Erkki Peetsalu

Õpetajaid oodatakse mahetoidu infopäevale Tartusse

Tarbijate Kaitse Ühendus UGANDI korraldab 25. oktoobril Tartus kooliõpetajatele infopäeva „Toidutootmine, tervis ja keskkond. Mahepõllumajandus.“, mis pakub õpetajatele võimaluse täiendada oma teadmisi toidutootmisest ja mahetoidust.

Eesti Maaülikooli Mahekeskuse juhataja, mahepõllunduse ja keskkonnakaitse spetsialist Sirli Pehme kõneleb järgmistel teemadel: Millised on kaasaegse toidutootmise probleemid? Kuidas on seotud toit, tervis ja keskkond? Mis on mahetoit? Mille poolest erineb mahetoit tavatoidust? Kuidas on mahetoidu teema kajastatud kooliõpikutes? Millised on võimalused mahetoidu teema õpetamiseks koolides?

Ettevõtmine toimub 25. oktoobril algusega kell 9.45 hotell „Tartu“ konverentsisaalis aadressil: Soola 3, Tartu (II korrus). Osavõtusoovist palutakse õpetajatel teada anda kuni 18. oktoobrini 2010. Infopäev on tasuta, osavõtjate arv piiratud.

Infopäev korraldatakse Grundtvigi täiskasvanuhariduse programmi toel projekti „Science for Consumers“ raames.

Allikas: Tarbijate Kaitse Ühendus UGANDI, www.uganditk.ee

Arvamus ⟩ MEEDIAKÜLAST, HIRMUST JA ÕHINAST

Erkki Peetsalu, meediakülaelanik

„Ei tea, miks see mees Floridas naise ja neli last maha lasi?“ „Ei tea, miks naabrimemm juba nii kauaks metsa jääb?“ Mõlemad päevakajalised küsimused sisaldavad paraja annuse uudishimu ja hirmu, samuti kaastunnet ja soovi aidata. Kumb küsimus on olulisem – üheselt ei saagi vastata, sõltub vaatenurgast.

Elame globaalses meediakülas, kus igal hetkel tunneb keegi kusagil hirmu. Ärkame koos jahmatavate uudistega lõunapoolkeralt ja uinume põhjapoolkera kõige veidramate juhtumiste saatel. Üleilmainfo ronib sisse uksest ja aknast, kodukandi sõnumitele jääb üha vähem ruumi. Vähemalt igapäevasele praktilisele infole, mis ei ehmata ega jahmata. Seda eelkõige kommertsmeedias, mis enamiku inimeste tähelepanu oma lõa otsas hoiab. Mida siis teha, et kodukandi eluline info ka oma väljundi leiaks?

Loe edasi: Arvamus ⟩ MEEDIAKÜLAST, HIRMUST JA ÕHINAST

Prügüveo hind Setomaal nõsi` pää kolm kõrda

Prügüvedäjä` manipuleerivä hangõtõ võitmises hankõtingimustõga, miä lupa väikomajapidäjatelt pää 30 kõrda korgõmpat hindä küssü kui näilt, kiä tekütasõ` inämp prügü. Samah om a omavaltsusõ säänsete manöörvite iih jõuetu, sest kõk om JOKK.

Päält taad ku Jõgeva Elamu ütel` prügüveovedämise teenüse üles, kuult` vällä vahtsõnõ konkruss, miä võitjas sai AS Veolia Keskkonnateenused. Verska valla majandusnõnuniku Raudkepp Einari sõnul võtt` konkursist osa ka Ragn-Sells AS, kiä küsse väikote konteinerite tühendämise iist vähemp rahha ku Veolia. Lõppkokkuvõtteh tei Veolia siiski parempa pakkumisõ`, miä tähendas taad õt konteineritele, midä om Setomaal kõgõ inämp, määras tä korgõ hinnä ja konteineritele, midä Setomaal pääaigu ole-eiki, viiäs pool mudo är`.

„Mu käest küsüt` viil, õt kas nää` võiva tõisi konteinerite arvõlt tõiste konteinerite hindu madalampas tetä,“ tunnsit` Raudkepp. Ni ole-ei lugõjal vaja uma silmä nägemiseh kahelda ku hinnätabelist om nätä, õt 3500 liitrise konteineri tühendämine mass 50 krooni, ent 140 liitrise konteineri tühendämine mass` 60 krooni. Raudkeppi sõnul om a 3500 liitriseid konteinereid Verska vallah õnnõ kolm tükkü ja mano näid inämp toodeta-ai`.

Kuna Setomaal om hajaasustus piirkond ning inämüs eräomandih olõvaist prügümahutitõst omma` 140-370 liitrise`, sõs võisi` olõta, õt teenust piäsi pakma tuu firmä, kiä küsü` näide mahutite tühendämise iis kõ`õnõ madalampat hindä. Raudkeppi sõnul käü a võitja välläselgütamine punktesüsteemi alusel. Väikompa konteineri andva üte osa punktõ ja suurempa tõõsõ osa. „Tuu jaost, õt konkurss võita tetäs suurilõ konteineritõlõ väiko pakkumisõ`,“ ütel` Raudkepp. Loe edasi: Prügüveo hind Setomaal nõsi` pää kolm kõrda

Tõrva võõrustab noori norrakaid

Tõrvas toimub 28. septembrist kuni 3. oktoobrini rahvusvaheline noorte projektikohtumine, kus osalevad Hemsedali Muusika- ja Kultuurikooli noored Norra Kuningriigist ja Tõrva linna noored, kes esindavad Tõrva Laulustuudiot, Tõrva Muusikakooli ja Tantsustuudiot Lys.

Nädala jooksul toimuvad Tõrvas erinevad õpitoad, kus mõlema riigi noored õpivad eesti laule, tantse ja pillimänge. Samuti antakse noorte osavõtul 1. oktoobril algusega kell 18.00 Tõrva Gümnaasiumi aulas pidulik kontsert.

Lisaks töötubadele toimuvad ka mitmed ekskursioonid, mille raames külastatakse Tallinna ja Tartu linnasid ja osaletakse Estonia kontserdisaalis tütarlastekoori Ellerhein kontserdil ja Vanemuise kontserdisaalis toimuval Laulukarusselli lõppkontserdil.

Tõrva linna noored külastavad Hemsedali kevadisel koolivaheajal, kus õpitakse traditsioonilisi norra tantse, laule ja pille ning antakse ka ühiskontsert.

Norra lõunaosas asuv Hemsedal on Tõrva linna sõprusvald aastast 2007. Hemsedali vallas elab 2000 inimest ja on üks riigi populaarseimaid mäesuusakeskusi.

Projekti on rahastatud Põhjamaade Ministrite Nõukogu „Nordplus“ programmi vahenditest.

Allikas: Tõrva linnavalitsus

Lehepillerkaar Hiiumaal Ristnas

Ristna looduskeskus Hiiumaal ootab laupäeval, 2. oktoobril kõiki väikeseid ja suuri pillerkaaritama sügisese looduse keskele – et koos nautida sügise värvirikkust, kuniks seda veel jätkub.

Päeva teemaks puulehed. Jutuks tuleb, mis puulehtedest edasi saab, kas neid võiks kuidagi kasutada ja kellel neist kasu on. Huvilised saavad proovida „lehekasukat“ ja osavnäpud meisterdada lehekübarat. Lastele lehepildi töötuba ja kõigile võimalus panna proovile nii teadmised kui osavus. Lehepillerkaar kestab 12.00-15.00.

Ristna looduskeskus asub Kõpu-Ristna tee ääres, Kõpust 8 km Ristna poole. Looduskeskuse ees on Metsavahi bussipeatus.

Allikas: RMK

Võrumaal korraldatakse ettevõtlusnädal

Järgmisel nädalal korraldatakse Võrumaal ettevõtlusnädal “Märka võimalust!”, mille raames toimub palju ettevõtmisi nii alustavatele kui tegutsevatele ettevõtjatele eri paigus üle maakonna.

4.-8. oktoobrini peetav Võrumaa ettevõtlusnädal saab hoo sisse 4. oktoobril Mõisa Aidas, kus toimub avaõhtu majandusteadlase ning Mainori Kõrgkooli Ettevõtluse Instituudi direktori Andres Arrakuga teemal „Ettevõtlus päästab Eesti mõõnast välja?!“. 5. jätkub tegevus Võrumaa Kutsehariduskeskuses Väimales, 6. aoktoobril Võru kultuurimajas Kannel.

Ettevõtlusnädala täpsem info ja programm aadressil http://www.vaa.ee/index.php?page=7&id=47

Allikas: Võrumaa Arenguagentuur

Metsamajandamise praktiline väliseminar Lahemaal

Lahemaa Rahvuspargi looduskeskuses ning Lahemaa metsades toimub laupäeval, 2. oktoobril algusega kell 12.00 praktiline väliseminar, mille teemaks „Looduskaitseliste piirangutega metsade praktiline majandamine ja kasutamine“.

Väliseminar jaguneb kahte ossa: esimene osa on loengu formaadis ning toimub Lahemaa Rahvuspargi looduskeskuses Palmses, mõisa härrastemaja kõrval endise tõllakuuri hoones.

Seminari teine osa viiakse läbi Lahemaa metsades, kus on reaalsete näidete varal võimalik oma teadmisi kinnistada ning saada kasulikke näpunäiteid. Seminari läbiviijaks on Ants Animägi.

Väliseminaril osalejatele väljub buss Rakverest Aqva Veekeskuse parklast laupäeval, 2. oktoobril kell 11.15. Pärast väliseminari lõppu läheb buss Rakvere tagasi. Oodatud on kõik huvilised, kuid vajalik on eelnev registreerimine. Väliseminari pikkuseks on orienteeruvalt 3 tundi. Kaasa oma leivakott ja jook.

Lahemaa loodus- ja kultuuripärandi õppeõhtute ja väliseminari korraldamist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus, loengud on kuulajatele tasuta.

Lisainfo ja registreerimine: Kerli Kõue, Keskkonnaamet, tel 53047344, e-post kerli.koue@keskkonnaamet.ee

Allikas: Keskkonnaamet

Obinitsas tuleb saviehituse koolitus

Sel reedel, 1. oktoobril toimub Obinitsa Külakeskuses Seto Käsitüü Kogo ja Vanaajamaja ning Piiriveere Liidri korraldatav koolitus “Saviehitised. Savi kasutamise võimalused”.

Ettekannetega esinevad Margus Palolill (MTÜ Vanaajamaja), Knut Klais (MTÜ Savikodu) ja Marko Kikas (OÜ Saviukumaja). Teemadeks Eesti savi ehitusmaterjalina, kergsavihoonete/seinte ehitamine ja savihoonete korrastamine praktikas. Ettekannetele järgneb väljasõit Tobrovasse, vaatama Luikjärve talu suvel korrastatud saviseinu.

Koolitus korraldatakse Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) toetuse abil. Koolituse osalustasu 100 krooni (sisaldab kerget einet). Registreerimine 29. septembrini e-posti aadressil kogo@setomaa.ee või telefonil 56 200 076.

Lisainfo: MTÜ Seto Käsitüü Kogo, www.kogo.ee

Narvas jätkub elektroonika ja ohtlike jäätmete kogumine

Täna jätkub Narvas projekti „Elektroonikaromu ja ohtlike jäätmete kogumisring aiandusühistutes“ IV etapp. Projekti raames avaneb aiandusühistute liikmetel võimalus tasuta üle anda kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed ja elektroonikaromud selleks ettenähtud peatuskohtades.

Elektroonikaromu ja ohtlike jäätmete vastuvõtt toimub järgmise ajakava järgi: http://www.narva.ee/ee/linnakodanikule/uudised/page:2998

Allikas: Narva Linnavalitsuse Linnavara- ja Majandusamet

Rannarahvas pidas Viimsis esimest ubinapäeva

Rannarahvas lisas vanarahvakalendrisse ühe toreda tähtpäeva – ubinapäeva, mida peeti eile Viimsi vabaõhumuuseumis esimest korda. Ubinapäeva on plaan hakata tähistama igal aastal septembrikuu viimasel laupäeval.

Esimese ubinapäeva üheks naelaks oli Hiiumaalt kohale veerenud iseliikuv suur mahlapress, mis on täiesti ainulaadne mahlapress kogu Eestis. Inimesed, kel on küll õunad, aga mahlapressimise võimalused puuduvad, said tulla kohale oma õuntega ja kohapeal pressida nendest väikse teenustasu eest valmis mahla. Kodus jäi üle vaid mahl kuumutada ja pudelisse panna.

Lisaks toimus õunakoorimise võistlus vanaemadele, õunapiruka küpsetamise võistlus, ideevõistlus lastele, õunapuude lõikamise koolitus ja palju muud toredat.

Allikas: Rannarahva Muuseum

Paides avas uksed ajakeskus Wittenstein

Eile avati Paide Vallitorni ehitatud ajakeskus Wittenstein. Torni paigaldatud lift, mis täidab ajamasina rolli, viib inimesed kiviaega ja toob nad tänapäeva tagasi. Laupäeval Paide vallimäel alanud muinasaja festival “Aegade tuuled” jätkub ka täna.

Paide linna 719. sünnipäeva ning Paide vallimäel avatud ajakeskuse Wittenstein pidustused said alguse laupäeval kell 12.00 Paide vallimäel ning kestsid läbi kogu päeva, kulmineerudes õhtul Paide vallimäel esietendunud vabaõhuetendusega „Lauluväe rahvas“.

Muinasaega käsitleva festivali „Aegade tuuled“ tegevused jätkuvad Paide vallimäel pühapäeval kell 10, mil algab nii arheoloog Ain Mäesalu juhendamisel toimuv kiviheitemasina valmistamine kui ka näiteks rauamaagist rauasulatamise eksperiment, mille viib läbi arheoloog Jüri Peets.

Läbi kogu festivali loovad läbi erinevate tegevuste muinasaja hõngu aga kiviaja laagrist ning viikingite külast pärit inimesed ning käsitöölised kes meisterdavad ning kauplevad eheda käsitööga. Näha saab veel muistsete relvade ning sõjapidamisviiside demonstratsioone, kuulata loenguid muinasaja eluolust ning kuulata ja osaleda keskaja muusika õppetubades, mida viivad läbi vanamuusikaansambli Rondellus muusikud.

Nii laupäevase kui pühapäevase festivalipäeva kulminatsiooniks on laulu väe igikestvusest ning selle rollist rahvaste kujunemisel rääkiv vabaõhuetendus „Lauluväe rahvas,“ mis etendub mõlemal päeval kell 18.00.

Täpsem info: www.wittenstein.ee

Allikas: jarva.ee

Vaata klippi:

Hiiumaa kõrtsmik testib naturaalmajandust

Juba poolest augustist peale on Hiiumaa söögikohtade seis nutune. Paljud panevad uksed mai keskpaigani kinni, mõnel õnnestub talveaeg kuidagiviisi vireledes üle elada. Priiankru peremees Tarvo Nõmm loodab ettevõttel hinge sees hoida ühe Iiri pubi eeskujul kaupa kauba vastu vahetades, kirjutab Hiiu Nädal.

Priiankru kõrtsmik — Foto: Urmas Lauri, Hiiu Leht

Iirimaal on mustmiljon pubi ning ilmselt on paljud neist praeguse kriisi ajal uksed sulgenud. Rahapuudus on ju kõikjal kriisist räsitud maades. “Leidsin internetis ringi kolades, et üks pubipidaja üritab seal omamoodi naturaalmajandust juurutades ellu jääda,” räägib Tarvo Nõmm. Heal ideel tuleb sabast kinni haarata ja nii otsustas Nõmm, et proovib talvisel Hiiumaal kartuli ja küttepuud ringlusse meelitada.

Idee ise on imelihtne. Joogi- või söögihimuline haarab rahakoti asemel kaenlasse halupundi või kartulikessi ning tuleb sellega Priiankrusse. “Mul on palju õlut, keegi on aga hädas, et kartulisalv ajab üle,” arutab Tarvo Nõmm. “Kartul sulle, õlu mulle, puupunt mulle, lambapraad sulle,” parafraseerib muusikunagi tuntud Nõmm üht Kuldse Trio kunagist menulaulu.

Allikas: hiiunadal.saartehaal.ee

Rahvusvaheline orienteerumisjooks Põlvamaal

Eile ja täna Põlvamaal Kadajal peetav rahvusvaheline orienteerumisjooks Suunto Games tõi võistlema sportlasi kuuest riigist. 22. korda peetava võistluse korraldamise au on viiendat korda usaldatud OK Põlva Kobrasele.

Esimest korda viis OK Põlva Kobras võistluse Põlvamaal läbi 1988. aastal Mammastes, seejärel 1990. aastal Värskas, 2002. aastal Kärsal, 2005. aastal Taevaskoja küla lähedal ning sel aastal siis Kadajal.

Võistluskeskus asub Põlva Agro põllul, enne Kadaja liivakarjääri. Seal korraldatakse ka parkimine, pesemine, toitlustamine. Osalejaid on registreerunud 626. Võisteldakse 50 võistlusklassis, vanuses 6 kuni 85 aastat.

Korraldajate, OK Põlva Kobrase liikmeid on rajale minemas 42 ja OK Peko liikmeid 11. Osavõtjaid on lisaks eestlastele veel Lätist, Rootsist, Venemaalt, väga palju Soomest ja esindatud on ka Islandi orienteeruja. Enamik võistlejaid ööbib ümbruskonna majutuskohtades.

Pühapäeval kell 10.00 alustatakse viitstartidega, st esimestena stardivad eelmise päeva võitjad ja siis nende järel järgmised – vastavalt sellele, kui suur ajaline kaotus oli. Kes esimesena finišijoone ületab, on võitja.

Autasustamine on planeeritud juba kella 13.30-ks. Võistlusklasside võitjatele paneb auhinnad välja Soome kompassifirma SUUNTO.

Kogu info on kättesaadav OK Põlva Kobras kodulehel: http://kobras.polvamaa.ee/suunto-games

Allikas: polvamaa.ee

Järgmine Seto kuningriik tulõ Obinitsah

Kaemalda sjoolõ, õt Meremäe volikogo sääd` kahtluse ala Peko soovi ja ülembtsootska sõna` kõrralda järgmine kuningriik Obinitsah, otsust` rahvas, õt just sääl saagi järgmise aastaka kuningriigipäiv olõma.

Ülembtsootska Raudoja Ahto sõnul saa-ai timä sjood asja peris ütsindä otsusta, koh kuningriik tulõ – tuud piät õks vallavanemp ka kinnitama`. „A vallvanemp tahtnu-us üteldä ja volikogu kah õs võta kimmäst saisukotust, koh sõs kuningriik olõma piäs,“ selet` Raudoja.

Ni kutstigi kokko kuuholõk koh sõs inemise saiva sõnna võta ja vällä üteldä uma arvamisõ. Meremäe vallavanemp Lillmaa Villu kõnõl`, õt innekõkkõ huvitas vallavaltsust taa, kuis säänest üritust ütiselt tetä, ni õt kaasat` olesi kõk valla nuka`.

Setomaa kultuurivedosnik Hõrna Aare rõhut`, õt alatõh sjoost sajandist om kuningriigi tegijäte seah kokkolepe, minkä perrä piäsi kuningriik ütskõrd Meremäel ja tõõnõkõrd Obinitsah toimuma`. „Kas parhilla om sjoo põhimõtõ kahtluse alla säet?“ küsse Hõrn.

„Ma` tiia-ai` koh kohvitarõh sjoo kokkolepe om sõlmit,“ ütel taa pääle Meremäe volikogu esimiis Vares Arno. Timä arvatõh piäs kõk valla sündmuse Meremäel olõma, sest sinnä sai tuu jaost jo plats ehit.

Kuuholeku edesiarenedeh paistu a, õt inämalejaole kohalõtulnuist om kõrdadõh tähtsamp taa, kuis kuningriiki kõrralda ja tetä ni, õt olõs tetüs, mitte a poonata taa üle, koh tä sõs õks olõma saa. „Olgõm õnneliku taa üle, õt sjoo asi om mi kõrralda. Õnn om parhilla mi käeh, sest 7000 inemist om mi valda tulõmah,“ ütel` Kooser Viivika. Loe edasi: Järgmine Seto kuningriik tulõ Obinitsah

Täna toimub Kiidil ökoturismi välkseminar

Täna toimub Võrumaal Rõuge vallas Kiidil ökoturismi välkseminar kross-sektoriaalne partnerlus ja turismialane koostöö.

Seminariga tähistatakse 15 aasta möödumist Võrumaa ökoturismi algatusest ja Rõuge infotare avamisest. Seminaril osalevad ka Euroopa Ökoturismi konverentsi külalised. Seminar algab Kiidil kell 16.00. Täpsem info: Aigar Piho, Võrumaa Talupidajate Liit ja Eesti Ökoturismi Ühendus, tel 505 6293.

Olustveres kõneldakse Eesti konkurentsieelistest

Laupäeval, 25. septembril 2010 toimub Olustvere mõisas samaaegselt hoidiste messi ja Eesti künnimeistrivõistlustega konverents “Eesti konkurentsieelised”. Konverentsil käsitletakse maaelu valupunkte ja otsitakse Eesti maamajanduse konkurentsieeliseid muu maailma ees.

Konverentsi korraldaja Aarne Toomsalu Sünergia Üksusest on kirjutanud ettevõtmise kohta: “Majanduskriisi läbimise järel vajavad Eesti ettevõtted uut põlvkonda. Olemasolevatel turuosalistel ei jätku enam küllalt ideid majandusarengu eelduste taastamiseks. Kas majandus vajaks maatööstuse infrastruktuuri? Meie maaelu valupunktide teemasid avav üritus on konverents vabaturu konkurentsi tõeliseks kaitseks olukorras, kus turg on olemasolevate turuosaliste huvides paralüseeritud. Miks asjade seis selline on?”

Samaaegselt toimub Olustveres ka traditsiooniks kujunenud hoidiste mess ning künnivõistlus. Konverentsi päevakava Olustvere Teenindus- ja Majanduskooli veebilehel: www.olustvere.edu.ee/index.php

Uuendatud Abruka sadam ootab külastajaid

Eile võeti pidulikult vastu kolme aastaga renoveeritud Abruka sadam, mis läks maksma 32 miljonit ja millest EAS tasus 2,1 miljonit krooni, kirjutab tänane Meie Maa.

Väikesaarele rajati uus sadamakai koos juurdepääsuteede, parkla ning vajalike infrastruktuuridega. Uuendatud Abruka sadam tagab saareelanikele ja külalistele senisest paremad liikumisvõimalused.

www.meiemaa.ee

Tartu kunstiõpilased pälvisid võõrkeeleteo auhinna

Tartu Kunstikool sai konkursil “Aasta võõrkeelealane tegu 2010” auhinna kunstiõpilaste rahvusvahelise projekti eest, mille raames valmisid koomiksiraamat ning animatsioon Eesti, Soome ja Islandi mütoloogia ainetel.

Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sihtasutuse Archimedes korraldatud konkursi žürii otsustas tunnustada Euroopa Komisjoni ning ministeeriumi tunnuskirja ja rahalise preemiaga Tartu Kunstikooli huvitava, sihtrühma motiveeriva projekti “Estonian, Finnish and Icelandic Partnership project on National Epics in Art and Culture” eest. Projekti raames arendati erialast ja keelelist koostööd ning tutvuti kultuuridevaheliste erinevustega.

Projekt kestis kaks aastat ja selle tulemusena sündisid koomiksiraamat ning animatsioon Eesti, Soome ja Islandi mütoloogia ainetel. Kolme maa kunstiõpilased mõtlesid ühiselt välja loo ja andsid kuju loos osalevatele tegelastele. Selles loos püüdis mees järvel kala ja sai õnge otsa soovikala, kes ta veealusesse linna viis. Veealuse linna turul nägi mees kõige imetabasemaid ja erilisemaid olendeid. Linna turg annab võimaluse rakendada kogu fantaasiat ja nii loodi suur hulk kentsakaid, õudseid ning naljakaid olevusi. Kauplemine turul toimus naeratuste eest. Aga mil viisil naeratusi sai? See jääb praegu saladuseks nagu ka loo edasine käik ja lõpp.

Keeleõppe tunnuskirja ja preemia said lisaks Tartu Kunstikoolile Pärnu Ühisgümnaasium ja Tallinna Saksa Gümnaasium. Seejärel esinesid Tartu Kunstikooli õpilased ettekandega ja näitasid dokumentaalfilme töötubadest ning kolme maa kunstiõpilaste koostöös valminud animatsiooni. Auhind anti üle reedel Euroopa keeltepäeval haridusminister Tõnis Lukase poolt.

Piret Paluteder, Tartu Kunstikool

Stipendium kogukonna elu edendajale

Teaduse ja Kultuuri Sihtasutus Domus Dorpatensis kuulutab välja konkursi Domus Dorpatensise stipendiumile, mis on mõeldud kogukonna elu edendajale.

Stipendiumiprogrammi eesmärgiks on toetada ning tunnustada kodanikualgatust ning kohaliku elu edendamist. Stipendium on mõeldud isikule, kes läbi oma tegevuse on oluliselt kaasa aidanud kogukonna üldisele arengule või on silma paistnud kogukonna jaoks olulise saavutusega. Stipendiumi suurus on 15 000 krooni.

Stipendiumile saavad kandideerida kõik Eesti Vabariigi alalised elanikud. Stipendiumile võib esitada nii iseennast kui ka teisi sobilikke kandidaate. Taotlemiseks tuleb saata SA-le Domus Dorpatensis kas posti või e-posti teel:
– vabas vormis kirjutatud stipendiumiavaldus;
– kandidaadi curriculum vitae;
– põhjendus taotlusele koos kandidaadi saavutuste mõju kirjeldusega ning soovitajate kontaktidega.

Taotluste esitamise tähtaeg on 1. november 2010. Hilinenud taotlusi ei arvestata. Stipendium eraldatakse vastavalt stipendiumi statuudile. Stipendiumi eraldamise otsus tehakse avalikuks stipendiumi üleandmisel kodanikupäeva ürituste raames 2010. aastal novembri lõpus.

Lisainfo: Teaduse ja Kultuuri SA Domus Dorpatensis, www.dorpatensis.ee

Euroopa maailmamuusika festivalide juhid Viljandis

Pärimusmuusika Lõikuspeo ajal, 1. ja 2. oktoobril kogunevad Viljandisse aastakoosolekule Euroopa Maailmamuusika Festivalide Foorumi ehk EFWMF-i (European Forum of Worldwide Music Festivals) delegaadid.

1991. aastal asutatud organisatsioon ühendab enamike Euroopa riikide maailmamuusika festivalide kunstilisi juhte. Tänavust aastakoosolekut korraldav Eesti Pärimusmuusika Keskus on foorumi liige alates 2000. aastast.

Keskuse juhataja Ando Kiviberg selgitas, et seesugused kokkusaamised leiavad aset erinevates riikides üle Euroopa ning nende korraldamisõiguse üle peetakse liikmete vahel isegi väikestviisi võistlust. „Eelmisel aastal saime kokku Korsikal ning üle-eelmisel aastal Jeruusalemmas. Nüüd õnnestus taas Eesti ahvatlevaks rääkida,“ lausus ta.

Viljandis peeti EFWMF-i aastakoosolekut esimest korda 2003. aastal. Kuna vahepeal on lossimägede servas valminud Eesti üks moodsamaid ja omanäolisemaid kontserdimaju – Pärimusmuusika Ait -, läheb Kiviberg enda sõnul seekordsele kohtumisele vastu erilise rahulolutundega. „Meil on, mida näidata ja mille üle ühkust tunda.“

Kokku on Viljandisse oodata ligi 20 delegaati. Esindatud on näiteks Suurbritannia, Ungari, Norra, Holland, Rootsi, Itaalia, Belgia, Prantsusmaa ja mitmed teised Euroopa riigid ning assotseerunud liikmesmaadest väljaspoolt Euroopat Brasiilia ja Palestiina. Kivibergi kinnitusel on kõik delegaadid oma ala vaieldamatud tipptegijad, näiteks on lubanud tulla Suurbritannia muusikatööstuse üks tuntumaid produtsente ja promootoreid Ben Mandelson.

Aastakoosoleku eesmärgiks on uute muusikaliste avastuste ja kogemuste jagamine, aga ka ühiste ettevõtmiste kavandamine. Lisaks tehakse silmast-silma tutvust kohalike pärimusmuusikutega. Selleks puhuks on tänavune Pärimusmuusika Lõikuspidu üles ehitatud ülevaatefestivalina, mis koosneb 40-minutilistest kontsertidest. Nii publik kui delegaadid saavad läbi kahe päeva osa tempokast ja tempokast programmist, mis heidab valgust parimasse, mida Eesti pärimusmuusika maastikult praegu leida võib. Pilti aitavad mitmekesistada balalaikavirtuoos Aleksei Arhipovski Venemaalt ja ansambel Ilgi Lätist.

http://www.folk.ee/et/Loikuspidu-2010

Telliskivi Selts korraldab Kalamaja-Pelgulinna rattaretke

Telliskivi Seltsi eestvedamisel toimub 25. septembril Kalamaja ja Pelgulinna tänavail suur rattaretk, mille eesmärgiks on edendada jalgrattakasutust linnaliikluses ja tõmmata tähelepanu ratturi liikumisvõimalustele piirkonna tänavatel.

Telliskivi Seltsi teatel algab rattaretk kell 14.00 Salme Kultuurikeskuse eest. Retke käigus läbitakse kindlaksmääratud kontrollpunktid, kuid nendevahelise maa läbimiseks võib igaüks valida endale meeldivaima tee. Nii ei ummistata tänavaid ja hiljem tekib võimalus võrrelda, kustkaudu sai kiiremini ja mugavamalt ning kus oli rattaga keerulisem liikuda.

Peale sõitu toimub Telliskivi Loomelinnakus avalik arutelu, mille käigus püütakse leida vastused järgmistele küsimustele: Kus on praegu suurimad kitsaskohad, mis ei võimalda piirkonnas mugavat jalgrattaliiklust? Kuidas muuta Kalamaja ja Pelgulinna tänavad jalgrattasõbralikumaks ja kas ratas võiks olla alternatiiviks autole? Arutelust võtab osa ka Kesklinna politseiosakonna juht Valter Pärn, kes räägib liiklusohutusest ja nõuetest rattaga liiklemisel.

Rattaretkele oodatakse ligi sada ratturit, teiste hulgas ka linnaosavanem Karin Tammemägi.

MTÜ Telliskivi Selts on avalikes huvides tegelev piirkondlik selts, mis loodi 2009. aastal. Seltsi põhilisteks eesmärkideks on Kalamaja ja Pelgulinna asumite elukeskkonna parandamine, piirkonna elanike huvide kaitsmine ja neile piirkonda puudutava info edastamine.

Allikas: Telliskivi Selts

Paljasaare ökolinnaosa avalik arutelu

Neljapäeval, 23. septembril toimub Tallinnasse Paljassaarde kavandatava ökolinnaku Ecobay keskkonnamõjude strateegilise hindamise programmi avalik arutelu.

Ecobay arendusprojekt hõlmab Paljassaares ligi 58 ha suuruse maa-ala. Nii suure mahuga arendusprojekti planeerimine on ka Euroopa suurlinnade mõistes üsna harukordne. Ökolinnaosa plaanitakse rajada maksimaalselt keskkonnasõbralik, kasutades energiatõhusa ehituse, taastuvenergia, vee taaskasutuse jm lahendusi.

Ökolinnaku projekti initsiaator on ettevõtja Margus Linnamäe koos mitmete teiste tuntud avaliku elu tegelastega. Ecobay projekt plaanitakse ellu viia lähema kümnendi jooksul.

Avalik arutelu algab kl 15.00 Põhja-Tallinna linnaosavalitsuses (Niine tn 2, ruumis 209).

Olustvere ootab laupäeval hoidiste messile

25. septembril korraldatakse Olustveres juba heaks traditsiooniks kujunenud hoidiste mess, kuhu on oodatud osalema kõik huvilised üle Eestimaa. Moosimess algab Olustvere leivakojas laupäeval kell 11.00.

Hoidistemessil on nelja aasta jooksul osalenud üle 200 perenaise, kes on toonud messile kaasa ligi 700 purki erinevaid hoidiseid nii oma kui naabrinaise keldrist. Osalejad on saanud ka hoidiseid hinnata ning välja selgitada parimad moosid ja soolased salatid. Alati on vahetatud ka retsepte ja kontakte. 2007. aastal välja antud trükis „Kodused hoidised“ sisaldab Olustvere moosimessi kolme aasta „parimaid palasid” Eestimaa perenaiste leidlikkusest hoidiste valmistamisel.

Esimesel hoidistemessil oli suurimaks üllatajaks porgand ja sellest valmistatud hoidised, teisele hoidistemessile toodi palju kompotte ja moose, mille põhikomponent oli õun. KolmasI hoidistemess üllatas astelpaju ja banaanihoidiste rohkusega. Mulluse hoidistemessi märksõnaks olid kõrvits ja rabarber, rääkimata naabrimehe sakuskast või teelehe moosist. Tänavune üllataja selgub juba sel laupäeval.

Hoidistemessid, mida on korraldanud Olustvere maamajandus- ja teeninduskool koostöös põllumajandusministeeriumi ja liikumisega Kodukant, on näidanud, et Eesti perenaised valmistavad kodudes jätkuvalt erinevaid salateid, moose ning kompotte ja kõik need tooted säilivad probleemideta aastaid.

Allikas: www.kodukant.ee

Paku oma kandidaat aasta vabatahtliku tiitlile

Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus kutsub 5. oktoobrini esitama Vabatahtlike Väravas www.vabatahtlikud.ee kandidaate 2010. aasta vabatahtliku tiitlile. Sel aastal soovitakse tunnustada mentoreid ja juhendajaid.

Üleriigilise tunnustamisürituse motoks on “Märka vabatahtlikku!” ja selle raames ootab Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus infot kandidaatidest, kes on tegutsenud või tegutsevad vabatahtlikuna Eestis või Eesti vabatahtlikuna välisriigis. Tänavusteks kandidaatideks oodatakse inimesi, kes on teistele mentoriks ja juhendajaks, innustades ja toetades muuhulgas ka teisi vabatahtlikke, ning kes ei ole saanud rahalist tasu tegevuse eest, mille eest ta tunnustamisele esitatakse.

Oma kandidaadi võivad esitada nii eraisikud, kodanikuühendused, riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused kui ettevõtted. Laekunud ettepanekud vaatab läbi komisjon, kuhu kuuluvad esindajad erinevatelt elualadelt. Aasta vabatahtliku tiitel antakse kuni viieteistkümnele vabatahtlikule.

Aasta vabatahtliku tiitli pälvinute nimed tehakse teatavaks rahvusvahelisel vabatahtlike päeval 5. detsembril üleriigilisel vabatahtlike tunnustamisüritusel Tartus Athena Keskuses. Vabatahtlike tunnustamist toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital regionaalministri haldusalas.

Allikas: Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus, www.vabatahtlikud.ee

Norra naiste nüüdisaegne akvarell Jõgeval

Jõgeval korraldatakse akvarelligalerii Kala ja Norra galerii Empaty ühisprojektina näitus “Norra naiste kaasaegne akvarell”.

Akvarellinäitus avatakse Jõgeva Linnaraamatukogu II korruse lugemissaalis 8. oktoobril kell 16.00, näitus jääb avatuks 1. detsembrini.

Akvarell “alone I”, autor Grete By Rise