Erkki Peetsalu

Võrumaa väikeettevõtjad osalesid Riia toidumessil

Niilo Tiit ja John Cirieco Riias oma toodangut paigutamas. Foto: Võru maavalitsus

5.-6. septembril osalesid Võrumaa väikeettevõtjad Baltikumi suurimal toidutootjate messil Riga Food. Messil oli võimalik tutvuda toidutrendide ja -toodetega, näha uuenduslikke tootmisliine ja pakkimisseadmeid ning leida koostööpartnereid.

Võrumaa ettevõtjad jagasid messil infot oma tegevuse ja toodangu kohta. Külalistel oli võimalik degusteerida Nopri kohupiima- ja juustutooteid ning JoniJoni köögivilja- ja tsitrusesukaade. Eraldi väljapanekuga oli messil esindatud Taarapõllu talu.

„Positiivse mulje jättis see, et Läti toidutootjad olid piirkondade kaupa esindatud eraldi messihallis ja osalemine oli neile seal tasuta,“ sõnas Nopri talu peremees Tiit Niilo, kes vahetas Läti ettevõtjatega kogemusi.

Messi raames toimus Võrumaa, Madona piirkonna ja Pihkva oblasti ettevõtjate vaheline ühisseminar, kus tutvustati uusi tegijaid ja käimasolevaid projekte.

Messi külastamist toetas ESTLATRUS territoriaalkoostöö programm „Foster SME“, kus Eesti poolseks partneriks projektis on Võru Maavalitsus.

Allikas: Britt Vahter

Avatud Ühiskonna Foorum: sõnavabadus ja vihakõne

Mall Hellam, Avatud Eesti Fondi juhataja

Avatud Eesti Fond ootab huvilisi sel neljapäeval, 12. septembril juba 18ndat korda arutlema avatud ühiskonna ees seisvate väljakutsete üle. Tänavu võtame vaatluse alla internetis lokkava vihakõne ja küsime, kas vaenamist on võimalik vähendada ka karistusseadustikku muutmata.

Eesti on võrguvabaduselt maailma esiriik. Need, kes siinset vabadust naudivad ja sellest oma tuluallika on teinud, peavad arutelusid vihakõnest tihtipeale nendevastaseks rünnakuks ning põhiseadusliku põhiõiguse, sõnavabaduse ja vaba eneseväljendusõiguse piiramiseks. Samas pole uudiseks, et siinsetes online-väljaannetes avaldatud kommentaarides lokkab valimatu keelekasutus eelkõige tänu anonüümsusele. “Selle mõju ei ole ehk mõõdetav päevade ja nädalatega, ent pikemas perspektiivis on anonüümsus vähendanud avaliku sõna kvaliteeti, peletades meediast üha enam häid arvajaid,” kommenteeris Avatud Eesti Fondi juhataja Mall Hellam.

12. septembril Nordic Hotel Forumis toimuva foorumi peakülaline on Avatud Ühiskonna Fondide Euroopa suuna (OSIFE) juht Jordi Vaquer, kes arutleb olukorra üle koos tuntud kolumnisti Abdul Turay, Eesti Pagulasabi juhataja Kristina Kallase ning ERRi ajakirjaniku Neeme Rauaga.

IT-visionäär ja Avatud Eesti Fondi nõukogu esimees Linnar Viik otsib koos meediaeksperdi Raul Rebasega lahendusi sallivuse suurendamiseks internetis, küsides ka ajalehe Helsingin Sanomat endiselt tegevtoimetajalt Paula Salovaaralt, kuidas suhtuvad vihakõnesse Soome meediaettevõtted ja avalikkus. Loe edasi: Avatud Ühiskonna Foorum: sõnavabadus ja vihakõne

Setomaa noorsootöö juhtimine anti üle Värska vallale

Nädalal lõpus kogunesid Meremäe noored valla noorsootöötaja Sirle Muiste eestvedamisel Obinitsa külakeskuse juurde, et anda edasi Setomaa noorsootöö juhtimine Värska vallale.

Külla olid kutsutud kõikide Setomaa valdade noored, aga ka noored lähiümbrusest Vastseliinast ja Oravalt, kokku üle 30. Kuna noortele meeldib tantsida, siis oli ka meie üritus tantsuline ja liikuv. Võrust esinema kutsutud breiktantsu poisid Arif ja Veiko näitasid oma oskusi ja andsid vägeva show. Hiljem tegid nad noortele töötoa kus igaüks sai trikitama õppida. Peale breikimise õpituba kogunesid noored külakeskuse esisele platsile, et näidata oma loodud tantse. Noored ise jäid üritusega väga rahule ja soovivad, et selliseid piirkonna ühisüritusi oleks ka edaspidi.

Noorted ise arvasid ühisüritusest nii:
“Kõige rohkem meeldis mulle breiktants,” ütles Elisabeth.
“Väga lahe oli, ainult rahvast oleks võinud olla veel rohkem, erinevatest kohtadest. Tantsudega võiks veel kuhugi esinema minna,” arvas Mainer.
“Mulle meeldis väga. Selliseid ühisüritusi võiks rohkem olla,” Lausus Siret.

2012/2013 aastal Setomaa noorsootöö juhtimine Meremäe eestvedamisel oli heaks koostöö aluseks ja ühisplaanide pidamiseks, seega jääb üle piirkonna koostööd edasi arendada. Värska valla noorsootöötaja Tiinu Arund võttis juhtimise rõõmuga üle ja ütles, et mõned ideed tal juba on.

Allikas: Meremäe vald

Tartu tantsuklubi annab teada: Tartus tagasi

Tartu tantsuklubis musitseerimas vasakult Margus Priks, Toomas Ojasaar, Meelis Int ja Ruti Kirikmäe. Foto: Ketriin Antson

Pärast kolmekuulist suvepuhkust on paljud rahvamuusikud ja rahvatantsusõbrad lõpuks Tartus tagasi, mistõttu on paras aeg jätkata kolmapäevaste kokkusaamistega Tiigi seltsimajas. Esimene kogunemine 11. septembril kell 20.00–24.00 Tiigi seltsimajas (Tiigi 11).

Tartu tantsuklubisse on seekord kokku kutsutud rahvamuusikud, kellele sobib koosmusitseerimine ja tantsuks mängimine. Teiste hulgas musitseerivad Asso Int (eesti lõõtspill, karmoška), Daniel Kütt (meloodika, karmoška), Elsa Trumm (viiul), Kaisa Kuslapuu (tinavile, torupill), Margus Priks (Hohneri lõõtspill, karmoška), Meelis Int (basskitarr), Ruti Kirikmäe (karmoška), Toomas Ojasaar (eesti lõõtspill, karmoška) ja Ülo Saaremõts (eesti lõõtspill, karmoška). Mängitakse 20. sajandi alguse külapidude tantsumuusikat Eestist ning võõrsilt.

Kõik rahvamuusikasõbrad on oodatud tantsuklubisse lustima. Soovitame enda heaolu tagamiseks kaasa võtta häid tuttavaid ja sõpru. Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.

Tartu tantsuklubi toimumisajad 2013. aastal kell 20.00–24.00 Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu): 11. septembril, 25. septembril, 9. oktoobril, 23. oktoobril, 6. novembril, 20. novembril, 4. detsembril ja 18. detsembril. Loe edasi: Tartu tantsuklubi annab teada: Tartus tagasi

Luua Metsanduskoolis sisustatakse saeõpetuse klass

Stend saeõpetuse klassis. Foto: Luua Metsanduskool — Stend saeõpetuse klassis. Foto: Luua
Metsanduskool

Luua Metsanduskoolis avatakse teisipäeval, 10. septembril spetsiaalne saeõpetuse klass.

Maailmakuulsa raietehnika tootja STIHL toodete maaletooja Farron Tehnika OÜ sisustab Luua Metsanduskooli saeõpetuse klassi mootorsaagide ja võsalõikajate remondiks ja tehnohooldeks vajalike seadmetega. Kogu tehnika mahub ühele suurele stendile ja lauale. Lisaks saab Luua Metsanduskool ettevõttelt saekettide teritus- ja neetimispingi.

Luua Metsanduskooli metsandusvaldkonna koordinaator Marko Vinni ütles, et saadav tehnika on kooli jaoks suur võit. „Enam ei pea mootorsaage ja võsalõikajaid remonti viima, vaid lihtsamad asjad saab ise ära remontida, samuti saavad õpilased seda vajalike oskuste õppimiseks kasutada,“ rääkis Vinni.

STIHL investeeris klassi ligikaudu 8000 €. Lisaks jagab STIHL ühele Luua Metsanduskooli õpilase stipendiumi 100€ kuus.

Allikas: Eesti Metsaselts

Räpinas tuleb juttu ilma ennustamisest ja kliimamuutustest

Kolmapäeval, 18. septembril algusega kell 18.00 toimub Põlvamaa Keskkonnamajas (Kalevi 1a, Räpina) loodusõhtu.

Ain Kallis tutvustab kuidas ennustada ilma, milliseid vahendeid-näitajaid selleks tänapäeval kasutatakse, kuidas on ilma ennustatud läbi aegade, mida kujutavad endast kliimamuutused, kuivõrd mõjutavad pikemaajalisi kliimamuutusi ja meie igapäevast heitlikku ilma looduslikud protsessid, kuivõrd inimtegevus?

Ain Kallis on Tallinna Tehnikaülikoolis klimatoloogia dotsent ja Eesti keskkonnaagentuuri (endine EMHI) peaspetsialist. Ta on aastaid tegelenud teaduse populariseerimisega avaldades arvukalt artikleid Eesti ajakirjanduses ning on hinnatud esineja raadio- ja telesaadetes.

Loodusõhtul osalemine on tasuta. Lisainfo ja registreerumine: Mari Kala, keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, tel. 799 0914 või 5304 7565, mari.kala@keskkonnaamet.ee. Loodusõhtu korraldab Keskkonnaamet Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel.

Allikas: Keskkonnaamet

Leiutajate Külakoolis tulekul kunstituba lastele ja vanematele

Võrumaal Sänna Kultuurimõisas tegutsevas Leiutajate Külakoolis algavad sügisel huviringid, mis on esmajoones mõeldud just lastele vanuses 6-11 aastat. Kolmapäeval, 18. septembril kell 16 alustab tegevust kunstituba lastele ja vanematele Mari Peetsalu käe all.

Kunstituba toimub kolmapäeviti kell 16.00-17.30, kus joonistame, maalime ja meisterdame selleks, et luua maailma enda ümber ilusamaks ja tunda loomisrõõmu. Ühe korra osavõtutasu on 2 EUR. Tasumine koha peal. Võib maksta ühe tunni kaupa või terve kuu eest.

Vanematel on võimalik huviringi ajal ka aega veeta Sänna Teenuskeskuses, kus sellel ajal on avatud raamatukogu, ökopood ja pesupesemise võimalus. Teenuskeskuse köögist on võimalik soetada endale maitsev kohv või tee.

Rohkem infot: 555 88 929 (Kadi) või kultuurimois@kultuuritehas.ee. Anna oma osalemissoovist ette teada. Projekti rahastab Eesti-Šveitsi koostööprogrammi Vabaühenduste Fond ja Kodanikuühiskonna

Allikas: Sänna Kultuurimõis

Võrumaald külastab e-rahvusraamatukogu

Teisipäeval, 17. septembril on Võrumaal külas e-rahvusraamatukogu: kel 10 on üritus Võrumaa keskraamatukogu konverentsisaalis ja kell 14 Meremäe raamatukogus.

Kõik Eesti raamatud ja ajakirjad mahuvad taskusse.
Kairi Felt ja Jane Makke (45 min.)

Räägime, millest sai e-raamat alguse ja kuhu tänaseks on jõutud. Õpetame, kust e-raamatuid osta või laenata ning kasutada (lugerid ja Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR). Vaatame koos, mida kasulikku leidub veel digitaalarhiivis ja kuidas seda kiiresti leida. Soovitame, kuidas kodukoha vanu ja uusi ajalehti leida Eesti perioodika andmebaasis DEA ning digitaalarhiivis DIGAR.

Mis saab siis, kui Google ei aita!
Kristina Rood ja Kristel Veimann (45 min.)

Tutvustame, kuidas leida raamatuid ja artikleid ning täistekste e-kataloogi ESTER ja artiklite andmebaasi ISE näidetel. Anname soovitusi ja õpetame, kuidas kasutada Rahvusraamatukogu Otsinguportaali. Kuidas ja mida saab otsida ning kasutada ka kodus. Vaatame koos, kuidas tellida raamatu digitaalkoopiaid.

Mida pakub tulevikuraamatukogu!
Rühmatöö või avatud keskustelu (45 min.)

Pildid ja videod põnevatest lahendustest ning huvitavatest näidetest meil ja mujal.
Kõik on lahkesti oodatud!

Allikas: Võrumaa Keskraamatukogu

Elvas sai valmis uus vabaõhulava

Elva mändide all asuvas Tartumaa Tervisespordikeskuses sai valmis tiigi kaldale ehitatud vabaõhulava. Amfiteatrit meenutava lava teevad kordumatuks palkpingid, millest igaüks on omaette kunstiteos.

Publiku käsutuses on nii loomaks, linnuks kui ka liblikaks kujundatud pingid. ”Olen kindel, et midagi sellist ei ole inimesed varem näinud,” ütles Tartumaa Tervisespordikeskuse juhataja Priit Viks.

Lavale mahuvad esinema väikesed muusikute kollektiivid, näitetrupid või lektorid. Koht sobib hästi ka koolidele õueõppe korraldamiseks. Hea akustika tagab heli jõudmise ka kaugemate kuulajateni, keda pinkidele mahub istuma 150 ja seisma või mättale kükitama teist niisama palju, ütles Viks.

Esimese kontserdi vastvalminud metsatoas andsid hiljuti laulja Hedvig Hanson ja kitarrist Andre Maaker, kes olid võlutud vabaõhulava üliheast akustikast ja imelisest loodusest. Loodan, et metsatoast kujuneb Eesti üks armastatumaid kontserdipaiku, ütles Viks.

Tervisepordikeskuse vabaõhulava valmis Elva metsapealinna projekti raames. Idee autorid, kavandite joonistajad ja paljude pinkide valmistajad olid Elva kunstnikud Anni Irs ja Mariina Tiidor. Pingid saagisid välja Eesti parimad vigursaagijad, lava ehitas ja kujundas ning tõstis pingid paika firma Spets OÜ.

Allikas: SA Tartumaa Tervisespordikeskus

Eesti Piimandusmuuseum saab CO2 kvoodiraha eest uued aknad ja uksed

Eesti Piimandusmuuseumile eraldati 33 300 eurot CO2 kvoodimüügist saadud raha, mille eest vahetatakse lähiajal välja muinsuskaitse all oleva muuseumihoone kulunud puituksed.

Muuseumi puituste vahetamiseks on praegu välja kuulutatud riigihange, plaanide kohaselt saab muuseum uued uksed oktoobri lõpuks. Suvel vahetati kvoodiraha eest välja ka muuseumi aknad. Kokku on Eesti Piimandusmuuseumi hoone uste ja akende vahetamisse tänavu investeeritud ligi 100 000 eurot.

„Piimanduse arendamisele Eestis on suurt rõhku pandud juba 19. sajandist alates ja praeguseni on piimatootmine üks olulisemaid tootmisharusid Eesti põllumajanduses,“ ütles Eesti Piimandusmuuseumi direktor Ants Välimäe. „On väga uhke tunne tutvustada piimanduse arenguteed just selles ajaloolises hoones, kus üle sajandi tagasi alustas esimene talunikele kuuluv piimandusühistu Eestis.“

Eesti Piimandusmuuseum Imaveres loodi 1976. aastal, et koondada Eesti piimanduse arenguga seonduvat. Külastajatele avati uksed 2001. aastal – täpselt 25 aastat peale asutamist. Piimandusmuuseumis on saab näha ajaloolisi taludes ja kombinaatides piimatöötlemiseks kasutatud esemeid ja tehnikat ning kätt proovida kohukeste, või, sõira ja jäätise valmistamise töötubades.

Allikas: Eesti Piimandusmuuseum

Vanemuise Sümfooniaorkester esineb Riia Toomkirikus

Vanemuise Sümfooniaorkester, tunnustatud solistid Lätist, Leedust, Saksamaalt ja Eestist, Vanemuise ooperikoor ja Tartu Noortekoor kannavad 14. septembril kell 19 Riia Toomkirikus maestro Paul Mägi dirigeerimisel ette Felix Mendelssohni oratooriumi „Elias“. Tegemist on Vanemuise Sümfooniaorkestri 2013/2014 hooaja avakontserdiga, mis esmakordselt toimub Eestist väljaspool.

Paul Mägi, kes on kolmandat hooaega Vanemuise teatri muusikajuht ja peadirigent, on ka Läti muusikasõpradele tuttav. Aastatel 1990–1994 oli ta Läti Riikliku Sümfooniaorkestri peadirigent ja kunstiline juht, samuti Läti Muusikaakadeemia orkestridirigeerimise professor. Tema käe all jõudis Läti RSO Lääne-Euroopa arvestatavatesse kontserdisaalidesse. Paul Mägi on pälvinud ka Läti riikliku kultuuripreemia.

Solistidena astuvad Vanemuise Sümfooniaorkestri tänavusel hooaja avakontserdil üles rahvusvaheliselt tunnustatud lauljad: Krišjanis Norvelis (bass, Läti Rahvusooper), Liisi Kasenõmm (sopran, Saksamaa), Jovita Vaskevičiute (metsosopran, Leedu Rahvusooper), Viesturs Jansons (tenor, Läti Rahvusooper), Reigo Tamm (tenor) ning Alger Ahuna (sopran, Tartu Poistekoorist).
Paul Mägi jätkab tänavugi enda algatatud traditsiooni, kandes koos Vanemuise Sümfooniaorkestriga hooaja avakontserdil ette vaimulikke suurvorme. 2011. aastal jõudis publikuni Giuseppe Verdi Reekviem, 2012. aastal kanti ette Antonin Dvořáki Stabat mater.

Ühtekokku osaleb Felix Mendelssohni oratooriumi „Elias“ettekandel 160 orkestranti ja koorilauljat. Osalevad Vanemuise ooperikoor (koormeister Piret Talts) ja Tartu Noortekoor (koormeistrid Kadri Leppoja ja Riho Leppoja). See on üle 20 aasta esimene kord, mil Riia Toomkirikus nii arvukas interpreetide kooslus musitseerib. Toomikiriku saal mahutab ligemale tuhatkond pealtvaatajat.

13. septembril algusega kell 19.00 annab Vanemuise Sümfooniaorkester hooaja avakontserdi ka Vanemuise kontserdimajas. Tartus toimuv kontsert on Vanemuise teatri ja Eesti Kontserdi koostööprojekt.

Allikas: Vanemuise teater

Euroopa vajab peretalusid ja väiketootmist

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder osaleb 8.-10. septembrini Vilniuses toimuval Euroopa Liidu põllumajandusministrite informaalsel nõukogul, kus otsitakse lahendusi, kuidas tagada peretalude ja väiketootmiste jätkusuutlikkus.

„Eesti on seisukohal, et peretalud peavad jääma püsima ja pääsema ligi investeeringutele nii, et see oleks jõukohane ja tagaks tehnika efektiivse kasutamise,“ ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „Üle Euroopa otsitakse praegu vastust küsimusele, kuidas kiiresti muutuval ja järjest tehnoloogilisema põllumajanduse ajastul tagada peretalude püsimajäämine.“

Seederi sõnul näeb Eesti lahendust ühistegevuses. „Selge on see, et peretalud eraldiseisvatena on tihti liiga väikesed ja seepärast on väga olulisel kohal spetsialiseerumine ning ühistegevus. Suurendama peab koostööd nii tootjate endi kui ka toojate, teadlaste ja nõustajate vahel – uues maaelu arengukavas on selleks planeeritud senisest enam vahendeid, edasi tuleb osapooltel need võimalused parima tulemuse saavutamiseks ka ära kasutada,“ rääkis Seeder.

Aastatel 2014-2020 rõhutatakse senisest enam ka lühikesi tarneahelaid ja otseturustust. „Need on paljudele peretaludele oluline väljund,“ sõnas Seeder. „Väga oluline on selle kõrval üldine teavitustegevus kohalike toodete eripäradest ja kvaliteedist, mis aitab tarbijail paremini märgata ja väärtustada kohalikku toodangut.“

Põllumajandusministrite informaalne nõukogu toimub 8.-10. septembrini Leedus. Ministrit saadavad nõukogul kantsler Ants Noot ning põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Maaülikool kutsub huvilisi mahepärastlõunale

Eesti Maaülikool kutsub neljapäeval, 5. septembril algusega kell 15.00 kõiki huvilisi Mahekeskusesse Tõnissoni aeda mahepärastlõunale. Tutvustatakse Maaülikoolis läbiviidavaid katseid, kust saab kasulikke nippe mahetoidu tootmiseks. Kaasa saab noppida ka maheaia õunu! Ringkäiku viib läbi prof. Anne Luik.

Tõnissoni maja asub Viljandi ringil Eerikal kohe pärast linnapiiri paremat kätt pargis. Kohale saab liinibussiga nr 7, peatus Eerika. Asukohakaart: http://mahekeskus.emu.ee/uldinfo/kontakt/

Mahepäev toimub jätkusuutliku toidukogukonna arendamise rahvusvahelise projekti (BERAS Implementation) raames. Lisainfo: www.beras.eu

Lisainformatsioon:
Elen Peetsmann, elen.peetsmann@emu.ee, tel: 53044003

Rumvoldi Aivar oppas Võrol savikunsti

Rumvoldi Aivar võtt savipotti ahost vällä. Leimanni Eve pilt, Uma Leht

11. põimukuu pääväl näütsi Rumvoldi Aivar ja Jõgi Ruti Kubijal vabakunstipääväl savikunsti tegemist. Sügüsest saava huvilidsõ kunstnigõpaari Avatud Ateljeen savikunsti, maalmist ja tsehkendämist oppi.

Meistri Rumvoldi Aivar näüdäs’ tüükota ja savikunsti tegemist, huvilidsõ saiva esi kah raku-palotamist pruuvi.
Ku opja olliva valgõ savikausi pääle vaabaga kirä tennü, pand’ meistri nuu gaasiahjo. Mulgust sai kaia, ku kausi ahon läbipaistvalõ hõõgsi.

Päält palotamist nõst’ Aivar mustaspalanu ja värvilidses lännü vaabaga kausi katlahe. Õkva pilluti sinnä pääle lehe- ja nõglaprahti, miä kuumaga palama läts’. Teki ja kaasõga jäi tulõst õnnõ suits perrä ja kaasõ all havvutõdi kaussõ viil tükk aigu, inne ku mõssu panti.

Lõpus sai nätä, määne mustakarva kirjuga kauss inneskidsest valgõst kausist om saanu. Uutmisõ aigu sai treipingi takah savianoma vuulmist pruuvi.

Avatud Ateljee säitsmes opihuuaig nakkas 26. süküskuu pääväl. Kotus om vahtsõnõ: Jüri 26. Inne tuud, 12.–13.09. omma sääl vallaliidsi ussi päävä: saa opjidõ töid kaia ja esi savitüüd pruuvi.

Leimanni Eve, Uma Leht

Puusepä Katerina: latsõ tõiva maalõ

"Tahassi viil hulga tegosit perrit maale tuua. Teemi liinainemiisi jaos "maaelo läbielämise kotussõ"," ütel Puusepä Katerina. Foto: Uma Leht — “Tahassi viil hulga tegosit perrit maale tuua. Teemi liinainemiisi jaos “maaelo läbielämise kotussõ”,” ütel Puusepä Katerina. Foto: Uma Leht

Misso kandi «Tule maale!» ettevõtmist vidä iist esi suvõ algusõn sinnä kolinu viie latsõ imä Puusepä Katerina (41). Talliina ja Harjumaa latsirikkidõ perri liidu juhatusõ esimehe kotussõ päält är tulnu naanõ om paikligu miiskunna abiga toonu maalõ 16 peret ja saa häste läbi ka külärahvaga (muusiän kõnõlõs Varstu juuriga Katerina tävveste vabalt võro kiilt).

Maalõ tahtjit om olnu 163, mille näist õnnõ 16 võtsõti?
Mi oodami inemiisi, kes omma esi valmis tüüd tegemä. A mõni unistas, et timä tulõ ja kõik kantas tälle ette, ilma et esi midägi tegemä piässi. Vallalõ sotsiaaltoetusõ saajit külh mano vaia olõ-i. A om proovitu külh peris pall’o. Tõnõ jago om olnu sändsit, kellel omma probleemi ja tahtva noidõ iist pakku tulla. A mi taha iks hääd kogokunda.

Kost Missomaalõ tulnu peri omma ja kon nä tüütäse?
Mitmõst Eesti nukast. Tüüd omma nä saanu vallan, Nopri talomeierin, koolin. Om ehitäjit – noil om tüüd väega pall’o, kõigil om jär’ekõrd! Om turismikõrraldaja ja ökokülä arõndaja, kes esi toimõndasõ. Paadiehitäjä tull’ kõgõ tuutmisõga. Puutüü-tegijä om ja üts viie latsõ esä om mõtsatüü pääl, ehitäs parhilla maja man, et pere saasi siiä tulla. «Tule maale!» man om mul üts abilinõ kah. Loe edasi: Puusepä Katerina: latsõ tõiva maalõ

1. septembril kuulutatakse Kuressaares välja Koolirahu

Koolirahu väljakuulutamise tseremoonia toimub Saaremaal, Kuressaare keskväljakul 1. septembril algusega kell 12.00. Kuressaare võtab Eesti Koolirahu liikumise eestvedaja tiitli üle Sillamäe linnalt.

Traditsioonilisel tseremoonial kirjutavad ühisele koolirahu sümboliseerivale lepingule alla Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Janar Holm, Kuressaare linnapea Mati Mäetalu, MTÜ Lastekaitse Liit president Loone Ots ja Eesti Õpilasesinduste Liidu juhatuse esimees Britt Järvet. Samuti allkirjastavad Koolirahu lepingu Kuressaare õpilaste esindajad ja direktorid, kes saabuvad keskväljakule oma koolide juurest rongkäikudega.

Tseremoonial astuvad üles laulja Grete Paia, poistekoor Laululõvid, iluvõimleja Brita Kuldsaar, näha saab õpetajate teadusteatrit, üheskoos lauldakse laulu „Rahu“. Pärast ametlikku osa jätkub kontsert, kus esinevad Tantsukooli Semiir tantsijad ning Kuressaare Muusikakooli pop-jazz osakonna õpilased. Sündmusele lisavad särtsu üllatusesinejad.

„Koolirahu väljakuulutamine Kuressaares meie kodulinna juubeliaastal on kindlasti oluline sündmus kogu maakonnale,“ rõõmustab Kuressaare linnapea Mati Mäetalu ning usub, et ees ootavat 1. septembrit mäletavad nii õpetajad kui õpilased veel pikka aega, kuna esmakordselt alustavad linna munitsipaalkoolid tarkuseaastat üheskoos keskväljakult. Kohale tulevad ka maakoolide esindused. Loe edasi: 1. septembril kuulutatakse Kuressaares välja Koolirahu

Sel laupäeval avatakse Tõrva skatepark

Vastvalminud Tõrva skatepargi avaüritus toimub laupäeval, 31. augustil. Alates kell 11.00 on võimalik jälgida Eesti parimate ekstreemsportlaste (BMX, rula- ja tõukerattasõitjad) demoetendust ning hiljem osaleda töötoas, kus jagatakse infot ja näpunäiteid turvaliseks Tõrva skatepargi kasutamiseks .

Noortevaldkonna eest vastutava Tõrva abilinnapea Maido Ruusmanni sõnul on vastvalminud ekstreemspordi väljak järjekordne samm selles suunas, et kujundada Tõrva noortekeskuse territooriumist välja tervilik noortele suunatud vaba aja veetmise koht, mis pakub aastaringset tegevust Tõrva linnas ja lähiümbruses elavatele noortele. „Noortele mõtestatud vaba aja veetmise võimaluste loomine on üks Tõrva Linnavalitsuse meetmeid selleks, et tulevikus vältida kasvõi Tõrva lauluväljaku põlenguga juhtunut,“ lisas Ruusmann.

Tõrva skatepargi atraktsioonid projekteeris ja ehitas maailmas kõrgelt hinnatud ekstreemspordiürituste Simpel Session korraldaja Mario Kalmre koos oma meeskonnaga.

Skatepargi rajamise idee algatajaks on MTÜ Tõrva Spordiselts, mille põhitegevuseks on spordiürituste korraldamine. 2012. aastal toimus Tõrva Spordiseltsi eestvedamisel kokku üle 30 tervisespordiürituse, millest võttis osa üle 2000 inimese.
Ekstreemspordiväljaku valmimise maksumuseks kujunes kokku 41 994 €, mida rahastati Valgamaa Partnerluskogu Leader programmi ja Tõrva Linnavalitsuse vahenditest.

Allikas: Maido Ruusmann

Maamajanduse kutseõppureid toetati 51 000 euroga

Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) maksis tänavu esimesel poolaastal õppetoetusi 203 maamajandusega seotud eriala õpilasele. Kokku toetati kutseõppeasutuste õppureid 51 427 euroga.

„Õppetoetus on mõeldud nendele noortele, kes õpivad kutseõppeasutuses maamajandusega seotud erialal ja võtavad kohustuse pärast kooli lõpetamist asuda maapiirkonda elama,“ ütles MES juhatuse liige Andres Vinni. „Toetusega julgustame noori siduma oma tulevikku maapiirkondade ja maamajandusega.“

Tänavu esimese kuue kuu jooksul toetati kutseõppureid 51 427 euroga. Koolide lõikes maksti õppetoetust järgmiselt:
Järvamaa Kutsehariduskeskus – 39 õpilasele, Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool – 15 õpilasele, Luua Metsanduskool – 13 õpilasele, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool – 67 õpilasele, Põltsamaa Ametikool – 21 õpilasele, Pärnumaa Kutsehariduskeskus – 17 õpilasele, Räpina Aianduskool – 16 õpilasele ja 15 Võrumaa Kutsehariduskeskuse õpilasele.

Õppetoetuse saamiseks sõlmib MES õpilasega lepingu, millega taotleja võtab kohustuse pärast kooli lõpetamist töötada maapiirkonnas tegutseva ettevõtja juures või tegeleda ise maapiirkonnas ettevõtlusega. Toetuse suurus sõltub õpilase keskmisest hindest.

Maaelu Edendamise Sihtasutus maksab õppetoetusi Põllumajandusministeeriumiga sõlmitud halduslepingu alusel. Toetuste maksmist rahastatakse riigieelarvest ja sihtasutuse omavahenditest.

Allikas: Maaelu Edendamise Sihtasutus

Sööme arvatust mahedamalt

Kapi Merike mahetoidu päeval Hartsmäe talus leemekulpi liigutamas. Foto: EMSA

Kui tarbijauuringud näitavad, et vaid alla protsendi Eestis tarbitavast toidust on mahetoodang, siis tegelikult on meie toidulaud arvatavast oluliselt mahedam.

Eesti mahepõllumajandus on võrreldes tavapõllumajandusega väga noor ja sellest tulenevad mõned meie kasvuraskused. Esiteks on Eestis toodetavad mahetoodangu kogused veel väikesed, mis muudab mõnevõrra raskemaks toodangu turustamise. Teiseks on Eestis puudus töötlejatest, kes suudaksid või sooviksid mahetooret mahedana edasi töödelda.

Nende kahe asjaolu tulemuseks on see, et mahetoormest tehtud toit jõuab toidulauale sageli tavatoiduna, näiteks töödeldakse mahedalt kasvatatut edasi tavatoodanguna. Uuringud näitavad, et Eestis müüdud toidust moodustab vaid alla protsendi mahetoit.

Oluliselt mahedam
Numbrite taha vaadates näeme aga nende petlikkust. Need räägivad nimelt mahedana märgistatud toidu müügist, mitte mahedana toodetud toidust. Näiteks mullu toodeti maheliha 1400 tonni, kuid mahedana müüdi kõigest 103 tonni. Mahepiima toodeti 12 000 tonni, mahedana müüdi aga 2800 tonni. Ka teiste toodete puhul avaneb sarnane pilt. Nii tarbime mahetoitu ilmselt sagedamini, kui ise arvame.

Tarbija poolt vaadatuna on see kindlasti positiivne (saab ta ju mahetoote tavatoote hinnaga), kuid mahetootja kaotab turueelise – mahetoote eelistaja oleks selle eest valmis kõrgemat hinda maksma.

Seega kui räägime mahetoidust, on tegelikult juttu mahedana märgitud toidust. See ongi üks kitsaskohti, et parema valiku puudumisel müüakse hinnalisem mahetoit tavatoiduna. Loe edasi: Sööme arvatust mahedamalt

Mahetoetused lähtugu avalikust huvist

Tiia Klein,
TÜ Eesti Mahe juhatuse esimees

Toodetud mahetoodangu mahedana turulejõudmisel on mitu takistust, mida ei saa lahendada vaid tootjad ise. Ei saa eeldada, et mahetootjad ise rajavad ka kogu töötlemise, kirjutab tulundusühistu Eesti Mahe juht Tiia Klein.

Ka tavatootjad ei töötle valdavalt oma toodangut ise. Näiteks suurem osa liha ja piima müüakse mittemahedana selle tõttu, et pole ettevõtteid, kes toodangu mahedana ka töötleks ja turule viiks. Tööstusettevõtted pole mahetoodangust huvitatud väikeste koguste, kõrgendatud kontrolli, suurema töötlemiskulu ja paberimajanduse tõttu.

Mahetootjate saagikus on küll enamasti väiksem kui tavatootmises, kuid see ei tule ainult mahepõllumajanduse kui tootmistüübi omapärast. Pealegi asuvad mahemaad tihti väheviljakatel või põlluharimiseks vähem sobivatel maadel. Väide, et mahetoetust makstakse suures osas ettevõtetele, kes õieti midagi ei tooda, pole samuti õige: tavatootjatel on tunduvalt suuremad võimalused toetusõigust n-ö teeselda, sest kui nende puhul kontrollib PRIA olenevalt toetusliigist vaid 1-5% ettevõtetest, siis põllumajandusamet kontrollib igal aastal kõiki mahetootjaid. Mahetootjate organisatsioonid pole ka ise kindlasti huvitatud sellest, et mahetoetus läheks neile, kes midagi ei tooda.

Loe edasi: www.pollumajandus.ee
Allikas / Maheklubi.ee

Mõnistõ kuul täüs rahvapillihellü

Rahvapillilaagrilidsõ teivä Mõnistõ rahvamaja man pruutpaarilõ «pulmavärehtiid». Pruutpaar panti rahvamuusiga perrä tandsma – inne rahvamajja umma pulmapitto es saa. Kree Kaarli pilt, Uma Leht

Mõnistõ koolimajan peeti viietõistkümnendät Võromaa rahvapillilaagrit, kohe tull’ pilli mängmä pia sada inemist.

Rahvapille opas’ mängmä 20 oppajat nii Eestist ku vällämaalt. «Hummogidõ olli individuaaltunni ja päältlõuna sai oppi inglüse, taani ja eesti tandsõ ja muusikat,» selet’ rahvapillilaagri kõrraldaja Laube Kadri.

Eräle tetti laagrin tüüd Võromaa ja Setomaa laulõ ja pillilukõga, tuud tugõsi Vana Võromaa kultuuriprogramm.
Oppi sai lõõtsa, kannõld, a ka näütüses mandoliini, basskitarri ja kontrabassi.

Viil sai laagrin oppi võro kiilt, tetä pillimehe pingi vai oppi käsitüüklassin pille meisterdämä. Timahavatsõn laagrin tetti ütitselt geto-lõõts, tuu jaos pruugiti pappi ja teipi, seen olli peris lõõdsakeele. Laagri lõppkontsõrdi edimäne lugu mängiti seo pilliga.

Laube Kadrilõ teivä laagrilidsõ 15. pillilaagri puhul jaurami: puust kaika, minkalõ andsõva helü külen kõlisiva pudõlikorgi. Jaurami helü oll’ säetü nelä duuri pääle. Laube Kadri kõnõl’, et Võromaa rahvapillilaagri om esieräline pillilaagri tõisi laagridõ siän – ütenkuun mängvä nii alostaja pillimängjä ku ka ammõdi poolõst pillimehe, kelle tüüs omgi lava pääl inemiisi rõõmusta.

Timahavadsõ laagri pilliopilasõ olli 3–60 aastakka vana, nä tulli kokko mitmõst Eesti nukast ja mõni tõsõlt puult piirigi.

Uma Leht

Noortalunikud taotlesid toetusteks ligi 9 miljonit eurot

Augustikuus esitasid 230 põllumajandusliku tegevusega alustavat noort ettevõtjat PRIA-le taotlusi 8 974 967 euro ulatuses toetuste saamiseks, toetusmeetme tänavune eelarve on aga 4 mln eurot.

Maaelu arengukava meetmest 1.2 „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus“ saavad starditoetust põllumajandusliku hariduse või töökogemusega ettevõtjad, kel vanust kuni 40 aastat. Meetme eesmärk on motiveerida noori põllumajanduseettevõtlusega tegelema, töökohti looma ja maal vanemate alustatut jätkama.

Tänavune taotlusvoor oli sel rahastusperioodil seitsmes ja viimane. Aastatel 2008-2012 on noortaluniku toetust juba saanud alustavat 520 ettevõtjat, kellele on välja makstud üle 20 miljoni euro. Meede osutus väga populaarseks, sest abikõlblikke taotlusi on kõigis taotlusvoorudes laekunud oluliselt rohkem kui eelarve on võimaldanud toetusi maksta.

Nii on põllumajandusministeerium programmperioodi esialgset meetme 1.2 eelarvet (17,56 mln eurot) suurendanud. 19. novembriks 2013 määrab PRIA veel 4 mln euro ulatuses toetusi.

Taotluste paremusjärjestus koostatakse meetme määruses kirjeldatud hindamiste tulemusel. 197 juhul on soovitud toetust maksimaalse saadaoleva summa ulatuses.

Noortaluniku toetust võib üks ettevõtja programmperioodil 2007-2013 saada ühe korra, maksimaalselt 40 000 eurot. Pool rahast tuleb kulutada oma majapidamises põhivahendite jaoks, teine pool võib kuluda mitmesugusteks tegevuskuludeks. Toetuse saamisega käib kaasas ka kohustusi, mida kirjeldab täpsemalt meetme määrus. Näiteks kontrollib PRIA kõigi taotlejate puhul põllumajandusliku müügitulu nõuete täitmist, põhivara soetamise kohta andmete esitamist jne. Loe edasi: Noortalunikud taotlesid toetusteks ligi 9 miljonit eurot

Laadaäri om õnnõmäng

Jürimaa Rainis näütäs närdsuvaipu: kas huvilinõ ost är vai ei osta – kunagi ei tiiä ette. Kuulmetsa Heli pilt, Uma Leht

Kas äri lätt parõmbalõ suurõ vai väiku laada pääl, kotost kavvõl vai kodo man, tuud uursõ ma Antslan Hauka laada pääl (10.–11.08.), kohe tull’ kokko ilmadu rahvas. Kauplõja olli mitund miilt.

«Mi olõmi kõgõ Hauka laadal ostman käünü. Ütskõrd võti vanaimä närdsuvaiba proovis üten ja müümine läts’ häste,» kitt’ Kanepi kihlkunnast Magari küläst Rebäse talost peri Tedre Merge (42), kiä kaubõl’ üten elokaaslasõ Rainisõ ja latsiga.

Merge vanaimä om joba päält 80 ja inämb põrmandurõivit ei kua, a uma elo joosul om tä näid nii pall’o tennü, et noidõga saa viil aastit laatu pite kävvü. Merge jutu perrä olõ-i vaiht, kon müüt: ku äri lätt, sis lätt, ja ku ei lää, sis ei lää. «A ku tiit müümistüüd süämega ja taa laatu pite käümine miildüs, sis ei kauplõ sa ilmangi kah’oga!» naard’ tä.

Kivioja Terje (44) ja Jaanus (47) Võrolt möivä tütre tettüt käsitüükosmeetikat. Näide äri oll’ timahava lännü kõgõ parõmbahe Seto Kuningriigi pääväl ja Vanemuise tiatri «Peko» etendüisil. «Sääl olliva säändse tiidjämbä inemise, kes mõistsõva hinnada ehtsät ja käsilde tettüt, mitte es kae, kost odavampa saa,» ütel’ Jaanus. «Väega pall’o olõnõs ka kõnõlõmisõst. Parhilla ei taso kittä, et taa om jo loodustoode – tuud sõnna om pall’o kur’astõ tarvitõt ja ostja muutusõ õkva vastalidsõs. Tulõ tõistõ kõnõlda,» ütel’ Jaanus. Loe edasi: Laadaäri om õnnõmäng

Saidafarm pälvis Läänemere-sõbraliku talu tiitli

Täna avalikustati Helsingis 2013. aasta Läänemere-sõbralik põllumajandustootja, kelleks osutus Juhan Särgava juhitav OÜ Saidafarm Harjumaalt.

Särgava tõsteti üheksa riigi talunike seast esile uuenduslike, mitmekesiste ja säästlike lahenduste kasutamise eest suurtootmises. Neljandat aastat Läänemere äärsetes riikides ühiselt korraldatava konkursi võit tuli Eestisse esmakordselt.

1992. aastast tegutsev Eesti suurimaid mahetootjaid Saidafarm on üks Eesti säästva tootmise pioneere, kes on kasutusele võtnud mitmeid keskkonnasõbralikke ja säästlikke lahendusi, mis aitavad muuhulgas vähendada liigsete toitainete veekogudesse jõudmisest tingitud vetikate vohamist.

Aive Mõttus, Maaleht / Maheklubi.ee

Laupäeval toimub Viljandimaal mahetoidu päev ja laat

Sel laupäeval, 24. augustil kell 11.00 oodatakse kõiki huvilisi Viljandimaal Tarvastu vallas Mõnnaste külas asuvasse Palu mahetallu, kus saab tutvuda mahetalu tegemistega ja süüa maitsvat mahetoitu.

„Mõte mahetoidu päeva korraldada tuli kahest asjast – Soomes ja Rootsis on sellised talu tutvustamised päris populaarsed, ja tundus, et sama võiks katsetada ka Eestis,“ ütles Palu talu Soome päritolu peremees Mikko Rahtola. „Lisaks on meil sel suvel talus juba käinud palju talgulisi ja muidu huvilisi, kes kõik on väga rahule jäänud. Miks siis mitte juba kutsuda ka teisi – kus mujal kui mahetalus on kõige parem oma silmaga näha, kust toidulauale jõudev kraam pärit on ja kuidas mahetoit maitseb.“

Mahetoidu päeval on oma toodangut tutvustamas ja ka müügiks pakkumas Viljandimaa mahetalunikud. Osalejatele pakutakse tasuta lõunat, mis on valmistatud ainult mahetoorainest. Meeleolu loob pärimusmuusikagrupp Rannarada. Lastele on mitmeid põnevaid tegevusi.

Huvilisi viib tallu mahetoidu päeva buss, mis väljub Viljandi kesklinnast Anttila parklast kell 10:30 ja 13:30, tagasi Palu talust 13.00 ja 15.30. Sõidetakse raudteejaama kaudu, et huvilised saaksid ka seal peale tulla ja maha minna. Mahetoidu päev lõppeb kell 16.00.

Mahetoidupäeva korraldavad Palu talu, Eesti Biodünaamika Ühing, Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus; toetab EV Põllumajandusministeerium turuarendusetoetuse raames.

Täiendav info ja päeva ajakava on Facebookis – otsi sõnaga Tammevald.

Allikas: Maheklubi.ee