Demokraatiapäev koolides: kas erakonnad pakuvad valijatele seda, mida nad ootavad?

“Ühiskonna üldine hüve on kompromiss kõikide erinevate osapoolte vahel,” ütles Juhan Kivirähk eile demokraatiapäeva raames toimunud loengus. Eile algas demokraatiapäevale pühendatud loengute ning väitluste sari.

Tallinna 32. kooli külastas eile, 16.septembril Juhan Kivirähk, kes rääkis õpilastele sellest, kuidas toimib ning kuidas peaks toimima Eesti demokraatia. Kivirähki hinnangul ei paku erakonnad valijatele seda, mida valija neilt ootab. Valimislubadused on vormid pigem erakondade enda soovide järgi, selle asemel et olla kooskõlas ühiskonna reaalsete vajadustega. “Erakonnad on muutunud asjaks iseeneses. Nad on ellu kutsutud ühiskonna huvide nimel, aga nende prioriteediks on enda huvid,” ütles Kivirähk.

Kiviõli Vene koolis käis noortega suhtlemas Stanislav Romanjuk, kes jagas seisukohta, et demokraatlikus ühiskonnas peab oma valikuid hoolikalt läbi mõtlema: “Ainult meie ise saame otsustada, millises ühiskonnas me elame homme ning kuidas me mõjutame otsustajaid.” Rääkides demokraatliku ühiskonna võimalustest, ütles ta väitluses, et kogemuse ning unikaalsete ideede saamiseks peaks aeg-ajalt ka välismaa inimestega suhtlema ning nende tarkusi omaks võtma.  Loe edasi: Demokraatiapäev koolides: kas erakonnad pakuvad valijatele seda, mida nad ootavad?

Demokraatiapäev ärgitab noori demokraatia ohtudele
silma vaatama

Rahvusvahelisel demokraatiapäeval, 15. septembril algab üle-eestiline loengunädal, kus arutletakse enam kui 10 000 noorega demokraatia rolli, veel enam aga demokraatiat ähvardavate ohtude üle. Demokraatianädala Eesti koolides ja ülikoolides korraldab Eesti Väitlusselts Avatud Eesti Fondi toel.

2007. aastal kuulutas ÜRO 15. septembri rahvusvaheliseks demokraatiapäevaks, et maailmas demokraatiat teadvustada ning ärgitada riike ja rahvaid seda taasmõtestama. Avatud Eesti Fondi algatusel tähistatakse demokraatiapäeva Eestis juba kolmandat aastat järjest ning tänavugi pühendatakse demokraatiale terve nädal: 15. kuni 22. septembrini.

“Sel aastal küsime Eestilt, mis on demokraatiale ohuks. On selleks näiteks elust eemaldunud poliitikud, ükskõiksed kodanikud või hoopis midagi muud? Ohumärke mõistes õpime üheskoos demokraatiat paremini ära tundma,” ütles Avatud Eesti Fondi juhataja Mall Hellam.

Demokraatianädala projektijuht Joosep Tiks tõdeb, et noored võiksid demokraatiast sagedamini rääkida: “Esindan ka ise põlvkonda, kes on taasiseisvunud Eesti eakaaslane. Ometi pean oluliseks, et me kõik – ka vabas ühiskonnas sündinud – ei peaks kunagi väljavõideldud vabadust ja sellega kaasnevaid igapäevaseid hüvesid iseenesestmõistetavaks. Demokraatiale mõtlemata võime kaotada valvsuse, jäädes märkamata ilma oma õigustest.”

Demokraatiapäev 2013 saab alguse 15. septembril. Sellele järgneva nädala jooksul astuvad Eesti Väitlusseltsi toel enam kui 10 000 noore ette rohkem kui 60 koolis ja 25 asulas üle Eesti nimekad ühiskonnategelased, et väitluste, loengute ja konverentsidega panna noori demokraatia üle arutama ja demokraatia ohte märkama. Noori külastavad Marju Lauristin, Juhan Kivirähk, Jaak Valge, Hans H. Luik, Andres Arrak, Anvar Samost ja paljud teised. MTÜ Tegusad Eesti Noored viib läbi minisessioonid Jõgeval, Haapsalus ja Tartus, Eesti Noorteühenduste Liit valmistab lühivideod arvamustest demokraatia kohta ning noorteühing Avatud Vabariik korraldab Ida-Virumaa ja Pärnumaa noortele konverentsid demokraatia ohtude teemal.

Demokraatiapäev 2013 projekti aitab ellu viia Avatud Eesti Fond. Demokraatianädalast saavad osa võtta teisedki. Nädala ajakava ja tegevustega saab tutvuda veebilehel www.demokraatia.ee või liitudes Facebooki lehega www.facebook.com/demokraatia2013.