Suure Munamäe vaatetornis käis 2010. aastal 32 500 külastajat. Juba kolm aastat järjest on vaatetorni külastajate arv vähenenud. Võrreldes aastaga 2009 käis lõppenud aastal Suure Munamäe vaatetornis külastajaid 20% vähem.
Viimaste aastate külastuste tippaastaks saab lugeda aastat 2007, kus Suure Munamäe vaatetorni külastas 55 000 külastajat. Haanja vald prognoosib 2011. aastaks, et külastajate arv jääb 2010. aasta tasemele.
Allikas: Haanja vallavalitsus
Sel reedel, 7. jaanuaril toimub Tartus üleriigilisi filmitalguid tutvustav infopäev, kuhu on oodatud kõik, kes selles eksperimentaalses ettevõtmises nõu ja jõuga kaasa tahavad lüüa.
Talgukoosolek toimub 7. jaanuaril kell 13-16 Tartu linnavalitsuse kultuuriosakonna saalis (Raekoja plats 12, II korrus). Kohtumise eesmärk on tutvustada filmitalgute ideed ja leida tegusaid kaasalööjaid, korraldajaid ning toetajaid Lõuna-Eestist.
Filmitalgute peakorraldaja, Kinobussi juhi Mikk Ranna sõnul on infopäeva korraldamine Tartus ka sümboolse tähtsusega. “Tartu on Eesti filmi sünnilinn, sest just siin linastus 30. aprillil 1912 esimene eestlase tehtud film, kus Johannes Pääsuke näitas katselendur Sergei Utotškini vigurlendamist Tartu kohal,” sõnas Rand. “Kuna filmitalgud on ellu kutsutud selleks, et valmistuda väärikalt Eesti filmi 100. juubeliks, on meie jaoks väga oluline, et Tartu ja kogu Lõuna-Eesti selle hullu ideega kaasa tuleks.” Loe edasi: Filmitalgud kutsuvad kaasa mõtlema
Eesti taasiseseisvumise järel peeti täna esmakordselt Sindi Gümnaasiumi aulas relvarahu aastapäevale kohane pidulik austusavaldus Vabadussõjas langenud sõjameeste mälestuseks ja Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku tornis helisesid kellad.
Sindi Ajalooklubi eestvõttel koos Sindi Gümnaasiumi, Kaitseliidu Pärnumaa Maleva ja Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Sindi kogudusega tähistati Sindis väärika austusavaldusega Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva. Sindi kiriku tornist kõlas üle linna täpselt kell 10.30 kellahelin. Samal ajal seisid Sindi Gümnaasiumi aulas Vabadussõjas langenute mälestustahvli juures auvalves kaitseliitlased Madis Lohu ja Kardo Kase. Neist esimene on sama kooli vilistlane ja teine õpib Sindi Gümnaasiumi 11. klassis. Mälestustahvli ees süüdati sinimustvalgetes värvides küünal ja lühikese sõnavõtuga esines ajalooõpetaja ning ajalooklubi liige Lembit Roosimäe, kes asetas mälestustahvli ette ka lilled.
Roosimäe meenutas 91 aasta tagust päeva, kui alates kella 10.30-st vaikisid relvad Nõukogude Venemaa ja Eesti Vabariigi vahel ja mis lõppes Vabadussõja võiduka tulemusega Tartu rahu sõlmimise läbi juba sama aasta 2. veebruaril. Otseses lahingutegevuses hukkus 3588 võitlejat, kellest kümne mehe nimed on kantud ka kooli aula seinale paigutatud mälestustahvlile. Toimus kaheminutiline leinaseisak.
Urmas Saard, Maaleht.ee Pärnumaa uudiste märkmiku toimetaja
Pärnaste Eve,
Võõpsu Tootsi Joosepi poja Karl Eduardi tütre Leida tütär
«Kost sa peri olõt?» – «Räpinält,» olõ ma iks ütelnü. Imä sündü Räpinäl, esä Leevakal. Vanavanõmpa ellivä Kõnnuh, Raiglah, Võõpsuh. Ku ma naksi otsma esivanõmpit kerkoraamatist (kõik om nüüt Internetih), tull’ vällä, et nä ellivä viil Rõugõh, Vahtsõliinah ja Urvastõh ja Tartomaal Võnnuh. Vanõmpit kerkoraamatit (inne Põh’asõta) olõ-õi alalõ, a võisõ arvada, et ega nä koskil kavvõmpal olõki-õi elänü.
Ku kerkoraamatit loet, sis 19. saandi lõpuh ja esiki algusõh olliva iks inämpidi tutva nime: Karl, Eduard, Johannes, Liisa, Maria, Miina. A vot ku jõudsõ 18. saandi lõpu mano, nakas’ tulõma nimmi, määntsit es olõ kuulnuki: Kärsna, Hann, Toots, Kaddo.
Ja ku ma sõs jõudsõ vanaimä vanaimä mano Kaamnitsalõ (Vahtsõliina khk), sõs midä aasta tagasi, toda imelidsempä nime ette tulliva ja ma naksi noid üles kirotama. Loe edasi: Imelidse Võromaa nime
Viru maleva väljaõppeülema ütlusel viibusid kohal ka Rakvere linnapea Andres Jaadla ning mõned linnavalitsuse töötajad. “Kurb küll, et
ajalugu läheb korda mõnedele üksikutele inimestele, aga mul on hea meel, et saan olla üks neist vähestest,” rääkis Viru maleva
väljaõppeülem, malevapealiku ülesannetes, leitnant Erik Sild.
Eesti vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva 91. aastapäeva tähistamine toimus ka Tapa linna vanal kalmistul Hans Koiva ja kolme tundmatu sõduri kalmul kell 10.00. Lisaks asetati lilled ja pärjad koos Kirde Kaitseringkonna kaplani poolt juhitud jumalateenistusega Hans Koiva kalmule ja Tapa linna uuel kalmistul Imastu sõjaveteranide kodu rahulale.
Vabadussõja lõppu on tähistatud ajast aega – varasematel aastakümnetel isegi paraadidega.
Vabadussõda algas 28. novembril 1918 ning Eesti iseseisvuse eest võideldi 402 päeva. Relvad vaikisid 3. jaanuaril 1920 kell 10.30 ning
sõda lõppes 2. veebruaril Tartu rahulepingu sõlmimisega. Eesti kaotas sõjas 6275 inimest, neist 3588 otseses lahingutegevuses.
Allikas: Kaitseliidu Viru Malev
Koolilatsõ omma oodõdu Vahtsõliina perimüskultuuri talvõkuuli 4.–6. vahtsõaastakuu pääväni (4.–6.01.2011). Paiga pääl saias Vahtsõliina liina ja aoluuga tutvas, tetäs savitüüd, küdsetäs leibä, om tiatrioppus ja pidoõdak. Muidoki saa võro kiilt mano oppi. Laagrilõ oodõtas 30 nuurt 5.– 12. klassist. Laagri kõrraldas Võro instituut.
„Eile lõppes Eesti krooni aeg, mille iga kestis 18 aastat kuus kuud ja 11 päeva,“ ütles pensionipõlve pidav Avo-Jaak Kaust, kelle idee kroonile mälestusmärk püstitada sündis kohe pärast seda, kui sai teatavaks oma rahast loobumise otsus. „Kuna see enam käibevahend ei ole, siis paneme ta kivi sisse puhkama, sest midagi rohkem pole meil võimalik enam tema heaks teha.“
Nende sõnadega näitas ta krooni mündi suurust musta ketast, mille asetas kõigepealt mulla sümbolina betoonist valatud mälestuskivi aluse sisse tekitatud augu põhja. Seejärel võttis ta taskust hõbedaläikelise krooni, mis pärineb 1992. aastast ja paigutas kadunukese „maamulla“ peale. Mündi kattis valge kettakesega, mis jääb sümboliseerima vabaduse vaipa ja kõige peale asetas ta sinise kettakese, et üle Eesti Vabariigi laotuv sinetav taevas püsiks lootuse sädemena ka Eesti krooni kohal. Loe edasi: Pärnakad avasid täna mälestuskivi Eesti kroonile
Üritus õnnestus suurepäraselt. Joosti kilomeetrisel lumisel metsarajal, mis oli küünaldega valgustatud. Ilmataat soosis üritust mõõduka pakase (-7 kraadi) ja tuulevaikse ilmaga. Korraldajad pakkusid kehakinnituseks lõkkel keedetud suppi, pastat ja putru ning joogiks kuuma spordijooki, mahla, kakod, teed, glögi jm. Meeleolu hoidsid üleval Elujooksu võistkond oma lustakate lauludega, jooksuklubi Hermese võistkond oma abivalmidusega, Kaitseväe Logistikakeskuse võistkond oma innukusega jt osalejad oma naeratavate nägudega.
Värsket õhku ja looduse ilu tulid nautima 25 jooksusõpra, kes läbisid aasta viimasel päeval ühtekokku 826,3 km. Vanim osaleja oli 69-aastane Lembit Õunlo, noorim 18-aastane Kristina Vennikas. Kõige rohkem kilomeetreid kogus Heleen Vennikas (86 km). Meestest jooksis enim kilomeetreid Mart Maasikrand (62 km). Naiskond Lumejänesed silkasid kolme peale kokku 169 km, segavõistkond Kaitseväe Logistikakeskus 142 km ja meeskond Hermes 78,2 km.
Uude aastasse jooksnud kuus vaprat osalejat ja korraldajad tervitasid 2011. aastat Meremõisa rannas tähistaeva all ilutulestikku nautides. Järgmine Viimase Öö Unistus toimub 31. detsembril 2011.
Täpsem info www.estonian-ultrarunners.com
Heleen Vennikas, Ultrajooksuklubi
Kohalike inimeste initsiatiivil taas ellu kutsutud joogagrupp alustas kooskäimist oktoobris. Mari ütleb, et grupiga on oodatud liituma kõik huvilised. “Oled sa naine või mees, noor või veel noorem – jooga on tõesti kõigi jaoks. Eriti hea meel on selle üle, et meie joogatrenni on tee leidnud ka mehed,” sõnab Mari.
Aasta algus on hea võimalus teha korrektiive oma eluviisis, anda lubadusi ja katsetada uut. Kelle jaoks jooga tundub kauge ja imelik, võib rahulikult selle hirmu kõrvale jätta. “Ole avatud ja uudishimulik. Me kõik peame ju oluliseks head tervist, jooga pakub selleks lihtsalt ühe võimaluse. Hakka tegelema iseendaga ja võta suurema tähelepanu alla oma keha. See on parim viis, et jõuda ka sisemise tasakaaluni,” märgib Mari.
Haanja rahvamajas esmaspäeviti kl 17.30 algav joogatreening kestab 1,5 tundi ja on avatud nii haanjarahvale kui kaugema kandi inimestele. Uue aasta esimene kogunemine toimub 3. jaanuaril.
Täna, 1. jaanuaril annab Eesti Post euro kasutuselevõtu tähistamiseks välja postmargi. Tegu on esimese eurovääringus emiteeritud postmargiga, nominaal on sümboolselt 1 euro.
2002. aasta 1. jaanuaril tuli kaheteistkümnes Euroopa Liidu riigis käibele ühisraha euro. Eesti postmargil oli eurovääring esimest korda kasutusel 1999. aastal, kui ilmus postmark „Euroopa Nõukogu 50”.
Kahe nominaalväärtusega margid ilmusid 4. jaanuarist 2006 kuni 25. novembrini 2010.
Kroonivääringus postmargid kehtivad kuni 31. detsembrini 2013, kahes vääringus (kroon, euro) postmargid kehtivad tähtajatult.
Postmark nominaalväärtusega 1 euro (15,65 krooni) on trükitud trükikojas Vaba Maa. Margi tiraaž on 1 000 000, postmargi kujundas Indrek Ilves.
Allikas: Eesti Post
Ettevõtlikud kodanikud rajasid Võrru Laane tänava spordimängude platsile uisuväljaku, kuhu kutsutakse kõiki huvilisi talverõõme nautima iga päev kell 10–20.
Suurema lumesaju korral võib 36×16 meetri suuruse platsi puhastamine võtta aega, ning nendel päevadel oodatakse uisutajaid alates kella 12st. Aktiivsetel linnakodanikel aitasid uisuväljakut rajada Päästeamet, Võru Soojus, Võru Vesi ja Võru Kinnisvara.
Infot uisuväljaku olukorra kohta saab küsida telefonil 58451759. Samuti on oodatud kõik vabatahtlikud, kes oleksid nõus uisuväljaku hooldamisel abistama.
Allikas: Võru linnavalitsus
Andku alanud 2011. aasta Sulle:
ARMASTUST JA AVASTUSI
ENESEKINDLUST JA ELAMUSI
ISESEISVUST JA IMESID
KOHTUMISI JA KALLISTUSI
PUHKUST JA PÕNEVUSI
REISIMIST JA RAHU
SÕPRUST JA SIIRUST
TÖID JA TEGEMISI
USKU JA UNISTUSI
VÄGE JA VAIKUST
ÕNNE JA ÕIGLUST
ÜMINAID JA ÜLLATUSI
Soovivad Sinu külauudiste tegijad!
MTÜ Eesti Kodanikuajakirjanduse Selts
Karjase (Boötes) tähtkujust lähtuvate kvadrantiitide vool oli tuntud juba XIX sajandi alguses. Meteoorid on aga nõrgavõitu ja nende nägemiseks peab taevas olema võimalikult pime. Ideaalselt pimeda taeva korral võib sel aastal näha kuni 120 meteoori tunnis.
4. jaanuaril on aga uue aasta esimene osaline päikesevarjutus, mis on nähtav ka Eestis.
Allikas: ERR
Grethe Rõõm,
lastekirjanik
Kuhu sa kiirustad? Sina jah, kes sa täna mulle poeuksel sülle jooksid nii, et ma oma turvahällis lapsega vaevu püsti jäin. Ning siis, küünarnukid puhvis nagu ärplejal kikkal, kitsast ukseaugust end sisse pressisid, et rutem poodi pääseda. Kauplus ei kao kuskile, kaupki ei saa letilt otsa, kui sa enne poodi sisenemist hoo maha võtad ja väljujad õue lased.
Või sina, kes sa autoga jäid küll vöötraja taha seisma, et memm, kes kepi toel vaevaliselt liikus, üle tee lasta. Ja siis töristasid memme sammude taktis signaali, nii et vanake iga törtsu juures võpatas. Ta püüdis ju niigi astuda nii käbedalt, kui vähegi suutis! Kuhu sa kiirustad?
Ja sina, kes sa last varrukast tirides raevukalt rühkisid läbi linna ja hangede. Välja tegemata oma lapse pisaratest ja vaiksest halinast: “Emme, ma ei jaksa nii ruttu!” Kuhu sa kiirustad? Loe edasi: Kuhu sul nii kiire on?
Valga aastavahetuse ilutulestik lastakse traditsiooniliselt õhku Pedeli paisjärve saarelt. 2011. aasta 1. jaanuaril kell 00.00 algav tuleetendus kestab 6-7 minutit, mille jooksul avaneb taevas 4196 tähepommi kuni 180 meetri kõrgusel.
Linna ilutulestiku korraldajaks on OÜ Ilutulestiku Keskus Arnika. Valga Linnavalitsus eraldas selleks 15 000 krooni, OÜ Valga Teed sponsoreerib 5800 krooniga.
Arnika juhataja Eduard Tani lubas, et ilutulestik koosneb visuaalselt ja akustiliselt 12 erinevast osast, milles kasutatakse erinevaid efekte, mis omavahel kombineerituna moodustavad kokku tervikliku nauditava vaatemängu. Osa efektidest lastakse üles mitmest punktist paralleelselt, mis muudab ilutulestiku laiaulatuslikuks.
Ka eelmistel aastatel on linnavalitsus pidanud mõistlikuks kulutada aastavahetuse ilutulestikule 15 000 krooni, millele on lisandunud sponsorite osalus.
Allikas: Valga linnavalitsus
5. jaanuaril algusega kell 18 toimub Sänna Kultuurimõisas jooga- ja meditatsiooniõhtu. Joogaõpetaja Merit Raju juhendamisel teeme umbes poolteist tundi kundalini joogat, õhtu lõpetame meditatsiooniga.
Kundalini jooga eesmärk on meie loovuse äratamine ja kontakti saamine oma tegeliku olemusega. Jooga on keha, hinge ja meele tasakaalustamine füüsiliste harjutuste, hingamise, meditatsiooni ja toitumisega.
Tunnis teeme paindlikkuse arendamise, haiguste ennetamise ja meelerahu andvaid harjutusi, õpime selga tervendavaid asendeid, õiget hingamist ja lõõgastumist.
Pane selga mugavad riided ja võta kaasa matt, kaltsuvaip või lambanahk ning pleed enese katmiseks lõõgastuse ajal. Osalus tasuline.
Palume eelnevalt registreerida, kuna kohtade arv on piiratud.
Info ja registreerimine: kultuurimois@kultuuritehas.ee või 55588929
Allikas: Sänna Kultuurimõis
Parhilla om ilm külm ja miihile kulusõ häste är sändse villadsõ püksi, nigu pildi päält nätä om. Noidõ püksega om kimmäs, et ütelgi kotussõl külm nakka-i!
Luisu Anneli seletäs, kost tull’ mõtõ sändsit lustlikkõ püksikõisi kudama naada: «Ma sai meili pääle ütskõrd säändse pilapildi, koh oll’ viil tekst man, õt UKU uudistoodõ. No ma võti sõs taast mõttõst kinni ja mõtli, õt mille säändsit pükse periselt es võinu tetä!»
Luisu Anneli kõnõlõs, et täl om üts hüä tutva, kiä näid kuda, a kudaja nimme külh ei saa vällä üldä. «Täl vanamiis niigi kõikaig hürises, õt tä säänest ull’ust tege!» ütles Anneli. «Algusõh olli neo püksi vallalidsõ otsaga, sis naksimi ka kinnidse otsaga tegemä. A säändsit pükse ostõtas külh: näid om esiki Saksamaalõ lännü. Üts kümme paari om külh näid är müüd.»
Nutovi Mirjam, Uma Leht
Valmistumaks väärikalt Eesti filmi 100. juubeliaastaks, toimuvad Kinobussi ja Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 eestvedamisel järgmisel aastal üleriigilised filmitalgud. Kinokunsti ning osaluskultuuri kokkupuutepunkte kompava eksperimendi eesmärgiks on panna eestimaalased ühiselt filmi tegema.
“Filmitalgute käigus tahame pakkuda koostegemise rõõmu kodanikuühiskonnale ning jagada massiivset filmi- ja meediaõpet,” sõnas Kinobussi juht Mikk Rand. “Talgute tulemusel valmib täispikk mängufilm, mis võtab kokku eestluse elujõu ning on kenaks kingituseks Eesti filmile, mis tähistab 2012. aastal oma 100. juubelit.”
Kodanikuühiskonna aktiviseerimiseks viivad filmiprofid kõigis Eesti maakondades jaanuarist aprillini läbi filmikoolitusi. Koolitustel ning veebikeskkonna www.filmitalgud.ee vahendusel saavad kõik soovijad kaasa rääkida filmi aluseks oleva stsenaariumi kirjutamisel, hiljem ka sobivate näitlejate valikul, võtteplatside ettevalmistamisel ning filmimisel. Loe edasi: Filmitalgulised vallutavad kogu Eestimaa
Aida peost kujuneb maakonnas üks suuremaid ja esinduslikumaid, mis toob kokku rahvast nii lähedalt kui kaugelt. “Pole just palju hetki, mida saame ajalooliseks tituleerida juba enne nende saabumist. Seekordne aastavahetus on kahtlemata üks nendest, sest koos 2010. aastaga vaob minevikku eesti kroon. Niisiis on meil küllaldaselt põhjust väärikaks tähistamiseks,” lausus Rannar Raba Eesti Pärimusmuusika Keskusest.
Märkimaks euroalaga liitumist ja kultuuripealinna tiitli saabumist Tallinnasse läheb suur osa ETV aastavahetusprogrammist eetrisse Estonia teatri juures peetavalt rahvapeolt, mida korraldavad sihtasutus Tallinn 2011, Rahvusooper Estonia ja Eesti Rahvusringhääling koostöös riigikantselei, rahandusministeeriumi, välisministeeriumi, Tallinna linnavalitsuse ja Eesti Pangaga.
Pealinnast vahendavad televaatajatele toimuvat õhtujuhid Anu Välba ja Marko Kaljuveer aga ka näiteks Anatoli Tafitšuk ja mitmed teised tuntud teletegijad.
Lisaks püütakse aastavahetusmeeleolusid mitmes teises Eestimaa paigas, seal hulgas Viljandis. Pärimusmuusika Aidast teeb reportaaže ja intervjuusid rahvusringhäälingu Kesk-Eesti korrespondent Olev Kenk.
Suurt aastavahetuspidu peetakse Pärimusmuusika Aidas teist korda. Eelmisel uusaastaööl tantsitas enam kui 300 peolist ansambel Apelsin.
Allikas: Eesti Pärimusmuusika Keskus
Enne jõule toimus Vikerkaaresilla eestvedamisel koosolek, kus arutati lõunanaabrite lätlastega koostöövõimalusi luua ühine veebiväljund “Sotsiaalne võrgustik ärkavale ajastule”, kaasates lisaks Eestile ja Lätile ka Leedu, Ukraina kogukonnad ning inglise ja vene keelt kõnelevate inimeste kogukonnad. Ühises ringis tutvustati oma seniseid tegevusi ning tulevikuvisioone.
Lätlased – Gara Vasara meeskond (GaraVasara.com), Juris (endine teleprodutsent), Vadim (ettevõtete ja veebilehtede platvormi ehitajate konsultant), Eriks (endine teleuudiste reporter) rääkisid oma projekti sünnist ning visioonist luua suurem, kogu Baltikumi ja teisi naaberriike kaasav sotsiaalne võrgustik. Gara Vasara on sõnade mäng ning tähendab tõlkes “pikk suvi”, aga ka “suur vaimsus”. Loe edasi: Loomisel on sotsiaalne võrgustik ärkavale ajastule
ETV heategevusprogrammi “Jõulutunnel” toetustelefonid sulgusid pühapäeva õhtul ning annetuskõnesid tehti üle 24 tuhande, kogudes hiidlaste haiglale 1 miljon 383 tuhat krooni.
“Hiidlaste soov, et nende meretaguses haiglas oleks kompuutertomograaf, leidis paljude televaatajate mõistmist ja toetust. Me soovisime ka laiemalt käsitleda ääremaade võimalusi, seal elamise riske ja suhteid suuremate keskustega ning suur tänu kõigile, kes elukorraldusele Eestis kaasa mõtlesid,” ütles Jõulutunneli produtsent Margus Saar.
Esimese jõulupüha 4,5-tunnise programmi partner oli Hiidlaste Koostöökogu, kes ühendab kohaliku kogukonna algatust osta Hiiumaa Haiglasse kompuutertomograaf, mis võimaldab hea diagnostika kohapeal ja seeläbi kiire ning õige meditsiiniabi.
Allikas: ERR
Kaunimate Aastate Vennaskond annab täna kl 19.00 Valga kultuuri- ja huvialakeskuses jõulukontserdi “Lumi langeb tasa lapsepõlve pääle”.
Kaunimate Aastate Vennaskond vaatab koos publikuga tagasi, millised olid need meie nooruse aastad, nende aastate jõulud, näärid, talved, laulud ja luuletused, soovid ja mõtted, kui olime lapsed.
Möödunud sajandi 20ndatest aastatest alates läbi nääriaegse 50-80ndate tänasesse välja. Kontsertetendus kestab 1,5 tundi ja laule on nii Eestist, Soomest, Venest, Ameerikast, Rootsist, Tšehhist, Ukrainast, Saksast kui ka Kaldast.
Indrek Kalda, kes rõõmustab oma 50. sünnipäeva juubeldades koos vennaskonnaga, on loonud laule, mida lauldakse samuti rõõmuga. Kontsert tasuline.
Allikas: kultuuri.net
Neljapäevase seminari eesmärk on pakkuda osalejatele palverännakut helide maailma ning kogeda ja praktiseerida mantrate laulmist ja meditatsiooni, et kasutada neid oma vaimse ümberkujunemise teel.
Jooga filosoofia ja teised traditsioonilised India õpetused usuvad kindlalt, et heli on looduses loova ilu esmane ja põhiline mõõde. Sama põhimõte leidub ka teistest riikidest pärinevates vaimsetes õpetustes üle kogu maailma. Meie suhe helidesse nende erinevates vormides väljendub muusikas, ülistuslauludes ja kõnes ning on oluline osa meie elust.
Joogas on helide kasutamine tõusnud tähelepanu keskmesse tänu mantratele. Mantratel on loomupärane omadus mõjutada inimese sügavamaid tasandeid. Koos iidse meditatsioonipraktikaga peetakse mantrate laulmist kõige tähtsamaks ja peenekoelisemaks joogapraktikaks. Neid praktikaid pole kasutatud üksnes mõistmaks alateadvuse väljendusi ja mustreid, vaid ka nende mõjutamiseks ja muutmiseks positiivses suunas. Loe edasi: Viimsis algab täna põnev rännak helide maailma
Ivi Rausi,
kultuuritöö juht
Meil Eestis on neli aastaaega. Igal ajal oma võlu ja valu. Talvel on kogu maa valge. Meid ümbritseb hääletu vatine vaikus. Kõik on justkui unne uppunud. Ega siis muidu mitmed loomad end kerra vea ja põõna. Isegi mõned inimesed magaksid hää meelega (kaasaarvatud mina) pikalt ja kaua, sest Emake Maa puhkab. Loodus puhkab. See on aeg iseendaga vaikselt olemiseks, puhastumiseks igas mõttes, et siis taas mõne aja pärast Ärgata.
Kevad toob alati meie meeltesse ürgset jõudu, lootust, soojust ja mida kõike veel. Kui talv on vaikuseaeg, siis kevad mu meelest ületab kõik aastaajad oma häälte kauniduselt ja rohkuselt. Milline imeline kõla on päikese käes sulavatel jääpurikatel või lumest läbimurdval ojakesel. Ja see lõhn, mida tundes su keha täitub õnnetundega. Ja need kelmikad linnud! Loe edasi: Lihtsalt üks mõtisklus
Maavalla koja vanem
Maavalla kalendris algas jõulukuu 25. päeval uus aasta, mille järkekorranumber on 10 224. Ligikaudu nii vana on meie maa ja rahva ühine lugu. Jõuludel on selles loos põline ja tähenduslik koht.
Jõulusid on pidanud meie maausulised esivanemad ning teised Euroopa põlisrahvad igiammustest aegades peale. Jõulud on aastavahetuspüha. Jõulukuu 25. päeval algab uus päikeseaasta.
Jõululaupäeva ehk vana-aasta viimast päeva tähistame suurima pidulikkusega. Esimesel jõulupyhal, 25.12. toimub kogu loonat ja koos sellega inimkonda puudutav pööre. Põhjapoolkera läheb vastu pikematele päevadele, valgusele, soojusele ning elule. Algab uus aastaring. Loe edasi: Maarahval algas jõuludega 10 224. aasta
