Erkki Peetsalu

Maaülikool kutsub huvilisi mahepärastlõunale

Eesti Maaülikool kutsub neljapäeval, 5. septembril algusega kell 15.00 kõiki huvilisi Mahekeskusesse Tõnissoni aeda mahepärastlõunale. Tutvustatakse Maaülikoolis läbiviidavaid katseid, kust saab kasulikke nippe mahetoidu tootmiseks. Kaasa saab noppida ka maheaia õunu! Ringkäiku viib läbi prof. Anne Luik.

Tõnissoni maja asub Viljandi ringil Eerikal kohe pärast linnapiiri paremat kätt pargis. Kohale saab liinibussiga nr 7, peatus Eerika. Asukohakaart: http://mahekeskus.emu.ee/uldinfo/kontakt/

Mahepäev toimub jätkusuutliku toidukogukonna arendamise rahvusvahelise projekti (BERAS Implementation) raames. Lisainfo: www.beras.eu

Lisainformatsioon:
Elen Peetsmann, elen.peetsmann@emu.ee, tel: 53044003

Rumvoldi Aivar oppas Võrol savikunsti

Rumvoldi Aivar võtt savipotti ahost vällä. Leimanni Eve pilt, Uma Leht

11. põimukuu pääväl näütsi Rumvoldi Aivar ja Jõgi Ruti Kubijal vabakunstipääväl savikunsti tegemist. Sügüsest saava huvilidsõ kunstnigõpaari Avatud Ateljeen savikunsti, maalmist ja tsehkendämist oppi.

Meistri Rumvoldi Aivar näüdäs’ tüükota ja savikunsti tegemist, huvilidsõ saiva esi kah raku-palotamist pruuvi.
Ku opja olliva valgõ savikausi pääle vaabaga kirä tennü, pand’ meistri nuu gaasiahjo. Mulgust sai kaia, ku kausi ahon läbipaistvalõ hõõgsi.

Päält palotamist nõst’ Aivar mustaspalanu ja värvilidses lännü vaabaga kausi katlahe. Õkva pilluti sinnä pääle lehe- ja nõglaprahti, miä kuumaga palama läts’. Teki ja kaasõga jäi tulõst õnnõ suits perrä ja kaasõ all havvutõdi kaussõ viil tükk aigu, inne ku mõssu panti.

Lõpus sai nätä, määne mustakarva kirjuga kauss inneskidsest valgõst kausist om saanu. Uutmisõ aigu sai treipingi takah savianoma vuulmist pruuvi.

Avatud Ateljee säitsmes opihuuaig nakkas 26. süküskuu pääväl. Kotus om vahtsõnõ: Jüri 26. Inne tuud, 12.–13.09. omma sääl vallaliidsi ussi päävä: saa opjidõ töid kaia ja esi savitüüd pruuvi.

Leimanni Eve, Uma Leht

Puusepä Katerina: latsõ tõiva maalõ

"Tahassi viil hulga tegosit perrit maale tuua. Teemi liinainemiisi jaos "maaelo läbielämise kotussõ"," ütel Puusepä Katerina. Foto: Uma Leht — “Tahassi viil hulga tegosit perrit maale tuua. Teemi liinainemiisi jaos “maaelo läbielämise kotussõ”,” ütel Puusepä Katerina. Foto: Uma Leht

Misso kandi «Tule maale!» ettevõtmist vidä iist esi suvõ algusõn sinnä kolinu viie latsõ imä Puusepä Katerina (41). Talliina ja Harjumaa latsirikkidõ perri liidu juhatusõ esimehe kotussõ päält är tulnu naanõ om paikligu miiskunna abiga toonu maalõ 16 peret ja saa häste läbi ka külärahvaga (muusiän kõnõlõs Varstu juuriga Katerina tävveste vabalt võro kiilt).

Maalõ tahtjit om olnu 163, mille näist õnnõ 16 võtsõti?
Mi oodami inemiisi, kes omma esi valmis tüüd tegemä. A mõni unistas, et timä tulõ ja kõik kantas tälle ette, ilma et esi midägi tegemä piässi. Vallalõ sotsiaaltoetusõ saajit külh mano vaia olõ-i. A om proovitu külh peris pall’o. Tõnõ jago om olnu sändsit, kellel omma probleemi ja tahtva noidõ iist pakku tulla. A mi taha iks hääd kogokunda.

Kost Missomaalõ tulnu peri omma ja kon nä tüütäse?
Mitmõst Eesti nukast. Tüüd omma nä saanu vallan, Nopri talomeierin, koolin. Om ehitäjit – noil om tüüd väega pall’o, kõigil om jär’ekõrd! Om turismikõrraldaja ja ökokülä arõndaja, kes esi toimõndasõ. Paadiehitäjä tull’ kõgõ tuutmisõga. Puutüü-tegijä om ja üts viie latsõ esä om mõtsatüü pääl, ehitäs parhilla maja man, et pere saasi siiä tulla. «Tule maale!» man om mul üts abilinõ kah. Loe edasi: Puusepä Katerina: latsõ tõiva maalõ

1. septembril kuulutatakse Kuressaares välja Koolirahu

Koolirahu väljakuulutamise tseremoonia toimub Saaremaal, Kuressaare keskväljakul 1. septembril algusega kell 12.00. Kuressaare võtab Eesti Koolirahu liikumise eestvedaja tiitli üle Sillamäe linnalt.

Traditsioonilisel tseremoonial kirjutavad ühisele koolirahu sümboliseerivale lepingule alla Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Janar Holm, Kuressaare linnapea Mati Mäetalu, MTÜ Lastekaitse Liit president Loone Ots ja Eesti Õpilasesinduste Liidu juhatuse esimees Britt Järvet. Samuti allkirjastavad Koolirahu lepingu Kuressaare õpilaste esindajad ja direktorid, kes saabuvad keskväljakule oma koolide juurest rongkäikudega.

Tseremoonial astuvad üles laulja Grete Paia, poistekoor Laululõvid, iluvõimleja Brita Kuldsaar, näha saab õpetajate teadusteatrit, üheskoos lauldakse laulu „Rahu“. Pärast ametlikku osa jätkub kontsert, kus esinevad Tantsukooli Semiir tantsijad ning Kuressaare Muusikakooli pop-jazz osakonna õpilased. Sündmusele lisavad särtsu üllatusesinejad.

„Koolirahu väljakuulutamine Kuressaares meie kodulinna juubeliaastal on kindlasti oluline sündmus kogu maakonnale,“ rõõmustab Kuressaare linnapea Mati Mäetalu ning usub, et ees ootavat 1. septembrit mäletavad nii õpetajad kui õpilased veel pikka aega, kuna esmakordselt alustavad linna munitsipaalkoolid tarkuseaastat üheskoos keskväljakult. Kohale tulevad ka maakoolide esindused. Loe edasi: 1. septembril kuulutatakse Kuressaares välja Koolirahu

Sel laupäeval avatakse Tõrva skatepark

Vastvalminud Tõrva skatepargi avaüritus toimub laupäeval, 31. augustil. Alates kell 11.00 on võimalik jälgida Eesti parimate ekstreemsportlaste (BMX, rula- ja tõukerattasõitjad) demoetendust ning hiljem osaleda töötoas, kus jagatakse infot ja näpunäiteid turvaliseks Tõrva skatepargi kasutamiseks .

Noortevaldkonna eest vastutava Tõrva abilinnapea Maido Ruusmanni sõnul on vastvalminud ekstreemspordi väljak järjekordne samm selles suunas, et kujundada Tõrva noortekeskuse territooriumist välja tervilik noortele suunatud vaba aja veetmise koht, mis pakub aastaringset tegevust Tõrva linnas ja lähiümbruses elavatele noortele. „Noortele mõtestatud vaba aja veetmise võimaluste loomine on üks Tõrva Linnavalitsuse meetmeid selleks, et tulevikus vältida kasvõi Tõrva lauluväljaku põlenguga juhtunut,“ lisas Ruusmann.

Tõrva skatepargi atraktsioonid projekteeris ja ehitas maailmas kõrgelt hinnatud ekstreemspordiürituste Simpel Session korraldaja Mario Kalmre koos oma meeskonnaga.

Skatepargi rajamise idee algatajaks on MTÜ Tõrva Spordiselts, mille põhitegevuseks on spordiürituste korraldamine. 2012. aastal toimus Tõrva Spordiseltsi eestvedamisel kokku üle 30 tervisespordiürituse, millest võttis osa üle 2000 inimese.
Ekstreemspordiväljaku valmimise maksumuseks kujunes kokku 41 994 €, mida rahastati Valgamaa Partnerluskogu Leader programmi ja Tõrva Linnavalitsuse vahenditest.

Allikas: Maido Ruusmann

Maamajanduse kutseõppureid toetati 51 000 euroga

Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) maksis tänavu esimesel poolaastal õppetoetusi 203 maamajandusega seotud eriala õpilasele. Kokku toetati kutseõppeasutuste õppureid 51 427 euroga.

„Õppetoetus on mõeldud nendele noortele, kes õpivad kutseõppeasutuses maamajandusega seotud erialal ja võtavad kohustuse pärast kooli lõpetamist asuda maapiirkonda elama,“ ütles MES juhatuse liige Andres Vinni. „Toetusega julgustame noori siduma oma tulevikku maapiirkondade ja maamajandusega.“

Tänavu esimese kuue kuu jooksul toetati kutseõppureid 51 427 euroga. Koolide lõikes maksti õppetoetust järgmiselt:
Järvamaa Kutsehariduskeskus – 39 õpilasele, Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool – 15 õpilasele, Luua Metsanduskool – 13 õpilasele, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool – 67 õpilasele, Põltsamaa Ametikool – 21 õpilasele, Pärnumaa Kutsehariduskeskus – 17 õpilasele, Räpina Aianduskool – 16 õpilasele ja 15 Võrumaa Kutsehariduskeskuse õpilasele.

Õppetoetuse saamiseks sõlmib MES õpilasega lepingu, millega taotleja võtab kohustuse pärast kooli lõpetamist töötada maapiirkonnas tegutseva ettevõtja juures või tegeleda ise maapiirkonnas ettevõtlusega. Toetuse suurus sõltub õpilase keskmisest hindest.

Maaelu Edendamise Sihtasutus maksab õppetoetusi Põllumajandusministeeriumiga sõlmitud halduslepingu alusel. Toetuste maksmist rahastatakse riigieelarvest ja sihtasutuse omavahenditest.

Allikas: Maaelu Edendamise Sihtasutus

Sööme arvatust mahedamalt

Kapi Merike mahetoidu päeval Hartsmäe talus leemekulpi liigutamas. Foto: EMSA

Kui tarbijauuringud näitavad, et vaid alla protsendi Eestis tarbitavast toidust on mahetoodang, siis tegelikult on meie toidulaud arvatavast oluliselt mahedam.

Eesti mahepõllumajandus on võrreldes tavapõllumajandusega väga noor ja sellest tulenevad mõned meie kasvuraskused. Esiteks on Eestis toodetavad mahetoodangu kogused veel väikesed, mis muudab mõnevõrra raskemaks toodangu turustamise. Teiseks on Eestis puudus töötlejatest, kes suudaksid või sooviksid mahetooret mahedana edasi töödelda.

Nende kahe asjaolu tulemuseks on see, et mahetoormest tehtud toit jõuab toidulauale sageli tavatoiduna, näiteks töödeldakse mahedalt kasvatatut edasi tavatoodanguna. Uuringud näitavad, et Eestis müüdud toidust moodustab vaid alla protsendi mahetoit.

Oluliselt mahedam
Numbrite taha vaadates näeme aga nende petlikkust. Need räägivad nimelt mahedana märgistatud toidu müügist, mitte mahedana toodetud toidust. Näiteks mullu toodeti maheliha 1400 tonni, kuid mahedana müüdi kõigest 103 tonni. Mahepiima toodeti 12 000 tonni, mahedana müüdi aga 2800 tonni. Ka teiste toodete puhul avaneb sarnane pilt. Nii tarbime mahetoitu ilmselt sagedamini, kui ise arvame.

Tarbija poolt vaadatuna on see kindlasti positiivne (saab ta ju mahetoote tavatoote hinnaga), kuid mahetootja kaotab turueelise – mahetoote eelistaja oleks selle eest valmis kõrgemat hinda maksma.

Seega kui räägime mahetoidust, on tegelikult juttu mahedana märgitud toidust. See ongi üks kitsaskohti, et parema valiku puudumisel müüakse hinnalisem mahetoit tavatoiduna. Loe edasi: Sööme arvatust mahedamalt

Mahetoetused lähtugu avalikust huvist

Tiia Klein,
TÜ Eesti Mahe juhatuse esimees

Toodetud mahetoodangu mahedana turulejõudmisel on mitu takistust, mida ei saa lahendada vaid tootjad ise. Ei saa eeldada, et mahetootjad ise rajavad ka kogu töötlemise, kirjutab tulundusühistu Eesti Mahe juht Tiia Klein.

Ka tavatootjad ei töötle valdavalt oma toodangut ise. Näiteks suurem osa liha ja piima müüakse mittemahedana selle tõttu, et pole ettevõtteid, kes toodangu mahedana ka töötleks ja turule viiks. Tööstusettevõtted pole mahetoodangust huvitatud väikeste koguste, kõrgendatud kontrolli, suurema töötlemiskulu ja paberimajanduse tõttu.

Mahetootjate saagikus on küll enamasti väiksem kui tavatootmises, kuid see ei tule ainult mahepõllumajanduse kui tootmistüübi omapärast. Pealegi asuvad mahemaad tihti väheviljakatel või põlluharimiseks vähem sobivatel maadel. Väide, et mahetoetust makstakse suures osas ettevõtetele, kes õieti midagi ei tooda, pole samuti õige: tavatootjatel on tunduvalt suuremad võimalused toetusõigust n-ö teeselda, sest kui nende puhul kontrollib PRIA olenevalt toetusliigist vaid 1-5% ettevõtetest, siis põllumajandusamet kontrollib igal aastal kõiki mahetootjaid. Mahetootjate organisatsioonid pole ka ise kindlasti huvitatud sellest, et mahetoetus läheks neile, kes midagi ei tooda.

Loe edasi: www.pollumajandus.ee
Allikas / Maheklubi.ee

Mõnistõ kuul täüs rahvapillihellü

Rahvapillilaagrilidsõ teivä Mõnistõ rahvamaja man pruutpaarilõ «pulmavärehtiid». Pruutpaar panti rahvamuusiga perrä tandsma – inne rahvamajja umma pulmapitto es saa. Kree Kaarli pilt, Uma Leht

Mõnistõ koolimajan peeti viietõistkümnendät Võromaa rahvapillilaagrit, kohe tull’ pilli mängmä pia sada inemist.

Rahvapille opas’ mängmä 20 oppajat nii Eestist ku vällämaalt. «Hummogidõ olli individuaaltunni ja päältlõuna sai oppi inglüse, taani ja eesti tandsõ ja muusikat,» selet’ rahvapillilaagri kõrraldaja Laube Kadri.

Eräle tetti laagrin tüüd Võromaa ja Setomaa laulõ ja pillilukõga, tuud tugõsi Vana Võromaa kultuuriprogramm.
Oppi sai lõõtsa, kannõld, a ka näütüses mandoliini, basskitarri ja kontrabassi.

Viil sai laagrin oppi võro kiilt, tetä pillimehe pingi vai oppi käsitüüklassin pille meisterdämä. Timahavatsõn laagrin tetti ütitselt geto-lõõts, tuu jaos pruugiti pappi ja teipi, seen olli peris lõõdsakeele. Laagri lõppkontsõrdi edimäne lugu mängiti seo pilliga.

Laube Kadrilõ teivä laagrilidsõ 15. pillilaagri puhul jaurami: puust kaika, minkalõ andsõva helü külen kõlisiva pudõlikorgi. Jaurami helü oll’ säetü nelä duuri pääle. Laube Kadri kõnõl’, et Võromaa rahvapillilaagri om esieräline pillilaagri tõisi laagridõ siän – ütenkuun mängvä nii alostaja pillimängjä ku ka ammõdi poolõst pillimehe, kelle tüüs omgi lava pääl inemiisi rõõmusta.

Timahavadsõ laagri pilliopilasõ olli 3–60 aastakka vana, nä tulli kokko mitmõst Eesti nukast ja mõni tõsõlt puult piirigi.

Uma Leht

Noortalunikud taotlesid toetusteks ligi 9 miljonit eurot

Augustikuus esitasid 230 põllumajandusliku tegevusega alustavat noort ettevõtjat PRIA-le taotlusi 8 974 967 euro ulatuses toetuste saamiseks, toetusmeetme tänavune eelarve on aga 4 mln eurot.

Maaelu arengukava meetmest 1.2 „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus“ saavad starditoetust põllumajandusliku hariduse või töökogemusega ettevõtjad, kel vanust kuni 40 aastat. Meetme eesmärk on motiveerida noori põllumajanduseettevõtlusega tegelema, töökohti looma ja maal vanemate alustatut jätkama.

Tänavune taotlusvoor oli sel rahastusperioodil seitsmes ja viimane. Aastatel 2008-2012 on noortaluniku toetust juba saanud alustavat 520 ettevõtjat, kellele on välja makstud üle 20 miljoni euro. Meede osutus väga populaarseks, sest abikõlblikke taotlusi on kõigis taotlusvoorudes laekunud oluliselt rohkem kui eelarve on võimaldanud toetusi maksta.

Nii on põllumajandusministeerium programmperioodi esialgset meetme 1.2 eelarvet (17,56 mln eurot) suurendanud. 19. novembriks 2013 määrab PRIA veel 4 mln euro ulatuses toetusi.

Taotluste paremusjärjestus koostatakse meetme määruses kirjeldatud hindamiste tulemusel. 197 juhul on soovitud toetust maksimaalse saadaoleva summa ulatuses.

Noortaluniku toetust võib üks ettevõtja programmperioodil 2007-2013 saada ühe korra, maksimaalselt 40 000 eurot. Pool rahast tuleb kulutada oma majapidamises põhivahendite jaoks, teine pool võib kuluda mitmesugusteks tegevuskuludeks. Toetuse saamisega käib kaasas ka kohustusi, mida kirjeldab täpsemalt meetme määrus. Näiteks kontrollib PRIA kõigi taotlejate puhul põllumajandusliku müügitulu nõuete täitmist, põhivara soetamise kohta andmete esitamist jne. Loe edasi: Noortalunikud taotlesid toetusteks ligi 9 miljonit eurot

Laadaäri om õnnõmäng

Jürimaa Rainis näütäs närdsuvaipu: kas huvilinõ ost är vai ei osta – kunagi ei tiiä ette. Kuulmetsa Heli pilt, Uma Leht

Kas äri lätt parõmbalõ suurõ vai väiku laada pääl, kotost kavvõl vai kodo man, tuud uursõ ma Antslan Hauka laada pääl (10.–11.08.), kohe tull’ kokko ilmadu rahvas. Kauplõja olli mitund miilt.

«Mi olõmi kõgõ Hauka laadal ostman käünü. Ütskõrd võti vanaimä närdsuvaiba proovis üten ja müümine läts’ häste,» kitt’ Kanepi kihlkunnast Magari küläst Rebäse talost peri Tedre Merge (42), kiä kaubõl’ üten elokaaslasõ Rainisõ ja latsiga.

Merge vanaimä om joba päält 80 ja inämb põrmandurõivit ei kua, a uma elo joosul om tä näid nii pall’o tennü, et noidõga saa viil aastit laatu pite kävvü. Merge jutu perrä olõ-i vaiht, kon müüt: ku äri lätt, sis lätt, ja ku ei lää, sis ei lää. «A ku tiit müümistüüd süämega ja taa laatu pite käümine miildüs, sis ei kauplõ sa ilmangi kah’oga!» naard’ tä.

Kivioja Terje (44) ja Jaanus (47) Võrolt möivä tütre tettüt käsitüükosmeetikat. Näide äri oll’ timahava lännü kõgõ parõmbahe Seto Kuningriigi pääväl ja Vanemuise tiatri «Peko» etendüisil. «Sääl olliva säändse tiidjämbä inemise, kes mõistsõva hinnada ehtsät ja käsilde tettüt, mitte es kae, kost odavampa saa,» ütel’ Jaanus. «Väega pall’o olõnõs ka kõnõlõmisõst. Parhilla ei taso kittä, et taa om jo loodustoode – tuud sõnna om pall’o kur’astõ tarvitõt ja ostja muutusõ õkva vastalidsõs. Tulõ tõistõ kõnõlda,» ütel’ Jaanus. Loe edasi: Laadaäri om õnnõmäng

Saidafarm pälvis Läänemere-sõbraliku talu tiitli

Täna avalikustati Helsingis 2013. aasta Läänemere-sõbralik põllumajandustootja, kelleks osutus Juhan Särgava juhitav OÜ Saidafarm Harjumaalt.

Särgava tõsteti üheksa riigi talunike seast esile uuenduslike, mitmekesiste ja säästlike lahenduste kasutamise eest suurtootmises. Neljandat aastat Läänemere äärsetes riikides ühiselt korraldatava konkursi võit tuli Eestisse esmakordselt.

1992. aastast tegutsev Eesti suurimaid mahetootjaid Saidafarm on üks Eesti säästva tootmise pioneere, kes on kasutusele võtnud mitmeid keskkonnasõbralikke ja säästlikke lahendusi, mis aitavad muuhulgas vähendada liigsete toitainete veekogudesse jõudmisest tingitud vetikate vohamist.

Aive Mõttus, Maaleht / Maheklubi.ee

Laupäeval toimub Viljandimaal mahetoidu päev ja laat

Sel laupäeval, 24. augustil kell 11.00 oodatakse kõiki huvilisi Viljandimaal Tarvastu vallas Mõnnaste külas asuvasse Palu mahetallu, kus saab tutvuda mahetalu tegemistega ja süüa maitsvat mahetoitu.

„Mõte mahetoidu päeva korraldada tuli kahest asjast – Soomes ja Rootsis on sellised talu tutvustamised päris populaarsed, ja tundus, et sama võiks katsetada ka Eestis,“ ütles Palu talu Soome päritolu peremees Mikko Rahtola. „Lisaks on meil sel suvel talus juba käinud palju talgulisi ja muidu huvilisi, kes kõik on väga rahule jäänud. Miks siis mitte juba kutsuda ka teisi – kus mujal kui mahetalus on kõige parem oma silmaga näha, kust toidulauale jõudev kraam pärit on ja kuidas mahetoit maitseb.“

Mahetoidu päeval on oma toodangut tutvustamas ja ka müügiks pakkumas Viljandimaa mahetalunikud. Osalejatele pakutakse tasuta lõunat, mis on valmistatud ainult mahetoorainest. Meeleolu loob pärimusmuusikagrupp Rannarada. Lastele on mitmeid põnevaid tegevusi.

Huvilisi viib tallu mahetoidu päeva buss, mis väljub Viljandi kesklinnast Anttila parklast kell 10:30 ja 13:30, tagasi Palu talust 13.00 ja 15.30. Sõidetakse raudteejaama kaudu, et huvilised saaksid ka seal peale tulla ja maha minna. Mahetoidu päev lõppeb kell 16.00.

Mahetoidupäeva korraldavad Palu talu, Eesti Biodünaamika Ühing, Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus; toetab EV Põllumajandusministeerium turuarendusetoetuse raames.

Täiendav info ja päeva ajakava on Facebookis – otsi sõnaga Tammevald.

Allikas: Maheklubi.ee

Loodusvägi tõi turule uudse toortoidu seeria

Kodumaiste mahetoodete väljaarendamisele, tootmisele ja turustamisele pühendunud OÜ Loodusvägi tõi turule uudse toortoidu seeria.

OÜ Loodusvägi investeeris maailma ühe valdkonna juhtiva toidukuivatite tootmisega tegeleva ettevõtte tööstuslikku dehüdraatorisse. Tehtud investeeringul on oluline regionaalne roll, kuna 95 % Loodusväe poolt uues tooteseerias kasutatavast toorainest tuleb siinsetelt mahetalunikelt ning tootmine toimub Viljandimaal Pollis. Soetatud seade võimaldab toota kodumaistest hooajalistest köögi-ja puuviljadest madalal kuumusel kuivatatud näkse, milles säilitatakse viljadele omased kasulikud vitamiinid ja ensüümid. OÜ Loodusvägi arendusjuhi Ahto Vegmanni sõnul oli Loodusväe toortoidu seeria taotluseks luua tervislikud ja maitsvad näksid, kus oleks kasutatud ja väärtustatud võimalikult palju just kodumaist mahetoorainet.

Tooteseeria maksimaalset tervislikkust silmas pidades töötati tooteseeria välja koostöös toitumisnõustaja Kristiina Singeriga. Enamus Loodusväe toortoidu seerias olevast toorainest on kasvanud Viljandimaal Vana-Võidus mahetalunik Eha Kooseri põldudel (tomat, sibul, suvikõrvitsad, till). Maasikad on kasvanud Valgamaal Kopra Karjamõisa maadel Jüri Koppeli käe all ja Viljandimaal Polli maheistandustes. Maitsetaimed jõuvad toornäksidesse Raplamaalt Hillar Aiaotsa aiast. Peet pärineb Võrumaalt mahetalunik Kaja Keskküla põllult ja Viljandimaalt Tarvastust Saariku talust Tiia Klieni käe alt. Õunad pärinevad Viljandimaalt Polli maheaiast. Linaseemnedki hakkavad alates septembrist näksidesse jõudma Raplamaalt (Lehe talu) ja Järvamaalt (Raismikuoja talu).

Kuigi koduturule on kümnesest toornäksi seeriast jõudnud juba viis, näeb OÜ Loodusvägi toortoiduseeria sihtturuna eelkõige Skandinaavia riike.

Allikas: Loodusvägi

Eesti Põllumeeste Keskliidu presidendina jätkab mahetootja Juhan Särgava

Teisipäeval, 13. augustil toimus Paide Kultuurikeskuses Eesti Põllumeeste Keskliidu Suurkogu, kus järgnevaks kolmeks aastaks valiti Põllumeeste Keskliidu Presidendiks praegune president mahetootja ja Saidafarmi juht Juhan Särgava.

1. augustist asus ametisse Eesti Põllumeeste Keskliidu juhatuse esimehena Kalev Kreegipuu, kes vahetas välja üheksa aastat sama ametit pidanud Üllas Hunti.

Suurkogu põhiliseks arutlusteemaks oli uus Maaelu Arengukava 2014-2020. Olemasolevale kavale täiendavaid ettepanekuid ja seisukohavõtud edastatakse Põllumajandusministeeriumile.

Allikas: EPKL

Mahetootjaid ühendav Eesti Mahe tähistas 10. sünnipäeva

Mahetootjaid koondav tulundusühistu Eesti Mahe alustas mahetoodete müügiga 2003. aastal 35 asutajaliikmega. Tänaseks on liikmeid 93 ning Eesti Mahe turustatavaid tooteid võib leida rohkem kui 170 müügikohast üle Eesti. Viimase viie aastaga kasvas Eesti Mahe käive rohkem kui 5 korda. Suure osa on sellesse andnud müügi laienemine kaupluskettidesse.

„Tulundusühistu Eesti Mahe lõid kümme aastat tagasi mahetootjad, et oma toodetega ühiselt paremini turule pääseda,“ ütles TÜ Eesti Mahe juhatuse esimees Tiia Klein. „Tänaseks on Eesti Mahe kasvanud tugevaks organisatsiooniks, mille logoga tooteid võib leida kümnetest müügikohtadest üle Eesti, nii kaubanduskettidest kui ka mahe- ja talutoodete poodidest. Võin kinnitada, et järjest tuleb juurde nii uusi tootjaid ja tooteid kui ka müügikohti.“

„Eesti Maheda jaoks on rõõmustav, et mahetoodete nõudlus on viimastel aastatel märkimisväärselt suurenenud ning meie müügimahud järjest kasvavad,“ ütles TÜ Eesti Mahe tegevjuht Jaan Nõmmik. „Eriti hea meel on tõdeda, et meie klientide hulka lisandub ka lasteasutusi ja restorane.“

„TÜga Eesti Mahe ühinemise kõige suurem pluss on, et tootja ise ei pea muretsema kauba realiseerimise pärast – minu toodangu turustamise ning uute müügikohtade otsimisega tegeleb Eesti Mahe. See tähendab, et mina saan keskenduda tootmisele ega pea otsima, kuhu oma kaupa müüa,“ rääkis ühistu liige Heino Sakeus.

Kogu Eesti maheturg on tõusutrendis: EMORI andmetel oli kodumaiste mahetoidutoodete käive 2011. aastal ligi kaks korda suurem kui 2009. aastal. Eesti mahetootjad ja -töötlejad pakuvad järjest laiemat valikut kaupa: kui 2009. aastal oli võimalik osta umbes 400 Eesti päritolu mahetoodet, siis möödunud aastal oli neid turul juba üle 800.

TÜ Eesti Mahe on suurim kodumaise mahetoidu turustaja (müüakse ka Lätti, Taani ja Soome). Et maheliha turule jõuaks, omandas TÜ Eesti Mahe 2006. aastal enamusosaluse Märjamaa Lihatööstuses. Loe lähemalt mahepõllumajanduse kohta: www.maheklubi.ee

Allikas: TÜ Eesti Mahe

Pulga Jaani vahtsõnõ katsiktsõõr

Pulga Jaan om jälleki lasõrtsõõriga maaha saanu, püsü ei tuu miis vakka! 12 juttu kõrda kats, tuu olõki-i nii veidü, ku Pulk plaadi saatõsõnah kirotas. Tuust olõs joba raamadu kokko saano. Mu teedä edimält sääne plaan oll’gi, a kohe tuu kattõ, tuud ma tiiä-i joht.

Mälehtä, et ku tull’ vällä Pulga Jaani laulõplaat, määne naist, olõ õi inämb meeleh ja riioli mano kaema viisi-i minnä, oll’ rassõ tüü nii ohkõist papõrd löüdä, et Jaani käsikiräline vaheleht plaadikaasõ sisse är mahtunu.
Käsikirälidse vahelehe mõtõ olõvat olnu tuuh, et inemise nännü, kuis ilma arvutilda saa õks kah kirota ja tuud om võimalik esiki lukõ, ku lukõ mõistat.

Seokõrd om sõs tävveste vastapite, Pulk tulõ esiki inemiisile, kes kirja ei tunnõ, vasta ja lugõ kõik esi paprõ päält maaha. Esiki nii hää inemine om Pulga Jaan, et ku sullõ timä helü miildü-i, võit naidsammu juttõ tõõsõ plaadi päält tõisi inemiisi ettekandõh kullõlda.

Pulk om vigorimiis! No ja tuu tulõ plaati vai plaatõ kullõldõh ilosahe vällä, et tuud om tä olnu joba noorõst aost pääle. Aoluku ja filosoofiat jakkus ja õigust om kõgõ ülejäägiga, kogoni plaaditäüs, ku mitte pääle. Mu kõrv saa tuust külh arvo, määndse luu ommava kõgõpäält loetu ja määndse ildamba ja määndse tõsõh tarõh ja tõõnõ kõrd, a tuu olõ õi tähtsä.

Tähtsä om tuu, et Pulga Jaani illos Varstu kiil om jälleki vähämbält nii kavvas alalõ ja kullõldav, ku pikält lasõrtsõõri püsüsse. Pulga helü kand ja om selge, jutu ommava huvitava, mis nii vika! Pulgalõ võinu raadiosaatõ vitä anda külh!

A mul hindäl om sääne hädä, et ma olõ tuud jutustavat Pulka umbõlõ pall’o kullõlnu, olõmi mi jo üteh Rahmani, Contra, Ruitlasõ ja kitarrõdõga väega pall’o egäl puul ümbre roitnu. Tuuperäst om tuu tõnõ plaat, kon tõõsõ lugõja pääl, mu jaos esiki huvitavamb. Säält tulõ täämbä viil olõmalda, a umbõlõ tarviligu võrokõisi uma raadio saatõjuhtõ viil vähämbält katõssa vällä.

Ilvesse Aapo, Uma Leht

Eestimaa Aasta Küla 2013: Lustivere külade piirkond

Lustiveres toimumud Põltsamaa valla külade päeval on kasvama pandud "külade puu". Foto: Jaan Lukas — Lustiveres toimumud Põltsamaa valla külade päeval on kasvama pandud “külade puu”. Foto: Jaan Lukas

9. augustil kuulutati Saaremaal Mändjalas toimuval Eesti Külade X Maapäeval “Aastaring külas” Eestimaa Aasta Külaks 2013 Jõgevamaal Põltsamaa vallas paiknev Lustivere külade piirkond.

Eestimaa Aasta Küla valimise komisjoni esimees Ene Ergma teatas pidulikult Lustivere külade piirkonna tunnustamisest aunimetusega Eestimaa Aasta Küla 2013. Liikumise Kodukant külakultuuri valdkonna juht Külli Volmer märkis, et Lustivere kandile on omane silmapaistev koostöö keskuse Lustivere ja ümberkaudsete külade Sulustvere, Kaavere, Pudivere, Tõrenurme ja Kaliküla vahel. “See tagab tugeva elujõu kogu paikkonnale. Kui selgus nominendiks saamine, korraldas Lustivere Külaselts eesotsas Riina Paluojaga kodupaiga atraktiivse ja huvitava esitluse, kus vaatasime slaidiprogrammi, tegime jalutuskäigu Lustiveres ja sõitsime ringi piirkonna külades,” lisas ta.

“Mul oli hea meel Lustivere külade presentatsioonil osaleda ja seda ka mõnede omapoolsete soovitustega täiendada,” ütles Kodukant Jõgevamaa juhatuse liige Pille Tutt, kes oli ka üks esimesi, kes õnnitles ja kallistas Riina Paluojat Lustiveresse jõudnud tunnustuse puhul.

“Aasta Küla aunimetuse jõudmine kodukanti on meie vallale üks viimase aja paremaid uudiseid,” lausus Põltsamaa vallavanem Toivo Tõnson. “Lustivere ja ümbruses on korrastatud haljasalad, hoonete ja kodude ümbrused ning seal on palju muudki välist ilu. Siinne sisemine ilu väljendub aga kohaliku rahva töökuses, pealehakkamises ja enesetäiendamishimus. Nii on lustiverelased ja selle naaberkülade elanikud omandanud erinevaid kästitööoskusi ja õppinud sugupuud uurima. Peetud on külade vahelisi võrkpallivõistlusi ja ka kultuurisündmus “Tantsuga külast külasse”,” lisas omavalitsusjuht.

“Jõgevamaa külaliikumises on mitmeid pärle, millest üks säravamaid on väärika tunnustuse pälvinud Lustivere. Riina Paluoja, kes on erialalt õpetaja Lustivere põhikoolis, on kaasanud külaliikumisse ka rohkesti noori,” märkis Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev. Loe edasi: Eestimaa Aasta Küla 2013: Lustivere külade piirkond

Läheneb Eesti ökokogukondade ühenduse suvekokkutulek

Eesti ökokogukondade liikumise VII kokkutulek toimub 23.-25. augustil Harjumaal Lilleoru ökokogukonnas. Kokkutulekule on oodatud kõik huvilised.

Eesti ökokogukondade liikumine sai alguse esimesest Lilleorus toimunud kokkutulekust 2006. aastal – sel suvel võtab Lilleoru rahvas VII kokkutuleku rõõmuga oma õuel uuesti vastu. Keskseks teemaks on koostöö.

Programm
Reede, 23. august
12:30 Kogunemine, lõunasöök
14:00 Tervitus- ja avasõnad
14:15 Sissejuhatav sõnavõtt – Toomas Trapido, üks ökokogukondade liikumise ja Teeme Ära asutajatest Eestis, olnud aastatel 2009-2012 Euroopa Ökokülade Võrgustiku GEN-Europe juhatuses
14:30 Ettekanne doktoritöö põhjal “(Öko)Kogukondade roll jätkusuutliku ühiskonna loomisel” – Kaidi Tamm, International Graduate Centre for the Study of Culture, Justus Liebig University Giessen.
15:30 Vaheaeg
16:00 Ettekanne “Kas kogukonnad päästavad Eesti?” – Artur Talvik, filmiprodutsent ja režissöör ning kodanikuühiskonna aktivist.
16:45 Ettekanne “Ökokogukonnad ja koostöö meediaga” – Riina Luik
17:30 Õhtusöök
19:00 Eesti ökokogukondade liikumise ehk Eesti Ökokogukondade Ühenduse üldkogu. Osalemine on avatud kõigile kokkutulekul osalejatele ja on heaks võimaluseks saada infot ühenduse tegevuse ja plaanide kohta
20:30 Vaheaeg
21:00 Kontsert – Kati Lumiste ja Silver Sepp
Loe edasi: Läheneb Eesti ökokogukondade ühenduse suvekokkutulek

Plaani karjamõisas õpitakse päikesekella valmistama

Plaani Karjamõis Võrumaal kutsub koolitus-õpituppa “Kuidas rajada päikesekella”, mis toimub 10.-11. augustil 2013 Plaani Karjamõisas Plaani külas Haanja vallas. Koolitust viib läbi Kalev Koppel Triskelion OÜ-st. Mõlemal algab koolitus kell 12.00 ja kestab ca neli tundi. Võimalus osaleda ka vaid ühelpäeval.

Koolitus-õpitoa jooksul peale teoreetilise osa omandamist luuakse praktikana ühiselt päikesekella näidis. Koolitus-õpitoa lõppedes on kõik osalejad omandanud oskused ja põhimõtted päikesekella rajamiseks oma kodude juurde.

Laupäev, 10. august –Teooria ja praktiline osa kell 12.00-16.00

· Päikesekellade ajaloost, päikesekellade erinevatest tüüpidest, päikesekelladest Eestis ja teistest kuulsamatest kelladest.
· Päikesekella töö põhimõte, kella projekteerimine, kasutatav tarkvara.
· Näidis prototüübi ehitamine koduste vahenditega
· Lihtsad juhtnöörid kuidas kodus oma päikesekell püstitada
· Tutvumine objektiga ja selle asukohaga
· Arvutuste tegemine ja projektiga tutvumine

Pühapäev, 11. august – Praktiline osa kell 12.00-16.00

· Tõelise põhjasuuna määramine päikese varju ja ajatabelite järgi
· Kella tunnipostide ja kuupäevade skaala maastikule maha märkimine
· Kella testimine
· Kella ehitamine – postide ja skaala paigaldamine
· Koolitus-õpitoa lõpetamine

Koolitust korraldab MTÜ Plaani Mõis. Info ja registreerimine kuni neljapäevani 9. augustini: tel 5560 3989, plaanimois@gmail.com. Koolitus-õpituba toetab Leader-programm.

Allikas: MTÜ Plaani Mõis

Pühajärve rannapark tehakse korda

Pühajärve rannapark. Foto: Monika Otrokova

Otepää Vallavalitsus esitas Keskkonnainvesteeringute Keskusele projektitaotluse, mille tulemusena on Pühajärve rannaparki tellitud dendroloogiline hinnang, heakorrastusprojekt ja hoolduskava. Riigihanke tulemusena teostab neid töid Kiirprojektid OÜ.

Kiirprojektid OÜ maastikuarhitekt Kadri Maikov sõnas, et hetkel saab pargis näha rohelisega märgituid puid, mille tüve diameeter on üle 5cm. „See tähendab seda, et märgistatud puud on kantud digitaalsele aluskaardile antud projekti tarbeks,“ selgitas Kadri Maikov. „Dendroloogilise hinnangu, heakorrastusprojekti ja hoolduskava valmimise tähtaeg on selle aasta novembri lõpp.“

Hoolduskava valmimisel on oodatud ka kõigi vallaelanike ettepanekud. 16.augustil kell 14.00 tutvustab maastikuarhitekt Kadri Maikov projekti tegemist Otepää vallavolikogu saalis.

„Pühajärve rannapark on nii otepäälastele kui ka külalistele armastatud suvine ajaveetmiskoht, kus toimuvad mitmed suurüritused,“ rääkis vallavanem Merlin Müür. „Kutsume kõiki huvilisi tegema oma ettepanekuid, et vallakodanike kaasabil koostada Pühajärve rannapargi hoolduskava.“
Loe edasi: Pühajärve rannapark tehakse korda

Sargvere mõis kutsub filmipäevadele

Sargvere mõisas on tulemas mitmeid põnevaid sündmusi, muuhulgas Kinokoja Filmipäevad 26. augustil.

13. september, reedel (iga kuu teisel reedel)
17.30-19.00 Alustab Kristiina Ehini loovkirjutamise õpituba
19.00 Sargvere mõisakino
All saalis Toomas Hussar „Seenelkäik“ (2012)
Üleval J.Põldma-H.Ernits „Lotte ja Kuukivi saladus“ (2011)
Piletid 2 eurot suured, 1 euro väiksed
Loe edasi: Sargvere mõis kutsub filmipäevadele

Otepääl eksponeeritakse Johannes Uiga maastikumaale

Tuntud eesti kunstniku Johannes Uiga maastikumaalid, mis on alates 1997. aastast on olnud eksponeeritud Otepää Raekojas, kingiti nüüd Otepää vallale – kinkijaks Johannes Uiga vend Endel Uiga. Otepää vald sai 32 Pühajärve ja Otepää lähiümbruse teemalise maastikumaali omanikuks.

Otepää Raekoja ekspositsioonis olevad maalid valis Johannes Uiga ise välja, maalid annavad läbilõike Pühajärve ja Otepääga seotud motiividest. Maalidega saab tutvuda tööpäeviti ette helistades telefonil 766 4800 kella 8.00 – 17.00, reedeti kella 8.00-15.30ni. Johannes Uiga tööd on tänasel päeval eksponeeritud ka Pühajärve põhikoolis ja Otepää Gümnaasiumis. Näituse pani üles otepäälane Jüri Roots.

Otepää vallavolikogu esimees Aivar Nigol meenutab, et sai meistriga tuttavaks mõned aastad enne Otepääl näituse avamist 1997. aastal. „Külastasime Uigat mitmed korrad koos Jaak Uudmäe ja Jüri Rootsiga Tartu ateljees. Need olid väga südamlikud ja meeldejäävad kohtumised, mille jooksul sai palju räägitud Otepää ja Pühajärve teemadel. Mõistsin, et Johannes Uiga oli väga kiindunud Pühajärvesse ning ettepanek Otepää raekojas püsinäituse korraldamiseks oli talle väga meelepärane. Maalid raekotta valis ta ise välja. Lisaks sellele soovis ta, et osa töid oleks välja pandud ka Otepää koolides,“ rääkis Aivar Nigol. Loe edasi: Otepääl eksponeeritakse Johannes Uiga maastikumaale

Välismaa noored pürgivad Eesti mahetaludesse tasuta tööle

Mahetalud on muutunud niivõrd populaarseks, et paljud välismaa noored otsustavad lausa oma suvepuhkuse veeta mahetaludes tasuta tööd tehes.

Eelmisel nädalal saabusid noored Taiwanist, Koreast, Poolast, Belgiast ja Jaapanist Kriusilla tallu Harjumaal, et mesindusega tutvuda. Eile said nad esimese kogemuse, kuidas väikses mesindustalus tarudest mett kätte saada, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Kuigi noored on väga erineva taustaga, on kõigil neil huvi tutvuda Eestis mahepõllumajandusega. Siia jõudsid nad rahvusvahelise programmi Wwoof kaudu, mis vahendab vabatahtlikke mahetaludesse tööle üle maailma.

Lauri Tankler, ERR Uudised / Maheklubi.ee

Kuressaare Merepäevade mahetoidutelgis pakutakse maitsmiseks suurt valikut mahetooteid

Kuressaare Merepäevade raames on avatud täna ja homme mahetoidutelk, kust võib leida suure valiku mahetoorainest valmistatud roogi. Toidud on peamiselt lamba- ja lihaveise lihast, pakutakse ka piimakokteili, küpsetisi jm. Kohapeal saab nii degusteerida kui kaasa osta.

„Juba eelmisel aastal oli Kuressaare Merepäevadel avatud mahetoidutelk, mis võeti külastajate poolt vastu suure huviga. Degusteerimistel osales väga palju inimesi ning rahva lemmikuks osutus möödunud aastal grillitud talleliha,“ rääkis Jaan Kiider MTÜst Saare Mahe. „Tänavu on võimalik telgis kohtuda kohalike mahetootjate ja mahepõllumajanduse spetsialistidega, kes tutvustavad tooteid ja vastavad mahepõllumajandusega seotud küsimustele. Mahetoidu telk on avatud 2. augustil kell 14-23 ja 3. augustil kell 10-18.“

Mahetoidu pakkumist korraldavad Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus ja MTÜ Saare Mahe, toetab Põllumajandusministeerium turuarendustoetuse raames.

Allikas: MTÜ Saare Mahe