Kuu: märts 2014

Põlvamaa Keskkonnamajas vaadatakse filmi Alam-Pedjast

19. märtsil toimub Põlvamaa Keskkonnamajas (Räpinas) loodusõhtu, kus vaadatakse filmi “Eesti loodus: Alam-Pedja”. Filmi tegemisest ja loodusest räägib Remek Meel. 

Film keskendub Alam-Pedja hingele, mis koosneb paljudest elementidest. Remeki rajad jooksid enamasti mööda jõgesid ja luhtasid ning seetõttu näeb filmis palju veega seotut. Loomulikult on esindatud ka raba- ja metsaepisoodid ning liigid. Eriline on talvine -30-kraadine aurav Emajõgi ning kevadine tedremäng. Ja loomulikult suurvesi ja kõik sellega seoses olev.

Filmi hakkas Remek tegema sellepärast, et tal on selle kohaga eriline hingeside. Just sealt sai alguse tema teine tulemineloodusse, kui ta üliõpilasena Alam-Pedjal kopraid uuris. Aga huvi kobraste vastu sai alguse just Räpinast, kuna Räpina Aianduskoolis olles hakkas Remek neid loomi Võhandu paisjärvel jälgima ning edasine on juba ajalugu.

Alam-Pedja looduskaitseala on suurte soode, märgade metsade ja lammide ning looklevate jõgedega piirkond. Veebruarismöödus meie suurima kaitseala loomisest 20 aastat. Alam-Pedja on unikaalne soode, metsade ja niitude kompleks Emajõeülemjooksul, ürgse Võrtsjärve nõos, kuhu voolavad kokku Pandivere kõrgustikult mööda Pedja ja Põltsamaa jõge laskuvadveed. Esialgu 26 000 hektari suurune kaitseala on praeguseks laienenud ligi 34 400 hektarini. Suur osa kaitsealaterritooriumist oli ligi pool sajandit enne kaitseala moodustamist NSVL armee väljaõppepolügoon. Alal pole ühtegi läbivatteed ning alalisi elanikke on alla kümne. Seevastu elavad Alam-Pedjal peaaegu kõik Eestis kohatud kotkaliigid.

Loodusõhtu korraldamist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Osalemine on kõigile tasuta.

Avati Tartu maakonna noortekeskuste projektikonkurss

Tartu maavanem kuulutas välja Tartu maakonna avatud noortekeskuste projektikonkursi, mille eesmärk on aktiveerida noorsootööd kohaliku omavalitsuse tasandil.

Toetust saab taotleda juriidilise isiku asutus või selle struktuuriüksus, kus on olemas ruumid ja noorsootöötajad, kasutatakse avatud noorsootöö meetodit, ollakse tegutsenud vähemalt 3 kuud ning ollakse avatud noortele vähemalt 20 tundi nädalas.

Konkursi tänavused prioriteedid on terviseedendus, liikumisharrastus ja Tartumaa noortekeskuste omavaheline koostöö.

Taotluste esitamise tähtpäev on 4. aprill 2014 kell 9.00. Taotlus koos vajalike lisadega tuleb esitada e-posti teel Tartu Maavalitsusse, kus seda hindab maavanema moodustatud komisjon. Hindamiskriteeriumid on vastavus avatud noorsootöö meetodile, noorte kaasatus ning projekti ja eelarve läbimõeldus. Projektikonkursi tulemustest teavitatakse pärast tulemuste selgumist Tartu maavalitsuse veebilehel www.tartu.maavalitsus.ee.

Täpsem info ja taotlusvormid on Tartu maavalitsuse veebilehel.

Tallinna Ülikooli kammerkoor kutsub meeleolukale naistepäevakontserdile

TLU_kammerkoor_Naistepaev_plakatNaistepäevanädalal astub Tallinn Ülikooli kammerkoor  Tallinnas ja Tartus üles naistepäevakontserdiga “Ära nuta neiukene”. Ette on valmistatud spetsiaalne programm, mis paneb südame tuksuma ning jala tatsuma. Esitatakse meeleolukamaid teoseid muusikalidest, filmidest, samuti laule pop-artistide repertuaarist. Kammerkoori dirigeerib Sander Tamm, klaveril saadab Rain Rämmal. Kontserdid toimuvad 6. märtsil Tallinnas, Hopneri majas algusega 19 ning 8. märtsil Tartus Ülikooli aulas algusega kell 18. Pileteid saab osta Piletilevist ning pool tundi enne algust kohapeal. Kooris, mis on võitnud mitmeid auhindu rahvusvahelistel mainekatel konkurssidel, laulavad enam kui kümne eriala üliõpilased ning vilistlased. Laiemale publikule on Tallinna Ülikooli kammerkoor tuntud kui “Laululahingu” koor. Koori on läbi aegade dirigeerinud Merike Aarma, Paul Purga, Mikk Saar, Aarne Saluveer, Aivar Leštšinski.

Noor Meister tuleb taas

Ehituspuusepad võistlemas möödunud aastal võistlusel "Noor Meister". Foto: Tallinna Polütehnikum
Ehituspuusepad võistlemas möödunud aastal võistlusel “Noor Meister”. Foto: Tallinna Polütehnikum

Vähem kui nädal on jäänud kutsehariduse suursündmuseni Noor Meister 2014, mis toimub 7.–8. märtsil. Kaheks päevaks koondub Tallinnasse Eesti Näituste messikeskusesse kogu Eesti kutseharidus.

Noorel Meistril  toimuvad kutsemeistrivõistlused 24 alal, kus mõõtu võtavad rohkem kui 300 kutseõppurit ning selgitatakse välja parimatest parimad.  Esindatud on kõik Eesti maakonnad,  enim võistlejaid tuleb Harju-, Tartu- ja Pärnumaalt.

SA Innove kutsemeistrivõistluste valdkonna juht ja suureürituse ellukutsuja  Tõnis Arvisto ütleb, et Noor Meister motiveerib paljusid kutseõppureid ning innustab ka neid noori, kes alles mõtlevad oma tuleviku ning valikute üle. Tema selgitusel oli tänavu viiendat korda toimuva Noore Meistri kutsevõistluse ajendiks muuta kutseharidus noorte hulgas populaarsemaks.

Lisaks võistlustele on suurüritusel avatud 10 töötuba, kus iga huviline saab oma käega proovida erinevaid ameteid ja töövõtteid. Noored juuksurid õpetavad tegema moodsaid soenguid, tervise töötoas saab selgeks esmaabivõtted, robootika huvilised saavad uudistada kaugjuhitavaid roboteid ja autofännidel avaneb võimalus lausa auto värvimises kätt proovida!

Kutseharidusemessil osalevad 32 ametikooli üle Eesti, kelle käest saab küsida infot huvitavate erialade kohta. Lisaks hoiab tuju üleval meeleolukas lavaprogramm.

Noorele Meistrile tasub tulla kindlasti kooli lõpetajatel, aga oodatud on ka kõik teised huvilised. Sissepääs suursündmusele Noor Meister 2014 on kõigile TASUTA!

Uuri lähemalt www.noormeister.ee ja tule kohale!

Liina Liiv

Suur tantsupäev Eesti rahvatantsu suurmehe Kristjan Toropi 80. sünniaastapäeval

Kolmapäeval, 5. märtsil oleks folklorist, tantsukoguja ja õpetaja ning rahvakunstiansambli Leigarid esimene kunstiline juht Kristjan Torop saanud 80 aastaseks.

Sel päeval toimub Eesti vabaõhumuuseumis pärimustantsu päev. “Kristjan Torop oli see mees, kes lavale kippunud eesti rahvatantsijatele meenutas, et rahvatants pole loodud teistele näitamiseks, vaid tantsitud möödunud aegadel talurahva seas tantsumõnu või mõne tähtsamagi eesmärgi pärast. Folkloorikogudest ja -teadjatelt õpitu esitamine nõnda, et kohaliku pärandi tähendusrikkus säiliks ning kõnetaks ka võõrast, oli Toropi töö põhiliseks sisuks ja väljakutseks,” selgitab praegune Leigarite kunstilise juhi assistent Sille Kapper ja tutvustab 5. märtsi päevakava:

“Tantsuhuvilistele inimestele jätkub tegevust kogu päevaks: alates kella 11 saab osa võtta õpitubadest ning kell 19 algab simman Kolu kõrtsi tallis. Õpitubades on võimalik osa saada nii Eesti, Leedu, Läti kui Poola tantsijate oskustest, iga õpituba kestab umbes ühe tunni.

Eriline sündmus leiab aset kell 17:30, kui vabaõhumuuseumis Sassi-Jaani talu värava juures avatakse Kristjan Toropile pühendatud pink. Pingi idee autoriks ja teostajaks on Ürgleigarite rühm – Toropi vanimad õpilased ja mõttekaaslased.”

MTÜ Rahvakunstiselts Leigarid

Ootame teaduspäevale ja maaelu kogumiku esitlusele

Foorum kutse - digi BOotame teaduspäevale ning kogumiku ”Maaelu ja elu maal muutuste tuultes. Põllumajandusreform 20” esitlusele 11. märtsil kell 11 Maage tallu, Kärasi külla, Lohusuu valda, Ida-Virumaale ning kell 13 Vadi Seltsimajja.

Palume osavõtust teatada 6. märtsiks e-posti aadressil merli.sild@epm.ee või telefonil 7383810

Buss Tallinnast väljub kell 7.30 Põllumajandusministeeriumi juurest, Lai tn 39/41

Buss Tartust väljub Ülenurmelt, Eesti Põllumajandusmuuseumist kell 8.30 ja 9.00 Vanemuise alumisest parklast.

Katrin Vask

Eesti Energia pakub üle 100 praktikakoha

Eesti Energia pakub sel kevadel ja suvel kõrg- ja kutsekoolide õppuritele rohkem kui 100 praktikakohta. Praktikante ootavad kõik Eesti Energia kontserni ettevõtted üle Eesti.

Eesti Energia ootab praktikale erineva tausta ja ettevalmistusega noori, nii kutsekoolidest kui ülikoolidest. Praktikakohti pakutakse kõikides ettevõtte tegevusvaldkondades: põlevkivi kaevandamises, elektri, soojuse ja vedelkütuste tootmises, energia jaotamises ja müügis või hoopis äriarenduse üksustes uudsete äri- ja tehnoloogialahenduste loomisel.

Eesti Energia välise järelkasvu projektijuhi Mirjam Lindpere sõnul pakub praktika Eesti Energias kõrg- ja kutsekoolide õppuritele võimalust saada ettekujutus eesootavast tööelust.

“Praktika pakub tudengile head võimalust omandada töökogemust valitud erialal ja saada uusi teadmisi parimate asjatundjate juhendamisel. Ettevõtte jaoks on praktika hea võimalus tutvuda ettevõtlike ja asjatundlike noortega, keda saab pärast kooli lõpetamist Eesti Energia meeskonnaga liituma kutsuda,” julgustas Lindpere Eesti Energiasse praktikale kandideerima.

Sõltuvalt praktikandi ettevalmistusest ja ülesannetest maksab Eesti Energia praktikantidele tasu ning tublimatele võidakse praktika lõppedes teha tööpakkumine edasiseks tööks Eesti Energias.

Kõrgkoolidest ootab Eesti Energia praktikale eelkõige järgmiste valdkondade õppureid – automaatika, ehitus, elektro- ja soojusenergeetika, geoloogia ja mäendus, IT, keemia ja kütuste tehnoloogia, masinaehitus ja mehhatroonika, tootearendus, matemaatika, statistika ja majandus. Kutsekoolide õppuritest on oodatud eelkõige järgmistel erialadel õppijad – automaatik, elektrik, keemiaprotsesside operaator, keevitaja, mehhatroonik ja soojusseadmete käitaja. Praktikakohti pakutakse ka teiste erialade õppuritele.

Ülevaadet pakutavatest praktikakohtadest leiab Eesti Energia kodulehelt aadressilt www.energia.ee/praktika. 4. märtsil saab praktikavõimaluste kohta lisainfot ka Võti Tulevikku karjäärimessilt. Avaldusi praktikakohtadele kandideerijatelt oodatakse hiljemalt 31. märtsiks.

Möödunud aastal käis Eesti Energia ettevõtetes kokku ligi 300 praktikanti.

Eliis Vennik

Padise kloostris esineb Eivør Fääri saartelt

16. ja 17. mail esineb “Ühe lossi hääled” sarja raames Harjumaal Padise kloostris Eivør Fääri saartelt ja Unenäopüüdjad Eestist.
Uksed avatakse kell 19.

Eivør on haruldaselt ilusa ja jõulise lauluhäälega lauljatar, instrumentalist ja laulukirjutaja. Teda on kirjeldatud kui “ehedat viikingite kuningannat”, kelle muusika on “valusalt kaunis”. Oma muusikukarjääri alustas Eivør juba 13-aastasena võites Fääri televisioonis lauluvõistluse, esimene album ilmus 3 aastat hiljem. Tänaseks on 12 albumit välja andnud Fääri saarte kultuuritraditsioone aus hoidvast lauljatarist saanud ülemaailmselt tunnustatud lauljatar/helilooja. Eivør on pärjatud mitmete väärikate muusikaauhindadega Taanis, Islandil ja Fääri saartel sealhulgas parim naislaulja, parim album, parim sooloartist, aasta laul jne.
Eesti muusikute väärikust esindavad Allan Vainola & Unenäopüüdjad, keda iseloomustab sügav ja unistav tundlikkus, balansseerimine reaalsuse ja unenäolisuse piirimail. Esiplaanil on meloodilisus, mida aitab rõhutada omanäolise lähenemisega mängitud akordion. Lood on tulvil sisemistest rütmidest ja pingetest.
 
Ühe lossi hääled Facebookis!Kontserti toetavad Padise vald ja Vina Maipo.

Sel kolmapäeval panevad Eesti koolinoored proovile oma teadmised metsandusest

Sel kolmapäeval, 5. märtsil panevad sajad kooliõpilased üle Eesti proovile oma teadmised metsandusest. Toimub rahvusvahelise metsandusviktoriini „Noored Euroopa Metsades“ Eesti eelvoor.

26. veebruaril lõppes võistkondade registreerimine viktoriinile. Eesti Metsaseltsi korraldatavast rahvusvahelise võistluse Eesti eelvoorust võtab osa rekordarv võistkondi ja rekordarv koole – 206 võistkonda 80st koolist.

Võistluste peakorraldaja, Eesti Metsaseltsi haridusprojektide koordinaator Kristi Parro ütles, et nii suur koolinoorte huvi metsanduse vastu on rõõmustav. „Kuna võistlus toimub sel aastal täielikult inglise keeles, oli väike hirm südames – kas meie koolilapsed ja nende juhendajad/õpetajad on ikka selleks valmis. Kuid tulemus on seda toredam! Taaskord saame kinnitust faktile, et Eesti lapsed on hea ettevalmistusega. Rõõmustav on ka see, et osalevaid koole on üle Eesti – pole ühtegi piirkonda, kust osalejaid ei oleks.“ Osalevate koolide ja võistkondade nimekirja leiab Eesti Metsaseltsi kodulehelt, samas on ka link osalevate koolide paiknemist näitavale kaardile.

Loe edasi: Sel kolmapäeval panevad Eesti koolinoored proovile oma teadmised metsandusest

Noortebänd Progress esitleb debüütalbumit “Pillipuhujad”

Noor Eesti bänd Progress esitleb oma värskelt valminud debüütalbumit “Pillipuhujad” . Kontserdid toimuvad 6.03.2014 Tallinnas lokaalis Sinilind ja 12.03.2014 Tartus Genialistide Klubis algusega kell 22.

Progress on viieliikmeline vanakooli progressive-rock’i viljelev Tallinnast pärit kollektiiv. Bändi loomingut ja kõla iseloomustavad märksõnad eestikeelne lüürika, saksofon, elektriorel.

Aastal 2012 võttis Progress osa Noortebändi konkursist, kus jõuti ainsa eestikeelse bändina finaalvooru. Züriiliikme Lenna Kuurmaa sõnade kohaselt oli muusikas tunda aastatetagust hõngu. Nüüd, poolteist aastat hiljem, on valminud debüütalbum “Pillipuhujad”. Progressi soojendab Sinilinnus ansambel Wigla, esitades regilaulu tänapäevases võtmes.

Vanemuise teatris ja Nokia Kontserdimajas saab näha muusikali “Ooperifantoom”

Tuleval hooajal antakse ühtekokku 24 “Ooperifantoomi” etendust, neist 8 Tallinnas Nokia Kontserdimajas. Vaata lähemalt!

Etenduste ja piletite arv on piiratud, kokku on Vanemuisel õigus anda vaid 40 etendust. “Ooperifantoom” etendub eesti keeles, inglise- ja soomekeelsete subtiitritega. Vanemuine on kolmas teater maailmas, kellel lubatakse luua maailma kõige kaitstuma helilooja kõige ihaldatumast muusikalist uus lavastus.
Richard Stilgoe & Andrew Lloyd Webberi libreto põhineb Gaston Leroux romaanil “Le Fantome de’l’Opéra”.

Lavastab Georg Malvius. Charles Hart´i ja Richard Stilgoe laulutekstid on eesti keelde tõlkinud Leelo Tungal. Muusikaline juht ja dirigent on Tarmo Leinatamm, dekoratsioonide autor Iir Hermeliin, kostüümikunstnik Ellen Cairns, valguskunstnik Palle Palmé ja videokunstnik Taavi Varm.Fantoomi rollis on Stephen Hansen (Norra) ning Christine osas Maria Listra või Hanna-Liina Võsa. Teistes kandvamates rollides on Koit Toome, Pirjo Püvi, Kristina Vähi, Aivar Kaseste, Reigo Tamm ja Lauri Liiv. Osalevad ka Vanemuise sümfooniaorkester, rockbänd, Vanemuise ooperikoor ja balletitrupp.

Andrew Lloyd Webberi muusikal “Ooperifantoom” esietendub 4. oktoobril 2014 Vanemuise suures majas ja 30. oktoobril Nokia Kontserdimajas. Piletid on müügil Vanemuise kassades, samuti Piletilevi, Piletimaailma ja Ticketpro (külalisetendused Nokia kontserdimajas) müügikohtades üle Eesti ning interneti müügikeskkonnas.

Maanteemuuseumi liiklusprogrammid on uuenenud ja senisest paindlikumad

 

Liikluskasvatus on maanteemuuseumi südameasjaks olnud juba aastaid. Selle aasta maikuust pakub muuseum uuenenud liiklusprogramme, mis on muutunud senisest paindlikumaks, arvestades enam laste ja õpetajate soovide ning kooliprogrammis sisalduvaga.

Uuenenud programmid koosnevad erinevatest moodulitest, mis lihtsustab õpetaja valikut ja annab ülevaate, millised õppetegevused sobivad just kindla vanusega lastele. “Õpetaja saab koos õpilastega kokku panna neile kõige sobilikuma liiklusprogrammi ning põnev tegevus võib alata!” tutvustas uut programmi ülesehitust maanteemuuseumi liikluskasvatuse pedagoog Triinu Õispuu.

Moodulitega saab tutvuda!

Loe edasi: Maanteemuuseumi liiklusprogrammid on uuenenud ja senisest paindlikumad

Sillamäe Soojuselektrijaam viis esimese põlevkivikatla üle biokütusele

 

Ago Silde, Sillamae SEJ

Sillamäe Soojuselektrijaam renoveeris neljast põlevkivikatlast ühe hakkepuidule, mis võimaldab ka tulevikus soojahinda madalal hoida. Investeeringu kogumaksumus on 4,2 miljonit eurot. Alustatud on teise põlevkivikatla ümberseadmestamist.

Keevkiht-tehnoloogiale üle viidud katlal ehitati välja hakkepuidu ja turba vastuvõtu ning etteande seadmed, katla automaatika juhtimissüsteemid. Katla võimsus on 26 MW.

„Me peame rakendama uusi energiaallikaid, uusi tehnoloogiaid ja kütuseid, uusi innovaatilisi lahendusi, et energeetikamaailmas edukalt tegutseda,” sõnas AS Sillamäe SEJ nõukogu esimees Tiit Vähi. „See üleminek võimaldab meil täita rangemaid keskkonnanõudeid, kuid hoida ka soojuse hinda atraktiivsel tasemel. Hakkepuidule üleminek oli vajalik, ilma selleta Sillamäe Soojuselektrijaam keskkonnanõuete pärast varsti enam ei oleks tegutsenud,” lisas Vähi.

Sillamae SEJ

Katla ümberprojekteerimise tööd tegi Rantotek Oy Soomest. „Mitme partneri vahel valikut tehes leidsime partneri sealt, kus vastav kogemus on laiem,” ütles AS Sillamäe SEJ juhatuse liige Ago Silde. Katla ümberseadistamise projektijuhiks oli Sillamäe SEJ ise.

Millist effekti annab üleminek biokütusele, selgitas Ago Silde:

  • rahalisest küljest – põlevkivi põletamiseks peab elektrijaam ostma CO2 saastekvooti ja maksma suuri keskkonnatasusid, hakkepuidu jaoks ei pea. Kuna elektrijaam on ka Sillamäe linna soojatootja, siis väljendub see soojusenergia odavamas MWh hinnas. Otsisime tarbija jaoks odavamat lahendust. Sillamäel on soojusenergia hind 50,50 eurot käibemaksuta, mis on odavuselt viies-kuues hind Eestis;
  • keskkonnakaitseliselt – keevkihttehnoloogial põleb kütus paarsada kraadi madalamal temperatuuril kui tolmpõletuskateldes, millega paiskub atmosfääri vähem SO2 ja NOx heitmeid. Samuti on kordades vähem lendosakesi ehk tolmu;
  • kohaliku toorme ärakasutamine – segametsa hakkepuit on Eesti päritolu, samuti saekaatri jäätmed. Elektrijaam hakib ise ja võtab vastu juba hakitud puitu.

Loe edasi: Sillamäe Soojuselektrijaam viis esimese põlevkivikatla üle biokütusele

Ilmuvad Võru linna vapiga postmargid

Eeloleval kolmapäeval, 5. märtsil laseb AS Eesti Post käibele Võru linna vapiga postmargid. Tegemist on iseliimuva margiga, mille hind on Eestisisese lihtkirja tariifi järgi 0,45 eurot ning tiraaž 1 000 000. Margid trükiti trükikojas Vaba Maa, margi kujundajaks on Indrek Ilves.

Võru on linnavappe tutvustavas standardmarkide sarjas järjekorras kolmas linn peale Sindit ja Mõisaküla. Viis esimest linnavappi, mida markidele kanda, loositi välja mullu varakevadel linnade ja valdade päevadel. Peale Võru vapiga markide on Eesti Postil kavas tänavu turule paisata ka Saue ja Elva vapiga margid.

Iseliimuvatest markidest kõneldes ütles Eesti Posti juhtaja Ülle Eplik, et tegu laialt kasutatavate ja lihtsalt ümbrikule kantavate markidega, mille kogutiraaz on ligi 4,5 miljonit aastas.

Koos margiga ilmub esimese päeva ümbrik ning kasutusel on esimese päeva tempel, samuti on Eesti Posti kodulehel võimalik tutvuda Võru linna tutvustava tekstiga.

Kuidas pildistada integratsiooni

Olena Kovpak, Ilona Smuškina ja Valentina Afanasjeva. Foto: etnoweb.ee

5. märtsil kell 16 avatakse Tallinnas Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis Olena Kovpaki fotonäitus “Integratsioon ON piltides”.

Näitusel on eksponeeritud 30 portreefotot, mis näitavad Eestis elavate immigrantide elu. Igaüks on läbinud oma integreerimisteekonna, ületades raskusi ja rõõmustades edusammude üle, leides uusi sõpru ja luues perekonda. Iga foto on väljendusrikkalt jäädvustatud hetk immigrandi elust Eestis.

«Tahtsime jäädvustada ja näidata väga mitmekülgset Eestit. Fotodel saab näha Eestis elavaid albaanlasi ja liivlasi, aga ka ameeriklasi ja sakslasi, kes on leidnud siin oma teise kodumaa,» ütleb projekti «Integratsioon ON piltides» juht Valentina Afanasjeva.

“Töö oli väga huvitav, aga ka üsna keerukas, kuna pidi näitama inimest vaid ühel fotol – kes ta on, millised on tema mõtted ja sisemaailm. Loodan, et see mul õnnestus,» lisab fotograaf Olena Kovpak.

Näituse avab Ukraina suursaadik Viktor Kryzhanivsky ja see jääb avatuks 26. märtsini. Ukraina Noorsoo Liidu Eestis projekti «Integratsioon ON piltides» toetavad Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium, Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed. Koostööpartneriteks on Valgevene kultuuriühing Ljos ja ajakiri Tallinn.

Rõuge TV kutsub otsesaadet vaatama

Homme Rõuge TV järjekordne otsesaade. Lähme eetrisse teisipäeval 4. märtsil kell 19.00 Rõuge Noortekeskusest. Saate koostisosad on järgmised:

  • Vabariigi aastapäeva üritus
  • Rõuge valla aunimetuste saajad
  • Kalapüügivõistlus Rõuge Purakas
  • Stuudiomäng
  • Intervjuu Alexander von Samsoniga
  • Sport – hoki ja saalijalka cup

JAGA, RÄÄGI EDASI SÕBRALE, VÕTA KOKKU TERVE PERE JA VAATA!

Algas plakatikonkurss “Eesti 10 aastat ELis ja NATOs”

Europe Direct’i teabekeskused Võrus ja Põlvas kutsuvad kõiki huvilisi osalema plakatikujunduskonkursil, et tähistada koos Euroopa Liidu sünnipäeva.

Käesolev aasta on Eesti jaoks äärmiselt tähtis, kuna täitub 10 aastat Euroopa Liidu ja NATO-ga liitumisest ning maikuus leiavad aset Euroopa Parlamendi valimised.

Plakatikonkursile oodatakse töid, mis on valminud arvutis mõne graafilise programmi abil ning mida on võimalik A3 formaadis kvaliteetselt välja printida.

KUI TAHAKSID…

– näidata oma loovust ning luua julge ja inimesi kõnetav plakat
– olla osaline teabekeskuste ühise näituse loomisel
– võtta 2. mail osa Euroopa Päeva tähistamise peost klubis Kino (alates 18+)
– võita auhinnaks 300 € väärtuses kinkekaart firmalt Euronics
…SIIS OSALE KINDLASTI PLAKATIKONKURSIL!

Konkursil osalevad kõik tööd, millele on lisatud plakati kohustuslikud elemendid:

1) Isiklik, intrigeeriv ja kõnetav loovlahend, mis lähtub teemast
2) Logod (lae alla siit)
3) Piisavalt ruumi olulise info juurde lisamiseks

Pildid tuleb esitada vektorgraafikas (nt Adobe Illustrator, Corel Draw, Inkscape) või rasteris (nt Photoshop, Gimp).

Valminud tööd saab saata aadressidel gady.kunnapuu@voru.maavalitsus.ee või ingrid.lepasson@polva.maavalitsus.ee hiljemalt 26. märtsiks. Iga osaleja võib esitada kuni viis iseenda tehtud tööd, mis peavad olema vaadatavad enamlevinud brauseritega.

Osaleja annab töid võistlusele esitades korraldajatele õiguse plakateid tasuta ümber töödelda, avaldada veebis, trükistes, panna välja näitustel.

Kõik laekunud plakatid vaatavad korraldajad enne veebis avaldamist üle. Korraldajatel on õigus keelduda andmesidevõrku mittesobivate piltide vastuvõtmisest. Konkursi tingimustele vastanud tööd laetakse üles Facebooki lehele. Võitja selgitatakse välja Facebookis enim “meeldib” saanud tööde seast. Hääletamine läheb lukku 1. aprillil 12:00. Võitja kuulutatakse välja Facebookis ning Võru ja Põlva Maavalitsuste kodulehtedel. Lisaks peaauhinnale loositakse välja teabekeskuste meeneid.

Plakatikonkurssi toetavad Euroopa Liit, Riigikantselei, Võru ja Põlva Maavalitsused.

Võru- ja Põlvamaa õpilased saavad osaleda keskkonnahariduslikes õppeprogrammides

Võrumaa Kutsehariduskeskus koostöös MTÜga Looduskool alustas Võru- ja Põlvamaa üldhariduskoolidele suunatud projekti, milles 1.-9. klasside õpilastele pakutakse märtsist kuni juunini ligi 240 õppekavakohast programmi, kuhu oodatakse osalema üle 5000 õpilase. Projekti rahastab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Projekti on kaasatud Põlva- ja Võrumaalt 10 asutust ja organisatsiooni, kes on koostanud projekti tarbeks 30 erinevat keskkonnahariduslikku programmi, mida viiakse läbi aktiivõppemeetodeid kasutades nii looduses kui ka koolides. Projektis osalevad partneritena Keskkonnaamet, RMK, MTÜ Eesti Ellujäämisselts, MTÜ Maavillane, SA Pokumaa, Süvahavva loodustalu, Tervise Kodu OÜ(Metsamoor), FIE Margus Muts ja MTÜ Looduskool.

Loe edasi: Võru- ja Põlvamaa õpilased saavad osaleda keskkonnahariduslikes õppeprogrammides