Leiutajate Külakool kutsub loengule “Kuidas mõista ja toetada tänapäeva lapsi?”

Godi Keller on vabakutseline õpetaja, kirjanik ja õppejõud. Ta on töötanud ühes laste, noorukite, lapsevanemate, õpetajate ja õpetajaks pürgijatega juba üle kolmekümne aasta. Ta on väga oodatud ja tunnustatud lektor ning praktiliste kogemuste jagaja nii oma kodukohas Norras, mujal Euroopas kui kaugemalgi. Eestis käis Godi Keller esmakordselt juba 1990ndate alguses ning viimase viie aasta jooksul on siin olnud regulaarselt paar korda aastas. Ta on kõige enam huvitatud elupädevuse küsimusest – mida on inimestele vaja, et nad kasvaksid elujõulisteks ning kuidas neid omadusi lastes toetada.

Oskus käsitleda tõsiseid teemasid läbi soojuse ja huumori kutsub Godi Kellerit ikka ja jälle kuulama.

Osalemine on annetuspõhine, osalemisest teatada: hedvig.evert@gmail.com

 

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus võõrustas Gruusia kutseõppureid

Davit Pataraia & Archil Menagarishvili Foto: Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus
Davit Pataraia & Archil Menagarishvili Foto: Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus võõrustas kaks nädalat nelja õpetajat ja nelja õpilast Gruusia kutseõppekeskusest LEPL Vocational College „Akhali Talga” Kobuletist. Kõikidele osalejatele leiti võimalus näidata, kuidas Eesti kutsehariduses korraldatakse tunde, praktilisi harjutusi.

Gruusiast käisid külas järgmiste erialade õpetajad: Besik Shavishvili -restoraniteenindus, Archil Menagarishvili – kokandus, Tamar Emiridze – stilist, Vazha Tsulukidze – keevitus. Ja õpilased: Magda Shavishvili – hotelliteenindus, Davit Pataraia – kokandus, Jemali Gorjeladze – baarmen, Mariam Minashvili – raamatupidamine.

Gruusia delegatsiooni liikmed külastasid võistlusi „Noor Meister 2014” Tallinnas ja „Kokakunst” Kuressaares. Gruusia võistkond (Davit Pataraia ja Archil Menagarishvili) osales Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse kokandusvõistlusel „Särisev pann”, kus saavutati III koht. Loe edasi: Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus võõrustas Gruusia kutseõppureid

Sargvere mõisas avatakse varvastega tehtud maalide näitus

25.märtsil kell 18.00 avatakse Sargvere mõisas Tiia Järvpõllu näitus “Endise Mõisapreili praegused varbamaalid”.

Tuntud Ratastooli Tiia toob mõisa suurde saali oma näituse maalidest, mis tehtud varvastega. Muusikalist vahepala pakub ansambel Meelespea. Kuulatakse paastumaarjapäeva kommete tutvustusi ning juuakse maarjapuna et paled oleksid punased ja tervist jätkuks suvetööde tegemiseks. Maistakse kaasa toodud traditsioonilisi maarjapäeva toite: odrakarask, ülepannikoogid, soolaoad, küpsekaalikad. Riietatakse end valgesse, võetakse kaasa värvilised lindid soovipuule sidumiseks ja vitsaraag, et punuda varese pesa.

Kui meestel on soov peost osa saada, peab mehel valge rätik peas olema!

Üritus on tasuta!

Täpsem info: 5149619

Kagu Kabujalakõsõ noorterühm etendab väikelinna elu

18_42_51_1423-1 (1)Täna, 20. märtsil kell 19 saab Võru Kandles näha Põlvamaa noorterühma Kagu Kabujalakõsõ tantsulavastust “1994”.

Teatraalne tantsulavastus on uurimuslik-dokumentaalne tagasivaade Eesti elule ja inimestele aastast 1994. Kuidas elati ja milliste mõtetega viidi täide oma unistusi ühes Lõuna-Eesti väikelinnas. Kuidas ühe kogukonna erinevad liikmed ja organisatsioonid reageerisid ühiskonda mõjutanud sündmustele ning arengutele Eestis ja maailmas.

Täna, 20 aastat hiljem, saame me analüüsida ja selgitada oma riigi ja inimeste lähiajalugu kasutades selleks erinevate kunstiliikide anarhistlike vorme. Lavastuse kunstiliseks alusmaterjaliks on 94. aastal eesti meedias ilmunud artiklid ja portreelood. Täna võime öelda, et “olukord oli 1994. aastal sitt, aga see oli meie tuleviku väetis”.

Tantsulavastuse lavastajaks ja muusikaliseks kujundajaks on vabakutseline näitleja ja lavastaja Tarmo Tagamets, kellega Kagu Kabujalakõsõ tegi esmakordselt koostööd 2013. aasta kevadel II Uma Peol. Tagamets on antud lavastusse välja valinud 4 rühma tantsijat – Ingrid Vanahunt, Mari Rüütli, Henri Tamm ja Margus Hoop. Lisaks tantsijatele on laval ka näitleja, kelleks on Martin Liira.

Piletid hinnaga 3 € eelmüügis Võru Kandle kassas (tel. 78 68 676) ja tund enne algust kohapeal.

Võru linn astub samme riikliku gümnaasiumi loomiseks

Hoones, kus praegu tegutseb Võru I põhikool, hakkab tulevikus pärast hoone renoveerimist asuma riigigümnaasium.
Hoones, kus praegu tegutseb Võru I põhikool, hakkab tulevikus pärast hoone renoveerimist asuma riigigümnaasium.

Mullu 28. veebruaril haridus- ja teadusministeeriumi ning Võru linna vahel sõlmitud kokkuleppega loodi eeldused Võru  linna akadeemilise gümnaasiumi loomiseks. Praeguseks on koolivõrgu ümberkorraldamisega seotud osapooled jõudnud seisukohale, et nii Võru Kreutzwaldi gümnaasium kui ka Võru I põhikool tuleb likvideerida ning moodustada kaks uut kooli – klassikaline gümnaasium ja põhikool.

Ümberkorraldustega tahetakse luua maakonna õpilastele tänapäeva nõuetele vastav õppekeskkond ning ühtlasi rekonstrueerida Seminari tn 1 koolihoone ja selle lähiümbrus.

Projekti, mille kogumaksumus on 5 040 000 eurot, toetab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ning omaosaluse 15% katab vastavalt eespool nimetatud kokkuleppele haridus- ja teadusministeerium. Kui kõik läheb plaanipäraselt, alustatakse õppetööga Seminari 1 majja rajatavas riigigümnaasiumis alates 1. septembrist 2015.

Õpetajaks konkursi kaudu

Haridus- ja teadusministeerium on kogu aeg olnud seisukohal, et koolide ümberkorraldamise viis on linna enda otsustada, tulemuseks peab olema akadeemilise gümnaasiumi tekkimine ning selle üleandmine riigile. Vastavalt 12. detsembril 2012 tehtud Võru linnavolikogu otsusele oleks Võru Kreutzwaldi gümnaasiumist saanud akadeemiline gümnaasium asukohaga Seminari tn 1 ning kooli põhikooli klassid oleks liidetud Võru I põhikooliga aadressil Kooli tn 7. Sellise otsuse puuduseks oli, et koolide töötajate koosseisud oleks komplekteeritud sisuliselt konkursita. See tekitas õpetajaskonnas rahulolematust ning olukorra lahendamiseks moodustas Võru linnavalitsus 30. veebruaril 2013 hariduskorralduse töörühma.

Loe edasi: Võru linn astub samme riikliku gümnaasiumi loomiseks

Contra 40. sünnipäeval esinevad Läti luuletajad

Laupäeval, 22. märtsil toimub Urvaste seltsimajas lätiteemaline luuleõhtu, mis on pühendatud Contra 40. sünnipäevale ja Eduards Veidenbaumsi eestikeelsete tõlgete valmimisele.

Külla tulevad luuletajad Lätist: Guntars Godiņš ja Alise Zariņa, loodetavasti ka mõned eesti luuletajad.

Reedel, päev varem, toimub luuleõhtu samal kellaajal Tartus ülikooli kohviku kaminasaalis.

Info: urvaste@gmail.com, tel 5283 540.

Laulupeo korraldajad kutsuvad kõiki kirjutama
lugusid sellest, mis puudutab

1891076_10152676599043626_1796559944_aLaulupeo korraldajad kutsuvad kõiki eestlasi kirjutama  lugusid sellest, mis aastal 2014 puudutab. Parimate lugude autorid saavad võimaluse oma lugu rääkida ka ETV kanalil.

Mida sa näed, tunned, mõtled ehk mis sind Eestis aastal 2014 puudutab? Elu koosneb lugudest. Lugudest, mida üksteisele rääkida. Lugudest, mis jätavad meist jälje, mis teevad meid õnnelikuks ja rõõmsaks. Elu koosneb lugudest, millel on puudutus!

Oodatud on kirjutised sellest, mida näed ja tunned, millest mõtled. Oma loo võib kirjutada nii pikalt, kui on soovi; teemal, mis teeb rõõmu või kurbust; keeles, mida valdad. Neli parimat „Puudutuse aja“ lugu valitakse kõikide lugejate poolt välja ning vormitakse märtsi lõpus Eesti Televisiooni stuudios videoklippideks. Loodud klipid jõuavad ETV pühapäevase eetri kaudu ka kõikide Eesti inimesteni.

Saatke oma lood palun aadressile laulupidu@laulupidu.ee või kirjutage otse Laulupeo Facebooki lehe  kommentaaride hulka! Pange kirja oma “Aja puudutus ja puudutuse aeg”. Parimad lood valitakse välja järgmise nädala alguses.

Neljas Uma Pido pajatab väega puudest ja metsast

umapidoEile, 19. märtsil kuulutati Põlva raamatukogus välja järgmise Uma Pido sõnum. 2016. aasta kevadel Põlvas Intsikurmus toimuva Uma Pido peasõnum on vägevad puud ja mets. Neljas Uma Pido toimub 28. mail 2016. Põlvas Intsikurmus. Väega puude mõte pärineb Tiia Allaselt ja metsateema pakkus välja Jan Rahman.

“Mitmed Võrumaa kirjamehed kasutavad oma loomingus puu kujundit kui edasikestmise garantiid – kuigi inimese elu on kiirelt kaduv, siis seda kindlam on igavene püsimine puude sees,” ütles vägevate puude teema väljapakkunud Tiia Allas. “Oleme metsa ääres elav maarahvas. Ka võrokeste lipp on valitud metsaroheline. Et mets noortele võõraks ei jääks, tuleb sellest rääkida,” põhjendas Jan Rahman oma ettepanekut.

Puude ja metsa teemat pidas Uma Pido toimkond kõige sobivamaks, sest see passib imehästi Intsikurmu metsa alla, toetab Põlva maakonna tunnuslauset “Rohelisem elu” ja mis peamine – võrokeste jaoks on mets ja väelised puud väga tähtsad. Sõnum selgitati välja talgutega, kuhu võisid kõik omi mõtteid saata. Sõnumitalguid korraldama ajendas Uma Pido tegijaid soov rääkida peol sellest, mis on võrokeste jaoks tänasel päeval oluline.

Loe edasi: Neljas Uma Pido pajatab väega puudest ja metsast

Toidupangad kogusid ligi 30 000 ühikut toidukaupu

Foto: Nele Hendrikson
Foto: Nele Hendrikson

Umbes 300 vabatahtliku abiga koguti toimetulekuraskustes perede aitamiseks 15.-16. märtsil ühtekokku 29 823 ühikut toidukaupa. Tallinna Toidupank viis toidukogumispäevad sel korral läbi kuues poes, mis on seni suurim kaupluste arv ühes linnas. Pärnu Toidupank pakkus poekülastajatele võimaluse oma panus anda ühtekokku neljas poes ja Tartu Toidupanga vabatahtlikud olid väljas kahes kaupluses. Ülejäänud linnades osales üks pood.

Arvuliselt kõige enam annetati toidupankadele makaronitooteid ja maiustusi, mõlemaid 5581 ühikut. Lihakonserve ning purgisuppe kogunes 4876 ühikut. Erinevate jahude ning kuivainete osakaal oli samuti märkimisväärne – enam kui 4000 ühikut. Muude kaubagruppide kogused nagu hommikusöögihelbed, mahlad-moosid, kalakonservid, kuivsupid, õli, sool-suhkur, kohv ja tee, jäid 1000-2000 tüki kanti. Kergestiriknevaid kaupu, st “kõlblik kuni”-tüüpi tooteid ja puuvilju, poetati Toidupanga kogumiskärudesse 874 korral. Järgmised toidukogumispäevad toimuvad 17. ja 18. mail.

Eesti Toidupank aitab vaesusprobleemi leevendada, jagades abivajajatele toiduabi. Tänaseks on Eestis kokku 11 toidupanka: lisaks toidupankadele Tallinnas ja Tartus on toidupank tegutsemas veel Rakveres, Jõhvis, Narvas, Põlvas, Viljandis, Pärnus, Haapsalus, Järvamaal ja Valgas.

Eesti Toidupank on asutatud 2010. aasta märtsis Eesti-Hollandi Heategevusfondi Päikeselill ja Swedbanki poolt. Tallinna Toidupanka toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital. Toidupank kuulub Vaesuse Vastu Võitlemise Euroopa Võrgustikku (EAPN Eesti).

Janika Leiuri rändfotonäitus jõudis Vanemuisesse

rändnäitusVanemuise väikeses majas on avatud Janika Leiuri rändfotonäitus “Valgust püüdmas”. “Valgust püüdmas” on näitus, mis alustas oma teekonda 2012. aasta novembris ning on peatunud oma teekonnal pooleteist aasta jooksul mitmetes kultuuriasutustes Viljandis, Karksis, Pärnus, Rakveres, Tallinnas, Paides. Viimane ja kümnes peatuskoht selle loodusfotodest koosneva näituse turneel on Vanemuise väikeses majas 12. maini.

” Võin unustada end tundideks loodusesse püüdma neid üleminekuid, muutusi ja varjundeid. Need on vaatemängud, mis ei kordu. Lavastab loodus ise ning laval mängivad valgus, värvid, varjud. Minus kasvas soov jäädvustada need põnevad hetked jäädavamalt kui vaid mälupilti. Neid hetki sai palju. Igas uues paigas saab piltidest lugu, mis on erinev eelmistest, sest aeg, ruum ja valgus on teised. Soovin teatrirahvale ja teartisõbrale põnevat teartikuud ja kaunist kevadet!” on kunstnik Janika Leiuri lisanud saatesõnas.

Muuseum kogub Viljandi tööstuse ajalugu

Nurmbergi trükikoja ladujad tööhoos. Foto: Viljandi muuseumi kogu

Viljandi muuseum kogub ajaloolist teavet Viljandi linnas tegutsenud töökodade ja tööstusettevõtete, nende toodangu ja sisseseade kohta. Väga oodatud on fotod töökodade sise- ja välisvaadetest ning toodangust. Lisaks kogume teemaga seonduvaid mälestusi.

Tuleval suvel avab muuseum näituse “Tehtud Viljandis”, millega seoses palutakse avalikkuse kaasabi, et täita mitmeid tööstusteemalisi lünki muuseumikogus.

Täämbä on Põlva keskraamadukogon kokkosaaminõ Valdur Mikitaga

Täämbä, 19. märdsil kell 18 om Põlva raamatukogon kokkosaaminõ Valdur Mikitaga, kiä kõnõlõs umast loomingust ja avitas märgota neländä Uma Pido hääs vällävalit sõnomi ümbre, miä samal kokkosaamisõl vällä kuulutadas.

Sõnomi valisi pido toimkund avaligulõ sõnomitalgolõ tulnu töie hulgast. Raamatukogon tennätäs kõiki talossil ütenlüüjit. Sõnomi löüdmises kõrraldõdi talossõ’ tuusjaos, et Uma Pido kõnõlõsi tuust, miä om võrokõisi jaos täämbädsel pääväl tähtsä. Valit sõnnom jääs saatma pido kõrraldamist ja muidoki pito hinnäst.

Kiränigu ja semiootiku Valdur Mikita kirotõdu “Lingvistiline mets” om perämädse ao Eestin vast kõgõ inämb arotust löüdnü raamat. Neläs Uma Pido tulõ 28. mail 2016. Põlvan Indsikurmun.

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit kuulutati metsanduse kutse andja konkursi võitjaks

MetsVastavalt Metsanduse Kutsenõukogu 20. veebruari koosoleku otsusele nr 14 kuulutati metsanduse kutseala kutse andja avaliku konkursi võitjaks Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit (EMPL). EMPL teeb koostööd metsanduslike kutsete valdkonnas Luua Metsanduskooli ja Pärnumaa Kutsehariduskeskuse Voltveti Koolituskeskuse ning SA Kutsekojaga.

“Näeme, et peame panustama haridusmaastikul toimuvatesse protsessidesse. Selleks, et ühiskonnas toimuks mõtlemises muutus, peame rääkima õpiväljunditest kui ettevõtlussisenditest,” ütles Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tööstuse valdkonna teemajuht Pille Aasamets. “Koolid üksi ei mõtle välja, mida läheks töömaailmal vaja. Selleks ongi erialaliidud, kes korjavad sektori soovid kokku ja formuleerivad need haridusvaldkonnale,” ütles Aasamets.

Kui koolide ülesanne on kutseõppe andmine, siis EMPLi roll kutse andjana on eelkõige töökogemustega inimeste kutse tunnustamine. Kutseeksam on vajalik nii koolilõpetaja kui kogemusega töötaja tööks valmisoleku ja kompetentside hindamiseks.

Loe edasi: Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit kuulutati metsanduse kutse andja konkursi võitjaks

Anna oma keldrist teada!

Foto: M. Tamjärv

Kelder kui hoone ja selle otstarbe muutumine ajas vajab selgitamist ja jäädvustamist. Keldrite leidlikud lahendused, põnevad arhitektuurinäidised, keldritega seotud lood ja tavatarkused ootavad koondamist ja uurimist.

Kelder on Eesti talus suhteliselt uus hoone, mida hakati enam ehitama alles seoses kartulikasvatuse laienemisega 19. sajandi II poolel. Käsikäes köögiviljakasvatuse ja hoidistamise levikuga jõudsid algul vaid kartulihoidlateks mõeldud keldritesse üsna pea ka kapsa- ja kurgitünnid, moosi-ja mahlariiulid.

Kodumajanduse arenedes pöörati talvevarude säilitamisele tähelepanu nii ajakirjanduses kui ka põllumeeste-perenaiste kursustel. Suur osa meie maakeldritest on ehitatud ka intensiivse kodukultuuri arendamise ajal 1920.-1930. aastatel, kui rajati palju uustalusid.

Keldrid ei kaotanud oma tähtsust ka sõjajärgsel ajal. Pigem vastupidi: Nõukogude ajal kasvatati oma pere tarbeks kartuleid-porgandeid-peete-kapsaid, mis vajasid head hoiukohta ületalve säilitamiseks. Usinasti soolati sisse kapsaid-kurke-seeni, tehti moose ja mahla. Vanad head maakeldrid olid tarvitusel ning ehitati juurde uusi. Samas jäeti maha hulk talusid, mille omaaegsetest hoonetest saab nüüd aimu üksnes säilinud kivikeldri kaudu.

Praegu on otsene vajadus keldrite järele vähenenud. Taasiseseisvunud Eestis ei kasvatata enam oma tarbeks nii palju kartuleid ja juurvilja. Ka hoidistamine ei ole enam nii suuremahuline, tarvitusele on võetud uued säilitusvõtted nagu külmutamine jm. Samas on säilinud hulk ilusaid keldreid. Vahel kasutatakse maakodudes keldreid ka hoopis uutes ülesannetes. Enamasti on kelder jäänud oluliseks õuekujunduse osaks.

Loe edasi: Anna oma keldrist teada!

Aitab tabudest! Leia end! Ole! Ela!

46901_433772254412_3849195_nKristel Pohlak,

maailmakodanik

 

EGO tähendab ladina keeles MINA.  EGO SUM – MINA OLEN.

Ma olen hakanud aru saama, et ego ongi tegelikult see, mida me kogu oma elu otsime ja mida enamik iial ei leia. “Kes ma olen?” See küsimus kummitab meil ju pidevalt kusagil alateadvuses läbi terve elu.

Aga sa ise oledki ego, sa oled kõik, mis sinu olemuse koodi sisse on kirjutatud, ja igal on see kood natuke erinev. Ego on tegelikult hea, ent teda peab enda seest üles leidma. Teda ei tohi segi ajada ülepaisutatud ettekujutusega endast. Just siit tulebki ülbus, mida me nimetame egoismiks.

Sageli me kujutame endale ette, kes me enese või kellegi teise arvates võime või tahame olla. Ära tee seda! Lihtsalt Ole! Otsi endast seda rõõmsat olevust, kes sinu kehas end vabalt ja hästi tahab tunda: just see sa päriselt oled. Ning kui oled ta leidnud, siis oled leidnud ka oma tegeliku väärtuse ja saavutad austuse, mida sa ehk väga igatsenud oled. Meis kõigis on tegelikult kõik olemas selleks, et olla hea, selleks, et olla väärikas ning väärtuslik.

Loe edasi: Aitab tabudest! Leia end! Ole! Ela!

Läänemere-sõbraliku taluniku konkursi tähtaeg pikenes

Talunik. Foto: ELF
Talunik. Foto: ELF

Anname teada, et Läänemere-sõbraliku põllumajandustootja konkursi tähtaeg pikenes – uus tähtaeg on 31. märts.

Eestimaa Looduse Fond (ELF) koos Maailma Looduse Fondiga (WWF) otsib kandidaate 2014. aasta Läänemere-sõbraliku põllumajandustootja auhinnale. Taotlusi oodatakse 31. märtsiks aadressile elf@elfond.ee või Lai 29, Tartu (Eestimaa Looduse Fond).

Konkursil on oodatud osalema kõik põllumehed – nii suured kui väikesed tootjad, nii looma- kui taimekasvatajad, nii mahe- kui tavatootjad. Üles võib seada enda või kellegi teise kandidatuuri. Täpsema info ja taotlusvormi leiab kodulehelt www.elfond.ee/meresobraliktalunik.

Konkurss on kaheosaline – esimese vooru ehk Eesti-sisese konkursi võitja auhinnaks on 1000 eurot ning pääs rahvusvahelisse vooru, kus konkureerivad kõigi Läänemeremaade kohalikud võitjad. Nende seast valib rahvusvaheline žürii Läänemere-sõbraliku põllumajandustootja 2014. Tiitliga kaasneb 10 000-eurone auhinnaraha.

Kõik kandidaadid on oodatud mais toimuvale kogemuste jagamise päevale Saidafarmi, kus võõrustajaks on 2013. aastal rahvusvahelise Läänemere-sõbraliku põllumajandustootja tiitli võitja Juhan Särgava. Esmakordselt tiitli Eestisse toonud Saidafarm on Eesti üks suurimaid mahetootjaid, kellele tõi võidu läbimõeldud keskkonnasõbraliku mõtteviisi jälgimine suure põllumajandustootmise juures ning uuendusliku vee taaskasutamissüsteemi rakendamine enda ettevõttes.

Rahvusvahelise konkursi eesmärk on tuua esile häid ja uuenduslikke põllumajanduspraktikaid, mis aitavad võidelda Läänemere keskkonna ühe suurema probleemiga – põllumajandustegevusest tingitud liigsete toitainete jõudmisega meie kodumerre. Varasemalt on Eestit rahvusvahelisel konkursil esindanud Viraito OÜ Jõgevamaalt, Marjasoo talu Tartumaalt ja perekond Tobreluts Põlvamaalt.

Mariliis Tago

Üritused Sänna Kultuurimõisas

kalender_180x80Reedel, 21. märtsil kell 11 toimub kangastelgede õpituba (lõimelõnga ülesvedu, niietamine, soastamine). Juhendab Lya Veski. Tasu 2 eurot. Kaasrahastab KÜSK.

Laupäeval, 29. märtsil toimub loova kirjutamise õpituba (mõtlus). Juhendavad Maarika Mark ja Dharmachari Sarvamitra. Tasu 2 eurot. Kaasrahastab Rõuge Vallavalitsus.

Esmaspäeviti kell 18 keraamika õpituba. Juhendab Lea Visnap. Tasu 3 eurot. Kaasrahastab KÜSK.

Neljapäeviti kell 18 meditatsiooniõhtud . Osaluspanus taimetee, õunad, moos, seene- või kurgihoidis jms.

Kolmapäeviti kell 18 leiutamise ja tehnoloogia huviring lastele. Juhendab Kalle Kebbinau. Tasu 2 eurot.

Sänna Kultuurimõis

Ingmar Muusikuse fotod Lõuna-Eestist on viimast nädalat Võru Linnagaleriis

ing-musikus-naitus-banner-600x1000Ingmar Muusikuse fotonäitus “Lõuna-Eesti – elu kahe maailma piiril. Kogukonnad” vaatleb tundliku pilguga Lõuna-Eesti inimeste ja kogukondade olemust, traditsioone ning eluviisi. Fotonäitus, mis valmis Leader tegevusgruppide ja National Geographic Eesti koostöös, läheb pärast kuuajalist eksponeerimist Võrus rändama mööda Eestit.
Fotograaf Ingmar Muusikus ütleb näitust tutvustades, et Lõuna-Eesti looduse ja inimeste pildistamine on olnud tema viisiks seda maad ning eriilmelisi kogukondi lähemalt tundma õppida. “Algul jäid kaamerasilma ette maastikud, kuid kuna iga teise mäe taga on ju talu või küla, siis jõudsin peagi inimesteni,” lausub Muusikus. “Lõuna-Eesti fotograafiline tundmaõppimine on kestnud üle 15 aasta. See on piisavalt pikk aeg, tajumaks toimuvaid muutusi. Paljugi on läinud vahepeal kaduviku teed.”
Muusikus lisab siiski, et eelmisel sügisel National Geographic Eesti soovil Lõuna-Eestis tehtud laiemad pildistamistiirud andsid lootust: “Olid tekkinud uued algused, uued noored kogukonnad. Lambakarjad Karula kuplitel, särasilmsed lapsed Sännas, setode vägevus Obinitsas, vanausuliste kuldsed sibulad ning usukommete järgimine Peipsiääres. Olid vanad laadad, talgud ja koostöö. Oli väärtuste elushoidmist ja põlvkondade sidet. Oli tunda uhket lõunaeestilist iseteadvust ja elujõudu.”
Fotonäitus on osa mahukast projektist, mille raames kuue Lõuna-Eesti maakonna Leader tegevusgrupid, omavalitsused ja kogukonnad tähistasid 21 põneva looga paika mullu suvel National Geographicu kollase aknaga – nii sündis Lõuna-Eestit tutvustav teekond “Elu kahe maailma piiril”. See teekond jutustab loo ühest erilisest paigast Venemaa ja Läti kõrval ning Euroopa Liidu piiril, kuhu veel ei ulatu urbaniseerunud ja suurtööstuslik maailm.
Koostööprojekti “Elu kahe maailma piiril” algatasid Lõuna-Eesti Leader tegevusgrupid. Partneritena on kaasatud turismiarendajad, ajakiri National Geographic Eesti ning Valga, Mustvee ja Tartu linn.
Näitus jääb avatuks 21. märtsini.
Pärast seda saab Võru Linnagaleriis vaadata uusi näitusi:
* Viido Polükarpose maalid Võrumaa loodusest. Näituse avamine 26. märtsil kell 18.
* Eesti Ajaloomuuseumi rändnäitus “Meie inimesed”.
* Tallinna Ülikooli kunstide instituudi näitusprojekt “Orient – Ornament”.
Galerii on avatud tööpäeviti kella 12 – 18.30 ning Võru Kandles toimuvate ürituste ajal. Näituse külastamine on tasuta.
Kätlin Hoop

Jänedal räägitakse reedel ajaloohõngulise Piibe maantee perspektiividest

piibe_maantee_logoReedel, 21. märtsil Jäneda konverentsikeskuses toimuval I Piibe konverentsil vaagitakse võimalusi Tallinnat Tartuga ühendava  Piibe maantee (pikkus 165,5 km) äärsete paikade mitmekülgsemaks ja atraktiivsemaks tutvustamiseks ja räägitakse erinevate organisatsioonide koostööst selle ettevõtmise kordaminekuks. Konverentsi korraldab Piibe Maantee Arendus.

I Piibe konverentsil esinevad ettekannetega Järva-Jaani vallavanem Arto Saar, maanteameti peadirektori asetäitja Toomas Tootsi, maanteameti ehitusosakonna juhataja Aivo Salum, koduloolane Valdo Proust ja Janek Safrankovski mittetulundusühingust Jägala Linnamägi.

“Oodata on huvitavaid ja sisukaid ettekandeid, millest  kooruvad huvitavad arutelud, näiteks sellest, kuidas ühendada ühtsesse süsteemi loodus-ja matkaradasid ja tugevdada turismialast koostööd. Esinejatele saab ka küsimusi esitada,” ütles konvrentsi peakorraldaja, MTÜ Piibe Maantee Arendus eestvedaja ja Järva-Jaani vallavalitsuse arendus-ja rekreatsiooninõunik Arlet Palmiste.

“I Piibe konverentsile on oodata osalejaid  kõikidest selle ajaloolise tee äärde jäävatest omavalitsustest,” lisas ta. “Tulemas on omavalitsustöötajad, ettevõtjad, mittetulundusühingute eestvedajaid jne.  Konverentsi lõunavaheajal toimuval sõbralaadal on võimalus jätkuda vestlust huvipakkuvatel teemadel, esitleda piirkondi tutvustavaid infomaterjale ja pakkuda Piibe maantee äärsetes paikades valmistavaid meeneid ja tooteid. Meeldiva keskkonna teemakohaseks vestlemiseks annab õhtune koosviimine Musta Täku Tallis.”

“Jõgeva vallas paiknevast Eesti taimekasvatuse insituudist tullakse Piibe konverentsile köögviljaseemnetega,” ütles asutuse direktor Mati Koppel.

“Piibe maantee äärsete omavalitsuste ja teiste institutsioonide koostöö on uus väljund ka Jõgeva linnale, mis loodetavasti võimaldab meie maakonnakeskusele  senisest veelgi rohkem kultuuri- ja turusmihuvilise avalikkuse tähelepanu saada ja ergutab ka omalt poolt genereerima ja teostama  ideid, kuidas Eestimaa kaardil värvikamalt silma paista,” ütles Jõgeva linnapea Aare Olgo.

Ehkki I Piibe konverentsile osalejate registreerimine kestis kuni 3. märtsini, on võimalus kohaletuleku soovist märku anda praegugi meiliaadressil piibemaantee@gmail.com.

Jaan Lukas

Gümnasistid lähevad vaheajal tippettevõtetesse praktikale

Praktikumi meeskond
Praktikumi meeskond

17-21. märtsil saadab MTÜ Praktikum Eesti esmakordselt targad ja tublid gümnasistid juhtivatesse ettevõtetesse praktikale. Proovile pannakse nii õpilaste kui ka ettevõtete võimed. Praktikumi asutajad ise on 12. klassi õpilased.

Koolivaheajal teevad andekad keskkooliõpilased tõsised sammud tulevase karjääri suunas. 5 päeva jooksul tehakse tutvust unistuste ametikohtadega. Siiski ei jää asi vaid vaatlustasandile. Noored saavad ka ise tööle käed külge lüüa ning ennast tõestada. Lisaks olemasolevatele oskustele õpitakse uusi.

Praktikante on oma tiiva alla võtnud juba Eesti Energia, ESTCube-1, Eesti Ajalehed ja Delfi, Raadio Uuno, Lextal Advokaadibüroo, PR Polhelm ning mainekas nimekiri täieneb peagi. Tulevaste praktikakohtade järjekordades ootavate tublide noorte huvid ulatuvad kunstist inseneerikani. Seetõttu ootab Praktikum pakkumisi ka teistelt ettevõtetelt olenemata valdkonnast.

Praktikumi eesmärk on luua kontakte ettevõtete ning noorte vahel, et teha neid tööturul vanade kaladega võrdväärsemaks. Lisaks näevad noored, mida õieti nende unelmate töökoht endast kujutab. See võimaldab omakorda eriala valikus teadlikumaid otsuseid teha. Gümnasistid saavad ettekujutuse praktilistest oskustest, mida potentsiaalne tulevane tööandja neilt ootab ning võimaluse neid oskusi lihvida. Ettevõtete kasu seisneb lisaks sotsiaalsele vastutustundlikkusele aga järelkasvu tekitamises ning noorte karjäärivalikute suunamises.

MTÜ asutajateks on 4 noort – Liisa Aavik, Ander Hindremäe ning kaksikud Ragnar ja Rainer Lusmägi, kes kõik on 2013. aasta Eesti parimate õpilasfirmade varasemad tegijad. Meeskonna viies liige Timothy H. C. Tamm on aga võitnud saate Rakett 69. Lisaks on noorte CV-d on pungil muid saavutusi ja kogemusi. Nüüd on nad võtnud oma südameasjaks teistelegi keskkooliõpilastel põnevaid kogemusi ja võimalusi pakkuda. Praktikumi mentor on Eesti Energia juhatuse liige Margus Rink.

Vaheajaks on aina populaarsemaks muutuval Praktikumil küll juba kandidaadid olemas, kuid endiselt on võimalus kodulehel end suvel toimuvateks praktikateks registreerida. Tuleb lihtsalt kodulehel täita ankeet ning kirjutada valmis hea motivatsioonikiri. Kõige selle kohta saab infot aadressil www.praktikum.ee. Praktikumi facebooki lehel toimub „fännide“ pidev kursishoidmine kõigi uute võimalustega, millest muidu ehk linnapeal ei kuuleks.

Käesolev projekt on käivitatud Eesti Energia koolinoorte ettevõtlikkusideede konkursi ja arenguprogrammi ENTRUM raames.

Juriidiline nõustamine jätkub

20. veebruaril ilmus pressiteade, et MTÜ Lastekaitse liit ja Eesti advokatuuri poolt ellu kutsutud tasuta juriidilise nõustamise projekt “Hea nõu lastega peredele” jätkub 2014–2015. Projekti toetab ka justiitsministeerium. Seega jätkub tasuta juriidiline nõustamine ka Hiiumaal, teavitamis- ja nõustamiskeskuse HUPS ruumides Kärdlas Uus tn 2b iga kuu viimasel kolmapäeval. Eelnev registreerimine: lastekaitse.oigusabi@hiiumaa.ee  või  tel 524 5029. Järgmine nõustamine on 26. märtsil. Mullu märtsist kuni detsembrini sai Hiiumaal nõustamist 17 peret.
MTÜ Hiiumaa Lastekaitse ühing

Tulekul Toidupanga toidukogumispäevad üle Eesti

ToidupankSaabuval nädalavahetusel ehk 15. ja 16. märtsil pakuvad Toidupangad 20-s kaupluses üle Eesti külastajatele võimaluse aidata kohalikke puuduses elavaid peresid.

Märtsis neljandat sünnipäeva tähistav Eesti Toidupank korraldab algaval nädalavahetusel üle-eestilised toidukogumispäevad. Kohaliku toidupanga jaoks saab osta ja annetada toidukaupa 5-s Prismas, 5-s Rimis, 5-s ETK kaupluses, 4-s Selveris ja Tallinna Solarise keskuse toidupoes.

Toidukogumispäevi korraldab kohalik toidupank ning saadud kaup jagatakse vastava piirkonna puuduses elavatele peredele.
Loe edasi: Tulekul Toidupanga toidukogumispäevad üle Eesti

Metsaselts tutvustab multifilmiga Eesti metsanduse ajalugu

Eesti Metsaselts jätkab Eesti metsanduse tutvustamist multifilmide kaudu. Vastvalminud multifilm „Mets on omaniku nägu“ avab metsanduse arengulugu.

Eesti Metsaseltsi tellimusel (tootja ChironMedia) valminud multifilm „Mets on omaniku nägu“ annab lühiülevaate Eesti metsanduse arengust viimasel sajal aastal. „See on väga huvitav, millised arengud on toimunud aja jooksul, mida võib nimetada ka üheks metsapõlvkonnaks,“ rääkis Eesti Metsaseltsi tegevjuht Mart Kelk.

Nii nagu ühiskonda, mõjutasid ka metsa ja selle omanikke erinevad ajaloosündmused – tsaariaja lõpp, Eesti Vabariigi tekkimine, nõukogude okupatsioon, Eesti taasiseisvumine. Igast ajalooperioodist saab vaataja lühiülevaate, lisaks on multifilmi pikitud mitmeid huvitavaid ja vähetuntud fakte ning arengulugusid – kasvõi see, et Eesti Vabariigi algusaegade majanduspoliitika oli paljuski suunatud metsade üleekspluateerimisele.

Vaata filmi:

Loe edasi: Metsaselts tutvustab multifilmiga Eesti metsanduse ajalugu