Sekretäride päeval selgub Eesti tippsekretär

Tippsekretär 2012 kutsevõistluse klienditeeninduse rollimäng. Foto: SA Innove
Tippsekretär 2012 kutsevõistluse klienditeeninduse rollimäng. Foto: SA Innove

Kolmapäeval, 24. aprillil toimub Tartu Kutsehariduskeskuses sekretäride kutsevõistlus „Tippsekretär 2013”, kus oma oskused ja teadmised panevad proovile sekretäritöö viimase kursuse õpilased üle Eesti.

„Sekretäride kutsevõistlus annab sõnumi, et kutseõppe tasemel on võimalik koolitada suurepäraseid sekretäritöö tegijaid,” rääkis kutsevõistluse hindamiskomisjoni esimees Riina Järve-Tammiste, lisades, et õpilaste tase tõuseb igal aastal. „Olen kutsevõistluse hindamiskomisjonis neljandat aastat ja pean tunnistama, et hindamine on raske. Piir võistlejate vahel on imeõhuke,” selgitas Järve-Tammiste.

„Sekretäride kutsevõistlused on hea proovikivi oma võimete, teadmiste ja oskuste testimiseks ning enda pingetaluvuse hindamiseks,” meenutas võistluse eelmise aasta võitja Ingra Küngas. Tema sõnul on võistlus ka hea võimalus jääda silma potentsiaalsetele tööandjatele. Loe edasi: Sekretäride päeval selgub Eesti tippsekretär

Sännas tuleb reedel väärtfilmiõhtu

26. aprillil kell 19 on Sänna Kultuurimõisas väärtfilmiõhtu, filmiks sel korral klassikaliselt südamlik ja romantiline prantsuse komöödia! “Populaarne tüdruk” (Populaire).

Filmi tegevus toimub 1950. aastate Prantsusmaa provintsis. Noor ja kaunis Rose on kihlatud linna edukaima noormehega, mis tõotab tütarlapsele õdusat ja rahulikku koduperenaise saatust. Paraku muutub kõik hetkel, mil Rose kohtab karismaatilist Louis’i. Nüüd on neil on ühine ja kindel siht vallutada maailm.

Vaata treilerit: http://www.youtube.com/watch?v=x0a_35I5hcE

Osalustasu 2 eurot. Filmiõhtu toimub koostöös Kinobussiga.

Info: Sänna Kultuurimõis, tel 555 88 929, www.kultuurimois.kultuuritehas.ee

Võrokõisi lipp juusk Contraga läbi Vana Võromaa

Contra. Foto: www.vorusoo.werro.ee
Contra. Foto: www.vorusoo.werro.ee

1. juunil peetäv III Uma Pido toimus edimäst kõrda vahtsõltvalitu võrokõisi lipu all. Luulõtajal ni joosumehel Contral om pido tähistämises plaan üts umbõ tükk tetä – lipujuusk läbi katsa Vana Võromaa kihlkunna, kokko 340 kilomeetrit. Üritüs nakkas 26. mail Võrolt ni jõud lõpulõ 1. juunil, Uma Pido pääväl, Võron peetävä Keriguplatsi laadamöllü keskel.

Contra juusk päämiselt suuri teie pääl, kohe kõik omma’ oodõtu juuskjale lehvitämä. Seole lisas omma’ joosutrassi lähkün elävä’-olõva’ inemise’-küläseldsi’ lahkõlt oodõtu juuskjale söögipoolist pakma, sest süük om juuskmisõ man väegä tähtis. Nii om egäütel võimalus anda uma osa lipu Umalõ Pidolõ joudmisõl. Tavaperäst spordivõistluisi söögikõrraldust timähavva ei tetä’. Kogo toidus võinu olla’ Võromaal kasvatõt-valmistõt.

Contra joosumarsruuti saa samaaigsõlt kaia’ internetist. Vastav link pandas inne juusku üles ni Uma Pido kodolehele (www.umapido.ee), Uma Pido aoraamaduõhe (umapido.wordpress.com) ku ka Facebooki Uma Pido ja Contra konto pääle. Ka saa nende lehti päält täpsämbät teedüst joosu plaani kottalõ.

Üten või kah juuskõ, sest tempo piässi kõigilõ konte müüdä olõma ja esi saa valida paraja hulga kilomeetrid. Kes juuskmisõst pikembält taht osa võtta – terve päävä vai esiki nädäli, pallõmi Contralõ teedä anda urvaste@gmail.com vai kõlista 5283540. Loe edasi: Võrokõisi lipp juusk Contraga läbi Vana Võromaa

Mais toimub Tallinnas looduslike pühapaikade konverents

Ahto Kaasik. Foto: maavald.ee
Ahto Kaasik. Foto: maavald.ee
9. mail algusega kl 10.00 toimub Tallinnas Riigikogu konverentsisaalis Toompea lossis (Lossi plats 1a) konverents „Looduslikud pühapaigad kui rahvuslikud kaitsealad – vajadused ja võimalused 2008-2020“.

Konverentsil käsitletakse riikliku arengukava „Eesti ajaloolised looduslikud pühapaigad. Uurimine ja hoidmine“ esimese viie tegevusaasta (2008-2012) olulisemaid tulemusi, järgmiste tegevusaastate (2013-2020) peamisi eesmärke ning nende saavutamise eeldusi.

Sündmuse korraldavad Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus, Riigikogu looduslike pühapaikade toetusrühm ja Hiite Maja Sihtasutus. Osalemiseks saab end kirja panna kuni 30.04. sellel võrgulehel: http://goo.gl/ppnDq

Konverentsi kava ja lisateave: http://www.fl.ut.ee/1182553

Aastatel 2008-2012 toimunud Kultuuriministeeriumi valdkondlik arengukava “Eesti ajaloolised looduslikud pühapaigad. Uurimine ja hoidmine” on mõeldud ajalooliste rahvuslike kaitsealade erakorralisteks ja kiireloomulisteks päästetöödeks. Võrreldes teiste loodus- ja kultuurimälestistega on pühapaigad olnud ajalooliselt eriti ulatusliku ja püsiva surve all ning on ilmselt Eesti kõige ohustatum mälestiste rühm. Loe edasi: Mais toimub Tallinnas looduslike pühapaikade konverents

Tartu tantsuklubis astuvad üles Elleri kooli õpilased

Erik Nisu ja Karl Madis Pennar esinemas kutsehariduse messil "Noor meister 2013" Tallinnas Eesti Näituste messikeskuses. Foto: Tartu tantsuklubi
Erik Nisu ja Karl Madis Pennar esinemas kutsehariduse messil “Noor meister 2013” Tallinnas Eesti Näituste messikeskuses. Foto: Tartu tantsuklubi
Tartu tantsuklubis astuvad 24. aprillil üles Heino Elleri nim Tartu Muusikakooli õpilased, õhtu algab kell 20.00 Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu).

Tartu tantsuklubisse on seekord musitseerima kutsutud Heino Elleri nim Tartu Muusikakooli õpilased, kelle südameis on olemas koht ka rahvamuusika jaoks. Tantsuks mängivad Erik Nisu (akordion), Gloria Kadarpik (viiul), Kaisa Kuslapuu (tinavile, torupill), Karl Madis Pennar (kitarr), Laura Kruusamäe (viiul) ja Lauri Kadalipp (cajon). Mängitakse 20. sajandi alguse küla- ja linnapidude tantsumuusikat Eestist ning võõrsilt.

Kõik rahvamuusikasõbrad on oodatud tantsuklubisse lustima. Soovitame enda heaolu tagamiseks kaasa võtta häid tuttavaid ja sõpru. Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.

Tartu tantsuklubi toimumisajad 2013. aastal kell 20.00–24.00 Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu): 24. aprillil, 8. mail, 22. mail, 11. septembril, 25. septembril, 9. oktoobril, 23. oktoobril, 6. novembril, 20. novembril, 4. detsembril ja 18. detsembril. Loe edasi: Tartu tantsuklubis astuvad üles Elleri kooli õpilased

Võrokeste lipp tantsib reedel Mooste folgile

Festivali kunstiline juht Ülle Podekrat. Foto: Rahvakultuuri Keskus
Festivali kunstiline juht Ülle Podekrat. Foto: Rahvakultuuri Keskus
Reedel, 26.aprillil kell 17.30 alustab oma teekonda Põlva kesklinnast Moostesse võrokeste lipp.

Koos TeateTantsu tantsijatega liigub lipp 15 kilomeetrit tantsu ja muusika saatel, jõudes kell 20 Mooste Viinavabriku õuele, kus toimub XIV eesti rahvamuusikatöötluste festivali Moisekatsi Elohelü avamine.

Põlva Tantsib tantsupäeva raames tantsib end reedel Moostesse üle 200 tantsija ning koos Mooste Rahvamuusikakooli muusikutega pannakse keerlema ka selle kevade esimene Kägara.

117 Uma Pido koorilauljat ja 58 konnakoorilauljat koos festivali külalistega annavad Mooste järve ääres kontserdi loojuvale päikesele.

Põlvamaa pärandiaasta tulehoidja Tiiu Ojasaare ja piduliste rongkäigu saatel jõuab võrokeste lipp peale päikeseloojangut Mooste Folgikotta, jäädes sinna aukohale kuni festivali lõpuni. Festivali laupäevane programm kulmineerub kell 18 võistluskontserdiga, kus 18 kollektiivi 107 muusikuga asuvad omavahel mõõtu võtma rahvamuusika töötlemises. Loe edasi: Võrokeste lipp tantsib reedel Mooste folgile

Uma Pido sai hindäle vahtsõ plakati’

UP_näopilt_Valavad1. juunil Võro Kubija laulukaarõ all maaha peetäv III võrokeeline laulu- ja rahvapido Uma Pido sai hindäle plakati, mille keskmen omma’ seoaastatsõ pido juhi’ Agu Trolla ja Maive Käos.

„Seokõrdsõ Uma Pido lavastaja Tarmo Tagamõtsa jutu perrä köüt III Uma Pido kokko kunagi pühäs peetü Võhandu jõgi, maa-, jõõ- ja onnõkivi’, pühälikkus ni äripäiv. Timahavvatsõ pido kavan om mitmid laulõ, mille seen om palvõ vai loits. Nä pututasõ kullõja süänd uma puhtusõ ja sügävüsegä. Ka astva pidolt läbi Laheda muti’,“ kõnõlõs Uma Pido kõrraldaja Ursula Zimmermann.

„Ilo ja elo om III Uma Pido ja Võhandu jõõ kivve ütisosa. Kuu aigu inne pito tulõ pilli- ja lauluhelü’ puhtas puhku ja köhätädä – tõnõkõrd ka kapstatünni kaia’ ja uuri, kas hää om alalõ, kas jõvvuga kivi om olõma. Kas maapõhi om alalõ?
Kimmähe om nüüd aig puhta rõiva’ kapist vällä võtta ja üle kaia’. Keväjäne Võhandu vesi om alostanu käüki Kubijalõ, III Umalõ Pidolõ!
Mehe’ – sall õkvas!
Naasõ’ – sukaq sirgõs!
Poiskõsõ’ – pilli’ hõikama!
Tütrigu’ – saia’ ahjo!“
Nii hõikas Uma Pido lavastaja Tarmo Tagamets Võrolt kõigilõ Uma Pido lauljile ja küläliisilõ.
Loe edasi: Uma Pido sai hindäle vahtsõ plakati’

Raievõistlustel Kevadkarikas 2013 võidutses eestlane

Laasimises võtavad omavahel mõõtu Soome võistleja Klaus Oinonen ja Pärnumaa KHK esindaja Meelis Štutšnikov). Foto: Jüri Pere, Eesti Metsaselts
Laasimises võtavad omavahel mõõtu Soome võistleja Klaus Oinonen ja Pärnumaa KHK esindaja Meelis Štutšnikov). Foto: Jüri Pere, Eesti Metsaselts
Läinud reedel ja laupäeval (19.-20.04) Tartus Maamessil toimunud raievõistlustel Kevadkarikas 2013 oli võidukas Valga Puud esindav ja Jonseredi saega võistlev eestlane Andres Olesk, kes edestades teise koha saanud Stihliga võistlevat soomlast Vesa Kurki vaid kolme punktiga. Kolmanda koha sai samuti Valga Puu esindaja Jonseredi mees Martin Muttik.

„Võistlus oli ülipõnev,“ rääkis Kevadkarikas 2013 peakorraldaja Mart Kelk. „Võitja selgus alles viimase ala – laasimise järel,“ lisas Kelk. Enne laasimist püsis Olesk teisel kohal, kaotades soomlasele 15 punktiga. Parim juunior oli Helvis Koort, teine Meelis Rus ning kolmas Jarro Mihkelson, kes kõik esindasid võistlustel Luua Metsanduskooli.

Peakorraldaja Mart Kelk lisas, et võistlused oli pingelised, eestlastele pakkusid konkurentsi Leedu, Läti ja Soome raiemehed, kusjuures Soome esindus oli samas kosseisus, millega võideti hiljuti maailmameistrivõistlused. Raeievõistlustel võeti omavahel mõõtu saeketivahetuses, täpsussaagimises, kombineeritud järkamises ja laasimises. Loe edasi: Raievõistlustel Kevadkarikas 2013 võidutses eestlane

Sakala Keskus kutsub Viljandisse suurele talgupäevale

Kõik, kellele läheb korda Viljandi kultuurielu ja kodulinna heakord on oodatud 4. mail Sakala Keskuse korraldatavale Suurele Talgupäevale. Kosutavaid talgutöid jätkub tervele perele!

Talgupäev saab alguse kell 11.00 Kaevumäel ning jätkub Sakala Keskuses nostalgilise seminariga „Kiriküüt 20“ ja mõttetalguga „Teeme Ära Viljandi Kunstielu!“. Suur Talgupäev on inspireeritud kunagisest Viljandi linna kunstifestivalist Kiriküüt. Festival toimus esimest korda 1993 aasta kevadel ning ka siis toimus seminar ja aktsioonid linnaruumis.

Üheksakümnendate aastate kiired protsessid ühiskonnas väljendusid aktiivses ja entusiastlikus kultuurielus. Viljandi südames asuvas kultuurimajas, nüüdses Sakala Keskuses, tehti 20 aastat tagasi algust kunstifestivaliga “Kiriküüt”, mis on samuti suure märgilise tähtsusega. Selle sündmuse olulisus Viljandi kunstielus on aga seni põhjalikumalt käsitlemata. Intensiivsetele aegadele on järgnenud ligi kümme aastat introvertsemat tegutsemist.

Tähendab see tegelikult professionaalsemat ja rikkamat hingeelu või on tegemist vaikse hääbumisega? Kuidas edasi minna? Mida saame kunagiste tegijate kogemusest õppida? Kõige tähtsam – kas Viljandi vajaks uut algust ja uut kunstifestivali?
Nende küsimuste üle arutletakse Sakala Keskuse sammassaalis kell 15.00 algaval nostalgilisel seminaril „Kiriküüt 20“ .
Seminarile järgneval „Teeme Ära Viljandi Kunstielu!“ mõttetalgul sõnastame praegused valupunktid ning kaardistame parimad arengusuunad.

Suur talgupäev saab alguse asjaliku toimetamisega lossimägedes kaevumäel. Seal koristame üheskoos talvisest prahist Viljandi ilusa vabaõhulava. Pärast talgutöid ootab Sakala Keskuse hoovis talgusupp ning avatakse Viljandi kunagist värvikat kunstifestivali „Kiriküüt“ meenutav seminar. Loe edasi: Sakala Keskus kutsub Viljandisse suurele talgupäevale

Põlvas avab uksed esimene kodukohvik Tillu

kodukohvik TilluKui Tartus või Pärnus, rääkimata Tallinnast on avatud juba mitmeid õdusaid omanäoliseid kohvikuid nagu Anna Edasi, Supelsaksad, või Nop, siis Põlvas on see nišš veel täitmata. Põlvas avab esimene kodukohvik uksed 27. aprillil kell 13.00.

Kaks aastat tegutsenud Põlva talupoe tütarlapsed otsutasid selle tühimiku täita ning tulemusena avatakse laupäeva lõuna paiku isevärki toidukoht. Kohvik asub talupoe ruumides ning peale meeliülendavaid saialõhnu, mis hiilivad avatud pagarikojast ka kohviku ja poe poole peale, pakutakse kergemat sooja sööki, põnevaid salateid ning igapäevaselt on valikus ka paar suppi ja praadi.

Kodukohvik on mõeldud lastega peredele, sooja lõunasööki soovivale inimesele, kohvi ja koogi nautlejale, pisematele seltskondadele. Samuti on võimalik vastavatavast kohvikust tellida toitlustust, kas ainult toitude valmistamise näol või peoteenindusena. Rääkimata tortidest, kookidest ja kringlitest.

Põlvas raudteejaama vastas asuv talupood on silma paistnud mitmete huvitavate sündmustega nagu porgandite söömise maailmarekord või kohvikule sisekujundaja otsimine, tasuks 50 aastat tasuta kohvi ja kooki. Ka kodukohvik liidetakse oma tegemistega sellesse mõnusasse melusse ning kuna erinevaid tegevusi on piisavalt rohkesti, et kõik enam talupoe nime alla ei mahu, siis toimuvad ka ristsed, kus kogu sülemile antakse uus nimi Tillu. Loe edasi: Põlvas avab uksed esimene kodukohvik Tillu

Tartus tutvustatakse võru-eesti veebisõnaraamatut

Teisipäeval, 16. aprillil kell 18 tutvustavad TÜ Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuses Kaur Männamaa ja Jüvä Sullõv võru-eesti veebisõnaraamatu uut versiooni: http://synaq.org.

Vaatame, kuidas sõnu otsida, kuulata ja (NB!) kuidas ise oma häälega sõnu sisse lugeda! Kõik huvilised on oodatud! Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse aadress: Lossi 3-134, Tartu

Lisainfo: Triin Iva, tel 737 5422 või triin.iva@ut.ee

Esmaspäeval algab Kristiine noortekeskuses keskonnanädal

15.-19. aprillil toimub Kristiine noortekeskuses keskkonnatemaatikale pühendatud nädal, mille raames soovime suurendada teadlikkust keskkonnasõbralikust käitumisest. Plaanis on korraldada teemakohaseid õppekäike, vestlusringe, filmiõhtuid ja taaskasutusele suunatud töötubasid.

Nädala jooksul külastatakse Ülemiste veepuhastusjaama ja AHHAA keskust, meisterdatakse mahlapakkidest rahakotte ning õpitakse vanapaberist ise uut paberit tegema. Kõikidel õhtutel on kavas vaadata mõnda põnevat dokfilmi mis räägib keskkonnaprobleemidest. Filmiõhtud toimuvad koostöös DOFF filmiklubiga. Keskkonnanädala kava ning kogu lisainfo leiab Kristiine noortekeskuse kodulehelt ja samuti Facebooki kontolt.

Lisaks on iga päev võimalus mängida keskkonnateemalisi lauamänge, joonistada pilte rohelisest loodusest ja osaleda viktoriinis „Kõige keskkonnateadlikum noor.“

Kristiine noortekeskus on tore koht kõikidele noortele, mis pakub erinevaid võimalusi oma vaba aja sisustamiseks turvalises keskkonnas. Kõik Tallinna noortekeskused on üldjuhul avatud esmaspäevast reedeni 14.00 – 20.00. Lisainfot leiab noortekeskuste kodulehtedelt.

Rohkem infot meie kodulehel: www.taninfo.ee

Allikas: Kristiine noortekeskus

Mürgü Marje: tükü kiruta tuust, mis õkva süäme pääl om!

Mürgü Marje ütel, et mõnikõrd saa ütest hääst ütlemisest terve näütemäng kokku. Foto: Uma Leht
Mürgü Marje ütel, et mõnikõrd saa ütest hääst ütlemisest terve näütemäng kokku. Foto: Uma Leht
Krabi külätiatri vidäjä Mürgü Marje (37) sai õkva läbi saanul tiatrikuul kats kõrda rõõmu tunda: Hindätiidmise avvohinna ja vahtsõ tüküga «Massu massmise mass» Kagu-Eesti maatiatripääväle päsemise iist. Krabi külätiatri om joba nii kõva kaubamärk, et inne ku vahtsõ tükü sisugi teedä om, tellitäs näütemäng joba ette ütte vai tõistõ paika är.

Su egäpääväne tüü om saepurust kütmisepulgakõisi kottõ sisse pandminõ. Kas tuu tulõ näütemänge kirotamisõl kasus vai kah’os?
Tuu tulõ kasus, selle et tii füüsilist tüüd, a pää om tuu man valla. Nii mõnigi hää mõtõ tulõ siin tüü man pähä.
Vahel kuulõt tüü man kah mõnõ hää ütlemise, midä saat kohegi etendüste är tarvita.
Meil om inämb-vähämb uma külä rahvas tüü man kuun ja nä joba tiidvä, et ku koskilt midägi hääd kuuldva, sis ütlese mullõ kah.

Kuis sul tuu näütemängu luuminõ käü?
Mõnikõrd saa ütest hääst ütlemisest terve näütemäng kokku.
Üts poiss kõnõl’ meile, et timäl vanaimä vai kiäki tõnõ vanõmb inemine oll’ kõnõlnu, et nüüt saat pinssi «autumaadiga», mitte «autumaadist»… Nii sündü meil tuu ilmadukuulsa «Pinsipäiv».
Tõnõkõrd kuulõt telekast mõnt ull’ust. Poliitigu väega mõistlikku juttu ei kõnõla, a muiduki nä tegevä tuud ilmadutarga näoga. Tuu aja süäme tävves, toolõ käänät vähäkese vinti manu ja tulõ jäl tükk!

Kuis sündü vahtsõnõ massutükk?
Kuigi trehvsi ütte Riigikogu infotunni kaema ja meediäst tull’ kah nigu ussõst ja aknõst, mändsit massõ kõik tahetas tetä.
Tuudsamma riiklikku süümiskavva, midä mi sääl kah irvitämi, tuud kuulsõ raadiost. Kellelgi tull’ jäl maru tark mõtõ, muiduki matõti sinnä ilmadu raha – no lätt süä täüs, noh!
No ja sis oll’ viil aastalõpp kah käen ja tuludeklaratsiooni tegemine ussõ iin ja nii taa tükk huuga tettüs saigi – et kõik saanu arru, midä tulõ massa ja midä ei tulõ!
Nigu meile maakunna tiatripääväl üteldi, olõmi sääne sotsiaalteraapilinõ tiatri: naarami mi kõigi ütitside häti üle. Ikma pidänü, a tuu ei avita, nii et innembi ma naara joba! Loe edasi: Mürgü Marje: tükü kiruta tuust, mis õkva süäme pääl om!

Eestisse lisandub ligi 150 000 uut kohanime

Riigikogu võttis eile vastu kohanimeseaduse ja kinnistusraamatuseaduse muutmise seaduse, mis korrastab mitteametlike kohanimede registrisse kandmist, samuti täpsustab kohanimede määramist ja kasutamist.

„Kui tahame, et kiirabi ja postiljon jõuaksid õigesse kohta, tuleb erinevatel kaartidel tagada üheselt arusaadavad kohanimed. Seetõttu tuleb registrisse kanda ka mitteametlikud kohanimed, mida praegu kasutatakse näiteks aadressiandmetes või maakaartidel, “ selgitas vastava seaduseelnõu algatanud regionaalminister Siim Kiisler.

Seadusmuudatused võimaldavad koguda kõik need kohanimed kohanimeregistrisse ning tagada toimiv aadressiandmete süsteem, et kiirreageerijatele oleksid leitavad nii jõed, järved kui ka mäed ja järsud kaldapealsed. Samuti tagatakse, et sama kohta nimetataks erinevates registrites ühesuguse nimega ja nimekuju oleks nii kaartidel kui ka andmekogudes ühesugune. Vastu võetud seadusemuudatuse tulemusel võib registreeritud kohanimede arv regionaalministri sõnul kasvada isegi 4-5 kordseks. „Täna on registris ligikaudu 42 000 kohanime. Kui lisada kõik need kohanimed, mida laialdaselt kasutatakse, aga ametlikult justkui ei eksisteeri, kasvab see arv hinnanguliselt 200 000-ni,“ ütles Kiisler.

Seadus jõustub 2013. aasta 1. juulil. Loe edasi: Eestisse lisandub ligi 150 000 uut kohanime

Tulekul viies TEDxTallinna konverents “Piiri peal”

TEDxTallinn3. mail 2013 toimub Tallinnas Salme Kultuurikeskuses viies TEDxTallinna konverents alateemaga “Piiri peal“.

Esinejad jagavad oma visiooni piiri peal meditsiinist, kirjandusest, keskkonnast, valitsemisest, muusikast, kunstist, tulevikutrendidest, teatrist, haridusest ja muust huvitavast. Üles astuvad teiste hulgas futurist ja ettevõtja Michael Vassar, eestivene kirjanduse edendaja Igor Kotjuh, ökotsiidi vastase võitluse eestvedaja Polly Higgins, avatud andmete ja avatud valitsemise propageerija Ton Zijlstra, helilooja ja pianist Kristjan Randalu, kunstnik Okeiko, haridusuuendaja Frida Monsén, ennustusturgude ekspert Robin Hanson, teatrijuht Peeter Jalakas ja filmimees Rein Maran.

Selleks, et saada osa inspireerivatest ja piiri peal ideedest, korralda oma kogukonnas, töökollektiivis või lihtsalt sõpradega ühisvaatamine.

Mis on TEDxTallinn 2013 ühisvaatamine? Ühisvaatamine on võimalus koos sõprade, kolleegide, kooli- või organisatsioonikaaslastega ja ka inimestega erinevatest valdkondadest jälgida reaalajas TEDxTallinn 2013 otseülekannet. Selleks, et ka Sinu sõbrad, tuttavad, kaaslased ja sama kandi inimesed osa saaksid, tule meie korraldustiimi üheks ühisvaatamise eestvedajaks. Loe edasi: Tulekul viies TEDxTallinna konverents “Piiri peal”

Puigal om joba 13. kõrda näütemängupäävä peetü

Mamastõ kooli latsõ saiva kittä vannomuttõ hää mängmise iist. Foto: Uma Leht
Mamastõ kooli latsõ saiva kittä vannomuttõ hää mängmise iist. Foto: Uma Leht
Puiga kuul kõrrald’ latsilõ joba kolmõtõistkümnendät kõrda võrokiilse näütemängupäävä. Näütemängupäivä peeti 19. urbõkuul. Võrokiilsit tiatritükke oll’ tettü eläjist, koolielost, laadast ja pall’ost muust.

Püüne pääl näütsi hinnäst trupi mitmõlt puult Vanalt Võromaalt: Harglõst, Pikästkannust, Vilustõst, Mamastõst, Puigalt, Parksepäst, Kääpält, Haanist, Vahtsõliinast, Osolast ja Võrolt.

Hindamiskogo meelest tull’ kõgõ parõmbalõ vällä Kääpä põhikooli tükk «Varõsõlõ valu, harakalõ haigus – mi lats olku terve». Sepä Liidja kirotõt ja Kähri Jana vällä säet näütemäng kõnõlõs tuust, kuis kodoeläjä oppasõ pernaasõ liinast küllä sõitnu latsõlatsõ maasüüki süümä.

Näütemängupäävä hindamiskogo kitt’ ka Haani kooli Juku-nall’ust kokko säetüt tükkü. Pikäkannu kuuli kiteti Eesti riigi sündümise ao põnõva kujotamisõ ja Vahtsõliina kuuli huvitava luulõpruukmisõ iist.

Mamastõ kooli latsõ saiva kittä vannomuttõ hää mängmise iist. «Latsil tulõva kõgõ parõmbahe vällä iks katõkõnnõ, ku umavaihõl kõnõlõsõ vanõmba inemise, a ma olõ kummutanu näide arvamist ja seletänü, et võro kiil ei olõ õnnõ mutikõisi kiil,» kõnõl’ Mammastõ kooli latsi juhendaja Lepassoni Marju. Loe edasi: Puigal om joba 13. kõrda näütemängupäävä peetü

Tartu Folgiklubis esinevad Kärt Johanson ja Maarja Nuut

Kolmapäeval, 17. aprillil esinevad Tartu Folgiklubis Kärt Johanson ja Maarja Nuut. Tartu Folgikubi algab kell 19 traditsioonilise autoritunniga, mille esinejaks on seekord Kärt Johanson. Esinejat küsitleb Ants Johanson. Tartu Folgiklubi autoritunnid jõuavad ka Klassikaraadio eetrisse, saatesse Folgialbum. Kell 20.30 jätkub õhtu plaadiesitluskontserdiga: oma albumit “Soolo” esitleb noor viiuldaja Maarja Nuut.

Maarja Nuut on Virumaalt pärit viiuldaja ja laulja. Mõned aastad tagasi Viljandi Kultuuriakadeemiasse pärimusmuusikat õppima asudes võlusid teda vanade eesti külapillimeeste mängu kõla ja intensiivsus. Hetkel õpib Maarja Stockholmi Kuningliku Muusikaakadeemia magistriõppes ning uurib eesti vanemat viiulimuusikat ja tantsu. Ta tegutseb õpetajana ning on andnud kursusi nii Eestis kui välismaal. Maarja mängib ka ansamblis Knihv ning rahvusvahelises kollektiivis Ethno in Transit, neist viimasega on intensiivselt kontserte antud üle terve Euroopa aga ka Austraalias.

Tartu Folgiklubi algab kell 19 klubis Jazz (Ülikooli 20, I korrus). Pileti hind on 3 eurot, sooduspilet õppuritele ja pensionäridele 2 eurot, kuni põhikooli lõpuni tasuta, rahvarõivastiil riietuses annab lisasoodustuse piletihinnas.

Tartu Folgiklubi korraldab MTÜ Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts.

Lisainfo:
Ants Johanson, tel 5057303
Maarja Nuut, tel 56606958

Keväjäne sildirõõm

Foto: Uma Leht
Foto: Uma Leht
Ku talon om pini, piä-i müüdäkäüjit õkva «Purõja pini» sildiga hiidütämä. Võro küle alt Meegomäelt peri polaaruurja Palo Timo oll’ Karula rahvuspargin suusamatkal, ku üte talo man jäi silmä silt «Tan eläse pini ja timä inemise».

«Seo om peris vahva pini iist hoiataja silt. Säänest torrõt olõ-i ma inne nännü ja selle jaga tuud Uma Lehega,» selet’ Timo ja saat’ meile pildikese kah.

Uursõ perrä, et pinisilt om rahvamuusigu Roose Celia Pirrupuusaarõ talo man. Celia ütel’, et sildi mõtõ om tuu, et müüdäkäüjä (vai suusataja) saasi arvu: tii lätt talohoovist läbi. «Sis inemine tiid, et taa ei olõ suvõkodu, ja om valmis, et talu man om pini kah,» ütel’ Celia.

Harju Ülle, Uma Leht

Täna toimub I Põlvamaa noormeeste tervisefoorum

Projekt Mehed Liikuma koostöös Põlva Maavalitsusega korraldab 11. aprillil esimese Põlvamaa noormeeste tervisefoorumi.

Põlva Kultuuri- ja Huvialakeskuses toimuva ürituse eesmärgiks on parandada Põlvamaal elavate ja õppivate noorte meeste tervise- ja liikumisteadlikkust ning aidata kaasa jätkusuutliku ühiskonna arengule.

Foorumil räägitakse laiemalt meeste tervisest, riskikäitumisest, tervislikest eluviisidest ja meeste rollist ühiskonnas: esinejatena astuvad ülesse meestearst Kristo Ausmees, suusakuulsus Jaak Mae, Eesti Kaitseväe Värbamiskeskuse peaspetsialist Ott Tuuling, Politsei- ja Piirivalveameti vanemkomissar Rainer Rahasepp ja saatejuht Kertu Jukkum. Foorumi avab Põlva maavanem Ulla Preeden.

Lisaks on üritusel võimalik tutvuda Aide autokooli, Politsei- ja Piirivalveameti, Kaitseliidu Põlva maleva, Maanteeameti, Eesti Kaitseväe Värbamiskeskuse ja Lõuna Päästekeskuse tegevusega.

I Põlvamaa noormeeste tervisefoorumist on osa võtmas rohkem kui 150 noormeest vanuses 15-19 eluaastat. Üritust rahastatakse Hasartmängumaksu Nõukogu vahenditest.

Allikas: MTÜ ABC Arendus

Tuleretk tähistab Jüriöö ülestõusu 670. aastapäeva

Jüriöö tuleretkTänavu möödub 670 aastat Eesti vanema ajaloo ühest intrigeerivamast sündmusest, 23. aprillil 1343 alguse saanud Jüriöö ülestõusust, mille tagamaad on senini suures osas selgusetud.

1343. aasta 23. aprillil süütasid harjulased ühel künkal oleva maja, mis pidi olema ülestõusu algussignaaliks. Et Harjumaal oli jüripäeva puhul tavaks põletada lõkkeid, on võimalik, et sakslased ei taibanud kohe, et alanud on eestlaste ülestõus. Ordumeistri kaplanile Bartholomeus Hoenekele omistatud nn Liivimaa noorema riimkroonika järgi rüüstasid eestlased Padise tsistertslaste kloostri ning tapsid sealsed mungad, samuti hulgaliselt saksa soost vasalle. Tõenäoliselt hävitati Harjumaal ka peaaegu kõik selleks ajaks sinna tekkinud mõisad, mida Sulev Vahtre arvates oli 21-31 ringis. Pääsenud sakslased pagesid Paide ja Tallinna linnamüüride taha. Kuivõrd kiiresti kogu Harjumaad haaranud ülestõus täpselt toimus, on jäänud ebaselgeks, kuid tõenäoliselt haarasid eestlased maa enda kätte paari päevaga.

Olenemata sellest, et eestlaste peavägi sai maikuus orduväe käest Sõjamäel tänu ordumeistri kavalale pettusele lüüa, hoiti maapiirkondade linnuseid veel aasta lõpuni enda valduses. Pärast mardipäeva saabusid orduvägedele Preisimaalt lisajõud ja ordumeister andis sõjaväele korralduse Harjumaal kõik vanad koos noortega maha tappa, mis ka täide olevat saadetud. Viimased talve hakul orduväe kätte langenud linnused olid Varbola Jaanilinn ja Lohu Jaanilinn. Pärast seda kirjeldati Harjumaad kui “tühja ja paljast maad”. Lääne-Eesti saari suudeti eestlaste valduses hoida pea kaks aastat kuni oldi ka seal lõpuks sunnitud suuremale jõule alla vanduma ja rahu sõlmima. Loe edasi: Tuleretk tähistab Jüriöö ülestõusu 670. aastapäeva

Kagu Kabujalakõsõ tähistab 15. sünnipäeva kontserdiga

KabujalakesedPõlvamaa noorte rahvatantsurühm Kagu Kabujalakõsõ tähistab oma 15. tegevusaastat suure kontserdiga 11. mail Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses.

1998. aastal loodud rahvatantsurühma juhendajateks on riiklikult tunnustatud koreograaf ja tantsuõpetaja Maido Saar ning noored andekad tantsujuhid Aveli Asber ja Andre Laine.

Peamiselt tantsitakse Maido Saare tantse, sest need räägivad just sellest, mis noortele tähtis – armastus, sõprus ja seiklused. Hea meelega hoitakse repertuaaris ka teiste Eesti tuntud autorite tantse ning folkloorseid tantse.

Sünnipäevakontsert kannab nime „Soojad jäljed“. „Kagu Kabujalakõsõ on sõpruskond, kes jätab endast alati maha soojad jäljed,“ räägib juhendaja Aveli Asber. „Neid jälgi on kaugemal ja lähemal, paljudel lavadel ja platsidel, südametes ja silmades. Kõige tähtsam on see, et neid jälgi tuleb aina juurde ja need jäljed ei jahtu.“

Sünnipäevakontsert toimub Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses 11. mail kell 18. Alates kella 17-st saab kultuurikeskuse fuajees vaadata näitust Kagu Kabujalakõsõ tegevusest läbi 15 aasta. Piletid hinnaga 3 € on müügil tund enne kontserdi algust kohapeal.

Lisainfo: Kätlin Hoop, tel. 56 639 661, Kagu Kabujalakõsõ

Viljandimaa noorsootöötajad õppisid läbipõlemist ennetama

Viljandi maavalitsus korraldas maakonna noorsootöötajatele tervisealase koolituse, millel osalejad said teoreetiliste teadmiste kogumise kõrval hinnata ka praktikas oma tervislikku seisundit.

„Viljandimaa noorsootöötajatele, noortekeskuste töötajatele ja huvijuhtidele mõeldud koolituspäevade eesmärk oli jagada noortega töötavatele spetsialistidele igapäevatöös hakkama saamiseks nii psüühilise kui füüsilise tervisega seotud teadmisi,“ tutvustas Viljandi maavalitsuse noorsootöö peaspetsialist ja alaealiste komisjoni sekretär Riina Tootsi.

„Maakonna noorsoovaldkonna arengu tagamisel pean oluliseks valdkonnapädevuste tõstmisele lisaks pakkuda noortega töötavatele inimestele nende koormuse juures –enamasti vastutavad nad ju mitme valdkonna eest – ka oskusi ja teadmisi ennekõike iseendaga toime tulla,“ selgitas Riina Tootsi.

2. ja 3. aprillil Võrumaal Võru-Kubijal teoks saanud koolituse läbiviijateks olid OÜ Katriitos kliiniline psühholoog ja koolitaja Triinu Niiberg-Pikksööt ning MTÜ Vireo Tervis ja Sport füsioterapeut-toitumisnõustaja ja treenerid.

Koolituse esimesel päeval räägiti tööstressi ja läbipõlemisega seotud teemadel: kuidas ennetada, märgata ja leevendada stressi ning vältida läbipõlemist iseendal ja kolleegil. Kõne all olid ka abistavate elukutsete tööstressi ja läbipõlemist soodustavad faktorid. Osalejatele jagati ühtlasi praktilisi oskusi stressi ja läbipõlemisega toimetulekuks.

Koolituse teine päev oli kavandatud tervisepäevana, mille käigus said noorsootöötajad hinnata oma tervislikku seisundit; teha läbi südame- ehk vastupidavustreeningu ning osaleda treeningu- ja toitumisalasel seminaril. Tervisliku seisundi hindamise tulemuste kohta anti kohe ka tagasisidet ja tehti nõustamist.

„Koolituse lõpuks olid noorsootöötajad saanud oma tervislikust seisundist parema ülevaate ja professionaalseid nõuandeid, kuidas kiire töötempo ja suure vastutuskoorma juures võimalikult hästi toime tulla ning nii füüsiliselt kui vaimselt terveks jääda,“ rääkis Riina Tootsi.

Teise koolituspäeva lõppu mahtus tema sõnul veel ka Võru avatud noortekeskuse külastamine. Keskuses kohtuti kohalike noorsootöö edendajatega, kes tutvustasid Võrumaa noorsootöös toimuvat.

Allikas: Viljandi maavalitsus

Lihavõtetest ja jürikuu tegemistest Vabaõhumuuseumis

Foto: tlu.ee
Foto: tlu.ee
Kohe-kohe on algamas jürikuu, kuid enne kui tutvustame Eesti Vabaõhumuuseumi sündmusi aprillis, kutsume kõiki tähistama koos meiega lihavõttepühi. Pühapäeval, 31. märtsil toimub muuseumis palju põnevat, kus ise kaasa lüüa saab.

Värvime looduslike vahenditega mune, korraldame kaunima pühademuna konkursi ja munakoksimise võistluse, meisterdame kartulist lihavõttejäneseid ja punume paelu. Kell 12 algab linnuvaatluspäeva jalutuskäik. Kell 15 algab Sutlepa kabelis I ülestõusmispüha jumalateenistus, teenib õpetaja Toomas Paul. Müügil on valik kauneid pühadepostkaarte 1930ndate aastate stiilis, kaarte saab kohe ka posti panna. Ürituse täpse kava leiab muuseumiveebist www.evm.ee.

* Lihavõttest algas Lõuna-Eestis kevadine kiigeaeg, ning muuseumi külakiiged kutsuvad lahkesti kiikuma. Ole ettevaatlik ja järgi täpselt kiigel antud juhiseid!

* 5.-7. aprillil saab Härjapea talus näha leivategu! Värsket isetehtud rukkileiba saab kaasa osta Kolu kõrtsist.

* Kuie kooli haridusprogramm: 2-4 klassidele 15.–19. aprillini „Muuseumitund taluperest“, kus kehastume talupere liikmeteks – peremeheks, sulaseks, perenaiseks, lapseks või hoopiski saunikuks ning saame endale ka uue nime ja vanuse. Nagu töökale perele kohane, teeme erinevaid talutöid – saeme puid, teritame nuge, teeme võid, koorime kartuleid ja palju muud. Lisainfo: www.evm.ee, registreerumine: kuiekool@evm.ee; tel 6549 126. Broneeringuid saab teha ka koolilõpu- jt programmidele! Loe edasi: Lihavõtetest ja jürikuu tegemistest Vabaõhumuuseumis

Saarlased ja hiidlased mängivad täna praamil jalgpalli

Foto: jalgpall.ee
Foto: jalgpall.ee
Laupäeval, 30. märtsil kell 12:30 toimub keset Heltermaa-Rohuküla liini parvlaeval Muhumaa Saaremaa ja Hiiumaa ajalooline sõpruskohtumine jalgpallis.

Idee autor Kärdla linnapea Georg Linkov ütles, et saarlaste ja hiidlaste ajalooline sõpruskohtumine juhatab uhkelt sisse kogu algava hooaja. „Kahe saarerahva omavahelised mõõduvõtmised on ikka olnud eriliselt pinevad, nii mõtlesime korraldada Saaremaa – Hiiumaa maavõistlusmängu neutraalvetes, aga see osutus kalliks. Seega otsustasime Heltermaa–Rohuküla liini ja parvlaeva Muhumaa kasuks – saarlaste poolt laev ja hiidlaste poolt meretee, nii et kokkuvõttes ikkagi neutraalne pind. Jalgpall piiranguid ei tunne ning tõestame nüüd, et seda saab mängida igal pool, ka keset merd laevatekil,” märkis Linkov.

Mäng toimub parvlaeva Muhumaa alumisel tekil, kuhu paigaldatakse kunstmuru ja väravad. Mängu kestus on 2×15 minutit, mängijate arv 5+1. Laeva tervise huvides peetakse kinni erireeglitest: palli maksimaalne kõrgus mänguväljakul on 120 cm ning küljeaut mängitakse maast. Loe edasi: Saarlased ja hiidlased mängivad täna praamil jalgpalli