Autor: Erkki Peetsalu

Kaidsa hinnäst esi, jahimiis avitas


Kauna Toomas,
Sõmmõrpalu jahimiis

Olõ murrõn, et parhilla tetäs säänest vahtsõt jahisäädüst, mis kõik pää pääle käänd ja Eesti jahindusõ traditsiooni vällä koolõtas.
Ku 2003. aastagal tettü säädüs oll’ jahimehe- ja mõtsaeläjäsõbralik, sõs vahtsõnõ lätt väega mõtsa- ja maaumanigu keskses. Maaumanik ei piä jahimiis olõmagi, a või naada esi uma maa pääl jahti pidämä. Osta hindäle püssä, põmmuta kõik maaha ja tetä viil rahas kah.

Är tahetas häötä jahimaiõ kõrraldamisõ kavva: et siin kandin pidä jahti tuu vai taa jahtkund, või ellä nii- ja niipall’o põtru, tsiku, kitsi. Taa asi om aastidõga häste paika lännü.

Ütsjagu mõtsa- ja maaumanikkõ olõ-i muiduki rahul, et jahimehe lasõ-i kõiki eläjit maaha, kes timä maa pääl pahandust tegevä. Ku kevväi tulõ, lumi är sulas ja maaumanik liinast ummi valduisi kaema tulõ, sõs või tõtõst olla juhtunu hirmsit asju. Kõgõ hullõmb om sõs, ku majjai om mõtsa ja maa kõik üle ujutanu, mõtsa maaha võtnu. Üts pernaanõ kaivas’, et majaja olli terve uibuaia, vana eestiaigsõ uibu talvõga kandunu lumpi är.

Sakõst kihotas umanik sändse pildi pääle liina keskkunnaammõtnigõ manu, kaibas, et jahimehe ei piä jahti, mõts om hukan, ja kirotas hirmsa kaibamiskirä jahimiihi pääle. Sändsit kaibamiskirju om perämädsel aol pall’o olnu. Vanal aastal tull’ näid jahiseltsi näütüses õnnõ Ruusmäe kandist nelä maaumanigu käest. Loe edasi: Kaidsa hinnäst esi, jahimiis avitas

Viljandi talvine tantsupidu kutsub registreeruma

Aasta algusest on avatud registreerumine XIII Viljandi talvisele tantsupeole, mis seekord kannab pealkirja “Tuhast tulisem!”.

Viljandi talvine tantsupidu on omasuguste seas Eesti vanim ja suurim. Traditsioon sai alguse 1998. aastal võistutantsimisest ümber Viljandi kultuurimaja kvartali. Aja jooksul on sellest kujunenud mitmepäevane rahvusvaheline kultuurisündmus, mille kulminatsiooniks on suur ühsitantsimine Vabaduse platsil. Mullu kogunes lumisele linnaväljakule tantsusõõridesse 1000 tantsijat nii Eestist kui mitmest välisriigist.

Peakorraldaja Vaike Rajaste rääkis, et tänavune pidu on pühendatud 85 aasta möödumisele esimese eesti rahvatantsude raamatu ilmumisest. “1926. aastal trükivalgust näinud raamat “Eesti rahvatantsud” kätkes endas suurt osa Anna Raudkatsi kogutud ja soveldatud tantsudest, mida on järgnevatel aastakümnetel tantsinud sajad rühmad ning millest on uut inspiratsiooni saanud paljud tantsuloojad. Selle trükise ilmumist võib kõhkluseta pidada murranguliseks hetkeks, mistõttu otsustasime talvepeoga sellele tähelepanu juhtida,” selgitas Rajaste. Loe edasi: Viljandi talvine tantsupidu kutsub registreeruma

Mõnus külaelu lokkab ka põllupealsel

Kaia Roots,
Peetri Seltsi liige

Tänaseks juba unustatud ehitusbuum on Eestisse toonud palju segase staatusega uuselurajoone. Pole need külad traditsioonilises mõttes, samas ei anna ka aleviku mõõtu välja. Nagu ikka, kiputakse uutesse nähtustesse suhtuma väikese ettevaatusega ja üleolevalt. Seda enam, et meediasärasse satuvad põllupealsed asumid pigem oma hädadega: küll kimbutavad ehituspraak, küll rajamata teed ja puudulik ühistransport, küll on lume- või veeuputused. Nende teemade taustal kipub ununema, et igas majas elab oma tavalist elu tore perekond, kes on just selle koha endale päriskoduks valinud ja nii on anonüümsetes „arendustes“ kokku saanud palju toredaid inimesi.

Mõne aastaga Eesti suurimaks külaks paisunud Peetri küla on üks neist asulatest, mis kaugelt vaadates tundub vaid ühe järjekordse „pilpakülana“. Aga seda ainult kaugelt vaadates. Vaatamat sellele, et enamus elanikkonnast on siia kolinud viimase seitsme aasta jooksul, lehvib küla kohal mõnus kogukonna vaim.

Millest algab kogukond? Kindlasti ühistest ettevõtmistes, olgu selleks siis koristustalgud või peod, ühised lilleistutamised, laadad või sporditegemine. Vastlapäevast ja jaanipäevast rääkimata. No palju teil siis küla sündmustel inimesi ka käib, küsivad vahel skeptikud. Viiest viiesajani, on aus vastus. Oleks naiivne mõelda, et kogu meie küla 3000 elanikku kui üks mees vastlaliugu lasevad. Aga viimati oli kelgumäel vähemalt 300 inimest, käsitöö- ja taaskasutuslaadal käis läbi ehk 400 inimest. Laste jõulupeole tuli enam kui poolsada last koos vanematega. Igati uhke tulemus. Eriti arvestades, et meie küla ettevõtmistel on väga karm konkurent – 10 minuti autosõidu kaugusel on Tallinna kesklinn koos kõigi oma võimalustega. Nii on iga küla tegemistesse haaratud inimene puhas töövõit ja kulda väärt. Loe edasi: Mõnus külaelu lokkab ka põllupealsel

Algas Vana Võrumaa projektide konkurss

Kultuuriministeerium kuulutas välja avaliku konkursi programmi “Vana Võrumaa kultuuriprogramm 2010-2013” projektidele aastal 2011.

Programmi üldiseks eesmärgiks on aidata kaasa võru keele ja kultuuri säilimisele ja arengule nii vanal Võrumaal kui väljaspool seda. Lisaks autentse pärimuskultuuri hoidmisele ja taaselustamisele pööratakse erilist tähelepanu võru keele ja kultuuri kaasaegsetele väljunditele. Programm toetab UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooni eesmärkide täitmist.

Vastavasisulisi taotlusi võivad esitada asutused ja organisatsioonid. Programmi täieliku teksti ning projektitoetuste taotlemise tingimustega saab tutvuda Kultuuriministeeriumi veebilehel.

Taotluse blankett on kättesaadav siit. Taotluste esitamise tähtaeg: 11. veebruar 2011. Taotlused tuleb esitada Kultuuriministeeriumisse aadressil Suur-Karja 23, 15076 Tallinn või digitaalselt allkirjastatuna min@kul.ee

Lisainfo: Merje Müürsepp, Kultuuriväärtuste osakonna peaspetsialist, tel 6282381, e-post merje.myyrsepp@kul.ee

Arvamus ⟩ TÄHETARK JA 25 TUHAT SILMAPAARI

Erkki Peetsalu, meediakülaelanik

„2011. aasta toob kaasa selle, et ajakirjandusele tuleb sein ette, sõnavabadust hakatakse piirama 80 protsenti. Kõige halvem, mis üldse saab olla! Kirjutatakse ette, mida võib öelda, mida mitte. Sellepärast, et liiga palju tõde on tulnud välja, ja tuleb veelgi.“

Nõnda kuulutab ennustaja Edgar äsja lõppenud aasta viimasel päeval Õhtulehes. Eks see ole igaühe enda otsustada, kui tõsiselt suhtuda tähetarkade ja teiste ennustajate ettekuulutustesse, ent mõtlemisainet pakub see igatahes.

Loe edasi: Arvamus ⟩ TÄHETARK JA 25 TUHAT SILMAPAARI

Tulekul suur tantsude öö Gikši kultuurimajas

15.-16. jaanuaril 2011 toimub Põhja-Lätis Gikši kultuurimajas suur tantsude öö, kuhu kogunevad rahvamuusikud ja rahvatantsusõbrad Baltimaadest, kes osalevad aktiivselt folkloori- ja tantsuklubiliikumises ning on muidu aktiivsed. Pidu algab laupäeva, 15. jaanuari õhtul kell 20.00 ja kestab pühapäeva, 16. jaanuari varahommikuni.

Tegemist on Baltimaade rahvamuusikute suure kokkusaamispeoga, kus on palju tantsuklubilisi erinevatest linnadest ja mitmest riigist. Eesti rahvamuusikuid ja tantsijaid on Gikši peol tavaliselt väga palju olnud ja nad on silmatorkavalt mitteuimased ja toredad. Kõik rahvamuusikasõbrad on teretulnud Gikši tantsude ööle!

Täpsem info: Triinu Nutt, tel 55602102, e-post triinu.nutt@gmail.com

Õnnitlused Kadi ja Hendrik Noorele Sänna kultuurimõisa

Eesti Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupi ja Võrumaa Omavalitsuste Liidu poolt välja antava kultuuripreemia “Võrumaa Kultuuripärl 2010” pälvisid 6. jaanuaril 2011 Võru kultuurimajas “Kannel” toimunud tänuüritusel Kadi ja Hendrik Noor Sänna kultuurimõisast.
Palju õnne!

Külauudiste tegijad liituvad õnnitlejatega

Raplamaal tunnustatakse täna kultuuri- ja spordiinimesi

Tohisoo mõis
Eesti Kultuurkapitali Raplamaa ekspertgrupp tunnustab täna õhtul kell 19.00 Kohilas Tohisoo mõisas maakonna kultuuri ja spordiinimesi tänuõhtuga, mis kannab nime „Raplamaa rikkus”.

Vastuvõtule on kutsutud poolsada külalist, kelle hulgas on loomeinimesi, mittetulundusühingute, kohaliku omavalitsuse ja teiste organisatsioonide esindajaid, kellel on silmapaistvaid teeneid kultuurielu edendamisel või kes on selle aasta loominguliste saavutustega rikastanud Raplamaa kultuurielu. Neist viis pärjatakse kultuuripreemiatega ja kakskümmend seitse aastapreemiatega.

Tseremoonial antakse üle ka traditsiooniline tippauhind „Raplamaa Kultuuripärl”. Kultuuripärliks 2010 kuulutatakse perekond Kusmin Märjamaalt, kes meie muuseumivaesel Raplamaal on koos mitme põlvkonnaga pühendunud Sillaotsa talumuuseumi kasvatamisele maakonna esindusmuuseumiks. Loe edasi: Raplamaal tunnustatakse täna kultuuri- ja spordiinimesi

Tegevust alustab Tammsaare Teater

Eesti teatripilti lisandus senise A.H.Tammsaare teatri huviringi põhjal moodustunud ja sellest ajaloolisest harrastusteatrist välja kasvanud MTÜ Tammsaare Teater.

Nii nagu aasta sai 1. jaanuaril sisse oma hoo, nii alustab ka üks Tallinna vanimaid teatritruppe oma märkimisväärselt pika eluea juures uut hingamist. Aastakümneid Tallinna Toomklubi huviringina tegutsenud A. H. Tammsaare nimeline teater alustab iseseisvat elu nime all MTÜ Tammsaare Teater. Praegune loominguline ja elav näitetrupp ei saa päädida pelga huviringi staatusega. Jõudu ja tahet iseseisvaks tegutsemiseks trupil jätkub. Eesti teatrielu on seda väärt, et tegusad ja tarmukad noored inimesed saaksid vabalt oma tegemisi seada. Loe edasi: Tegevust alustab Tammsaare Teater

Memento korraldab Tähtvere pargis mälestussündmuse

Täpselt nädala pärast, 14. jaanuaril toimub Tartu Memento algatusel Tartus algusega kell 13.00 Tähtvere pargis taastatud Vabadussõja monumendi juures mälestusüritus Eesti vägede võidu auks Tartu vabastamisel 14. jaanuaril 1919. aastal. Austatakse võitjaid ja leinatakse hukkunuid, pärgade asetamine ning lühisõnavõtud.

Mart Peik, juhatuse liige

Järvamaal kehtib kogukondlik maksevahend P.A.I.

Kogukondlikku maksevahendit P.A.I tutvustav trükis.

Eesti krooni viimastel päevadel anti Paides välja kohalikku kogukondlikku maksevahendit P.A.I. tutvustav trükis. P.A.I. on õiguslikult sooduskaart, ent samas kasutuses Järvamaal nn lepingulise maksevahendina ehk “kohaliku rahana” alates 1. maist 2010.

P.A.I.d ei saa pangas muu valuuta vastu vahetades, seda saab ainult kohalikku kogukonda vabatahtliku tööga panustades või siis P.A.I.dega kaubeldes. Pärast rahvusliku valuuta kadumist 2011. aasta 1. jaanuarist jääb P.A.I. euro kõrval ringlema kohaliku “oma rahana”.

Selles 16-leheküljelises trükises tutvustatakse P.A.I.d lähemalt, aga samuti antakse väike ülevaade sellest, mille poolest kogukondlikud maksevahendid erinevad nn tavarahast ja milliseid kohalikke rahasid maailmas veel ringleb.

Brošüür on trükitud taaskasutatud paberile (samale, millele on trükitud ka P.A.I.) kohalikus, Kuma trükikojas 400 eksemplaris ning trükise väljaandmist rahastas Järvamaa Vabatahtlike Keskuse kaudu Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Brošüüri “Kogukondlik maksevahend P.A.I.” saab Paide kogukonnakeskusest (Tallinna tn 11, Paide), ent seda on kavas pakkuda ka Järvamaa omavalitsustele, kohalikele äridele ja mittetulunduslikele ühendustele. Lisateave: pank@weissenstein.ee

Allikas: weissentsein.blogspot.com

Sindis vajus lume raskuse all sisse elamu katus

Varing Sindis Kanarbiku tänava eramajas. Foto: Urmas Saard
Täna öösel kella kahe ajal vajutas lume raskus Sindis Kanarbiku tänava alguses oleva elumaja köögi ja söögitoa kohal oleva ca 50 m2 suuruse katuse sisse.

Maja perenaine Irina rääkis, et juba südaööl oli kuulnud hästi tugevat tuule kohinat ja kell kaks kostus tugev mürin, ragin ja justkui kivid oleksid kukkunud. Õue minnes nägi, et hoone madalama osa lame katus oli sisse vajunud. „Kõigepealt helistasin õele ja seejärel päästeametisse, kes keeldusid esimese väljakutse peale kohale tulemisest,“ ütles Irina, kes lisas, et on praegu täiesti šokis toimunust.

Päästeamet olevat alguses arvanud, et kuna tegemist pole suure korrusmajaga, vaid väikese eramuga, peavad nad oma jõududega ise õnnetusega toime tulema ja päästeamet ei näe mingit vajadust täiendava abi järele. „Helistasin umbes pool tundi hiljem uuesti ja siis saabuti juba väga kiiresti,“ selgitas pereema. Loe edasi: Sindis vajus lume raskuse all sisse elamu katus

Keskkonnategijaks 2010 nimetati Evelin Ilves

Evelin Ilves (vasakul) külas Kalevi kommivabrikus. Foto: president.ee
Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) valis 2010. aasta keskkonnategijaks Evelin Ilvese, kes juhtis aasta jooksul aktiivselt tähelepanu ebatervislikele lisaainetele toidus ning propageeris mahetoodangut.

EKO liikmete hinnangul jagavad tiitlit “Keskkonnakirves 2010” majandusminister Juhan Parts ettepaneku eest jätkata põlevkivi kaevandamist suures mahus ka tulevikus ning Tallinna Kommunaalamet keskkonnavaenuliku transpordipoliitika elluviimise eest.

„Nii keskkonna kui kohalike elanike tervise huvides on, et põlevkivi kaevandusmahude vähendamist hakataks planeerima avalikust kaasates. Partsi plaan eirata juba riikliku põlevkivi arengukavaga paika pandud piiranguid ja kaevandamismahte hoopis suurendada on enam kui kahetsusväärne,“ ütles Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimees Jüri-Ott Salm. Loe edasi: Keskkonnategijaks 2010 nimetati Evelin Ilves

Tartus tuleb Johannes Käisi Seltsi juubelikonverents

Reedel toimub Tartus Johannes Käisi Seltsi juubelikonverents „Tervislik õppekeskkond – hariduspüramiidi alus”, kus tehakse kokkuvõtteid seltsi ning Haridus-ja Teadusministeeriumi kirjutiste võistlusest ja avatakse kolme ettekande vahendusel õppekeskkonna mõistet.

Eraldi ettekanded on pühendatud kooliuuendaja Johannes Käisi 125. sünniaastapäevale ja seltsi 20 aasta tagusele algusele. Peri POÜ ja JKS annavad üle Käisi-preemiad. Konverents toimub Tartus hotelli Tartu konverentsikeskuses (Soola 3) algus kell 11.00.

Konverentsi korraldamist toetavad Haridus- ja Teadusministeerium, Hasartmängumaksu Nõukogu, Elva Gümnaasium ja Võru Maavalitsus.

Täpsemat kava loe siit.

Allikas: Johannes Käisi Selts

Lõuna-Eestis plaanitakse luua toidutee

Väljapanek Lüübnitsa sibulalaadal.
Järgmisel nädalal koguneb Lõuna-Eesti toidutee väljatöötamise töögrupp, millega on võimalus ühineda taludel, maaturismi-ettevõtetel, restoranidel, kohvikutel, kõrtsidel ja köökidel jt huvilistel. Eelduseks on huvi alustada ja tegeleda kohaliku või mahetoidu pakkumisega. Jagatakse teiste maade kogemusi ja praktilisi nõuandeid mahetoidu pakkumisega alustamiseks.

Tavaliselt vajab inimene nälja kustutamiseks ju üpris lihtsat toitu. Samas üldistades paikkonna inimeste sesoonseid toiduvajadusi
ja -väärtusi saame toidukultuuri, mida suhtluses teiste riikidega käsitletakse juba osana rahva identiteedist.

Globaliseeruvas maailmas süveneb linnainimeste ja toiduturistide huvi eheda kohaliku maatoidu ja teiste maade gastronoomia vastu. Toiduturismiga tegelejatel aitab see selgemat eristuda, oluline on sealjuures hea turundus läbi Toidutee, mis on erinevate toiduelamuste pakkujate ühine turundusvorm.

Esimene kokkusaamine on 11. jaanuaril Seedri Puhketalus, teine 25. jaanuaril Hämsa kõrtsis. Mõlemad algusega kell 10.30. Huviliste registreerimine hiljemalt kolm päeva enne toimumist e-posti aadressil mahepm@gmail.com või tel 56620955.

Kandideeri huvitavale koolitusele Inglismaal

Nüüd ja kohe on huvilistel võimalik kandideerida huvitavale koolitusele Inglismaal Asha Centre’s. Koolitus toimub juba 19.-26. jaanuaril Gloucestershire’i maakonnas Inglismaal ja koolituse teemaks on ““Multiple idendities – one challenge. Tackling multiple discrimination in youth work“.

Tegemist on diskrimineerimise-teemalise koolitusega, kus osalejad ei pea olema noorsootöötajad, vaid inimesed, kes tunnevad huvi, kuidas multikultuurses keskkonnas diskrimineerimisega hakkama saada. Eestist läheb koolitusele kolm inimest ning kohapeal on vajalik tutvustada Eestit kui rahvust ja riiki ning MTÜd Kultuur aitab hingata.

Koolituse maksumus: hetkel pakub Ryanair lennupileteid vääringus 48.98 marsruudil Tallinn-London Luton-Tallinn. Londonist peab veel edasi sõitma rongiga Gloucesteri, edasi-tagasi umbes 50 naela (58 eurot). Abi piletite ning marsruudi osas aitame korraldada.

Palun anna oma osalemissoovist teada, täites vastava ankeedi siin: http://bit.ly/bwQauI hiljemalt 6. jaanuari õhtuks kell 17.00! Kuna asjaga on kiire ning koolitus kohe-kohe ukse taga, soovitakse võimalikult ruttu Eesti grupp kokku saada.

Täpsem info: Hannele Känd, tel 56698839

Allikas: MTÜ Kultuur aitab hingata

Kas eesti keel on intelligendi keel?

Nii küsis sajandi eest keelemees Johannes Aavik. Ja samamoodi võiksime meie seda täna küsida, leiab Aime Kinnep värskes ajakirja Keelekaitsja numbris oma ülevaates emakeelepäevast Tartus 13. märtsil 2010.

Loo pealkiri kõlab „Meil kõigil tuleks oma keelest lugu pidada.” Emakeelepäeval peetud ettekandes rõhutas Martin Ehala oma ettekandes „Emakeel ja kodanik” laulupeo kui rituaali olulisust usalduse tekitamisel eesti keele püsimises. Siit soovitus jätkakem „laulupeo-usku rahvana”! Samuti rõhutas Ehala, kui oluline on säilitada eesti keele kasutus kõigil elualadel. Sest eesti keele elujõud oleneb väliskeskkonnast, sisekeskkonnast ning kõige enam kasutajate tahtest.

Keelekaitsja on kord aastas ilmuv Eesti Keele Kaitse Ühingu kogumik. Tänavune kogumik on arvult kümnes. Selle numbri ilmumist on toetanud Eesti Kultuuriseltside Ühendus. Loe edasi: Kas eesti keel on intelligendi keel?

Järvamaal ilmub uus kogukondlik ajaleht KoosOlek

Kogukondliku ajalehe KoosOlek avanumber.
Järvamaa aktiivsed inimesed asutasid aasta lõpus uue kodanikumeedia kanali – kogukonnalehe KoosOlek, mis ilmub paberkandjal kord kuus tiraažiga 700 eksemplari ning esialgu vaid neljaküljelisena.

KoosOlek kajastab Järvamaa kogukonnaelu: vabaühenduste, üksiktegijate ning kogukondlikku ja säästvat arengut toetavate äriliste ettevõtmiste tegemisi ja mõtteid.

Lehe väljaandmist toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK) läbi Järvamaa Vabatahtlike Keskuse (Paide SRIK). KoosOleku idee on algatatud Paide kogukonnakeskuses, kuid kirjutama oodatakse kõiki. Oma lugu, teade plaanis oleva ettevõtmise kohta või ka reklaamisoov tuleks huvilistel saata aadressile ajaleht@weissenstein.ee. Samale aadressile oodatakse ka KoosOleku tellimusi.

KoosOlek on trükitud kohalikus trükikojas (Kuma) keskkonnasõbralikule paberile (holmen book), kujunduse tegi Heli Aade.

Lehel ei ole müügi- ega ka kindlat reklaamipinna hinda, selle asemel on oodatud väljaandmist toetavad annetused (täpsemad andmed KoosOleku viimasel lehel). KoosOlekut saab alati endale võtta Paide kogukonnakeskusest (Tallinna tn 11, Paide).

Allikas: weissenstein.blogspot.com

“Toidurahva kalender” ootab toiduürituste infot

Viis aastat tegutsenud ja selle ajaga Eesti suurimaks toiduajakirjaks saanud Oma Maitse alustas 2011. aasta jaanuarinumbrist uue rubriigiga «Toidurahva kalender», kuhu toimetus kogub võimalikult palju toiduga seotud ürituste eelinfot.

Ajakirja tegijad soovivad oma lugejatega jagada kõike Eesti toiduilmas toimuvat. Neid huvitavad näiteks maakondade, erialaliitude ja igasuguste muude organisatsioonide toiduüritused, kõikvõimalikud laadad, turud, õppepäevad, koolitused, esitlused, samuti kõik muu, mis mingit otsa pidi toiduteemaga haakub – kas või kulinaarsed kinoseansid, teatrietendused, performance’id, lumelinnade toiduskulptuurid, kohalikud toiduvõistlused jms. Ka joodavaga seotu on teretulnud.

Oma Maitse toimetus on tänulik, kui ka külauudiste lugejad neid andmete kogumisel aitavad. Toiduürituste info palutakse saata neile hiljemalt eelmise kuu 20. kuupäevaks meiliaadressil omamaitse@kirjastus.ee. Veebruarii kohta oodatakse eelinfot 20. jaanuarini.

Küsimustega saab pöörduda «Toidurahva kalendrit» vedava Margit Arndt-Kalju poole, meiliaadress: margita@kirjastus.ee

Moostes algab loodusehituse koolitussari

Foto: juured.ee
Lõuna-Eesti loodusehitajad ühendavad oma teadmised, oskused ja kogemused ning viiavad läbi 2011. aasta talvekuudel praktilisi seminare kohalike looduslike ehitusmaterjalide kasutamise kohta.

Koolituste sari “Talvekool 2011” toimub Mooste mõisa meistrite hoovis, esimene koolituspäev on 15. jaanuaril. Koolitusel saab õppida põhumajade ehitamise tehnikaid, masiivsavi ja kergsavi ehitustehnikaid, savikrohvi ja lubikrohvi valmistamist. Hea võimalus kuulata ja ise oma käega teha kogenud meistrite käe all. Juhendajateks Marko Kikas, Knut Klais, Jaanus Viese ja Liina Asu-Raag.

Vaata koolituste kava ja infot siit.

Allikas: MTÜ HääOM

Täna peetakse punktkirjapäeva

Täna, 4. jaanuaril mõtlevad paljude riikide, ka Eesti pimedad inimesed Louis Braille’le, kelle 202. sünniaastapäeva sel päeval märgitakse. Aastail 1825-1829 punktkirja loonud pimeda prantslase tehtu tähendus on suur nii tema saatusekaaslastele kui kogu maailmale. Punktkirja kasutusele võtmine avardas tunduvalt pimedate võimalusi haridust omandada. See on juhtinud ka nägijate tähelepanu pimedatele inimestele ja nende probleemidele.

Maailmas on alates 2001. aastast ja Eestis 2004. aastast märgitud iga aasta 4. jaanuaril punktkirjapäeva. Kindlasti on paljud märganud ravimipakenditel reljeefseid punkte. Neile karpidele on punktkirjas kirjutatud ravimi toimeaine nimetus. Pimedad inimesed loevad seda kirja sõrmede abil. Loe edasi: Täna peetakse punktkirjapäeva