal.

D grupis tuiskasid rajale suuremad poisid. Kaheksa osaleja seas napsas esikoha endale Hans-Arvet Tilk. Kris Koppe lõpetas teisena ning Roomet Palang kolmandana.

E grupp oli kõige osavõturohkem ( 10 poissi) ning tegemist oli juba poistega, kel suurem võistluskogemus ning neile usaldatu ka suurema ringiga võistlusrada. Stabiilse sõiduga saavutas Uuesalus esikoha Sander Saadi. Kennert Nurja lõpetas teisena ning Tristan Uiga kolmandana. Loe edasi: Meeldejääv laste motokross “Uuesalu kevad 2014”

Väikesaared saavad teenuste arendamiseks 640 000 eurot

Siseminister Hanno Pevkur kinnitas 2014. aasta väikesaarte programmi tingimused. Programmi kogumaht on sel aastal 640 000 eurot ja selle eesmärk on toetada projekte, mis suurendavad väikesaarte elanikele osutatavate esmatähtsate teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti.

Siseminister Hanno Pevkuri sõnul on saareline eluviis paljude jaoks loomulik ja iseenesest mõistetav. “Seetõttu on oluline, et riik väikesaartel elavaid inimesi jõudumööda toetaks. Hea meel on selle üle, et esmatähtsate teenuste tagamiseks väikesaartel on riik üsna palju juba ära teinud. Nüüd peame vaatama, kuidas nende teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust suurendada,” lisas ta.

„Väikesaarte programm on lahendanud päris mitmed kitsaskohad saartel. Näiteks rajati eelmine aasta Vormsile kütusetankla, et sealsed inimesed ei peaks kütust enam mandrilt tooma. Osmussaare ja Vilsandi kogukonnad said programmi abil endale kaasaegsed paadid, millega mandri ja Saaremaa vahet liikuda. Kihnu inimesed said endale eelmine aasta vajaliku sisustusega hambaravi kabineti,“ nimetas minister projekte, mis on väikesaarte programmist toetust saanud.

Väikesaarte programm on toiminud aastat 2011 ja selle aja jooksul on sealseid kogukondi toetatud umbes 2,5 miljoni euroga. „Riik saab appi tulla seal, kus kohapeal on olemas aktiivne kogukond,“ kutsus minister väikesaare elanike üles aktiivsemalt oma kogukonna tegemistes kaasa rääkima.

Toetust saavad taotleda kohalikud omavalitsused, mittetulundusühingud, sihtasutused, riigiasutused ja ettevõtjad. Toetuse maksimaalne suurus ühe projekti kohta on kuni 130 000 eurot.
Loe edasi: Väikesaared saavad teenuste arendamiseks 640 000 eurot

Ornitoloogiaühing kutsub huvilisi linnutornidesse

10.-11. mail toimuvad rahvusvahelised rändlindude päevad. Eesti Ornitoloogiaühing kutsub sel puhul kõiki linnuhuvilisi pühapäeval, 11. mail tornide linnuvaatluspäevale. Linnuhuvilisi ootavad sellel päeval vaatlustornides üle Eesti juhendajad, kellega saab koos linde vaadelda ja täiendada oma teadmisi piirkonna linnustikust. Igas tornis peetakse ka liiginimekirja ning selgitatakse välja Eesti linnurikkaim linnuvaatlustorn.

Juhendajaga tornide asukohad, külastusajad jm leiad EOÜ kodulehelt http://www.eoy.ee/node/773. Linnutorne külastada soovivad huvilised end eelnevalt registreerima ei pea. Ilma juhendajata vaatlustornides võib linnuvaatlust ja liiginimekirja teha ka omal käel. Sel juhul tuleb vaatlustulemused edastada koordinaator Mariliis Märtsonile pühapäeval hiljemalt kell 17 e-postiga aadressil mariliis.martson@gmail.com. Kirja tuleb panna vaatluse koht ja kellaaeg, kohatud liikide nimekiri, vaatlejate nimed või arv ning kontaktisiku telefon.

Allikas: Eesti Ornitoloogiaühing

Ihtüoosihaigele Kaidole hakkab maja ehitama Seve Ehitus

SA TÜ Kliinikumi Lastefond valis ihtüoosi põdevale 8-aastasele Kaidole uue elamise ehitamise projekti partneriks sobivaima pakkumise teinud Seve Ehituse AS-i.

Kokku laekus Lastefondile majaehituseks kolm pakkumist, millest kvalifitseerusid kaks: Ritsu AS ja Seve Ehituse AS, kelle pakkumised sisaldasid täislahendust põhimõttel „võtmed kätte“. Kandideerida oli võimalik kõikidel ettevõtetel ning kuigi oodatud olid ka näiteks vooderdusega palkmajade pakkumised, siis neid ei laekunud.

Mõlema sõelale jäänud pakkumise näol on tegemist energiasäästliku puitkarkass-elementmajaga ning pakkumiste hinnaklass oli sama. Seve Ehituse kasuks otsustati, sest hinnapakkumise sisaldab ka teed (~80 m), kuuri, imbala, päikesepaneeli ning sisustust – köögimööblit, diivaneid, lampe jm. Samuti tuldi Lastefondile lahkesti vastu maja ruumilahenduse muutmisel.

Lastefondi tegevjuht Küllike Saar on veendunud, et Seve Ehituse AS-i näol saab olema asjatundliku koostööpartneriga, kes on südamega asja juures. „Leidsime nende pakkumise näol Kaidole parima lahenduse ning usun, et meie koostöö saab olema edukas.“

Lahendamata aga on veel tulevasele majale puurkaevu rajamine, mis projekti raames samuti täiendavalt tuleb ette võtta. „Siinkohal on kõik puurkaevude ehitusega seotud ettevõtted oodatud Lastefondiga ühendust võtma ja oma pakkumist tegema,“ räägib Saar. Lisaks plaanib Kaido vanaema fondi kaasabil esitada puurkaevu ehitamise taotluse ka kohalikule omavalitsusele hajaasustuse programmi 2014. aasta vooru raames.
Loe edasi: Ihtüoosihaigele Kaidole hakkab maja ehitama Seve Ehitus

Tartu noored koorilauljad võitsid Iirimaal esikoha

Foto: E STuudio
Foto: E STuudio
E STuudio noortekoor võitis Iirimaal Corkis maailma ühel mainekamal rahvusvahelisel koorikonkursil esikoha. Fleischmanni-nimeliselt konkursilt toodi maailma 11 koori hulgast parim tulemus.

Nädala jooksul esines koor mitmetel kontsertidel, mis tipnes laupäeval maailma tugevaimate amatöörkooride võistulaulmisega. Lisaks Eestile kutsuti osalema koorid ka Indoneesiast, Soomest, Hong Kongist, Saksamaalt, Iirimaalt, Valgevenest, Kanadast ja Sloveeniast.

Ühte E STuudio noortekoori kontserti käis kuulamas ka Eesti suursaadik Iirimaal Mait Martinson. Suursaadiku soovil näitab Eesti koor taset maailmale täna Dublinis St Catherine’i kirikus, korraldades tunniajase kontserdi.

„See õnn, mis meid tabas, et me siia üldse saime – täiesti uskumatu. Eestile tähendab see võit tuntust ja meie oma muusika tutvustamist. Praegugi oli meil konkursikavas kaks Eesti autorit, rahvusvahelise žürii esimees Volker Hempfling kiitis meie kava kõrgelt,“ rääkis koori dirigent Külli Lokko.

E STuudio noortekoor esines Corkis kuuel kontserdil, kust koguti palju toetajaid üle kogu maailma, sealhulgas konkureerivate kooride hulgast. Viimane kontsert antakse Dublinis täna kell 19.00.

Koor on koos laulnud poolteist aastat, kuid saavutanud selle ajaga Eesti koorimaastikul väga arvestatava taseme. Hetkel Tartus tegutsevas kooris on lauljaid üle kogu Eesti.

Allikas: E STuudio

Muuseumiöö 2014 teema on “Öös on tähti”

Laupäeval, 17. mail toimub järjekorras kuues üle-eestiline muuseumiöö, mida tähistatakse alati rahvusvahelisele muuseumipäevale, 18. maile lähimal laupäeval.

Eesti muuseumid on ühiselt öö sündmusi ühendavaks teemaks valinud “Öös on tähti”. Muuseumiöö koordinaatori Laura Kipperi sõnul ongi pea kõigi osalevate muuseumide programmid tähtede teemast inspireeritud: “Sõnal “täht” on eesti keeles nii palju tähendusi, on olemas sabatähed, tähesära, seaduse-, kirja- ja rahatähed, lubatähed, tähtpäevad, tähtteosed, tähtkujud – pea iga muuseum leiab oma vaatenurga. Mitmed muuseumid toovad sel ööl vaatamiseks välja oma kogude tähed, paljudes paikades on muuseumiööks kohale kutsutud erilisi esinejaid – oma valdkonna tähti.”

Seni on selleaastasel muuseumiööl kaasalöömisest teatanud üle 130 muuseumi, lisaks mitmed arhiivid, näitusepaigad, samuti kirikud. Kaasa löövad mitmed ajalooseltsid. Muuseumid avavad tasuta külastusteks oma uksed kell 18–23. Harjumaal, Tartu- ja Põlvamaa, Ida-Virumaal ning veel mitmes maakonnas sõidavad muuseumide vahel ringi tasuta muuseumiöö bussid ja külalisi aitavad muuseumides vastu võtta muuseumiöö vabatahtlikud.
Loe edasi: Muuseumiöö 2014 teema on “Öös on tähti”

Võrus saab õppida vanast uue valgusti tegemist

14. mail kell 17 toimub Vana Võromaa kultuurikojas valgusti ehitamise töötuba. Juhendab insener Ain Toim, kelle isikunäitus on kultuurikoja galeriis avatud 1. juunini.

Ain Toim on näitusele toonud vanast mahakantud teadusaparatuurist loodud skulpturaalsed objektid, mis enamjaolt täidavad valgusti funktsiooni. Ka töötoas tehakse meistri juhendusel majapidamises leiduvatest asjadest valgusteid. Eesmärk on näidata, kuidas lihtsatest kättesaadavatest materjalidest tavaliste tööriistadega midagi uut meisterdada.

Juhendaja võtab kaasa valged plasttahvlid, läbipaistvat plasti (pleksiklaas), päevavalguslambi torud koos pesade ja drosselitega, halogeenlambid koos pesade ja trafodega, peegelkilet jne, muidugi ka kruvid, mutrid, needid ja tööriistad ning kindlasti midagi fantaasia töölepanekuks.

Huvilised, kes soovivad töötoas osaleda, võiksid kaasa võtta kodus seisma jäänud asju, juhtmeid ja pirnipesasid, et oleks suurem valikuvabadus ning võimalus teistega esemeid vahetada. Kui aga kodus asju napib, siis leiame miskit enda varudest!
Loe edasi: Võrus saab õppida vanast uue valgusti tegemist

Rosmal tuleb põnev intuitiivpedagoogika kursus

Hetk mulluselt kogupere konverentsilt. Foto: Rosma Haridusselts
Hetk mulluselt kogupere konverentsilt. Foto: Rosma Haridusselts
Rosma Haridusselts ja Rosma Koolituskeskus kutsuvad kõiki huvilisi osalema intuitiivpedagoogika kursusel, mille läbivaks teemaks on mäng, improvisatsioon, laul ja maalimine. Täiskasvanutele mõeldud kursus toimub Põlva külje all Rosmal 2.-4. maini ning kursust tulevad juhendama Pär Åhlbom, Merete Løvlie ja Sinikka Mikkola Rootsist Solviki koolist.

Täpsema info ja päevakava leiab siit. Registreerumine meilitsi aadressil johannes@neti.ee, kontakttelefon +372 79 94 159.

Solviki kooli ja intuitiivpedagoogika tutvustuseks sobib väljavõte Evelin Tamme blogist ja artiklist “Inimese vabadus kasvada”:

“Solviki koolis Rootsimaal on kunstnik, muusik, helilooja ja õpetaja Pär Ahlbom 50 aasta vältel töötanud välja originaalse lähenemise õpetamisele, mida ta ise nimetab intuitiivpedagoogikaks. Üheks olulisemaks meetodiks Solviki kooli klassis on mäng.

Pär Ahlbom leiab, et laps ei saa õppida enne, kui ta ei ole vabanenud hirmudest, enne kui ta tunneb ennast turvaliselt, on söönud kõhu täis ja leidnud oma koha grupis. Kool ja õpetaja peavad lastele tagama baasrahulolu. Tee selleni viib läbi mängu. Solviki koolis on mäng põhiline kuni kolmanda klassini, aga ka sealt edasi mängitakse samuti iga päev.

Mängud Solvikis on väga mitmekülgsed ja enamasti ühendavad endas kiiruse, julguse, kommunikatsiooni, koostöö, koordinatsiooni, loovuse jne. Mängude eesmärgiks on panna proovile iseennast, õppida tundma oma keha, selle võimalusi, tugevusi ja nõrkusi, tegema koostööd grupis, olla üheskoos rõõmsad ja naerda. Neid mänge nimetatakse ka primaarmängudeks. Sageli kasutatakse
erinevaid lihtsaid ja käepäraseid vahendeid nagu pulgad, mütsid, pingid, vaibad, pillid. Enamusprimaarmänge on Pär ise aastate jooksul loonud ja neid oma kolleegidele õpetanud. Loe edasi: Rosmal tuleb põnev intuitiivpedagoogika kursus

Võhandu maratoni oll´ timahava rassõ sõita

Foto: Uma Leht
Foto: Uma Leht
Puulpäävä peetü 9. Võhandu maraton oll´ timahava rassõ: vesi oll´matal ja sõidu jätt´ poolõ pääl katski 70 paatkunda.

Edimäne eestläne oll’ maratonil kolmas. Võrokõisi sõudsõ edeotsa peris hulga. Üts tuntumpi, polaaruurja Palo Timo (35) sõitsõ üten Kunnusõ Märdiga (35) vällä 21. kotussõ. «Sõitsõmi puultõist tunni kavvõmb ku minevä-aasta, Tamula tsõõr viil pääle,» ütli maratoni 12 tunni ja 14 minotiga läbi sõitnu Koha Priit (39) ja Raul (35). Vele Koha saiva 81. kotussõ, uman võistlusklassin olli nä kuvvõnda.

Võro liinavalitsusõ võistkund (Silla Sixten (49) ja Jõgi Tõnu (54)) saiva 71. kotussõ.Elon edimäst kõrda Võhandu maratonni sõitnu Jõgi Tõnu oll’ päält võistlust läbi nigu Läti raha: spordimiis Sixten tekk’ väega kõvva tempot.

A Võro veteransportlanõ Jõgi Jaan (63) tekk’ hulgalõ noorõmbilõ är ja sõitsõ 49ndäs. «Kõgõ rassõmb oll’ iks peräots, Räpinält Võõpso, ku joba väega väsünü olli,» tunnist’ Jaan, kelle pää-ala om suusataminõ. Kanuusõitu tegegi tä õnnõ Võhandu maratonil. Maratonil oll’ ka kolm võrokeelidse nimega paatkunda. ÕkvaPrõlla sai 292., Uma Paat 338. ja Perämäne Loodsik 389. kotussõ. Perämäne Loodsik oll’ ka tõtõst maratoni kõgõ perämäne loodsik, miä Võõpso jõudsõ.

Harju Ülle, Uma Leht

National Geographic alustab artiklisarja planeedi toitmisest

NGE_0514_CoverPeagi elab planeedil Maa üheksa miljardit inimest, kuid täna ei mõtle keegi sellele, kuidas meie koduplaneet sellise inimhulga toitmisega hakkama saab. National Geographic alustab maikuus aasta lõpuni kestvat artiklisarja, mis avab temaatika eri vaatenurgast. Üks on juba praegu selge: et toita näljast planeeti, peame muutma põllumajandust ja oma mõtteviisi.

Teised põhiteemad maikuu numbris on järgmised:

Dinosauruste väljakaevamine Utah’s

Osariigi lõunaosa kõrbes, mis oli kunagi osa kadunud mandrist, peetakse jahti dinosaurustele.

Laevalõhkujad
Bangladeshi mehed riskivad eluga, et lammutada kaubalaevu ja tankereid.

Helde laht
Planktonist kuni tursa ja vaaladeni – Saint Lawrence’i lahes kihab elu.

Armastus Seine’i jõel
Seine’i jõgi meelitab ligi armastajaid, turiste, õngitsejaid ja psühhiaatriapatsiente – tervet Pariisi.

Lisaks tuleb juttu käte temperatuurist, merihobust, linnarahva toidust jpm.

Ajakirja National Geographic eestikeelne mainumber jõuab müügile 29. aprillil.

Allikas: www.national-geographic.ee

Täna tähistatakse rahvusvahelist konnapäeva

Konnapaar. Foto: www.elfond.ee
Konnapaar. Foto: www.elfond.ee
Tänane päev on kuulutatud rahvusvaheliseks konnapäevaks (Save the Frogs Day), mida tähistatakse konnadele pühendatud tervele perele mõeldud üritusega. Eestimaa Looduse Fond (ELF) koostöös Tallinna loomaaiaga korraldab rahvusvahelist konnapäeva Eestis esimest korda.

Eestimaa Looduse Fond (ELF) koos Tallinna loomaiaga korraldavad täna mitmeid harivaid ja lõbusaid mänge ning loenguid, mille kangelaseks on nii Eestis kui ka mujal maailmas elavad kahepaiksed. Konnade välja suremine ja pidevalt halvenev olukord on tõsiasi, millele täna soovitakse juhtida kõikide inimeste tähelepanu. „Konnadel on täiesti asendamatu roll toiduahelas, nad näitavad suurepäraselt meie ümbritseva keskkonna tervist ning lisaks söövad veel haigusi levitavaid putukaid,“ toob konnade kasulikkust esile kahepaiksete ekspert Teele Jairus. „Tänase päeva puhul võiks kõik inimesed natuke mõelda meie krooksuvate sõprade peale,“ lisab ta.

Kahepaikseid ohustab nii Eestis kui ka mujal maailmas looduskeskkonna saastumine ja elupaikade kadumine. Ohtlik on ka kevadel konnade sigimispaikadesse suundumise teekonna ristumine maanteedega, kus mõne tunniga võib hukkuda tuhandeid kahepaikseid. Kuna sigimisikka jõuab vaid 1% konnakullestest, on tegu suure probleemiga. Üle terve Eesti käivad hetkel vabatahtlikega konnade üle tee aitamise talgud, kuid tulevikus soovivad korraldajad rändeteedel näha tunneleid, mis muudaks konnadel maantee ületamise ohutuks.

Rahvusvaheline konnapäev (Save the Frogs Day) on suurim rahvusvaheline kahepaiksete kaitsele ja loodusharidusele pühendatud päev. Seda päeva hakati tähistama kuus aastat tagasi, et tõmmata inimeste tähelepanu kahepaiksete pidevalt halvenevale olukorrale terves maailmas. Sellel aastal on plaanitud üritusi 22 riigis. Eestis tähistatakse seda päeva esimest korda.
Loe edasi: Täna tähistatakse rahvusvahelist konnapäeva

Kipõmbil om kardok joba maan

Timahava tull’ kevväi varra ja kipõmba kardokakasvataja omma joba kardoka maaha pandnu. «Panõ egä aasta õkva sis, ku nurmõ pääle saa, timahava pandsõ kats hektärri kardokat maaha 11. aprillil,» selet’ Rahuelu Priit, kiä kasvatas kardokit uma vanaimä Männi talon Marga külän Orava vallan. Kardokanurmõ om täl kokko viis hektärri.

Priit om arvada Vana Võromaa kõgõ kipõmb kardoka maahapandja, a Tartomaal näkk’ tä esi viil kipõmbit. Kardoka luut põllumiis üles võtta 11. juuni ümbre ja müvvä pääliina kokkoostjilõ. Üts mi kandi suurõmb kardokakasvataja Mulla Ants Võro vallast Tagaküläst pand’ kah nädälivaihtusõl edimädse hektäri kardokat maaha, kattõloori ala muidoki.

«18.–20. juuni paiku saa üles võtta, nigu iks,» märgot’ tä. «Minevä aasta pandsõ kardoka maaha 1. mail ja võtsõ kah samal aol üles, tuu mõni nätäl siiä-sinnä ei loe midägi. Maa piät iks lämmi olõma, inne kardok nigunii kasuma ei lää.»
Mulla Antsul om kardokanurmõ 40 hektäri ümbre.

Harju Ülle, Uma Leht

Teeme Ära talgupäeva nädalale lükati hoog sisse

Lulupeo dirigendipuldi värvimine eeltalgutel. Foto: Sven Puusepp
Lulupeo dirigendipuldi värvimine eeltalgutel. Foto: Sven Puusepp
Eesti Laulu- ja Tantsupeo sihtasutus ning Teeme Ära talgupäeva meeskond lükkasid üle-eestilise talgupäeva nädalale ühiselt hoo sisse Tallinna lauluväljakul peetavate eeltalgutega, mille käigus värvitakse koos laulu- ja tantsurahvaga suvise laulupeo dirigendipulti ning tehakse heakorratöid. Järgmisel laupäeval, 3. mail peetavale Teeme Ära talgupäevale on praeguseks kirja pandud juba üle 1500 talgu ning üle 14 000 talgulise. Talgupäeval osalemiseks saab end registreerida talguveebis aadressil www.teemeara.ee kuni järgmise reede õhtuni.

Teeme Ära talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür ütles, et tänavune talguvalik on väga rikkalik. „Kümned tuhanded eestimaalased on endale meelepärased talgud juba leidnud ning maikuu esimese laupäeva oma kalendris üles tähendanud. Varasemate aastate kogemus näitab siiski, et paljud jätavad osalemise otsuse ka viimasele hetkele, oodates näiteks paremat ilma,“ rääkis Tüür.

„Säragu päike või sadagu mida tahes, talgupäev toimub iga ilmaga! Meie soovitame nii kogenud talguhuntidel kui ka uutel huvilistel end ikka nüüd kohe talguveebis osalejana kirja panna, sest see aitab talgujuhtidel töid paremini ettevalmistada ning annab tuge kogu talgupäeva õnnestumiseks,“ lisas Tüür.

Eeltalgud said teoks koostöös XXVI laulu- ja XIX tantsupeo “Aja puudutus. Puudutuse aeg” korraldajatega, kuna tänavuse suvise suursündmuse teema haakub hästi ka Teeme Ära talgupäeva väärtuste ning sõnumiga. Eesti Laulu- ja Tantsupeo sihtasutuse teabejuht Sten Weidebaum lausus, et talgupäev pakub suurepärase võimaluse otsida üles oma kodukandi kultuuriloolised paigad ning need vajadusel korrastada. “Eks laulu- ja tantsupidu meenutab ka ise üht hiigelsuurt kultuuritalgut – see on suur ühine pingutus, mis toob väga suure ühise rõõmu,“ lisas ta. „Paneme nüüd siis käed külge ja pühime tolmu kõigelt sellelt, mis märkamist väärib. On meie puudutuse aeg!”
Loe edasi: Teeme Ära talgupäeva nädalale lükati hoog sisse

Talgupäev toob rahva kokku igas Eestimaa nurgas

Tammsaare muuseumi aiavärvimise talgud Kadriorus 2013. aastal. Foto: Sven Puusepp
Tammsaare muuseumi aiavärvimise talgud Kadriorus 2013. aastal. Foto: Sven Puusepp

Teeme Ära egiidi all peetav seitsmes talgukevad kogub hoogu ning kulmineerub maikuu esimesel laupäeval, 3. mail kõikjal üle Eesti ühise talgupäevaga. Sel aastal kutsub Teeme Ära talgupäeva meeskond lisaks kõigile senistele talgujuhtidele ja talgulistele veelgi rohkem osalema noori, et tugevdada meie talgutraditsioone nii linnas kui maal. Nagu juba tavaks, saavad kodukandis vajalike talgutegude üle inimesed ja kogukonnad ise otsustada.

Talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür peab talgupäeva suurimaks väärtuseks just seda, et aktiivne pealehakkamine ja koos tegutsemine muutub üha loomulikumaks elamise viisiks nii linnades kui ka maapiirkondades. „Paljude inimeste ja kogukondade jaoks on talgupäev otsekui pidupäev: kus kohtab vanu ja uusi sõpru, kogeb palju häid emotsioone ning kogub jõudu edasi elamiseks,“ rääkis Tüür.

„Talgupäeval kogetud õlatunne on inimestele väga oluline tunne olenemata sellest, kas elatakse kortermajas või hajakülas,“ lausus Tüür. „Koos tehtud talgutööd ja ühiselt veedetud hetked liidavad inimesi, loovad turvatunnet ning annavad kinnituse, et Eestimaa on tõepoolest parima paik elamiseks.“

Noored ja vanad
Tänavuse talgupäeva ettevalmistamisel on Teeme Ära talgupäeva meeskonnale appi tulnud sihtasutuse Domus Dorpatensis noored, kes võtsid enda õlule talgupäeva noortesuuna vedamise. Talgupäeva maakondlike koordinaatorite võrgustik saab täiendust kohalike noortejuhtide näol, et koos senisest veelgi paremini innustada ja toetada talgujuhte kõikjal üle Eesti.
Loe edasi: Talgupäev toob rahva kokku igas Eestimaa nurgas

Täna stardib noorte metsameeste aasta tippsündmus

2013. aasta raievõistluse täpsussaagimine. Foto: SA Innove
2013. aasta raievõistluse täpsussaagimine. Foto: SA Innove
15. aprillil algavad Jõgevamaal Luua Metsanduskoolis kahepäevased metsandus- ja aiandusalased kutsevõistlused, kus pea 130 kutseõppuri seast selgitatakse välja Eesti parimad noored metsamehed ja maastikuehitajad.

„Esimene päev kuulub tehnilistele aladele, kus võistlevad raievõistlejad, metsamasinaoperaatorid ja maastikuehitajad,” ütles võistluste korraldaja Marko Vinni. „Teisel päeval on metsarajal orienteerumine, kus tuleb 16 punktis ilma abivahenditeta määrata liike ja lahendada puude ning metsaga seotud ülesandeid,” lisas ta. Vinni sõnul saavad parimad võimaluse esindada Eestit rahvusvahelistel võistlustel.

„Metsandus on seotud väga paljude eluvaldkondadega, seetõttu on tegemist kindlasti olulise erialaga, mida õppida ja millest on edasises elus kasu,” ütles Eesti Metsaseltsi tegevjuht Mart Kelk. Tänast Eesti metsandusalast kutseharidust hindab Kelk kvaliteetseks ja vastavaks tööturunõuetele. „Kutsehariduse tugevusteks on head tingimused õppimiseks ja elamiseks, oma ala parimad õpetajad ja tihe koostöö ettevõtetega,” selgitas Kelk.

Tänavustel võistlustel võtavad mõõtu 130 kutseõppurit Luua Metsanduskoolist, Pärnumaa Kutsehariduskeskusest ja Räpina Aianduskoolist. Lisaks ametikoolidele osalevad metsarajal ka Jõgevamaa üldhariduskoolide ja Soome partnerkooli õpilased. Võistlused algavad mõlemal päeval kell 14.00. Võitjad selguvad 16. aprillil kell 19.00.
Loe edasi: Täna stardib noorte metsameeste aasta tippsündmus

Aravete Teatripäev 2014 oli edukas

Põltsamaa Kuukatsujad etenduses "Umbsõlm". Foto: Merike Annuk
Põltsamaa Kuukatsujad etenduses “Umbsõlm”. Foto: Merike Annuk
VII Aravete Teatripäev on õnnelikult lõppenud, näitlejad on rahul ja publik samuti – seega võib lugeda ettevõtmist edukaks. Korraldaja MTÜ Aravete Kultuuri- ja Huviselts tänab toetajaid – Ambla Vallavalitsus, Kultuurkapitali Järvamaa ekspertgrupp, Endla teater, Teater Ugala, Rakvere Teater ja Kuma.

Teatripäeva žürii eesotsas lavastaja Madis Kalmetiga andis välja järgmised auhinnad:

Parim Lavastus – „Sibulad ja šokolaad“ Paide Huviteater
Parim meesnäitleja – Janek Reedi, töömees Punni rolli eest, lavastuses „Sibulad ja šokolaad“
Parim naisnäitleja – Vilve Piht, ämma rolli eest, lavastuses „Umbsõlm“, Põltsamaa Kuukatsujad
Suurim Üllatus – Arlet Palmiste, autor-lavastaja ja nätleja, monotükk „Sind oodates“

Parim meeskõrvalosa – Aivar Milvaste, rebase rolli eest, lavastuses „Serenaad“, Tapa Näitering
Parim naiskõrvalosa – Aire Pitk, hea ümberkehastumise oskuse eest, lavastuses „Loomarahva lood“, Alburahva Teater

Eripreemiad „Tähekesed“:
Rainer Kiis – tulnuka rolli eest lavastuses „Sibulad ja šokolaad“, Paide Huviteater
Leo Valdvee – rollide eest lavastuses „Loomarahva lood“, Alburahva Teater
Merike Kernu – rollide eest lavastuses „Loomarahva lood“, Alburahva Teater
Merilin Lõhmus – Pärja sõbranna rolli eest lavastuses „Umbsõlm“, Põltsamaa Kuukatsujad

Lohutusauhinna „Mitmeotstarbeline taskurätik higi ja pisarate pühkimiseks“ pälvisid Merje Vaarmets, Evely Piksar ja Merle Ruzitš Tapa Näiteringist, lohutusauhind anti kanade rolli eest lavastuses “Serenaad“.

Allikas: Arlet Palmiste