Pressinõukogu arutas sihtasutuse Tuuru nõukogu esimehe Aare-Villu Katteli kaebust Hiiu Lehes kevadel ilmunud artiklite peale ning
leidis, et leht on eksinud hea ajakirjandustava vastu.
9. aprillil 2010 ilmunud loos “Ehk hariks end ja mõtleks järele…” ja 15. juunil ilmunud lehe juhtkirjas “Süü ei tohi hulkuma jääda” oli
juttu Hiiumaal tegutsevast sihtasutusest Tuuru, mille tegevjuht ootamatult ametist vabastati.
Pressinõukogu otsustas, et Hiiu Leht rikkus juhtkirjas esitatud väidetega, mille kohta ei olnud lehes faktilisi tõendeid,
ajakirjanduseetika koodeksi punkti, mis näeb ette, et uudised, arvamused ja oletused peavad olema selgelt eristatavad ning
uudismaterjal põhinegu tõestataval ja tõenditega tagatud faktilisel infol.
Lugejakirjaga “Ehk hariks end ja mõtleks järele…” rikkus Hiiu Leht ajakirjanduseetika koodeksi punkti, mis näeb ette, et toimetus
kontrollib informatsiooni tõesust ja allikate usaldusväärsust ka juhul, kui avaldatava materjali autoriks ei ole toimetuse töötaja.
Pressinõukogu leiab, et arvamusartikli avaldamisel pole toimetuse omapoolses juhtkirjas kohane nimetada ühe konflikti osapoole
arvamusavaldust “paskvilliks”.
Pressinõukogu esimehe Sulev Valneri sõnul ei piisa sellest, et väljaanne, nagu antud juhul Hiiu Leht, ajab enda meelest “õiget asja”,
kui seejuures rikutakse mõnda ajakirjanduseetika reeglit.
Neljapäeval, 23. septembril kell 14.00 avatakse Võrumaa Muuseumis Leedust pärist välisnäitus, millega tutvustatakse muinaslinnuseid.
Võrus aadressil Katariina 11 eksponeeritava näituse on koostanud Alytuse muuseumi teadurid Leedust ja see tutvustab Leedu muinaslinnuseid fotode, tekstide ja väikeste makettide kaudu. Muniaslinnuste näitus pakub põnevust nii ajaloosõpradele kui teistele huvilistele.
Võrumaa Kutsehariduskeskus korraldab turismiettevõtjatele, turundus- ja müügiinimestele, FIEdele, kodumajutusettevõtjaile, turismivaldkonna arendajatele ning ökoturismi huvilistele koolitusprogrammi ökotoote arendusest ja turundusest.
Koolituse eesmärgiks on teadmiste ja oskuste omandamine ökoturismist, tootearendusest ja turundusest, sh kaasaegsest internetiturundusest ning toodetele/teenustele kvaliteedimärgise EHE taotlemisest. Koolitus on praktiline, internetiturunduse oskused omandatakse arvutil ning kursuse raames toimuvad ka sisulised õppereisid.
Kursusel saab iga ettevõtja oma traditsioonilised turismipaketid, tooted ja teenused siduda ökoturismi-, loodus- ja kultuuripuhkuse pakettidega, samuti mõelda uute toodete ja teenuste arendamisele.
Koolitajateks on oma ala asjatundjad ja praktikud: Aivar Ruukel, Rein Kuresoo, Maarika Toomel, Peep Tobreluts, Aigar Piho, Laivi Mesikäpp. Koolitus toimub 22. septembrist 1. detsembrini üks kord nädalas, kolmapäeviti kl 10-17. Kokku läbitakse 80 tundi ning lõpetajad saavad vastava tunnistuse.
Täpsem info ja registreerumine 20. septembrini telefonil 56 905389 või e-posti aadressil terje.kruusalu@vkhk.ee.
Võru Linnateater on pühendanud oma algava hooaja suuresti Iiri näitekirjanikule ja Nobeli kirjanduspreemia laureaadile Samuel Beckettile. Paljude kriitikute poolt tema üheks tippteoseks peetav „Lõppmäng“ esietendub Võrus 6. oktoobril.
„Lõppmäng“ seob endas ilu, kujutlusvõimet, elujõudu ning iroonilist huumorit. Lavastuse peategelased Hamm ja Clov, olles „lõksus“ ühes ainsas toas, veedavad oma aega rutiinsete ja mittemidagiütlevate tegevustega. Nad on iseseisvusetud, teineteisest sõltuvad. Nende suhetes on kõige olulisem Clovi sageli korratav repliik: „Ma jätan sind maha.“ Üks tahab ära minna, aga ometi ei lähe. Ja kui ta lõpuks lähebki, siis on see ühe kaotus. Aga ka teise evolutsioon. Peale nende ning Hammi vanemate Nagg’i ja Nell’i ei eksisteeri kedagi ega midagi. Pole merd, pole päikest, pole pilvi.
„Lõppmängu“ lavastas Tarmo Tagamets, kunstnikutöö on teinud Anne Kabel. Mängivad vabakutselised näitlejad Janek Joost, Marianne Kütt, Mart Kampus ning Silvi Jansons. „Lõppmäng“ esietendub Võru kultuurimaja Kannel teatrisaalis kolmapäeval, 6. oktoobril 2010 kell 19. Etendust mängitakse Võrus vaid üks kord.
Allikas: Võru Linnateater, www.vorulinnateater.com
Väike-Maarja kirikVäike-Maarja kiriku tornikiivri taastamiseks on laekunud annetusi kokku 240 857 krooni ulatuses. Kiriku kogudus on siiralt liigutatud senise toetuse eest.
Ligi veerand miljoni krooni suurune toetus jaguneb erinevate annetajate vahel. Üksikisikutelt-annetajatelt on laekunud 158 040 krooni, kogudustelt 25 462 krooni, ettevõtetelt 3492 krooni ja omavalitsustelt 10 000 krooni. Korjanduskasti kaudu on annetusi laekunud 9822 krooni ning heategevuskontserdist laekus 34 041 krooni.
Kogudus annab teada, et Eda Ines Etti ja tema sõprade organiseeritud heategevusekontserdile on tulemas lisa. Kogudus ootab kõiki taas kiriku taastamise heaks peetavale kontserdile “Valgus Puhastus”, mis toimub 7. oktoobril Väike-Maarja kirikus ja kus esinevad soomlased Kirsi Ranta ja Hessu Laaksonen.
Kiriku taastamine endisel kujul läheb maksma üle kahe miljoni krooni. Hetkel pole veel teada riigi toetus kiriku taastamiseks. EELK Väike-Maarja kogudus on avanud annetusarve nr 221050284862 Swedpangas, kuhu saab jätkuvalt teha annetusi kiriku taastamiseks.
Kuna Kuressaare linn ja Kaarma vald vähendasid ühepoolselt Saaremaa Omavalitsuste Liidule liikmemaksuna tasutavaid summasid, on rahanappuses liit sunnitud tänavu muu hulgas loobuma noortele tudengitele stipendiumide maksmisest, kirjutab tänane ajaleht Meie Maa.
Lisaks annab leht teada, et Kuressaare linnavalitsus kavatseb korraldada konkursi linnateatrile viieks aastaks direktori leidmiseks, kuna tööleping praeguse teatrijuhi Piret Raugiga lõpeb novembri keskel.
Pööripäeva tähistamine Kaudimäel. Foto: Erkki Peetsalu
Haanimiihhi nõvvokua eestvõttel tähistatakse täna Haanimaal sügisest pööripäeva, traditsiooniliselt kogunetakse ‘pääväpüürüst’ pidama Uue-Saaluse kandis Kaudimäel.
Pööripäevatuli süüdatakse keskpäeval, õhtuks keedetakse valmis puder ja viiakse läbi muud päevakohased toimingud. Kaudimäele pööripäeva tähistama on oodatud kõik huvilised nii põliselt Haanimaalt kui kaugemalt. Pilli- ja lauluhääle võib julgelt kaasa võtta.
Sügisene pööripäev tähistab kalendris aega, mil päev ja öö on ühepikkused ning päev hakkab lühenema ja öö pikenema. Sügisese pööripäeva kohta on öeldud, et kust poolt sel päeval tuul puhub, sealt puhub ta kogu sügise ja talve.
Enne sügisest pööripäeva söövat kariloomad rohkem kui pärast. Pööripäeval peaks aga karjale kõvasti süüa andma, muidu jäävat loomad kõhnaks. Sellest päevast kolivat ka kõik putukad oma talvekorterisse.
Saartel ei ole vanasti soovitatud pööripäeval lammast pügada ega villa kedrata, siis jäävat lambad haigeks. Meremehed ütlevat veel, et kui pööripäeval tuul selle koha peal puhub, mis kala annab, siis on püüu ajal kalasaaki loota. Mõnel pool olla arvatud, et pööripäeval sündinud inimese elukäik saab olema heitlik.
Sügisesel pööripäeval asub Päike seniidis ekvaatori kohal. Põhjapoolusel lõpeb polaarpäev ja algab polaaröö, lõunapoolusel lõpeb polaaröö ja algab polaarpäev. See päev on astronoomilise sügise algus: lõunapoolkeral kevade, põhjapoolkeral sügise algus (wikipedia.org).
Pressinõukogu arutas Pärnu linnavalitsuse sotsiaalosakonna peaspetsialisti Raul Kivi kaebust Pärnu Postimehes ilmunud toiduabi jagamisest rääkivate artiklite peale ning otsustas, et leht rikkus head ajakirjandustava.
Ajavahemikus 9.-11. juuni 2010 ilmunud artiklites kirjeldati toiduabi jagamist Pärnu linnas ning nimetati seda tarbetult keeruliseks ja saamatuks.
Pärnu linnavalitsuse sotsiaalosakonna peaspetsialist Raul Kivi kaebas Pressinõukogule, et artiklites on avaldatud ebatäpset ja eksitavat infot, kõiki osapooli ei ole ära kuulatud ning tõsiste süüdistuse puhul kommentaariks sõna ei antud. Samuti ei ole kaebaja rahul, et ajakirjanik on kajastatava asutuse – Punase Risti – teenistuses.
Pärnu Postimees vastas Pressinõukogule, et leht pakkus Pärnu linnavalitsuse töötajatele võimalust oma arvamuse avaldamiseks, kuid
kõiki rahuldavat teksti pole toimetus seni neilt saanud. Toimetuse kinnitusel on ajakirjanik Kalev Vilgats Eesti Punase Risti tegevuses
osalenud vabatahtlikuna.
Pressinõukogu otsustas, et Pärnu Postimees rikkus ajakirjanduseetika koodeksit mitmes punktis.
22. septembril kohtuvad Lääne-Virumaa Spordiliidu eestvõttel Vinni Spordikompleksis maakonna spordiklubide juhtid, et arutada ühiselt Lääne-Virumaa harrastusspordi ja liikumisharrastuse hea tahte lepingu projekti ning konkreetseid tegevusi.
Kell 18.00 algaval kohtumisel saab ühtlasi tutvuda Vinni Spordikompleksi mitmekülgsete treeningu- ja lõõgastusvõimalustega. Registreerumine hiljemalt kolmapäeva hommikuks e-posti aadressil laanevirumaa.spordiliit@gmail.com või telefonil 5247013.
23. septembril korraldatakse Kärdlas Hiiumaa ettevõtluspäev, mille raames toimuvad seminarid nii alustavatele kui ka juba tegutsevatele ettevõtjatele.
Alustavatele ettevõtjatele suunatud seminarile oodatakse ettevõtlusega juba alustanuid ja neid, kellel idee ettevõtlusega alustada on alles meeles mõlkumas. Teisel seminaril tutvustatakse välisturgudele mineku võimalusi ning osalema oodatakse juba eksportivad ettevõtjaid, ja ka neid, kes alles otsivad ekspordivõimalusi ning kaaluvad välisturule minekut.
Kolmas osa Hiiumaa ettevõtluspäevast on suunatud noortele – ettevõtjate ja noorte ühisfoorumil arutletakse, missugused on noorte töö ja karjäärivõimalused Hiiumaal ning uuritakse noorte ootusi. Samuti korraldab Hiiumaa Teavitus- ja Nõustamiskeskus HUPS 11. klassi õpilastele õppereisi Hiiumaa ettevõtetesse.
Hiiumaa ettevõtluspäeva korraldavad Sihtasutus Tuuru, Hiiumaa Teavitamis- ja Nõustamiskeskus HUPS ja EAS ning üritus on üks piirkondlike ettevõtluspäevade raames toimuvatest ettevõtmistest üle Eesti. Järgmised ettevõtluspäevad toimuvad oktoobris Lääne-Virumaal ning Kagu-Eestis. Piirkondlike ettevõtluspäevade toimumist toetab Euroopa Sotsiaalfond.
Ettevõtluspäeva programm on nähtav internetilehel www.eas.ee/ettevotluspaev. Sama lehe kaudu saab registreerida seminaridele.
Teo Krüüner 2009. aastal Antsla õpilastega kohtumas.
Rubriigis “Inimene” ajame juttu toredate inimestega üle terve Eestimaa.
Antsla keskkool/gümnaasium on tänaseks eluteele saatnud juba 62 lendu lõpetajaid. Peatume mehel, kes läks aastal 1962 Antsla keskkoolist tõeliselt lendu. Hävituslendur-insener Teo Krüüner küll möönab, et kuigi Antsla keskkoolist sai ta edaspidiseks vajalikud teadmised, ei olnud Antsla koolil tema elukutsevalikule mingit mõju, see oli juba varem ära otsustatud.
Lenduri juured paistavad ulatuvat varajasse lapsepõlve. Juba nelja-aastaselt korjas Teo prügihunnikutest kokku vanu traktorite, mootorrataste, jalgrataste vms detaile ja kombineeris nendest mingisugused „masinaid“, mille otstarvet või nimetust ei osanud mitte keegi ära arvata… peale Teo enda.
Pühapäeval, 12. septembril avatakse esmakordselt Vabaõhumuuseumi leiva- ja kartulipäeval Kartuliakadeemia – õpikoda, kus saab tutvuda ja maitsta Eesti Kulinaaria Instituudi kokkade kartuliroogi, näha ja kaasa osta erinevaid Eesti kartulisorte ning küsida nõu nii kartulikasvatajatelt kui kokkadelt.
Dimitri Demjanov. Foto: kulinaaria.eeNätsi tuuliku platsil asuvas Kartuliakadeemias saab näha ja maitsta erinevaid Eesti kartuli sorte, kohtuda kartulikasvatajatega ning proovida, mida huvitavat Eesti Kulinaaria Instituudi kokad neist kartulisortidest valmistavad. Kartuliretsepte jagavad Angelica Udeküll, Inga Paenurm, Ants Uustalu ja Rene Uusmees. Nõu annavad kartulikasvatuse spetsialistid ning toimuvad loengud nii kartuliajaloo, kvaliteedi ja säilitamise kui sordiaretuse teemadel.
Kartuliakadeemia eestvedaja Dimitri Demjanovi sõnul luuakse selle algatusega koostöövõimalusi sordiaretajate, kartulikasvatajate, kokkade, teadlaste ja tarbijate vahel.
Kartulipäeva raames saavad külastajad degusteerida kümmet kartulisorti ning konkursi “Kuldmugul 2010” raames selgitatakse välja parim kartulisort. Lisaks saab laadalt kaasa osta head kodumaist kartulit ning sõlmida kokkuleppeid talvevarude soetamiseks. Lastele on avatud kartuliteemaline loovustuba.
Allikas: Eesti Kulinaaria Instituut, kulinaaria.ee
Teravsilmad on märganud igasügisest vaatepilt külavahel ja suuremate teede ääres – upakil tagumikud vao vahel hoolitsevad oma pere või kaugema kandi rahva talvise toidulaua eest. Kartulivõtt käib juba täie hooga kõikjal üle Eesti.
Esimesed vaokummardajad kinnitavad ühest suust, et tänavune sügis lubab paremat kartulisaaki kui mullu. Jahe kevad tegi paljude kartulikasvatajate elu raskeks, sest mõnigi pääses põllule alles mai lõpus-juuni alguses – nii nagu muld eri paigus lubas.
Kui suve algus oli kartulikasvule soodne, siis kuum suvi pani mugulal kasvu seisma. Sellele vaatamata ei kurda kasvatajad selle suve üle, sest kahjureid, lehemädanikku ja kartulimardikaid oli mullusest vähem ning saak tuleb parem.
Kartulivõtt Haanimaal Horoski külas. Foto: Erkki Peetsalu
Kartul on kartul
Erinevad sordid on erineva maitsega ja käituvad ilmaoludeski erinevalt, kuid kokkuvõttes on kartul ikka kartul. Suurematel kartulikasvatajatel on tavaliselt maas vähemalt kolm-neli kindlat sorti, sest kui üks kiratseb, annab teine ikka saaki. Lisaks katsetavad tootjad uusi sorte – kuidas eri sordid nende piirkonnas käituvad, millised sobivad kõige paremini ja kuidas muutuvad inimeste maitseharjumused. Tänavu pole siiski põhjust kusagil kurta ei varajase ega hilise saagi osas.
Väikesed talumajapidamised, kus pererahvas oma talvekartuliga ise tegeleb, on sageli jäänud paari kindla sordi juurde pidama aastateks. Uute sortide kõrval eelistaks nii mõnigi vanu ja äraproovitud mugulaid, mis ilmastiku- ja haiguskindlamad. Oleks vaid nende kunagiste sortide seemnekartulit kusagilt saada.
Talgupäevad tulekul
Augustilõpu vihmaperioodi jäljed on põldudelt praeguseks kadunud ja külarahvas kummardab hoolega vao vahel. Kes kutsub naabrimehe, kes lapselapsed appi. Paljud talud planeerivad ka suuremaid kartulivõtu talguid lähemateks nädalavahetusteks.
Nii näiteks läheb Võrumaal Haanja kandis tõsisemaks vaokummardamiseks järgmise nädala lõpus. Kui ilm lubab, korraldab siis Hartsmäe mahetalu oma igasügisesed talgud – ikka nii nagu vanasti, kus tehakse ühiselt tööd kõvasti, süüakse kõvasti ja viheldakse kõvasti. Väikesed talud saavad üldjuhul väiksemate jõududega hakkama. Samas lähedal Horoski külas on pooltel majapidamistest aga talvekartul juba võetud, sorteeritud ja salves.
Kartulist on saanud Eestimaal üks kindlamaid toiduartikleid, ehkki tervisliku toitumise spetsialistid soovitavad kartulit süüa pigem vahetult pärast ülesvõtmist ja ka hiljem sügisel. Mida kevadele lähemale, seda suurem tärklise sisaldus kartulit iseloomustab ning kõhule polevat see sugugi hea. Samas, kui kartuli hoiutingimused on õiged, püsib kõrgem ka mugula toiteväärtus ja tervislikkus.
Kellel häid nõuandeid kartuli koduseks säilitamiseks või kes oskab anda soovitusi pikast talgupäevast väsinud selja leevendamiseks, võib julgesti jagada.
Viljandi Pärimusmuusika Ait avab reedel, 10. septembril oma kolmanda hooaja ja kostitab sel puhul publikut nii lüüriliste laulude kui hoogsa tantsumuusikaga.
Peo juhatab sisse noore põlvkonna üks karismaatilisemaid pärimusmuusikuid Mari Kalkun, kes toob koos heade sõprade Triin Normani, Silver Sepa, Siim Soopi ja Karoliina Kreintaaliga kuulajateni loomingut septembris ilmuvalt teiselt autoriplaadilt. Õhtu peaesineja on legendaarne ansambel Lindpriid. Peo võtab kokku hoogne sussisahistamine, kus tantsuks mängivad Jalmar Vabarna, Villu Talsi, Karoliina Kreintaal, Eeva Lindal, Janne Suits jt.
Aida produtsendi Janne Suitsu sõnul lähtuti avapidu ettevalmistades soovist tuua publiku ette nii noori ja värskeid kui kogenud ja töökindlaid tegijaid. “Mari Kalkun on vaieldamatult üks silmapaistvamaid noori lauljatare, kelle hääletämbrit pole võimalik kellegi teisega segi ajada. Sama peab märkima ka Lindpriidesse kuuluvate Jaan Söödi, Toomas Lunge ning Indrek Kalda kohta. Sõnumiga laulud, mille saatel sobib videvikuajale vastu minna, ongi ehk selle õhtu kõige olulisemaks märgiks,” rääkis Suits.
Lisaks kümnetele üksikkontsertidele iseloomustavad algavat hooaega mitmed sündmustesarjad, millega Pärimusmuusika Aida sõbrad on juba tuttavad. Näiteks jätkuvad Annika Mändmaa eestvedamisel lastega peredele suunatud laupäevased pärimushommikud, millele võrreldes varasemaga lisatakse kohapeal küpsetatavate pannkookide lõhna. Kultuuriakadeemiaga kahasse korraldatav kontsertkohtumiste ja loengute sari Omakultuuriakadeemia keskendub eelseisvatel kuudel teemale „Keha”, olles edasiarenduseks suvisele pärimusmuusika festivalile, mis keskendus tantsule.
Koostöös eakate organisatsioonidega saavad jätku eelmisel hooajal alanud päevased kontsertkohtumised. Esimesena tuleb oktoobris huviliste ette Katrin Karismaa.
Oktoobri esimestel päevadel on kavas traditsiooniline 2-päevane lõikuspidu, mille publik tõotab sedapuhku kujuneda tavapärasest rahvusvahelisemaks, sest samal ajal kogunevad Viljandisse oma aastakoosolekule Euroopa Maailmamuusika Festivalide Foorumi delegaadid. Lõikuspeo eel toob pärimusmuusika keskus Tallinnasse ja Tartusse Venemaa balalaikavirtuoosi Aleksei Arkhipovskiy.
Laupäeval, 11. septembril kell 9.30 algab Elvas Sinilinnu saalis maagiapäev, mille raames astuvad rahva ette tuntud maagid nagu bioenergeetik Toomas Päll, astroloog Igor Mang ja sensitiiv-ravitseja Paide Anna.
Päeva jooksul saab kuulata tuntud maagide loenguid inimese saatusest, astroloogilistest sümbolitest, tarokaartidest ja enda saatuse kujundamisest. Lisaks loengutele on võimalus kuulata universumi muusikat Urmas Sisaski esituses. Samas toimub loodus- ja käsitöötoodete laat ja maagiliste kaupade müük.
Lähem teave telefonil 556 70541 või http://sinilind.elva.ee
Kõik aiahuvilised on oodatud pühapäeval, 12. septembril algusega kell 12 rohevahetuse päevale Võrumaal Lasva vallas Madala külas Jaaniraotu talus.
Rohevahetus on aia- ja taimehuviliste kokkusaamine, mille käigus vahetatakse omavahel või antakse ära oma aia või kodu ilu- ja tarbetaimi, pistikuid, seemneid, sibulaid või juurikaid. Rohevahetuse kohta loe lähemalt www.aiaklubi.ee.
Rohenäppudele, kellel taimed kaasas, on Jaaniraotu Linnupargi külastus poole hinnaga. Rohkem infot telefonil 53 423 433 või www.jaaniraotu.ee
Kuumust trotsides kogunes grupp Naiskodukaitse Vastseliina jaoskonna liikmeid kuumal juulikuu 16. päeval, et nautida koos lastega sooje suvepäevi.
Üritus oli planeeritud kahepäevaseks ja koos telkimisega. Valitud sai looduskaunis koht Piusa jõe ääres, meie oma liikme Maire Puutka küllakutsel. Nautisime loodust, päikest, jõe puhast ja jahedat vett. Kaasa võetud söögid-joogid andsid mõnusat äraolemist ja mõttelendu pikkadeks öötundideks. Lapsed tegelesid pallimängu, reketite ja niisama hullamisega.
Plaane peeti jaoskonna edasiseks tegevuseks. Naised on hakkamist täis ja see teeb ainult rõõmu. Jaoskonna esinaisena tunnen suurt uhkust oma liikmete üle. Väikese jaoskonna kohta on tõsiselt tegutsevad liikmed puhas rõõm. Saan olla kindel ürituste läbiviimisel ja kordaminekul. Hea on, kui saad loota kellegile. Siinkohal suur aitäh, Marina, Hele, Maire, Tiiu, Külli.
20. augustil toimus kiigeplatsil Naiskodukaitse Ringkondlik üritus, mis pühendatud taasiseseisvumis päevale.
Tule tutvu meie tegevusega ja löö kaasa seiklusmatkal. Järgnevalt planeerime välioskuste- ja relvaõppe laagrit septembri lõpus. Kel soov meiega liituda, võtke julgelt ühendust. Tegevust leidub kõikidele.
Autor: Anu Jõgeva, Vastseliina jaoskonna esinaine, tel 555 38262, e-post anujogeva@hotmail.com
Pühapäeval, 12. septembril algusega kell 10.00 korraldatakse Kanepi Gümnaasiumi sisehoovis kirbuturg.
Kanepi Valla Selts kutsub kõiki huvilisi ostma, müüma ja ära andma esemeid, mida te enam ise ei vaja. Kirbuturul kauplemine kõigile tasuta, oodatud nii Kanepi kui kaugema kandi inimesed. Lähem info ettevõtmise kohta telefonil 505 6297.
10.-12. septembril toimuvad Haapsalus juba kuuendad nostalgiapäevad, mis pakuvad mitmekesist programmi väga erinevale maitsele.
Nostalgiapäevade üheks tippsündmuseks on kindlasti laupäeval toimuv endisaegsete sõidukite paraad mööda Haapsalu peatänavat, millele järgneb Krahviaias väljanäitus koos laada ja täikaga. Paraadist osavõtvate sõidukite arv on aasta aastalt kasvanud.
Kuursaalis on kontserdid „Näitleja laulab“, mis sisaldab Sirje Kaasiku loodud laule lavastustele ja „Ho-ho-horoskoop“, mille kava spetsiaalselt Nostalgiapäevadeks koostab Ulrika Grauberg. Samas on ka pärastlõunane kohtumine Enn Eesmaaga, kus jutuks tuleb Eesti Televisiooni (tähistatakse ju ETV 55. aastapäeva) ja Reklaamiklubi ajalugu ning perepäev Raivo Järviga, kus ei puudu ka „Jutupliiats“.
SEE Teatris näidatakse endisaegseid filme, toimuvad temaatilised puhkeõhtud nii elava muusika, kui ka videodisko ja makimuusika saatel. Siin saavad selgeks endisaegsed tantsud ning esinevad tantsutüdrukud. Käredama muusika austajatele on spetsiaalselt nostalgiapäevade puhuks projekt-kontsert „Sex Pistols Tribute“ ja palju muud.
Vaata VI nostalgiapäevade kava aadressil http://nostalgiapaevad.wordpress.com/np-2010-ajakava/
Kanepi Seltsimajas toimub 14. septembril kell 18.00 ümarlaud „Ühtne Kanepi vald“, kuhu on oodatud kõik Kanepi vallas tegutsevate seltside, seltsingute ja MTÜ-de esindajad.
Ümarlaua kokkukutsumise eesmärk on teada saada, mida erinevad organisatsioonid ja üksikisikud teevad ning kuidas oleks võimalik tegevusi ühitada – sooviks leida ühiseid jooni ja tegevusi Kanepi valla edasises arengus.
Tegevus on planeeritud läbi viia kolmes etapis: esimesel kokkusaamisel kaardistatakse tegevused, probleemid ja ideed. Teine kokkusaamine on oktoobrikuus, kuupäeva lepitakse kohapeal kokku, kolmas etapp on novembris, siis on läbitöötatud materjali kokkuvõtmine ja tegevuskava kinnitamine.
Kokkusaamisele on oodatud kõik Kanepi vallas tegutsevate organisatsioonide esindajad ja ka need ärksad kodanikud, kes tunnevad, et tahavad kaasa rääkida Kanepi vallas seltsielu ja miljööväärtusliku elukeskkonna edendamisel. Ümarlauda juhib Haimar Sokk.
Ära maksa maksuLõpule on jõudnud projekt “Hummuli Põhikooli tuletõkkeuste paigaldamine”, mille tulemusena on koolis paigaldatud kolm korrustevahelist tuletõkkeust.
Hummuli vallavalitsuse teatel kujunes projekti koguamaksumuseks 88 176 krooni. Projekti rahastas Regionaalsete investeeringutoetuste andmise programm. Vald sai programmist selle projekti jaoks toetust 57 544 krooni ja valla omafinantseering oli 30 632 krooni.
6.-12. septembrini Võrumaal Rõuges toimuvatel seenepäevadel leiavad aset seenematkad, seenenäitus, seenehoidiste konkurss, Jaanus Nõgisto ja Jaak Tuksami kontsert ning pärlina meisterkokk Dimitri Demjanovi Seenepada.
“Sügisene seenehooaeg on väga hästi alanud – metsad on seeni täis,” kutsub Viitina Loodushariduskeskuse juhataja ja seenenädala korraldaja Toivo Tuberik huvilisi matkadest ja teistest seenepäevade sündmustest osa võtma. “Seenenädala üks eesmärk ongi inimeste teadlikkust tõsta, et kahetsusväärsed juhtumid, kus mürgiseid seeni müüakse turul söödavate pähe, ei korduks.”
Tavavahelik. Foto: Mats Kangur
Esmaspäevast neljapäevani toimuvaid seenematku Rõuge ja Varstu metsadesse juhendavad seeneteadlased Bellis Kullman, Vello Liiv, Teele Jairus ja Veiko Kastanje. Seente makropildistamist õpetab rahvusvaheliselt tunnustatud loodusfotograaf ja bioloog Urmas Tartes. Ainuüksi esimesel päeval leiti metsast 125 erinevat liiki seeni ning neid saab kuni pühapäevani Rõuge Rahvamajas paikneval näitusel uudistada.
Reedel kell 14 hakkab kõigi seenegurmaanide silme all podisema restoran Gloria peakoka Dimitri Demjanovi seenepada. Laupäeval kell 12 valitakse koduste kokandusgeeniuste valminud hapendatud, marineeritud või mõnel muul kombel purki pandud seenehoidiste seast parim.
Muusikalist naudingut pakuvad Jaanus Nõgisto ja Jaak Tuksam, kes esitavad oma vanu ja uusi laule reedel kell 19 Rõuge Rahvamajas. Kogu nädala vältel saab rahvamajas jälgida loodusfotograafide Mats Kanguri, Urmas Tartese ja Aigar Kulli fotoprogramme.
Kolmandate Rõuge Seenepäevade peakorraldaja on Viitina Loodushariduskeskus. Täpse ajakava ja muu informatsiooni leiab aadressilt
www.viitinalhk.ee.
Lisainfo: Toivo Tuberik, Viitina Loodushariduskeskuse juhataja, tel 507 6214
Türi vallavalitsus pakub võimalust Türi ettevõtetele osaleda õunapuude allee loomisel Murumoori lastepargi kõrvale.
Valla haljastusspetsialist Reelika Marrandi ütles, et lastepargi avamisel kinkisid selle ehitamisega seotud firmad OÜ Tafrix, MRF Vool, Elvem Elekter, Arieks Teenindus OÜ ja Vivocard Plus õunapuid. Et kogu allee puudega täita, on vaja kuni 15 õunapuud. Vallavalitsus ootab ettevõtetelt kaasabi puude soetamisel.
Kellele idee meeldib ja on nõus toetama õunapuude ostu, palutakse selle töönädala jooksul võtta ühendust valla haljastusspetsialist Reelika Marrandiga telefonil 384 8257, 5332 4268 või e-posti aadressil reelika.marrandi@tyri.ee. Alleele on kavas paigaldada ka tänusilt õunapuude ostmist toetanud ettevõtete nimedega.
Suusapõlvkonna kokkutulek Kirikumäel. Foto: Vastseliina SpordiklubiKirikumäel kogunes lõppenud suvel seltskond, kes on nakatunud spordipisikuga. Täpsemalt toimus Vastseliina suusapõlvkondade III kokkutulek.
Üritus algas rongkäigu ja lipu heiskamisega. Ilmataat lisas omaltpoolt veel uhke ,,ilutulestiku“ ja valas osalised üle värskendava ,,duššiga“. Praegune spordiklubi treener Üllar Tähe eestvedamisel toimus ühine vestlusring, kus eri ajastu spordimehed meenutasid oma teed suusaspordi juurde ning andsid kindlasti innustust praegusele suusapõlvkonnale.
Üheskoos peeti maha rida toredaid võistlusi: ühissuusatamine, ,,immikas“ (kes asjaga tegelenud, saab aru millest jutt käib), erialavõistlus treenerite tiimile (suuskade, määrdekohvri ja suusapuki pakkimist ning nn bussi transportimist said proovida sel päeval küll kõik soovijad), ,,seanaha“ heitmine, seiklusorienteerumine, maahoki ja võistkondlik rõnga ajamine. Päev oli väga meeleolukas, sportlik ning täis toredaid kohtumisi.
Vastseliina spordiklubi tänab kõiki abilisi ja toetajaid, kes päeva õnnestumisele oma jõu ning nõuga kaasa aitasid. Taaskohtumiseni IV suusapõlvkondade kokkutulekul!
Rohelise eluviisi portaal Bioneer.ee alustas huviliste registreerimist Eestis esmakordselt toimuvasse Intelligentse Egoismi e-õppeprogrammi, mille eesmärk on aidata inimestel teadlike tarbimisvalikute abil oma elukeskkonda parandada. Osalemine 15. septembril algaval e-koolitusel on kõigile tasuta.
Bioneeri Intelligentse Egoismi e-õppe eestvedaja Katrin Lipp ütleb, et teadlikult tarbides on võimalik anda oma panus paremasse tulevikku. „Kõik me saame iga päev teha paremaid valikuid, ostes nende ettevõtete tooteid ja teenuseid, kes käituvad inimeste, ühiskonna ja keskkonna suhtes vastutustundlikult. Nii loome iga tarbimisvalikuga õiglasemat, puhtamat ja turvalisemat tulevikku,“ selgitas Lipp.
Kuidas aga langetada teadlikke valikuid? Kuidas teha vahet tõeliselt vastutustundlikul ja ainult näiliselt vastutustundlikul ettevõttel? Nendele küsimustele antaksegi vastus Intelligentse Egoismi e-koolitusel, kuhu end alates tänasest kirja saab panna.
Intelligentse Egoismi e-koolitusel õpitakse vahet tegema „rohepesul” ja autentsetel keskkonnasõnumitel ning eelistama selliseid tooteid ja teenuseid, millel on väiksem ökoloogiline jalajälg. Reeglina on keskkonnasõbralikum toode ka tervislikum ning kodumaisel kaubal on väiksem transpordijälg. Kodumaist kaupa ostes toetame rohkem kohalikku majandust. Seega on keskkonnasõbraliku toote eelistamine tihti mitmekülgselt kasulik tegu.
MTÜ Ökomeedia juht ja portaali Bioneer asutaja Rasmus Pedanik ütles koolituse nimevalikut kommenteerides, et intelligentne egoism on oskus hoolida iseendast, samal ajal unustamata ümbritsevat keskkonda. „Me kõik oleme tarbijad ja otseselt või kaudselt vastutavad tarbimisühiskonna keskkonnamõjude eest. Samas usun, et igas inimeses on peidus ka maailmaparandaja ja meil on võimalik teadlikumalt tarbida, võttes arvesse ka teisi inimesi ja looduskeskkonda,“ märkis Pedanik.
„Keskkonna seisukohast oleks kõige parem, kui me üldse ei tarbiks, kuid see ei ole praeguses ühiskonnas reaalne. Püüame oma kursusega leida kesktee teadlikumaks käitumiseks, mis on kõigile jõukohane ja aitab väikeste, kuid kindlate sammudega jõuda tasakaalukama maailmani,“ lisas Pedanik.
Viis põhjust, miks osaleda Bioneeri e-kursusel:
1) õpid olema tervislik ja keskkonnateadlik
2) oskad võimaldada oma lähedastele võimalikult keemiavaba kodu
3) tunned praktilise säästmise nippe
4) oskad kriitiliselt hinnata keskkonnasõnumeid
5) oled keskkonnateadlikum.
Intelligentse Egoismi e-õpe on täiesti tasuta ja sellest saavad osa võtta kõik soovijad, kellel on internetiühendusega arvuti. Projekt saab teoks tänu Keskkonnainvesteeringute Keskusele.
Täpsem info ja registreerumine e-õppesse aadressil www.bioneer.ee.
