Eva Jänese maalidel segunevad tänapäevane ja müütiline Kreeka

Rahvusraamatukogu 6. korruse näitusesaalis on avatud Eva Jänese maalinäitus ”Ilus Hellas. Teema variatsioonidega.” Eksponeeritud on 45 Kreeka valgusest ja müütidest inspireeritud õlimaali.

Kultuurihällile Kreekale on osaks saanud Euroopa murelik ja negatiivne tähelepanu. Kreeka elu on põhjamaalastele raskesti mõistetav: sealne suhtumine igapäevaellu on nii teatraalne ja abstraktne kui ka müütidele toetuv ja religioosne. Kreekas on ilu ja valgust, looduse salapära ja ülevust. See on maailm, kus müüdid on segunenud reaalse eluga. Eva Jänese töödel on jooni ja ilmeid minoilistelt freskodelt ja Kreeka vaasimaalidelt ning need on sümbioosis tänapäeva elu ja inimestega.

Näitus jääb avatuks 2. juunini.

Rahvusraamatukogu näituste osakond

Kultuuripärandi aasta läbiviimiseks oodatakse ideid

Kultuuriministeeriumi ettepanekul on 2013. aasta kuulutatud kultuuripärandi aastaks. Augusti lõpuni oodatakse ideid ja ettepanekuid kultuuripärandi aasta läbiviimiseks ning tänavuse aasta detsembris toimuva avaürituse korraldamiseks. 

Kultuuripärandi aasta  juhtmotiiv on  „Pärijata pole pärandit”, mille eesmärk on teadvustada ja mõtestada kultuuripärandit laiema avalikkuse, eriti noorte hulgas.  Teema-aasta on mõeldud kultuurimälestiste, pärimuskultuuri, vaimse kultuuripärandi, pärandkultuuri ja ka vähemusrahvuste pärandi tutvustamiseks. Aasta raamidesse mahub pärandit tutvustavaid üritusi mälestiste kaitsest kindakirjadeni. Kultuuripärandi aastat koordineerib töögrupp, kuhu kuuluvad kultuuriministeeriumi ja kultuuripärandi valdkonna esindajad.

Kultuuripärandi aasta ettepanekuid ja ideid  ootab koordinaator  Riin Alatalu 27. augustiks meilile Riin.Alatalu@gmail.com või saata kultuuriministeeriumisse aadressil Suur-Karja 23, Tallinn.

Võrumaa aasta ema on Katrin Parv

Võrumaa 2012. aasta ema  on kolme lapse ema Katrin Parv Varstu vallast.

Katrin Parve kandidatuuri esitas aasta ema konkursile Varstu lasteaed Sipelgas kollektiiv.

„Katrin tegutseb silmapaistvalt oma tööalal lasteaiaõpetaja abina ning oma isiksusega rikastab nii oma kui ka meie lasteaia lapsi,“ märkis Varstu lasteaia direktor Liivi Mõttus.

Katrin on pärit lasterikkast perest, sealt on ta saanud kaasa armastuse ja hoolivuse teda ümbritsevate inimeste suhtes. Ta on alati sõbralik, rõõmsameelne ja väga töökas. Katrin ja Riho Parve pere lapsed on töökad, abivalmid, aktiivsed, head suhtlejad ja tublid õppijad. Raido õpib Vana-Antsla kutsekeskkoolis, Airi ja Kaidi õpivad Varstu keskkoolis.

Katrin Parv on palju lugenud ja laia silmaringiga, teeb alati ettepanekuid, aitab kaasa õppevahendite valmistamisel, ürituste korraldamisel ja uute ideede rakendamisel. Lisaks on tal suurepärane kunstimaitse: valmistab seadeid lauale, aknale, seinale. Kõigile lastele lasteaias jätkub tema armastust, hoolt, eeskuju ja õpetust.

Võru maavalitsus alustas aasta ema aunimetuse välja andmist 2002. aastast. Varem on tiitli pälvinud Ulvi Toomik, Tiia Must, Ene Laube, Hille Saarepuu, Kaja Klooren, Mirjam Dremljuga, Ülle Mõttus, Reet Kangro, Laine Värnik, Klarika Hirv.

Katrin Parve ja teisi Võrumaa tublisid emasid tunnustatakse emadepäeval, 13. mail kell 16 Võru kultuurimajas Kannel. Kontserdil, mis on pühendatud emadele ja vanaemadele, esineb Võru meeskoor ja Põlvamaa meeskoor.

Anneta suveraamatukokku raamatuid!

Tartu loomemajanduskeskus kutsub lahkeid inimesi üles annetama lugemisvara loodava suveraamatukogu jaoks. Oodatud on nii lastele kui ka täiskasvanutele mõeldud kirjandus (juturaamatud, populaarteaduslikud jm ajakirjad, koomiksid jne), mida suvel võrkkiiges lesides mõnus lugeda oleks.

Suveraamatukogu avatakse 20. mail Antoniuse õues. Raamatuid saab tuua Kalevi 15 esimese korruse fuajeesse (avatud E−R 10−17.30, L 10−16) ning Antoniuse õue meistrite maja fuajeesse (Lutsu 3, T−R 12−18).

Pärnakad kutsuvad osalema öörahu algusaja nihutamise küsitluses

Kui oled Pärnu linna või maakonna elanik, külaline või ettevõtja (juriidiline isik), siis osale küsitlusel, mille eesmärk on teha järeldusi erinevate huvigruppide seisukohtadest enne võimalikku öörahu alguse pikendamist.

Erinevad ettevõtjad on teinud linnale ettepaneku pikendada väliürituste kestust kesklinnas ja rannarajoonis ning nihutada öörahu algust kaheksal nädalavahetusel juuni ja augusti vahel (23. juuni-11. august) hilisemaks. Need on 15 reede ja laupäeva ööd, mil öörahu kestus oleks tavapärase kella 24-6 asemel kella 2-6ni.

Küsitlus on anonüümne.

Palun vasta sellele küsitlusele kui oled linna või maakonna ELANIK.

Palun vasta sellele küsitlusele, kuid oled linna või maakonna SUVEKÜLALINE.

Palun vasta sellele küsitlusele, kui oled linna või maakonna ETTEVÕTJA (juriidiline isik).

NB! Varjatud valimi püüdmiseks kasutatakse n-ö lumepallimeetodit. Palun edasta nende küsitluste lingid ka oma tuttavatele, jaga Facebooki seinal jne!

Tegusal talgupäeval osales üle 30 000 inimese

Hetk Pajusi külamaja talgutelt. Foto: Jüri Vester

Enamik talguid üle Eestimaa on edukalt lõppenud. Teeme Ära talgupäev tõi kodudest välja rohkem inimesi kui mullu – vähemalt 30 382 eestimaalast. Talgupäeva meeskond tänab kõiki, kes tulid ühiselt välja ning panid õla alla, et kodukoha ja kogukonna heaks midagi olulist ära teha. Tänase päeva jooksul laekunud talgutagasisidet saab vaadata aadressilt www.teemeara.ee/otse.

Talgupäeva raames toimus kokku 1220 talgut, millest võttis tänase tagasiside põhjal osa 30 382 inimest. Tänavuse talgupäeva aktiivseimaks maakonnaks osutus Harjumaa koos Tallinnaga, kus osales kokku 8032 inimest. Saaremaal osales 3138 inimest, Tartumaal 2546, Pärnumaal 2353, Ida-Virumaal 2219, Läänemaal 1877, Lääne-Virumaal 1511, Järvamaal 1469, Raplamaal 1412, Jõgevamaal 1221, Võrumaa 1135, Viljandimaal 1092, Valgamaal 1086, Põlvamaal 832, Hiiumaal 464. Vaata talgustatistikat siit.

Talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür ütles, et tänane päev näitas taas Eestimaa inimeste hoolivust ja koostöösoovi. „Maailmaparandamiseks ei pea me leiutama uut kõrgtehnoloogilist maailmaparandamiseagregaati. Talgupäeva kogemus näitab, et Eestimaa elukeskkonna parandamiseks ei ole tingimata vaja kümneid tuhandeid eurosid – piisab kümnetest tuhandetest eestimaalastest ja nende hoolivast mõtteviisist. Kui oleme jõudnud sellise mõtteviisini, juhtuvad ülejäänud head asjad juba iseenesest,“ lausus Tüür.

Talgupäeva meeskond helistas täna koos vabatahtlikega rohkem kui tuhandele talgujuhile. „Neid tuhandeid töid ja positiivseid emotsioone sellest vägevast talgupäevast ei saagi üheselt väljendada,“ lausus Tüür. „Teeme Ära talgupäeva meeskond teeb lihtsalt ühe sügava kummarduse kõigile talgujuhtidele ja talgulistele üle Eesti!“ Loe edasi: Tegusal talgupäeval osales üle 30 000 inimese

Põhiteadmised rahaasjadest

“Mulle mõjus hästi, et vanemad mulle taskuraha ei andnud ja meie pere laristada ei saanud – ma pole raha- asjades tuulepea. Kui on ikka oma vaevaga teenitu, siis seda uisapäisa ära ei kuluta,” kirjeldab laulja Koit Toome lapsepõlvekodust kaasa saadud suhtumist rahasse.
Noortele rahaasju selgitavale tarbijaveebile kool.minuraha.ee antud intervjuus kirjeldab Koit Toome, kuidas ta käis taskuraha teenimiseks varases teismeeas suviti
šašlõkirestoranis tööl ning sai isikliku kogemuse varal aimu, et raha saamiseks peab vaeva nägema. Sama mõtet jagab tarbijaveebis ka näitleja Märt Avandi, kes rügas
14aastaselt suvel ehitusel, et kitarri ostmiseks raha koguda.
Nende näidete põhjal võiks sõnastada ühe olulisima nipi, kuidas lastele rahaga ümberkäimist selgitada: omateenitud raha õpetab vastutustundlikkust ja planeerimist
palju paremini kui ema ja isa manitsussõnad, et raha ei tohi niisama laristada.

Küllap on pea kõik lapsevanemad pidanud vaatama lapse paluvatesse silmadesse, kui too õhtul lasteaiast koju tulles nurub endale ilusat Barbiet või vinget Lego-komplekti,
mis oli sõbral lasteaias kaasas. Vanuse lisandudes tulevad nurumisnimekirja Wii, Playstation, nutitelefon, iPad…
Niisiis tuleb rahast, selle väärtusest, osturallidest ja perede erinevatest rahalistest võimalustest rääkida juba lasteaiaeas, sest lapsed puutuvad rahamaailmaga kokku
järjest nooremana. Arvelduskontogi võib avada juba imikule, kuid oma pangakaardi ja õiguse seda kasutada vanema seatud limiitide piires võib laps saada 6–7aasta-
selt. Järelikult peaksid rahaasjade korraldamise põhitõed juba siis enam-vähem selged olema.
Põhitõed on ju lihtsad – tuleb suuta vahet teha oma soovidel ja vajadustel, näiteks kas on vaja suurepäraste tehniliste võimalustega nutitelefoni või piisab ka tagasihoidlikumast mudelist, millega saab helistada, sõnumeid saata ja netis käia. Samuti võiks rääkida, et kui emal-isal raha rahakotist otsa lõpeb, ei saa seda “seina seest” ehk pangaautomaadist piiramatult juurde võtta – kulutada on võimalik vaid nii palju, kui teenid.

Edasi saab lugeda ajakirjast “Märka Last”

Homme algavad Lool Põhja-Eesti meistrivõistlused grillimises

Sel pühapäeval toimub Loo kevadlaadaga koostöös esimene võistlus sarjas Eesti meistrivõistlused grillimises – Grillfest. Kokku korraldab Eesti grilliliit rahvalike meistrivõistluste sarjas kuus regionaalset ja suured lõppvõistlused Pärnus 9. juunil. Võistlema ja pealtvaatajateks on oodatud igaüks, osalemine ja sissepääs on kõikjal tasuta.
Jõelähtme vallavalitsuse ja grilliliidu koostöös läbiviidavad Põhja-Eesti meistrivõistlused grillimises – Grillfest algavad pühapäeval, Loo Kevadlaadal kell 10. Seitsmetunnisel võistlusel süütavad võistlustule 15 võistkonda. Võistluse võitja pääseb 9. juunil Pärnus, Vallikääru aasal toimuvale lõppvõistlusele, kus osaleb 38 võistkonda Eestist ja välisriikidest nii grillimise kui rahvabarbecue kategooriates.

Sel aastal võisteldakse meistrivõistluste sarjas kolmes voorus – Rakvere searibi, Talleggi kanaliha- ja Kaupmehe fantaasiavoorus. Rahvalikus koolitunnis “Eesti rahwa grillikool” tutvustatakse hooaja uusi grillitooteid, avatud on meisterküpsetajate Grillisemude grillirestoran ja kõikjal esinevad head artistid.

“Eesti grilliliit korraldab regionaalseid grillivõistluseid neljandat aastat ja nüüd võime uhkusega öelda, et grillimine on tõeliselt massidesse läinud. Sel aastal on ettevõtete ja sõpruskondade huvi rahvalikel võistlustel osalemiseks sedavõrd suur, et näiteks kahel esimesel, Põhja ja Kesk-Eesti võistlusel, oli lisaks 15 osalevale võistkonnale veel ka ootelehel võistkondi, kahjuks kõik võistlema ei mahugi”, rääkis Eesti grilliliidu juhatuse liige ja peakohtunik Enn Tobreluts.

Võistlussarja “Eesti meistrivõistlused grillimises – Grillfest 2012” toimumiskohad: Põhja-Eesti meistrivõistlused grillimises: 6. mai, Jõelähtme vald, Loo kevadlaadal, Kesk-Eesti meistrivõistlused grillimises: 12. mai, Rapla, (M)Elumessil, Lõuna-Eesti meistrivõistlused grillimises: 19. mai, Valga, Keskraamatukogu platsil, Ida-Eesti Meistrivõistlused Grillimises: 27. mai, Jõhvi, Kontserdimaja platsil, Lääne-Eesti meistrivõistlused grillimises: 2. juuni, Haapsalu, Lossiplatsil, Eesti Saarte Meistrivõistlused Grillimises: 7. juuli, Hiiumaa, Hellamaa rannas. Aasta lõppvõistlus toimub 9. juunil Pärnus, Vallikääru aasal, koostöös toidukultuuri festivaliga hea toidu festival “Grillfest”. 8. juunil peetakse samas paigas rahvusvahelised koolidevahelised meistrivõistlused grillimises – Grillium.

Grilliliidu korraldatavate võistluste eesmärgiks on propageerida isetegevuslikku toiduvalmistamist ja vabas õhus ning heas seltskonnas maitsva ja tervisliku toidu nautimist ning pärjata riigi parimad grillimeistrid.

MoKSi külaliskunstnik Izabela Ołdak paneb Mooste bussipeatuse särama

Mooste Külalisstuudiosse (MoKSi) resideerima tulnud Poola kunstnik Izabela Ołdak maalib üle Mooste bussipeatuse ootekoja. Tema maalingus põimuvad kokku Eesti rahvusmustrid ja kunstniku enda looming.

Aprillis saabus kaheks kuuks MoKSi oma loometööd tegema Izabela Ołdak Poolast, kes pakkus välja, et pisut väsinud välimusega Mooste bussipeatusele võiks anda uue sära. Selleks sai ühendust võetud Mooste vallaga, kes pani kohe lahkelt ka oma õla ettevõtmisele alla. Peale selle on Izabela kutsunud kuulutuste kaudu ka kõiki kohalikke huvilisi kaasa lööma, kommenteerima ja nõu andma. Praeguseks on ootekoja maaling, kus kohalikud rahvusmustrid põimuvad kunstniku käe läbi kompleksseteks ornamentideks, juba osaliselt valmis, Izabela on lubanud selle täiustamist veel jätkata.

Izabela Ołdak on kunstnik-kuraator, kes on huvitatud arhetüüpsetest mustritest ja kordustest. Uurides traditsioonilisi ornamente, loob ta neist uusi ning kasutab neid oma installatsioonides, (seina)maalides ja performance’eis. Peale maalimise kasutab Izabela oma kunstis palju ka Poola traditsioonilist käärilõiketehnikat, luues sel moel imelisi paberornamente. Selliseid lõiketehnikaid õpetas Izabela 28. aprillil MoKSis ka kõigile kokku tulnud huvilistele. Izabela Ołdak töötab MoKSis mai lõpuni.

Mooste külalisstuudio on loovisikute enda eestvõttel toimiv kunstikeskus, mis hõlmab ateljeesid, näitusepindu, töökodasid ja raamatukogu. MoKS tegutseb nii Moostes (külalisateljeed, toiduklubi, õpikojad) kui ka väljaspool seda. MoKSi tegevust rahastavad 2012. aastal Eesti Kultuurkapital, Hasartmängumaksu Nõukogu, Kultuuriministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Põhjamaade Ministrite Nõukogu, Briti Nõukogu, Euroopa elukestva õppe programm Grundtvig.

Allikas: Siiri Kolka, MTÜ Mooste Külalisstuudio, www.moks.ee

Möödub 130 aastat elektri kasutuselevõtu esmamainimisest Eestis

Tartu Eesti Seitung
Täna 130 aastat tagasi kirjutati Peterburis ilmunud ajakirjas ”Elektritšestvo”, et Wiegandi tehas Tallinnas kavatseb gaasivalgustuse asendada elektrivalgustusega. Tegu oli Eestis elektri kasutamise esmamainimisega kirjasõnas.

1882. aastal ilmunud ”Elektritšestvo” andmetel plaaniti elektrivalgustust lisaks tehasele rakendada ka raudteetehastes, mõnel raudteeülesõidukohal ja Kadrioru kuursaalis. Samal aastal märgiti Tartu Eesti Seitungis, et elektrivalgus plaanitakse kasutusele võtta ka Kreenholmi vabrikus. Seitungis kirjutati järgnevat: ”Meie Kreenholmi vabrikut saab seniaegse gaasi tulede asemel varsti elektri valgus valgustama, mis gaasi tulest neli korda odavam ja sada korda valgem.”

Eesti Energeetikaveteranide ühenduse juhatuse esimehe Roomet Hausmanni sõnul on tähtpäev Eesti jaoks mitmes mõttes tähelepanuväärne. “Elektroenergeetika areng juba 130a taguses Eestis oli muljetavaldavalt kiire – Edisoni esimene töökindel elektrihõõglamp valmis 1879 aastal ning juba kolm aastat hiljem räägiti selle rakendamise plaanist Eestis. Paljud hilisemad leiutised on meie maile jõudnud märksa suurema viitega,” kommenteeris sündmust Hausmann.

”Selliseid eesrindlikke tähiseid võib leida veelgi varasemast ajast näiteks 1858 aastal Kreenholmi Manufaktuuri ketrusmasinate käivitamiseks paigaldati kaks 360 HJ 10 m läbimõõduga 100 tonnist metallist vesiratast, mis jäidki tehnikaajaloo võimsamateks maailmas. 1868.a. asendatakse vesirattad 1300 HJ hüdroturbiiniga, mis jäi maailma võimsamaks järgnevaks 27 aastaks kuni anti käiku Niagara hüdroelektrijaam. Tänu kiirele arengule, eriti peale taasiseseisvumist olemegi täna jõudnud sinnamaale, et kasutame kõige kaasaegsemaid ja esmakasutusel olevaid seadmeid ning saame oskusteavet, eriti põlevkivi energeetikas, ka mujal maailmas uhkusega tutvustada,” lisas Hausmann. Loe edasi: Möödub 130 aastat elektri kasutuselevõtu esmamainimisest Eestis

Talgupäeval on kodust välja tulnud üle 20 000 inimese

Hetk tänastel Kadrina saunatalgutelt. Foto: Kadrina Saunaklubi
Tänane üle-eestiline Teeme Ära talgupäev läks kohe hommikust hooga käima ja inimesi on kodudest välja tulnud rohkem kui talguveebi kirja pandud. Lõunaks talgupäeva staapi laekunud esmase info kohaselt osaleb talgutel üle Eesti kindlasti rohkem kui 20 000 inimest. Värsket talgutagasisidet saab jälgida talguveebist aadressil www.teemeara.ee/otse, kus info uueneb pidevalt kogu päeva vältel.

Talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liikme Tarmo Tüüri sõnul koguneb talgupäeva staapi kuhjaga uusi muljeid ja emotsioone käimasolevatelt talgutelt. „Tunda on, et taas toimub üle Eestimaa üks mõnus talgupäev – inimesed on kokku saanud, naudivad värsket õhku ja koostegemise rõõmu,“ lausus Tüür. „Talgupäeva meeskonnal on tõesti hea meel, et maikuu esimene laupäev on kujunemas iga-aastaseks hoolimise päevaks – päevaks, mil inimesed näitavad välja oma hoolivust kodukandi ja kogukonna suhtes!“

Hommikul alustatud talgutel peetakse paljudes kohtades lõunapausi. Tänavuses menüüs on lisaks talgusupile väga levinud talgupannkoogid ja kringel, mitmel pool lähevad koogid just ahju. Traditsioonilise talgusupi asemel pakutakse mitmel pool ka teisi maitseelamusi, Mustamäe talgutel on näiteks turgutuseks heeringavõileib.

Lõunasupi kõrvale puhutakse omakandi jutte või kuulatakse sajandivanust talgulugu vastilmunud talgulugude kogumikult. Sel aastal ongi kõlama jäänud, et talgulugude jutustamine ja talgupärimuse jagamine on saanud ühise päeva lahutamatuks osaks.

Enamik talgujuhte kiidab ilma ja kinnitab, et kohale on tulnud rohkem inimesi kui arvatud – eriti noori, kuid ka palju eakamaid, sest talgud vanust ei tunnista. Paljudest talgukohtadest on laekunud positiivne kommentaar prügi vähenemisega seoses. Ja esile on tõstetud sedagi, et talgud on kõigile tõepoolest väga ühendav kogemus. Loe edasi: Talgupäeval on kodust välja tulnud üle 20 000 inimese

Tuhanded talgulised osalevad täna talgupäeval üle Eesti

Mulluse talgupäeva algus Keilas: tööhoos on Miikaeli koguduse esimees Margus Välja. Foto: Valdur Vacht
Täna toimub ühine Teeme Ära talgupäev, mille raames korraldatakse üle Eesti kokku 1216 talgut. Varahommikuse seisuga on end talgutele kirja pannud 16 543 talgulist. Vaatamata väikesele hommikusele vihmasajule mõnes Eestimaa nurgas kutsub talgupäeva korraldusmeeskond kõiki inimesi kodust välja tulema, et pere ja sõpradega koos midagi kodukandi ja kogukonna heaks ära teha.

Kõige rohkem talguid peetakse Harjumaal ja Tallinnas, kuhu plaanitud 252 talgule on end kirja pannud üle 4000 inimese. Eriti aktiivselt osaletakse talgupäeval Saaremaal, kus toimub 133 talgut, millele on end kirja pannud ligi 2000 talgulist. Samuti Tartumaal, kus 110 talgule on registreerunud üle 1200 talgulise. Rohkem kui 1200 inimest on talgutel kirjas ka Läänemaal, Pärnumaal ja Ida-Virumaal. Lääne-Virumaal ja Järvamaal on registreerunud talgutele üle 800 inimese, Valgamaal ja Raplamaal on end kirja pannud üle 600 inimese.

Neile, kes sõidavad talgutele ühistranspordiga, pakub Edelaraudtee 5. mail võimalust sõita talgutele rongiga 50% odavamalt. Soodustus kehtib kõigile, kellel on rongi tulles kaasas talgutöövahend (luud, labidas, reha vms aiatööriist) või töökindad. Kõik need, kel sõlmitud Edelaraudteega ID-kaardiga Püsireisijaleping, saavad talgutele sõita päris tasuta.

Esimesed talgulised alustavad tööd kell 9, enamik talguid algab kell 10 või kell 11, mõned talgud peetakse pärastlõunal või õhtupoolikul ja mõned ka pühapäeval. Talgupäeva meeskond koos Tehnilise Järelevalve Ameti ja Päästeametiga kutsuvad talgulisi teada andma ohtlikest katmata kaevudest päästeala infotelefonile 1524.

Talgupäeva käiku saab jälgida nii Vikerraadio talguprogrammi kui Kuku Raadio talgusaadet kuulates. Vikerraadio talguprogramm on eetris kl 10-11 ja kl 12-14, Kuku Raadio Ilmaparandaja saade on eetris kl 14-15. Loe edasi: Tuhanded talgulised osalevad täna talgupäeval üle Eesti

Iisraelis avatakse Eesti ehtekunstnike näitus

Eesti Kunstiakadeemia Ehte- ja sepakunsti osakonna tudengid ning rühmitus õhuLoss avavad 10. mail Iisraelis Tel Avivis Shenkari Tehnika- ja Disaini Kolledži kutsel ehtenäituse RITUAAL.

Eesti Kunstiakadeemia Ehte- ja sepakunsti osakonna tudengid ning rühmitus õhuLoss maabuvad oma teostega Iisraeli, et mõtestada läbi rituaali-temaatika Eesti ehtekunsti olemust ning tutvustada meie hingelist kultuuriruumi. Tegu on ühe mahukama eesti ehtekunsti näitusega väljaspool Eestit üldse – eksponeeritud on ligi 150 ehte- ja sepakunsti tudengite, õppejõudude ning vilistlaste viimasel kümnel aastal loodud teost. Näituse fookus on kontseptuaalsel ja uuenduslikul unikaal-loomingul.

ÕhuLossi liikmed (professor Kadri Mälk, Tanel Veenre, Piret Hirv, Eve Margus-Villems, Kristiina Laurits, Villu Plink) on tihedalt seotud Eesti Kunstiakadeemiaga ning neli neist on ka ehte- ja sepakunsti osakonna õppejõud. Näituse raames toimub 8. mail Shenkari Kolledžis professor Kadri Mälgu ja Tanel Veenre loeng Eesti kaasaegsest ehtekunstist. Lisaks viivad Piret Hirv ja Tanel Veenre läbi ka viiepäevase töötoa.

Rituaali korrastav ja süvitsiminev toime, mis aitab mõtestada minapilti ning haakida end ühisteadvusega, on valitud selle näituse teemaks avamaks eestlase identiteeti ja lokaalset eripära. Loe edasi: Iisraelis avatakse Eesti ehtekunstnike näitus

Homme tuleb vägev talgupäev

Homme  tõotab tulla üle Eesti vägev talgupäev. Reede keskpäevase seisuga on kavas 1185 talgut, kuhu on end osalejana kirja pannud juba üle 15 000 talgulise ja neid lisandub pidevalt. Vajalikud ettevalmistused talgupäeva õnnestumiseks on tehtud. Kõik inimesed, kes otsustavad viimasel hetkel talgupäeval osalemise, saavad end veel kirja panna talguveebis aadressil www.teemeara.ee või ka homme lihtsalt kohale tulla. Talgupäevalistel palutakse ühtlasi teada anda ohtlikest katmata kaevudest päästeala infotelefonile 1524.

EMHI andmetel tuleb talgupäeval järjest paranev kevadilm: hommik on pilvine ja vihmane, pärastlõunal pilvisus hõreneb ja sajuhood jäävad harvemaks. Edelatuul tugevneb 5-10, pärastlõunal puhanguti 14-16 m/s. Õhutemperatuur on 11..16°C, tuulepealsel rannikul jahedam.

Teeme Ära talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür ütles, et tuhanded inimesed tulevad homme kodudest välja, et midagi ühiselt ette võtta ja ära teha ning koosolemisest rõõmu tunda. „Homme on meil kõigil hea võimalus näidata, et hoolime oma ühisest elukeskkonnast ja oma Eestimaast. Kerge on näidata näpuga ja öelda ’Tehtagu ära’, aga see ei ole edasiviiv! Suur rõõm on näha, et tehtagu-mõtteviisi on samm-sammult asendamas ’teeme ära’ suhtumine,“ rääkis Tüür ja lisas, et hooliva suhtumise väljanäitamine on lihtne. „Piisab kui teete omale homme hommikul pudeli punasesõstramahla ja kotletileiva, võtate pere ja sõbrad ühes ning sammute oma kodukandis peetavatele talgutele!“
Loe edasi: Homme tuleb vägev talgupäev

KÜSK toetab vabatahtliku tegevuse arendamist

Tänasest ootab Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK taotlusi) vabaühenduste tegevusse vabatahtlike kaasamise suutlikkuse tõstmise taotlusvooru. Taotluste esitamise tähtaeg on 22. august kell 15.

Sellega toetatakse vabaühenduste tegevuses  püsivalt osalevate vabatahtlike oskuslikule kaasamisele suunatud projekte, mille eesmärkideks on

– vabaühenduste tegevuses enamate, sh senisest erineva profiiliga vabatahtlike teadlik kaasamine ja kinnistamine
– vabatahtlike leidmise, juhendamise ja motiveerimise suutlikkuse kasv vabaühendustes;
– vabatahtliku tegevuse olulisuse teadvustamine ühiskonnas.

Toetatava projekti eelduseks on vabaühenduse poolt eelnevalt koostatud vabatahtlike värbamise kava olemasolu,  mis esitatakse koos taotlusvormiga ning mida
täiendatakse projekti elluviimise ajal. Toetatava projekti tulemusena peab vabaühenduses käivituma  regulaarne vabatahtlike kaasamine ühingu põhikirjaliste eesmärkide elluviimisele kaasaaitavatesse tegevustesse ning  nende kinnistamine ühingu tegevusse.

Toetussumma piirmäär ühe taotluse kohta on maksimaalselt  6500 eurot. Toetuse maksimaalne määr on 90% projekti eelarve abikõlblikest kuludest.

Teave toetustingimuste kohta, taotlusvormid ning muu taotlusvooru info aadressil: http://www.kysk.ee/?s=945

Aitame valida Eest ime!

Rein Siku juhitaval Eesti Päevalehe Eesti ime otsingul ajab üks ime praegu teist taga. Selleks, et välja valitud saaks ikka õige ime, kutsub Sikk kõiki üles soovitama imede kandidaate hääletama juba välja selekteeritud imede poolt.

Uus imekandidaate saab soovitada siin: http://www.epl.ee/eestiime/

Sel nädalal saab hääle anda järgmiste imede poolt:

 

Viia-Jaani talu Põlvamaal kutsub labürindikäimisele

Iga aasta maikuu esimesel pühapäeval jalutavad inimesed kell 13 labürintides, et luua kogu maad kirgastav rahulaine, mis saab jõudu esilekerkivast rõõmust ja kirest. Võimalust osaleda üritusel “Kõnni ühena kell üks”, et sooritada ümber maakera kulgev rahuliku energia laine, pakub ka Ihamarus asuv Viia-Jaani Labürinditalu, kus algusega kell 19 toimub labürindipäevale ja täiskuule pühendatud meditatsiooniõhtu koos laulvate kristall-helikaussidega.

Algas Natura 2000 erametsamaa toetuse taotluste vastuvõtmine

Kuni 21. maini 2012 võetakse erametsaomanikelt vastu taotlusi Natura 2000 metsa toetuse saamiseks. Toetusega kompenseeritakse erametsaomanikele Natura 2000 alal asuva metsa majandamisel looduskaitseliste piirangute tõttu saamata jääv tulu.

Toetuse taotlusi võtab Erametsakeskus vastu 2. – 21. maini ja hilinenult kuni 15. juunini (siis vähendatakse toetust 1% iga hilinenud tööpäeva kohta). Taotluse saab esitada e-PRIA portaali kaudu, posti teel, e-posti teel ja tuua ise kohale. Taotlus tuleb esitada igal aastal uuesti.

Maakondades aitavad taotlusi täita piirkondlikud tugiisikud ja metsanduskonsulendid http://www.eramets.ee/taotluse-taeitmine-maakondades .

Toetuseõiguslike alade kaart asub Maa-ameti kaardirakenduses http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis?app_id=EMK&user_id=at (Kaardiserver>>Natura metsatoetused).

Aprillis toimunud koolituste ettekannetega saab tutvuda http://www.eramets.ee/ettekanded .

Toetuse määr piiranguvööndis, hoiualal ja projekteeritaval alal on 60,08 eurot hektari kohta aastas. Toetuse summa ühe hektari sihtkaitsevööndis asuva metsa kohta on 109,93 eurot. Tegemist on Eesti Maaelu Arengukava 2007-2013 meetmega 2.7.

Taotluste esitamine:

e-PRIA portaalis: http://www.eramets.ee/e-teenused

Maavalla koda otsib häid hiiefotosid

Mullune võidufoto Ain Raalilt

Algab kuvavõistlus Maavalla hiied 10225, kuhu oodatakse fotosid hiitest ja teistest looduslikest pühapaikadest nii Maavallast kui ka piiri tagant. Võistluse eesmärk on väärtustada ja tutvustada ajalooliste looduslike pühapaikade kultuuri- ja looduspärandit, jäädvustada nende hetkeseisund ning suunata inimesi pühapaikasid külastama ja hoidma.

Võistluse üldarvestuse peaauhind on 500 eurot ning kuni 16-aastaste peaauhind 250 eurot. Lisaks jagatakse välja hulk eriauhindu järgmistes rühmades: püha puu, kivi, veekogu, annid, hiie valu, Vana-Võromaa, Virumaa, saared, muinsuskaitse, looduskaitse ning maailma pühapaigad.

Tänavu viiendat korda toimuval võistlusel on mitmeid uuendusi. Esmakordselt on oodatud ka mujal maailmas tehtud ülesvõtted. Looduslikke (mitte ehitatud) pühapaiku võib kohata paljude põliste rahvaste juures ning need kuuluvad inimkonna ühispärandisse.

Esmakordselt on osalejatel võimalus määrata oma võistlustöö soovi korral Creative Commons rahvusvahelise vabakasutuse litsentsi alla ning osaleda seega eestikeelse võrguentsüklopeedia Vikipeedia koostamises. Kaitse all olevate pühapaikade vabakasutusse antud ülesvõtted annetab Maavalla koda eestikeelsele Vikipeediale. Sellised ülesvõtted avaldatakse keskses failivaramus Wikimedia Commons ning neid kasutatakse Eesti pühapaikade teemaliste artiklite ilmestamiseks.

Võistlus kestab kuni 31.10.2012 ning Võitjad kuulutatakse välja 17.11. Tartus toimuval hiie väe tunnustamissündmusel.

Hiite kuvavõistluse korraldavad Maavalla koda, Hiite Maja SA, Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus ning MTÜ Wikimedia Eesti.

Võistlust toetavad Kehrwieder, Maaleht, Loodusesõber, Eesti Loodus, Maakodu, Võro Instituut, Uma Leht, Tihuse hobuturismitalu, Krautmani tervisekool, looduslike pühapaikade riiklik arengukava, Kultuuriministeerium, Siseministeerium, Keskkonnaamet ning Muinsuskaitseamet.

Rahvusvahelise looduskaitseliidu (IUCN) hinnangul on looduslikud pühapaigad inimkonna ning ka Eesti vanimad looduskaitsealad. Eestis on teada ligikaudu 600 suuremat maa-ala hõlmavat hiiepaika, ligikaudu 2000 püha kivi, puud ja allikat ning 700 ristipuud. Pühapaikasid leidb kõikides maakondades ja kihelkondades ning paljudes külades. Valdav osa meie pühapaikadest on ohustatud, riikliku kaitse alla kuulub neist ligikaudu 15%.

Savvusanna-raamadu kaejatsi ja tsõõriklaud Räpinän

Lehekuu 17. pääväl alostusõga kell 15 om Räpinä liinan Põlvamaa Keskkunna-ammõdi majan (Kalevi 1A) vahtsõ savvusanna raamadu vällänäütämine. Värviline, hulga piltega raamat “Mi uma savvusann” kõnõlõs vana Võromaa ja Setomaa suidsusannust ni sannakombist.

“Nii ku kõik mi elo om kõge muutuman, muut aig ka sannu ja sannakombit. Suidsusann om tan maanukan viil siiäni püsünü. Raamatun näüdätäski päämidselt prõllatsid sannu ja kõnõldas seoao kombist, a vällä tulõ ka köüdüs inneskiidsi aigõga” and lühkü seletüse raamatu kokkopandja ja kunstnik Margna Epp.

Raamadu andsõ vällä Võro Selts VKKF. Raamadu kokkopandmist ja trükmist omma tugõnu MTÜ Hinokad, Kultuuriministeerium Vana Võromaa kultuuriprogrammist, Eesti Kultuurkapital, Piiriveere Liider LEADER-programmist, Võro Instituut.

 

Inne esitlüst, kellä 13 aigu tulõ saman paigan kokko võrokõisi tsõõriklaud, kon kõnõldas vana Võromaa savvusannakombidõ püsümisest ja UNESCO esindüsnimekirja päsemises tarviliisi plaanõ tegemisest. Tsõõriklavva hõikas seokõrd kokko savvusanna kuuntüükogo. Tsõõriklavva ümbre omma võrokõsõ uma kultuuriasju arotanu 2006. aastagast pääle, seokõrd om kolmõtõiskus kõrd kokko saija.

Tsõõriklavva ümbre arotama ja raamatukaejatsilõ oodami kõiki, kinkalõ kodokotusõ kultuuriperändüse hoitminõ tähtsä om ja savvusannu teema huvvi pakk.

Massu ei küsütä! Päivä avitasõ kõrralda Vana Võromaa kultuuriprogramm, Võro maavalitsus ja Põlvamaa Keskkunnaamõt.

Õpilasmalevas saavad suvel tööd ligi 5000 noort

Haridus- ja teadusministeerium eraldas Hasartmängumaksu Nõukogu otsuse alusel 2012. aastaks pea sada tuhat eurot malevate korraldamise ja arendamise toetamiseks, mille arvelt Eesti Noorsootöö Keskuse poolt kokku kutsutud õpilasmalevate nõukoda tegi ettepaneku toetada 46 malevakorraldajat.

Eesti suurim malevakorraldaja on sel suvel MTÜ Pärnumaa Õpilasmalev, mis koordineerib 1249 noore töölesaamist. Palju malevakohti vahendatakse noortele ka Tallinna linna SA Õpilasmalev kaudu (575 kohta).

„Tänu riigi toetusele ning tublidele malevakorraldajatele on malevate liikumine aastast aastasse kasvanud — malevakogemust pakutakse keskmiselt 5000 noorele aastas,“ sõnas Eesti Noorsootöö Keskuse avalike suhete juht Jaanika Palm.

„Riigi kui õpilasmalevate rahastaja jaoks on oluline, et noored on turvalises keskkonnas koos asjatundlike noorsootöötajatega ning saavad teadmisi tööseadusandlusest ja omandavad tööharjumuse, mis kindlasti on tulevikus konkurentsieeliseks tööturule sisenemisel,“ selgitas Palm.

Enamus toetust saavatest malevarühmadest on linna malevad ehk ööbimiseta malevarühmad (78%), kuid võimalik on töötada ka ööbimisega malevates.

Taasiseseisvunud Eestis on õpilasmalevad praegusel kujul tegutsenud alates 1993. aastast.

Koondprojekti „Noortemalevad 2012“ koordineerib haridus- ja teadusministeeriumi hallatav riigiasutus Eesti Noorsootöö Keskus, mis teeb koostööd valitsus- ja noorsootööasutustega, kohalike omavalitsustega, noorteühingute ja teiste institutsioonidega, et arendada noortepoliitikat ja noorsootööd, pakkudes selleks väärtuslikku nõu ja teavet ning esindades, teadvustades ja kaitstes noortevaldkonna huve ning väärtusi.

Rahvusraamatukogus etendub Kivirähki “Kaheksa varbaga kuningas”

Elukunstnik Valdeku unistuseks on mängida kuningas Leari. Paraku näib, et kaks amputeeritud varvast ning liiga kirevalt elatud elu on sellele plaanile kriipsu peale tõmbamas. Kuid Valdek ei vannu alla ning nii saab teatrilavaks haiglakoridor ning partneriks lihtne sanitar, kelle täita on kõik ülejäänud rollid peale kuninga. Miks ka mitte, Leari võib tegelikult mängida kõikjal. On öö, on teater ja on inimesed, kes on suuremad, kui nende saatus.
– Andrus Kivirähk

Esietendus 10. mail 2012
Rahvusraamatukogu Konverentsikeskuse suures saalis

Autor          Andrus Kivirähk
Näitejuht   Kalju Orro
Sanitar        Piret Kalda
Valdek         Arvo Kukumägi

Info etenduste ja piletite kohta Piletilevist!

Tagakülas peetakse Aafrika-teemalist talgupidu

Kui tuleval laupäeval, 5. mail talgutööd tehtud ja saunas käidud, siis on aeg sammud seada heasse seltskonda. Seekord viivad meie rajad kaugesse Aafirkasse, et aga õhtuks kohale jõuaksite, siis peatuspaik on Võrumaal Tagakülas Kungla seltsimajas kell 19. Kui on üles leidmisega raskusi, siis kindlasti võta allpool olevate kohalike naistega ühendust.

  • Kell 19.00 algab töötuba, kus valmistatakse aarfikapäraseid toite õhtuks.
  • Kell 20.30 lüüakse aafrika trummid põrisema töötoas, mida juhendab madam Marju.
  • Tantsime ja tatsume nii et tallad tulised.
  • Kell 19 on kohal madam Anneli, kes aitab näole maalida aafrika jumet ja mustreid.
  • Et see kõik ka sulle maitset ja rõõmu valmistaks – võta kaasa veidi kõlisevaid hõbemünte, kui aga hõbedaga kitsas, siis sobivad ka mõned euromündid.
  • Lastele filmiõhtu Lõvikuninga seltsis. PS. Lapsed on oodatud Lõvikuninga riietus stiilis ning täiskasvanud – olge lõbusad ja loomingulised!

Kui tekkis küsimusi, siis selgitusi nõua Piretilt (505 2802), Annelilt (517 0185) või Enelt (529 8394).

Vaata ka sündmuse Facebooki lehte!

Muuseumiööl avatakse Rahvusraamatukogus hoidlad ja vaadatakse filmi

Laupäeval, 19. mail leiab aset juba kaheksandat korda üleeuroopaline Muuseumiöö, mis sellel aastal pühendatud Eesti filmi 100. aastapäevale ja kannab pealkirja “Öös on kino” Rahvusraamatukogu on valinud muuseumiöö programmi filmi “Tallinn pimeduses”, mis filmitud osaliselt Rahvusraamatukogu ees vahetult pärast uue maja valmimist 1992-1993. aastal. Lisaks on muuseumiööl hea võimalus giidi juhendamisel tutvuda raamatukogu hoidlate- ja lugemissaalidega ning leida end köitemärgiste maailmast.

MUUSEUMIÖÖ KAVA

  • 19.15-21.15 linastub suures konverentsisaalis nostalgiahõnguline musta huumoriga vürtsitatud põnevik “Tallinn pimeduses” (1993), mis viib vaataja 1991. aastasse, kui taasiseseisvunud Eestile tagastatakse kullavarud (triljon krooni), mille vene maffia otsustab röövida. Plaani teostamiseks kasutatakse naiivse elektriku Toivo (Ivo Uukkivi) abi, kelle ülesandeks on kogu linn kesköötunnil pimendada. Lisaks Ivo Uukkivile, kellele see oli esimene filmiroll, löövad kaasa vene maffiategelasi kehastavad Peeter Oja, Tõnu Kark, Jüri Järvet ja Enn Klooren. Filmi lavastas 1993. aastal Soome lavastaja Ilkka Järvilaturi, stsenarist on Paul Kolsby ja operaator Rein Kotov. Filmi on saatnud edu „Sundance’il” ja Thessaloníki rahvusvahelisel filmifestivalil. Filmile eelneb kohtumine tegijatega, kus võimalus näha “ehtsat” kullakangi.

EKSKURSIOONID

  • 18.00 ja 21.30 toimuvad eestikeelsed ekskursioonid lugemissaalides. Giidi juhendamisel saab teha ringkäigu raamatukogu lugemisalas ning tutvuda lugemissaalide ja neis peituvate aaretega. Põhjalik ja pikem tutvustus tehakse 8. korruse muusika- ja filmisaalis.
  • 19.00, 20.00 ja 21.00 toimuvad eestikeelsed ekskursioonid hoidlates. Igal eespool nimetatud täistunnil algavad ekskursioonid raamatukogu kulissidetagusesse maailma, mis lugejale jääb tavaliselt suletuks.

Kuna kohtade arv ekskursioonidele on piiratud, siis palume hoidlate ja lugemisala külastamiseks eelnevalt registreeruda e-posti aadressil Mari.Orro@nlib.ee või tel: 630 7524 hiljemalt 17. maiks.
Ekskursiooni osalejatel palume koguneda enne algust infoleti juurde.
Lugemisalasse juurdepääs giidi saatel.

NÄITUSED

  • 19.30, 20.30, 22.00 toimub harulduste kogu näitusesaalis näituse “Eesti köitemärgised 1840-1940” tutvustus, kus tutvustusele lisaks saab vaadata filme raamatute köitmisest ja restaureerimisest ning välja on pandud raamatuköitjate töövahendid, mis kasutusel tänapäevalgi.
  • 18.00-23.00 fuajees on avatud näitus “Esimest korda Londonis”, kus lastel võimalus joonistada olümpiateemalisi pilte ja osaleda Eesti Spordimuuseumi korraldatud joonistusvõistlusel.

Muuseumiööl on avatud kohvik ja raamatupoed. Raamatukogu on avatud külastajatele kuni kell 23.00.