MTÜ Airaan käsitöötegijad avasid jõulunäituse Kuristal

MTÜ Airaan liige Ene Kõiv näitab oma näppude alt sündinud kotti. Foto: Johannes Haav

Kurista lasteaias avatud MTÜ Airaan jõluteemalisel käsitöönäitusel saab vaadata mitmekülgses valikus nii dekoratiivasju kui ka praktiliseks kasutamiseks mõeldud esemeid.

Kuristal ja selle ümbruses seltsielu edendamisega tegelev MTÜ Airaan korraldas jõuluteemalise käsitöönäituse kuuendat korda. “Iseäranis rohkesti on tänavusel näitusel jõulukuuse kaunistamiseks sobivaid lõngast kuulikesi, jõulukaarte, kinkekotte, pitsääristustega kätterätte, kõikvõimalikes värvitoonides kindaid ja sokke ning palju muudki huvitavat, nägusat ja omapärast, sest iga käsitöö on kordumatu ja peegeldab tegija fantaasiat,” ütles Airaani juhatuse liige Aita Saksing. “Paljude autorite käsitöölooming on külastajatele tuttav usutavasti ka varasematest näitustest. Näiteks Ene Kõiv on toonud tänavugi vaadata kootud talverõivaid, Anneliis Hordo pühadekaarte ning vanuselt meie noorim liige, kooliõpilane Anette Uiga ehteid. Mõnedki käsitööhuvilised osalevad aga sellel näitusel esmakordselt.”

“Näitus, millele panime pealkirjaks “Jõuluaega oodates”, jääb avatuks järgmise kolmapäevani. Mitmete käsitööde valmistajad  kavatsevad need peagi kinkida lähedastele, sõpradele ja tuttavatele. Jõulukaarte ja neiu Anette tehtud ehteid saab aga sümboolse hinna eest kaasa osta,” lisas ta.

Aita Saksingu sõnul on iga Airaani sõpruskonda kuuluja tugev mõnel alal ja õpetab seda meelsasti ka teistele.

“Soovitusi on võimalik anda, kuid fantaasiat ja osavat kätt peab igaühel ikka endal olema,” arvas Anneliis Hordo, kes on meisterdanud ja kujundanud aastakümneid pühadekaarte.

“Tubadesse, mis Kurista lasteaed meile lahkesti kasutada andnud, koguneme käsitööd tegema kolmapäeviti kell 15 õhtul. Seltskondliku ettevõtmiseta oleks külaelu märksa igavam. Hubasel olemisel on oma osa ka omatehtud  suupistetel. Nii oskavad praktiliselt kõik Airaani kuuluvad naised küpsetada koduleiba,” ütles Laila Kimm.

“Käsitöömeistritest mehi pole meiega veel liitnud. Mõnedelgi kokkusaamistel on aga huvitavateks vestluskaaslasteks ettevõtjad Priit Saksing ja Andrus Sibul ning Jõgeva vallavolikogu aseesimees Marek Saksing, kes meie tegemistele ka kaasa on aidanud, ” lausus Kimm.

Aita Saksing märkis, et positiivse rahastamisotsuse saanud projektid võimaldavad mittetulundusühingul Airaan ka järgmisel aastal jätkata õppereise erinevatesse Eestimaa paikadesse.

“Kavas on kutsuda koolitajaid ka kohapeale või saata mõni enda keskelt õppima eesmärgil, et ta omandatut hiljem teistega jagaks,” lausus Kurista kandi seltsielu eestvedaja.

Jaan Lukas  

12.12.12 toimub meditatsioon kristallihelide saatel

Talvise pööripäeva eelne aeg, 12. detsember, on 2012. aastal on üheks tähtsamaks verstapostiks enne pööripäeva. Üle kogu maailma pööratakse sellele päevale tähelepanu otsusekindluses ja lootuses.

Tartu Saksa Kultuuri Instituudi saalis (Kastani 1 Tartu) ühinetakse sellel päeval kell 18.30 valgusmeditatsiooniks kõigi teistega, kes üksi või rühmadena tervitavad ja pühitsevad uute avaruste kohalejõudmist. Üheskoos viiakse läbi asjakohane meditatsioon.

Saatjaks ühismõtlusele on laulvate kristall-helikausside helidevoog, milles suplemine on ka kogu keha ning meeli paitav kontsert.

Osalejatel palutakse kaasa võtta küünal ja lemmikkristall ühise altari loomiseks, joogamatt või alus, millel istuda-lebada ja pealevõtmiseks pleed või tekk.  Oodatud on ka kaasavõetud kellukesed või muud meditatsiooni saatmiseks sobilikud helivahendid.

Osalustasu: vaba suurusega annetus korralduskulude katteks.

Tulekul E-Aabits: kogukonnapõhiselt arendatav haridustarkvara väikelastele

E-Aabits on 27-aastastele lastele mõeldud arvutipõhiste 3D-õppemängude kogumik. Tegu on maagilise ja digitaalse mängumaailmaga, kus laps saab ohutult ringi rännata, avastada ja mängida. 


Mängud on loodud, arvestades haridustöötajate soovitusi  ning õpetavad märkamatult nii teadmisi (näiteks matemaatika, tähestik, sõnavara jne) kui ka psühholoogilisi oskusi (eneseväljendus, empaatia, tähelepanu, keskendumine jne).
Oluline on, et E-Aabitsa õppemängud ei ole mehaaniliselt ritta laotud harjutused, vaid orgaanilised ja loogilised mängumaailma osad. Laps mängib puhtalt huvi ja lõbu pärast, kuid mis omavad sellegipoolest tõhusat ning kontrollitavat hariduslikku mõju.

Arendajaid on kokku ligi 30: programmeerijad, kunstnikud, pedagoogid ja haridustehnoloogid, juristid ja arhitektid. Paljud osalevad selles projektis vabatahtlikena.  Loe edasi: Tulekul E-Aabits: kogukonnapõhiselt arendatav haridustarkvara väikelastele

Armastus või kohtinguvägivald

Ta on ilus, tark, vaimukas ja mis peamine – ta tahab just SIND. Ta väidab, et hakkas sind armastama esimesest silmapilgust ega jäta sind kunagi. Ta on sinusse ülepeakaela armunud. Sa oled seitsmendas taevas. Sa küll märkad, et ta tahab iga sekund teada, kus sa oled, kellega sa oled ja mida seljas kannad. Sa arvad, et ta hoolib sinust ja see kõik on normaalne, kui ollakse armunud.

Ta küll teeb pisikesi häirivaid märkusi su välimuse kohta või muutub närviliseks, kui saab teada, et su parima sõbranna sünnipäeval oli ka klassivendi, aga sa ei lase ennast sellest häirida. Ta ju armastab sind. Pealegi ta väidab, et just sina oled tema elu armastus ja kui sa ta maha jätad, tapab ta ennast ära. Kui ollakse ARMUNUD, siis tehaksegi hulle asju, küll kõik laabub…

Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna juhtivkorrakaitseametnik Kati Nõmm kirjutab ajakirjas “Märka Last” kohtinguvägivallast. Mis see on ning kuidas see väljendub.

Kõik suhted algavad armastusega, noorena on see eriti erakordne, oluline ja ilus, aga ka idealiseeritud. Partneri armukadedat käitumist võetakse kui armastuse näitamist ega mõisteta alati selle keerukamaid tagamaid. Teerajaja kohtinguvägivallale tähelepanu juhtimisel oli ameeriklane James Makepeace, kes leidis, et kohtamissuhetes (in dating relationships) on samamoodi vägivalda kui koos elavate inimeste vahel või abielulistes suhetes (“Courtship violence among college students”, 1981). Eestis ei ole üldises kasutuses defineeritud, mis on kohtinguvägivald. Koostöös spetsialistidega oleme välja pakkunud järgmise definitsiooni: kohtinguvägivald on igasugune füüsiline, vaimne ja seksuaalne vägivald partnerite vahel, kes koos ei ela. Loe edasi: Armastus või kohtinguvägivald

Mustvees otsitakse jõulude eel pere- ja kogukondlikule alkoholiprobleemile lahendusi

Ilusate jõulupühade ja aastavahetuse eel teatakse paraku, et need on ka päevad, mis toovad kaasa rohkelt alkoholiprobleeme. Sageli on esimesteks kannatajateks perekond ja eriliselt just lapsed. Kas see tervet kogukonda puudutav probleem on paratamatu või on midagi siiski võimalik ära teha?

Nendele küsimustele otsitakse vastuseid 19. detsembril Mustvee Kultuurikeskuses toimuval kõnekoosolekul, kuhu oodatakse valdkonnaga kokkupuutuvaid spetsialiste, lapsevanemaid, pedagooge, kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajaid ja kõiki huvilisi.

“Eesti Karskusliit korraldab aasta jooksul kuues väiksemas Eesti linnas rea üritusi, mille eesmärgiks on tõsta tähelepanu alla kogukondlik alkoholiprobleem ning otsida sellele üheskoos lahendusi,” selgitas Eesti Karskusliidu esimees Lauri Beekmann. “Üks kuuest linnast on Mustvee ning siin kutsume Kodanikuühiskonna Sihtkapitali toel kohalikke inimesi arutlema selle üle, miks ja kuidas laseme alkoholil oma kogukonnas ja peredes nii palju kurja teha.”
Loe edasi: Mustvees otsitakse jõulude eel pere- ja kogukondlikule alkoholiprobleemile lahendusi

Värske koduleht pöörab tähelepanu noorte vaimse tervisega seotud teemadele

Kodulehelt Peaasi.ee saab infot erinevate psühholoogiliste probleemide ja psühhiaatriliste häirete kohta. Ühtlasi saab kodulehe kaudu küsida asjatundjatelt abi ja nõu. Kuigi Peaasi.ee on suunatud eelkõige noortele, leivad sealt infot ka nende lähedased ning noortega tegelevad spetsialistid.

„Enamus vaimse tervise häireid hakkavad kujunema juba noorukieas ning neil on oht muutuda elukestvaks. Häire hakkab mõjutama koolitööd, peresuhteid, sotsiaalse võrgustiku kujunemist, eesmärkide seadmist, põhjustades vajakajäämisi peaaegu kõigis eluvaldkondades,“ rääkis MTÜ Peaasjad juhatuse liige, psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa. „Soovime, et noor inimene saaks ennast häirivate vaimse tervise probleemide puhul võimalikult vara abi – see parandab oluliselt prognoosi, abi tulemuslikkust ja aitab ära hoida elukestvate haiguste väljakujunemist.“

Lisaks info edastamisele ja nõustamisteenusele on Peaasi.ee loojate soov arendada varase sekkumise teenistust noortele, kellel kas on tekkinud või tekkimas vaimse tervise häireid. Vaimse tervise teemade ümber keerleb rohkesti eelarvamusi, eksiarvamusi ja müüte, oluline on arutleda ka nende üle.

MTÜ Peaasjad eesmärk on Eesti noorte vaimse tervise parandamine ja teadlikkuse kasvatamine vaimse tervisega seotud teemadel.

Mahetoidu töötoa retseptid avaldatakse Maablogis

Novembri algusest on põllumajandusministeeriumi eestvedamisel toimunud neli mahetoidu töötuba lasteasutustele. Töötubades räägiti mahetoidust, mahetooraine kättesaadavusest ja selle hankimisvõimalustest. Tippkokkade juhendamisel koostasid lasteasutuste toitlustjad ja majandusjuhatajad olemasolevast mahetoorainest retseptid, kus põhirõhk oli eestimaise toor- aine kasutamisel.

Tähelepanu alt ei jäänud välja ka toidu uudsus ja väljanägemine ning võimalikult soodne hind, samuti pakuti toitudele välja lastepärased nimed. Nii valmisidki esimeses, praadide-teemalises töötoas Taigo Lepiku juhtimisel näiteks „Siili pihvid“ ja „Päkapiku struudel“.

Alates tänasest avaldatakse Maablogis ühes töötas valminud mahetoitude retseptid. Esimesena on fookuses praed (NB! kogused on retseptides arvutatud 1 portsjoni kohta). Retsepte näed siit.

Tohisoo mõisas arutletakse inimliku ja jumaliku õnne üle

Täna, pühapäeval, 9. detsembril kell 15 esineb Kohilas Tohisoo mõisas akadeemiliste loengute sarjas Kapa stuudium Eesti Eevangeelse Luteri Kiriku peapiiskop Andres Põder arutlusega „Inimlikust ja jumalikust õnnest“.

Oma ettekannet tutvustades ütles Andres Põder, et püüab kuulajatele anda ülevaate õnne-mõiste erinevatest filosoofilistest ja usulistest käsitlustest ajaloos ja tuua välja probleeme ja ohte, mis meid õnne-otsingutel ka täna oodata võivad. „Õnne ja õnnetunnet igatseb iga inimene, kuid õnne defineerida ja lahti mõtestada pole kuigi lihtne. Võib juhtuda, et õnn osutub vaid reklaamisildiks. Vaibaparadiisist võib saada ehk korraliku vaiba, kuid kas ka õnne?”

Akadeemiliste loengute sarja „Kapa stuudium“ algatas Kohila vallavalitsus ühes koolituskeskusega neli aastat tagasi, 2008. aasta kevadel. Kord kuus toimuvad loengud räägivad maailma ja inimkonna arenguperspektiividest, teadussaavutustest, tähelepanuväärsetest avastustest, uuringutest ja valdkondade- vahelistest seostest. Loengud on tasuta ja avatud kõigile huvilistel.

Loengud on tasuta ja avatud kõigile huvilistele. Pärast iga loengut on väike kohvilaua- vestlusring, kus soovijad saavad lektoriga privaatsemalt mõtteid vahetada.

Ilmus ajalooline ja pooleldi käsitööline kalender

Maavalla kalender 10226 (2013), on valmistatud ajalooliste puust sirvilaudade ehk ruunikalendri eeskujul. Trükis tutvustab eestlaste  põliste pühadega seotud tavasid ja uskumusi ning kasutab maakeelseid pühade- ning kuunimesid. Ruunimärgid juhatavad lisaks kätte kaheksa erinevat kuuseisu, mis aiatavad oma töid-tegemisi loodusega kooskõlas paremini kavandada. Kalendrist leiab ka selgitused, mis aitavad ruunimärke lugeda ning jagavad teavet tähtpäevade kohta.

Kalendrisse on valitud rahvakalendrist 34 püha ja tähtpäeva, mille maausuline tähendus ja kombestik on teada. Kasutatud on ka pühade põliseid nimesid. Nii kannab näiteks palmipuudepüha urbepäeva ja ülestõusmispüha munapüha nime.

Sirvikalender on trükitud erinevate värvidega väheldastele piklikele lehtedele, mille ühel küljel on vanad ruunikirjad ja teisel küljel selgitav jutt. Kalender ilmub Maavalla koja väljaandena 35. korda. Sirvid lõikas linooli ning kalendri koostas ja kujundas Mana Kaasik.

Kalender valmis pooleldi käsitööna: ruunimärkides kalendri osa lõigati linooli, trükiti kõrgtrüki tehnikas paberile, lõigati ja mulgustati käsitsi. Lisaks on kalender kokku seotud maavillase lõngaga, mis on algusest lõpuni käsitsi valmistatud. Kalender trükiti Eesti Trükimuuseumis.

Maavalla kalendri eeskujuks on 18. ja 19. sajandist pärinevad puust ruunikalendrid, mida on Eesti muuseumides tallel tosina jagu.

Kalendri kaanel kasutatud aastaarv 10226 lähtub niinimetatud Billingeni läbimurdest, mille toimumisaeg on meresetete uurimisel aastalise täpsusega kindlaks määratud. Siis murdis jääaja järgne paisjärve vesi endale väljapääsu Atlandi ookeani praeguse Mälari järvistu kohal Rootsis. Ühe aasta jooksul langes veepind mitukümmend meetrit ning vabanes suur jagu Maavallast. Sündmusest, mida võib nimetada ka maa sünniks, möödub 2013. aastal 10226 aastaringi.

Lähipäevil jõuab Maavalla kalender müüki Apollo ja Rahva Raamatu kauplustesse.

Ekstreempark pakub taas võimalust minna Haanjamaa kõrgemaid tippe vallutama

Foto: Jõulumatk 2010. Autor: Maris Lestberg

Jõulupühade paiku võib taas osa saada Ekstreempargi iga-aastasest matkast Haanjamaa 20 kõrgeima tipu vallutamiseks. Nende mägede absoluutkõrguste summa on 5751 meetrit. Kõikide mägede läbimiseks tuleb läbida vähemalt 745 meetrit vertikaaltõusu.

Kogunemine toimub Haanja Suusabaasis (pubi Finiš juures) teisipäeval, 25. detsembril 2012 algusega kell 9:30, START täpselt 10:00.

Kaasa hea tuju, termosega tee + midagi tee kõrvale ja sisse.

PEALAMP kindlasti kaasa. Tagasi jõuame pimedas. Arvestama peab umbes 6-9 tunnise matkaga looduses. Kokku läbime ca 25 km jalutades.

NB!!! See matk on jõukohane kõigile. Kui ei usu tule ja veendu ise.

Üritus on TASUTA ja korraldajad ei planeeri midagi peale selle, et nad on ise 25. detsembril kohal ja nõus kõige ees läbi lume mägesid vallutama minema. Kõigil, kel soovi ja tahtmist osaleda, on oodatud!

Kontakt ja info:

Hillar Irves
Ekstreempark
Tel +372 521 0800
E-post ekstreempark@gmail.com

Pärnumaal Vändras valmisid psüühilise erivajadusega inimestele kaasaegsed peremajad

Möödunud kolmapäeval, 5. detsembril peeti Pärnumaal Vändra Kodu soolaleivapidu. Vändra Kodu viis peremaja on osa AS Hoolekandeteenused läbiviidavast psüühilise erivajadusega inimestele mõeldud erihooldekodude reorganiseerimisprojektist. Projekti raames rajab AS Hoolekandeteenused Euroopa Regionaalarengu Fondi toel 11 Eesti eri paika kokku 55 kümnekohalist peremaja – rajatakse kaheksa uut kaasaegsetest peremajadest koosnevat moodsat kodu ning laiendatakse kolme toimivat kodu.

Vändra Kodu avas oma uksed elanikele selle projekti kuuenda asukohana. Selle aasta algusest on lisaks Vändras valminud peremajadele valmis saanud peremajad Viljandimaal Karulas ning Viljandis, Tapal, Kehras ja Läänemaal Uuemõisas.

Ehitustegevus üle Eesti on samas jätkumas ning 2013. sügiseks kerkivad AS Hoolekandeteenustel uued kaasaegsed ööpäevaringse erihooldusteenuse teenusekohad veel Harjumaal Vääna-Vitis, Ida-Virumaal Sinimäel, Järvamaal Türil, Tartumaal Kodijärvel ning Valgamaal Tõrvas. Projekti kogumaksumus on rohkem kui 26 miljonit eurot. Projekti rahastab 85% ulatuses Euroopa Regionaalarengu Fond ja ülejäänud osas Eesti riik.

Loe edasi: Pärnumaal Vändras valmisid psüühilise erivajadusega inimestele kaasaegsed peremajad

Klubi Tartu Maraton ootab uuel hooajal radadele üle 40 000 rahvasportlase

41. Tartu Maraton

2012. aastal osales Klubi Tartu Maraton üritustel kokku 36 127 spordisõpra ning vaadates ürituste kasvutrendi, oodatakse järgmisel aastal rajale üle 40 000 rahvasportlase.

Klubi Tartu Maraton juhatuse esimehe Indrek Kelgu sõnul on Klubi Tartu Maratonil hea meel, et üha enam inimesi leiab tee tervisespordini. „Meie missioon on motiveerida inimesi elama tervislikult ja sportima aastaringselt ning loodame, et meie üritused aitavad sellele kaasa ka edaspidi.“

Ürituste hooaja avab 42. Tartu Maraton, mis toimub juba 17. veebruaril 2013. 2012. aastal osales 41. Tartu Maratoni programmilistel üritustel 9563 spordihuvilist, 2013. aastal ootame üritustele 10 000 suusasõpra.

Klubi Tartu Maraton korraldab aastas kuute suuremat üritust, mida raamivad kümned kaasüritused. Nelja suuremat üritust koondab SEB Tartu Neliküritus, mis on üritustesari motiveerimaks inimesi sportima aastaringselt. Teenindades enam kui 36 000 osalejat aastas on Klubi Tartu Maraton suurim rahvaspordiürituste korraldaja Baltikumis.

Hoia info saamiseks silma peal ka Klubi Tartu Maratoni kodulehel ja nende Facebooki lehel.

Põlvamaa linarosinad lõid Tartu Näituste keskkonnamessil laineid

Linarosinad meenutavad maitselt magusaid mandleid.
Foto: Toomas Kelt

“Kes proovis, see kiitis!” võiks iseloomustada SA Põlvamaa Arenduskeskuse poolt Tartu Näituste keskkonnamessil Elukvaliteet tutvustatud linarosinaid. „Neist võib saada Põlvamaale iseloomulik maius,“ rääkis Tiiu Marran, Põlvamaa Arenduskeskuse projektikonsultant.

Linarosinad on toodetud magusa ja kergelt pähklilise maitsega linaseemnekoogist, selgitas Marran. Linarosinad on väga kasulikud, sest sisaldavad suures kogus limaainet ja Omega 3 rasvhappeid, mis korrastavad seedimist ja reguleerivad kolesterooli taset veres. Seetõttu peetakse Omega 3 rasvhappeid südame-veresoonkonna haiguste ennetajaks. Linarosinaid toodab Põlva väiketootja Raili Kallavus, rosinate saamiseks karamelliseeritakse linakooki fariinsuhkruga.

SA Põlvamaa Arenduskeskus tutvustab keskkonnamessil Rohelisemat märki, mis ühendab Põlvamaa looduslikust toorainest ja kohapeal valmistatud kvaliteetseid tooteid ja teenuseid. Tänaseks on Põlvamaa rohelisema märgiga tunnustatud üle 190 tootenimetuse, mida pakub 35 ettevõtet.

Tartu Näituste messikeskuses toimunud keskkonnamess Elukvaliteet tutvustas keskkonnateadlikke ettevõtteid ja organisatsioone. Messil olid esindatud elektriautod, mahetoit, päikesepaneelid, taaskasutus ja mitmed uudsed ettevõtmised. Nii näiteks tutvustas Maaülikool päikesepaneelide toimimist ja kokkupanekut.

Peapiiskop räägib pühapäeval Kapa stuudiumis inimlikust ja jumalikust õnnest

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Andres Põder

Pühapäeval, 9. detsembril kell 15 algab Kohilas Tohisoo mõisas akadeemiliste loengute sarjas Kapa stuudium peapiiskop Andres Põdra arutlus „Inimlikust ja jumalikust õnnest“.

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Andres Põder, kes Kapa stuudiumi kuulajate ette astub pigem filosoofi ja teoloogina, ütles oma ettekannet tutvustades, et püüab kuulajatele anda ülevaate õnne-mõiste erinevatest filosoofilistest ja usulistest käsitlustest ajaloos ja tuua välja probleeme ja ohte, mis meid õnne-otsingutel ka täna oodata võivad. „Õnne ja õnnetunnet igatseb iga inimene, kuid õnne defineerida ja lahti mõtestada pole kuigi lihtne. Võib juhtuda, et õnn osutub vaid reklaamisildiks. Vaibaparadiisist võib saada ehk korraliku vaiba, kuid kas ka õnne?”

Akadeemiliste loengute sarja „Kapa stuudium“ algatas Kohila vallavalitsus ühes koolituskeskusega neli aastat tagasi, 2008. aasta kevadel. Kord kuus toimuvad loengud räägivad maailma ja inimkonna arenguperspektiividest, teadussaavutustest, tähelepanuväärsetest avastustest, uuringutest ja valdkondadevahelistest seostest.

Loengud on tasuta ja avatud kõigile huvilistele, pärast iga loengut on väike kohvilaua-vestlusring, kus soovijad saavad lektoriga privaatsemalt mõtteid vahetada.

Loe edasi: Peapiiskop räägib pühapäeval Kapa stuudiumis inimlikust ja jumalikust õnnest

Viljandi maavanem Kruuse: Paistu sotsiaalkeskus on märk Viljandi maakonna tulevikuhoolekande arengusuunast

Pildil: Sotsiaalkeskust õnnistab Paistu kirikuõpetaja Raivo Asuküla, mulgi kuuega Paistu vallavanem Ene Saar, tema kõrval Viljandi maavanem Lembit Kruuse.

“Kuidas me ka ei püüaks, haiglast kodu teha võimalik ei ole”, sõnas Viljandi maavanem Lembit Kruuse Paistu sotsiaalkeskuse avamisel 6. detsembril. “Vastupidist aga küll. Hoone lihtsus, säästlikkus ja sisuliselt kõikide sotsiaalteenuste olemasolu tagab selle, et säilib võimalikult palju kodutunnet. Siin on see saavutatud,” tunnustas Kruuse vallavanem Ene Saart.

“Paistus saavutatu on hea näide sellest, kuidas luua väiksemasse, kuid samas tõmbekeskuse – antud juhul Viljandi lähiümbrusesse keskkond, kus saab väärikat vanaduspõlve veeta. Samas annab sotsiaalkeskus kohapealsetele inimestele teenistusvõimaluse,” selgitas Kruuse.

Kruuse lisas, et rõõm on sellestki, et Ene Saare tänased suurepärased kogemused piirkonna arendamisel on oodatud uues rõngas-, ehk Viljandi vallas.” Just selliseid häid praktilisi, teostatud kogemusi meie maakond ja Eesti tervikuna vajabki,” kinnitas Kruuse.

Meremäe vald särab jõulutuledes

Meremäe kuusepuu/ foto R. Raudpuu

Setomaa tipp – Meremäe vald on jõulumeeleolus, sest kahes suuremas külas säravad jõulupuud. Viimati sai vallas kaunistatud kuuskede all käidud ja jõuluvalgust imetletud üle viie aasta tagasi.

Obinitsas säravad kasvaval kuusepuul pisikesed punased tuled ning Meremäel on ehitud siniste tuledega koolimaja juures kasvav üle 12 meetrine kuusk.

Erilise Setomaale sissesõidumeeleolu loob aga Meremäe vaatetorni sirged ja sihvakad vormid, mis on valge valgusvoolikuga kaunilt esile tõstetud. Pimeduses helendab 18 meetrine torn täies hiilguses ja pidulikkuses.

Talvisel ajal valgustatud vaateplatvormile ronida ning Lõuna-Eesti kagunurga metsade-mägede-orgudega kaetud maastiku vaadata ja imetleda pole aja raiskamine.

Lumise talvenaudingu saate kohe kindlasti!

 

 

Metsanduslikul arengukonverentsil vaadati optimistlikult tulevikku

Tartus 6. detsembril toimunud arengukonverentsil “20 aastat iseseisva Eesti metsandust” meenutati taasiseseisvunud Eesti metsanduse algusaegu, analüüsiti toimunud sündmuste järelmõju ja hetkeseisu ning püüti heita pilk ajas 20 aastat ettepoole. Kuulajate ja kõnelejate seas olid esindatud nii riigi-, erametsanduse, metsateaduse kui ka metsa- ja puidutööstuse esindajad eri põlvkondadest.

“Metsas mõõtes on Eesti juba praegu Euroopa viie rikkama riigi hulgas. Kui metsandus areneb ka edaspidi samasuguses tempos nagu möödunud 20 aasta jooksul ja me oma puitu väärindame, siis suudame ka majanduslikult jõuda Euroopas esimeste sekka,” avaldas arvamust konverentsi moderaator, Eesti Metsaseltsi president Hardi Tullus.

Riigimetsanduse ümberkorraldamisest 90ndate alguses rääkis konverentsil keskkonnaministeeriumi asekantsler Andres Talijärv. Tema sõnul oli toona murranguline just mõtteviisi muutus, et raha majandusele ei tule mujalt kui läbi tööstuse ja töötlemise. Tänaseks on RMK suutnud veenvalt tõestada: metsi on võimalik majandada nii, et neile ei pea peale maksma. Teadmiste ja kogemuste eest võlgneb Andres Talijärve sõnul Eesti metsandus tänu soome kolleegidele, kes oma kogemuste pinnalt meile vajalikku nõu ja tarkust jagasid.

Loe edasi: Metsanduslikul arengukonverentsil vaadati optimistlikult tulevikku

Korteriühistute liit: ühistu kohustus linna maalt lund rookida on ülekohtune

Lumine talv on toonud ühistutele lisamure – kuidas hoida korras nii kinnistu territoorium kui ka täita teeseadusest tulenevat nõuet hoida korras kinnistuga piirnevad kõnniteed. Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi peab olukorda, kus lumerookimine ja libedusetõrje kinnistuga piirnevatel kõnniteedel on jäetud pelgalt kinnistuomaniku ülesandeks, ebaõiglaseks ning rõhutab, et kõnniteede puhastus võiks olla võrdselt linna ja ühistute kanda. “Või siis saaksid ühistud raske töö eest kompensatsiooni,” teeb ta ettepaneku. Korteriühistute heakskiitu on leidnud aga kohalike omavalitsuste aktsioonid, mille käigus jagatakse libedusetõrjeks ühistutele tasuta sõelmeid.

Lumekoristusele katusel ja jääpurikatele katuseräästas soovitab Mardi aga kinnistuomanikel erilist tähelepanu pöörata ning rõhutab, et katuselt tuleb üleliigne lumi ja purikad kindlasti eemaldada. “Lindiga piiramine ei vabasta majaomanikku vastutusest võimalike õnnetuste ees ega katuse hooldamise kohustusest. Katusekonstruktsioone võib märja lume korral ohustada juba lumekiht paksusega 0,3 meetrit,” hoiatas Mardi.

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

Statistikaamet paneb rahvaloendajate mobiiltelefonid oksjonile

Statistikaamet paneb osa rahva ja eluruumide loendusel kasutusel olnud mobiiltelefonidest avalikule enampakkumisele. Kokku läheb elektroonilisel oksjonil pakkumisele 720 rahvaloendajate kasutuses olnud mobiiltelefoni.

„Osa mobiiltelefonidest jäi riigisektori kasutusse, ülejäänud paneme aga 10-telefoniliste komplektidena enampakkumisele,“ ütles rahva ja eluruumide loenduse projektijuht Diana Beltadze.

Kokku müüakse enampakkumisel 720 kasutatud mobiiltelefoni Samsung GT-E1081. Telefonid müüakse 10-telefonilistes komplektides alghinnaga 5 eurot komplekt.

Enampakkumisest saab võtta osa alates tänasest elektroonilises oksjonikeskkonnas Osta.ee. See oksjon kestab 21. detsembrini 2012. Otselink pakkumisele.

Eesti üheteistkümnes rahvaloendus toimus 31. detsembrist – 31. märtsini. Varasemad loendused on toimunud 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989. ja 2000. aastal. Järgmine rahvaloendus toimub Eestis 2020/2021. aastal.

CORELLI MUSIC – jõulumuusika festivalil kuuleb inglihäälseid kontratenoreid

Agentuur Corelli Music lõpetab juba kolmanda aasta jõulumuusika festivaliga „Kirikupühad Maarjamaal“. 1.–29. detsembril ehk 1. advendist pea aasta lõpuni kõlavad kaunid kontserdid kirikutes, mõisates ja muusikasalongides. Vastukaaluks tänapäeva jõuluaja poodlemistuhinale tuletab Corelli Music oma jõulumuusika festivaliga meelde jõuluaja vaimset ja eetilist tähendust.
Tänavuse festivali kavas on eriline rõhuasetus kontratenoritel, barokiaja kõige kaunimad muusikateosed on loodud just seda tänapäeval haruldast hääleliiki silmas pidades.
Põnevad sündmused ootavad ees müstilistest arvudest koosneval kuupäeval 12.12.12 Toompea muusikasalongis ning 15. detsembril Vihula mõisas. Barokkansambel Corelli Consort on oma kontserdile „Müstilised jõulud“ vaatamata maailmalõpu ennustustele abiks kutsunud muusikute järelkasvu, Eesti kõige pisemad klavessiinikunstnikud ehk päkapikk-virtuoosid Vanalinna Hariduskolleegiumi muusikakoolist (õpetaja Ene Nael). Kavas on Telemanni, Corelli, Bachi jt barokkheliloojate muusika ning samuti meeleolukad lastepalad.
Loe edasi: CORELLI MUSIC – jõulumuusika festivalil kuuleb inglihäälseid kontratenoreid

Laupäeval toimub Võru linna jõululaat

Laupäeval, 8. detsembril toimub Võru Kesklinna pargis jõululaat, mis üllatab laadalisi taas suure valiku erilise laadakaubaga ning mitmekülgse programmiga. Laadale on registreerinud ligi 90 kauplejat ning müüakse nii käsitööd, kudumeid, piparkooke, hapukapsast, verivorsti kui teisi koduseid ja isetehtud tooteid. Samuti on esindatud mitmed ühingud, kelle eesmärk on koguda tulu heategevuseks. Traditsiooniliselt toimuvad ka erinevad võistlused pisematele ning linnapea Jüri Kaver kuulutab välja jõulurahu. Jõulumelu loob mitmekesine kultuuriprogramm, mille panevad kokku Võru linna erinevad tantsu- ja laulurühmad.
Kell 12 toimub heategevuslik jõuluoksjon, mille tulu läheb sel aastal Võru linna vähekindlustatud perede laste toetamiseks. Selleks on mitmed ettevõtted sponsorluse korras välja pannud oma tooted, mis väärivad kindlasti oksjonil osalemist.
Laat on avatud kella 9–16.
Marianne Mett

Liikluskasvatuse aasta tegija auhinna pälvis Meremäe kooli kehalise kasvatuse õpetaja Madis Kivila

Liikluskasvatuse Aasta Tegija auhinna vääriliseks otsustas komisjon kinnitada 19 kandidaati, teiste hulgas ka Meremäe kooli kehalise kasvatuse õpetaja Madis Kivila. Kokku oli konkursile esitatud 43 kandidaati.
Madis Kivilat tunnustati aastatel 2008-2012 Meremäe Koolis õpilastele läbi viidud liikluskasvatuse eest. Igal kevadel on viidud läbi Vigurivända koolivoor ja osaletud õpilastega
väga edukalt ka maakondlikel võistlustel. Meremäe kool sai Madis Kivila eestvedamisel ja maanteeameti toetusel nõuetele vastava õpperaja Vigurivända võistluse läbiviimiseks. Seoses raja valmimisega toimus kevadel 2011 Meremäe kooli staadionil Võrumaa maakondlik Vigurivända võistlus.
Silvi Palm

Küberpätt jäljendab maksuametit

Maksu- ja tolliamet (MTA) annab teada, et täna on mitmed isikud saanud ameti nimel e-kirju võlateavitusega, mille puhul on tegemist libateadetega. Kirjale lisatud failid võivad sisaldada viirust.

Kuigi kirja tekst on sarnane MTA teavitusega, saab libateate ära tunda selle järgi, et puudub nimeline pöördumine, pangakonto numbrid on valed ning ka kirjas toodud summad on seni kõigil juhtudel olnud ühesugused. Samuti ei ole MTA võlateavitusel kunagi juures zip-faili.

Amet palub täna taolise e-kirja saanud inimestel seda ignoreerida ja lisatud faili kindlasti mitte avada. Tegemist ei ole MTA poolt saadetud kirjaga. Küsimuste korral saab helistada võlainfo telefonil 676 1000 või 676 1500. Kahtluse korral saab oma võlgnevust kontrollida MTA veebis avalikust võlapäringust: https://apps.emta.ee/e-service/doc/i0301.xsql

Rägo medaliga tunnustatakse Eesti parimaid matemaatikaõpetajaid

Laupäeval, 8. detsembril tunnustatakse Tartu ülikoolis professor Gerhard Rägo medalitega Eesti parimaid matemaatikaõpetajaid. Silmapaistva matemaatiku ja TÜ professori Gerhard Rägo sünnist möödus 5. detsembril 120 aastat.

Gerhard Rägo medali eesmärk on tunnustada isikuid või kollektiive silmapaistvate teenete eest õpetaja- või õppejõutöös, õppe- ja metoodilise kirjanduse, programmide, õppetehnika jms väljatöötamise ning tõhusa kaasabi osuta­mise eest matemaatika õpetamise täiustamisel Eesti koolides.

Tänavu pälvivad medali Andi Kivinukk (Tallinna ülikooli matemaatika ja loodusteaduste instituudi professor), Väino Külvi (endine Vändra gümnaasiumi matemaatikaõpetaja), Lemmi Nael ja Arvo Press (Pärnu Koidula gümnaasiumi matemaatikaõpetajad), Sirje Sild (Nõo reaalgümnaasiumi matemaatikaõpetaja), Maaja Valter (Lääne-Viru maavalitsus, haridus- ja sotsiaalosakonna inspektor, Rakvere eragümnaasiumi matemaatikaõpetaja) ning Tallinna reaalkool tervikuna.

Gerhard Rägo (1892-1968) mälestusmedali asutasid 1990. aastal Tartu ülikool ja Eesti matemaatika selts. Vastsete laureaatidega kokku on eelnimetatud medal antud 150 isikule või kollektiivile.

Professor Rägo oli silmapaistev matemaatik-didaktik. Ta töötas Tartu ülikooli välja tulevaste gümnaasiumiõpetajate ettevalmistuskava ning koostas sellekohased õppekavad matemaatika-loodusteaduskonnale. Ta oli ülikoolis õpetajate ettevalmistamisega tegelenud didaktilis-metoodilise seminari juhataja abi ja aastatel 1936-1940 juhataja. Ta on töötanud Tartu ülikoolis dekaani, kateedrijuhataja ja prorektorina.

Mälestusmedalite üleandmine toimub 8. detsembril algusega kell 12.30 Tartu ülikooli senati saalis.

Virge Tamme

Toidupank kogub jõulukuiste toiduabipakkide jaoks kaupa

Ka tänavu ühendavad Eesti 10 piirkondlikku toidupanka oma jõu ning teevad jõulupühade eel lisakoguse toiduabipakke, mis jagatakse laiali üle Eesti. Tarvilik kaup loodetakse paljuski saada just toidukogumispäevadelt, mis toimuvad sel ja järgmisel nädalavahetusel.
8.–9. detsembril ja 15.–16. detsembril on neljateistkümnes Rimi kaupluses ning kolmes muude jaekettide kaupluses Toidupanga vabatahtlikud toidukogumiskärudega. Toitu on võimalik annetada Tallinna, Tartu, Rakvere, Jõhvi, Narva, Võru, Viljandi, Pärnu ja Haapsalu Rimides (täpsemalt vt siit<http://www.toidupank.ee/vota-aega-ja-tule-appi-toitu-koguma/>) ning lisaks neile Haapsalu Rannarootsi Selveris, Türi Konsumis ja Paide Maksimarketis.
Abi saajad selgitatakse välja koostöös iga piirkonna kohaliku sotsiaalametiga. „Eelmisel aastal plaanisime teha puudustkannatavatele lastega peredele umbes 1000 pakki, kuid lõpuks saime endalegi üllatusenamkokku 1600 suurt ja korralikku toidukasti,“ meenutab aastatagust jõulukampaaniat Toidupanga tegevjuht Piet Boerefin. „Sel aastal oleme seetõttu oma prognoosides julgemad, aga täpset pakkide arvu ette öelda ikkagi praegu ei saa, sest kõik sõltub sellest, kui hästi toidukogumispäevad lähevad.”
Loe edasi: Toidupank kogub jõulukuiste toiduabipakkide jaoks kaupa