23 jaanuar 2013 Archives

Sel nädalavahetusel kutsutakse aialinde vaatlema

Talvisest aialinnuvaatlusest on kujunenud Eesti kõige populaarsem linnuvaatlusüritus, mis köidab igal aastal üha enam inimesi. Mullu kolmandat korda Eestis korraldatud vaatluse vastu oli huvi suur: oma vaatlused edastas 2050 linnusõpra 1439 paigast üle Eesti ehk ligi kaks korda rohkem kui eelmistel aastatel. Kokku vaadeldi 45 686 lindu 54 liigist.

Kõige arvukam liik oli kolmandat aastat järjest rasvatihane, kes esines üle 95 protsendis vaatluskohtades ning moodustas umbes veerandi lindude koguarvust. Teise koha saavutas rohevint, kolmas oli põldvarblane. Enamiku liikide arvukus oli stabiilne, silmapaistvaimad langused toimusid invasiooniliikide pasknääri ja suur-kirjurähni esinemissageduses, samalaadset trendi võib märgata ka suurenenud kiskluse ja külmade talvede ohvril nurmkanal.

Eelmiste aastate kokkuvõtetega saab tutvuda SIIN.

Kuidas talvisel aialinnuvaatlusel osaleda, loe siit: http://www.eoy.ee/talv/kuidas-osaleda/

Aialinnuvaatluse suure populaarsuse võtmeks on lihtsus, kuna see ei nõua põhjalikke eelteadmisi lindudest. Piisab sellest, kui ühe tunni jooksul pannakse kirja kõik kohatud linnuliigid ning iga liigi kohta suurim üheaegselt nähtud isendite arv ning saadetakse tulemused koordinaatorile. Osaleda võivad kõik, kes tunnevad huvi koduümbruses tegutsevate lindude vastu. Määramise hõlbustamiseks võib kasutada linnumäärajat ja binoklit.

Otepääl toimub rahvusvaheline kelgukoeraspordi suurvõistlus “Jälg 2013”

Sel nädalavahetusel ehk 26. ja 27. jaanuaril toimub Otepääl esmakordselt rahvusvaheline kelgukoeraspordi suurvõistlus “Jälg 2013”.

Võistluse korraldaja, MTÜ Eesti Kelgukoeraspordiliidu juhatuse liige Johanna Laak sõnas, et kelgukoeraspordi võistluse “Jälg 2013” eesmärgiks on suuresti täiendada talviste ürituste nišši ning muutuda oluliseks meelelahutus-, spordi- ja rahvaürituseks Otepääl. Suurvõistluse korraldamise eesmärgiks on tõsta Eesti maailma kelgukoeraspordi kaardile, tuua Eestisse veel rohkem maailmatasemel kelgukoeraspordi alade tippvõistlejaid ning luua soodne pinnas Eesti kelgukoeraspordi rahvuskoondise osalemisele 2018. aasta taliolümpiamängude näidisalade programmis.

Rahvusvahelist kelgukoeraspordi võistlust “Jälg 2013” korraldav rahvuslik erialaliit Eesti Kelgukoeraspordi Liit (EKSL) lähtub võistluse korralamisel rahvusvahelise kelgukoeraspordi liidu (IFSS – International Federation of Sleddog Sports) normatiividest. Võistluse peakohtunikuks on IFSS volituste ning akrediteeringuga kelgukoeraspordi kohtunik Izabella Zsmurlo (Poola).

Mõlemal võistluspäeval avatakse staadion publikule kell 10, avatseremoonia algab kell 10.15 ning keskpikamaa distantsi start antakse kell 11.

Loe edasi: Otepääl toimub rahvusvaheline kelgukoeraspordi suurvõistlus “Jälg 2013”

Järgmises Tartu tantsuklubis domineerivad rahvakandled

Järgmises Tartu tantsuklubis 30. jaanuaril kella 20-24 domineerivad rahvakandled ja erinevate põlvkondade rahvakandelmängijad. Kõiki neid ühendab sügav huvi rahvamuusika ja kandlemängu vastu.

Rahvakanneldel musitseerivad Aivar Arak, Annabel Kaasik, Eva Väljaots, Kadri Lepasson, Kaisa Nõges, Katre Uibo, Liina Kask,
Martin Arak ja Martin Teppo. Mängitakse 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse külapidude tantsumuusikat Eestist ja lauldakse lorilaule.

Kõik rahvamuusikasõbrad on oodatud tantsuklubisse lustima. Enda heaolu tagamiseks palutakse kaasa võtta häid tuttavaid, sõpru ja külakosti ühisele teelauale. Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele. Tantsuklubi korraldatakse Tiigi seltsimajas (Tiigi 11).
Tartu tantsuklubi toimumisajad 2013. aastal Tiigi seltsimajas: 30. jaanuaril, 13. veebruaril, 27. veebruaril, 13. märtsil, 27. märtsil, 10. aprillil, 24. aprillil, 8. mail, 22. mail, 11. septembril, 25. septembril, 9. oktoobril, 23. oktoobril, 6. novembril, 20. novembril, 4. detsembril ja 18. detsembril. Klubiüritused algavad iga kord kell 20 ja lõppevad südaööl.

Tartu tantsuklubi toimumist toetavad SA Tartu Kultuurkapital, Eesti kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, Eesti kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp ja Tartu Kultuuriaken.

Hülgekaamerast saab näha reaalajas Vilsandi hallhülgeid

Vilsandi rahvuspark on üks vanimaid kaitstud piirkondi Läänemere regioonis ja just seal on hallhüljeste populatsioon väga suur ning väärib erilist tähelepanu. Väiksed Vilsandi laiud on hüljeste jaoks oluline elu- ja poegimispiirkond. Millega hülged parajasti tegelevad, seda saab vaadata Vilsandi hülgekaamerast

Hülgeid ja talvist merd saab vaadata siit: http://pontu.eenet.ee/player/hyljes.html

Seadusemuudatus tagab põllumeestele üleminekutoetused

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder esitab täna Riigikogule esimeseks lugemiseks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega tagatakse põllumajandustootjatele üleminekutoetused 2013. aastal.

„Üleminekutoetused võimaldavad luua meie põllumeestele võrdsemad tingimused teiste riikide põllumajandustootjatega,“ ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „Ligi 20 miljoni euro eraldamine riigieelarvest üleminekutoetuste maksmiseks näitab põllumajanduse olulisust Eesti riigi jaoks.“

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmine on vajalik, et ka 2013. aastal oleks võimalik riigieelarvest maksta põllumajandustootjatele täiendavaid otsetoetusi. Vastavalt Euroopa Liidu liitumislepingule võis riik täiendavaid otsetoetusi maksta aastatel 2004-2012, kuid eelmise aasta suvel loodi võimalus maksta üleminekutoetust 2013. aastal. “Üleminekutoetused tagavad ka sujuva ülemineku uuele otsetoetuste süsteemile järgmisel rahastamisperioodil 2014-2020,“ lisas Seeder.

Üleminekutoetusi makstakse samadele sektoritele ja samade nõuete alusel nagu 2012. aastal täiendavaid otsetoetusi.

Kristo Mäe

Nõmme rotarid tähistasid 75 aasta möödumist vastuvõtmisest Rotary Internationali liikmeks

Nõmme-Tallinna Rotary klubi TiPos. Foto: erakogu

21. jaanuaril möödus 75 aastat Nõmme-Tallinna Rotary klubi vastuvõtmisest Rotary Internationali liikmeks. Eile õhtul toimus sel puhul Café TiPos Nõmme linnaosa vanema Erki Korpi tänuõhtusöök.

Eilsel kohtumisel pakkusid Nõmme rotarid välja ideid, kuhu võiks Nõmme areneda, ja abi koostööprojektide elluviimisel. Eelmisel reedel annetas klubi Nõmme põhikoolile 1000 eurot.

Nõmme Rotary klubi asutati 21. aprillil 1936 Nõmmel elanud Tallinna Rotary klubi liikme Juhan Kuke patronaaži all. Rotary Internationali liikmeks võeti klubi 21. jaanuaril 1938. aastal. 1940. aastal klubi tegevus katkes. Klubitegevus taaselustati Nõmme-Tallinn Rotary klubi nime all 1996. aastal.

Tõpratohtril ikäv ei nakka

«Üts kaivas’, et täl om kotoh varõs haigõ, köhis,» muhelõs Ain. «Pidi sis varõssõlõ rohodoosi vällä arvutama. Vast jummal avit’ rohkõmb, a varõs sai terves.»

«Mul om koton varõs, köhis, avitagõ!» kuuld´ tõpratohtri Piiri Ain (49) telefonist. Miä tan iks, Ain rehkend´ tsillokõsõ rohoportsu vällä. Seo om õnnõ üts uskmalda lugu veterinaari tüüst, kiä kunagi ei tiiä, kas päiv lõpõs pini hambin vai lehmäst vask´at vällä tõmmatõn.

«Tuu aig om möödäh, ku kävet ekä vask’at süstmäh ja udarapõlõtikku ravimah,» om Aini jutu perrä timä tüü aoga kõvastõ muutunu. «Suurõh laudah tege tüüline vai seemendüstehnik lihtsämbä tüü är. Minno kutsutas sis, ku lehmäl om poigimisõ man määnegi jama, näütüses om vaia emakat tagasi toppi.»

Ku laudaeläjit tulõ küländ harva tohtõrda, sis ei passiki Aini inämb tõpratohtris kutsu, nigu mi kandin om iks tettü. Ku päämidse ravialodsõ omma kassi ja pini, sis piät nimi peenemb olõma. A mine tiiä kah, selle et Aini jutu perrä ei piä kassi-pini hinnäst kuigi piinült üllen.

Kuis mürdsümehest-piltnikust Veriora, Räpinä ja Miktämäe valla volitõdu veterinaararst sai ja kuis tä tagasi kodo Võromaa ja Setomaa piiri pääle Männisalo küllä Suuvere (Soovere) tallo tull’, tuud pajatas Ain mõnuga tubli tunnikõsõ. Naanõ Külli, kah opnu veterinaar, avitas miilde tulõta üleeletüt ütelehmäpidäjäaigu.

Kukki veterinaaripaprõ omma Ainil karmanin joba Vinne ao lõpust pääle, sai tä uma kandi volitõdus veterinaaris viil 2005. aastal. «Egä noid väega vaia ei olõki,» arvas tä uma ammõdi tuu poolõ kotsilõ, mille jaos riik rahha and. «A ku määnegi taud vallalõ lätt, sis olõmi mi viil ainumadsõ, kes umma kanti häste tundva. Ku oll’ tuu tsirgugripp, sis loimi kokko, ku pall’o om egälütel kanno, partsõ, hannõ, kalkunit. Esiki kats papagoid saimi. Sis sai piirkund iks väiga häste läbi sõglutus.» Loe edasi: Tõpratohtril ikäv ei nakka

Kooliõpilasi kutsutakse osalema hunditeemalisel joonistusvõistlusel ja metsajutu konkursil

Eesti Metsaselts ja Elva Linnavalitsus kuulutavad välja traditsioonilise metsanädalale pühendatud üle-eestilise õpilaste hunditeemalise joonistusvõistluse “Metsavaht hunt” ja Tartumaa koolide õpilastele suunatud metsajutu konkursi.

2013. aasta loomaks on nimetatud hunt. Kindlasti on paljud kohanud hunti metsas ja paljud näinud seda looma ainult loomaaias. Meie soovime, et joonistaksid hundi metsavahina. Joonistuse juurde kirjuta ka mõnelauseline pildi kirjeldus,
autori nimi, vanus, kool ja klass ning juhendaja nimi. Märksõna „Metsanädala joonistusvõistlus“.

Metsajutu konkursile ootame fantaasiarikkaid lugusid kõikidelt Tartumaa 1. – 12. klassi õpilastelt. Loe edasi: Kooliõpilasi kutsutakse osalema hunditeemalisel joonistusvõistlusel ja metsajutu konkursil

Uma lipu valimine käü kuu lõpuni

Vana Võromaa (Kanepi, Urvastõ, Karula, Harglõ, Rõugõ, Vahtsõliina, Räpinä ja Põlva kihlkund) inemise ja muialõ elämä lännü võrokõsõ, valimi kuun uma lipu!

Võrokõisi lipu kats kavandit olli 8.01. Uma Lehe vaihõl. Noid saa kaia ka Internetist www.voroselts.ee päält. Sääl saa ka miildüvämbä lipu puult hellü anda. Ku Internetti ei pruugi, võit kirota ka aadrõsi pääle Võro Selts VKKF, Tarto uulits 48, 65609 Võro liin vai kõlista telehvoni pääle 782 8750 (tüüpäivilde kellä 9-17). Hääletämine lõpõs 31. vahtsõaastakuu pääväl (31.01.) kell 24.

Uma Leht

Otepääl avatakse graafikanäitus Kuldaeg

Laupäeval, 26.jaanuari keskpäeval kell 12.30 avatakse Otepääl graafikanäitus „Kuldaeg“ , mis sisaldab unikaalset valikut Eesti graafikast, käsitledes ka muutusi ja arenguid selles valdkonnas. Samas toimub graafikakonverents, mille raames ainulaadne näitus ongi.

Konverentsi tähtsust rõhutab ka see, et siin osalevad ettekannetega tuntud selle ala asjatundjad, EKA professor, Urmas Viik, kunstijaloolane Enriko Talvistu, TLÜ dotsent Margot Kask, TLÜ lektor Renee Aua.

Peapõhjuseks, et nii kõrgetasemeline graafikapäev Otepääl korraldatakse, on siin elanud ja töötanud kunstnik, Ago Kivi, kes 2011 aasta oktoobris manalateed läks. On vähe neid otepäälasi, keda see mees poleks üllatanud nimelise ex-librisega. Pole sellist teist paikkonda Eestimaal, kui Otepää, mille tähsündmused on tema poolt nii rohkearvuliselt kajastatud ja seda just graafikas. Loe edasi: Otepääl avatakse graafikanäitus Kuldaeg