Kuu: mai 2012

Tuletõrjujad kustutasid eile ligi 20 kulupõlengut

Tuletõrjujatel tuli kolmapäeval Eesti eri paigus kustutada ligi 20 kulupõlengut, milles keegi siiski vigastada ei saanud.

Päästjad said kokku 87 päästekutset, millest 55 olid seotud tulekahjudega ning neist omakorda 19 kulupõlengutega, teatas päästeameti korrapidaja BNS-ile.

Päästeamet kuulutas alates 1. maist välja tuleohtliku aja, millest annab tunnistust maastikupõlengute sagenemine. Looduses võib tuld teha ainult selleks ettenähtud kohtade. Matkajatel ja metsas liikujatel on lõkke tegemisel ja grillimisel soovitav kasutada Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) lõkkekohti. Samuti võib avalike lõkkekohtade ja grillimisplatside asukohti uurida kohalikust omavalitsusest.

Lõkke tegemisel nii metsas ja maastikul kui ka koduaias tuleb järgida tuleohutusnõudeid. Tuld võib teha vaid vaikse tuulega ja tähelepanelikult jälgida, et sädemed ei lendaks põlevmaterjalidele. Lahtist tuld ei jäeta kunagi järelevalveta, sel lastakse lõpuni põleda, kustutatakse veega või summutatakse näiteks liivaga. Oluline on jälgida, et lõkkest ei saaks alguse kulupõleng. Igasugune kulupõletamine on Eestis aastaringselt keelatud.

Lahemaa puitpiirete meistrikursus aitab säilitada põlvedepikkust pärandit

Sel nädalavahetusel toimub Lahemaal puitpiirete meistrikursuse. Kursust juhendab Eesti Vabaõhumuuseumi peakonservaator Marike Laht.

Koolituse eesmärgiks on anda ajalooline ülevaade erinevat tüüpi puitaedadest: rääkida aia parandamise võimalustest ja materjali valikust; õpetada töövõtteid neile, kes soovivad taastada esivanemate kodu ajaloolist ilmet või loovad oma perele maakodusid ning väärtustavad seejuures vanu traditsioonilisi ja Eesti külamiljöösse sobilikke arhitektuurseid lahendusi. Kohapeal praktiseeritakse piirkonnale omast abipostidega aiapostide vahel olevat punutud ehk pistandaeda, kasutades traditsioonilisi töövõtteid. Selgeks tehakse ka lattaia tegemise võtted. Oodatud on küsimused kõikide traditsiooniliste puitpiirete kohta

“Tore on tuletada meelde meie esivanemate põlvest põlve edasi antud traditsioone ja oskusi. Meie kultuurimälus on need ju sügavalt juurdunud, tagumine aeg on nad jälle kasutusele võtta. See on meie oma talupojatarkus. Kui me selliseid praktilisi oskusi ja nippe ei tea, võime hakata uuesti jalgratast leiutama ja töö ei pruugi üldse nii kergelt laabuda. Ja mis kõige tähtsam – koostegemise rõõm on kõige suurem. Tere tulemast koolitusele!” kutsub koolituse läbiviija Eesti Vabaõhumuuseumi peakonservaator Marike Laht.

Koolitus toimub Kaarli talus Pedassaare külas Lahemaal, taastatakse Pedassaare külas Kaarli talus olevaid ajaloolisi piirdeid ajalooliste fotode järgi.

Koolitus on tasuta, seda toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus, osalema on oodatud kuni 20 huvilist, vajalik on eelregistreerimine aadressil ave.paulus@keskkonnaamet.ee.

Veebis saab jälgida õhus lendlevat õietolmu hulka

Puude ja taimede õitsemise ajal sisaldab välisõhk tavapärasest enam õietolmu, mis võib põhjustada vaevusi tundlikele inimestele. Õhuseireveebis saab igapäevaselt jälgida õietolmu taset Tallinnas, Tartus, Kuressaares, Pärnus ja Jõhvis. Mullu mõõdeti taset vaid Tallinnas.

Tulemusi mõõdetakse iga päev ning need on kõigile kättesaadavad EKUK õhuseire veebis http://mail.klab.ee/seire/airviro/pollen.html.

Astmaatikutele ja allergikutele on oluline võimalusel vältida vaevusi põhjustavaid tegureid. Igapäevased andmed õietolmu kontsentratsiooni kohta välisõhus on oluliseks infoks allergikutele.

Külauudiste toimetus uuris antud leheküljel tulemusi ja leidis, et lisaks tabelitele peaks kõrval olema ka seletus, kuidas neid lugeda. Mida tabelites kujutatu peab edasi andma, sellest küll pildi järgi aru ei saa. Loodame, et allergikutel jätkub tarmu nende uurimiseks.


Laste suvelaagrite korraldajad saavad toetust

img_5488Eesti-Hollandi Heategevusfond Päikeselill kuulutab välja projektikonkursi vähe­kindlustatud perede laste jaoks korraldatavate suvelaagrite toetamiseks.

Projektide sihtrühmad on  paljulapseliste perede lapsed, puuetega lapsed, laste- ja turvakodude ning vähekindlustatud perede lapsed. Toetust saavad
laste ja noorte (alla 25-aastaste) suvelaagrid ja seda saavad taotleda mittetulundusühingud ja sihtasutused.

Konkursi vahendite maht on 30 000 eurot. Maksimaalne toetus projekti kohta on 2000 eurot.

Abikõlblikud kulud: huvi- ja arendustegevuseks vajalikud vahendid, transport, toitlustamine, juhendaja tasu, osavõtumaks vähekindlustatud perede lastele ja muud projekti elluviimiseks hädavajalikud kulud. Projekt peab olema elluviidud perioodil 1. juuni kuni 1. september 2012. Eelistatud on projektid, kuhu on kaasatud partnerid või omavalitsused, kes panustavad eelarvesse!

Täpsem info www.paikeselill.ee.

Maikuus tehakse mopeedidele väikelinnades registreerimiseelset ülevaatust

Möödunud aasta 1. juulil muutus kohustuslikuks teeliikluses osaleva mopeedi registreerimine liiklusregistris. Kuna uus liiklusseadus andis mopeedijuhtidele selleks aega 12 kuud, mis on peagi täitumas, pakub Maanteeamet maikuu jooksul erandkorras võimalust registreerimiseelne ülevaatus ära teha kodulähedases väikelinnas.

Maanteeamet toob mopeedide registreerimiseelse ülevaatuse klientidele lähemale, külastades graafiku alusel maakondade suuremaid tõmbekeskusi, kuna mopeedi transportimine lähimasse liiklusregistri büroosse võib regioonikeskustest kaugel elavate mopeediomanike jaoks osutuda keeruliseks.

Dokumendid kaasa
Et mopeedi saaks liiklusregistris arvele võtta, tuleb sõiduk eelnevalt ette näidata liiklusregistri büroo töötajatele. Ettenäitamisel peab mopeed olema tehase koosseisus (sh. tulede ja tahavaatepeegliga) ning vastama kehtestatud tehnonõuetele.

Registreerimiseks tuleb kaasa võtta ka mopeediga seonduvad dokumendid. Mopeedid, millel puuduvad sõiduki maaletoomise ja tollivormistuse lõpetamist tõendavad dokumendid ja/või sõiduki seaduslikku omandamist ja valdamist tõendav dokument, registreeritakse omaniku kirjaliku kinnituse alusel. Sellisel juhul piisab kuni 1. juulini 2012 ülevaatusel seletuskirja esitamisest sõiduki omandamise kohta.

Lisaks on mopeedi registreerimise juures oluline arvestada asjaolu, et mopeedi saab registreerimiseelseks ülevaatuseks esitada küll alaealine isik, kuid registreerimistoimingut saab taotleda üksnes täiskasvanu.

Eelnevalt tasuda riigilõiv
Enne erakorralistesse ülevaatuspunktidesse tulekut palub Maanteeamet maksta ära riigilõiv ning võtta kaasa vastav maksetõend. Mopeedi registreerimise eest tasutakse riigilõivu 9,58 eurot ja mopeedi registreerimismärgi väljastamise eest 6,39 eurot. Kokku tuleks Rahandusministeeriumi kontole tasuda riigilõivu 15,97 eurot. Makse rekvisiidid on võimalik leida Maanteeameti kodulehelt www.mnt.ee rubriigist „Riigilõiv“.

Lisaks kehtestatud korras liiklusregistrisse kandmisele ja riiklikele registreerimismärkidele laieneb mopeedidele alates 1. juulist 2012 ka kohustuslik liikluskindlustus.

Lisaks: Milline sõiduk on mopeed?
Mopeed on kahe- või kolmerattaline mootorsõiduk, mille valmistajakiirus on 25-45 kilomeetri tunnis ja mille mootoritöömaht ei ületa 50 kuupsentimeetrit või mille mootori võimsus ei ületa nelja kilovatti. Mopeediks loetakse ka eelnimetatud tingimustele vastavat kerget neljarattalist mootorsõidukit, mille tühimass ei ületa 350 kilogrammi. Neljarattalise kerge elektrisõiduki korral ei arvestata akude massi tühimassi hulka.

Allpool lisatud maakondade kaupa ülevaatuspunktid Loe edasi: Maikuus tehakse mopeedidele väikelinnades registreerimiseelset ülevaatust

Tsiistre Linnamuuseum ootab järgmisel nädalal muuseumiööle

19. mail toimub muuseumiöö, mille ajal avavad uksed tasuta külastuseks tuhanded muuseumid kõikjal Euroopas – tänavu liitub nendega ka Tsiistre Linamuuseum Misso vallas Võrumaal.

Selleks aga, et muuseumiöö Tsiistres toimuda saaks, toimuvad 19. mai hommikupoolikul Linamuuseumi heakorratalgutel. Koos koristatakse ära muuseumihoone, paigaldatakse istekohad, et õhtul filmi vaadata. Talgud algavad hommikul kell 9. Osalemiseks palutakse registreeruda e-posti aadressil tsiistre@linamuuseum.ee.
Oodatud on kõik, kes soovivad muuseumiöö toimumisse anda oma panuse!

Et muuseumiöö on sel korralpühendatud Eesti Filmi 100. sünniaastapäevale ja selle juhtlause on „Öös on kino”. Tsiistre Linamuuseum kutsub sel puhul külla Kinobussi ning vaadata saab kahte filmi. Kell 18 linastub kõikide laste lemmikfilm „Lotte ja Kuukivi saladus” ja kell 20 kohtub vaatajatega dokumentaalfilmitegija Liivo Niglas, kes näitab ETVst tuntud populaarse telesarja „Ehh Uhhuduur” põhjal vändatud dokfilmi „Tavaline seiklus”.

Muuseumiöö Tsiistre Linamuusemis toimub kolme Misso valla mittetulundusühingu – Prastuli Seltsi, Misso Avatud Noorteklubi ja Misso Vabatahtlikud – koostöös.
Muuseumiöö Tsiistre Linamuuseumis saab teoks Kohaliku Omaalgatuse Programmi toel.

Täna saab tasuta näha Moldova filmi “Hüvasti”

 

Juba täna pärastlõunal kell 16 linastub kinos Artis Moldova režissööri Valeriu Jerghi mängufilm “Hüvasti”, mis jutustab loo vanemate poolt

hüljatud poisist ja tüdrukust majandusraskustes vaevlevas riigis. Filmi juhatab sisse režissöör isiklikult ning kommentaari filmile annab

lasteõiguste ekspert Andres Aru Õiguskantsleri Kantseleist.

 

Film on kõigile TASUTA! Lisainfo:

http://www.terveilm.net/?id=610&year=2012.

 

Vastseliina XVIII Maarahva Laada kava on selgunud

Traditsiooniline Maarahva Laat toimub sel aastal 16.-17. juunil ikka samas kohas – Vastseliina aleviku keskmes (ja õhtune pidu Vana-Vastseliina mõisapargis). Aktiivset tegevust kaheks päevaks jagub nii väikestele kui suurtele. Allpool saad tutvuda laadapäevade kavaga:

Täpsem info laada kodulehelt!

Ilmus MTÜ Lastekaitse Liidu ajakirja “Märka Last” kevadnumber

Selle aasta esimene number keskendub lapse õigusele mängida ja mänguteraapiale. Lisaks saab numbrist lugeda muu hulgas sellest, mida teeb Aino Pervik Facebookis, kas teistmoodi välimus on koolis ja lasteaias boonuseks või takistuseks, kus läheb kasvatuses toetuste ja nõudlikkuuse piir ja ka, miks on lapsel vaja mängida. Lisaks puudutatakse ka pedofiilia ja kodukiusamise teemat ning palju muud huvitavat.

Ajakiri “Märka Last” ilmus poelettidele juba sel esmaspäev, aga kiirema kättesaamise ja vähendatud jalavaeva jaoks saab seda ka tellida ajakirja kodulehelt.  Maikuu jooksul saab ajakirja tellida vaid kolme euroga aastaks.

Artiklid:

Laste mängumaa: “Mäng hõlmab palju erinevaid tegevusi alates lasteaialaste mängudest kuni noorte vaba aja ettevõtmisteni. Uurimused on näidanud, et tänapäeva lapsed ei mängi enam nii palju eakohaseid ja arengu seisukohalt olulisi mänge kui varem. Sageli on esikohal videomängud, vähem mängitakse loovmänge ning tervise ja füüsilise arengu seisukohalt tähtsaid spordimänge. Lastel ei ole sageli aega mängida, sest täiskasvanud on kujundanud kogu lapse päeva ja ka vaba aja.” Loe edasi: Ilmus MTÜ Lastekaitse Liidu ajakirja “Märka Last” kevadnumber

Täna astus ametisse Eesti Õpilasesinduste Liidu uus juhatus

Eesti Õpilasesinduste Liidu XXVI Üldkoosolekul 8.aprillil valiti uus juhatus, kelle ametlik ametiaeg algab täna ning kestab ühe aasta.

Vastavalt üldkoosoleku otsusele on Õpilasliidu uus esimees Liina Hirv, aseesimeestena vastutavad Lisette Vapper avaliku poliitika ning Henri Jeret liikmete, kultuuri ning kommunikatsiooni valdkondade eest.

“Lähtuvalt aasta prioriteetidest pööratakse olulist tähelepanu iga liikmesõpilasesinduste olukorrale ning panustatakse koolidemokraatia suurendamisse,” sõnas EÕELi värske juhatuse esimees ning lisas: “Samas jätkatakse jõulist kaasarääkimis hariduspoliitika teemadel, millest pearõhk on koolivõrgul, haridusseadustikul ning riigieksamitel.”

Eesti Õpilasesinduste Liit on vabatahtlik demokraatlik ühendus, mis toob kokku Eesti üld-, kutse- ja erihariduskoole.EÕEL on suurim esindusorganisatsioon Eestis, esindades oma liikmete kaudu üle 90 000 õpilase.

Värskas toimub VI Suviste käsitöö- ja maalaat

Tänavu 27. mail juba kuuendat korda Põlvamaal Värskas toimuv Suviste käsitöö- ja maalaat on hea võimalus veeta koos perega tore laadapäev. Kaubeldakse kevadkaubaga, mille hulgast leiab iga perenaine endale sobivad istikud-taimed aeda, põllule või lillepeenrasse. Kindlasti on kohal ka käsitöömüüjad, kellelt võimalik osta nii ehedat seto käsitööd kui muid tarvilikke esemeid.

Laadal saab kuulda-näha seto muusikat, laulu ja tantsu. Päeva juhib Janika, kelle eestvedamisel saavad pere väiksemadki liikmed osa toredatest mängudest. Platsil on võimalik keha kinnitada ja nautida laadamelu.

Laadapäev algab kell 10!

Tule ja veeda tore päev Värskas!

Info ja registreerimine: kultuurikeskus@verska.ee või +372 529 1619

Koigi mõis kutsub – Siiri Sisaski Oma laulud

Neljapäeval, 10. mail 2012 algusega kell 18 toimub Järvamaal Koigi mõisas kontsert.

Siiri Sisask laulab oma vanu tuntud ja uusi hitte südamest südamesse. Tule avatud südamega!

Pääsmed eelmüügis 5 €, õpilane/pensionär 3 € Koigi Vallavalitsuses tööpäevadel kell 10-16, samuti arve tasumisel a/a-le 1120081898 märksõnaga „kontsert” ning oma nime ja piletite arvu lisamisega. 1 tund enne kontserdi algust piletid müügil hinnaga 6 €, õpilane/pensionär 3,50 €.

Info tel +372 384 6435.

Kontserti toetavad Eesti Kultuurkapital ja Koigi Vallavalitsus.

Puurmani vald kutsub tervisepäevale “Retk jalgratastel”

Puurmani Vallavalitsus korraldab 24. mail 2012 “Jõgevamaa liikuma” raames tervisepäeva “Retk jalgratastel”.

Kavas:
Kell 16.00 kogunemine Puurmani noortekeskuse ette, registreerimine.
Kell 16.10-16.30 soojendusvõimlemine Annela Järviku juhendamisel.
Kell 16.30-18.00 retk jalgratastel (soovitavalt kiiver ja helkurvest) marsruudil Puurmani noortekeskus – Kursi rist – Tammiku – Jõune – Härjanurme – Saduküla kool (21 km).
Kell 18.40-19.00 vahepeatus Saduküla kooli juures, venitus- ja lõdvestusharjutused – Annela Järvik, jook ja terviseamps.
Kell 19.00-20.30 retk jalgratastel jätkub marsruudil Saduküla kool – Pööra – Tammiku – Puurmani noortekeskus (12 km).

Täiendav info: Karmen Allev, telefonil +372 5334 1408.

Tervisepäeva aitavad läbi viia Puurmani Mõisa Sihtasutus, Saduküla Lasteaed-Algkool. Sündmus toimub Jõgeva Maavalitsuse projekti
„Jõgevamaa liikuma“ meetme “Tervislike valikute ja eluviiside soodustamine” eraldatud vahenditest.

Osalemine on tasuta!

Keila Päev toob linna pidustused

Laupäeval, 26. mail toimub laat ja rahvaüritus Keila kesklinnas. Päeva juhib Tõnu Einasto!

Keskväljaku lava ajakava:
10.00 Keila Linnaorkester
10.15 Linnapea tervitus, Keila päeva avamine
10.25 Päeva tutvustus, reklaam
10.40 Keila linna poistekoor
10.55 Lasteaed MIKI
11.15 Lasteaed SIPSIK
11.35 Lasteaed VIKERKAAR
11.55 Lasteaed RUKKILILL
12.15 A.T.S tantsustuudio
12.30 Flamenco tantsurühm “Camino”
12.40 Kaunid kodud – autasustamine
12.55 Võimlemisklubi „Sistrum„
13.15 Rahvatantsupõimik
13.45 Päeva tutvustus, reklaam
13.55 Bel Canto laulustuudio lastele
14.15 JJ-Street tantsukool
14.30 Sille Krooni Laulustuudio
14.50 Keila Ühisgümnaasium
15.05 Segakoor Noodimurdjad
15.25 Kõhutantsutrupp “Asmarah”
15.45 Keila Koer 2011 autasustamine; Keila Koerasõprade Klubi IPSON esinemine
16.15 Päeva tutvustus, reklaam
16.30 Esineb ansambel Cover Munchies
16.50 A.T.S tantsustuudio
17.10 Ansambel Manipulated Mindz
17.40 A.T.S tantsustuudio
18.00 Rainer Meinarti trummikool
18.15 Sambeat
20.00 Ansambel Regatt

Eesti esitleb Brüsselis handi tüdrukut traditsioonilistes rahvarõivastes

Euroopa päeval 9. mail toimub Brüsselis Euroopa digitaalraamatukogu Europeanat tutvustav üritus, kus osalevad kultuuriminister Rein Lang ja Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo. Eesti kultuuripärandit esindavaks teoseks valiti etnograafiline joonistus Eesti Rahva Muuseumi kogust, mis kujutab handi tüdrukut traditsioonilistes rahvarõivastes.

9. mail Euroopa Komisjoni poolt korraldatava Europeana teavitusürituse põhieesmärgiks on tõsta teadlikkust Europeana võimaluste osas ja tutvustada internetipõhisele kultuuripärandile ligipääsu olulisust. Üritusel osalevaid liikmesriikide kultuuriministreid kutsuti üles esitlema üht valitud teost Europeana kogust. Eesti kultuuripärandit esindavaks teoseks valiti handi tüdruk traditsioonilistes rahvariietes.

Eesti Rahvusraamatukogu osaleb Europeana projektis, mille eesmärk on avalikkuse teadlikkuse tõstmine Europeana ja selles leiduva kultuuripärandi kasutusvõimaluste suhtes. Projekt kestab 2014. aasta lõpuni. Europeana on Euroopa Komisjoni algatusel ja toetusel loodud veebiportaal, mis vahendab avalikkusele Euroopa raamatukogude, muuseumide ja arhiivide digitaalseid kogusid. Selles leidub üle 23 miljoni objekti 2200 kultuuriinstitutsioonist. Europeana kaudu muutuvad kättesaadavaks digiteeritud raamatud, maalid, filmid, tele- ja raadiosaated, museaalid ning arhiivide säilikud.

Eesti Rahva Muuseum on oma loomisest peale tegelenud eesti ja teiste soome-ugri rahvaste kultuuri uurimisega ning kujunenud soome-ugri uuringute rahvusvaheliseks kompetentsikeskuseks. Koostöö Europeanaga võimaldab soome-ugri kultuuripärandi tutvustamist ning kättesaadavaks tegemist rahvusvahelisel tasandil ning aitab kaasa selle säilimisele. Soome-ugri uurimissuund on Eesti jaoks läbi aegade oluline olnud. Soomeugrilased paiknevad tohutul alal Obi jõest idas kuni Norra mägedeni läänes. Kuna vaid soomlastel, eestlastel ja ungarlastel on oma riik, on imetlusväärne, et rahvad, kes elavad hajutatult suuremate rahvustega asustatud territooriumil on suutnud alal hoida (kes vähemal, kes suuremal määral) oma keelt, kultuuri ja rahvuslikku omapära.

Eestist osalevad või on osalenud Europeanas projektide kaudu Kultuuriministeerium, Rahvusarhiiv, Rahvusraamatukogu, Eesti Rahva Muuseum ning paljud teised muuseumid Haridus- ja Teadusministeerium, Muinsuskaitseamet ja Tartu Ülikool. Europeanas on kättesaadavad ca 70 000 objekti Eestist. Eesti Vabariik on Kultuuriministeeriumi kaudu alates 2008. aastast Europeanasse panustanud 28 500 eurot. 14 projekti kaudu, milles Eesti mäluasutused osalenud või osalevad, on Euroopa Liit finantseerinud tegevust 1 004 089 euro ulatuses.

Europeanast võib muu hulgas leida Eduard Vilde raamatu „Mäeküla piimamees”, Bernt Notke maali „Surmatants”, Rahvusraamatukogu vanade maa- ja postkaartide kogud DIGARis ja palju muud.

Ajakiri “Märka Last” kuulutab välja fotokonkursi

MTÜ Lastekaitse Liidu ajakiri “Märka Last” kuulutab välja fotokonkursi kõigile, kel vähemalt kaamera telefoni peal on. Kasuks tuleb ka natuke kunstilist mõtlemist.

Konkurss ise on lihtne: otsi poes ajakirja “Märka Last”. Sea see huvitavasse kompositsiooni ja tee kas või oma telefoniga kiire klõps. Pärast saada oma pilt meile ajakiri@lastekaitseliit.ee või läbi Facebooki.

Kõik tööd, mis saabuvad hiljemalt 15. maiks meile, lähevad Facebooki keskkonda üles ja kõik ajakirja sõbrad saavad ise välja valida võitja! Parimale pildistajale on auhinnaks kunstialbum “Laps loob maailma: Laps eesti lasteraamatut illustratsioonidel”.

Head klõpsutamist!

Eesti väitluse meistrivõistlustel näitasid parimat taset Tallinna Inglise Kolledži õpilased

Lõppeva õppeaasta edukaim kool Eesti väitluse meistrivõistluste sarjas oli Tallinna Inglise Kolledž, edestades Hugo Treffneri Gümnaasiumi ja Rocca al Mare Kooli, kes saavutasid vastavalt teise ja kolmanda koha.

Akadeemiline väitlus on võistluslik intellektuaalne harrastus, kus õpilaste või tudengite võistkonnad esitavad kohtunikele argumenteeritud poolt või vastu seisukohti kindlaksmääratud teemadel. Kohtunikud hindavad analüütilise ja loogilise mõtlemise, mõtete sõnastamise ja avaliku esinemise oskusi.

Eesti väitluse meistrivõistlused koosnevad kolmest osavõistlusest. Igal etapil tuleb kolmeliikmelisel võistkonnal väidelda viies eelvoorus, parimad saavad edasi finaalvoorudesse. Osade voorude teemad on teada mitu nädalat enne etappi, teised tuleb ette valmistada tunni aja jooksul kohapeal. Käesoleva aasta teemad olid näiteks “Eestis tuleks erakondade rahastamise põhimõtteid muuta”, “Massimeedia peaks rohkem toetama homoseksuaalsuse positiivset kuvandit” ja “Mehitatud kosmoselendude riiklik rahastamine on
põhjendatud”.

Kolme etapi kokkuvõttes näitasid kõige paremat mõtlemis- ja kõneoskust Tallinna Inglise Kolledži õpilased. Kokku osales väitluse meistrivõistlustel 174 õpilast 24 gümnaasiumist. Põhjalikud tulemused leiab Eesti Väitlusseltsi kodulehelt. Tartu Ülikooli Teaduskool on võrdsustanud Eesti väitluse meistrivõistlused riikliku aineolümpiaadiga, seega on parimate tulemustega õpilastele tagatud riigieelarvelised kohad ülikoolides ning nad sõidavad väitluse maailmameistrivõistlustele Eestit esindama.

Silmapaistvaid tulemusi on Eesti väitlejad näidanud ka välismaal, püüdes aktiivse väitlusriigina maailmas kõvasti tähelepanu. “Eesti Väitlusselts on üks tugevamaid väitlusühinguid maailmas. Seda mitte üksnes nende tähelepanuväärse edu tõttu piirkondlikel turniiridel ja rahvusvahelistel üritustel, vaid tänu pikaajalisele tegevusele aktiivsete, informeeritud ühiskonnaliikmete kasvatamisel. Väitlusega tegelevatest õpilastest kasvavad kodanikud, kes keeruliste teemade arutamisel oskavad ja peavad oluliseks kaaluda erinevate osapoolte argumenteeritud seisukohti. Eesti Väitlusseltsi tegevuste ja saavutuste üle võivad kõik eestlased põhjusega uhkust tunda. Ootan pikisilmi oma külaskäiku Tallinna seoses käesoleva aasta septembris toimuva demokraatiapäevaga,” kommenteeris väitlusseltsi tegemisi filantroop George Sorose heategevusraha haldava Avatud Ühiskonna Fondi noorteprogrammide juht Noel Selegzi New Yorgist.

Eesti Väitlusselts on 1994. aastast tegutsev 680 liikmega noorteorganisatsioon, mille missioon on juurutada mõtteviisi, et ühiskondlikus dialoogis saab määravaks tugevam argument, ja arendada selleks vajalikke oskusi. Alates käesolevast õppeaastast on väitlemine Eestis ka riiklikus õppekavas. Väitlusseltsi toetavad Haridus- ja Teadusministeerium, Hasartmängumaksu Nõukogu, Kalev, Premia ja Aura.

Ööülikooli sarjas ilmub Kristiina Ehini audioraamat ”Vetelkõndimisest”

Kristiina Ehin. Foto: mahtramuuseum.ee

 Raadio Ööülikooli audioraamatute sarjas ilmub luuletaja Kristiina Ehini loeng ”Vetelkõndimisest”. Poeet kehastub selles naiseks, kes oma 100-aasta juubelikõnes pajatab oma elu lemmikharrastusest – vete peal kõndmisest.

 ”Loengu ulmelisus või tõetruudus jäägu kuulajate kujutlusvõime hooleks. Ööülikooli tegijail jääb üle vaid nentida, et meie teadusseierid hakkasid selle peale pöörlema nagu kompassid Bermuda kolmnurga kohal, ja Esna mõis ühes kuulajatega tegi paar tiiru ümber oma telje ning triivis juubilari jälgedes mööda maailmameresid kaasa,” kirjeldas Ööülikooli toimetaja Jaan Tootsen.

 Plaadi muusikaline kujundaja Sofia Joons: ”Kui esimest korda kuulasin Kristiina loengut, ei osanud ma üldse midagi lisada. Kõik oli seal olemas. Kuulasin veel ja sain aru, et ma pean otsima oma eestirootsi ehk siis veelähedasest repertuaarist ja hiiukandle kõlast seda, mis kannaks samasuguseid lugusid ja mõtteretke. Mis oleks tugev, kindel, kerge, habras ja avatud korraga. Ja sõna laiemas mõttes naiselikult julge.”

Audioraamatu helirežissöörid on Külli Tüli ja Teet Kehlmann, kujundaja Mae Kivilo, toimetaja Jaan Tootsen. Plaadi väljaandmist toetab Eesti Kultuurkapital.

Audioraamatu esitlus toimub täna, 8. mail kell 19 Uue Maailma kirjanike maja aias, Koidu tänav 84.

Sel nädalal on võimalus kuulata kahte mõnusat kõrede kontserti

Kõre, ehk juttselg-kärnkonn vajab kaitset. Foto: teadus.err.ee

Üle-eelmisel nädalal eduka alguse saanud kõre kuulamise retked saavad sel nädalal järje. Neljapäeva (10. mai) öösel kuulatakse kõre laulu mitte kaugel Tallinnast ja laupäeval (12.mai) stardib kõre kuulamise retk Haapsalust.
Mõlemal õhtul koguneme kell 21.30, et siis koos sõita kõrede pulmapaika.
Seal ootab kahepaiksete asjatundja. Retked lõppevad südaöö paiku.
Rohkem infot ja kirjapanek: http://talgud.ee/kore-aasta/retked.
Siim Kuresoo,
ELFi talgukorraldaja

Saame kokku Sännas laada ajal!

Sänna laat 2009. aastal.

Laupäeval 19. mail algusega kell 8 toimub Rõuge vallas Sänna külas kevadine juubelilaat. Müügil käsitöö-, aia-, tarbe- ja muud kaubad.
Laadaprogrammis astuvad üles Vastseliina kandi rahvamuusikud. Rahvast rõõmustab Rodeo härg ja pilku hoiavad laadal peal Rõuge priitahtlikud pritsimehed.
Kell 18 toimub Sänna paisjärve kaldal telesaate “Lauluga maale” salvestus koos ansambliga Kukerpillid. Kell 21 algab simman Sänna saalis ansambliga Seelikukütid.
Info ja registreerimine: www.laadale.ee/sanna
Tule kaema või kauplema, laulma või laadaõlut laskma!
Vivian Helekivi

“Öös on kino” rannarahva muuseumis ainult lastele

Kui kõik suured külalised on majast lahkunud, algab alles tõeline kino! 19. mail alates kella 20 vaadatakse rannarahva muuseumi kummalisimas ja põnevaimas paigas öökino, süüakse pannkooke, räägitakse kalamehejutte, mängitakse lauamänge ja tehakse palju muud põnevat.

Kaasa võtta magamisvarustus, sest võib-olla jõuab isegi natuke magada. Kummitusekartus koju jätta, kõik kohal olevad kummitused on äärmiselt heatahtlikud! Suure soovi korral võivad liituda ka kõik lapsemeelsed ja lapseohtu lapsevanemad. Ööbimissoovi korral kindlasti eelregistreerimine aadressil: ilona@rannarahvamuuseum.ee, lisainfo telefonil 5622 5061.

Täna Tartus Prima Vistal

Kell 16 muusikakriitik Simon Reynoldsi esinemine ja vestlusring TÜ raamatukogu konverentsisaalis. Vestlust juhib Tõnis Kahu, esinemine ja vestlus on inglise keeles.

Kell 19 Wolf Biermanni kontsert „Kes ohtu pelgab, saab ses hukka“ Tartu Uues teatris. Esineja juhatab sisse akadeemik Peeter Tulviste. Müügil W. Biermanni luulekogud ja CD-d, autor jagab autogramme. NB! Soovitatav on eelregistreerimine: linda.jahilo@luts.ee või tel 5340 2168.

Üritused on tasuta!

http://kirjandusfestival.tartu.ee/

Narva rallisprint toimub laupäeval, 12. mail

Laupäeval, 12. mail toimub Narvas Eesti rallisprindi meistrivõistluste III etapp „Narva Kevad 2012”. Narva rallisprindi etappi korraldab traditsiooniliselt, üheteistkümnendat korda, Narva Kutseõppekeskus (Narva KÕK) koos Narva linnavalitsuse ja toetajatega. Esmakordselt on Narva KÕK võistlustel väljas kahe ekipaažiga. Narva rallisprindi etappi valmistavad ette autovaldkonna õpilased Kalmer Koemetsa ja Gleb Bogdanovi juhendamisel. Narva KÕK-i autospordi ringist osalevad Gleb Bogdanov (Mitshubishi Colt), Narva KÕK-i autoremondi valdkonna spetsialist ja Jan Varkki (Honda Civic), Narva KÕK-i  autotehnika eriala 3. kursuse õpilane.

Traditsiooniline, 2,8 kilomeetri pikkune asfaltkattega rada läbib Narva tänavaid. Pealtvaatajaile sobivaimad vaatluskohad on Pimeaias, kust on nähtavad nii start, laskumine Sepa tänavalt Narva jõe äärde ja edasi trampliin piki jõge ning tõus piki Linnuse tänavat ja finiš „Rootsi lõvi” juures.

Pärast rallisprindi etappi, kell 14 toimub Joaorus Narva kardiklubi „Klestkart” näidisvõidusõit.

Pealtvaatajaile on võistluste jälgimine tasuta. Võistluste juht ja peakohtunik on Avo Kristov.

„Narva Kevad 2012” algab laupäeval, 12. mail kell 11. Võitjate autasustamine toimub finišis, „Rootsi lõvi” juures, pool tundi peale võistluse lõppu, orienteeruvalt kell 14.

Toomas Kään