Lahemaal toimub ehituspärandi koolitus

TUUL0650_520x347
Tooma taluõu Uuskülas. Foto: Toomas Tuul

Koolitusel käsitletavateks teemadeks on paemüüride korrashoid, traditsioonilised värvid, lubikrohv ja -mört, laastu- ja pillirookatused ning akende restaureerimine.

8. augustil toimub Lahemaa kultuuripärandi seminar, mille ettekanded keskenduvad väärtuslike hoonete hoidmisele ja rekonstrueerimisele. Juttu tuleb ka vanade keldrite korrashoiust ning puidukahjustustest. Lisaks käiakse ringkäigul ümbruskonna majades, muinasmaastikel ja kabeliaias.

Koolitajateks on Tarmo-Andre Elvisto, Kalle Kase, Jüri Kuusmann, Ahto Raudoja, Heiki Pärdi, Valter Lang, Ilme Mäesalu, Jaan Vali, Marike Laht, Merle Kinks.

Koolituse kogumahus läbinud osalejad saavad Säästva Renoveerimise Infokeskuse tunnistused.

Koolitus on tasuta ja osavõtjate arv on piiratud. Vajalik on eelregistreerimine.
Koolituse lõunasöögid tasuta, telkimisvõimalus ja hommikusöögid väikese lisatasu eest.

Koolituse kava:
Esmaspäev, 5. august – pae ja mördi päev
10.00–11.00 Taluarhitektuuri kaasaegne korrastamine traditsiooniliste materjalidega. Tarmo-Andre Elvisto
11.00–18.00 Paemüüride korrashoid. Traditsioonilised krohvid. Lubi- ja savikrohv. Jüri Kuusmann

Teisipäev, 6. august – värvide päev
9.30–18.00 Traditsiooniliste värvide ja puiduhooldusvahendite valmistamine ja kasutamine. Linaõlivärv, kaseiinvärv, lubivärv, savivärv. Jüri Kuusmann

Kolmapäev, 7. august – katuste päev 
9.30–18.00 Traditsioonilised katused: rookatus ja laastukatus. Laastukatuse tegemise praktiline koolitus. Ahto Raudoja, Tarmo Andre Elvisto.

Neljapäev, 8. august – kultuuripärandi seminar
10.00–10.45 Vana maja uus elu. Merle Kinks
10.45–11.30 Ajalooliste hoonete säästev renoveerimine ja energiatõhusus. Tarmo-Andre Elvisto
11.30–12.15 Vanade keldrite korrastamine. Jaan Vali
12.15–13.00 Puidukahjustused. Marike Laht
13.00–14.00 lõunapaus ja arutelu
14.00–18.00 ühine bussimatk Uuskülla-Võhmasse-Ilumäele:
Muistsed maastikud. Valter Lang
Palmse mõisa talud. Heiki Pärdi
Ilumäe kabel ja kabeliaed. Ilme Mäesalu
Ilumäe külamuusuem.Villu Jahilo
18.00–21.00 esinevad Lahemaa rahvamuusikud Ilumäel ja Uuskülas

Reede, 9. august – akende päev
9.30–16.00 Vanade akende ja uste restaureerimine. Kalle Kase
16.00–18.00 Tunnistuste jagamine ja koolituse lõpetamine

  • Koolitusel osalemiseks on vajalik eelnev registreerimine. Registreerimine toimub järgmisel lehel oleva vormi kaudu või e-posti teel  info@renoveeri.net.
  • Koolituspaik.
  • Telkimine ja hommikusöögid – lisainfo Tooma talust: marit.oinus@gmail.com
  • Lisainformatsiooni jagavad: Tarmo-Andre Elvisto (tel 510 0374) ja Ave Paulus (tel 5332 7893).

    Koolitust toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Eesti motoajaloo esimesel 24 tunni kestvussõidul osales 214 võistlejat

Capture
Punnvõrride kestvussõit
Foto: www.facebook.com/punnvorr

Reedest laupäevani toimus Ida-Virumaal, Maidlas, Eesti motoajaloo esimene 24 tunni kestvussõit, mida sõideti retrohõngulistel Riga sääreväristajatel. Üritus kandis nime Maidla Le Mans.

Tehnikute klassi võitjaks tuli Mati Mõttuse võistkond, kes läbis 24 tunni jooksul 965 ühe kilomeetri pikkust ringi. Võitja meeskond edestas teiseks tulnud Mauno Roosnurme meeskonda hinnanguliselt vaid ühe ringiga. Kolmandaks tuli tehnikute klassis Bogdan Bendaki meeskond.

Standard klassis võidutses Janek Molotovi võistkond, kes läbis 862 ringi ja edestas Viktor Geide ning Veiko Niidu võistkondi.

Võistlusest võttis osa 56 võistkonda ja 214 motosportlast (nendest 17 naist). Võistlejaid oli tulnud kohale ka Hollandist, Saksamaalt, Lätist ja Soomest. Võistlejad läbisid 24 tunni jooksul kokku täpselt 32 000 ühe kilomeetrist ringi.

Korraldajatele üllatuseks katkestas võistluse tehnilistel põhjustel ainult üks võistkond. Kõik teised suutsid visalt lõpuni vastu pidada. “Sellist vastupidavust ja sitkust oli vägev näha”, sõnas ürituse peakorraldaja Allan Lukken.

Suur lõpetajate arv ei tähendanud, et masinatega poleks probleeme olnud. Rajal oli keskmiselt kogu aeg 40 võistkonda, mis tähendas, et u 15 olid kogu aeg remonti teostamas. “Pikim remonditöö kestis u 7 tundi ning punnvõrr läks seejärel jälle rajale”, sõnas Maidla Le Mansi tehnilise komisjoni juht ja TopGeari võistkonna pealik Andres Põldver.

Seda, kas üritus toimub ka tuleval aastal, kestvussõidu idee autor Aimar Parm, öelda ei osanud. “Hetkel on oluline see, et tegime ajalugu – ikkagi Eesti esimene 24 tunni kestvussõit ja müüt sääreväristajate olematust vastupidavusest on murtud – vägev üritus oli”, lisas Aimar Parm.

Lisainfo ja pildimaterjal:

Avatakse Türi-Tamsalu raudteed tutvustav Muuseumvagun

vagun
Foto: www.jarva.ee

2012. aastal asutatud MTÜ Türi-Tamsalu Matkatee eesmärgiks on endisele kitsarööpmelise raudtee tammile matkatee rajamine, mis oleks läbitav jalgrattaga ja ka jalgsi. Tundus olevat loogiline ja vajalik ka mingil moel seda endist raudteed tutvustada, et matkajad ikka teaks, kus nad sõidavad ja milline on selle tammi ajalugu, räägib pojektijuht Arlet Palmiste.

Vanatehnika varjupaigas oli juba olemas üks vagun, mille korrastasime ja sisustasime tutvustava ekspositsiooniga, räägib seltsi liige Tuve Kärner, kes juhatas renoveerimistöid.

Ekspositsioonis on välja toodud raudteel juhtunud õnnetused, seal liikunud rongid ja vagunid, jaamad ja jaamahooned, inimeste meenutused ja ka tänapäevase matkatee äärde jäävate kaheksa omavalitsuse peamised vaatamisväärsused. Võimalik on tutvuda raudteed ja Järvamaad tutvustava kirjandusega. “Järva-Jaanis on juba 6 muuseumi, kuid avatav Muuseumvagun on oma väiksuses üks terviklikumaid” sõnas vallavanem Arto Saar.  

Väljapaneku kujundas Maris Korrol firmast Deco Disain OÜ. Muuseumvaguni rajamist toetas Kultuuriministeerium läbi Rahvakultuuri Keskuse.

Muuseumvaguni avatakse 1.augustil kell 18.00. Samuti kuulutatakse avatuks ka Järvamaa Kultuuripärandi aasta sündmused augustis, mida korraldab Järva-Jaani vald.

Ansambli Öösorr kontsert Luke mõisas

öösorrTule ja naudi looduses loodud laule kaunis mõisapargis!

Öösorr ja sõbrad esitavad selgeid ja eestikeelseid, mõtlikke ja elavaid laule, mis on loodud looduses ja sõprade seltsis ning on sealsamas – looduses ja sõprade seltsis kõige paremini nauditavad.

Priit Öövel – laul, kitarr, soolokitarr, parmupill
Aare Pai – laul, kitarr, soolokitarr

Kontsert toimub iga ilmaga. Ilusa ilma ja väikese vihma korral toimub kontsert mõisapargis, kus sul on võimalus kontserti nautida ka oma piknikutekil. Tugeva ja pideva vihma korral toimub kontsert Luke mõisa kultuuriaidas.

Piletihinnad:
Alates 29.07 tavapilet 9€, perepilet 27€

Perepilet kehtib2 täiskasvanut ja 2 last vanuses 9-16 a.
Lapsele kuni 8 a. (k.a.) sissepääs tasuta, juhul kui istub piletiga saatja süles.

Lisainfo: www.lukemois.ee

Haanjamaa kaunimad suitsusaunad on nähtavad Munamäe tornist

Suure Munamäe tornis avati fotonäitus Haanjamaa suitsusaunadest. See on ülevaade Haanja kandi üheteistkümne suitsusauna pärimusest, arhitektuurist, saamis- ja eluloost. Iga foto juures on ka selgitav jutt just sellest saunast ja saunaskäimise kommetest.

„Ei ole kahte sarnanevat sauna, ei oma ehituse ega sauna kasutamise kommete poolest. Need kõik on erinevad ja erilised,“ ütles fotonäituse koostaja Taisto Uuslail.

Fotonäitus, mis on avatud vähemalt suve lõpuni iga päev kell 10 – 20  on osa sel neljapäeval algavast III Haanjamaa suitsusaunanädalast, kus üle Eesti ja kaugemaltki kohale tulnud huvilised saavad ise kütta sauna, võtta osa sauna töötubadest, kuulata saunalugusid ja head „stepslivaba“ muusikat.

 Oodatud on kõik sauna ja kohaliku pärimuse huvilised, kes soovivad tutvuda traditsioonilise suitsusauna tavade, tarkuste ning tervistava mõjuga.

Nädal algab 1. augustil koos kahepäevase suitsusauna renoveerimise õpitoaga ning  Metsamoor Irje Karjus viib huvilised naised sauna pärimusmeditsiiniga tuttavaks saama.

2. augustil saavad ringkäigul huvilised uudistada Haanjamaa erinevaid suitsusauna tüüpe ja nende ehitamise lugusid. Õhtul ootavad Plaani karjamõisas kõiki laulma, tantsima ja saunalugusid kuulama kohalikud muusikud Tarmo Noormaa, Kati Soon, Kadri Lepasson jt.

Saunapäev on laupäev, 3. august, kui külalised kaasatakse tavapärastesse sunatöödesse ning pestakse ka õhtul puhtaks. 4. augustil avab Suurel Munamäel uksed traditsiooniline Suvetare, kus saab meisterdada ja teha näputööd. Lisaks käsitööle on avatud pillitare ja kõlab traditsiooniline rahvamuusika.

Suitsusaunanädala korraldab koos saunaperedega MTÜ Haanja Kultuurikoda. Toetavad Vana Võrumaa kultuuriprogramm, Eesti Kultuurkapital ja Võrumaa Partnerluskogu.

 

Kuidas ma Viljandi Folgil käisin

Pamyua (Alaska)Viljandi Pärimusmuusika Festival 2013 141

 

 

 

 

Pamyua (USA/Alaska)                                   Joji Hirota Trio (Jaapan)

Reet Kappo. Pildid: Aado Kuhlap

Kolme päeva eest Haapsalu joogafestivalilt naasnud, ei saanud hoogu maha ja tuli tahtmine ka Viljandi pärimusmuusika festivalil „Püha müristus“ ära käia. Kummastki sündmusest  pole varem juhust olnud osa saada. Jooga muutus igatahes varasemast palju lähedasemaks. Nüüd siis pärimusmuusika… Püha müristuse teema pidi tähendama midagi sellist, et väga suur osa pärimusmuusikast meil ja mujal maailmas on tugevalt seotud pühade tähistamise rituaalidega.

Folgi avapidu oli paljutõotav – rahvas voogas nagu suur jõgi Kaevumäe suunas. Suuri vaevu õnnestus nihkuda lava eest läbi ja taganeda turvameeste kätevibutuste juhatusel vastu kivimüüri, sest kohe sõitis hobukaarikutega rahvast kahte lehte surudes kohale rändteater Vaba Vanker, kes tahtis hobuseid sealsamas ka ümber pöörata. Keegi rataste alla ei jäänud ja pidu algas õnnelikult. Rändteater pakkus nägemust vanadest eesti muinasjuttudest ja pärimusmuusikast. Tulijaid tervitas nii linnapea Loit Kivistik kui festivalipealik Ando Kiviberg ja presidente oli koguni kaks – Toomas Hendrik Ilves ja  tema Läti kolleeg Andris Bērziņš. Lätlastelt saadi kingituseks 1888.a valminud ja üle poolesaja kilo kaaluv Liivimaa ajalugu koondav album „Terra Mariana 1186-1888“ („Maarjamaa“) täpne jäljend.

Meie president Ilves alustas oma kõnet kolmes kohalikus keeles ehk siis eesti, läti ja leedu keeles, tänades avaesinejat Julgi Staltet. Presidendid leidsid, et kahel riigil on palju ühist ja et järgmisest aastast on rahagi ühine. Loe edasi: Kuidas ma Viljandi Folgil käisin

Erki Pütsep võitis Otepää rattamaratoni

Erki Pütsep. Foto: Jarek Jõepera
Erki Pütsep. Foto: Jarek Jõepera

Samsung Estonian Cup rattamaratonide sarja viienda etapi, Otepää rattamaratoni, võitis Erki Pütsep Fixus Sport võistkonnast.

Sarja üldarvestuses jätkab liidrina kuuendal kohal lõpetanud Alges Maasikmets, kellele konkurendid üldarvestuses täna lähemale tulid. Kokku osales Otepää Rattamaratonil 1623 ratturit.
Lõuna-Eesti kuppelmaastikul ja legendaarsel Kekkose rajal kulgenud maraton oli kiire. Võitjal kulus 63 kilomeetri läbimiseks 27 sekundit üle kahe tunni, mis teeb keskmiseks kiiruseks 31,4 km/h. Juhtkolmik Erki Pütsep, Dimitri Sorokin ja Peeter Pruus rebisid end liidergrupist lahti juba sõidu esimesel kolmandikul. Premium7 vahefinišisse Harimäele, raja 28-ndal kilomeetril, jõudsid liidrid pooleteise minutilise edumaaga.
“Täna oli minu rada,” ütles vahefiniši- ja etapivõidu võtnud Erki Pütsep. “Peeter Pruus tegi esimesel poolel vägevat sõitu, kui aga lõpuni jäi veel paar-kolmkümmend kilomeetrit tundsin, et kontrollin sõitu ja võit tuli suhteliselt kergelt,” ütles Pütsep. “Sorokin veel lõpus üllatas, kuid siiski ainult Peetrit ja mitte mind,” sõnas võitja, kes näitas täna võimsaimat minekut ka Hansgrohe kiirenduslõigul maratoniraja 24-ndal kilomeetril. Loe edasi: Erki Pütsep võitis Otepää rattamaratoni

Parim talumetsamajandaja on Elmut Köösel Pärnumaalt

Täna kuulutati Jänedal toimuvatel XXII Eesti Talupäevadel välja parim talumetsamajandaja – austava tiitli sai sel aastal Elmut Köösel Pärnumaalt.

Saarde vallas asuva Viira talu peremees on talumetsaomanikele heaks eeskujuks just oma suhtumisega metsa: Elmut Kööseli eesmärk ei ole metsast kiirelt kasu saada, vaid selle hooldamine ning kasvatamine. Eelkõige mõtleb ta tulevastele põlvedele, et neil oleks ilus ning hea juurdekasvuga mets.

Viira talu üldpindala on 240 ha ning 193 ha sellest on metsamaad. Oma tagastatud kinnistutel asuvaid valdusi on Köösel laiendanud metsatükke juurde ostes. Seda on ta teinud olenemata kinnistute olukorrast – kõlblikuks on ta pidanud nii lageraie järgseid kui ka noore metsaga kinnistud. Küll aga on ta parema majandamise huvides jälginud seda, et need asuksid lähestikku.

Üle poole metsamaa pindalast moodustavad noorendikud, mida talunik suure hoole ja armastusega hooldab. Metsamajanduslikest töödest on talus tehtud palju istutust põllumaale, kus praeguseks kasvavad kenad kuusikud ning kaasikud. Uuendamise juures on märkimisväärne see, et enamus istutatud puid on ta ise liinide alt ning kraavide kallastelt välja kaevanud – taluperemees on veendunud looduslike taimede istutaja. Metsakinnistud on hästi hooldatud, enamus töid on tehtud valdavalt oma tööjõuga. Metsade veerežiimi parandamiseks on metsaomanik rekonstrueerinud vanu kraave. Loe edasi: Parim talumetsamajandaja on Elmut Köösel Pärnumaalt

Pühapäeval leiab aset Pirita Kloostripäev ja laat

Pühapäeval, 28. juulil, toimub Pirita kloostri varemetes Kloostripäev ja laat. Kogu üritus on tasuta.

Laadarahvas saab kohti sisse seada kl 8.00–10.00
10.00
avatakse traditsiooniline laat.
12.00
avavad päeva Pirita LOV vanem Tiit Terik ja isa Vello. Antakse üle kaunima kodu auhind.
12.30
tuleb mudilastele külla Teoteater etendusega  „LINALAKK JA ROSALIND“, autor Heljo Mänd.
14.30
„TAANIELI MÄNG“,  etendus tartlastelt. “TAANIELI MÄNG” on 13. sajandi Prantsusmaalt pärit liturgiline draama, mis räägib õpetliku, kuid samas verdtarretava loo prohvet Taanielist ja tema ajast. Soolo- ja koorinumbrite, tantsu ja pillimängu (harfid, fiidel, ud, flöödid, löökpillid, tromba marina, poogenpsalter) kõrval oli vaatajate ees ka üks verine lahingustseen.  Osa võtab ligi 40 tegelast, kaaasatud on ka esimese klassi lapsi. Lavastus valmis Tõnu Sepa muusikalisel juhtimisel (temalt ka teksti tõlge ladina keelest) Vaikuse Muusika stuudios, mis tegutseb Jakobi mäe kultuurikojas. Etendus kestab 1 tund 40 min.

Erinevad seltsid pakuvad kohvi ja kooki,  avatud on ka taimede ja vanade raamatute vahetuspunktid. Lisaks pakuvad ka Tallinna naiskodukaitse suppi.

Kloostripäeva info: 5662 7632, Hans Kaldoja
Laada info: kadi@piritavak.ee, 521 6078, 645 7627, Kadi Kallavus

Olavipäevade festival – juba sel nädalavahetusel Vormsil!

Väikesel Vormsi saarel valmistutakse olavipäevadeks, millega tähistatakse Püha Olavi kiriku taaspühitsemise 23. aastapäeva ja õnnistatakse valla uus lipp. Olavipäevad on saare tähtsündmus, mida eelmisel aastal külastas üle 2000 inimese.
„Vormsi rannarootsi pärandkultuuri osaks on ainulaadne muusika, tantsud, laulud ja elulaad. Paljud saarega esmatutvust teinud külalised satuvad saarest vaimustusse ning jagavad kogemust teistega,“ lausus Vormsi kultuurijuht Krista Veisson. „Meie selle aasta eesmärk on kultuuripärandi teadvustamise propageerimine ja mõistmine, et seda tuleb ühiselt hoida, kuna tegemist on meie identiteedi osa ja alusega.“
Olavipäevad on vaieldamatult saare suurimad pidustused, mille kõrval kahvatub isegi jaanipäev.

Olavipäevade kava:
Laupäev 27. juuli
11:00 – Käsitöölaat Rälby külas.
14:00 – Nukuetendus „Okasroosike“ Rälby külas.
17:00 – „Lauluga maale“ saate lindistus Rumpo rannas.
21:00 – „Ott Lepland Unplugged“ Hullo kiigeplatsil.
23:00 – Tants ja muusika varajaste hommikutundideni. Kõrtsis Krog nr 14.
Pühapäev 28. juuli
14:00 – Fotonäituse „Ennemuiste Kersletis“ avamine Kersleti palvemaja saalis.
22:00 – Sven Kullerkupu kontsert Püha Olavi kirikus.
23:00 – Öömissa Püha Olavi kirikus ja küünalde asetamine kalmudele.
Esmaspäev 29. juuli
11:00 – Pidulik jumalateenistus Püha Olavi kirikus, Vormsi valla lipu õnnistamine.
13:30 – 15:00 – Traditsiooniline Vormsi supi ühissöömine Sviby muuseumis.
15:00 – Eesti-Rootsi muusika, laulud ja tantsud Sviby muuseumis.
19:00 – Vormsi filmide õhtu rahvamajas.

Rohkem infot saab lugeda ka Vormsi valla kodulehelt

52. Kloostriturniirile oodatakse osalejaid!

kloostriturniiri pilt lehte352. Kloostriturniir leiab aset homme, 27. juulil algusega kell 12.00 Pirita Vaba Aja Keskuse peeglisaalis (aadressil Merivälja tee 3). Mängu juhivad Jaan Loide, Eduard Rihm ja Peeter Kubo. Esitatakse sada küsimust traditsioonilistel mälumänguteemadel sõnas, helis, pildis ja esemetena (geograafia, loodus, sport, teadus, tehnika, ajalugu, kunst, muusika, kirjandus, film & teater).

Võistlema oodatakse kolmeliikmelisi võistkondi. Võib tulla ka üksi või kahekesi, sest kohapeal moodustatud võistkonnad on osutunud tihti edukaks.

Auhinnalaud on rikkalik, toetajateks on nt. Tallinna Kultuuriväärtuste Amet, Pirita klooster, Pirita Linnaosa Valitsus, Pirita Top Spa, raamatukauplus Rahva Raamat, kirjastused Koolibri, Menu, Äripäeva Raamatuklubi, Tea ja Ajakirjade Kirjastus. Oma töid annavad auhindadeks ka tuntud Eesti graafikud.

Võitjatele on eriauhinnaks pidulik vastuvõtt Tallinna keskaegses restoranis Olde Hansa.

Täpsem info ka Pirita Vaba Aja Keskuse kodulehel

Narva jõeäärsete külade päev

Homme, 27. juulil tähistatakse Jaama külaplatsil Narva jõeäärsete külade 430. aastapäeva. Pidulik tähistamine algab kiriku kõrval külakivi juures ning suundub külaplatsile, kus kavas mitmkülgne kultuuriprogramm nii suurtele kui väikestele.

Ajakava:
16.00
Algus Jaama kiriku juures. Külalisi tervitavad Illuka vallavanem Oleg Kuznetsov, Jaama külavanem Konstantin Motšjonov ja Jaama kiriku õpetaja isa Konstantin
17.00 Küla lipu heiskamine (2 küla vanimat elanikku)
17.15 Illuka memmede tantsurühm
17.30 Teater Tuuleveski laulud (I osa)
18.00 Lohusuu laste tantsurühm (3 tantsu)
18.15 Teater Tuuleveski laulud (II osa)
18.45 Niina Rejeva tantsutrupp
19.15 Jaama külarahva esinemine
Konkursitulemused, võistluste auhindamine jms.
20.00 Butuzovi nimeline segakoor Kiviõlist
20.40 Lõõtsamängija
21.00 Laulab Aleksandr Lassikov
22.00 Taevalaternad
Disko – Alex Ivasjuk

Lisaks toimuvad erinevad võistlusmängud lastele ja peredele, võrkpallimängud külade vahel, kübarakonkurss ja vanaema veimevakk, koduste hoidiste väljapanek, fotonäitus ajaloost ja küla tegemistest. Toitlustuse tagab Tagavälja talu ning ka kirik on avatud kõigile huvilistele. Soovijaid sõidutab Jaama külla ka valla buss. Täpsete väljasõiduaegadega saab tutvuda Illuka valla kodulehel

Otsitakse osalejaid pühapäeval Vihula vallas toimuvatele filmivõtetele

Pühapäeval, 28. juulil toimuvad Vihula vallas Vihula külaplatsil lühimängufilmi “Ivanipäev” massistseeni võtted, kuhu on oodatud osalema kõik huvilised. Film räägib noorest Eesti venelasest Ivanist ja tema tüdruksõber Kadrist, kes sõidavad maale, et kohtuda Kadri vanematega ning tähistada jaanilaupäeva. Selle üürikese öö jooksul satuvad nii Ivani armastus kui identiteet tõsiste katsumuste osaliseks. Filmi tootjaks on Allfilm.

Kogunemine toimub 28.07 kell 12:00 ning võtted kestavad kuni 23:00-ni.

Täpsem informatsioon ja osalemise registreerimine:  Janis Rizhovs, tel 562 822 39 ja e-post: ivanipaev@gmail.com.

Botaanikaaias on näitus söödavatest õitest ning päevaliiliatest

Tänasest kuni pühapäevani (26.-28.07) saab Tallinna Botaanikaaias imetleda nii värskelt söödavaid õisi kui ka tutvuda nende kasutusvõimalustega toiduvalmistusel. Eksponeeritakse ka koduaedade ühe lemmiku päevaliilia (Hemerocallis) kultivare.

Botaanikaaed tutvustab näitust ise nii: “Õied on küll rohkem silmailu pakkujad, aga eks nii mõnegi või põske pista, lisada salatile kaunistuseks või supimaitse rikastamiseks. Kõik ikka selleks, et parem, ilusam ja tervislikum saaks. Neid õisi, mida süüa kõlbab, on ootamatult palju. Maitsvaid õisi annavad mitmed populaarsed ilutaimed nagu päevaliiliad, roosid, nelgid, gladioolid, pojengid ning paljud teised tuntud ja vähemtuntud taimed.  Neid võib tarvitada värskelt, kuivatatult, külmutatult, neist valmistatakse marinaade, keediseid, veini jm.Õisi on toidu valmistamiseks kasutatud Euroopas ja Aasias sadu aastaid.”

Näitus valmib koostöös Nõrga taluga Viljandimaalt. Täpsemat infot piletihindade ja külastusaegade kohta leiab Botaanikaaia kodulehelt.

Täna algas Viimsis Rannarahva festival!

Sel nädalavahetusel (26.-28.07) toimub Viimsis traditsiooniline Rannarahva festival, mis keskendub sellel aastal rannarahva puhkamis- ja meelelahutustraditsioonidele. Laupäeval, 27. juulil, toimub ka põhjaranniku suurim kala- ja merekraamilaat koos erinevate võistlusmängude ja töötubadega. Pühapäeval toimub aga Tallinna lahel Paatide karneval.

Täpsemat infot leiab ka Rannarahva festivali facebooki lehel ja ka Rannarahva muuseumi kodulehelRannarahva festival

Nahkhiireõhtu Hanila muuseumis

Hanila muuseumis toimub täna, 26. juulil kell 20:30 loodusõhtu, mis keskendub seekord nahkhiirtele.

Uuritakse, kes on need salapärased loomad, kes hämaras lendavad ning kuidas nendega eluaset jagada on võimalik. Nahkhiirtest tuleb rääkima Rauno Kalda MTÜst Suurkõrv (MTÜ Suurkõrv on loodud 2009. a kolme nahkhiirehuvilise poolt)

Peale kella 22 minnakse ka ise välja nahkhiiri kuulama ja vaatama. Õhtu orienteeruv lõpp on kell 23:00.

Loodusõhtu on kõigile huvilistele tasuta!

Lisainfo ja registreerumine: tel 504 7219 või ave.huugen@keskkonnaamet.ee

 

Lepingiist ja näide juriidilisest jõust

Pulga_jaanPulga Jaan,
maamiis

Eläjiidega sõlmit lepingu omma kimmämbä ku inemiisiga, kiä omma üte suurõ sullõri. Inemiisi elu om võimalik tenu lepingiile. Ma ei kõnõla siinkotsil sukugi Liive Sandorist ja timä virmast. Ma ei kõnõla ülepää inemistega sõlmit lepingiist, kuna noid om alati võimalik kahtlusõ alla panda. Mu jutt käü eläjiidega sõlmit kokkuleppiist.

Üts kõgõ kimmämp leping sai mul sõlmitus sügäväl Vinne aol varõssõga. Oll’ suvõ algus ja hirmus põud. Hain eriti es kasu, kunna es liigu ja kõik eläjä olli puulnällän. Pääväste vahedõga panni ma tähele, et poigõga kanal jääs poigõ vähämbäs. Panni püssä aidasaina pääle ja varsti näi, kuis varõs sitauniku päält üte kanapoja kinni haard’. Mul õkvalt püss peon, aga inne laskmist hõiksi: «Varõs, olgu seo sul viimäne!»

Varõs lask’ kanapoja vallalõ, tsilgut’ uma pitsati lepingulõ kinnitüses ja ma… jäti paugu tegemädä. Kanapoig võtt’ kah elu sisse ja inämb näid es kao. Või-olla et taivadsõ olli ka mii lepingu puult, kuna järgmine päiv tull’ vihm, kunnapoja ronisi lumbist vällä ja süvvä oll’ kõigil küländ.

Tuust aost olõ ma kogõmalda lasknu kats varõst – üte kulli küüdsi vahelt koon kulliga ja tõsõ määndsegi imeliku haavlipõrkõga, tsihe hoobis harakut. Mõlõmba ellivä viil pääväminekuni ja ma sai näide käest andis pallõlda.
Varõssõ ei olõ mu teedä lepingut riknu, kuigi kanapoigi om mul nüüd hulga inämb.

Umbõs säändse vai tsipa keerulidsembä lepingu omma mul kuldnokkõga (paskrästiide vasta), varblaisiiga aiaputukiide vasta, pääsükeisiga kärbläisi vasta, kannu ja partsega tigudõ vasta. Rebästega hiiri vasta ma lepingut es pikendä, kuna väega pall’u om siginenü väljäloorkulle ja ronkõ, noidõga om leping kasulikumb.

Pääleki riksõ repän lepingut, nigu vähägi sai. Ega hummuk oll’ timä pitsat trepi iin, aga kana õks kattõ. Nugistõga lõpõti ka lepingu är ja esäste tuhkritõga piirdsõ lepingut kõvastõ. Imästega jäti tingimusõ samas. Põrõlt om mu elu tävveste rahuldav ja lepinguosalistel kah. Nii tulõgi edesi ellä. Loe edasi: Lepingiist ja näide juriidilisest jõust

Lõbus nädalavahetus Rogosi mõisas

Külastusmängu Unustatud mõisad 2013 raames toimub tuleval nädalavahetusel Võrumaal Rogosi mõisas sündmusi kogu perele.

Laupäeval, 27. juulil algusega kell 16 toimub Ruusmäe rahvamajas üllatusesinejate kontsert ning kell 20 tantsutab pidulisi Üllar Jörberg.

Pühapäeval, 28. juulil algusega kell 12 – Teater kohvris & Heino Seljamaa etendusega “Tuhkatriinu”, millele järgneb kell 13 kloun Ummi show. Kell 14 tegeleb külalistega Maanteeamet (kavas jalgratta teatevõistlus, erinevad rattad ja sõiduvahendid jne).

Samuti saab terve nädalavahetuse jooksul kell 10.00-18.40 igal täistunnil mõisas koos giidiga ringi käia. Raamatukogus on avatud näitus “Põlvest põlve”, rahvamajas “Loovuse laastud”. Avatud on ka mõisa kohvik, muuseumiruumid koos keldritega ja kangatuba minimaailmaga.

Rogosi mõisa koduleht!

National Geographic avab suhkrusõltuvuse varjukülgi

NGE_0813_CoverAjakirja National Geographic Eesti augustikuu kaanelugu avab suhkrusõltuvuse varjukülgi ning käsitleb suhkru mõju inimese tervisele. Inimkonna suhkrusõltuvuse tekkimise lugu on huvitav: esimese doosi saime juba 10 000 aastat tagasi Uus-Guinea saarel, praegu sööb keskmine ameeriklane päevas 22,7 teelusikatäit suhkrut.

Teise peateemana on vaatluse all lõvide üllatav eluviis. Nimelt on lõvi ainuke tõeliselt sotsiaalne kaslane. Aga miks? Ja kuidas? Ajakirja meeskond veetis mitu kuud Serengeti lõvikarjade juures, et teada saada. Aafrika lõvisid võib olla alles jäänud kõige rohkem 35 000. Keenias näitab lõvivahtide programm üht viisi, kuidas ohustatud kaslasi päästa.

Lisaks räägitakse veel maiade veealustest saladustest, India maalitud elevantidest, püütonijahist Floridas, hiirte esivanematest, kliimamuutuste mõjust orkaanidele, vedeldatud bituumenist, karpkaladest jpm.

Ajakirja National Geographic eestikeelne augustinumber jõuab müügile 30. juulil.

Allikas: www.national-geographic.ee

Võromaalt löüti haruldanõ kimalanõ

Bombus confusus
Bombus confusus
Urvastõ kihlkunnast Sõmmõrpalo vallast Pühäjõõ veerest Harjumäelt püüti keväjä lõpun sääne kimalanõ, määne löüti perämäne kõrd 20 aastakka tagasi.

«19. lehekuul oll’ Harjumäel keväjäpido. Et veletütre esinemiseni jäi aigu ja varustus oll’ üten, sis hulkõ tsipakõnõ ümbretsõõri, luutsõ sitikit püüdä,» selet’ kimalasõ pääle trehvänü Tarto sitigatiidläne Soonõ Villu. «Mõtsa veerest mändsegi liblikõiõlidsõ päält ma tuu kimalasõ saigi.»

Villu sai kimalasõ-as’atundja Luiga Jaani käest teedä, et säänest sorti kimalast om Eestist varramba löütü õnnõ viis tükkü, kõik Lõuna-Eestist ja perämäne 1993. aastagal.

Löütü kimalanõ (ladina k Bombus confusus) om nii haruldanõ, et tuul eestikeelist nimme olõ-i, kõnõlõmada võrokeelitsest.
Muido eläs Eestin kimalaisi 30 liigi ümbre. Viil kolm liiki om seo haruldasõga pia üttemuudu: musta, pihlõdsõ tagaotsaga. A seol haruldasõl omma silmä esimuudu ja esätsel viil perädü suurõ kah: noid lätt vaia imätside löüdmises. «Kah’os esäst ma es lövvä,» ütel’ Villu.

A tuul keväjäpidol oll’ sitikatiidläsest viil tõistki kõrda api: peldikuhe oll’ uma pesä tennü hüürläne (saksi-mõtsahüürläne, ladina keeli Dolichovespula saxonica, selet’ Soonõ Villu) ja hiidüt’ sääl käüjit. Villu kaksas’ viil alostusõn olnu pesä maaha ja võtt’ imähüürläse hindäga üten.

Harju Ülle, Uma Leht

Maanteemuuseum tähistab pühapäeval 13. sünnipäeva

Foto: Maanteemuuseum
Foto: Maanteemuuseum
Pühapäeval, 28. juulil tähistab Eesti Maanteemuuseum oma 13. sünnipäeva, mis viib pidulised 1969. aastasse kahe teemeistripiirkonna isetegevuslaste sõpruskohtumisele. Kavas on sportlikud mängud, laulud ja tantsud.

Tänavusel muuseumi sünnipäeval soovime väärtustada muuseumi koduks olevat vana Varbuse postijaama, mis oli pikka aega enne muuseumi loomist algselt Kanepi, seejärel Varbuse teemeistri käsutuses. Siit ka idee teha selleaastasest sünnipäevast kahe teemeistripiirkonna isetegevuslaste sõpruskohtumine. „Lisaks on muuseumi tänavuse hooajanäituse „Teed mööda toodud“ üheks eksponeeritud uuenduseks bensiinijaamatöötaja Sirje sünnipäevalaud 1960. aastatest ning seetõttu otsustasime pidupäevade traditsioone laiendada ka muuseumi tähtpäevale,“ selgitas muuseumi juhataja Mairo Rääsk.

Sünnipäevalistele kaetakse pikk laud ajaloolises teeruumis. Külalisi tervitab särtsakas magnetofonimuusika ning pidu aitavad üleval hoida kohalik naisansambel, akordionimängija ning rahvatantsijad. Sõpruskohtumisega alustame kell 15.00.

„Eesti teede- ja liikluse ajaloo talletamise, selle uurimise ja tutvustamise mõte on rohkem kui veerand sajandit vana. Aga nii nagu sellistel puhkudel tavaks, kulus ideest teostumiseni üksjagu aega. Maanteemuuseumi käivitamise esimese sammuna korraldati 2000. aasta 28. ja 29. juulil Põlvas muuseumi asutamisalane seminar. Seda sündmust peab Eesti Maanteemuuseum oma sünnipäevaks. Külastajatele avati muuseum 2005. aastal,“ lisas Rääsk.

Sünnipäeva puhul on muuseumisse sissepääs terve päev tasuta. Loe edasi: Maanteemuuseum tähistab pühapäeval 13. sünnipäeva

Läheneb Eesti ökokogukondade huviliste suvekokkutulek

Eesti Ökokogukondade Ühenduse VII kokkutulek toimub sel aastal 23.-25. augustil Lilleoru kogukonnas Harjumaal. Lilleoru tähistab sel aastal ka oma 20-aastast juubelit. Täpsem info programmi kohta ja registreerimisinfo tehakse teatavaks lähiajal.

Aga kalendrisse võib märke juba ära teha ning arvestada tasub kolmepäevase sündmusega. Juba reede pärastlõunal algavad huvitavad ettekanded ning kuulda saab nii Eesti kui rahvusvahelistest arengusuundadest ökokogukondade valdkonnas. Kokkutulek lõpeb pühapäeva pärastlõunal.

Loe lähemalt rahvusvahelise ökokogukondade ühenduse GEN tänavuse kokkutuleku kohta Eesti ühenduse liikme Toivo Aalja kirjutist siit.

Allikas: Eesti Ökokogukondade Ühendus

Tänasest saab heinaaeg läbi, algab lõikusaeg

Foto: Maavald.ee
Foto: Maavald.ee
Täna on jaaka- ehk jaagupipäev, mis märgib heinatöö lõppu ja lõikusaja algust. Heinaaeg saab läbi, sest rohi on puitumas. Leedopäevast saati kuu jagu madalamale langenud päike ei kuivata ka enam hästi loogu. Jaakapäevast on raudnael heinas ja kylm kivi vees, teab rahvatarkus.

Jaakapäeval minevat must mees põõsasse. Varjud on muutunud pikemaks ja varjuheitjad ise on õhtu tulles mustemad. Öine kaste võib vilus seista keskpäevani.

Mõnel pool on otsesõnu hoiatatud jaakapäeva järel heina tegemast, sest see viib talvel loomadelt tervise. Teisal jälle on öeldud, et jaakapäeva järel pole tarvis kuhjale vööd ymber panna. Vöö panemise all mõeldakse maausu yht tavalisemat taiga – piiramist. Vöö saab nõnda, kui ymber kuhja käies vajutatakse kätega heinte vahele vöökoht sisse, veetakse köit või piiratakse seda kuidagi teisiti.

Vöötamine ehk piiramine hoiab kuhja kõige halva eest ja tagab, et sealt jagub heina kauemaks. Kuhja vöötamine kaitseb isegi pikse eest, kuid mitte jaakapäeval. Nagu esimesel ja teisel heinapyhal (02.07 ja 13.07), ei tohiks selgi päeval kuhja teha.

Kui heinatöö lõpeb jaakapäeval ilma suurema pidulikkuseta, siis uudserukki lõikamist, eriti aga uudseleiva või uudsepudru tegemist on peetud kangesti tähtsaks. Seda eriti maa lõunaosas, kus vili kypseb varem. Põhja pool on jaakapäevaks uudseleiba tehtud vähem, ja kui, siis tavaliselt põua või nälja sunnil.

Loe lähemalt: http://www.maavald.ee/uudised.html?rubriik&id=4949&op=lugu

Allikas: Maavald.ee

Oro külä tiildäsõidu võistlusõ

Kokko võistõl’ üle katõkümne massina, noist uma nuka sõitjit oll’ peris mito. Foto: Uma Leht
Kokko võistõl’ üle katõkümne massina, noist uma nuka sõitjit oll’ peris mito. Foto: Uma Leht
Orava vallah Oro küläh sai inne jaanipäivä kaia autidõ võikiajamist Oro Offroad, koh võitjas tulõ tuu massin, mis kolmõ tunniga jõud kõgõ rohkõmb kõrdo rata läbi sõita. Seokõrd oll’ tegemist ka Eesti meistrivõistluisi etapiga. Kuigi Oro küläh võitsõ lätläne, juht katõ etapi kokkovõttõh Landu Toomas (42), kes esi oll’võistlusõ pääkõrraldaja.

Oro külä miist Landu Toomast om tehniga jo latsõst pääle huvitanu, a autospordi mano trehväs’ tä kogõmalda. Umbõs neli aastat tagasi käve Toomas Klaperjahi sõitu kaemah. Päältkaejana näkk’ tä viko, midä tetti näütüses vintsitrossi pandmisõ man, ja mõtõl’, et tah omma kül üte puupää kuuh. Esi tä sõs viil es arva, et sõitma nakkas. «Muta näe ma mõtsah egä päiv niigi,» naarsõ Toomas, kes juht mõtsakogomisõ ettevõtõt Tooland.

Edimädse võistlusõ sõit’ Toomas veoautoga nii kolm aastat tagasi. Kats nädälit inne võistlust ost’ auto, ehit’ veidü ümbre ja joba edimädse võistlusõ võitsõ. Et auto oll’ edimält peris rossitanu, sai tä nimes Matu. Matulõ tekkü kõrraga pall’o fänne. Veoautosõit omgi Toomasõ meelest rohkõmb päältkaejidõ jaos.

Väikumba autoga, mille nimi om Kunn, om Toomas aasta jago võistõlnu. Edimält es olõki säänest plaani, a naanõ Mari ütel’, et minku võistlõma. Et massinaehitüse pääle om jo nii pall’o rahha pantu. Rahha kuluski autospordi man pall’o. Ku tahat, et massin võistlusõ lõpuni vasta piässi, sõs piät iks kallimba jupi ostma.

«Mõni arvas külh, et mille säänest muta pite sõidõtas, a taa om säänesama aoviidüs tüüst puhkamisõs nigu tõõsõki,» seletäs Toomas. «Mul om nüüt tutvit üle Eesti. Ku vaia, sõs avitõdas ütstõist. Tuu om kimmäs põhimõtõ, et ka võistluisil ei jätetä hädäholõjat ütsindä. Hää sõitja piät olõma ull’julgõ. Ku hirm om, sõs võidu pääle sõita ei saa. A mõistus piät selge olõma. Pall’odõl miihil kaos mõistus är, nigu nä kiivri päähä tõmbasõ. Adrenaliin lätt nii üles, et nakkasõ ull’uisi tegemä.» Loe edasi: Oro külä tiildäsõidu võistlusõ