märts 2014 Archives

Fookus: tänane Eesti erakondlik süsteem soodustab karjerismi

Tudeng TV uues saates “Fookus” nõustusid vabakonna edendaja Urmo Kübar ning lõimumise eestkõneleja Sergei Metlev, et tänane Eesti erakondlik süsteem soodustab karjerismi.

Metlevi hinnangul meelitab see algajaid poliitikuid lihtsama vastupanu ja kiire raha teed minema. “Poliitika peaks põhinema eelkõige väärtustel ning viimasel ei tohiks olla mingit seost puhtal kujul karjerismiga,” sõnas Metlev. Ta lisas, et tänaste noorte hirm end erakonnaga sidudes oma mainet rikkuda, on õigustatud. Erakondade noortekogudes ei leidu Metlevi sõnul tugevaid arvamusliidreid, kes pakuksid noortekogu tööle analüütilist sisu.

“Erakondi eristab teistest organisatsioonidest võitlus konkurentsi pärast,” sõnas Urmo Kübar Keskerakonna noortekogu aseesimees Vladimir Svetile, kes väitis, et karjerismi soodustavad ühtmoodi kõik kollektiivid. “Vabaühenduste tegutsemiskeskkond on hoopis teistsugune,” jätkas Kübar, “olles Loomakaitse Seltsis aktiivne, ei välista see osalemist Avatud Vabariigi töös ja annetamist hoopis kellelegi kolmandale. Seega on koostöö mõiste väljaspool erakondi hoopis teise tähendusega ning kindlasti rohkem soodustatud.”

26. märtsist on eetris Tudeng TV veebipõhine arutelusaade “Fookus”, kus kohtuvad aktiivsed tudengid, poliitikud ja valdkondlikud eksperdid, kes tõstavad esile noore põlvkonna julgeid mõtteid Eestile täna oluliste probleemide lahendamisel. Saate eesmärk on suurendada noorte suhestumist ühiskonnas toimuvate sündmuste ja muutustega. Teemasid käsitletakse noori puudutavas võtmes, mis pakub platvormi noorte hääle kuuldavaks muutmisele ühiskonnas.

Avasaate külalised olid Vabaühenduste Liidu EMSL kaasamise ekspert Urmo Kübar, Keskerakonna Noortekogu aseesimees Vladimir Svet, Isamaa ja Res Publica Liidu Noortekogu liige Ingrid Lepik ja MTÜ Avatud Vabariik juhatuse liige Sergei Metlev. Saatejuht on Marian Võsumets. Järgmine saade on eetris 9. aprillil ning keskendub kultuuritegelaste algatusele “Elamisväärne riik”.

Vaata saadet!

Vanemuise Tantsu- ja Balletikool kutsub kõiki huvilisi galakontserdile

Vanemuise Tantsu- ja Balletikooli galakontsert toimub 6. aprillil kell 16 Vanemuise väikeses majas. Esitusele tulevad nii kaunis klassika kui põnev kaasaegne tants. Galal näeb ligemale paarikümmet tantsunumbrit enam kui 40 tantsija esituses. Esinejate seas on nii neid, kes saavad esmakordselt võimaluse esineda suure publiku ees, aga ka professionaalseid tantsijaid ja koreograafe.

Vanemuise Tantsu- ja Balletikool on kahekümne aasta jooksul õpetanud mitme põlvkonna lastele oskusi, kuidas ilusa muusika ja kaunite liigutuste kaudu väljendada armastust tantsu vastu. See armastus on andnud nii mõnelegi meie kooli õpilasele elukutse tantsija või koreograafina ja inspiratsiooni ilu tajumiseks liigutustes on koolist kaasa saanud küllap kõik särasilmad.

Vanemuise kauaaegne balletisolist, repetiitor ja balletipedagoog Elena Poznjak-Kõlar asutas Vanemuise Tantsu- ja Balletikool 1994. aastal tagasihoidliku balletistuudiona. Praegune kool on kinnitus tolle balletistuudio järjepidevast arengust. Algul oli olemas vaid üks balletiklass, kus käis 24 õpilast. Aastate jooksul on õpilaste arv pidevalt kasvanud. 2002 avati mudilasklassid. Sellest ajast peale on õpilaste arv veelgi kasvanud. Hetkel on kooli edukalt lõpetanud kolm lendu ja balletist vaimustunud lapsi tuleb aina juurde.

Vanemuise Tantsu- ja Balletikooli galakontserdi piletid on müügil Piletimaailmas ja Vanemuise kassades. Lisainfo piletite kohta kassa@vanemuine.ee või 7440165.

Riho Sibul lõi laulu aasta linnust jäälinnust

Esimest korda Eesti aasta linnu valimise 20aastases ajaloos on sündinud aasta linnule pühendatud laul.

Selle aasta linnuks valitud jäälinnu laulu esitleti 20. märtsil Tallinnas. Nüüd saab seda koos Vivian Ainsalu pildiprogrammiga nautida Youtube’is aadressil http://youtu.be/rkvF2_Lkvro ja aasta linnu kodulehel www.eoy.ee/jaalind, kust saab laulu ka endale salvestada.

Laulu sõnade autor on Peep Veedla, viis ja esitus Riho Sibulalt. Slaidiprogrammi koostas Aarne Tuule. Aasta lindu valib Eesti ornitoloogiaühing alates 1995. aastast.

Riho Kinks, Eesti ornitoloogiaühingu jäälinnuaasta vedaja

Valgamaa otsib noori talente

5. aprillil kell 18 toimub Otepää gümnaasiumi aulas talendikonkurss “Valgamaa noor talent”. Konkursi korraldab Otepää avatud noortekeskus.

Otepää avatud noortekeskuse juhataja Merit Nigula ütles, et talendikonkursile oodatakse lapsi ja noori vanuses 3-26 aastat.

“Konkursil võib laulda, pilli mängida ja näidata ennast igasugustel muudel aladel, milles ollakse andekad,” ütles Merit Nigula. “Etteastetes on võimalik kasutada erinevaid abivahendeid. Keelatud on kasutada vahendeid, mis võivad kahjusta ruumi või lava.”

Etteaste pikkuseks on 3 minutit, võistluskategooriad on neli. Võitja selgitab 3-5liikmeline žürii. Sellel aastal on lubatud talendikust demonstreerida ka videoklipi abil. Lisaks sellele on meelelahutuseks avatud vanusekategooria Igavesti Noored ehk kõik vanuses 27+ on oodatud noortele eeskujuks oma talendikust näitama.

Auhinna saab esikolmik, antakse välja eripreemiad ning publiku lemmiku auhind. Lisaks sellele on eripreemia kategoorias 27+. Talendikonkursil saavad osaleda ainult registreeritud osalejad ankeedi alusel. Registreerimine kestab 1. aprillini: Merit.Nigula@otepaa.ee või telefonil 5886 7270 ankeedi alusel! Ankeedi leiab Otepää noortekeskuse koduleheküljelt, koolimajast, noortekeskusest ja Otepää valla kodulehelt www.otepaa.ee

Pealtvaatajatele maksab pilet 1 euro, esineb üllatusesineja. Valgamaa noore talendi konkurssi toetavad kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupp, Otepää vald, Otepää gümnaasium, Otepää seikluspark, Sangaste Rukkiküla, Oti pubi ja ööklubi Comeback.

Täpsem info: www.noortekeskus.otepaa.ee.

Monika Otrokova

Põlvamaa kooliteatrite festival pakkus elamusi
nii lustlikest kui ka tõsistest näitetükkidest

Mammaste lasteaia ja kooli 1. klasside näiteringi etendus "Kel ilusad mõtted on peas, sel heateod kui pärlid on reas". Foto: Põlva maavalitsus — Mammaste lasteaia ja kooli 1. klasside näiteringi etendus “Kel ilusad mõtted on peas, sel heateod kui pärlid on reas”. Foto: Põlva maavalitsus

Põlva kultuuri- ja huvikeskuses 26. märtsil toimunud festivalil osales üheksa Põlvamaa alglasside ja põhikooli vanuseastme näitetruppi.

Etendusi hindas kolmeliikmeline žürii kooseisus Vanemuise teatri noorsootöö juht ja välissuhete koordinaator Mall Türk, Tartu Kroonuaia kooli näiteringi juhendaja ning erivajadustega laste ja noorte teatrifestivali “Savilind” korraldaja Katrin Luts ning Eesti harrastusteatrite liidu esindaja Kristiina Oomer.

Žüriiliikme Mall Türki sõnul oli festival meeleolukas ning ladusalt ja lastepäraselt üles ehitatud. Kogu päeva vältel lustisid lapsed nii laval kui ka saalis aktiivselt kaasa elades. Türk kiitis laval nähtud ilusat teatritööd ja näitetruppe juhendanud õpetajate visadust: “Õpetajad teevad meie jaoks suure töö ära, lastele teatri- ja näitekunsti õpetades rikastavad nad õpilaste maailma.”

1.-4. klasside õpilaste truppide vanuseastmes valiti parimaks näitetrupiks, kes esindab ka Põlva maakonda 9.-10. mail Mõnistes toimuval kooliteatrite riigifestivalil, Mammaste lasteaia ja kooli 1. klasside näitering lavastusega “Kel ilusad mõtted on peas, sel heateod kui pärlid on reas” Diana Pehki juhendamisel.

Parima naisosatäitja auhinna pälvis algklasside vanuserühmas Mai Kirsing Räpina ühisgümnaasiumi 4. klassi näiteringist ja parimaks meesosatäitjaks valiti Mathias Kaljas samuti Räpina ühisgümnaasiumi 4. klassi näiteringist.

5.-9. klasside õpilaste vanuseastmes osutus parimaks Põlva ühisgümnaasiumi näitetrupp lavastusega “Geeniuse päevik” Maia Punaku juhendamisel. Näitetrupp esindab ka Põlva maakonda 25.-26. aprillil Palal toimuval kooliteatrite riigifestivalil.

Parimaks naisosatäitjaks valiti Karolin Tuul Orava põhikooli näiteringist ning parimaks meesosatäitjaks Kristo Kõiv trupist Kanepi Sõnakunstnikud.

Žürii andis välja ka rolli ja lavakujunduse eripreemiaid. Eripreemia õpetaja rolli eest pälvis Agnes Parik Mammaste lasteaia ja kooli 4.-5. klasside näiteringist. Lavakujunduse eripreemia läks samuti Mammaste lasteaia ja kooli 4.-5. klasside näiteringile. Žürii lisatunnustuse pallipoisi rolli eest sai Tanel Marran Põlva ühisgümnaasiumi näitetrupist ning omakultuuri hoidmise eest tunnustati Tilsi põhikooli näiteringi.

2015. aasta Põlvamaa kooliteatrite festivali korraldajaks valiti loosi tahtel Värska gümnaasiumi draamaring. Järgmise aasta korraldajatele pani motivatsiooniauhinna välja teater Vanemuine.

Festivali aitasid korraldada Mammaste lasteaia ja kooli 3. b klassi õpilased, kes said end proovile panna teadustaja, näitleja ja teiste abiliste rollis. Põlvamaa kooliteatrite festivali korraldas Põlva maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakond ja toetasid Põlvamaa omavalitsuste liit, kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp ning SA Teater Vanemuine.

Maret Reinumägi

Heimtali põhikooli hariduskonvrentsil oli tunda Viljandimaa valdade ühinemise hõngu

Viljandi suurvalla hariduskonverents toimus Heimtali mõisakoolis.

Praegu on kestmas üleriigiline karjäärinädal. Viljandimal ajaloolises mõisahoones paiknevas Heimtali põhikoolis räägiti aga elukutsevaliku ja edasiõppimisega seonduvast ning sellele lähedastest teemadest kevadisel koolivaheajal toimunud hariduskonvrentsil “Kolleegilt kolleegile”.

Heimtali põhikooli õppealajuhataja Urve Muki sõnul ajendas esimest korda toimunud konvrentsi korraldama tuntud tõde, et inimene õpib kogu elu, ja asjaolu, et iseäranis järjepidevalt ja põhjalikult tuleb ennast täiendada õpetajatel.

“Enamik meie kooli õpetajaid on olnud varmad end täiendama nii ainealaselt kui ka üldpedagoogilist professionaalsust pakkuvates valdkonades,” sõnas Urve Mukk. “Silmaringi avardamise peaeesmärk on õpilaste mitmekülgne areng.”

Et Heimtalis on mõisakool, pidas sissejuhatava ettekande “Ajastu põhimõtted õpilase kujundamisel mõisakoolis” oma ala entusiast, õpilaste kodu-uurimistööde juhendaja ja kooli noogiidide väljaõpetaja Imbi-Sirje Torm. Ta märkis, et lävimine erudeeritud mõisaperega võimaldas Heimtali kandi taluperemeestel, perenaistel ja nende lastel viisakaid kombeid ja vaimseid väärtusi õppida, mis olid levinud toona arenenud Euroopas.

“Küllap pärineb nendest kaugetest aegadest ka praegune Heimtali kandi inimeste kultuurne eluhoiak,” arvas pedagoog.

Loe edasi: Heimtali põhikooli hariduskonvrentsil oli tunda Viljandimaa valdade ühinemise hõngu

Täiskasvanute karjääripäev aitab sihte seada

Täna esmakordselt toimuv Tartu karjääripäev „Terve karjäär“ pakub teadmisi ja oskusi, kuidas oma elukäiku teadlikumalt kavandada, tutvustab erinevaid karjääriteenuseid ja täiendõppevõimalusi.

Täiskasvanutele suunatud karjääripäeva tegevused koonduvad Tartu Kutsehariduskeskuse ruumidesse (Kopli 1, B-korpus). Toimuvad töötoad ja loengud personaalse turunduse, enesearendamise, tööotsingute, tööstressi, töötervise, ettevõtluse alustamise ja vabatahtliku tegevuse teemadel. Teada saab erinevate täiskasvanutele suunatud õppimisvõimaluste kohta ning näpunäiteid tööle kandideerijatele jagavad personalijuhid.

Kohal on kõik Tartus karjääriteenuseid pakkuvad asutused, kes minimessil oma võimalusi tutvustavad ning karjäärikiirabis karjäärinõustamist pakuvad. Lisaks saab registreeruda tasuta karjäärinõustamistele üritusele järgnevaks nädalaks (31. märts – 4. aprill). Kogu üritus on osalejatele tasuta.

Täpsem kava ja lisainformatsioon siit.

Kiisler: pärast eelarvepidu tuleb krokodill

Regionaalminister Siim Kiisler hoiatas täna 10. Linnade ja Valdade Päevade avakõnes omavalitsusjuhte majanduse jahenemisest tulenevate probleemide eest ning rõhutas, et omavalitsusreformi elluviimine lähiaastatel on paratamatu.

Kiisleri sõnul on Eesti majandus küll kuue aasta tagusest kriisist toibunud, kuid tänaseks on lisandunud hoomamatu suurusega julgeolekuoht ning meid ümbritsevate majanduste aeglustumine.

“Paratamatult tähendab see ka riigi tuluprognooside allapoole korrigeerimist ja kõike sellega kaasnevat,” ennustas Kiisler ning tõdes täna ametisse asuva valitsuse lubadustele viidates, et ilmselt tuleb sarnaselt majanduskriisile valitsusel üsna pea taaskord asuda kärpeid tegema. “Meenutan, et pärast pikka ilu tuleb Eestis krokodill,” ütles ta.

Seekordsete linnade ja valdade päevade üht peateemat – haldusreformi – kommenteerides ütles Kiisler, et me peame muutuvate oludega kohanduma ja paremat viisi kui omavalitsussüsteemi tõmbekeskuste põhiselt korraldada pole maailmas veel välja mõeldud.

“Ma julgen isegi öelda, et kõik teed viivad paratamatult tõmbekeskuste põhise omavalitsusreformini. Iseasi on see, kui palju tõmbekeskusi teisi teid mööda ekseldes vahepeal ära kaduda jõuab.”

Regionaalminister osaleb lisaks avamisele ka töötoas, kus arutatakse omavalitsuse ja riigi ülesannete üle.

Kolmapäeval, 26. märtsil algasid Tallinnas Hotell Viru konverentsikeskuses Linnade ja Valdade Päevad. Tegemist on kohalike omavalitsuste traditsioonilise suurüritusega, mis seekord saab teoks juba kümnendat korda.

Seto Folk läheb üle piiri!

Kauni Värska lahe ja Õrsava järve kaldal, sügavate männimetsade keskel kohtuvad 27.-28. juunil folk- ja autorimuusika tipptegijad eheda seto pärandkultuuriga ja ületavad piirid … igasugused piirid.

Kohe pärast jaanipäeva, 27.-28. juunil Värskas toimuva Seto Folgi teemaks on “Üle piiri”. Piiripealsel festivalil astuvad üles armastatud esinejad Venemaalt, Lätist, Setomaalt ja Eesti põnevamatest paikadest. Festivali teeb erakordseks matkaprogramm, mis viib külastajad Eesti parimatesse seenemetsadesse ja lodjaga Pihkva järvele.

27. juuni toob Värskasse üle Eesti armastatud ansambli Kõrsikud. Reede õhtu naelaks on Peterburist pärit ülipopulaarne ja kaasahaarav ansambel Otava Yo . 28. juuni õhtul kaigub Zetode vägi taas üle koduküla ning laupäeva õhtu lõpetab pauguga ülemaailmselt tuntud Läti torupilli ja trummi ansambel Auli. Setod lähevad teinekord oma temperamentsuses ka üle piiri ja just nii juhtub ka sellel suursündmusel – külastajaid ootavad ekstreemsed varahommikused ja öised erikontsertid, kus kaovad piirid päeva ja öö vahel ning tekkivast sünergiast sünnib midagi hoopis uut ja erilist. Seto Folgi külastajaid rõõmustavad veel Triinu Taul Bänd, Klapp, Epifolium, Setomaa parimad leelokoorid ja pillimehed ning paljud teised. Programm täieneb pidevalt, värskeid uudiseid saab lugeda Seto Folgi Facebooki lehelt. Loe edasi: Seto Folk läheb üle piiri!

Otepää linn tähistab oma sünnipäeva

Otepää linn sai linnaõigused 1. aprillil 1936. aastal. Linna 78. sünnipäeva tähistatakse 1.aprillil kell 18.00 Otepää Gümnaasiumi aulas kontserdiga.

Kontserdil esinevad esinevad Otepää Muusikakooli õpilased, juhendajad Anne Are, Merike Roop, Arno Anton, Otepää Gümaasiumi mudilaskoor, poistekoor, lastekoor, segakoor ning Eveko koor. Dirigendid Eve Eljand, Vilve Maide ja Pille Möll. Tantsu- ja rahvamuusikat mängib Lille Tali pereorkester “Pillipuu”.

Rahvasuus liikuvate mälestuste järgi kattis 19. sajandi algul praeguse Otepää linna all olevat kõrgustikku pähklimets (saksa keeles “Nusstage”). Kui 1862. aastal sai tegevusloa alevik, sai aleviku nimeks Nuustaku, mis vahetati ajaloolise Otepää nime vastu välja alles 60 aastat hiljem (1922). Ka 1.aprillil 1936. aastal toimusid Otepääl pidustused. Ametiasutused ja koolid ei töötanud, turuplatsil toimus koosolek, kohal olid “filmimeister” ja ajalehemehed. 1939. aastaks tõusis Otepää linna elanike arv 2300-ni. Linnas oli 370 maja ja 42 tänavat. Linna maa-ala kogupindala oli 413 hektarit.

Tänasel päeval elab linnas 2074 elanikku, linnas on 56 tänavat, linna pindala on 432,3 hektarit.

Läänemaal valitakse esimest korda Aasta Ema

Sügisel tunnustati maavanema Innar Mäesalu algatusel Läänemaal esimest korda Aasta Isa, kelleks sai Kalle Orumaa. Ligineva emadepäeva tõttu on kätte jõudnud aeg esimest korda anda välja ka Läänemaa Aasta Ema tiitel.

Auhinna eesmärgiks on väärtustada emadust ning tunnustada ema rolli laste kasvatamisel.

Aunimetus antakse emale, kes on eeskujuks teistele, üles kasvatanud tublid lapsed ning samal ajal tegutsenud silmapaistvalt ka ametialaselt või ühiskondlikus elus. Läänemaa Aasta Ema peab olema Eesti Vabariigi kodanik ja Läänemaa elanik.

Kandidaate saavad esitada kõik üksikisikud, asutused ja ühingud. Ettepaneku vorm ja statuut on üleval Lääne maavalitsuse kodulehel: https://laane.maavalitsus.ee/maavanema-poolt-antavad-autasud

Vormikohased ettepanekud tuleb esitada hiljemalt 20. aprilliks Lääne maavalitsusele aadressil Lahe 8, Haapsalu või e-postiga aadressil info@laane.maavalitsus.ee.

30. aprilliks teeb Aasta Ema valimiseks moodustatud 3-liikmeline komisjon saadud kandidaatide põhjal ettepaneku maavanemale.

Lääne maavanem Innar Mäesalu tunnustab aunimetuse saajat tänukirja ja spetsiaalselt Aasta Emale disainitud auhinnaga maikuus, emadepäeva paiku.

Verioras mälestati 65 aasta möödumist märtsiküüditamisest

Veriorast 1949. aastal küüditatud õed Tiiu Hammer ja Helle Peedusoo koos Põlva maavanem Ulla Preedeniga. Foto: Maret Reinumägi

Veriora raudteejaama mälestusmärgi jalamile küünlaid ja lilli asetades mälestati 65 aasta möödumist märtsiküüditamisest.

Mälestushetke avanud Veriora vallavanema Enel Liini sõnul on tänasel kuupäeval toimunud kurvad sündmused meile meenutuseks, et teeksime kõik, et sellised päevad kunagi ei korduks. “Igaühel meist on siin väga palju ära teha, nii iseendale kui oma lähedastele nende sündmuste tagamaid selgitades ja ajaloomälestust elus hoides,” rõhutas Liin.

Küünlad asetasid mälestusmärgi jalamile ka Põlva maavanem Ulla Preeden ja Kaitseliidu Põlva maleva pealik Janel Säkk.

Veriora raudteejaamas kui Põlvamaa paigas, kus 1949. aasta 25. märtsil kõige rohkem inimesi rongile pandi, on mälestushetki peetud iga-aastaselt. Memento Võrumaa Ühenduse suurem mälestusmiiting toimus Võrus.

Küüditamise 65. aastapäeva maakondlik mälestuspäev toimub 19. juunil, mil antakse 1949. aastal küüditatutele ja Siberis sündinutele üle rinnamärgid.

Seoses mälestuspäevaga palutakse kõigil Põlvamaa küüditatutel ja Siberis sündinute endast märku anda Põlva Maavalitsusele, telefonil 799 8902.

Lastefond kogub annetusi ihtüoosihaigele poisile vannitoa ehitamiseks

SA TÜ Kliinikumi Lastefond soovib heade inimeste abiga aidata üksinda ihtüoosihaiget lapselast kasvataval vanaemal ehitada elamisest seni puudunud vannituba, et luua poisile vajalikud pesemistingimused.

Kaido on 8-aastane Valgamaa poiss, kellel on diagnoositud pärilik ja eluaegne nahahaigus ihtüoos, mida nimetatakse ka kalasoomustõveks. Haiguse korral on naha sarvkihi rakkude uuenemine kiirenenud või aeglustunud nende irdumine. Kahjustunud nahka ei ole võimalik terveks ravida, kuid haigust saab kontrolli all hoida sagedase pesemise ja kreemitamisega.

Poisi eest kannab pärast tema ema surma 2011. aastal hoolt vanaema Vilve, kel tuleb last mitu korda päevas kreemitada ning igapäevaselt vannitada. Kahjuks aga ei ole nende kodus erihoolt vajava naha jaoks sobivaid pesemistingimusi: puudub vannituba, mistõttu on 8-aastane poiss sunnitud käima mudilastele mõeldud pisikeses lastevannis. Kuivõrd lapse nahk vajab vees leotamist, siis tuleb poissi vannitada kehaosa kaupa. “Kõigepealt jalad väljas ja ülemine kereosa vees, siis jälle istudes, nii et jalad sees,” rääkis vanaema saates “Ringvaade”. Hoolimata keerulisest olukorrast, saadakse hetkel siiski kuidagi hakkama. “Aga ta ju kasvab! Ma ei kujuta ettegi, kuidas ma teda vannitama hakkan,” tunneb vanaema hirmu tuleviku ees.

Siinkohal ulatab perele abistava käe SA TÜK Lastefond, kes soovib koos annetajate ja teiste toetajate abiga Kaidole ja tema vanaemale vannitoa ehitada. Loe edasi: Lastefond kogub annetusi ihtüoosihaigele poisile vannitoa ehitamiseks

10 000 puuga uibuaia pidäjä: Eestin tasus ubinit kasvata

Minevä aasta oll’ terven Eestin ubinauputus, a uma ubina lätsi iks liinan häste kaubas. 10 000 uibuga Koolitalo Vanal Tartomaal Aagren (Aakre) möi pia kõik ubina maaha ja pernaanõ Tiirmaa Krista (34) plaan viil mitu hektärri uibit mano istuta.

«Et terven Lõuna-Eestin oll’ hää ubinasaak, sis oll’ seokõrd keerolidsõmb ubinit müvvä,» ütles Krista. Kõgõ parõmbahe läts’ kaubas pernaasõ hindä nimeline sort «Krista». Suurõmb jago ubinist läts’ pääliina puutõhe ja keskmäne kilohind oll’ euro ümbre. Kätte sai Krista tuust tsipakõsõ inämb ku poolõ.

«Kõgõ nõvvõtumb Eesti ubinasort om «Liivi kuldrenett», tuu saa varramba valmis ja müvväs varramba är kah. Mi sordi saava ildamba valmis,» seletäs Krista. «Ku inemine sorti ei tunnõ, sis tä ots silmiga ilosit suuri verevit ubinit.»

Krista tege ubinamahla kah, a ütles, et tuud om keerolidsõmb müvvä ku ubinit: tegijit om pall’o. Liitri hind jääs kolmõ-nelä euro vaihõlõ.

Mahla tege tä Polli tuutõarõndusõ keskusõn. Sääl pressitäs, kuumutõdas, pandas pudõlihe ja silt pääle. Mahla müvväs talopuutõn. «Puhast ubinamahla mi ei tii, teemi ubina-sit’kamar’a- ja ubina-ebaküdooniamahla,» seletäs Krista. Loe edasi: 10 000 puuga uibuaia pidäjä: Eestin tasus ubinit kasvata

Lastefond kutsub lapsi osalema luulekonkursil

SA TÜ Kliinikumi Lastefond kuulutab välja luulevõistluse “Mõmmiku head teod”, kus on oodatud osalema kõik 1.-6. klassi lapsed.

Luulekonkursi teemaks on Lastefondi maskoti Mõmmiku ja tema sõprade erinevad heateod, mis palutakse lastel värsivormi panna. Täpsem juhend koos taustainfoga Mõmmiku kohta on leitav Lastefondi kodulehelt .

Võistlustöid oodatakse kuni 30. aprillini aadressile lastefond@lastefond.ee. Luuletusele tuleks lisada ka oma nimi, vanus, klass ning kontaktandmed.

Parimatele luuletajatele on auhinnad välja pannud Ahhaa teaduskeskus, A. Le Coq, Saku Õlletehas, Rahva Raamat, Nukuteater ja Kalev. Silmapaistvamatest värssidest paneb Lastefond kokku ka vahva luuleraamatu.

SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond on laste ravitingimuste parandamiseks annetusi kogunud alates 2001. aastast ning seega üks vanimatest Lõuna-Eestis tegutsevatest heategevusfondidest. Kolmeteistkümne tegevusaasta jooksul on kogutud üle 1 miljoni euro annetusi ja toetatud hulganisti abivajajaid.

18. märtsil toimus Põlva Maavalitsuses maakonna noorte osalust ja osaluskogusid puudutav ümarlaud

Kohtumisel osalesid noored, noortega töötajad ja otsustajad. Päeva avasõnad ütles maakonna noortekogu president Rainar Raudsepp, kes soovib hea seista selle eest, et Põlvamaa Noortekogu positsioon tugevneks maakonna noorte arvamuste esindajana.

noorte umarlaud2 — Grupiaruteludest kokkuvõtete tegemine. Foto: Põlva Maavalitsus

Ümarlaual osales Eesti Noorteühenduste Liidu osaluskogude koordinaator Kuldar Adel, kes rääkis kuidas ja miks osaluskogud tekkisid, mis on nende eesmärk ja miks on noorte osalus erinevatel teemadel kaasarääkimisel oluline. Kohtumise päeva teises pooles toimus aktiivne arutelu gruppides, millest tehti päeva lõpuks kokkuvõte.

Osalenute tagasiside oli ümarlaua toimumisele positiivne. Toodi välja, et kohtumise käigus saadi teada, mis ja miks on osaluskogud ning mis eesmärki nad täidavad. Samuti sai maakondlik noortekogu ümarlauast mitmeid sisendeid oma tegevuste planeerimiseks ja korraldamiseks.

Lisainfo: Karin Viljus, Noorsootöö peaspetsialist, Põlva Maavalitsus, tel 799 8945, e-post karin.viljus@polva.maavalitsus.ee

Teenuste disaini koolitus MTÜ Võluvõru koolituskeskuses

3. aprillil ja 2.-3. mail kell 10.00-15.30 toimub MTÜ Võluvõru koolituskeskuses teenuste disaini koolitus.

Koolituse eesmärk on luua ettekujutus teenuste disaini protsessi olemusest ning peamistest meetoditest, mida saab teenuste arendamiseks kasutada. Teenustedisain tegeleb väärtuste loomisega, selle kaudu on võimalik suurendada tegutsemiseeliseid teenindus-, tootmis- ja avalikus sektoris.

Kursuse käigus tutvutakse teenuste disaini kontseptsiooni ja meetoditega, õpitakse kasutama teenuste disaini tööriistu. Uuritakse teenuste disaini seoseid organisatsiooni kommunikatsiooni ja brändinguga. Oluliseks osaks on ka juhtumianalüüsid. Koolituse viib läbi Ülle Puustusmaa (BDA).

Koolitus on interaktiivne ja praktilise suunitlusega. Osalejad saavad koolituse täismahus läbimise korral tunnistuse.

Osalustasu on 50 eurot (3 päeva).

Koolitusele registreerumine toimub kuni 31. märtsini e-posti teel voluvoru@gmail.com või telefonil 5853 1062.

Mosaiigipäevak Viitina mõisas

Pühapäeval 30. märtsil kell 12.30-19.00 toimub Viitina mõisa mosaiigistuudio II korrusel mosaiigipäevak. Mosaiigipäevakul antakse lillepottidele uus elu ja välimus keraamiliste nõude, seina- ja põrandaplaatide ning klaasi tükikestega. Soovi korral võib omalt poolt erinevaid materjale kaasa võtta, mida oma loomingus kasutada.

Kaasa tuleb võtta savist lillepott koos alustaldrikuga. Lillepott võib olla nii uus kui ka vana, mis on pragudega ja väsinud välimusega.

Puhkehetkel pakutakse külmi ja kuumi jooke ning suupisteid. Tervitatakse ka külakosti, mida endale ja teistele pakkuda.

Osalejad saavad mõnusa elamuse ning kaasa ilusa mosaiiktöö ja väikese kogemuse iseseisvaks koduseks mosaiigi meisterdamiseks.

Päevakul osalemiseks tuleb eelnevalt registreeruda ja saata enda kontaktandmed aadressile fadawonderland@hotmail.com või helistada numbrile 5620 2129 (Kerstin).

Pilet täiskasvanule on 13 EUR ning koolilapsele 8 EUR.

Osalejatel tuleb ettemaks tasuda eelnevalt Viitina mõisa mosaiigistuudios E-R 08.00 – 16.00 või pangaülekandega (rekvisiidid saadakse registreerumisel).

Lisainfo: https://www.facebook.com/events/230827357108936

Õppereis Mooste ja Räpina mõisatesse

22. märtsil toimus projekti „Rogosi mõisa kujundamine multifunktsionaalseks elava ajaloo, haridus- ja kogukonna-keskuseks“ raames õppereis Mooste ja Räpina mõisatesse.

Mooste mõisas võõrustas Rogosi mõisa arendamisest huvitanute seltskonda Meelis Hainsoo, kes kõigepealt juhatas seltskonna Taaskasutuskotta. MTÜ Taaskasutuskoda tegeleb üleliigsete, kuid kasutsukõlblike esemete kogumise ja uude kasutusse andmisega. Järgmisena tutvustati Sireli talu toodangut Villakojas, siis Folgikoda ja selle tegemisi ning Käsitöökoja perenaine Marju Jänes võlus seltskonda oma mõnusa jutuga vaibakudumisest ja käsitööst laiemalt. Mooste mõisa viinavabrikus ootas kõiki meeldiv üllatus.

Räpinas võttis reisiseltskonna vastu vallavanem Teet Helm, kes suure kirega tutvustas 2013. aastal valminud Räpina sadamat ja valla edasisi arenguplaane. Pärast lõunapausi näitas SA Räpina Inkubatsioonikeskuse juhataja Leo Kütt Räpina mõisa tall-tõllakuurist tehtud loomemaja ja tutvustas loomemaja tegevusi. Loomemaja seminariruumis peeti ka Rogosi mõisa TTA koostamise seminar, kus koguti kokku päeva muljed ja prooviti leida neid tegevusi, mis sobiksid Rogosi mõisa. Ideid tuli palju ja need olid päris lennukad – Soome kelgu rallist kuni veealuse matkarajani. Jõuti tõdemuseni, et vanad nõud ja mööbel tasub kokku koguda ja soovijatele edasi müüa ning väärt asja eest peab julgema ka väärilist hinda küsida.

Pika päeva lõpuks tegi Räpina Muusikakooli õpetaja Margit Lind meile ringkäigu Sillapää lossis. Järgmine õppereis toimub 4. aprillil Uhti ja Olustvere mõisasse.

Eelmisel aastal toetati 1350 regionaalarengu projekti üle 62 miljoni euroga

Regionaalministri haldusalas olevatest toetusmeetmetest ja -programmidest eraldati 2013. aastal projektidele toetust üle 62 miljoni euro. Rahastamisotsused tehti 1350 projekti elluviimiseks.

Siseriiklikest programmidest eraldati toetust 1306 projektile, summas 8,5 miljonit eurot. Välistoetusi sai 44 projekti, summas 53,5 miljonit eurot.

Regionaalminister Siim Kiisleri sõnul on toetused aidanud kaasa nii ettevõtluse kui ka elukeskkonna arengule. “Lisarahastus on võimaldanud lahendada olulisi kitsaskohti ja teha mõnes valdkonnas suurema arenguhüppe, milleks muidu ei oleks võimekust jagunud. Uuel rahastamisperioodil on kavas keskenduda senisest veelgi enam töökohtade loomisele.”

Euroopa Regionaalarengu Fondist rahastatavate “Elukeskkonna arendamise rakenduskava” meetmete kogumaht aastateks 2007-2013 on üle 388 miljoni euro, millest oli 2013. aasta lõpuks toetusotsustega kaetud 95% ehk 368 miljonit. Elukeskkonna arendamisele suunatud toetusi maksti 2013. aastal välja 55 miljonit eurot (2012. aastal 50 miljonit eurot). Kuna struktuurifondide programmperiood 2007-2013 hakkab lõpule jõudma, siis on enamus toetuse summadest juba varasematel aastatel projektidele eraldatud, kuid 2013. aastal tehti ka 18 uut toetusotsust, millest kõige suuremahulisemad projektid olid regionaalse gümnaasiumi rajamine Jõhvi ja Pärnu Koidula Gümnaasiumi ümberkorraldamine eraldiseisvaks gümnaasiumiks, kumbki üle 7 miljoni euro.

Euroopa Regionaalarengu Fondist rahastatavates Euroopa territoriaalse koostöö programmides on Eesti osalenud edukalt. Toetuste maht Eestile ei ole piiratud, see oleneb siinsete projektipartnerite aktiivsusest ning heade projektitaotluste hulgast. Toetatakse piiriülest koostööd naaberriikidega, aga ka tervet Läänemere piirkonda hõlmavaid ning üle-euroopalisi projekte. 2013. aastal said positiivse rahastamisotsuse 26 koostööprojekti ja neis osalevatele Eesti partneritele eraldati toetust üle 16 miljoni euro.

Regionaalset arengut toetatakse lisaks välisvahenditele ka siseriiklike vahenditega. Enim projekte, 1037 projekti, rahastati kohaliku omaalgatuse programmist summas 1 miljon eurot. Hajaasustuse programmi tulemusena toetati 622 projektitaotlust, mis võimaldasid lastega peredel majapidamistesse rajada vee-, kanalisatsiooni-, elektrisüsteemi või juurdepääsutee. Piirkondlike programmide kaudu toetati Peipsiveere, Setomaa ja väikesaarte jätkusuutlikku arengut ning kultuuripärandi säilitamist.

Näiteks toetati kompetentsikeskuste arendamise meetmest Haapsallu rajatud tervisedenduse ja rehabilitatsiooni kompetentsikeskust , kus on loodud 24 uut töökohta. Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetmest toetati Baltimaade moodsaima ringraja ehitust Audrus. Projekti lõpu seisuga pakkus ringrada tööd kokku kuuele inimesele, võistluste toimumise ajal on korraldamiseks kaasatud lisaks 60-70 inimest. Toetati ka Sõrve tuletornilinnaku ja Kiviõli seiklusturismi keskuse arendamist, esimene tõi piirkonda 14 ja teine 23 uut töökohta. Lisaks toetati ka 18 tööstusala avalike juurdepääsude projekte ning loodi esialgsetel andmetel ligi 900 töökohta. Üleriigilise tähtsusega kultuuri- ja turismiobjektide väljaarendamise meetmest toetati Tallinna Teletorni rekonstrueerimist ja Lennusadama arendamist, kokku kahe turismiobjekti peale loodu 78 uut töökohta.

2013. aasta regionaaltoetuste ülevaatega maakondade lõikes saab tutvuda SIIN.

Valga muusikakooli õpilane saavutas eesti noorte interpreetide konkursil II koha

17. märtsil Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias toimunud Eesti Muusikakoolide Liidu (EML) eesti noorte interpreetide konkursil saavutas Valga Muusikakooli kitarriõpilane Hugo Kähri vanemas vanuserühmas (15-19 a) teise koha. Noort muusikut juhendas staažikas õpetaja Aleksander Verte.

Regionaalsetel konkurssidel valiti EML konkursi finaali eesti muusikakoolidest üle 200 nooreakordioni-, kandle-, kitarri-, löökpilli-, tšello- ja viiuliõpilase. Valga muusikakoolist jõudis finaali kaks akordioniõpilast ja kaks kitarriõpilast.

Konkursi finaalis hinnati kuues erinevas pillirühmas võistelnud esinejaid neljas vanuseastmes. Kitarrimängijaid hindas žürii koosseisus Heiki Mätlik, Mart Soo ja Paul Daniel, kes pidasid Valga muusikakooli 15 aastase õpilase Hugo Kähri esitust teise koha vääriliseks. Kähri esituses kõlasid konkursil I.Tominga Etüüd 12/8 ja H.Villa-Lobose Prelüüd nr 4.

Eelmisel aastal tublide tulemustega Valga muusikakooli põhiõppe lõpetanud Hugo Kähri jätkab praegu kitarriõpinguid muusikakooli vabaõppes. Muusikakooli direktor Ants Loos avaldas kiitus tublile õpilasele ja õpetajale tundes head meelt nii kõrge tunnustuse eest (eesti teine noorkitarrist).

Linna kultuuripildis on Hugo Kähri oma esinemistega silma jäänud juba varem. Mitmekülgne noor muusik on saavutanud häid tulemusis erinevatel konkurssidel, eelmisel aastal Valga tunnuslaulu konkursil koos ansambliga One Leg Lenny pälviti lauluga «Valga laul» eripreemia.

Tallinna raamatumess toob fookusesse lugemise ja lapsed

Rahvusraamatukogus 3.-5. aprillini toimuv Tallinna raamatumess tõotab kujuneda tõeliseks kevadiseks kirjanduse ja kirjastamise suursündmuseks. Messi avab kultuuriminister Urve Tiidus.

Lisaks tavapärasele kirjastuste kevadisele raamatumüügile toimub kaks rahvusvahelist seminari, esitletakse raamatuid ja kohtutakse autoritega, korraldatakse põnevaid töötubasid, kus igaüks saab oma teadmisi-oskusi raamatuga seotud valdkondades täiendada.
Mess algab 3. aprillil kirjandusfoorumiga “Kas laps loeb?” , kus Põhja- ja Baltimaade lastekirjanikud, kirjandus- ja raamatukoguspetsialistid jagavad kogemusi, kuidas lastes raamatute ja lugemise vastu huvi äratada. Teiste seas esineb tuntud islandi kirjanik ja raamatuillustraator Áslaug Jónsdóttir, kelle ebamaiste tegelastega raamatud, kus tembutavad trollid ja koletised, on erakordselt populaarsed kõikjal Põhjamaades. Esinevad ka soome kirjanik ja loova kirjanduse õpetaja Seita Vuorela ja illustraator Jani Ikonen, kelle õudusromaani “Karid” on inspireerinud uskumused ja müüdid.

4. aprillil toimub Mart Andersoni juhtimisel tüpograafiaseminar “KIRJAK 2014” , kus räägitakse kirjakujundusest kui tüpograafia alustalast. Esinevad Deniss Mašarov Venemaalt, Teemu Heinilehto ja Tomi Haaparanta Soomest, Kaarel Vahtramäe ja Henri Papson Eestist. Loe edasi: Tallinna raamatumess toob fookusesse lugemise ja lapsed

Tartu tantsuklubi: Mažoorsed meelislood

Tiigi seltsimajas (Tiigi 11) 26. märtsil kella 20-24 toimuvas Tartu tantsuklubis kõlavad seekord mažoorsed meelislood rahvamuusikutelt.

Tantsuklubisse on oodatud rahvamuusikasõbrad, kes peavad lugu nii õppimisest kui ka lihtsalt lustimisest. Teiste hulgas musitseerivad Kadri Lepasson (2-realine lõõtspill, kandled), Kaisa Kuslapuu (torupill), Karl Madis Pennar (kitarr), Sanna Lutsoja (viiul) ja Ülo Saaremõts (eesti lõõtspill, karmoška). Mängitakse 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse külapidude tantsumuusikat Eestist ning palju kaugemaltki.

Rahvamuusikust tantsuõpetaja Kadri Lepasson tutvustab polkat, mida on Eestis tavatsetud tantsida väga eriilmeliste sammudega. Seekord tutvustatakse järgmisi polkasamme: hüplevpolka, kolmesammupolka, pöiapolka ja tallapolka. Lisaks õpetatakse nende sammude juurde mõned polkatantsud, kus neid erinevaid polkaliike saab rakendada.

Korraldajad soovitavad kaasa võtta külakosti ühisele teelauale, häid tuttavaid ja sõpru.

Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.

Lisateave tel +372 5560 2102, e-post triinu.nutt@gmail.com

Rahvamuusikud musitseerimas Tartu tantsuklubis 18. detsembril 2013. aastal, kus Kadri Lepasson (tagaplaanil kannelt mängimas) õpetas Lõuna-Eestist pärit rahvatantse. Foto: Triinu Org.

Riik toetab Peipsiveere kultuuriprojekte ligi 40 000 euroga

Riikliku toetusprogrammi “Peipsiveere kultuuriprogramm 2013-2016” nõukogule laekus 29 taotlust, millest toetati 16 projekti kokku 39 673 euroga. Toetuse saajate hulgas on piirkonna mittetulundusühingud, mäluasutused ja meediaväljaanded.

Programmi nõukogu tõstis esile mitmeid häid ja piirkonna kultuuripärandit tutvustavaid taotlusi. Nõukogu esimehe, Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Anne-Ly Reimaa arvates väärivad kiitust tegemised, mis on seotud vanasuliste vaimse pärandkultuuri ja kodavere murde tutvustamise ja säilitamisega. Toetust leidsid vanausuliste vaimset pärandit tutvustavad suvised noortelaagrid ja piirkonna pärandkultuuri tutvustav õppekava Kallaste Keskkoolis, festival Peipus, piirkonna kultuuripärandit tutvustava artikliseeria avaldamine ajalehes Peipsirannik. Elavast kultuuripärandist Peipsiveeres annab tunnistust ka pärimusel põhinev uuslooming – toetust leidsid mitmed piirkonda tutvustavad lasteraamatud ning teadusväljaanded.

Peipsiveere kultuuriprogrammi abil toetab Eesti riik Peipsiäärse piirkonna pärand- ja omakultuuri, seades eesmärgiks sealsete ajalooliste rannakülade ja vene vanausuliste kultuuri ning identiteedi, samuti Kodavere kihelkonna murdeala säilimise ja laiema tutvustamise.

Programm hõlmab Peipsi järve äärseid segarahvastikuga piirkondi ja rannakülasid neljas maakonnas: Tartu-, Jõgeva-, Põlva- ja Ida-Virumaal ning, samuti vadja juurtega Kodavere kihelkonna murdeala.

Peipsiveere kultuuriprogrammi järgmine taotlusvoor kuulutatakse välja 2015. aasta jaanuaris. Rahvakultuuri Keskuse programmide osakonna juhataja Margit Salmari sõnul on sügisel kavas viia läbi kultuuriprogrammi teabepäevi ning koolitusi taotlejatele.

Loodi Eesti Vabatahtliku Tegevuse Võrgustik

Eile, kevade esimesel päeval, 20. märtsil loodi Paides üle-eestiline Vabatahtliku Tegevuse Võrgustik. Võrgustik koondab mõjusamad vabatahtlikku tegevust edendavad ühendused, et ühiselt kaasa rääkida vabatahtliku tegevusega seotud poliitikate kujundamisel, hea seista vabatahtlikke kaasavate organisatsioonide huvide eest, olla järjepidev partner valdkonda koordineerivatele ametiasutustele ja Siseministeeriumile ning ühiselt jagada võimalusi ja kohustusi valdkonna arendamisel.

Võrgustiku asutas 12 ühendust. Oma soovist edaspidi osaleda on andnud teada veel 4 organisatsiooni. Võrgustik on ja jääb avatuks kõigile organisatsioonidele, mis kaasavad vabatahtlikke oma töös olulisel määral.

Kodanikuühiskonnas uueks jõuks koondunud ühendused peavad oluliseks vabatahtliku tegevuse propageerimist ning tunnustamist, nii et sellest kujuneks Eesti ühiskonnas kõrgelt hinnatud ning loomulik ühisesse heaolusse panustamise viis.

Võrgustiku tööd asub esimesena koordineerima Eesti Külaliikumine Kodukant, mis on olnud viimased poolteist aastat Siseministeeriumi vabatahtliku tegevuse valdkonna ametlik partner. “Loodud võrgustik annab meile olulise sisendi vabatahtliku tegevuse sihtide seadmisel, sest vabatahtlikud tegutsevad väga erinevates valdkondades ning üksi on Kodukandil olnud keeruline kõikide teemadega võrreldaval määral kursis olla. Nüüdsest saame olulised teemad koos läbi arutada ja vajadusel ühisprojekte käivitada,” sõnas Kodukandi vabatahtliku tegevuse juht Eha Paas.

Võrgustiku esimene suurem ülesanne on ühiste ettepanekute esitamine uude kodanikuühiskonna arengukavasse.