Sindi Avatud Noortekeskuse korraldatav traditsiooniline Sindi võimlemlemispidu toimub sel aastal Sindi Seltsimajas 31.märtsil algusega kell 13. Nagu tavaks, osalevad Sindi võimlemispeol selgi aastal Pärnu, Kilingi-Nõmme, Uulu ja Sindi iluvõimlejad. Võimlemispidu kestab poolteist tundi ja on tasuta. Esinevad iluvõimlejad rühmakavade, tantsude ja individuaalkavadega. Parimad iluvõimlejad selgitatakse vanuserühmde kaupa.
Viktor Kaarneem
Kuu: märts 2012
Tarbijakaitseamet hoiatab inimesi liitumast Sergey Mavrody püramiidskeemiga
Tarbijakaitseametile teadaolevalt on Eestis taas avaldatud üleskutseid liitumiseks Sergey Mavrody püramiidskeemiga MMM. Amet soovitab tarbijatel neid üleskutseid eirata. Sarnased üleskutsed avastas amet esimest korda eelmisel aastal. Reklaamides toodud telefoninumbrile helistades pakuti inimestele võimalust liituda püramiidskeemiga raha teenimise eesmärgil. Püramiidmüügiskeem ehk siis müügiskeem, milles osalemisel tarbija tasub võimaluse eest saada hüvitist peamiselt teiste tarbijate süsteemi kaasamisest, mitte kaupade või teenuste müügist või tarbimisest, on tarbijakaitseseaduse järgi eksitav ja keelatud kauplemisvõte.
Tarbijakaitseamet kutsub ka korteriühistuid üles selliseid reklaame eemaldama ning majaelanikele hoiatavat infot jagama.
Siseveekogudel on jääle minek alates homsest keelatud
Reedest, 30. märtsist on Päästeameti peadirektori käskkirjaga keelatud minna siseveekogude jääle. Kevadised sulailmad on jää Eestis nõrgaks muutnud ja sellele minek on eluohtlik.
Päästjad paluvad täiskasvanutel keelata lastel jääle minek ja hoida neil veekogude juures silm peal. Lapsed ei oska hinnata riske ja põnevana tunduv seiklus võib väga lihtsalt lõppeda surmaga.
Kalameestele tuletame meelde, et kirest õngitsemise vastu ei tohiks ohtu seada oma elu. Jäisesse vette sattunud inimese uppumise põhjus pole vähene ujumisoskus, vaid just külm vesi, mis tegutsemisvõime halvab. Neljakraadisesse vette kukkudes kaotab täiskasvanu teadvuse minutitega, laps veelgi kiiremini.
Päästeamet
Evelin Ilves kohtus Muhu ja Valjala põhikoolide õpilastega
Evelin Ilves külastas Muhu ja Valjala põhikooli, kus kohtus õpilastega ning kiitis kooli kokkade tervislikke roogasid.
Ta proovis Muhu Põhikoolis õpilastele pakutavat koolitoitu ning uuris, kuivõrd kasutab Muhu kool söögi valmistamiseks kohalikku toorainet, milliseid roogasid seal valmistatakse ning kui keeruline on kooli menüüd planeerida ja toiduaineid tellida. Evelin Ilves sai kaasa ka Muhu põhikooli laste lemmiksöögi – eksootilise azuu – retsepti.
Jaanuaris külastas Evelin Ilves Põlva valla Rosma külas waldorfkooli õppeplaani järgi tegutsevat Johannese kooli ja lasteaeda. Detsembris külastas presidendi abikaasa Vääna Mõisakooli, kus rääkis õpilastele tervislikust toitumisest ning tutvus sealse koolisöökla ja raamatukoguga ning veebruaris tutvus Evelin Ilves Rae vallas asuva Jüri Gümnaasiumi õppuritega.
Terve Pere Kool kutsub viiendasse tundi
Loeng on pilditeemaline – millest räägivad laste joonistused ja mis on waldorfpedagoogikal asja religiooniga. Loengu viib läbi kogenud pedagoog Heli Kudu. Järgneb arutelu waldorflasteaia loomise võimalustest Võrru.
Osalema on oodatud väikelaste emad-isad, vanaemad-vanaisad, lasteaiaõpetajad ning kõik teised huvilised. Loengu tasu annetuslik (2-5 EUR). Lastel on võimalus mängida sealses lasteaias.
Võrus tegutsevas Terve Pere Koolis otsime ja jagame innustavaid teadmisi ning kogemusi väikelapse arengu mõistmiseks ja suunamiseks, et kasvada koos rõõmsateks ja loovateks isiksusteks – terveks pereks.
Kui soovid panustada Võrumaa esimese waldorflasteaia loomisse, võta ühendust!
Lisainfo:
Pille Sõrmus, e-post pille.sormus@gmail.com, tel 566 95364
Mari Peetsalu, e-post mari@maailmad.ee, tel 510 1819
Maailmakoristuse meeskond innustab prügi kaardistama
Teeme Ära Maailmakoristuse meeskond kutsub koostöös talgupäeva eestvedajatega eestimaalasi kaasa lööma prügikaardistamise talgutel, mis algavad aprillikuus ja kestavad sügiseni.
2008. aastal toimunud Teeme Ära prügikoristustalgud aitasid luua ühist arusaama, et puhta elukeskkonna loomisel on oluline meie kõigi panus. Prügikaardistamise talgute eesmärk on juhtida eestimaalaste tähelepanu prügistamise probleemile ning ühtlasi välja selgitada Eestimaa metsade, teeäärte ja teiste paikade prügistatuse olukord täna – neli aastat pärast prügikoristustalguid.
Teeme Ära Maailmakoristuse meeskond valmistas globaalselt kasutatava prügikaardi, mis võimaldab koristamist vajavad paigad kaardile kanda igas maailma punktis. Prügi saavad eriti mugavalt kaardistada iPhone’i ja Android telefonide omanikud, laadides selleks alla tasuta tarkvaralahenduse. Kui nutitelefoni käepärast ei ole, saab kaardistada ka fotokaamera abil või tavalist paberkaarti abiks võttes ning koristamist vajavad kohad hiljem online-prügikaardile märkides. Loe edasi: Maailmakoristuse meeskond innustab prügi kaardistama
Avalda arvamust, aga mille kohta?
Aksel Lõbu,
noor ajakirjanik
Sa oled noor (isehakanud) ajakirjanikuhakatis ja tahad kirjutada arvamusartiklit mõnest aktuaalsest teemast. Palju õnne! Ühiskondlikest diskussioonidest hetkel puudust ei tule. Tegelikult on praeguse veel üürikese aastanumbri sees neid olnud kõvasti rohkem, kui on jõutud lõpuni viia.
Inimestel ei jää muud üle, kui leppida lahendamata jäänud aruteludega, sest uued juba tulvavad peale. Taustal vanad vaikselt vindumas, kuni keegi suvatseb neid uuesti üles puhuda.
Vajadus olla üliaktuaalsed
Ahjaa, mäletate veel, et midagi oli kõrgharidusreformiga? Gümnaasiumivõrgu teema kerkis hetkeks sügavustest uuesti esile. Justkui meenuks sõna intellektuaalomand… Mis kompromissideni jõuti? Kuidas oli elamislubade, aukohtute, siseopositsiooni, ministrite retoorikaoskusega ja nii edasi ja nii tagasi? Kes oskab peast öelda, mis kuupäeval õpetajad streikisid? Küll oskavad aga kõik öelda, mitu tuhat inimest või vähemalt kui suur protsent hääletas Tallinnas tasuta ühistranspordi poolt ning muidugi kui imeliselt hea või paha-paha see on. Aga seegi on nüüd hääletusega paika pandud, vaja on uut teemat. Kui hästi läheb, jätkame mõnega sealt, kus pooleli jäime.
Ega „tavaline“ tööinimene ei taha ja ei jõuagi seda kõike mäletada ning seda pole mõtet talle pahaks panna. Igaühel omad huvid, kõigiga ei jaksa ju kaasa muretseda. Kui kõnealune inimest otseselt kuidagi ei mõjuta, määrab huvi teema vastu isiklike elementide kombineerumine. Mida ma tean sellest? Kas see on minu meelest ühiskonnale oluline teema? Kuidas see mõjutab mu lähedasi? Eesti on väike. Statistiline tõenäosus on (usu või ära usu), et sa ilmselt tead kedagi, keda teema siiski puudutab. Loe edasi: Avalda arvamust, aga mille kohta?
Teeks õige planeerimistalgud?
Maie Kiisel,
Tartu Ülikool, ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
Kohaliku omavalitsuse koosolekusaal on täidetud sumiseva rahvamassiga. Planeerimisametnik püüab sellest üle rääkida kiledaks kiskuvat häält veelgi tõstes. Sassimineku vältimiseks püüab ta otsuse keerukaid põhjendusi otse paberilt ette lugeda. Ühes saali servas võtab toimuvat üles kollase meedia esindaja. Talle annab parasjagu intervjuud kohaliku muinsuskaitseseltsi esindaja, kes on ilmselgelt endast väljas: “Kohalikele inimestele ei meeldi linnakesse rajatav tankla – see rikub ära kesklinna miljöö”. Kohaliku omavalitsuse esindaja: “Aga just tankla oli see, mida linnaelanikud ise soovisid!” Sellelt detailplaneeringu avalikult arutelult minnakse laiali segaduses, ärritunult, lausa sõjaplaane koostades.
Veidi aega hiljem on sama ruum täidetud kohvilaudadega, mille taga on istet võtnud endised vihavaenlased – muinsuskaitse seltsi ja omavalitsuse esindajad, ettevõtjad ja linnaelanikud, kohvikupidajad ja lapsevanemad… Kõneteemaks: mida me oma linnakeskkonnalt üleüldse soovime? Üllataval kombel ei tõuse sumin ruumis eriti kõrgele, kuigi laudade taha kogunenud seltskond arendab mõtteid läbisegi. Ka staarreporterit pole kusagil näha, ilmselt on ta liitunud mõne laudkonnaga. Saalist õhkub inspiratsiooni.
See olukirjeldus ei pärine reaalsest detailplaneeringust, vaid selle järelemängimisest kooliruumis kahes erinevas vormis. Kuigi erinevates rollides linnaelanike põhihuvid tegelikult ei muutunud – ja ka kõnealune tankla püstitati, kuigi teise, sobivamasse kohta -, jõudsime järeldusele, et inimeste võime ühisosa näha ja konsensusele jõuda sõltub sellest, kuidas kaasaja loob osalejatevahelisi suhteid ja kaasarääkimisvõimalusi. Kahjuks kasutatakse planeerimismenetluses inimeste teavitamiseks ja kaasamiseks igal pool üsna ühesuguseid võtteid. Ja menetluseväliselt arutelusid reeglina ei toimugi. Loe edasi: Teeks õige planeerimistalgud?
Haanjas tuleb loeng kaksleelsuse mõjust lapse arengule
Neljapäeval, 29. märtsil kell 14.00 saab Haanja rahvamajas kuulata loengut “Kakskeelsuse mõjud lapse kõne arengule”. Lektor TÜ eripedagoogika osakonna õppejõud Merit Hallap. Ürituse korraldajaks on Haanja kooli hoolekogu. Pärast loengut saab esitada lektorile küsimusi, avaldada oma arvamust kohaliku keele õpetamise kohta koolis/lasteaias ning kuulata teiste arvamusi. Kindlasti on oodatud lapsevanemad, pedagoogid ja kõik teised, kes tahavad kooli arengu suunamisel kaasa rääkida.
Üritus kestab u 2,5 tundi.
Allikas: Einike Mõttus
Rosma koolis sel laupäeval lahtiste uste päev
Põlva külje all tegutsev waldorfkool Johannese Kool ja Lasteaed Rosmal korraldab sel laupäeval, 31. märtsil kl 11- 13.30 lahtiste uste päeva, kuhu on oodatud kõik huvilised lähedalt ja kaugelt.
Johannese Kool ja Lasteaed Rosmal on põhiharidust pakkuv waldorfkool, mis töötab riiklikult tunnustatud waldorfõppekava alusel. Sarnaselt Rosmal sündinud kooliuuendaja Johannes Käisi põhimõtetele on kooli õppetöös proportsioonis kätele, südamele ja mõistusele pakutav. Nii kooli kui lasteaia haldajaks on MTÜ Rosma Haridusselts. Seltsi põhiosa moodustavad meie lapsevanemad.
Sellel kevadel avame taas oma uksed, et uued lapsed ja nende vanemad saaksid pilku heita meie mõnusale koolimajale, kooli tundidele ja tundides valminud ainevihikutele. Lapsed koos vanematega saavad külastada 1. ja 5. klassi näidistunde, mida viivad läbi meie kogemustega õpetajad Diana Asur ja Raili Toom (1. klass), Tiina Juhanson ja Ivi Gauk (5. klass). Ühises vestlusringis vahetame kuuldust-nähtust muljeid.
Kes laupäeval tulla ei saa, võib kokkuleppe teha edaspidiseks, tel 51905141 (Tiina Juhanson, 5. kl), tel 56247814 (Raili Toom, 1. kl). Rohkem infot Rosma kooli ja lasteaia kohta aadressil www.rosma.edu.ee
Allikas: MTÜ Rosma Haridusselts
Loomatoetuste taotluse esitas üle 5000 loomapidaja
Eelmisel nädalal lõppenud loomakasvatustoetuste taotlusvoorus laekus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametisse kokku 5074 taotlust kuut liiki toetuste saamiseks. Ligi 40% taotlustest jõudis PRIAsse elektroonilise kliendiportaali e-PRIA kaudu.
Kuni 16. aprillini on võimalik kuni 100-pealiste piimakarjade omanikel esitada veel hilinenult piimasektori eritoetuse taotlusi, kuid hilinemisega esitamisel väheneb toetus 1% võrra iga hilinetud päeva eest. Ka sel perioodil soovitab PRIA taotluse kindlasti esitada e-PRIA vahendusel. e-PRIA kaudu esitati käesoleval aastal 2004 taotlust ehk 39,5% kõigist taotlustest.
Loomatoetuste taotlejatel on lisaks toetustaotlusele võimalik e-PRIAs korda ajada ka enda ülejäänud PRIA loomade registriga seotud vajalikud toimingud ja nii on loomatoetuste taotlejatel esimese PRIA kliendigrupina võimalik PRIAga suhelda peaaegu täielikult paberivabalt ning ilma maakondlikku büroosse tulemata.
Kuigi loomatoetuste taotlejate arv on viimastel aastatel peamiselt tootmisest lahtiseotud toetuste osas järjest kahanenud, kuna osad referentsaasta alusel toetusõigusi omavad taotlejad on lõpetanud aktiivse põllumajandusega tegelemise. Samas aga kasvanud ammlehma kasvatamise täiendava otsetoetuse taotlejate ja taotlusaluste ammlehmade hulk. Käesoleval aastal võib ka öelda, et taotluste üldarvu vähenemine on pidurdunud. Kui möödunud aastal vähenes taotlejate üldarv umbes 450 võrra, siis sel aastal esitati PRIAle vaid ca 90 taotlust vähem kui mullu, ja piimasektori eritoetuse hilinemisega esitatavate taotluste vastuvõtt alles kestab. Loe edasi: Loomatoetuste taotluse esitas üle 5000 loomapidaja
Politsei võõrustas Viljandimaa riigiasutuste ja omavalitsuste juhte
Viljandi maavanem, maakonna omavalitsusjuhid ja Viljandimaal tegutsevate riigiasutuste juhid oli teisipäeval, 27. märtsil kutsutud Viljandi politseimajja iga-aastasele traditsioonilisele kohtumisele politsei esindajatega.
Maavanem Lembit Kruuse tõdes kohtumist kokku võttes, et maakonna turvalisuse nimel tehtav koostöö maavalitsuse, riigiasutuste ja
omavalitsuste vahel on hea ja edasiviiv. Seda näitab ka Viljandimaa ühinemine mullu novembris rahvusvahelise turvaliste kogukondade (Safe Community) võrgustikuga, mis on maakonnale suureks tunnustuseks.Samuti rõhutas Lembit Kruuse ennetustöö vajalikkust turvalisuse
tagamisel. “Ennetustöö osatähtsus on väga suur. Kuritegusid ja õnnetusi saab suuresti vältida just nimelt neid ennetades,” ütles maavanem. Ennetus- ja teavitustöö olulisust käsitleti ka kõigis kohtumisel peetud ettekannetes. Loe edasi: Politsei võõrustas Viljandimaa riigiasutuste ja omavalitsuste juhte
Jänedal toimub täna sotsiaalse talupidamise teemapäev
Täna, 28. märtsil korraldab Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku büroo Jänedal sotsiaalse talupidamise teemapäeva “Sotsiaalne talupidamine – võimalused alustamiseks?”.
Sotsiaalse talupidamise valdkond tahab Eestis alles väljaarendamist, sellepärast oodatakse osalema kõik sellest teemast huvitatud, sh talupidajaid, põllumajandusvalkonna ja erivajadustega inimeste organisatsioonide esindajaid. Samuti seotud ametkondade – Sotsiaalministeeriumi, Põllumajandumsinisteeriumi, Haridusministeeriumi, Eesti Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti jt esindajaid.
Eelmise 13.12.2011 teemapäeval osalejate tagaside tõid esile ühe peamise probleemi – kuidas saada toetust nii alustamiseks kui tegevusteks. Seekordse teemapäeva esimeses pooles tutvustatakse erinevaid toetuse saamise võimalusi, millest võiks olla abi juba nüüd. Päeva teisel poolel toimub töö väiksemates gruppides.
Teemapäev toimub Maamajanduse Infokeskuse ruumides Jänendal, Tapa vallas Lääne-Virumaal. Päeva esimene pool ja lõpetamine toimub suures saalis, töörühmad sisnises ja rohelises auditooriumis. Ürituse läbiviimine on toetatud Maaelu arengukava 2007 – 2013 tehnilise abi vahenditest maaeluvõrgustiku tegevusele. Üritus on registreeritud osalejatele tasuta. Loe edasi: Jänedal toimub täna sotsiaalse talupidamise teemapäev
Targa töö ühing kuulutab välja auhinnamängu
26.-30. märtsil toimub üleeuroopaline nutika arvuti- ja interneti kasutamise kampaania. Kampaania keskmes on seekord (noorte) e-oskused, mis aitavad tööturule siseneda ja tööl hakkama saada.
Sellega seoses kuulutab Targa töö ühing välja auhinnamängu “Mida tarka Sina viimasel ajal arvutis ja internetis teinud oled?”
Võta osa auhinnamängust ja jaga oma õppimise või õpetamise kogemust.
E-posti aadressile liisi@smartwork.ee oodatakse lühikesi lugusid sellest, kuidas mõne veebilehe või arvutiprogrammi oskuslikum kasutamine on teinud sinu tööd või muid tegemisi lihtsamaks ja efektiivsemaks. Näiteks teksti automaatsete stiilide kasutamine, valemi kasutamine, ID-kaardiga sisselogimine või mõne e-teenuse kasutamine jne. Kui on lisada illustreerivat materjali (ekraanipilte vms), annab see lisapunkte. Loe edasi: Targa töö ühing kuulutab välja auhinnamängu
Too oma nutikas idee TeamUP! tootearenduspäevale!
Hei disainer, insener, turundaja või ideeautor! Tule too ideed sahtlist maailma TeamUp! tootearenduspäeval 31. märtsil Tallinnas TTÜ Tudengimajas!
31. märtsil kell 10 toimub TTÜ Tudengimajas juba kolmandat korda tootearenduspäev TeamUp!, kus ühe päeva jooksul arendatakse nutikad tooteideed tugevate nõustajate toel tõelisuseks. Kohale on oodatud kõik, kellel peas tooteideed, samuti oodatakse meeskondadesse insenere, disainereid ning turundajaid, et üheskoos ideid tõelisuseks arendada.
Kohal on mentorid:
Ettevõtlus: Tehnopoli ärimentorid Raido Pikkar ja Kati Nikopensius
Disain: Janno Siimar disainigigant Velvetist
Inseneeria: Andri Laidre Loe edasi: Too oma nutikas idee TeamUP! tootearenduspäevale!
Värskas on pühapäeval vokaalansamblite festival
Pühapäeval, 1. aprillil kell 13 on kõik muusikahuvilised oodatud Värska kultuurikeskuses toimuvale kolme maakonna vokaalansamblite festivalile.
Esinevad kollektiivid Võru-, Valga- ja Põlvamaalt. Vokaalansamblid peavad esitama kaks laulu, millest üks on võimalusel rahvalaulu töötlus. Lisaks sellele peab üks esitatavatest lauludest olema ilma instrumentaalsaateta.
Žürii valib ülesastujate seast välja parima nais-, mees- ja segaansambli, eakate ja noorte ansambli ning parima rahvalaulutöötluse. Traditsiooniliselt valitakse välja parim ansambel, kellele kuulub rändkarikas 2012. aastaks.
Festivali külalisesinejaks on Pärnumaal tegutsev vokaalansambel Greip, mille repertuaar koosneb väga eriilmelistest lugudest: kavas on nii rahulikke ballaade, kui ka hoogsat rokkmuusikat, pop- ning folktöötlusi ja omaloomingut.
Sissepääs on tasuta. Üritust toetavad Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp ja Põlvamaa omavalitsuste liit.
Lisainfo: Jane Priks, Värska Kultuurikeskuse kunstiline juht, tel.529 1619, e-mail kultuurikeskus@verska.ee
Pühajärve seminaril lahatakse erinevusi meie väärtustes
Pühajärve põhikoolis toimub reedel, 30. märtsil teist aastat kooli ja Pühajärve haridusseltsi ühiselt korraldataud väärtuste teemaline seminar. Sellel aastal on seminari kavandamisel lähtutud teadmisest, et erinevate põlvkondade väärtused on väga erinevad ning nooremal ja vanemal põlvkonnal on ühiseid väärtusi vähe.
Seminaril küsitakse, kuidas tugevdada kogukonnaliikmete omavahelist sidet. Ühtlasi püütakse leida vastust küsimusele, kuidas leida puutepunkte erinevate väärtusmaailmade vahel. Seminaril astuvad üles Marju Lauristin, Viive Einfelt, Ene Lukka-Jegikjan jt.
Seminar ” Erinevused meie väärtustes “
Pühajärve põhikool, 30. märts kella 15.30-19.
Päevakord: Loe edasi: Pühajärve seminaril lahatakse erinevusi meie väärtustes
Põlvas avab sügisel uksed Lõuna-Eesti jalgpalliakadeemia
Põlva ühisgümnaasiumi, Põlva linna, Eesti jalgpalli liidu, jalgpalliklubi Lootos ja Newcastle United Academy ühisprojektina
alustab 1. septembril Põlva ühisgümnaasiumis tegevust jalgpalliklass, mis on esimeseks etapiks jalgpalliakadeemia loomisel.
Akadeemias on kolme aasta jooksul lisaks hea üldkeskhariduse omandamisele võimalik õppida erinevaid jalgpalliga ja
spordiürituste korraldamise ja läbiviimisega seotud õppeaineid. Noored saavad alusteadmised treeneri, kohtuniku, jalgpallimänedžerina tegutsemiseks. Jalgpalli ja spordiga seotud valikainete kursuseid on kokku 10. Jalgpallitreeninguid hakkavad läbi viima Eesti jalgpalli liidu ja Newcastle United Academy treenerid.
Akadeemia loomise üks põhieesmärke on anda eelkõige Lõuna-Eestist pärit põhikooli lõpetanud tüdrukutele ja poistele
võimalus viia ellu oma unistus – tegeleda süvendatult jalgpalliga. Akadeemia peaks kujunema lähitulevikus kohaks,
mille kaudu tekib võimalus liikuda suurde jalgpallimaailma. Loe edasi: Põlvas avab sügisel uksed Lõuna-Eesti jalgpalliakadeemia
Väiketuulikute infoseminar
28. märtsil toimub Vormsil väiketuulikute alane infoseminar, mille eesmärgiks on anda võimalikult lai ülevaade väiketuulikute planeerimisega seonduvast. Tutvustatakse tuuleenergia klastri poolt koostamisel olevat väiketuulikute alast juhendmaterjali ning jagatakse väiketuuliku omamise praktilisi kogemusi. Päev algab Linnamäel asuva väiketuuliku külastusega, millele järgnevad esitlused Lääne maavalitsuse saalis. Infoseminar on avalik ja tasuta, seminari korraldab Lääne maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakond.
PÄEVAKAVA:
Kl 10 Väiketuuliku külastus Linnamäel (kohtumispaik Linnamäe lasteaia hoov) – Tarmo Kadakas (Taastuvenergia OÜ)
Kl 11 Seminar jätkub Lääne maavalitsuse saalis
Kl 11 Anti Tiik (Bakeri OÜ) – planeerimine, rajamine, finantseerimine
Kl 12 Tarmo Kadakas (Taastuvenergia OÜ) – väiketuuliku kasumlikkus (praktiline kogemus)
Lisainfo siin.
Aprillis saab Sakus verd loovutada
Reedel, 13. aprillil kell 10.00-13.00 oodatakse nii uusi kui ka püsidoonoreid verd loovutama Saku Valla Majas (Teaduse 1, Saku).
„Oleme väga rõõmsad, et viimaste aastatega on doonorite arv tõusnud ning seda just korduvdoonorite arvelt. Lisaks leiab meid üles järjest rohkem esmaseid doonoreid, kellest loodetavasti saavad samuti püsidoonorid. Ainult tänu doonoritele saame tagada piisavad verevarud abivajajate aitamiseks ja elude päästmiseks ning Saku inimesed on selleks ikka oma tubli panuse andnud! Täname südamest kõiki Saku doonoreid ja loodame, et edaspidigi üha rohkem uusi ja püsidoonoreid meiega ühineb,“ ütles Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskuse juhataja dr Riin Kullaste.
Tule doonoriks, kui oled:
* terve, ei põe hetkel mõnda viirushaigust ega tarvita ravimeid
* puhanud ja söönud
* kehakaaluga üle 50 kg
* 18-60 aastane
Viimasest vereandmisest peab olema möödunud meestel 60 päeva ja naistel 90 päeva.
Kui Sul on olnud nõelravi, tätoveerimisi või naha augustamisi, saad verd loovutada 4 kuu möödudes.
Vereloovutusele tulles võta palun kaasa pildi ja isikukoodiga isikut tõendav dokument.
Doonorite verd kasutatakse rasketel operatsioonidel ja sünnitustel, patsientide raviks verejooksu, raske trauma, aneemia, leukeemia, vähi- ja maksahaiguste, põletuste ning paljude teiste haiguste puhul.
Doonorivere toel on võimalikud ka paljud plaanilised operatsioonid, mida muidu liiga suure verekaotuse kartuses ei saaks sooritada.
Lisainfo www.verekeskus.ee ja Facebookis fännilehel „Doonorid ja Sõbrad“ www.facebook.com/DoonoridjaSobrad
Eesti um suur maa – meil um kats umakeelist Vikipeediät
Jüva Sullõv
Väiku Eesti kotsilõ saa uhkõhe ja ilosahe üteldäq: Eesti um suur maa – taa sisse mahus ummi põlitsit kiili ja hõimõ inämb ku üts. Niisama um lugu Eesti Vikipeedijidega – lisas eestikeelitsele um olõmah ka võrokeeline.
Tuu, et meil um kats umakeelist Vikipeediät, um väega loomulik asi, ku mõtõldaq, et algusõst pääle um Eestih olnuq kats umma kiräkiilt – talliina ja tarto kiil. Täämbädse päävä päämädses lõunõeesti kiräkeeles um tarto asõmal kujonuq võro kiil ja tuuperäst um ka miiq tõõnõ umakeeline Vikipeediä nimelt võrokeeline.
Tuu, et Eesti tõõnõ Vikipeediä uma nime ja sisu poolõst võrokeeline um, tähendä-äi siskiq, et tä väega kitsahe ja kinnitselt võrokeeline olõsiq. Artikliq ummaq tah külh kirotõduq võro kiräkeeleh, a lisas toolõ ummaq võro Vikipeediähe väega oodõduq ka seto, mulgi ja tarto keele mõistjidõ umah keeleh kirotõduq artikliq. Seto- ja mulgikeelitsit artikliid meil mõni jo um kah. Nii või üteldäq, et võrokeeline Vikipeediä um laembalt võttõh täämbädse päävä lõunõeesti keele entsüklopeediä, miä um mõtõld vabas pruukmisõs ja ütistüüs kõiki lõunõeesti kiili ja keelepruukõ mõistjilõ. Loe edasi: Eesti um suur maa – meil um kats umakeelist Vikipeediät
Kaks Viljandimaa kooli saavad hiina keele õppe
Homme allkirjastavad Tallinna Ülikooli rektor Tiit Land, Viljandi Gümnaasiumi direktor Ülle Luisk ning Viljandi Paalalinna Gümnaasiumi direktor Aavo Palo koostöölepingu, mille toel saavad gümnaasiumiõpilased õppida valikainena hiina keelt.
Järgmisest õppeaastast alates asub kahes Viljandimaa gümnaasiumis tööle hiina keele õpetaja, kes saabub Eestisse Tallinna Ülikooli Konfutsiuse Instituudi toel. Konfutsiuse Instituut varustab gümnaasiumi ka vajalike õppevahenditega, sh õpikud, töövihikud, e-raamatud jmt.
Esialgne koostööleping kestab kuni 14. juunini 2014.
Allikas: Tallinna Ülikool
Algab RMK metsaviktoriin koolidele
Täna algab iga-aastane interaktiivne RMK metsaviktoriin, mis pakub õpetajatele võimalusi loodusõpet mitmekesistada ja õpilastele vastuste otsimise käigus palju huvitavat teada saada. Tänavu toimub viktoriin esmakordselt ka vene keeles.
„Metsaviktoriini küsimused on metsandusest ja looduskaitsest, tuletatakse meelde 2012. aasta tähtpäevi ja märksõnu – ÜRO ühistegevuse aastat, loodusturismi aastat Eestis ja tänavust metsapealinna Rakveret,“ selgitas metsaviktoriini korraldaja, RMK Oandu looduskeskuse juht Tiina Neljandik. Möödunud aastal osales viktoriinil üle 9000 õpilase.
Tänavune uuendus on interaktiivse viktoriini loomine venekeelsena. „Oleme sellele mitu aastat mõelnud, sest kogemus näitab, et venekeelse õppekeelega koolid on meie programmidest väga huvitatud,“ põhjendas uue keele lisamist viktoriinile Tiina Neljandik. „Loodame seeläbi pakkuda õpetajatele uudseid võimalusi loodusõppeks.“
„Metsaviktoriini küsimustel on tihti rohkem kui üks vastus, sest looduses ongi asjadel enamasti mitu tahku ja lähenemisnurka,“ ütles Tiina Neljandik ja lisas, et metsaviktoriini eesmärk ei ole niivõrd paremaid loodusetundjaid välja selgitada, kuivõrd vastuste otsimise käigus tarkusi koguda. Selleks saab iga õpilane oma parooli, millega on võimalik viktoriinikeskkonda korduvalt siseneda, vahepeal oma vastuseid salvestada ja siis järgmisele ülesandele lahendust otsida. Paljud õpetajad innustavad õpilasi ka koostööle, arutades küsimusi ja vastusevariante ühiselt klassis.
Võitjad selgitatakse välja kolmes vanuseklassis: 4.-5. klass, 6.-9. klass ja 10.-12. klass. Osaletakse klasside kaupa, kuigi iga õpilane vastab iseseisvalt. Parimatele klassidele ja nende juhendajatele on välja pandud auhinnad, kõik vähemalt pool võimalikust punktisummast teeninud osalejad saavad metsaviktoriini meene.
Metsaviktoriin ootab osalejaid 26. märtsist 23. aprillini. Tulemused kuulutatakse välja metsanädalal, alates 27. aprillist näeb neid ka viktoriini koduleheküljel. Osalemine aadressil www.rmk.ee/viktoriin või http://www.rmk.ee/temq/liesnaia-shkola/konkursy/liesnaia-viktorina.
Tule koeraga Luitekrossile
15.aprillil toimub Pärnumaal, Rannametsa külas Luitejooks 2012. See on ülipopulaarne Pärnu Kahe Silla klubi poolt organiseeritav jooksuvõistluste sarja I etapp, mis on avavõistluseks Jüri Jaansoni Kahe Silla- ning Kahe Staadioni jooksule. Juba teist aastat leiab sarja raames aset ka koeraomanikele suunatud koerakrossi võistlus Koerte Luitekross, millest oodatakse osa võtma looduses krossimist, sörkimist või siis kiiresti kõndimist armastavaid kahejalgseid ühes oma lemmikutega.
Pärnu varjupaik pakub vabatahtlikele välja 3 koera, kes oleksid sobivad jooksule minema: West, Kerttu ja Pätu. Tungivalt soovitatav on koeraga eelnevalt tutvust tulla tegema, et saavutada vajaminev klapp. Inimesed saaksid pakkuda vaheldusrikka päeva nii endale kui ka koerale. Kui soovid varjupaiga koeraga krossile minna, siis võta ühendust Pärnu varjupaigaga tel 52 46 705 või e-posti aadressil parnu@varjupaik.ee.
Luitejooksu info www.2silda.ee
Koerte Luitekrossi info www.lemmikloom.eu
Suhtlusvõrgustikel võib olla otsene mõju tööle saamisel
Pea iga viies tehnoloogiaettevõtte juht kinnitab, et ettevõte ei ole võtnud kandidaati tööle tema profiili pärast suhtlusvõrgustikus. See asjaolu selgus 2012. aasta tehnoloogiaturu uuringust, mille tegi ülemaailmne suhtekorraldusettevõtete võrgustik Eurocom Worldwide koos kommunikatsiooniettevõtte In Nomine ja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liiduga.
Eurocom Worldwide’i varasematest uuringutest on selgunud, et ligi 40% vastanud ettevõtetest kontrollib tööle kandideerija tausta suhtlusvõrgustikes, kuid see on esimene tõend selle kohta, et kandideerija jäetakse kõrvale just tema profiili tõttu.
„21. sajandi inimene on aru saamas, et iga tema tegu jätab digitaalse jälje, mida kustutada ei saa. Järgmistel aastatel tuleb paljudel meist võidelda sellega, mida me täna eri suhtlusfoorumites avalikustame. Tõsiasi, et igat viiendat kandideerijat ei kutsuta töövestlusele suhtlusvõrgustikes avaldatud teabe pärast, on hoiatuseks tööotsijatele ja selge näide sellest, millises digitaalses tegelikkuses me praegu elame,” ütles kommunikatsiooniettevõtte In Nomine konsultant Heikki Sal-Saller.
Vastanutest, kes töötavad oma blogi pidavas ettevõttes, ütles 57%, et seda tehakse tuntuse suurendamiseks või mõtteviisi muutmiseks. Pea sama palju (55%) väidab, et blogimise eesmärk on parandada suhtlemist klientidega, 37% ütleb, et eesmärk on otsimootori optimeerimine, ja 36%, et eesmärk on osaleda oma valdkonnas peetavates aruteludes. Vastanute sõnul on blogi mittepidamise põhipõhjus see, et see võtab liiga palju aega. Seda väitis 42% neist vastanutest, kes blogi ei pea. Iga viienda arvates ei anna see mingit kasu ja 14% kardab negatiivset tagasisidet.
Eurocom Worldwide’i tehnoloogiasektori kindlustunde veebiuuringu tegid Eurocom Worldwide’i liikmesagentuurid 2012. aasta jaanuaris ja veebruaris. Kokku saadi 318 vastust, neist 80% Euroopa riikidest ja 11% Ameerika mandrilt.