Erkki Peetsalu

Sõjalised konfliktid näitavad taastuvenergia möödapääsmatust

Sandra Niinepuu
Eesti Sõjamuuseumi – kindral Laidoneri Muuseumi teadur

Ärevad ajad Euroopas ja maailmas näitavad, et senisest energiapoliitilistest ja – majanduslikest lahendustest ei piisa, et tagada riikide energiajulgeolek, mis toimiks ka kriisiolukordades. Samas tõendavad konfliktipiirkondade ja sõjatööstuse probleemid ja senised lahendused, et taastuvenergia laialdasem kasutamine loob nii tugevama energiajulgeoleku kui ka annab eeliseid sõjaolukorras.

Veebruaris puhkes seni kestev ja väga traagiliste tagajärgedega relvastatud konflikt Eestile juba suhteliselt lähedalasuvas riigis – Ukrainas. Sõda seostub tsiviilelanikkonna jaoks esimese hooga plahvatavate pommide, püssitule, põgenemise ja esmatarbekaupade varumisega jne. Samas on kaasaegses elukorralduses üks hädavajalik ressurss, mida eriti varuda ei saa – energia.

Mobiiltelefoni ja sülearvuti aku saab ruttu tühjaks, samuti auto kütusepaak. Linnades ja ka paljudes maamajapidamistes tähendab elektri kadumine sedagi, et ei ole eluks vajalikku vett. Häired elektri- ja kütteainetega varustamises tekivad konflikti olukorras aga kiiresti. Näiteks Ukraina Donetski ja Luhanski regioonist, kus toimub põhiline lahingutegevus, on korduvalt tulnud teateid asulate elektrivarustuse katkemisest, mis omakorda tähendab häireid kõikide elutähtsate teenuste osutamises.
Loe edasi: Sõjalised konfliktid näitavad taastuvenergia möödapääsmatust

Läänemaal valitakse taaskord Aasta Isa

Läänemaa Aasta Isa 2013 Kalle Orumaa ja Lääne maavanem Innar Mäesalu

Tänavu valitakse teist korda Läänemaa Aasta Isa. Auhinna eesmärgiks on väärtustada isadust ja perekonda ning tunnustada isa rolli laste kasvatamisel.

Aunimetus antakse isale, kes on tubli lapsevanem ja perekonna väärtustamisel ning laste kasvatamisel eeskujuks ka teistele.
Tiitli saajat tunnustab maavanem novembris isadepäeva paiku.

Läänemaa Aasta Isa 2013 oli päästjana töötav ning kogukonnaelus aktiivne nelja poja isa Kalle Orumaa Nõvalt.

Kandidaate saavad esitada kõik, nii üksikisikud kui asutused ja ühingud. Ettepaneku vorm on üleval Lääne maavalitsuse kodulehel, samuti statuut: http://laane.maavalitsus.ee/et/maavanema-poolt-antavad-autasud.

Vormikohased ettepanekud palume saata hiljemalt 30. septembriks 2014 Lääne maavalitsusele aadressil Lahe 8, Haapsalu või e-postiga aadressil info@laane.maavalitsus.ee.

Allikas: Lääne maavalitsus

Laupäeval saab Viljandimaal Säga-Aaviku mahetalus sibulaid puhastada

Kapi Merike mahetoidu päeval 2012 Hartsmäe talus leemekulpi liigutamas. Foto: EMSA

Laupäeval, 6. septembril kell 12.00-16:00 on võimalik kõigil huvilistel Säga-Aavikul näha, kuidas käib elu mahetalus, ning ise käed külge lüüa sibulapuhastamisel. Dagmar Hoder Tipu Looduskoolist avab huvilistele mänguliselt looduse rikkust. Kohal on Enn Onni Rohelise Maja kohvikust, kes räägib elust, mahetoidust ja heast kohvist. Päeva jooksul saab maitsta mahetoitu ning mahetooteid ka kaasa osta.

„Seekordsel mahetoidupäeval on kõigil tulijail võimalus lisaks tavapärasele mahetalu tegemiste jälgimisele ka ise natuke tööd teha – sibulad ootavad puhastamist,“ ütles Merit Mikk Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskusest. „Huvitavad tõotavad tulla ka ettekanded. Näiteks Viljandi mahetoidu poe ja kohviku Roheline Maja üks eestvedajaid Enn Onni räägib heast kohvist ja mahetoidust ning nende mõjust elule. Dagmar Hoder õpetab mänguliselt loodust tundma,“ lisas Merit Mikk.

Säga-Aaviku talu (www.aavikutalu.ee) põhitegevus on mahepõllumajanduslik looma- ja taimekasvatus. Talu kasutuses on ligi 100 ha põllumaad, loomakarjas kasvab umbes 80 herefordi ja aberdiin-anguse tõugu lihaveist ning linnukarjas pea 100 sulelist. Kasvatatakse teravilja, kartulit, marju ning puu- ja köögivilju. Talu perenaine Sirje Allik valmistab omakasvatatud toorainest mahlu ja köögiviljanäkse. Talu kuulub ka Viljandimaa Toiduvõrgustikku OTT, mille kaudu saavad tarbijad osta tooteid otse talunikelt.

Talu asub Viljandimaal Võrtsjärve külje all Tarvastu vallas, Tarvastu külas. Kohale tulla saab nii tasuta eribussiga, mis väljub Viljandi bussijaamast Anttila parklast (bussil märksõna MAHETOIDU PÄEV) kell 11:30 kui ka oma transpordiga. Täpne asukoht vt www.aavikutalu.ee/kontakt

Tasuta mahetoidu päevale saab registreeruda:
https://docs.google.com/forms/d/15IukivEspebNOOSesBdkqarVksLzvOtAFYDcLnjnh9Q/edit

Korraldavad Viljandimaa Toiduvõrgustik OTT (viljandiott.blogspot.com) ja Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus koostöös Eesti Biodünaamika Ühinguga, toetab Põllumajandusministeerium turuarendustoetuse raames.
Loe edasi: Laupäeval saab Viljandimaal Säga-Aaviku mahetalus sibulaid puhastada

Pühapäeval toimub VII Tõrva-Helme kergejõustikupäev olümpialastega

Sel pühapäeval toimub Tõrva Gümnaasiumi staadionil traditsiooniline Tõrva-Helme kergejõustikupäev olümpialastega. Tänavune Tõrva kergejõustikupäev on pühendatud varalahkunud endisele Eesti kelgukoondise peatreenerile ja Tõrva piirkonna spordiaktivistile Peeter Kirdile.

Läbi aastate on sellel üritusel Tõrvas võistelnud ka kettaheite olümpiavõitja Gerd Kanter, lätlasest Pekingi olümpiahõbe Ainars Kovals, Londoni olümpiahõbe kettaheites Ehsan Hadadi, Ateena olümpiapronks Aleksander Tammert ja Pekingis Kanteri järgi teiseks tulnud kettaheitja Piotr Malachowski.

Kergejõustikupäev saab alguse kell 11.00 algava laste võistlusega, kus osalejatel tuleb jõudu katsuda 60 meetri jooksus, kaugushüppes ja palliviskes. Lastevõistlusele registreerimine toimub kohapeal alates kell 10.00. Autasustatakse kõikide vanuseklasside kolme parimat kolme ala kokkuvõttes (kolmevõistlus).

Kell 14.00 algab odaviskevõistlus, millest võtavad osa Eesti paremikku kuuluvad odaviskajad Risto Mätas, Timo Moorast ja Ranno Koorep. Viskesektoris on ka Tõrva omad poisid Tanel Laanmäe ja Magnus Kirt.

Üritust korraldajateks on MTÜ Tõrva Spordiselts, spordiklubi Viraaž, Tõrva Gümnaasium ja Tõrva Linnavalitsus. Üritust toetavad Eesti Kultuurkapitali Valgamaa Ekspertgrupp, Tõrva Linnavalitsus, Helme Vallavalitsus, Tõrva Tarbijate Ühistu, OÜ Asfalditeenus ja Meie toidukaubad.

Allikas: Tõrva linnavalitsus

Külasta raamatunäitust eestlaste päevikutest

17. detsembrini on Rahvusraamatukogu 7. korruse humanitaarteaduste saalis avatud raamatunäitus „Eestlaste päevikud“.

„Viimased paarkümmend aastat on toonud avaliku huvi keskmesse rohkesti mälestusi, elulugusid, reisikirju ja kirjavahetust ning täheldatav on lugejate huvi tõus omaeluloolise kirjanduse vastu. Nõnda on lugejate huviväljas ka päevikud,” ütles näituse koostaja Krõõt Liivak.

Väljapanek eksponeerib mitmesuguseid päevikute tüüpe: kirjanike päevikud (autoreiks Kristian Jaak Peterson, Oskar Luts, Aino Kallas, Karl Ristikivi jt.), päeviku vormis ilukirjandusteosed (nt. Tõnu Õnnepalu), pöördeliste ajaloosündmuste ajal peetud päevikud (Voldemar Kures, Jaan Roos, Kaarel Robert Pusta, uuemast ajast Andres Tarand, Leo Kunnas), reisi- ja matkapäevikud (Juhan Smuul, Lennart Meri), ekspeditsioonide ja kogumispäevikud, loomepäevikud (Voldemar Panso, Johannes Aavik), päevikud kutsetööst ja igapäevaelust (August Tamm, Karl Lukk, Sakarias Leppik) ja loodusvaatluste päevikud.

Näitust rikastab põhjalik valiknimestik, mille iga huviline võib kaasa võtta.

Allikas: Rahvusraamatukogu

Raplamaal alustav ökokogukond Väike Jalajälg rajab Mõisamaale ökoloogilise eluviisi keskuse

Ökokogukonna Väike Jalajälg tuumik Mõisamaa mõisa ees. Foto: Paavo Eensalu

Raplamaal alustab tegevust ökokogukond Väike Jalajälg, kes plaanib rajada Märjamaa valda Mõisamaa mõisakompleksi ökoloogilise eluviisi keskuse. Väikese Jalajälje ökokogukonna liikmed kutsuvad kõiki huvilisi septembri teisel nädalavahetusel Mõisamaa ökoloogilise eluviisi keskuse loomise toetuseks korraldatavatele esimestele talgutele ja avatud uste päevale.

Väikese Jalajälje ökokogukond, mis liidab sarnase maailmavaatega inimesi, on teinud juba kaks aastat eeltööd, et luua Eestisse omanäoline ökoloogilise eluviisi keskus. Sobiv hoonetekompleks koos piisava suuruse maaga leiti Märjamaalt Mõisamaa külast, kus AS Hoolekandeteenused oli pannud enampakkumisele seni hooldekoduna kasutusel olnud Mõisamaa mõisa. Leping kaks aastat tühjana seisnud Mõisamaa mõisa ostmiseks sõlmiti augusti alguses.

Ökokogukonna Väike Jalajälg üks eestvedajaid Riinu Lepa ütles, et Mõisamaa mõis on küll suur ning selle kordategemine ja keskkonnasõbralikuks kujundamine tõeline väljakutse, ent kogu kompleks vastab ökokogukonna visioonile majutada ja pakkuda koolitusi tulevikus kuni sajale inimesele. „Toome Märjamaa valda uut energiat aktiivsete inimeste näol, plaanime panustada paikkonna elu arengusse läbi ettevõtluse, turismi ja keskkonnahariduse edendamise,“ rääkis Lepa. Ta lisas, et Väikese Jalajälje kogukond on avatud koostööle sarnaste eesmärkidega ühingute ja üksikisikutega.

Riinu Lepa sõnul moodustab ökokogukonna tuumiku hetkel kümnekonnast leibkonnast koosnev grupp inimesi, kelle eesmärgiks on rajada keskus, kus pühendutakse jätkusuutliku elu loomisele, väärtustades seejuures hoolimist nii meie koduplaneedist kui inimestest. „Väikese Jalajälje kogukonna tegevus on ajendatud soovist panustada sihipäraselt lahendustesse, mis aitavad parandada globaalset keskkonnaolukorda, vähendavad taastumatute loodusvarade liigtarbimist, toovad inimesi lähemale ühiskonnaelule, toetavad harmoonilisi inimsuhteid, soodustavad laste turvalist ja igakülgset arengut ning väärtustavad inimese tervist,“ selgitas Lepa.
Loe edasi: Raplamaal alustav ökokogukond Väike Jalajälg rajab Mõisamaale ökoloogilise eluviisi keskuse

Kubija tervise- ja rekreatsioonikeskus tunnistati Eesti parimaks tervisespordirajatiseks

Kubijal on terviseradu kokku 6,8 km, sellest asfalteeritud osa ehk 3,8 km on valgustusega.

Eesti Kodukaunistamise Ühenduse korraldatud üle-eestilisel konkursil “Eesti kaunis kodu 2014” pälvis parima tervisespordirajatise auhinna Võrus asuv Kubija tervise- ja rekreatsioonikeskus. Auhinnaplaadi andis võitjaile eile Paides toimunud auhinnatseremoonial üle ürituse patroon president Toomas Hendrik Ilves.

Kubija tervise ja rekreatsioonikeskuse kõrval olid parima tervisespordirajatise kategooria nominendid Kääriku Spordi- ja Puhkekeskus Valgamaal, Karjamaa park Tallinnas ning Rakvere spordikeskus. Kubijale langes valik kui suurimate võimalustega, hästi planeeritud ja aastaringses kasutuses olevale kompleksile, mis on saanud erinevate projektide toel kaasaegse väljanägemise, pakkudes meeldivas looduskeskkonnas aastaringselt aktiivseks ajaveetmiseks erinevaid võimalusi nii väikestele kui ka suurtele.

Terviseradu on Kubijal kokku 6,8 km, sellest asfalteeritud osa – 3,8 km on valgustusega. Rajatud on välifitnessi ala ja mänguväljak. Keskuse juurde kuuluvad ka pallimänguväljakud.

Konkurssi „Eesti kaunid kodud“ korraldatakse koostöös Eesti Kodukaunistamise Ühenduse, maakondade ning nelja suurema linna – Pärnu, Narva, Tallinna ja Tartu koostöös. Parimat tervisespordirajatist valitakse alates 2005. aastast.

Allikas: Võru linnavalitsus

Kalandustoetuste rakenduskava kiideti heaks

Põllumajandusministeeriumi juures tegutsev kalandusnõukogu andis põhimõttelise heakskiidu Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) vahendite Eesti rakenduskavale aastateks 2014-2020. Kokku investeeritakse järgmise kuue aasta jooksul Eesti kalandusse ja rannapiirkondade arengusse ligi 130 miljonit eurot.

„Uuel rahastamisperioodil pöörame suurt tähelepanu töötlemisele ja turustamisele, milleks plaanime kokku 32,5 miljonit eurot. Meie võimekus töödelda kala ja seda turustada kaugematel turgudel on praegu Venemaa poolt Euroopa Liidule kehtestatud toiduainete sisseveokeelu taustal eriti oluline. Uute turgude leidmine on meie strateegiline eesmärk,“ ütles põllumajandusminister Ivari Padar.

Samuti plaanitakse rakenduskavasse 27,7 miljonit eurot rannapiirkondade arenguks, 26,2 miljonit eurot kalapüügivahenditega ja keskkonnahoiuga seotud investeeringuteks ning 17,8 miljoni eurot vesiviljeluse arendamiseks. „Need investeeringud ja toetused peavad tagama, et aastaks 2020 on Eesti kalandussektor ja rannapiirkonnad elu- ning konkurentsivõimelised,“ lisas Padar.

Pärast kalandusnõukogu heakskiitu saadetakse rakenduskava kooskõlastuseks ministeeriumidele, seejärel kinnitab kava Vabariigi Valitsus. Lõpliku heakskiidu peab kavale andma ka Euroopa Komisjon.

Euroopa Merendus- ja Kalandusfond 2014–2020 on programm, mis hakkab pakkuma rahalisi vahendeid Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika rakendamiseks ning jagab mitmeid investeeringutoetusi kalandussektori ettevõtetele ja rannapiirkondadele.

Perioodil 2014–2020 on fondi Eesti rakenduskava eeldatavaks mahuks 129,6 miljonit eurot, millest 100,9 miljonit eurot tuleb EMKF vahenditest ja 28,6 miljonit eurot Eesti riigieelarvest. Lõppeva, 2007-2013 rahastusperioodi mahuks oli koos Eesti omaosalusega 112,8 miljonit eurot.

Kalandusnõukogusse kuuluvad Põllumajandusministeeriumi, Eesti Maaülikooli, Eesti Mereakadeemia, Eesti Kalakasvatajate Liidu, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti, Rahandusministeeriumi, Eesti Rohelise Liikumise, Eesti Kalaliidu, Peipsi Alamvesikonna Liidu, Eesti Kalapüüdjate Ühingu, Veterinaar- ja Toiduameti, Maaelu Edendamise Sihtasutuse, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi, Eesti Kaugpüüdjate Liidu, Keskkonnaministeeriumi, Eesti Kalaspordi Liidu, Keskkonnainspektsiooni ja Eesti Kalurite Liidu esindajad.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Tartu Rulluisumaratoni üritustel osales 1323 uisusõpra

Eile lõpule jõudnud SEB 8. Tartu Rulluisumaratoni üritustel osales erinevatel distantsidel ja üritustel kokku 1323 uisusõpra. Pühapäeval toimunud põhidistantsidel jõudis finišisse 918 uisutajat.

42km pikkuse SEB 8. Tartu Rulluisumaratoni võitis eile Kert Keskpaik, kes alistas tugevad konkurendid Poolast, Venemaalt ja Venetsueela rulluisukuninga Alfredo Moreno. Tartu Rulluisumaratoni kaheksa-aastase ajaloo jooksul oli see alles kolmas kord, kui meeste võit jäi Eestisse. Keskpaik oli kiireim ka 2010. aastal.

Naistest oli kiireim lätlanna Laima Kaufina. Eesti lippu hoidis kõrgel Enel Kõrva, kes lõpetas kolmandana. 42km pikkuselt distantsilt tuli kokku finišisse 592 uisutajat, 21km pikkuse distantsi lõpetas 326 uisusõpra.

Laupäeval selgitati välja kiireimad sprinterid, kui toimus 4. Tartu Rulluisusprint. Pühapäevane võitja Keskpaik näitaks kvalifikatsioonis küll head kiirust, kuid sellega ka tema võistlus lõppes, kuna sai kerge vigastuse. Kindla võidu sai Alredo Moreno, kes finaalis alistas Mart Markuse ja Marten Liivi. Naistest sai lõpuks oma karjääri esimese sprindivõidu Enel Kõrva.

Laupäeval panid rattad alla ka väiksemad rulluisutajad. 500 meetrisel TILLUsõidul ja 3,4km pikkusel MINImaratonil osales kokku 260 noort rulluisutajat.

Vähem kui ühe kuu pärast ootab aga ees jalgratturite sügise alguse spordipidu, kui 21. septembril toimub SEB 17. Tartu Rattamaraton. Kavas on 89km ja 40km pikkused distantsid. Starti oodatakse rohkem kui 8000 ratturit.

Allikas: MTÜ Klubi Tartu Maraton

Viljandi fotonäitus viib Viru kaevanduse sügavustesse

22. septembrini on Viljandis Sakala Keskuse jalutussaalis avatud Karel Kraviku fotonäitus „Viru kaevanduse viimane toodang“.

2013. aasta juunikuus suleti taas üks põlevkivikaevandus Ida-Virumaal, see kord oli tegu Viru kaevandusega. Sealt oli päevavalgele toodud 80,5 miljonit tonni „pruuni kulda“. Varud ammendusid, nii nagu ka veel täiesti töökorras köistee, allmaaraudtee ja tehnika sobinuks juba muuseumieksponaatideks.

Sügaval nõukogude ajal avatud (1965) kaevanduse hämaraid käike viimast korda jäädvustanud Karel Kravik on kiindunud Ida-Viru tehismaastikesse ja kõikvõimalikesse keskkonna anomaaliatesse, mis on tekkinud sinna energeetika ja tööstuse kutsel. Karel on Ida-Virumaa Fotoprojekti eestvedaja.

Karel tõdeb, et tema eesmärk on viia oma piltide vaatajad hetkeks mugavustsoonist välja, kohtadesse, kuhu nad niisama tõenäoliselt ei satu, kohtadesse, mis näitavad meile seda, mida on vaja meie igapäevaseks toimimiseks, kuid sellegipoolest ei ole osad meie igapäevasest ümbruskonnast.

Küllap on põnev meil, maapealsetel, saada aimu sügavate käikude suisa arhitektuursest esteetikast ja sukelduda fotode vahendusel heaoluühiskonna tumedamatesse kihtidesse.

Näituse aitas ellu Eesti Energia. Näitused on avatud maja lahtioleku aegadel
1.06 – 31.08, E – R kell 10.00 – 18.00
Alates 1.09.2014: E-L 10.00 -19.00

Allikas: Sakala Keskus

Põlva maavalitsus sai rahastuse laste suhtlemise ja probleemilahenduslike oskuste arendamise projektile

Põlva maavalitsus, koostöös Võru ja Tartu maavalitsustega, said ELi riskilaste ja-noorte programmist rahastuse projektile „Laste suhtlemise ja probleemilahenduslike oskuste arendamine”.

Justiitsministeerium otsustas 37-st taotlusest toetada kaheksat projekti. Kolme maavalitsuse koostöö projektile eraldatakse 59 998 eurot. Projekti põhitegevused saavad alguse septembris 2014. Kõik kolm maakonda saavad igaüks projekti läbiviimiseks ja uute spetsialistide koolitamiseks kasutada 20 000 eurot.

Aastase pilootprojekti käigus rakendatakse probleemilahenduslike oskuste programmi (SPLO) meetodit Võru, Tartu ja Põlva maakonna 2-3 kooli esimeses kooliastmes kaasates ühe klassi jagu õpilasi terve õppeaasta jooksul. Õpilastele õpetatakse sotsiaalseid oskusi (sh suhtlemist ja eneseväljendusoskust probleemide vältimiseks ja lahendamiseks) käitumisprobleemide vähendamiseks. Põlvamaal osalevad pilootprojektis Põlva Ühisgümnaasium ja Saverna Põhikool.

Projekti raames on kavas koolitada kokku kuni 20 spetsialisti igast maakonnast, kes hakkavad SPLO programmi praktiseerima oma koolide ja noortekeskuste juures.

Projekti eesmärgiks on laste riskikäitumist soodustavate faktorite varajane märkamine ja sekkumine kasutades SPLO meetodit, samuti sotsiaalsete pädevuste arendamine ning lastevanemate ja lastega töötavate spetsialistide teadlikkuse tõstmine, omavahelise koostöö soodustamine kolme maakonna vahel, lisaks kogemuste ja parimate praktikate vahetamine Norra Undarheim kooliga.

Allikas: Põlva Maavalitsus

Eesti ökokogukondade ühendus kutsub kokkutulekule kogukondliku hariduse teemal

Ökokogukondliku liikumise suvine kokkutulek peetakse Sänna kultuurimõisas. Foto: www.kogukonnad.ee

22.-24. augustil toimub Võrumaal Sänna Kultuurimõisas Eesti ökokogukondade ühenduse suvine kokkutulek, mille teemaks on sel aastal “Kogukondlik haridus – on vaja tervet kogukonda, et kasvatada last”.

Kuidas luua kogukonda ja toetada ühiselt uue põlvkonna kasvamist? Kuidas läheb Eestis sündivatel kogukondlikel lasteaedadel ja koolidel? Kuidas õpivad lapsed Leiutajate Külakoolis ja Portugali ökokülas? Mis on Gaia kool? Seda ja kõike muud Eesti ökokogukondade 8. kokkutulekul Sänna Kultuurimõisas.

Peaesinejad Juliane Eckmann ja Janos Valder jagavad kogemust Portugalis asuva Tamera ökoküla koolist “Escola da Esperanca” (www.escola-da-esperanca.org/). Põhjalikult jagatakse Euroopa ökokülade võrgustiku GEN Europe selle aasta konverentsi muljeid Saksamaalt ökokülast Zegg. Kirsiks tordil loomade ja taimedega suhtlemise töötuba. Õhtuti tants ja laul, kaasa pillid-trummid!

Meie usume, et veidike pori teeb kõhule head; et ehedaim haridus võib sündida puu otsas ja elu keskel; et inimesed suudavad kokku tulla ja pakkuda oma lastele üheskoos tõeliselt avarat keskkonda arenguks ja kasvamiseks.

Lähem info kava kohta ja registreerumine: http://kokkutulek.kogukonnad.ee/
Sündmus Facebookis: https://www.facebook.com/events/720066848059830/
Loe edasi: Eesti ökokogukondade ühendus kutsub kokkutulekule kogukondliku hariduse teemal

Ojasaarõ Toomas: saatus vei Teppo pilli taadõ

Ojasaarõ Toomas uma lõõdsa ja lõõdsakuninga kujoga. Foto: Harju Ülle, Uma Leht

Võro folkloorifestivalil lõõdsakuningas saanu Ojasaarõ Toomas (21) Põlva kihlkunnast Vanaküläst arvas, et no passi ei külh lõõtsa nukka visada, tulõ naada viil parõmbas pillimehes opma.

Midä lõõdsakuningas saaminõ su jaos tähendäs?
Säänest ummamuudu vastutust. Kimmähe piät edesi opma ja uurma. Mano oppi om hulga hüvvi pillilukõ, midä vanastõ om mängitü. Internetist otsi, mul om üts Kikka Karla plaat. Arhiivi ei olõ viil jõudnu, elo om küländ kipõ…

No sa tullit õkva sõaväest…
Lehekuu perämädsel pääväl sai vallalõ jah.

Kas tuu and tunda kah, et katõssa kuud es saa lõõtsa mängi?
Jah! Näpu ei jõvva mõttõlõ perrä. Küländ rostõh omma. A sõaväest oll’ iks kassu kah. Muido om taa pillimehe elo sääne, et egäl puul söödetäs maru häste…

No lätt pillimehe elo edesi. Kas kutsutas pall’o mängmä?
Teenistüs väiku põndsu pandsõ, olli pillimiihi pildist väläh. Päält sõaväke om piaaigu egä nädälivaih vähämbält üts ülesastminõ olnu.

Määne tuu pillimehe elo om?
Vahepääl väsütäs iks är külh, ku mõnikõrd läät joba hummogu kotost vällä ja esinemine lätt ilda üüni vällä. Loe edasi: Ojasaarõ Toomas: saatus vei Teppo pilli taadõ

Jakobsoni talumuuseumis näeb eesti tõugu hobuseid

Eesti tõugu hobune. Foto: www.esthorse.ee

Pühapäeval, 10. augustil kell 10 toimub Pärnumaal Kurgjal asuvas C. R. Jakobsoni Talumuuseumis IV eesti hobuse päev.

„See on tähtsaim suursündmus eesti hobusele ja eesti rahvale, kes oma hobust omaks peavad. Eesti hobuse päeva eesmärgiks on väärtustada eesti hobust kui meie põlistõugu,“ ütles C. R. Jakobsoni muuseumi direktor Monika Jõemaa. „Eesti hobune on osa meie kultuuripärandist.“

Hobused panevad oma kiiruse ja oskused proovile koolisõidus, takistussõidus, takistussõidus derby elementidega, tünnisõidus ning rakendisõidus. Toimuvad ka erinevad töötoad.

Eesti hobune on kantud ohustatud loomatõugude loetellu ning ÜRO FAO maailma ohustatud tõugude nimekirja. Eestis on hobuslaste registri andmetel 2316 eesti tõugu hobust, nende arvukus ja juurdekasv püsib stabiilsena.

Eesti hobuse päeva korraldatakse koostöös Eesti Hobusekasvatajate Seltsi ja Vändra Ratsaspordi Klubiga.

Allikas: C. R. Jakobsoni Talumuuseum

RMK kutsub suurele perepeole Ida-Virumaal

Laupäeval, 16. augustil korraldab RMK Toila Oru pargis suure perepäeva “Mets läks moodi”, kus jagub ohtralt looduslähedast tegevust nii kunsti- kui matkahuvilistele peredele. Kunstiakadeemia tudengite omanäolise moekollektsiooni ainuesitluse ja eksklusiivse Vanemuise teatri balletietendusega lõppevale perepäevale viivad tasuta bussid suurematest Eesti linnadest.

Päev algab matkadega Toila Oru ja selle ümbruse imetlusväärses looduses. Pikem, 3,5-kilomeetrine matk tutvustab UNESCO kultuuri- ja looduspärandi registrisse kantud Balti klinti, kust avanevad 41 meetri kõrguse Päite panga maapõuekihtide paljandid ning loodus- ja kultuurimälestised. Veidi lühem, pooleteisetunnine jalutuskäik tehakse Toila-Oru pargis, mis on kuulsaks saanud Konstantin Pätsi suveresidentsina ja on üks maastikuliselt huvitavamaid ja liigirikkamaid parke Eestis. Lisaks retkejuhtidega matkadele on pargis perepäeva puhul tähistatud veel üks matkarada, mida kõik soovijad saavad omal käel läbida.

Lossiplatsil õpetatakse meisterdama ehteid ja muid esemeid munakarpidest, papist, krepp-paberist ja vanadest t-särkidest. Huvilised on oodatud üle 30-aastase staažiga kunstniku Tiina Tarve juhendatavasse maalimise õpituppa, kus pastellkriitidega on võimalik omandada võtteid maastikupildi tegemiseks. Autoritega kokkuleppel valmib kõigist piltidest kohapeal näitus, pärast saavad valmistajad pildid endale koju kaasa. Perepäevalised saavad lisaks maitsta metsaandidest valmistatud suupisteid ja hääletada oma lemmiku poolt. Oma ala meistrid annavad õpitubades edasi taimse ja lihatoidu valmistamise tarkusi. Tehnikasõbrad saavad tutvust teha ka metsalangetusmasinaga. Loe edasi: RMK kutsub suurele perepeole Ida-Virumaal

Põlvamaa malevasuvele pandi väärikas punkt Saarjärvel

Põlvamaa 16. malevasuvele tõmmati joon alla 5.-6. augustil Saarjärve puhkekeskuses, kuhu oli kohale tulnud 66 malevlast seitsmest rühmast ning kümmekond rühma- ja noortejuhti üle maakonna.

Kokkutulekul võistlesid malevlased tuletõrjeolümpial, toimusid rühmade tutvustustavad etteasted ja rühmalaulu konkurss. Malevasuve muljeid ja kogemusi jagati etluskavaga, mille üldteemaks oli „Multikultuurne Eesti“ ning ei puudunud ka tants ja trall. Saarjärvel valmisid ka malevarühmi tutvustavad maalid, mida on võimalik näha Põlva Avatud Noortekeskuses.

Avamispäeval oli malevlasi tervitamas Põlva Maavalitsuse haridus– ja sotsiaalosakonna noorsootöö peaspetsialist Karin Viljus. „Mul on väga hea meel, et maleva traditsioon Põlvamaal jätkub,“ sõnas ta. Kokkutulekut külastasid ka SA Õpilasmalevast juhataja Ott Väli ja kliendihaldur Egert Eenmaa, kellega saadi tuttavaks ja arutati koos kahe aasta pärast toimuva „Eesti Õpilasmalev 50“ seonduvat.

Sel suvel osales Põlvamaa Õpilasmaleva 9 rühmas kokku 172 malevlast. Kokkutulekul jagati erinevate tegevuste eest punkte ja üldarvestuse tugevamad olid Ahja, Vastse – Kuuste ja Värska rühm. Vabariiklikul EÕM kokkutulekul 12. – 14. august Toosikannus Raplamaal, esindab Põlvamaad Ahja valla rühm. Loe edasi: Põlvamaa malevasuvele pandi väärikas punkt Saarjärvel

Otepää rattamaratonil stardib üle 1500 ratturi

Eesti suurima rattamaratonide sarivõistluse Estonian Cup VI etapp, 64 kilomeetrine Otepää Rattamaraton, kulgeb Otepää kõrgustikul. 9. augustil toimuva Otepää rattamaratoni stardinimekirja on kantud üle 1500 ratturi.

Kaasakiskuv rebimine sarja liidrite vahel jätkub, sest liidreid eraldavad vaid loetud punktid, millele lisaks pakuvad etappide üllatusvõitjad sportlikku hasarti. Elva etapi järel on liidrisärk jätkuvalt sarja neljakordse võitja Caspar Austa seljas, kuid vaid kahe punkti kaugusel on Silver Schultz ning kolmandal kohal olev Peeter Tarvis on 11 punkti kaugusel. Elva etapil suurepärase sõidu teinud Ivo Suur läheneb hoogsalt esikolmikule. Spordiennustusportaal Paf hindab Otepääl kõige tõenäolisemaks Caspar Austa võiduvõimalusi. Tiimide arvestuses ennustab Paf edu A&T Sport Team-ile.

Põhisõidu start antakse Tehvandi staadionilt täpselt keskpäeval, kus maratoni rada võtab suuna Väikese Munamäe poole. Lisaks läbib rada kaks korda Otepää kõrgustiku üht suurimat ja kauneima vaatega lavamäge – Harimäge, mis pakub ratturitele võimalust ülesmäkke rassides jõudu katsuda. Maratoniraja 16,3. km-l on toimunud muudatus, kus asfalttee on asendatud külavaheteega. 2 km läbides jõutakse heinamaale ning seejärel on kruusateed pidi laskumine Kääriku kergliiklustee suunas. Laskumisel on kiirus korralik ning laskumise lõpuosas ohtlik kurv paremale (tähistatud kolme noolega!). Jõudes Otepää-Kääriku kergliikluse teeni, toimub pööre paremale Kääriku suunas. Hansgrohe kilomeeter on raja 24-25. km-l, kus ületatakse Pülme Suurmäge ja maratoniraja vahefiniš on 28,3. km-l, 100 m enne Harimäe vaatetorni. Herkuless lastesõidud algavad kell 12:10 ning PROBAR poolmaraton saab stardi kell 13:15. Loe edasi: Otepää rattamaratonil stardib üle 1500 ratturi

Konkurss “Kogukonna pärl 2014” ootab kandidaate

Konkurss „Kogukonna pärl” toimub liikumise Kodukant eestvedamisel juba kolmandat korda. 2014. aastal toetavad ettevõtmist EV Siseministeerium ja ajakiri National Geographic Eesti. Kandidaatide hulgast valitakse välja iga maakonna pärlipere, kellele annab tunnustuse oktoobrikuus toimuval sündmusel üle siseminister.

Liikumise Kodukant esindajate sõnul väärivad lisaks külavanematele ja külaseltside eestvedajatele tunnustamist ja esiletõstmist ka pered, kes üheskoos on oma aega, energiat ja loovust rakendanud maa- ja külaelu säilitamisel ning elavdamisel. Sageli tehakse seda mitme põlvkonnaga ühiselt – seda näitab eelmistel aastatel ettepanekutest laekunud info ning tunnustuse pälvinud perede lood.

Kogukonna pärli tunnustuse kandidaatideks oodatakse ettepanekuid perede kohta, kes arendavad elu maapiirkondades, sh väikelinnade kogukondades, väärtustades koostööd, olles heaks eeskujuks ning esindavad loodushoidlikku eluviisi. Loe lähemalt http://kylaelu.ee/.

Ankeete saab täita 10. augustini aadressil:
https://docs.google.com/forms/d/1-irajTwJibuEUpgdPoOjso1ge9IpHpBSVT7iWHeDApQ/viewform?c=0&w=1

Allikas: Eesti Külaliikumine Kodukant

National Geographic Eesti kõneleb noorest eestlasest Franz Josephi maa ekspeditsioonil

Ajakirja National Geographic eestikeelne number käsitleb augustis ühe põhiteemana muutusi, mille toob jää sulamine kaasa Franz Josephi maana tuntud Vene arktilise arhipelaagi tipus. Ühtlasi tuleb juttu noorest eestlasest, kes osales koos National Geographicu meeskonnaga samal ekspeditsioonil – arhitekt Mari Hunt planeerib Franz Josephi maale loodusradu.

Põhilugude lühitutvustus:

Gombe perealbum
Tutvustame mõningaid šimpanse, kes muutsid Jane Goodalli elu.

Enne Stonehenge’i
Orkney saartel kõrgub võimas minevik.

Nälja uus pale
Miks on rikkas Ameerikas alatoidetud inimesi?

Lisaks tuleb juttu hairünnakute ärahoidmiseks mõeldud vahenditest, biopestitsiididest, koametsadest, liiklusrobotist jpm.

Ajakirja National Geographic eestikeelne augustinumber jõudis müügile 30. juulil.

Allikas: www.national-geographic.ee

Võromaa mõtsun marju ja siini iks om

Trehvämine: 15 killo mustikit üte pääväga. Foto: Kuulmetsa Heli

Väega suurt saaki mõtsast timahava ei saa, a mõtsa tasus iks minnä: mõnikõrd vidä kah.

Kehväst mar’a- ja seenesaagist on meediän pall’o juttu olnu. Ma mõtli sis, et lää esi uman Urvastõ vallan mõtsa kaema. Ei saa ju nii olla, et midägi ei saa. Edimäst kõrda lätsi mõtsa luurama joba tsipakõsõ päält jaanipäivä, haardsõ kats tütärd ja imä kah üten. Mõttõn olliva kikkaseene. Sõitsõmi Ess-suuhu.

Tsipa aigu sõkmist müüdä mõtsa ja edimädse seene olli löütü. Väega tsill’ukõsõ olliva tõsõ, nigu särginöpsi. Ja nätä oll’, et mi es olõ edimädse, kes noid nöpse kaeman olli käünü. A nigu kõgõ sis, ku nakkat kodominemise mõttit veerütämä, lövvät tuu õigõ kotusõ. Terve mõtsaalunõ oll’ palosiini paksult täüs, säändse vähäldäse ja kõik puhta kah.

Veeränd tunni korjamist ja kolm pangi olli kuh’aga täüs. Mariniirse hindäle kümme purki siini, seoaastadsõ edimädse purgi. Vahepääl oll’ laulu- ja tandsupidu, päält tuud põrutimi imä ja tütridega vahtsõst mõtsa, seokõrd mustikit otsma. Tutva, kes õks egä aasta noidõ korjamisõga hindäle hää palgalisa tegevä, es olõ esiki mõtsan käünü. Ega nä vast es lää kah sinnä umma aigu raiskama.

Pangi käevangun ja kombaini kanglin, marssõmi Pokumaa kanti mõtsa, vana hää kotusõ pääle, kost egä aasta õks kor’at om. Joba edimädse varrõ, mis vasta tulliva, olli paksult marju täüs ja ku platsi pääle saimi, sis õnnõ sinet’ vasta. «Rummal jutt, et marju ei olõ. Tulõ õnnõ kotust teedä,» sai tuukõrd mõtõldus ja paari tunniga olli üten võedu anoma marju täüs kor’adu. Kotun puhasti mar’a är ja kaaldsõ üle – 15 killu mustikit, peris häste. Muiduki tahtsõva latsõ taskurahha tiini ja arvssiva, et nuu mar’a võissi maaha müvvä. Loe edasi: Võromaa mõtsun marju ja siini iks om

Muhus avatakse Rahvakultuuri Keskuse rändnäitus

Pühapäeval, 3. augustil kell 12.30 avatakse Muhumaal Koguva külas asuvas Muhu Muuseumis Eesti vaimse kultuuripärandi nimistut tutvustav näitus „Pärand elab!”. Avamisel esilinastub Kadriann Kibuse lühifilm Muhu pärandikandjatest Meida ja Eino Mereäärest. Huvilised saavad proovida ketramist, kraasimist ja kangakudumist.

Näitus “Pärand elab!” kutsub märkama ja väärtustama põlvest põlve edasiantud teadmisi, oskusi, kombeid ning tavasid. Rahvakultuuri Keskuse koostatud näitus tutvustab kümmet Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse kantud kultuurinähtust, sh muhu keelt ja seto kirmast. Nimistu (http://www.rahvakultuur.ee/vkpnimistu/) loomiseks andis tõuke Eesti ühinemine UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooniga 2006. aastal.

Elavat pärandit tutvustav vaimukas pesunööri-rändnäitus on üleval olnud Tartus, Kärdlas, Kihnus, Karksi-Nuias, Tallinnas, Põltsamaal, Kundas, Puurmanis, Sindis ja Mõnistes. Näitusega “Pärand elab!” saab Muhu Muuseumis tutvuda 30. augustini, seejärel liigub näitus edasi Seto Talumuuseumisse. Muhu Muuseum on avatud iga päev kell 9.00–18.00.

Näituse meeskond:
Kuraator: Jane Kalajärv
Töögrupp: Kristiina Porila
Kujundus: Malle Jürgenson ja Krista Lepland (Laika, Belka & Strelka)
Keeletoimetaja: Helika Mäekivi (Päevakera)
Tõlge inglise keelde: Margit Siim
Tõlge vene keelde: Ingrid Velbaum-Staub

Näituse valmimist toetas Kultuuriministeerium.

Allikas: Rahvakultuuri Keskus

Selgusid omavalitsusjuhtide suvise mitmevõistluse võitjad

Jaanus Järveoja ja Anneli Siimussaar. Foto: EMSL Jõud

19. Eesti omavalitsusjuhtide suvine mitmevõistlus toimus 30.-31. juulil Türi vallas. 30 meest ja 6 naist võistlesid kahe päeva jooksul kümnel spordialal. Kokkuvõttes võitis Jaanus Järveoja (Nõo) vaid 1 punktiga Järva-Jaani vallavanemat Arto Saart. Kolmanda koha üldarvestuses saavutas Meelis Karro (Elva).

Naistest kogus enim punkte Võhma linnapea Anneli Siimussaar. Talle järgnesid Kandela Õun (Sauga) ja Pipi Liis Siemann (Türi).

Esmakordselt selgitati ka maakondlik paremusjärjestus, milleks liideti kahe mehe ja ühe naise punktisumma.
Maakondade paremusjärjestus (esikolmik):
1. Järvamaa
2. Viljandimaa
3. Harjumaa

Spordialade võitjad:
kardisõit:Arto Saar
noolemäng: Lennart Liba
kanuusõit: Raul Kudre – Juri Gotmans
petank: Meelis Karro
rattaorienteerumine: Tiit Toots
discgolf: Andrus Seeme
paarisvõrkpall: Margus Jaanson – Juri Gotmans
jalgpalli täpsuslöögid: Georg Ruuda
kuulijänn: Taimo Tugi
sudoku: Toomas Järveoja

Naistest võitis 4 ala Kandela Õun.

19. Eesti omavalitsusjuhtide suvise mitmevõistluse viisid läbi Järvamaa Spordiliit, Türi Spordiklubide Liit koostöös Eestimaa Spordiliiduga Jõud. Tulemused: http://www.joud.ee/est/g79s3284

Allikas: EMSL Jõud

Kaika suvõülikuul tulõ Osulan

Võrokõisi suur suvinõ kokkosaamisõ kotus – Kaika suvõülikuul – tulõ 8.–10. põimukuul Urvastõ kihlkunnan Osolan. Et Urvastõ kihlkunnast juusk läbi väkev Pühäjõgi, mille kotsilõ om pall’o vanno uskmiisi ja juttõ, sis tulõ taast juttu mitmõ kandi päält. Pühäjõõ viirt pite tulõ ka matk.

Kõnõldas taast kandist peri inemiisist. Muusikat saa seokõrd kullõlda väega mitund stiili: Puura Väino laulõst rahvapillimuusikani vällä. Et Urvastõ kihlkunnast om peri kõva spordisõbõr Contra, sis tüütäs timahavatsõn suvõülikoolin kihäkultuuritiidüskund. Kaika suvõülikuul om mõtõld kõigilõ, kedä huvitas uma maa, uma kiil ja uma inemise.
Nime om saanu suvõülikuul Karula kihlkunna Kaika külä perrä, kohe võrokõsõ 1989. aastagal edimäst kõrda kokko tulli.

26. Kaika Suvõülikuul Osulan 8.–10. põimukuul

Riidi, 8. põimukuu päiv

12 Võrolt keriguplatsi päält lätt buss Osulalõ.
14 suvõülikooli vallategemine koolimaja man

15 –19 loengu koolimajan, loengidõ aigu om ka latsioppus. Kiä loengit kullõlda ei taha, saava välän Contraga sporti tetä.
15–15.30 Saarõ Evar. Osula, Sõmmõrpalu ja Kärgula asustusaoluust ja kotussõnimmist.
15.30–16 Valgu Heiki. Pühä Võhandu ja timä algusõkotus aoluun ja rahva mäletämisen.
16–16.30 Valpri Valdo. Osula kandi vanarahva juttõst.
16.30–17 Saarõ Heljo tutvustas koolimajja välläpantuid näütüisi.
17–17.30 Kalla Urmas. Kuis antslamiis Kangro Pärni om Põh’a-Võromaa kiilt kirja pandnu.
17.30–18 Saarõ Heljo. Osula kooli sõprusõst Vinne sõamiihi umatsidõga 1980. aastil.
18–18.45 Valgu Jaanis. Võrumaa Eesti filmin.
19.15 Kihäkultuuri tiidüskunna edimädse päävä eksäm: õdagunõ võigõlus. Vidä Contra.
20 Vahtsidõ välläandidõ näütämine.
21 Lindmõtsa Harri plaadi tutvas tegemine. Tandsuklubi üten Osula rahvatandsjidõga. Juhatas ja oppas Lepassoni Kadri.
Loe edasi: Kaika suvõülikuul tulõ Osulan

Jahi- ja põllumehe piässi kuuntüüd tegemä

«No jaanipäävä aigu nakkasõ jah immise üten vahtsidõ põrssiga ümbre roitma ja nurmi päält hääd-parõmbat üles tsungma,» ütel’ Sõmmõrpalo jahtkunna päämiis Kauna Toomas.

«Vanõmbilõ inemiisile soovida iks panda raadio pangi ala mängmä vai pini kardokanurmõ manu ketti. No tsiga om kavval ja saa pia selges, et täl pinist määnestki ohtu ei olõ. Mõni pini pelgäs esi kah tsiku, kaes kuudist, mis tuu tsiapunt sääl tege. Hais kah avitas, vanastõ perremiis käve ja lassõ egä õdagu sortsu ummi rõividõ pääle. No pandas tokkõ otsa latsi mähkmit. A tsiga harinõs tuu haisuga kah küländ ruttu är.»

No mitundkümmet hektärri kardokat, hernest vai villä säänestmuudu tsiko iist ei kaidsa. Tuuperäst soovitas Kaun iks jahimehe appi kutsu. «Varitsusjahti lupa säädüs pitä, no immist põrssiga laskõ ei või, õnnõ hiidütä. Noorõmba põllumehe võissi esi jahimehes naada, tuu koolitusõ läbi tetä ja relvapaprõ kah küssü. Sis mi saami näile tsia laskmisõ lupõ anda ja nä saava esi kipõlt toimõnda.»

Jahimiihi saat Kaun talonigõ mano, kiä kõgõ inämb hädän omma. Tä kuts talomiihi iks kõgõ jahimiihile teedä andma, ku tsia omma pahandust tennü.

Harju Ülle, Uma Leht

Kardok lätt tsia nahka

Orava valla Haan’kasõ külä kardokakasvataja Sulõ Aivari murõ om, et hää kardokasaak tsiakärsä ette es jäänü. Foto: Säinasti Ene, Uma Leht

«Värski tsiajäle omma nurmõ pääl, põrssa omma okastraadi vahelt seeh käünü!» pahandas kardokakasvataja Sulõ Aivar Orava vallast Haan’kasõ küläst Udrasõ talost. Illos varahanõ kardok tüküs talomiihil timahava kas tsiko vai vihma nahka minemä.

«Seo aasta om tsikoga eski hullõmb ku mõni tõõnõ aasta,» ütles Veriora valla Verioramõisa külä Muinasmaa talo perremiis Koddala Elmet, kiä kasvatas kardohkat 40 hektäri pääl. Elo näütäs, et suvõga võtva tsia kokko hektäri jago kardohkit är.

Tsikoga oltas hädäh viil mitmõl puul, näütüses Urvastõ kihlkunnah Liinamäe ja Kurõnurmõ kandih. A Võro valla Tagakülä suur (40 ha) kardokakasvataja Mulla Ants ütles, et sääl kandih tsikoga murõt ei olõ. «Üts vana kult om külh vahepääl käünü, a suurt hätä tennü olõ-i,» tiid tä.

Külh om Mulla Antsu kodokandih ülearvo pall’o vihma sadanu ja mõnõh kotussõh omma kardokavirkse peris vii all. «Kardohkal olõ-i vika, a kätte ei saa,» kaibas Muld. «Ku no pidämä jääs, sõs olõ-i viil hätä. A parhilla saa-i põllu pääle.»

Ka Koddala Elmet murõhtas, et ku vihm perrä ei jää, piät pia nakkama kardokit lehemädänigu vasta pritsmä. Kuis seo aasta saak tulõ, ei mõista viil üldä.

No põrõhõla kaits tä ummi kardokit iks innekõkkõ tsiko iist. «Minno avitas elektrikar’us,» seletäs Elmet. «Kost tsiga iks om vasta nõnna är saanu, sinnä inämb ei tükü. Eski ku nüür om ümbre, a vuulu seeh ei olõ, ei lää tsiga tõist kõrda pruuvma. Mul om kümme põldu, kõigilõ ei jõvva kar’ust osta. Sõs ma nõsta iks üte nurmõ päält tõõsõ pääle. Likõ ilmaga avitas elektrikar’us viil parõmbahe. Olõ kuulnu külh, et mõni lask faasi (220 V) kar’ussõlõ sisse, a tuu om inemisele ohtlik.» Loe edasi: Kardok lätt tsia nahka