Tähistame koos Euroopa päeva!

Euroopa päev Rakveres. Foto: rakverespordikeskus.ee

9. mail tähistatakse kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides Euroopa päeva.
Seoses sellega korraldab Europe Direct Võru teabekeskus 8. mail algusega 17 kultuurimaja Kannel kontserdisaalis kontsertürituse „Euroopa laulud Võrumaal”.
Ürituse jooksul esitavad kohalikud noortekoorid nii Võrumaa lugusid kui ka teiste Euroopa Liidu liikmesriikide tuntumaid laule tunnustatud kooriseadjate Erja Aropi ja Silja Otsari juhendamisel. Lisaks kooridele astuvad üles EasyLegs Crew breiktantsijad ning tantsutrupp Katariina. Oma maa lugusid tutvustab kitarri saatel Võru Noortekeskuses tegutsev prantslane Louis. Kontserdi erikülaline on Vaiko Eplik. Avatud on Euroopa Liitu tutvustav infonurk. Kohal on programmi Euroopa
Noored esindajad.
Osale 8. mai kontserdil ja peame koos Euroopa Liidu sünnipäeva!
Üritus on kõigile osalejatele tasuta!
Ürituse toimumist finantseerivad Euroopa Komisjon, Riigikantselei ja Võru Maavalitsus.
Gady Künnapuu

Päästeamet kuulutas välja tuleohtliku aja

Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi andmetel on Eestis alanud tuleohtlik aeg, seda kinnitab ka maastikupõlengute sagenemine.

Looduses võib tuld teha ainult selleks ettenähtud kohtades. Matkajatel ja metsas liikujatel on lõkke tegemisel ja grillimisel soovitav kasutada Riigimetsa Majandamise Keskuse lõkkekohti, nende asukohad leiab internetilehelt www.rmk.ee. Samuti võib avalike lõkkekohtade ja grillimisplatside asukohti uurida kohalikust omavalitsusest.
Lõkke tegemisel nii metsas ja maastikul kui ka koduaias tuleb järgida tuleohutusnõudeid. Tuld võib teha vaid vaikse tuulega ja tähelepanelikult jälgida, et sädemed ei lendaks põlevmaterjalidele. Lahtist tuld ei jäeta kunagi järelevalveta, sel lastakse lõpuni põleda, kustutatakse veega või summutatakse näiteks liivaga. Oluline on jälgida, et lõkkest ei saaks alguse kulupõleng. Igasugune kulupõletamine on Eestis aastaringselt keelatud.

Täpsemat infot tule tegemise ohutusnõuete kohta saab päästeala infotelefonilt 1524.

 

Laupäeval toimub Narvas kevadlaat

Narva kevadlaat toimub laupäeval, 5. mail kella 10-17 Narva kindluse sisehoovis. Traditsioonilist Narva kevadlaata korraldab kaheteistkümnendat aastat Narva Kutseõppekeskus. Laada korraldamist toetab Narva Linnavalitsus.

Narva Kutseõppekeskuse direktori Margus Ojaotsa sõnul on kevadlaat saanud üheks kevadise Narva märksündmuseks.

Kevadlaadal pakuvad oma tooteid kaupmehed ja käsitöölised üle Eesti ja lähiriikidest. Pakutakse taimi ja istikuid, köögitarbeid ja toidukraami, mett, kudumeid jm. käsitöid, suveniire. Päeva jooksul toimuvad mitmesugused mängud, võistlused ja esinemised, esinevad kutseõppekeskuse ja linna loomingulised kollektiivid. Laadalisi toitlustavad Narva kutseõppekeskuse kokad. Päevajuhiks on teada-tuntud headuses Samuel Golomb.

Laada territooriumil toimuvad ka lihaküpsetamise võistlused – toimub Eesti Barbecue Assotsiatsiooni poolt korraldatav Eesti meistrivõistluste avaetapp barbecue lihaküpsetamises. Laadal saab tutvuda ka Narva Kutseõppekeskuses õpetatavate ametitega ja sisseastumisinfoga. Soovi korral võib registreeruda õppuriks väljavalitud erialal.

Sissepääs kevadlaadale on külalistele tasuta.

Toomas Kään

Täna toimuvad Maailmapäeva üritused Räpinas

2. mail korraldab Peipsi Koostöö Keskus koostöös Räpina Ühisgümnaasiumi ja Eesti Rohelise Liikumisega Maailmapäeva Räpinas.

Tallinnas on Maailmapäev toimunud Arengukoostöö Ümarlaua eestvedamisel juba seitse korda. Sel aastal toetab siseministeerium Maailmapäeva korraldamist ka Räpinas ja Mustvees. Maailmapäeva eesmärgiks on tutvustada, kuidas globaalprobleemid mõjutavad üksikisiku ja ühiskonna igapäevaelu ning kuidas igaüks meist saab mõjutada maailma. Räpina Maailmapäeva programmis on temaatiline õpilaste kunstinäitus ja viktoriin, Räpina Ühisgümnaasumi vilistlase Veronika Svištši fotonäitus „Vabatahlikuna Nigeerias”, Õiglase Kaubanduse Kohvik.

Ettekandeid tehakse õiglasest kaubandusest,  vabatahtlikust tööst Eestis ja arengumaades. Toimuvad maailmaharidusteemaliste filmide esitlused ja arutelu.

Peipsi Koostöö Keskus

Põlvamaa turismihooaja suvetervitus kirjutati sinitaevale

Üllatusesineja Ridali lennuklubist kandis suvetervituse selgele sinitaevale. Foto: Ulla-Maia Timmo.

1. mail Eesti Maanteemuusemis Varbusel toimunud Põlvamaa ja maanteemuusemi suvehooaja avaüritus “Lustlik Lõunamaa” ning imeilus kevadilm tõid kokku ca 300-400 vana ja uut sõpra.

Tervitussõnad ütles Põlva maavanem Ulla Preeden, ülevaate Põlvamaa turismisuve plaanidest andis Põlvamaa Arenduskeskuse turismiarendusjuht Ulla-Maia Timmo ning maanteemuuseumi tegemistest kõneles juhataja Mairo Rääsk.

Muuseumi tänavune hooajanäitus “Laadawärk” võimaldab laadalisena astuda rohkem kui saja aasta taguses ajas, saada osa kauplemisest 1920.-30. aastatel ja meenutada ENSV defitsiiditralli.
Valkla kõrtsi ees rullus lahti 19. sajandi lõpu külalaat, kus teiste hulgas pakkusid väärt kaupa Põlvamaa turismiettevõtjad.
Avatud oli liikluslinn, toimusid väljasõidud postitõllaga ning pakuti torti. Soovijad said katsetada trikke tõukejalgrattaga ning katsetada kanuusõitu kuival maal.
Vt rohkem pilte avamisüritusest Postitee kodulehelt.

Allikas: polvamaa.ee

Rõuges toimub koristuspäev reedel, 4. mail

Rõuge. Foto: puhkaeestis.ee

Reedel oodatakse Rõugesse kõiki turismiasjalisi ja teisi kodukohast hoolivad kodanikke. Seekord siis koristama.
Rõuge Vallavalitsus organiseerib traditsioonilise kevadise heakorratalgu reedel, 4. mail. Kogunemine on Ööbikuoru keskuse juures kell 14, et samas kõrval asuva sälkoru äärt võsast puhastada. Tehakse ka muid vajalikke töid: prahi korjamine, riisumine. Rehasid pole vaja kaasa võtta, küll aga kuluvad ära töökindad ja hea tuju. Koristustöödel osalevad ka vallamaja töötajad.Üheskoos loodetakse Ööbikuoru keskuse ümbrus teha kõigile atraktiivsemaks.

Täna hakatakse sotsiaaltöötajatele elektriautosid jagama

foto: err.ee

Esimesed autod on küll juba Tallinnas ja Tartus laiali jagatud, kuid tänasest hakkavad elektriautod jõudma ka teistesse kohalikesse omavalitsustesse.

Kohalike omavalitsuste esindajad saavad oma autod kätte lähimast Silberauto esindusest. Esimestena antakse need üle Tallinna Silberauto esindusest Anijale, Aegviidule, Keila linnale ja Keila vallale, Kohilale, Kosele, Kullamaale, Nõvale, Harkule ja Kärule. Tallinnas annab esimesed autod üle Mitsubishi Corporation Automotive Europe B.V. asepresident Yoshitomo Fukunaga.  

Täna antakse ka Pärnus autod üle Arele ja Sindile. Seejärel hakatakse autosid jagama teistest Silberauto esindustest üle Eesti.

Plaani kohaselt soovitakse sotsiaaltöötajatele anda ca 150 autot kuus või rohkem.

Kõik autod peaksid olema jagatud juunikuu lõpuks. 

Allikas: sotsiaalministeerium

Tartus algas Avastustee aastakonverents

Tartus Athena konverentsikeskuses peetakse täna Avastustee aastakonverents „Minu võimalused uue õppekava rakendamisel“.
Uue riikliku õppekava valguses sobib Avastustee metoodika kõikidele koolidele, iseäranis, kui projektist areneb kogu õppetegevust toetav institutsioon.

Avastustee ei ole ainult huvitavate katsete ning tegevuste lisamine õppetöösse, vaid see hõlmab süsteemset ja õpilase eakohasust arvestavat teemaplokkide süsteemi, kus õpetaja on suunaja ja juhendaja, õpilane aga aktiivne avastaja ja õppija.
Eestis on Avastustee nime all tegutsetud aastast 2009 ning projektiga liitunud üle 300 lasteasutuse, kolmandik neist koolid

Konverentsi raames toimuvad töötoad ja arutelu, mille eesmärgiks on tutvustada õpetajatele ning haridusjuhtidele uurimusliku õppega seonduvaid aspekte koolitöös ning leida võimalusi selle ellurakendamiseks.
Lähem teave: http://avastustee.ee/

Naiste kaasavara talgud Järvamaal

Järgnev talgulugu pärineb Eesti Rahva Muuseumi arhiivist ja kõneleb naiste kaasavara talgutest Järvamaal Ambla kihelkonnas Lehtse vallas 1920.-1930. aastatel. Loo on kirja pannu Leontine Rei. Tegemist on talgulugude kogumiku avalooga, millest siinkohal avaldame vaid alguse – lõpuni saab kuulata plaadilt või talguveebist.

Naistetalgud olnud kaasavara valmistamise talgud, ketruse, sulenoppimise, sukakudumise, õmblemise ja ka linaropsimise talgud.

Kui teada oli, et mõnel neiul pulmad lähenevad, läksid ümbruskonna naised talgute korras talle appi kaasavara valmistama. Vanasti polnud õmblusmasinaid. Kõik tuli õmmelda käsitsi. Lõngad kedrati kodus vokkidega. Ketrusi ja teisi „naistetalguid” peetud ikka talvel.

Minu vanaema rääkis, et enne tema mehele minekut olnud nende rehetoas üks mardipäev 20 neidu ketruse talgul. Ema muudkui valmistanud aga koondlaid ja küpsetanud koldeis kartulaid ja kerisel liha talgulistele. Ketrus toimunud peeruvalgel ja noored mehed tulnud mõnutegemiseks peergusi nuuskama – põleva peeru otsast sütt ära murdma. Siis loobitud hullamisega mõne neiule süsi kraevahelegi. Loe edasi: Naiste kaasavara talgud Järvamaal

5. mai tähistab viiendat talgukevadet

Teeme Ära talgupäeva meeskond kutsub kõiki eestimaalasi nii linnas kui maal õhinaga talgupäevast osa võtma. Maikuu esimene laupäev, 5. mai tähistab Eestimaal juba viiendat Teeme Ära talgukevadet. Taas saab talgupäeval üheskoos midagi toredat ja kasulikku oma kodukandis ära teha.

Talgupäevast on kujunenud algatus, mis toob kokku eri põlvkonnad igas Eestimaa nurgas, et oma elukeskkonda muutusi tuua. Ümbritsevat keskkonda võib muuta mitmel moel – alati ei pea tingimata reha või prügikotti haarama. Vägevaid talgutegusid saab korda saata ka pintsli, kudumisvarraste, kulbi või filmkaameraga, samuti mõttetalgute käigus. Peamine on teha talgutöid siirast soovist ja õhinaga.

Mullu peeti Eestimaal väga eriilmelisi ja põnevaid talguid: Jõgeval kudus Padjaklubi lastekodulastele sokke, Tartus tehti ühiselt tutvust mahetoiduga, Kuuli külas valmistati käsitsi poekotte, et saadud tuludest kohalikku loomade varjupaika toetada, Uulu noored koristasid puhtaks teekonna Uulu bussipeatusest Uulu muulini, et sealkandis oleks mõnusam jalutada, Kõpus istutati aga metsa. See on vaid kübeke kõigest, mis ära tehtud sai. Loe edasi: 5. mai tähistab viiendat talgukevadet

Inspireerivad hetked koos Remo Savisaarega

Remo Savisaar (paremal) ja tänulik publik. Foto: Ulvi Mehiste
Metsapealinnas Rakveres toimuva metsanädala sündmuste käigus oli huvilistel lausa kahel õhtul harukordne võimalus veeta mõni tund tunnustatud loodusfotograafi Remo Savisaare seltsis.

Neljapäeva õhtul pajatas meister kaasahaaravalt oma varajastest hommikustest hiilimistest, päevastest passimistest ja õhtustest viimse valguse püüdmistest jõudmaks lähedale ihaluste objektidele. Jõulisteks kontrastseteks vahepaladeks mahedale jutule oli Bonzo võimas laul. Sama võimsad olid Remo looduspildid, mis suurel seinal looduse ja loomad-linnud tuppa tõid.

Reede õhtupoolikul said soovijad fotokunsti suurepärase valdaja käest näpunäiteid ava, säri ja ISO ning kompositsiooni paikaseadmise osas. Näitlikustamiseks ilmusid ekraanile nii – ja naasuguse seadistusega tehtud kaadrid. Hiilgavaks punktiks kiirkoolitusele oli osalejatel võimalus Rahvaaias püüda kuuldut ise piltideks vormistada. Suure meistri erapooletu kriitika, julgustavad sõnad ja eluterve elevus tekitasid mõnusa õhkkonna. Eks parim pilt ole kõigil veel tegemata, selle poole püüdlemine on kogu elu täitev pidev arengutegevus. Iga fotohuviline õpib oma pilte paremini teostama tegijate töid vaadates ja kuuldud õpetussõnu mõtestades.

Ulvi Mehiste

National Geographicu maikuu numbri tutvustus

Äsja jõudis lugejani National Geographic Eesti maikuu number, mis keskendub muuhulgas koaalade päästeoperatsioonile Austraalias, Egiptuse revolutsioonijärgsele olukorrale, tutvustab tiibadega ‘laulvat’ lindu ja toob pildivalikus meieni Islandi ajatu ilu.

Põhilugude lühitutvustus:

Egiptus ühes hetkes

Reis Niilusel näitab, kuidas revolutsioon levib Tahriri väljakust kaugemale.

Koaalad piiramisrõngas
Megan Aitken sõidab mööda Austraaliat, päästes kukkurloomi linnaohtude ja haiguste eest.

Tiibadega „laulev“ lind

Isane häälistiib-tantsulind teeb paarilise meelitamiseks tiibadega muusikat.

Islandi ajatu ilu

Islandlased ja lambad on küll lõivu nõudnud, kuid maastik püsib endiselt imetlusväärne.

Käte väljapanek
Käed on mõistagi inimestel. Samuti nahkhiirtel, kassidel, delfiinidel, elevantidel ja konnadel. Illustratsioonid tutvustavad nende jäsemete ehitust.

Vermilioni kaljud
Eraklikud kivisambad ja vahelduv värvigamma on Ameerika üks hästihoitud saladusi. Loe edasi: National Geographicu maikuu numbri tutvustus

Tulekul heategevuslik kunstioksjon

J.Arrak, "Võitlus lohega"
Juba teist aastat järjest korraldab Pelgulinna Sünnitusmaja Toetusfond heategevuslikku kunstioksjonit „Aita alustada elu“. Oksjon toimub 17. mail algusega kell 19:00 hotellis Swissôtel Tallinn.

Seekord kogume toetust, et soetada Pelgulinna Sünnitusmajja SiPAP- aparaat, mis aitab enneaegseid vastsündinuid, kellel avaldub hingamispuudulikkuse sündroom. Oksjonil on esindatud Jüri Arraku, Olav Marani, Toomas Vindi, Laurentsiuse, Tiit Pääsukese, Andres Toltsi, Ivi Arraku, Mall Nukke, Maarit Murka, Jaan Toomiku, Kaido Ole, Alice Kase, August Künnapu ja Mart Sanderi tööd.

Osalemissoovist palume teada anda e-maili teel aadressil toetusfond@synnitusmaja.ee või telefonil +372 555 28323 (Eeva Kauba). Esimeste kunstioksjonile tulevate töödega saab tutvuda siit.

Allikas: Pelgulinna Sünnitusmaja Toetusfond

Suusaliit tunnustas Otepää mäesuusatajaid

Mäesuusataja Tormis Laine. Foto: Tiimar Laine
25. aprillil toimus Eckerö Line laeval Norlandia suusahooaja lõpetamine ning Eesti Suusaliit kuulutas välja 2011/2012 hooaja parimad sportlased. Muu hulgas said tunnustuse Otepää noored mäesuusatajad.

Mäesuusaklubi Väike Munamägi treeneri Peeter Siimu andmeil sai parimaks noormeheks mäesuusatamises hetkel Austrias treeniv Tormis Laine (Otepää SK Otepää Õhujõud).

Parimaks nooreks neiuks mäesuusatamises kuulutati Carmen Piho (SK Väike Munamägi, treener Peeter Siim). „Lisaks sellele arvas ESL Mäesuusakomitee Carmeni Eesti noortekoondise liikmeks, kuna tal oli väga edukas hooaeg ning ta täitis kõik vajalikud normid,“ rääkis Peeter Siim.

ESL Mäesuusakomitee otsustas saata SK Väike Munamägi õpilase Greete Poderati FIS valiklaagrisse Austriasse. „Kui tal seal hästi läheb, avaneb tal võimalus FISi rahastamisel laagris treenida veel kolm kuud lisaks, seda juba septembris,“ lisas Peeter Siim.

Allikas: Monika Otrokova

Haanimaa pärandkultuuri õpi- ja töötoad maikuus

TANTSUTUBA – 6. mai kl 18:00 Ruusmäe Rahvamajas. Esisuss on Õie Sarv Setomaalt. Tal on kaasas ka omad muusikud. Võtke tantsusussid-tantsukingad ja pillid ühes.

VÄIKEKANDLETUBA – 8. ja 22. mai kl 19 Haanja Rahvamaja kohvikus. Võta pill kaasa! Juhendab Ivi Rausi.

LõõTSPILLITUBA – 5. ja 19. mai kl 10:00 Haanja rahvamajas. Võta pill kaasa! Juhendab Tarmo Noormaa.

KOHALIK KÖÖK – 20. mai kl 11:00 Vaskna turismitalus. Valmistame kevadisi vitamiinirohkeid toite haani naise Triin Rõõmusoksa näpunäidete järgi.

KÄSITÖÖTUBA – 26. mai kl 11:00 Ruusmäe rahvamajas. Teemaks on lõngade värvimine taimedega. Juhendab Ruusmäe kandi inimene Leelo Sarik.

LAULUTUBA – 27. mai kl 15:00 Suhka talus Mäe-Suhka külas. Külla tuleb Celia Roose Karula metsade vahelt!

Õpitoad toimuvad 2012-2013 igakuiselt. Õpitoad on TASUTA (vajadusel lisandub materjali tasu)
Registreerimine telefonil: 511 2280 või ivirausi@gmail.com
Täpsem teave: omkuiom.blogspot.com

Esimene Sabatants ootab järge

Äsja lõppes Tallinnas teatris NO99 esimest korda toimunud traditsioonilise tantsu festival Sabatants. Neli päeva pakkusid võimalusi nii aruteludeks, õppimiseks kui koostantsimiseks.

Hommikused jututoad otsisid vastuseid mitmetele küsimustele ja olukordadele, mis kerkinud esile seoses traditsioonilise tantsu eluga kaasajal. Üheskoos tantsijate, pillimeeste, uurijate ja teiste huvilistega arutlenud pärimusmuusik Siim Sarv võttis jutuks tulnu lühidalt kokku: “Meil on kogukond tantsijaid ja pillimehi, erinevalt mesilastest ja lilledest ei ole neid siiamaani aga kokku lastud. On aeg need kaks erinevatel viisidel teineteisega ühendada. Selle järgi on olemas selge vajadus, kuid kuidas ja millal seda teha, näitab aeg.“

Päevastes õpitubades tutvustati ja tantsiti nii Eesti kui kaugemate maade tantse: Lätist, Leedust, Poolast ja Baskimaalt. Teiste hulgas olid kohal ühed viimastest Pakri traditsiooni kandjatest, Endel Enggrön ja Manfred Strickman. Oma paikkonna tantsude õpetamise kaudu loodavad nad leida Eestis muusikuid ja tantsijaid, kes kannaksid edasi hääbuvaid teadmisi ja oskusi. Loe edasi: Esimene Sabatants ootab järge