november 2011 Archives

Saaremaal saab kuulata noori teadlasi

SONY DSC — Õpilased töötoas karastusjookide keemiat uurimas.

Sel nädalavahetusel peetakse Kuressaares viiendat korda koolinoorte teaduskonverentsi Saaremaa Miniteaduspäevad, mille eesmärk on avardada noorte silmaringi julgustades neid
teadusega tegelema ning tehtut teistega jagama.

Saaremaa Miniteaduspäevadele oodatakse 6.-12. klassi õpilasi, kes on koostanud eakaaslasi huvitaval teemal uurimuse. Peakorraldaja Indrek Peil on rahul, et Eestis leidub nõnda palju silmapaistvaid õpilasi, kes on võtnud uurida mõnda noori huvitavat probleemi. “Ette on valmistatud 26 ettekannet väga erinevatest valdkondadest, näiteks uuritakse interneti psühholoogilisi efekte, jäätmekäitlust, kodutute loomade probleemi, Eesti looduspärandit, ja võimalusi minna vahetusõpilaseks välisriikidesse,” rääkis Peil.

Kõik ettekanded saavad kogenud superviisoritelt tagasiside ning parimaid noorteadlasi tunnustatakse auhindade ja meenetega. Ettekannete teesid avaldatakse Miniteaduspäevade kogumikus. Osalejad saavad kuulata teadlaste loenguid ning kaasa lüüa praktilistes töötubades. Õhtul pakuvad meelelahutust Saaremaa Ühisgümnaasiumi Kabareetrupp ning Teadusteater. Loe edasi: Saaremaal saab kuulata noori teadlasi

MISA toetas muukeelsete noorte kodanikuharidus- ja koostööprojekte

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) toetas 18 organisatsiooni enam kui 138 000 euroga, et korraldada muukeelsetele noortele Eesti riigi ajaloo ning kultuuriloo tutvustamist ja sallivust arendavaid koostöötegevusi.

„Ühine Eesti rahva meie-tunnetus on seotud inimeste turvatundega, et ollakse osaline Eesti ühiskondlikus ja poliitilises elus ning rahva ja territooriumiga seotud positiivse emotsionaalse kuuluvustundega. Noorte parema lõimumise toetamiseks on oluline see, kuidas osatakse neid tulemuslikult seostada riigi ajalooga, ametiasutuste tegevusega ja Eesti riigi paikkondade tundmisega,“ kommenteeris MISA kodanikuhariduse ja rände üksuse koordinaator Kaie Kullik tegevuste vajalikkust noortele. Loe edasi: MISA toetas muukeelsete noorte kodanikuharidus- ja koostööprojekte

Trükivärske raamat jutustab Põlvamaa lugu

Maavanema Ulla Preedeni (fotol paremal) käepigistuse võtab vastu raamatu üks koostajaid Marika Saks. Foto: Talis Tobreluts

Eile, 22. novembril Põlva maavalitsuses esitletud raamat „Põlvamaa – rohelisem elu“ teeb 136 leheküljel kokkuvõtte Põlvamaa väärtustest ja edulugudest.

Trükise ühe koostaja, Põlvamaa Arenduskeskuse turismiarendusjuhi Ulla-Maia Timmo tõdemusel teeb raamatu isiklikuks asjaolu, et iga lugeja leiab sellest tuttavaid paiku ja inimesi. „Kaante vahele saanud kogumik ongi aus Põlvamaa lugu ning kõik muu on juba maitse asi,“ lisas Timmo.

Põlva maavanem Ulla Preeden tänas esitlusel autoreid ja toetajaid panuse eest raamatu valmimisse: „Minu – nagu paljude teistegi – hinnangul on meie maakonna suurimateks väärtusteks siinne loodus ja meie inimesed,“ rõhutas maavanem. Ta pidas oluliseks, et teoses on lisaks faktoloogiale ja pildimaterjalile talletatud ka Põlvamaaga seotud inimeste mõtted ning emotsioonid.

Põlvamaa esindustrükises tehakse maakonna lugu ja väärtusi tutvustades ringkäik alates Taevaskoja kandi kaunist loodusest läbi Mooste mõisakompleksi, Räpina parkide ja Setu kultuuriruumi kuni Valgjärve maalilise maastikuni. Lisaks rikkalikule pildigaleriile saavad raamatus sõna paljud Põlvamaaga seotud nimekad inimesed – skulptor Mati Karmin, kirjanik Jaan Kaplinski, loodusteadlane Ants Martin, sportlane Mait Patrail jpt. Kogumik sisaldab ka lühiülevaadet EL toetusprogrammide abil Põlvamaal elluviidud projektidest ning inglisekeelset sisukokkuvõtet. Loe edasi: Trükivärske raamat jutustab Põlvamaa lugu

Ärimees seljatas korvpalluri

Tavalisest vestlusest sai väljakutse, kui Rapla kütusefirma Hepa omanik Helmet Palm kutsus vabavisetes võistlema Piimameister Otto/Rapla eelmise aasta resultatiivseima mängija Heigo Ermi.

Et võistlusesse pinget tuua ja ühtlasi ka võistkonda toetada, siis pani ärimees välja 1000€, mis pidid Heigo võidu korral klubi omaks saama.

Esimesena visanud ärimees tabas kümnest viskest kaheksa. Heigo Erm eksis kaheksandal viskel juba kolmandat korda ja sellega oli võistlus kaotatud.

Kuna Helmet Palmi esmane eesmärk oli ikkagi võistkonda toetada ja näidata hea närvi tähtsust spordis, siis jättis ta ühe kahest 500-eurosest pakist ikkagi palli peale. Tema viimased sõnad olid: „Ootan järgmist väljakutset!“

Allikas: raplamaa.ee

Harjumaa aasta küla 2011 on Muusika küla

Harjumaa konkursi „Aasta küla 2011“ peapreemia 640 euro vääriliseks hinnati Muusika küla. Lisaks rahalisele preemiale andis liikumise Kodukant Harjumaa esindaja Muusika külale üle traditsioonilise päikesekella.

Teise koha (380 eurot) pälvis Kõmmaste küla Padise vallas ja kolmanda koha koha (255 eurot) Võerdla küla Jõelähtme vallas.

Harju maavanem Ülle Rajasalu rõõmustas, et Harjumaal on palju kauneid külasid, mis on hoolega hoitud ja samal ajal säilitatud nende omapära ning ajalooline pärand. ” See näitab, et meie inimesed peavad kalliks oma kodukanti ning seeläbi tervet kodumaad. Ka külaliikumised on meil toimekad, mis on suure linnastumise tendentsi juures väga oluline,“ lisas Rajasalu.

Muusika küla asub Kernu Vallas, Harju maakonnas. Küla piirneb loodes Kabila külaga, edelas ja kagus Ruila külaga, kirdes Saue vallaga. Küla piiri pikkuseks on 13,7 km. Tegu on miljööväärtusliku ajaloolise hajakülaga, kus on hästi säilinud asustusmuster. Andmed Muusika nimelisest külast pärinevad 19. sajandi II poolest. Muusika küla asub endise Hageri kirikukihelkonna Ruila ordumõisa valduses, kuid põlistalud ja suguvõsad on palju vanemad, kui sellenimeline küla ise.

Aasta küla 2011 laureaadid kuulutati välja maakondlike konkursside „Kaunis Eesti kodu“ ja „Aasta küla“ pidulikul lõpetamisel Ruila Põhikoolis. Auhinnad andsid kätte Harju maavanem Ülle Rajasalu ja Harjumaa Omavalitsuste Liidu esimees Vello Jõgisoo.

Allikas: harju.ee

Jutuvestmissarjas ees viimane õhtu

Pühapäeval, 27. novembril toimub Vanalinna muusikamajas taas jutuvestmisõhtu.

Jutuvestmissari on kultuuripealinna aastal Tallinna toonud kireva valiku lugusid ja jutuvestjaid kogu maailmast: Ameerikast, Iirimaalt, Tuneesiast, Ungarist, Rootsist ning Läänemere saartelt.

Pühapäeval kell 17 esitleb Doris Kareva oma uut raamatut. Seejärel vestab lugusid Piret Päär. Kell 19 saab vaadata filmi Austraalia aborigeenidest, mis annab ainulaadse võimaluse vaadata Austraalia põhjaosas asuva Arafura soode ja rabade ääres elavate põliselanike maailma nii, nagu see võis olla nende müütilises minevikus.

Kell 20 räägivad lugude jutustamisega seonduvast Anne Türnpu, Valdur
Mikita ja Peeter Laurits.

Kell 21.30 on kavas pimejutustamine. Lugusid jutustavad EMTA lavakunstikooli tudengid.

Kes soovib, võib tulla terveks õhtuks või vaid ühele sündmusele. Kõik kellaajad on orienteerivad ja pigem soovitatakse kohal varem, kui hiljem. Veel parem, pühendage kogu see õhtu kuulamisele ja koosolemisele!

Pakutakse ka teed ning natuke head ja paremat. Võib ka ise midagi kaasa tuua, et toit laualt ei lõpeks.

Luiged tahavad lennata, mitte süüa

Märk mida ei märgata. Foto:Postimees/Scanpix

Keskkonnaamet ja ornitoloogiaühing paluvad inimesi külmade saabudes veelinde mitte toita.

Veelindude normaalne käitumine on külmade ilmade saabudes ja loodusliku toidu vähenedes otsida toitumiseks sobivat vaba vett ning seda plaani ei tohi sassi lüüa. Lindude toitmine, eriti just rändeperioodi alul, on lühinägelik ja vastutustundetu.

Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitse spetsialist Riho Kinksi sõnul on Eestis on luikede jaoks palju madalaveelisi looduslikke toitumisalasid, mis ei külmu talvel kinni. „Ühe koha jäätumisel otsitakse järgmine vabaveeala, liikudes lõuna ja lääne poole. Seetõttu ei ole luikede toitmine vajalik, vaid toitmisega loob inimene neile lõksu. Veekogu külmumisel jäävad linnud endiselt inimesele lootma ning ei liigu sobivatele looduslikele toitumisaladele,” lisas Kinks.

Keskkonnaameti looduskaitse osakonna nõuniku Teet Koitjärve sõnul pakuvad inimesed lindudele enamasti saiatooteid. Süsivesikute rikkad ja mineraalainete vaesed jahutooted ei kuulu aga lindude looduslikule toidulauale ja kahjustavad nende seedeorganeid ning ka lennuvõimekust. „Veelindude toitmine on õigustatud vaid külmadel talvedel rannikuäärse vaba vee puudumisel, aga see on pigem erand kui reegel,“ ütles Teet Koitjärv.

November ja detsember on luikede rändeaeg. Eesti on Euroopas luikedele oluline talvitusala, kus madalaveelistele avatud rannikualadele võib talveks koonduda üle 10 000 linnu, peamiselt kühmnokk-luiged.

Allikas: keskkonnaamet.ee

Ettevaatust, Islandi jõulupäkapikud on liikvel!

26. novembril jõuavad Tartumaa muuseumi salapärased Islandi jõulupäkapikud.

Kõrgel mägedes, kaugel muust asustusest on kolmeteistkümne Islandi jõulupäkapiku ja nende vanemate elupaik. Nad erinevad tavalistest päkapikkudest nii oma välimuse kui ka käitumise poolest: Islandi päkapikud on salakavalad, riukalikud ja ebasõbralikud, mõned neist isegi varastavad inimeste tagant.

Jõulupäkapikkude isa on kõige laisem päkapikk, keda eales nähtud. Tema naine käib aga öösiti ringi hiigelsuure kotiga, kuhu ta topib kõik ebaviisakad lapsed.

Bjúgnakrækir on vorstivaras, kes viib endaga kaasa kõik teele ette sattuvad vorstid. Ketkrókur on lihaõngitseja, kelle saagiks võib langeda jõuluroog teie laualt. Hurðaskellir on ukseraputaja, kes öösiti mägedes ringi käib ja uksi lõgistab, nii et keegi magada ei saa.

Jõulupäkapikud on valmistanud Kristín Sigurðardóttir. Näitust toetavad Põhjamaade ministrite nõukogu ja Islandi suursaatkond Helsingis.

Näitus jääb avatuks 25. veebruarini.

Värskas astuvad üles Lõuna-Eesti muusikaõpetajad

Homme, 24. novembril algusega kell 17 toimub Värska kultuurikeskuses Lõuna-Eesti muusikakoolide õpetajate kontsert. Esinevad Valga, Võru, Viljandi, Vastseliina, Räpina, Põlva ja Värska õpetajad.

Kontserti aastaid korraldanud Võru muusikakool loovutas sel korral korraldamise au Värskale.

Lõuna-Eesti neljas maakonnas tegutseb 12 muusikakooli. Värskasse musitseerima ja kogemusi ning infot vahetama tuleb neist enamik.

Kontserdile eelneb vestlusring koolis, kus kogemusi (pärimus)muusika õpetamisest jagavad Värska muusikakooli õpetajad Kristjan Priks, Ott Kaasik, Elo Toom, Meeli Härmson ja Sakarias Jaan Leppik.

Kontsert on tasuta.

Vändra noored äratasid endise raamatukogu ellu

19. novembril avati Vändra vanas lasteraamatukogus noortekeskus, kus remondi on teinud noored ise. Pildil võtab ilmet noortekeskuse piljardisaal.

Kuu aega tagasi tuli Vändra noortele mõte, et alevis võiks olla üks tore kokkusaamise ning vaba aja veetmise koht. Koos mindi alevivanema jutule ja saadi ka nõusolek.

Noortekeskuse tarvis eraldati ruumid vanas lasteraamatukogus. Kohe asuti plaani pidama ja alustati ka remonti. Nii mõnelegi oli möödunud vaheaeg lõbus: ei pidanudki kodus arvutis istuma, vaid sai koos sõpradega toimetada.

Kohalike inimeste toetusel tegid noored raamatukogu vanades ruumides remondi, lüües need värvidega särama. Kujundus sündis noorte oma loominguna.

Noortekeskuses on võimalik mängida lauatennist, piljardit, lauamänge, saab kuulata muusikat ja ka lihtsalt vaba aega veeta. Nädalalõppudel toimuvad noortekeskuses teemaõhtud (filmiõhtud, piljarditurniirid), kus saavad kaasa lüüa kõik soovijad.

Rõuge valla mehi kutsutakse tervisepäevale

Laupäeval, 26. novembril kella 12-16 toimub Rõuge põhikooli saalis meeste tervise päev.

«Eestis on meeste eluiga üks Euroopa madalamaid. Ka meie valla mehed ei saa kiidelda pika elueaga. Tuleb ette neid kurbi päevi, kui saadame Jaani-Peebule veel väga noore mehe. Sageli hakkab kõik pihta teadmatusest, hoolimatusest, tervist priiskavast eluviisist, mis viib südame ja veresoonkonna haigusteni. Head mehed! Mõtleme sellele koos, kuulates tuntud kardioloogi Jüri Kalgi huvitavat loengut,» kutsus Kalvi Kõva.

Üritusele on oodatud ka naised, et õppida koos valmistama maitsvat kõrvitsasuppi. Hõrgutis kantakse lauale kell 13.30 algaval lõunal. Samal ajal saab määrata ka oma tervisenäitajaid.

Varblas tulevad jutuks vanad kadrikombed

Kadripäev on eestlastel vana ja rikkaliku kombestikuga tähtpäev, mida on seostatud nii esivanemate hingede saabumise kui ka karjaõnnega. Peagi saabuv advent ei ole eestlaste hulgas nii vana komme kui kadripäev, kuid tava süüdata aknal või laual advendiküünlad kogub aina enam populaarsust.

25. novembril kell 17 on rahvakommete huvilised oodatud Pärnumaale Varbla looduskeskusesse, kus räägitakse vanadest kadrikommetest ja tehakse ettevalmistusi advendiajaks.

Võta kaasa sõber, hea tuju ja suurem valge küünal! Õhtu on tasuta.

Palutakse registreeruda tel 507 7369, 676 7161 või varbla.looduskeskus@rmk.ee.

Lihula vald tähistab 20. aastapäeva

Laupäeval, 26. novembril tähistatakse Lihula kultuurimajas valla 20. aastapäeva.

Päevakava:
12.00–17.45 konverents peeglisaalis;
18.00 kontsert-aktus.
Fotoprogramm „Lihula eile ja täna” suures saalis.

Konverentsi ettekanded
1. Lihula vald 1991. ja 2011. aastal. Mis on toimunud valla majanduses, rahvastikus, maakasutuses ja infrastruktuuris. Lihula vald 2021?
Margus Källe, Lihula valla arendusnõunik

2. Eesti planeering 2030+, mida see võiks tähendada Lääne-Eestile, sealhulgas Lihula vallale.
Tavo Kikas, siseministeeriumi planeeringute osakonna nõunik

3. Rohtne biomass – Lihula valla loodusvara. Millist osa sellest ja kuidas on võimalik kasutada?
Ülo Kask, TTÜ Soojustehnika Instituudi teadur

4. Looduskaitse ja kohalik elanik lähitulevikus.
Aleksei Lotman, Eestimaa Looduse Fond

5. Lääne maakonna arengustrateegia aastani 2025 ja Lihula valla osa selles.
Merle Mäesalu, Lääne Maavanema kt

6. Kohaliku ettevõtja vaade Lihula vallale.
Holger Wachtmeister, ettevõtja

7. Mina ja Lihula.
Heini Heinlaid, Lihula Gümnaasiumi õpilane

Jõgeva raudteejaama ootesaal on taas avatud

Jõgeva linnavalitsuse teatel on Jõgeva raudteejaama ootekoda alates 16. novembrist taas avatud.

Jõgeva linnavalitsus mõtles ootesaali avamisel Jõgeva linna inimestele ja külalistele, kes reisivad rongiga ja vajavad heitliku ilma puhul peavarju.

Hoone korrashoiu eest vastutab Eesti Raudtee. Püsikulud katab Jõgeva linnavalitsus. Lähim avalik tualett asub Jõgeva bussijaamas.

Järvamaa rahvatantsupäeva rändsõle sai Kareda vald

Pühapäeval, 20. novembril toimus Oisu rahvamajas Järvamaa rahvatantsupäev, kus selgitati välja, et rändsõlg liigub edasi Kareda valda, vahendab Järvamaa infoportaal.

Rahvatantsupäeva osalejatele tutvustas rahvarõivaste kandmist asjatundjana Silvi Allimann. Kõige rohkem muret valmistavad tema sõnul tavaliselt tanud. „Kui kahtled seeliku või põlle pikkuses, vaata üldpilti. Mehed, tõmmake särgikrae vestikaeluse peale ja nägu hakkab särama. Kui vähegi võimalik, siis võiks soetada omale pikk-kuue. See oli vanasti tähtsaim rõivaese,” ütles Silvi Allimann.

Kuidas siduda õigesti vööd, kui pikad peavad olema varrukad ja milline sõlg on kõige õigem? Kõikidele nendele küsimustele saadi ammendav vastus, lisaks pudenes häid näpunäiteid.

Järvamaa rahvatantsupäeval esines ansambel Vabajalg Viljandist.

Sügistalvine loodusõhtu koos Arne Aderiga

Kõik loodusesõbrad on oodatud loodusõhtule, mis toimub 25. novembril kell 18 Matsalu rahvuspargis Lihula muusika- ja kunstikooli saalis.

Oma parimaid pilte tuleb näitama ja neist pajatama loodusemees Arne Ader. Õhtu teema on ajakohane – „Sügisest talve”. Jutuks tuleb, kas see aeg nii pime ja troostitu ongi. Ehk leiab tähelepanelik silm ka hingedeajal looduses mõndagi põnevat ja meelikütkestavat?

Lugude ja piltide vahepeal saab kuulata muusikakooli muusikute esinemist ja võtta kerget einet.

Üritus on kõigile osalejatele tasuta.

Valminud on trükis „Põlvamaa – rohelisem elu”

Täna, 22. novembril esitlevad Põlva maavalitsus ja Põlvamaa arenduskeskus ühistööna valminud esindustrükist „Põlvamaa – rohelisem elu”, annab teada Põlvamaa infoportaal.

Raamatus tehakse maakonna lugu ja väärtusi tutvustades ringkäik Taevaskoja kandi kaunis looduses, Mooste mõisakompleksis, Räpina parkides, Setu kultuuriruumis jne.

Paljude fotodega illustreeritud lood räägivad piirkonna ajaloost ja praegustest tegemistest. Lisaks sellele on raamatus mitme eriala inimeste arvamused Põlvamaa väärtuste kohta.

Raamat „Põlvamaa – rohelisem elu” on peaasjalikult mõeldud kinkimiseks, aga juba detsembrikuust on seda võimalik näha ka maakonna raamatukogudes.

Keilas arutletakse täna waldorflastehoiu loomise üle

Haridus- ja Kultuuriselts Läte kutsub teisipäeval, 22. novembril kell 19.00 Erakooli Läte (Kruusa 23 Keila) arutlema waldorfpedagoogikal tegutseva lastehoiu loomise üle. Soovime teada saada, kas waldorflastehoiu järele on Keila lähiümbruses vajadust ning tuua kokku teemast huvitatud pered. Samuti arutame, millises kohalikus omavalitsuses on vajadus ja valmidus uue lastehoiu sünniks sobivaim.

Ootame kõiki waldorflastehoiu loomisest huvitatud peresid kaasa mõtlema ning kogemusi ja ootusi jagama.
Haridus- ja Kultuurisltsi Läte projekti “Lastehoiu teenuse äriplaani koostamine” rahastab Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Lisainfo: Pille Keller, Haridus- ja Kultuuriselts Läte, tel 5193 6673, waldorf.keila@gmail.com

Allikas: www.erakoollate.ee

Algas mastaapne kodanikupäeva viktoriin

Eile hommikul avanes Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) kodulehel www.meis.ee üheksandat aastat järjest populaarne kodanikupäeva viktoriin, mille motoks on tänavu „Kodanikuks kasvanud“.

Eelkõige eesti ja vene õppekeelega üldhariduskoolide 7.-12. klasside ja üldkeskharidust andvate kutsekoolide õpilastele mõeldud viktoriini eesmärk on suurendada noorte teadmisi Eesti Vabariigi põhiseaduslike institutsioonide, inim- ja kodanikuõiguste, vabaduste ja kohustuste osas.

„Eelmistel aastatel on kodanikupäeva viktoriinidest kokku osa võtnud ligi 30 500 õpilast, kes on vastanud selle aja jooksul enam kui 400 küsimusele ning iga aastaga on osalejate arv kasvanud, jõudes mullu enam kui 5200 osalejani,“ selgitas MISA keelekümblusüksuse koordinaator Toivo Sikk viktoriini mastaapsust. Loe edasi: Algas mastaapne kodanikupäeva viktoriin

Fosforiidikaevandamise vastu saab netis hääle anda

Kuigi reaalne oht, et Viru Keemia Grupp või mõni teine äriettevõte hakkab lähiajal taas Eestis fosforiiti kaevandama, tundub praegu väike, on Rohelise Kogukonna meelest oluline anda erinevate tasemete otsustajatele selgelt märku, et suur hulk eestimaalasi seisab kindlalt selliste plaanidele vastu, olgu see kaevandamine täna või 10 või 20 aasta pärast.

Roheline Kogukond kutsub kõiki üles andma oma hääl fosforiidi kaevandamise alustamise vastu petitsioon.ee keskkonnas: http://petitsioon.ee/ei-fosforiidi-kaevandamisele-virumaal ja seda üleskutset oma tutvusringkonnas levitama.

Kogutud allkirjad esitatakse kõnealuste valdade volikogudele ja keskkonnaministeeriumile.

Lisainformatsiooni leiab:
ERL kodulehel http://www.roheline.ee/
http://www.virumaateataja.ee/634224/eesti-looduskaitse-seltsi-avalik-kiri-las-fosforiiditont-magab-edasi/

ELF lõpetab talguaasta tänuüritusega Kompotis

Talguaastale kauni punkti panemiseks ja üheskoos rahvusvahelise vabatahtlike päeva tähistamiseks on talgulised oodatud tänuüritusele 2. detsembril kell 19 Tallinna kohvikus Kompott.

Seekordsesse õhtukompotti mahuvad: muljed ja kokkuvõtted möödunud talguaastast, Matsalu loodusfilmide festivali võidufilm „Skandinaavia loodus – Soome“, jutukõrvaseks kerged suupisted ning muusikaline õhtupuänt ansamblilt Kruuv.

Uksed avanevad kell 19, sõna-, foto- ja filmiosa algab kell 19.30, Kruuv võtab järje üle kella 22 paiku.

Palun anna oma osalemisest teada hiljemalt 28. novembril siin: http://www.talgud.ee/talgud/reg/tanuuritus

Kuidas kohale saab? Kompott asub Tallinnas Narva mnt 36 (Tallinna Ülikooli vastas üle tee), maja ees peatuvad Kadrioru trammid nr 1 ja 3 (peatus Kreutzwaldi), maja hoovis on tasuta parkla

Tarmo Tüür, ELFi talgute projektijuht

Haigekassa vanad arvutid jõudsid Kallemäe kooli

Eesti Haigekassa informaatikaosakonna juhataja Raimo Laus aitas sisustada Saaremaa Kallemäe kooli arvutiklassi haigekassa vanade arvutitega.

Raimo Lausi juured on Saaremaal Valjala vallas. Tema kodukoolil Valjalas on arvutiklass olemas. Küll oli ta kuulnud, et tema koduvalla teises koolis Kallemäel arvuteid ei ole ning nende hankimiseks pole raha. Nii otsustaski mees asja ära korraldada, kui tema asutuses vanad personaalarvutid uute vastu välja vahetati.

Õpilaste arvutiklass oli projekteeritud koolihoone uude ossa, mille ehitus valmis eelmise õppeaasta alguseks. Ka mööbel (arvutilauad, toolid) olid ostetud varem ära, need olid arvutiklassis paigalgi, aga lauad olid tühjad. Eelmisel nädalal sai aga koolipere rõõmustada, kuna seni tühjadele laudadele toodi tasuta 12 väga korralikku kasutatud arvutit.

Alguses käis Raimo oma klassivenna Jaanus Mägiga, kes on arvutispetsialist ja samuti Valjalast, Kallemäe koolis arvutite paigaldamiseks eeltööna olukorda hindamas. Mehed olid valmis võrku välja ehitama. Seda polnud siiski vaja teha, kuna juurdeehitustööde käigus oli seda juba tehtud. Raimo Laus organiseeris arvutite kohaletoomise ning käis ise Kallemäe koolis kohal ja paigaldas need.

Maire Sink, Meie Maa

Ka tänavu ehib Otepää keskväljakut värviliste LED-lampidega Otepää vapiloom karu.

Monika Otrokova

Kuu: november 2011