Võib öelda, et Sindi muusikakooli vabaõhukontsert läks täissaalile

Viiel järjestikusel laupäeval toimunud Sindi suvekontserdite sari lõppes täna Karl Rammi nimelise Sindi Muusikakooli esinemisega seltsimaja kõrval asuvas pargis.

Sindi muusikakooli esinejad tänavad publikut. Foto Urmas Saard
Sindi muusikakooli esinejad tänavad publikut. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Tänavu rõõmustas esinejaid suur publiku hulk[/pullquote]Sindi muusikakooli direktor Merike Teppan-Kolk ütles, et muusikakool tegi käesoleval korral juba kolmandat aastat järjest oma pargi kontserdi, mis on sisuliselt nende kooli suvelaagri lõppkontsert. „Oma suvekontserditel mängime alati kava, mida me oleme kolme päeva jooksul laagris õppinud.” Laagris valmivad lugudest õpetajate käe läbi seaded ja kolme päeva jooksul harjutatakse need lastega selgeks. „Seda on tore tõdeda, et laagri lõpuks saab hämmastavalt tore kava kokku. Tundub uskumatuna, kuidas üldse lapsed jaksavad nii lühikese ajaga nõnda palju pilli mängida ja kõik ära õppida,” kiitis direktor imetlusega oma kooli õpilasi.

Loe edasi: Võib öelda, et Sindi muusikakooli vabaõhukontsert läks täissaalile

Tammsaare kool alustab õppetööd uuendatud hoones

Pärnu Tammsaare kool alustab uut õppeaastat vastremonditud koolimajas, mille uuendamine maksis üle 3,3 miljoni euro.

Pärnu Tammsaare kool. Foto Urmas Saard
Pärnu Tammsaare kool. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Uue võimalusena avatakse tänavu 20 õpilasest koosnev eesti õppekeelega klass.[/pullquote]Täna hommikul tutvusid linnapea Romek Kosenkranius ja teised linnajuhid uuendatud koolimajaga. „Rõõmustav, et pärast Vanalinna ja Mai kooli renoveerimist on saanud valmis kolmas suur koolimaja – Tammsaare kool on nüüd täielikult renoveeritud. Vanast majast on saanud koolimaja, kus on kaasaegne õpikeskkond ja noortel parimad võimalused hariduse omandamiseks. Lisaks välisele on muutunud ka sisu. Soovin Tammsaare kooli perele jõudu ja edu uues koolimajas. Tänan kõiki projektis osalejaid, kelle abiga sai koolimaja uue ilme ning sihtasutust Innove projekti rahastamise eest,“ rääkis Kosenkranius.

Loe edasi: Tammsaare kool alustab õppetööd uuendatud hoones

Valminud on Jõgeva linna aegade kallim projekt

Pühapäeval, 1. septembril kell 11 avatakse pidulikult Jõgeva põhikooli ja linnaraamatukogu uus hoone.

Jõgeva uus koolihoone. Foto Marge Tasur
Jõgeva uus koolihoone. Foto: Marge Tasur

[pullquote]Koolimaja ja raamatukogu projekteerimisel tegid suurepärase töö arhitekt Kalle Vellevoog ja sisearhitekt Tiiu Truus.[/pullquote]Kooli ja raamatukogu ehitustöid tegid OÜ KRC Ehitus ja AS Tartu Ehitus. Hoone projekteeris Kalle Vellevoog arhitektuuribüroost JVR OÜ ning sisekujundaja oli Tiiu Truus. Jõgeva linna aegade kallim projekt valmis õigeaegselt ning anti üle täpselt lepingu täitmise tähtajaks. Ehitustööd koos sisustusega läksid maksma 7,5 miljonit eurot, millest valla omaosalus oli 2,5 miljonit. Jõgeva põhikooli rekonstrueerimise ja sisustamise töid kaasrahastati Euroopa Regionaalarengu Fondist. Linnaraamatukogu hoone ehitas vald omavahenditega. 106aastasel raamatukogul on olnud palju kodusid. Viimases asukohas, mis oli kunagi ehitatud lasteaiaks, tegutses raamatukogu üle 20 aasta. Jõgeva linnaraamatukogu direktor Meeri Remmelg sõnas, et raamatukogu ajaloos on see esmakordne, kui nad avavad päris uue maja uksed.

Loe edasi: Valminud on Jõgeva linna aegade kallim projekt

Sadala teatripäevadel mängiti Väikest Printsi ja tänase Ukraina presidendi loomingut

Sadala VII Külateatripäevadel mängiti näitemänge erineva põlvkonna autoritelt. Harrastusnäitlejad hindasid igas mõttes kordaläinuks koolitusi, eriti liikumispedagoog Helen Solovjevi juhendamisel läbiviidud õpituba. Sündmust korraldas Sadala Külade Selts, õpitoad toimusid rahvamajas.

Abja trupp Kolmas Voorus pärast etendust "Asemikud". Foto Jaan Lukas
Abja trupp Kolmas Voorus pärast etendust “Asemikud”. Foto: Jaan Lukas

Sadala Külade Teatri laste- ja noortetrupi mängitud Antoine de Saint-Exupéry „Väikese Printsi” etendusse aitasid sisse elada muinasloost pärinevad olulisemad mõtteterad ning siduv katkend Väikese Printsi ja rebase kahekõnest. Etenduse peaosalist mängis Sadala kooli õpilane Trevor Nork.

Palamuse Amatöörteater tõi külakostiks Marite H. Butkaite ja Lennart Peebu koolituskomöödia „Teie ebaõnn on teie endi kätes”, lavastajaks selles trupis mitmeid rolle mänginud noor daam Susan Kolde.

Sadala Külade Teatri täiskasvanute trupile elas publik kaasa vaadates Valdi Reinase „Viit värvikat lugu” – viit lõbusa nalja, kohati ka musta huumoriga. Ühe naljaloo algupärandi oli Reinas leidnud Volodõmõr Zelenskõi loomingust, perioodist, mil tänane Ukraina president oli veel kirjanik ja näitleja. Loo atraktiivsemaks tegelaseks oli perepoja pruut, naine kellel kasvas habe. Transseksuaalse tegelase mängimisega sai talendikalt hakkama Liisa Katt.

Teenekas harrastusnäitleja Tiina Ivask ütles, et rollid komöödiates olid võetud elust enesest ja tal tulid need hästi välja. „Tundsin veidi ka rambipalavikku, mis näitlejal peabki tekkima.” ütles teatriharrastaja Vilja-Mari Luhalaid.

Loe edasi: Sadala teatripäevadel mängiti Väikest Printsi ja tänase Ukraina presidendi loomingut

25 aastat okupatsiooniarmee lahkumisest Eestist

Laupäeval möödub veerandsajandit päevast, kui venelased viisid oma viimased väeosad teiselepoole Eesti Vabariigi ja Venemaa vahelist kontrolljoont. Seda sündmust meenutatakse 31. augustil Toris Eesti Sõjameeste Mälestuskirikus tänujumalateenistusega.

Pärnumaal Toris asuv Eesti Sõjameeste Mälestuskirik. Foto Urmas Saard
Pärnumaal Toris asuv Eesti Sõjameeste Mälestuskirik. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Nagu Eestilgi, on Venemaal iidne ja omanäoline kultuur.[/pullquote]President Lennart Meri pidas 1994. a 31. augustil Maarjamäel Vene sõjaväe lahkumise puhul kõne, milles ta muuhulgas lausus, et eestlastena ei unusta me eales, mida tõid aasta 1940 ja järgnevad ajad Eestile. „Selle unustamine tähendaks iseenda ja oma eesmärkide reetmist ja rajaks aluse uutele katsumustele tulevikus.” Ta teatas Euroopale, et okupatsiooni aastakümned läksid Eestile maksma ühe kümnendiku meie elanikkonnast. „Proportsioone säilitades on see võrdne poole miljoni soomlase, kaheksa miljoni sakslase, kahekümne viie miljoni ameeriklase eluga.”

Meri sõnul teavad eestlased, et Peipsi järv ei laiene võlujõul turvaliseks ookeaniks, ja niisamuti teavad eestlased, et me võime koostööd teha. „Nagu Eestilgi, on Venemaal iidne ja omanäoline kultuur.”

Toris toimuvale tänujumalateenistusele oodatakse osalema välisministrit Urmas Reinsalu ja kaitseliidu ülemat Riho Ühtegi. Muusikaliselt esinevad Kaitseliidu Pärnumaa maleva puhkpilliorkester ja Eesti sõjameeste Pärnu ühenduse ansambel.

Püha Jüri ratsamonumendi juurde asetatakse pärjad. Pärnumaa naiskodukaitsjad kostitavad kohalviibijaid sõdurisupiga.

Buss väljub Torisse Pärnust kaitseliidu maja juurest kell 11.00 ja toob hiljem rahva linna tagasi.

Urmas Saard

Riia Kronvalda parki riputati tosin Pärnu-teemalise sõnumiga kiike

Riia kesklinnas rippuvad kiiged kutsuvad Pärnusse puhkama lätikeelse sõnumiga „Pärnu asub kohe ümber nurga“.

Lätikeelne sõnum kiigel tähendab Pärnu asub kohe ümber nurga Foto Annija Ikše
Lätikeelne sõnum kiigel tähendab “Pärnu asub kohe ümber nurga”. Foto: Annija Ikše

Lõunanaabrite pealinna parki riputatud kiiged on osa Lätti suunatud turismiturundusest, millega meelitatakse lätlasi madalhooajal Pärnusse puhkama tulema. Sinistes toonides käsitsi maalitud puidust kiikusid ehivad Eesti suvepealinna tuntumad sümbolid ja paigad: Pärnu muul, Iseseisvuse väljak, rannaelevant, Kesklinna sild, linnalehmad, ajaloolised pargid, rattateed jne.

Kiikede asukohaks valitud Kronvalda park on riialaste seas populaarne puhkeala, kus veedab aega palju lastega peresid. Eile üles pandud esimesed kiiged leidsid kohe aktiivset kasutust. Kiiged jäävad Kronvalda parki novembrini. Kiiged valmistas Pärnu osaühing Vaas & Vaas.

Laiem Pärnut sihtkohana tutvustav turunduskampaania algab oktoobris. Selleks ajaks valmib Kronvalda pargi kiikedest video, mille kandvaks ideeks on: „Pärnu asub kohe ümber nurga, anna hoogu juurde ja oledki kohal!“

Lätlastele, eeskätt just riialastele suunatud kampaaniat korraldab Pärnu linnavalitsus koostöös Pärnu spaade ja hotellide ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega.

Urmas Saard

Pääsküla koolis alustatakse ekstreemspordi huvitundidega

Pääsküla kooli 4.-6. klassi õpilastel on sel õppeaastal esmakordselt võimalus osaleda huvitunni raames Pääsküla siseskatepargis toimuvates ekstreemsporditundides. Septembri algusest detsembrini vältav projekt on Tallinnas esmakordne, kuid inspireeritud Pärnu koolidest, kes alustasid ekstreemsporditundidega sel kevadel.

Illustreeriv pilt Sindi skatepargis toimuvatest tõukeratturite trikitamistest. Foto Urmas Saard
Illustreeriv pilt Sindi skatepargis toimuvatest tõukeratturite trikitamistest. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Üle nädala toimuvate tundide käigus omandatud oskuseid näitavad lapsed viimasel tunnil, 11.detsembril, kuhu on oodatud ka lapsevanemad ja teised huvilised[/pullquote]„Antud algatuse eesmärk on tutvustada noortele ekstreemsporti, anda mitmekülgsemat haridust, vähendada laste passiivsust ja kombineerida formaalne õpe mitteformaalse õppega“ rääkis Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis. „Meil on hea meel, et Pääsküla kooli uuendusmeelne juhtkond oli valmis pilootprojektis kaasa lööma ja loodame, et populaarne harrastus jõuab tänu sellele veel rohkemate lasteni“ jätkas Šillis. „Algajatele mõeldud tõukerattatrennidesse registreerimine algab esimesel koolinädalal ja esimene tund toimub juba 11. septembril. Üle nädala toimuvate tundide käigus omandatud oskuseid näitavad lapsed viimasel tunnil, 11.detsembril, kuhu on oodatud ka lapsevanemad ja teised huvilised, kes soovivad näha, mida nelja kuu jooksul õpitud on“ täpsustas Pääsküla kooli huvijuht Liis Enson.

Loe edasi: Pääsküla koolis alustatakse ekstreemspordi huvitundidega

Paljud suplejad pole teadlikud Pärnu keskrannast leitud sinivetikate ohust

Vaatamata punase lipu hoiatusele meelitas tuulevaikne päikseline ilm ja +23 kraadine merevesi ohtu aimamatult rannalisi ka veemõnusid nautima.

Punane lipp Pärnu keskrannas hoiatab sinivetikate eest. Foto Urmas Saard
Punane lipp Pärnu keskrannas hoiatab sinivetikate eest. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Kaldale uhutuna on sinivetikad äratuntavad sinakasrohelise õhukese kihina liival või kividel[/pullquote]Siiski leidus neidki inimesi, kes punast lippu märgates astusid vetelpääste tornide juurde ja uurisid hoiatuse põhjust. Torni seinale on kinnitatud ka vastav hoiatav sõnum, kuid seda on raske vastu päikest vaadates märgata.

Esmaspäeval rannahoone juurest võetud veeproovist leitud sinivetikate tõttu ei soovita linnavalitsus Pärnu supelrandades ujuda.

„Analüüsi tulemusena leiti proovist massiliselt kaht sinivetikaliiki, Aphanizomenon flosaquae ja Nodularia spumigena. Viimane neist on potentsiaalselt toksiline (võib toota maksamürke ehk hepatotoksiine), põhjustades pikemal kokkupuutel ja vee allaneelamisel tõsiseid terviserikkeid.

Loe edasi: Paljud suplejad pole teadlikud Pärnu keskrannast leitud sinivetikate ohust

Tartu valiti Euroopa kultuuripealinnaks 2024

Rahvusvaheline sõltumatu ekspertkomisjon otsustas täna, 28. augustil Tallinnas, et Euroopa 2024. aasta Eestist valitud kultuuripealinnaks saab Tartu. Lisaks Eestile saab kultuuripealinna tiitlit kanda ka üks Austria linn ning üks linn Euroopast, mis ei kuulu Euroopa Liitu.

Tartu Foto Urmas Saard
Tartu. Foto: Urmas Saard

Euroopa kultuuripealinnu valitakse 1985. aastast. Sellest on saanud Euroopa Liidus kultuurivallas üks mõjukamaid ettevõtmisi, mis toob linnale lisarahastust, ärgitab seadma pikaajalisi eesmärke ning suurendab turistide arvu.

“2024. aastal saab ühest Eesti linnast taas Euroopa kultuuripealinn. Kui 2011. aastal oli selleks Tallinn, siis nüüd on Tartu kord terve aasta tähelepanu keskmes olla. Euroopa kultuuripealinna tiitel on suurepärane võimalus elavdada linna kultuurielu ning tuua kultuur ja kultuuripärand linnarahvale koju kätte. Samuti annab see võimaluse tutvustada linna ja selle kultuuriväärtusi külalistele Euroopast ja kõikjalt maailmast ning väärtustada kultuuride erinevust meie kontinendil,“ ütles Euroopa Komisjoni hariduse, kultuuri, noorte ja spordi volinik Tibor Navracsics.

2024. aasta kultuuripealinna konkurss algas tunamullu novembris. Tähtajaks ehk 2018. aasta oktoobriks esitasid Eesti linnadest taotluse Kuressaare, Narva ja Tartu. Pärast eelvalikut jäid lõppvalikus sõelale Narva ja Tartu.

Loe edasi: Tartu valiti Euroopa kultuuripealinnaks 2024

Kahe Silla jooksul asutakse Eesti meistrivõistluste medaleid jahtima

Eeloleval nädalavahetusel Pärnus toimuv 19s Jüri Jaansoni Kahe Silla jooks jätkab kuuenda etapina Selver Eesti Linnajooksude sarja. Suur liikumissündmus toob starti tuhanded ning pakub ajaloo esimestel kümne kilomeetri distantsi maanteejooksu Eesti meistrivõistlustel tippude heitlust.

hdr
Kahe Silla jooksu medal 2019

Järgmisel aastal 20ndat juubelit tähistav suvepealinna spordi tähtsündmus toob kahel päeval rajale ligi 3500 spordisõpra, sealhulgas tippvormis Eesti jooksuparemiku ning külalisi välismaaltki. Korraldajad ootavad rajale 1800 jooksjat, ligi 700 käijat-kepikõndijat, enam kui tuhat last ning pea paarsada noortejooksust osavõtjat. Erivajadustega inimestele korraldatakse ratastoolisõit.

Teisipäeva ennelõunaks oli pühapäeval toimuvale jooksule registreerinud üle 1700 ning ajavõtuga ja ajavõtuta käimisele pealt 600 huvilise. Riigi esivõistluste stardinimekirjas on üle 60 atleedi 14st kergejõustikuklubist. Meestest plaanivad teiste seas starti tulla mullune sama pika distantsi staadionijooksu meister Mark Abner, Olavi Allase ja Dmitri Aristov. Naistest on kullapretendent varasem mitmekordne kahe silla jooksu võitja Liina Tšernov, ent rajal näeb korduvalt Pärnus võitnud Jekaterina Patjukkigi, maratonijooksu paremikku kuuluvaid Leila ja Lily Luike ning teisi tugevaid kohalikke jooksjaid. Väljaspool esivõistluste arvestust teeb kaasa keenialane Ibrahim Wachira Mukunga, plaanides Pärnus vormistada järjekordset rahvajooksu võitu. Stardi suurjooksule lähetab kell 12 Pärnu linnapea Romek Kosenkranius.

Loe edasi: Kahe Silla jooksul asutakse Eesti meistrivõistluste medaleid jahtima

Jõgevamaa laste koolitee muutub lõbusamaks

Jõgeva maakonna tervisenõukogu eestvedamisel märgitakse algava kooliaasta alguseks avalikus ruumis koolidesse viivatele teedele liiklejatele lõbusaid keksukaste ja liikumisradu. Liiklusohutusele tähelepanu pööramiseks märgitakse ülekäiguradade lähedusse ka PEATU, VAATA, VEENDU! meelespead.

dav
Terviseedenudslik töö. Foto: Aimur Säärits

[pullquote]Jõgevamaal on juba esimese klassi õpilaste hulgas 33% poisse ja 22,8% tüdrukuid ülekaalulisi ning rasvunuid.[/pullquote]Mugavus ja kiirus tungib meie argipäeva, järjest suuremat panust nõuab vähesest liikumisest ja ebatervislikust toitumisest tingitud elanikkonna ülekaalulisus, seda nii laste ja noorte, kui ka täiskasvanute hulgas. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovitus on, et kõik lapsed liiguksid iga päev vähemalt 60 minutit aktiivselt, kuid füüsiline aktiivsus langeb vanuse kasvades. Koolinoorte seas läbiviidud uuringu tulemusena oli 5–7 päeval nädalas 60 minutit füüsiliselt aktiivseid noori 11-aastaste tüdrukute seas möödunud õppeaastal peaaegu pooled vastanutest ning 15-aastaste tüdrukute seas juba vaid kolmandik.

Loe edasi: Jõgevamaa laste koolitee muutub lõbusamaks

Anne Adams ja Margus Jürisson esinesid Sindis

Pärtlipäeval jätkus Sindi suvemuusika sari kutseliste muusikute Anne Adamsi ja Margus Jürissoni esinemisega.

Anne Adams Sindis vabaõhukontserti andmas. Foto Urmas Saard
Anne Adams Sindis vabaõhukontserti andmas. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Meie koostöö kestab juba aastaid[/pullquote]Rahvakalendri järgi on pärtlipäev märgitud sügise algusena. Üle-eelmisel sajandil ja läinud sajandi alguses peetud siis pidusid ja laadapäeva, kuna selleks ajaks oli juba aiasaadusi müüa. Laupäeval, 24. pärtlikuul oli siiski veel raske sügise märke aimata ja tavaks saanud laata peetakse Sindis 1. mail. Aga Anne Adamsi järjekordne külaliskontsert oli kindlasti pidupäevaline sündmus, sest linna kõrval Pulli asunduses kasvanud, Taali koolis käinud ja Sindis muusikat õppinud nüüdne laulja on päris oma inimene, kes tuleb alati meelsasti kodukanti ning keda ikka erilise rõõmuga kuulatakse. Anne kontsertkaaslaseks oli Margus Jürisson, kellega koos lauldi ja mängiti klahvpilli.

Loe edasi: Anne Adams ja Margus Jürisson esinesid Sindis

Kesklinna silla laiendamise projekteerib Selektor Projekt

Pärnu linnavalitsus tunnistas Kesklinna silla projekteerimiseks korraldatud riigihankel edukaks OÜ Selektor Projekt pakkumuse, jättes odavama pakkumuse teinud OÜ Järelpinge Inseneribüroo kvalifitseerimata.

Kesklinna sild Pärnus. Foto Urmas SaardJärelpinge Inseneribüroo jättis esitamata selle isiku hankepassi, kelle tehnilisele suutlikkusele ta tugineb. Seetõttu ei vastanud tema pakkumus riigihanke tingimustele ja linnavalitsus pidi Kesklinna silla projekteerijaks valima Selektor Projekti, kelle pakkumus oli ilma käibemaksuta 216 480 eurot. Järelpinge Inseneribüroo käibemaksuta pakkumus oli 165 000 eurot.

Kesklinna silla remondiga on kavas alustada järgmisel aastal, et sild saaks uuendatud 2021. aasta juuniks.

 

 

 

Kesklinna sild Pärnus. Foto: Urmas Saard  →

Ülisuur pildigalerii: Tallinna loomaaed tähistas oma 80. sünnipäeva ühiselt Hiiu folgiga

Tallinna Loomaaia direktor Tiit Maran meenutas sünnipäeva avasõnas, et 1939. aasta 25. augustil kell 12 toimus Mäekalda tänaval tähelepanuväärselt oluline sündmus, kui allkirjastati paberid väikese loomaaia asutamiseks. Aga juba ennem seda toimusid ajakirjanduses väga pikad arutelud loomaia loomise üle.

Jääkaru lõbutses ise ja lõbustas loomaaia Polaariumi külastajaid Tallinna Loomaaia 80. sünnipäeval. Foto Urmas Saard
Jääkaru lõbutses ise ja lõbustas loomaaia Polaariumi külastajaid Tallinna Loomaaia 80. sünnipäeval. Foto: Urmas Saard
Hiiu folgi juht Astrid Nõlvak ja loomaaia direktor Tiit Maran. Foto Urmas Saard
Jääkaru lõbutses ise ja lõbustas loomaaia Polaariumi külastajaid Tallinna Loomaaia 80. sünnipäeval. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Puurides on avatud näitus ja hoiatavad sildid: „Karubasseini sisenemine omal vastutusel”[/pullquote]Maran osundas 1936. aastal ühes ajalehes ilmunud artiklile „Me vajame loomaaeda”. Põhiliste põhjustena nimetati seda, et eesti rahva looduse tundmine on kehvale järgule jõudnud ja teisena meie paljude kodumaa loomade ning lindude halba olukorda. „Sellel ajal mõeldi, et tegelikult on loodusharidus ja looduskaitse väga olulised teemad,” lausus direktor. Peatselt saabus sõda ja sellele järgnes suur virelemise periood.

„Esimesest aastast peale hakati looma klassikalist loomaaeda. 1983. aastal saime Veskimetsa 89 hektari suuruse territooriumi, millest 35 on looduslikku – päris põnevate loodusradadega.” Ülejäänud ala moodustab loomade ja tehnilise pinna. „Minge ja piiluge! Siinsel territooriumil püüame tõesti jõuda sinna, kuhu tänapäeva loomaaiad jõuavad. Need on eelkõige hariduse ja loodushoiuasutused. Siia tullakse selleks, et oleks väga meeldiv ja saaks mingeid huvitavaid teadmisi ning elamusi,” rääkis Maran.

Loe edasi: Ülisuur pildigalerii: Tallinna loomaaed tähistas oma 80. sünnipäeva ühiselt Hiiu folgiga

Seljametsa rahvamaja staabikohvikut Siin me oleme jätkus pea üle terve Paikuse

Täna avati Pärnu linna Paikuse osavallas esmakordselt ühepäevakohvikuid, sekka ka üksikud hoovimüügid. 1978. aastal tehtud ja ülipopulaarseks osutunud komöödiafilm “Siin me oleme!” kaadrid jooksid rahvamaja seinal ja tuntud tegelaskujud üllatasid kohvikute pidajaid ning külastajaid oma ootamatu ilmumisega erinevatesse paikadesse terve päeva kestel.

Siin me oleme, Paikuse osavalla esimesel kohvikute päeval. Foto Urmas Saard
Siin me oleme, Paikuse osavalla esimesel kohvikute päeval. Foto: Urmas Saard

[pullquote]panid vanale sapakale hääled sisse[/pullquote]Staabikohviku esikusse avaneva ukse kõrval pöörles kauamängiv heliplaat. Välja hõigatud retrokohvikus kuulis retromuusikat ja nägi kino, menüüs leidus retrotoitu. Pakuti sardelle ja hapukapsast, kõrvale võis rüübata hästi maitsvat koduõlut, aga see polnud kõik.

Loe edasi: Seljametsa rahvamaja staabikohvikut Siin me oleme jätkus pea üle terve Paikuse

Ülevaade Hirvepargi sõnavõttudest

Tänavu möödus Molotov-Ribbentropi pakti salasobingu sõlmimisest 80 aastat. Eile õhtupoolikul kogunesid mõned kümned vihmasadu trotsinud inimesed taas Tallinna Hirvepargis toimunud kõnekoosolekule, kus tuletati meelde 1987. aastal asetleidnud nõukogude okupatsioonivastast meeleavaldust ja kahe riigi vahelise salaprotokollide avalikustamise nõudmist.

Hirvepargi kõnekoosolekul. Foto Urmas Saard
Hirvepargi kõnekoosolekul. Foto: Urmas Saard
Ants Erm, endine ERSP esimees, Hirvepargi kõnekoosolkul. Foto Urmas Saard
Ants Erm, endine ERSP esimees, Hirvepargi kõnekoosolkul. Foto: Urmas Saard

Käesoleval aastal oli kogunemise korraldaja erakond Isamaa ja päeva juht rahvuslaste ühenduse esimees Tarmo Kruusimäe.

Isamaa auesimees Tunne Kelam ütles, et esimesel kogunemisel ei lauldud veel Eesti hümni, aga tuldi lootusega, et tõde võidab vale. „Hirvepark on unustamatu ja jääb Eesti ajalukku, sest see oli esimene ettekavatsetud poliitiline meeleavaldus Eesti iseseisvuse taastamiseks. Tol korral ei nõutud siin vabadust. Nõuti tõde, milleks andis aluse Molotov-Ribbentropi pakti salaprotokollide püsimine valede varjus – tõde sellest, mis juhtus aastal 1940 Eestiga, nagu ka teiste Balti riikidega.” Nõukogude propaganda oli aastakümneid sisendanud, et aastal 1940 realiseeris eesti rahvas oma sajandite pikkuse unistuse elada koos suure vene rahvaga. Selles küll kaheldi, aga ometi vajati tõde ja Hirve park kuulutaski seda nõudmist esimest korda avalikult ja valjult kuuldavalt. Valelik väide vabatahtlikust ühinemisest oli nõukogude võimu kõige nõrgem koht ja välja kuulutatud tõe nõudluse surve oli nii suur, et vale hakkas vankuma. Kuigi Mihhail Gorbatšov väitis algul, et salajaste lepingute koopiaid Kremli arhiivides ei ole, leidis ta need 1987. aasta lõpuks ikkagi üles.

Loe edasi: Ülevaade Hirvepargi sõnavõttudest

Balti apelli tänuüritusel tänati vapramaid vabadusvõitlejaid

Täna, 23. augustil andis välisminister Urmas Reinsalu Balti apelli 40. aastapäeva puhul üle tänutahvlid apelli allakirjutanutele. Tänutahvlitega tunnustati Mart Niklust ja Enn Tartot ning mälestati Erik Udamit ja Endel Ratast.

Balti apelli tänuüritusel Mart-Olav Niklus, Urmas Reinsalu, Enn Tarto. Foto Eesti Välisministeerium
Balti apelli tänuüritusel Mart-Olav Niklus, Urmas Reinsalu, Enn Tarto. Foto: Eesti Vabariigi Välisministeerium

„40 aastat tagasi nõudis Eesti vabaduse ja rahvusliku suveräänsuse eest seismine palju sisemist vaprust. Me mäletame neid, kes riskisid karmide tagajärgedega, et saata sõnum Balti riikidele tehtud ülekohtust raudse eesriide tagant läänemaailmale,“ sõnas minister Reinsalu tänuüritusel.

Reageeringuna Balti apellile järgnes 13. jaanuaril 1983 Euroopa Parlamendi resolutsioon. „Tänu nende 45 Eesti, Läti ja Leedu kodaniku ühisele vaprusele võttis esimene rahvusvaheline organisatsioon seisukoha Balti riikide toetuseks. Alates sellest ajast hakkas rahvusvahelise kogukonna tähelepanu pöörduma Balti riikide poole, mis aitas suuresti kaasa meie iseseisvuse taastamisele,“ rääkis Reinsalu.

23. augustil möödub 40 aastat päevast, mil 45 Eesti, Läti ja Leedu kodanikku andsid oma allkirja märgukirjale nõudega avalikustada Molotovi-Ribbentropi pakt koos selle salaprotokolliga, kuulutada see allakirjutamise hetkest alates õigustühisteks ning taastada Balti riikide iseseisvus. Loe Balti apelli täisteksti siit.

Samal teemal:

Mart Niklus, kelle Tartu kodus Vikerkaare tänav 25 toimus märgukirja koostajate kogunemine. Foto Urmas Saard

 

 

 

Balti apell 40 – Balti kett 30

Toetame Petserimaa Vabadussamba rajamist

Eesti Vabadussammaste taastamise kõrglaine on jäänud minevikku, aga mõnigi võlg Eesti Vabadussõjas võidelnute ja langenute ees ootab lunastamist. Üks sellistest on Petserimaa Vabadussammas. Selle püstitamine jäi 1940.aastal punase riigipöörde jalgu, aga teha see tuleb. 2017. aastal võttis asjakohase otsuse vastu Petserimaa Vabadussõja mälestusmärgi komitee.

Petserimaa Vabadussõja mälestussamba kavand Roman Haavamäelt. Näidis Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu arhiivist

Seto Kuningriigi päeval, 3. augustil pidas Petserimaa Suveülikooli telgis petserimaalaste panusest Eesti Vabadussõtta huvitava ettekande selle teema parim asjatundja Eestis Viljandi muuseumi direktor Jaak Pihlak. Petserimaalased seisid külg külje kõrval Eesti Vabariigi hälli ja selle kaitsmise juures Vabadussõjas. Seda on petserimaalased juba enne sõda ise ära märkinud Vabadussõjale pühendatud nelja mälestusmärgiga, mis on hävitatud, kuid paiknesid praeguse kontrolljoone taga Pankjavitsas ja Vana-Irboskas ning Pitalova (Suur-Bereznjuki) küla juures Eesti skaudiliikumise rajaja Anton Õunapuu hukkumispaigas.

Endist Petseri maakonda esindava väärika Vabadussamba ja seda ümbritseva ala kujundamise maksumuseks on hinnatud umbes 280 000 eurot. Mälestusmärgi asukohaks saab Setomaa valla keskuse Värska vallamaja esine kiigeplats.

Et see ajaloomälu projekt täituda saaks, on igal võimalus teha jõukohane panus sihtasutuse Setu Kultuuri Fondi kontole EE722200221041933698 selgitusega „annetus Vabadussambale“. Petserimaalased ja nende sõbrad on tänulikud iga euro eest! Ükski summa pole väike! Petserimaa Suveülikooli korraldajad tegid otsa juba lahti.

Vabadussammas valmib 2020. aasta teiseks veebruariks, mil möödub sada aastat Tartu rahulepingu sõlmimisest. Kõik on oodatud sellele Petserimaa ajaloo suurpäevale!

Aldo Kals
Petserimaa sõber

 

Petserimaa Vabadussõja mälestussamba kavand Roman Haavamäelt. Näidis Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu arhiivist →

Balti apell 40 – Balti kett 30

Täna möödub kolm aastakümmet päevast, mil Hitleri ja Stalini ohvriks langenud Balti riigid üllatasid kogu maailma. Kolme okupeeritud riigi kodanikud võtsid üksteisel käest kinni ja moodustasid kolme pealinna vahele muljetavaldava inimketi, milles nõudsid oma riikide vabaduse ja iseseisvuse taastamist. Balti kett on arvatud UNESCO vaimse maailmapärandi hulka.

Mart Niklus, kelle Tartu kodus Vikerkaare tänav 25 toimus märgukirja koostajate kogunemine. Foto Urmas Saard
Mart Niklus, kelle Tartu kodus Vikerkaare tänav 25 toimus märgukirja koostajate kogunemine. Foto: Urmas Saard

Tegemist oli Eesti, Läti ja Leedu vabadusvõitluse tipphetkega. Ent võitlus Baltimaade vabaduse eest algas kohe, kui need riigid olid langenud vägivalla ohvriks. Võitlus kestis Teise maailmasõja rindejoontel ja selle järel relv käes kolme maa metsades ning jätkus hiljem sõna jõul.

Täna neli aastakümmet tagasi avaldasid 45 meelekindlat leedulast, lätlast ja eestlast Balti Apelli, mis oli suunatud Ühinenud Rahvaste Organisatsioonile, Nõukogude Liidu ja mõlema Saksamaa valitsustele, samuti Atlandi hartale allakirjutanud riikidele. Üleskutses nõuti kommunistliku Nõukogude Liidu ja natsliku Saksamaa salakokkuleppe avalikustamist ja selle tühistamist.

Balti Apell oli toonastes oludes erakordselt julge – põhimõttekindel samm. Ligi poolsada kolme riigi kodanikku kinnitasid oma allkirjaga, et nad ei pea Eesti, Läti ja Leedu Vabariiki Nõukogude Liitu kuuluvaks. Balti apell oli oluline õiguslik ja moraalne eelsamm kolme riigi jätkuvale võitlusele oma vabaduse ja iseseisvuse eest. See oli oluline eeldus kümme aastat hiljem puhkenud laulvale revolutsioonile ja lipuehtes Balti ketile.

MTÜ Eesti Lipu Selts
Tallinnas, 23. augustil 2019

Linnavolikogu saali ehib nüüd suur riigilipp

Tänane Tallinna linnavolikogu istung algas piduliku liputseremooniaga, mille käigus kinkis Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart linnavolikogu esimehele Tiit Terikule Eesti ja Tallinna lipu, mis hakkavad kaunistama linnavolikogu istungite saali.

Eesti ja Tallinna lippude sissetoomise tseremoonia. Foto Jukko Nooni
Eesti ja Tallinna lippude sissetoomise tseremoonia. Foto: Jukko Nooni

[pullquote]lisaks sellele, et tänavu möödub 800 aastat Tallinna esmamainimisest, on veel üks ajalooline tähtpäev – 115 aastat möödub ajast, mil eestlased saavutasid Tallinna linnavolikogus ülekaalu[/pullquote]Tiit Teriku sõnul andsid eelmise hooaja mitmel istungil tooni vaidlused riigilipu üle Tallinna linnavolikogus. „Võin kinnitada, et Eesti lipp on olnud linnavolikogus kogu aeg au sees ning kõik on suhtunud sellesse lugupidavalt. Juba toona ütlesin, et kui riigilipu jaoks on saalis ruumi vaja, tuleb vajadusel kas või mööblit ümber tõsta. Suvepuhkuse ajal värskendatigi istungite saali ning soetati ka sobivad lipualused, kus lippe väärikalt eksponeerida. Loodetavasti saavad nüüd kõik volikogu fraktsioonid suunata oma energia pealinna teemade ja tallinlaste murede lahendamisele,“ lausus Terik.

Loe edasi: Linnavolikogu saali ehib nüüd suur riigilipp

Linnavolikogu kinkis loomaaiale sünnipäevaks kõrvitsaid

Tallinna linnavolikogu kinkis 80. sünnipäeva tähistavale Tallinna loomaaiale 80 kilo kõrvitsaid. Kingituse andis üle linnavolikogu esimees Tiit Terik.

Tallinna linnavolikogu esimees Tiit Terik annab kingituse üle, vastu võtab loomaaia loodushariduse osakonna juhataja Maris Laja. Foto Jukko Nooni
Tallinna linnavolikogu esimees Tiit Terik annab kingituse üle, vastu võtab loomaaia loodushariduse osakonna juhataja Maris Laja. Foto: Jukko Nooni

„Sünnipäeva puhul on kombeks kinkida midagi suupärast. Usun, et kõrvitsad on loomaaia asukatele igati meeltmööda,“ lausus Terik.

Teriku sõnul on Tallinna loomaaed aastatega väga palju arenenud ning muutunud suurepäraseks vaba aja veetmise kohaks, mis avardab külastajate keskkonnateadlikkust ning suhtumist loodusesse ja loomadesse laiemalt. „Loomaaia töötajad on aastakümneid inimesi harinud, propageerinud keskkonnahoidu ja tutvustanud erinevaid loomi. Ükskõik, kas loom on tilluke või suur – oluline on oskus märgata. Lepatriinut näed ka siis, kui elevanti vaatama lähed.“

Linnavolikogu esimees tunnustas ka Loomaia Sõprade Seltsi, mille liikmed teevad väga palju selle heaks, et Tallinna loomaaia elanikel paremad tingimused oleksid.

Tallinna loomaaed avati 25. augustil 1939 Kadriorus. 1983. aastal koliti praegusesse asukohta Veskimetsas.

Jukko Nooni
avalike suhete nõunik

Samal teemal:

Kaheksakümnene Tallinna loomaaed. Foto Urmas Saard

 

 

 

Tallinna loomaaed kutsub juubelipeole

 

Kääpal peeti laulu- ja kohvikutepäeva taas ühiselt

Jõgevamaal Mustvee vallas Kääpal peeti esmakordselt laulupäeva 1935. aastal. Pärast traditsiooni taaselustamist on peetud seda sündmust üheaegselt kohvikutepäevaga. Tänavu 10. augustil oli rahvakultuur ja toitlustuskultuur ühendatud viiendat korda.

Laulupäeva ja kohvikutepäeva peakorraldaja Annika Oras. Foto Jaan Lukas
Laulupäeva ja kohvikutepäeva peakorraldaja Annika Oras. Foto: Jaan Lukas

[pullquote]Suupistetele mõtlesime algul üsna peened nimed panna. Siis otsustasime eestipäraste kasuks.[/pullquote]Kääpa laulupäev algas rongkäiguga lasteaiamaja juurest paikkonna olulisema kultuurikolde Kalevipoja Koja õuele. Esinejate rivi ees kandsid Kääpa laulupäeva lippu Annika Oras ja Andri Plato segakoorist Serviti. Pidulikud rütmid kõlasid Põltsamaa linnaorkestrilt dirigent Urmas Mägi juhendamisel. Mustvee vallavanem Märt Kraft märkis oma tervituskõnes, et koorilaul on meie rahva ja vilje üks tugisambaid.

Esimesed laulud laulsid Kääpa laulupäeval esmakordselt osalenud lasteaiarühma Siilike poisid ja tüdrukud. Juhendajad on Evelin Tamm ja Heveli Ivask.

Mustvee valla ainsat segakoori Serviti juhatas seekord dirigent Ülle Sakariase tütar Elisa Sakarias, kes ema jälgedes koorijuhiks õppinud. „Koostöö kooriga oli väga meeldiv. Serviti on ju saanud kogemust paljudelt laulupidudelt,” märkis ta.

Loe edasi: Kääpal peeti laulu- ja kohvikutepäeva taas ühiselt

Kuhjavere külateatrite festivalil jätkus kuhjaga teatrielamusi

17. ja 18. augustil Viljandimaal Kuhjaveres toimunud 15. külateatrite festivalil astusid publiku ette trupid paljudest Eestimaa paikadest. Näitemängudes oli nii naermaajavat kui ka mõtlemapanevat. Korraldajad ammutasid sündmusest usku ja energiat ka selle kohta, et festivalidega tuleb edasi minna tulevikuski.

Abja seenioride trupp Kolmas Voorus. Foto Marko Reimann
Abja seenioride trupp Kolmas Voorus. Foto: Marko Reimann

Kuhjavere külateatrite festivali avatervitused ütlesid Põhja-Sakala valla vallavolikogu esimees Arnold Pastak ja vallavalitsuse kultuuritööspetsialist Evelyn Härm. Traditsiooniliselt sai sõna Kuhjavere külavanem Romeo Mukk. Kui varem on ta olnud kostümeeritud muinasjututegelaseks Väikeseks-Mukiks, siis nüüd tuli rahva ette iseendana. Teine päev algas rahvusvaheliselt. Tahdittomat täiskasvanute tantsurühm Soomest Põhja-Sakala valla sõpruspiirkonnast Jokioise vallast oli tulnud tervitama esindusliku programmiga, mille kostüümivahetuspause täitis Vastemõisa näitering Poolvillased.

Romeo Mukile endalegi tundus uskumatu, et oleme jõudnud juba 15. korrani ja publiku ning truppide huvi arvestades pole vist veel aeg lõpetada korraldamist.

Loe edasi: Kuhjavere külateatrite festivalil jätkus kuhjaga teatrielamusi

Ajaloopäev Pätsi ausamba juures senistest auväärsem

Häädemeeste vallas on kujunenud tavaks tähistada taasiseseisvumisepäeva ajalootunniga Tahkurannas asuva president Konstantin Pätsi monumendi juures. Tänavu koguneti 20. augustil märksa pidulikumas meeleolus, sest kaua oodatud ümbruse korrastamine on valmis saanud.

28. taasiseseisvumisepäeval Tahkurannas president Konstantin Pätsi ausamba juures. Foto Marko Šorin
28. taasiseseisvumisepäeval Tahkurannas president Konstantin Pätsi ausamba juures. Foto: Marko Šorin
Marko Šorin Tahkurannas Konstantin Pätsi monumendi juures kõnelemas. Foto Tiina Tojak
Marko Šorin Tahkurannas Konstantin Pätsi monumendi juures kõnelemas. Foto: Tiina Tojak

Kui omalajal kaeti kõnniteed vaid mätastega, siis nüüd on kasutatud juba kiviparketti. Väravast monumendini ja selle ümbrust katab graniitkividest sillutis, mis asub vajalikul määral kõrgemale tõstetud aluspinnasel. Külvatud on uus muru ja paigaldatud pingid.

Ühislaulmisel olid eeslauljateks Tiia ja Viljar Soomre. Sõna võtsid Häädemeeste vallavanem Karel Tölp, Pärnu abilinnapea Marko Šorin ja Konstantin Pätsi muusemi juhatuse esimees Trivimi Velliste, kes asetas koos juhatuse liikme Jaan Audruga pärja ausamba jalamile.

Šorin meenutas Pätsi poliitilist kõnet 1937. a 18. veebruaril, kui tapresident ütles, et me ei ole vabad teiste armust, vaid oleme vabaduse ise kätte võidelnud. „Siis veel ei teatud, et Eesti kaotab vabaduse juba kaks aastat hiljem ning taasiseseisvumise saavutame alles 1991. aastal.”

Loe edasi: Ajaloopäev Pätsi ausamba juures senistest auväärsem