Esimene Erich Rooduse nimeline stipendiumisertifikaat läks Martin Mäevälile. Fotokollaaž: Urmas Saard / Külauudised
Päevatoimetaja
Omanäoline kutsehariduse stipendium sündis raekülalase Erich Rooduse viimse tahte avaldusena. Stipendiumi eesmärk on toetada kutseharidust omandavat noort, kelle juured asuvad Pärnu linna Raeküla linnaosas ja kelle esimene õppeaasta on mistahes Eesti kutsehariduse õppeasutuses edukalt läbitud. Erich Roodus uskus noortesse ja tema suur soov oli toetada just kutseharidust omandavaid õpilasi.
Maksim Tsjubik, Erich Rooduse nimelise kutsehariduse stipendiumi omanik, koos oma isa ja emaga. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Jõululaupäeval andis MTÜ Selts Raeküla Maksim Tsjubikile üle tänavuse Erich Rooduse nimelise kutsehariduse stipendiumi. Stipendiumisertifikaadi andis noormehele kätte Erich Rooduse esindajana otsustuskomisjoni liige Peep Vits.
Hans H. Luik, SA Oivaline Ajakirjandus üks asutajaid ja rahastajaid. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Mullu detsembris asutatud sihtasutuse Oivaline Ajakirjandus esimesele stipendiumile saab kandideerida järgmise nädala reedeni ehk 12. veebruarini. Stipendiumi suurus on 3000-5000 eurot.
2015. aasta Eduard Wiiralti stipendiumite üleandmine Kumu kunstimuuseumis. Foto: Kultuuriministeerium
28. detsembril toimunud tseremoonial Kumu kunstimuuseumis andis kultuuriminister Indrek Saar üle 2015. aasta Eduard Wiiralti nimelised kunstiüliõpilastele mõeldud stipendiumid Eesti Kunstiakadeemia üliõplasele Alissa Nirgile ja Genti Kuningliku Kunstiakadeemia magistrant Ingel Vaiklale.
Stipendiumi eesmärk on edendada kunstiüliõpilaste õppe- ja loomingulist tegevust ja toetada nende enesetäiendamist. Stipendiumit makstakse Wiiralti teoste kasutamise eest kogutud autoritasudest. Ühe stipendiumi suurus on 3000 eurot.
Eesti Kunstimuuseum Eduard Wiiralti teoste suurima hoidjana andis stipendiumi pälvinutele tunnustusena välja muuseumi kuldkaardid, mis tagavad stipendiaatidele eluaegse sissepääsu muuseumi kõikidesse filiaalidesse.
Kultuuriministeerium annab Wiiralti stipendiumit välja alates 2004. aastast, raha selleks koguneb Eduard Wiiralti teoste autoritasudest.
Lääne-Virumaa Norra sõprusmaakonna Vest-Agderi kunstistipendiumi pälvisid vabakutseline tantsija ja balletiõpetaja Mehis Saaber ning klarnetist Taavi Orro.
5000 Norra krooni suurunee stipendium määrati vabakutselisele tantsijale ja ballettiõpetajale Mehis Saaberile balleti vallas enese arendamiseks ja kogemuste ammutamiseks. Märtsis toimub Tallinn International Ballet Competition, mille osalustasuks, repetiitoritasuks ja ka kostüümideks stipendium eraldati.
20 000 Norra krooni suuruse stipendiumi pälvis klarnetist Taavi Orro. Toetusraha saab laureaat kasutada elamis- ja õpingukulude finantseerimiseks Saksamaal, et jõuda lähemale uue klarneti ostule.
Lääne-Virumaa sõprusmaakond Vest-Agder Norra kuningriigist tegi 2007. aastal ettepaneku toetada maakonna ühte kunstnikku. Alguses sooviti laureaate toetada õpingutega Norras, kuid hiljem muudeti stipendiumi andmise tingimusi. Otsustati saata stipendium Eestisse, et komisjoni poolt valitud kultuuritegelane, kes on edendanud maakonna kultuuri ja kunsti oma panusega, saaks tegeleda enese arendamisega. Stipendiumi eesmärgiks on kaitsta ja edendada kultuuri- ja kunstikeskkonda maakonnas ning anda kohalikule kunstnikule võimalus edasi areneda.
Vest-Agderi kunstistipendiumist on eelneva seitsme aasta jooksul toetatud ühteteistkümment Lääne-Virumaa inimest. Mullu pälvis stipendiumi noor instrumentalist Ingely Laiv.
Eile, 26. novembril kuulutasid Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus (HITSA) ja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) välja Ustus Aguri nimelise stipendiumi saaja. Tänavune stipendiaat on Tallinna Ülikooli infoühiskonna tehnoloogiate õppekava doktorant Ilja Šmorgun, kelle doktoritöö tulemusi on muuhulgas rakendatud Haridus- ja Teadusministeeriumi projektis e-Koolikott.
Ilja Šmorguni doktoritöö “Kõikjaleulatuv interaktsioon” pakub disaineritele mustreid, mida saab kasutada ehitusplokkidena kasutajaliideste kavandamiseks (http://idlab.tlu.ee/patterns ).
Ustus Aguri stipendium on mõeldud avalik-õigusliku ülikooli doktorandi õpingute toetamiseks IKT õppekaval. Stipendiumi andmisel arvestati kandidaadi doktoritöö teema oodatavat mõju infoühiskonna arengule Eestis ning senist erialast tegevust. Stipendiumi suurus on 2000 eurot, seda annab välja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit koostöös Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutusega. ITL-i Ustus Aguri nimelist stipendiumi antakse välja 2003. aastast.
Skype ja Hariduse Infotehnoloogia sihtasutus (HITSA) andsid IT Akadeemia programmi raames välja kaheksa magistristipendiumit kogusummas 52 000. Skype’i ja IT Akadeemia magistristipendium toetab silmapaistavate informaatika ja infotehnoloogia magistrantide õpinguid.
Sel aastal pälvisid stipendiumi viis Tartu ülikooli informaatika magistriõppekava tudengit: Anastasia Bolotnikova, Annabell Kuldmaa, Jaanus Jaggo, Janno Siim, Sander Siim. Samuti määrati stipendium kahele Tallinna tehnikaülikooli arvutisüsteemide õppekava magistrandile: Andrei Mihnevitšile ning Emmanuel Ovie Osimiryile ja ühele küberkaitse magistriõppekava üliõpilasele Eve Naomi Hunterile.
Ühe stipendiumi suurus on 2015./16. õppeaastal 6500 eurot ja see on ette nähtud eesoleva õppeaasta kulude katmiseks. Rohkem infot magistristipendiumi kohta saab HITSA kodulehelt.
Eesti IT Akadeemia on Eesti riigi, ülikoolide ja IKT sektori ettevõtete koostööprogramm, mida juhib Hariduse Infotehnoloogia sihtasutus (HITSA). HITSA eesmärgiks on IT-hariduse toetamine ja tänapäevase tehnoloogia juurutamine kõikide tasemete haridusasutustes, nende varustamine moodsate infosüsteemidega ning kõrge kvalifikatsiooniga IKT-spetsialistide ettevalmistamise tagamine.
Rahvusraamatukogu 96. aastapäeva puhul anti esmakordselt välja Ivi Eenmaa sihtkapitali stipendium. Toetuse pälvisid Rahvusraamatukogu parlamendi lugemissaali juhataja Tiina Kallas ja eesti kirjanduse referent Maire Liivamets.
“Juba oma teaduskraadi tegemise ajal mõtlesin, et neid inimesi, kes on õppimise teele asunud, tuleb toetada. Nii kaua, kui oleme, peame midagi
juurde õppima ja seda omakorda jagama,” rääkis Eenmaa Rahvusraamatukogu aastalõpu aktusel. “Rahvusraamatukogus on viimastel aastatel võimsalt edasi mindud ning siin on palju nii varasemalt tuttavaid kui ka uusi tublisid inimesi,” ütles Eenmaa.
Ivi Eenmaa sihtkapitali nõukogu otsustas 2014. aastal anda stipendiumi kahele Rahvusraamatukogu töötajale. Parlamendi lugemissaali juhataja Tiina Kallas pälvis toetuse tulemusliku ja pühendunud töö eest parlamendi infoteeninduse arendamisel ja lugemissaali juhtimisel. Toetus võimaldab Tiina Kallasel osaleda Rahvusvahelise Õigusraamatukogude Ühenduse IALL aastakonverentsil, mis toimub 20.-24. septembrini 2015 Berliinis. Loe edasi: Esmakordselt anti välja Ivi Eenmaa sihtkapitali stipendium
Täna anti üle Eesti Telekommunikatsiooni ja Infotehnoloogia Liidu (ITL) Ustus Aguri nimeline stipendium Tartu Ülikooli informaatika eriala doktorandile Riivo Talvistele.
“ITL-i Ustus Aguri stipendium on mõeldud ühe andeka doktorandi õpingute toetamiseks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialal,” ütles stipendiumikomisjoni liige Marily Hendrikson. “Stipendiumikonkursil hinnatakse eelkõige kandidaadi doktoritöö teemat ja selle oodatavat mõju infoühiskonna arengule Eestis, aga ka doktorandi senist erialast tegevust.”
2014. aasta stipendiaat Riivo Talviste kirjutab doktoritööd teemal “Turvalise ühisarvutuse praktilise rakendamisega seotud usaldusküsimused ja tehniline keerukus”, keskendudes küsimusele, kuidas analüüsida andmeid nii, et üksikisiku või ettevõtte privaatsust ei rikutaks.
“Oma töö peamise panusena tooksin välja selle, et töötasin välja lahenduse, kuidas veebirakendustes ühissalastuse abil privaatselt andmeid koguda, samuti töötasin välja ja teostasin privaatsust säilitava meetodi, millega saab krüpteeritud andmebaase ühendada ilma neid lahti krüpteerimata,” tutvustas Riivo Talviste oma tegevust. “Minu õpingute sisulise osa kulminatsiooniks võib lugeda hetkel käimas olevat projekti, mille käigus koostöös ITL-iga püüame leida vastust küsimusele, kas IT-tudengite töötamine õpingute ajal mõjutab kuidagi nende edasist karjääri ja sissetulekut.”
Talviste doktoriõpingud toimuvad koostöös Cybernetica AS-iga, mis alates 2007. aastast on koos Tarkvaratehnoloogia Arenduskeskuse STACC ja Tartu Ülikooliga arendanud turvalise ühisarvutuse platvormi Sharemind.
Eestikeelse populaarteadusliku artikli preemia võtab üle teadlaste kollektiiv. Foto autor: Andres Jalak
Eelmisel reedel premeeris Eesti Maaülikooli Mahekeskus juba kuuendat korda parimaid maaülikooli tudengeid mahepõllumajanduse teemaliste lõputööde ja noorteadlasi publitseeritud teadusartikli eest eraalgatuslikult kogutud rahalise stipendiumiga. 2014. aasta stipendiumikonkursil pälvis parima bakalaureusetöö eest stipendiumi Maario Eeriksoo tööga “Viljelusviisi mõju kultuuride umbrohtumusele”. Juhendajad olid Liina Talgre ja Endla Reintam. Parima magistritöö stipendiumi sai Helena Palmeos töö “Viljelussüsteemide mõju umbrohtumisele külvikorras” eest. Töö juhendajaks oli Liina Talgre.
Publitseeritud teadusartiklite kategoorias premeeriti tänavu kahte noorteadlast. Berit Tein avaldas artikli “Farming systems affect potato (Solanum tuberosum L.) tuber and soil quality“, mis uuris viljelusviisi mõju kartulimugulate ja mulla kvaliteedile. Riina Kaasik avaldas artiklid “The relative attractiveness ofBrassica napus, B. rapa, B. juncea and Sinapis alba to pollen beetles“ ja “Meligethes aeneusoviposition preferences, larval parasitism rate and species composition of parasitoids onBrassica nigra,Raphanus sativusandEruca sativacompared with onBrassica napus”, mis uurisid erinevate taimeliikide potentsiaalset kasutust püüniskultuuri strateegia arenduseks rapsil.
“Kõigi kolme artikli publitseerimine 1.1 ajakirjades ei lase kahelda nende kõrges teaduslikus väärtuses. Mõlema autori uurimistulemused võiksid huvitada taimekasvatajaid, kuid selleks tuleks need artiklid nüüd avaldada ka eesti keeles, tuues välja tööde põhiseisukohad ja rakendusettepanekud,” ütles Elen Peetsmann Eesti Maaülikooli Mahekeskusest.
“Kuna teadusuuringute tulemuste jõudmine praktikasse on väga oluline, siis sellest aastast tunnustatakse stipendiumiga ka EMÜ üliõpilasi/töötjaid, kes avaldavad tulemusi eesti keeles,” sõnas Peetsmann.
Eestikeelse populaarteadusliku artikli preemia läks autorite kollektiivile Marge Starast, Priit Põldma, Eve Veromann, Kadri Karp, Kersti Kahu ja Marika Mänd , kes avaldasid artikli”Keskkonnasäästlikud kasvatustehnoloogiad aianduses”.
Mahestipendiumi fond loodi aastal 2009 Eesti Maaülikooli professor Anne Luige poolt ja stipendiumiraha koguneb üksikisikute ja ettevõtete annetustest. Mahestipendiumi eesmärk on ergutada mahepõllumajanduse teemalist uurimistööd. Stipendiumiraha koguneb üksikisikute ja ettevõtete annetustest. Igaüks saab siin kaasa lüüa, kandes toetussumma SA Eesti Maaülikooli Mahekeskus arveldusarvele nr EE021700017002007162 Nordea pangas, märksõnaks “ökostipp”. Täname kõiki seniseid stipendiumifondi toetajaid.
Tänavuse Mait Agu nimelise tantsustipendiumi pälvis noor koreograaf Kadi Voitka. Stipendium anti laureaadile üle 1. oktoobril Tallinna Ülikooli teatrisaalis, kus etendus ka Kadi Voitka tantsulavastus “Mina ja mina”.
Kadi Voitka mõjub innustavat ja julgustavalt igaühele, kel on tahet ja annet – nii on võimalik tõusta ja särada. Õpingutes ja loometöös saab kaugele jõuda ka siis, kui lapsepõlv pole möödunud mitmekesiste võimaluste keskel. Oma unustuste eriala saab õppima tulla ka Eestimaa äärealadelt ja saada sealjuures väga edukaks.
Kadi Voitka õppis koreograafiat Tallinna Ülikoolis ja lõpetas 2014. aastal.
Kadi tantsutee sai alguse Võru balletiringist, mille järel liitus ta võimlemisklubiga “Sirutus”, mis pakkus peale võimlemise veel teisigi tantsulisi väljendusviise. Kadile annab tants võimaluse rääkida lugusid, väljendada oma tundeid ja mõtteid ning viia inimesi jutskui teise maailma. Tähelepanu väärib ka Kadi väga positiivne ja aus suhtumine oma erialasse. Lisaks õpetab Kadi tantsimist erinevas vanuses tüdrukutele Tantsu- ja vabaajakeskuse dotE.
Mait Agu nimeline stipendium loodi Tallinna Ülikooli koreograafia osakonnas 1999. aastal eesmärgiga toetada andekaid tudengeid ning noori tantsuloojaid. Stipendium antakse üliõpilasele või loomingulisele kollektiivile, kes on eelmise õppeaasta jooksul silma paistnud loomingulise või teoreetilise tööga, olnud edukas ja aktiivne õppetöös ning võtnud osa erinevatest tantsualastest projektidest.
Krista Must
Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond allfondina tegutsev Lastekaitse Liidu Fond on asutatud 2002. aastal eesmärgiga toetada põhi- või keskharidust omandavaid andekaid õpilasi. Fondi asutamine sai teoks tänu Eesti ühingute Liidu ja Soome-Eesti Kaubanduskoja poolt Lastekaitse Liidule omistatud Sillaehitaja 2001 auhinnale. Kuna auhinnaga kaasnes ka rahaline preemia, otsustati seda kasutada loodava fondi algkapitalina.
Lastekaitse Liidu Fondi stipendiumi taotlejalt eeldatakse märkimisväärseid saavutusi õppetöös (aineolümpiaadid) või muul harrastataval alal (spordivõistlused, konkursid vms). Stipendiumi peamiseks eesmärgiks on toetada last ning laiendada tema võimalusi oma ande edasiarendamiseks. Loe edasi: Lastekaitse Liidu Fond ootab stipendante
Kuressaare linnavalitsus kuulutas välja avaliku konkursi kultuuri- ja haridusalase loomingulise tegevuse ning sporditegevuse toetuseks välja antavate stipendiumide taotlemiseks.
Taotletavad stipendiumid on järgmised: üks Kuressaare Kaunite Kunstide stipendium suurusega 320 eurot, üks stipendium Aasta Tegu Kultuuris suurusega 320 eurot, kuni kolm stipendiumi Aasta Tegu Hariduses suurusega á 320 eurot, üks stipendium Aasta Tegu Spordis suurusega 255 eurot, üks stipendium Aasta Parim Sportlane suurusega 320 eurot, üks stipendium Aasta Parim Noorsportlane suurusega 130 eurot, üks stipendium Aasta Parim Treener suurusega 255 eurot.
Tänavuse Ullo Toomi nimelise stipendiumi saab armastatud tantsuõpetaja ja Viljandi Talviste Tantsupidude eestvedaja Vaike Rajaste.
Stipendium antakse pidulikult üle tantsutaat Ullo Toomi 111. sünniaastapäeval 14. septembril kell 12 Tallinna Raekojas.
Ullo Toomi halduskogu leidis, et Vaike Rajaste on tantsuõpetajana oma tööga väärtustanud Ullo Toomi põhimõtteid ja pärandit. Vaike Rajaste on oma elu tantsule pühendanud ning lisaks silmapaistvale tegevusele Viljandimaal on ta aktiivselt osalenud ka Eesti rahvatantsuliikumise arendamises üldiselt.
Vaike Rajaste peab tantsuõpetamise olulisimaks seda, et tantsija saaks oma tegevusest ennekõike hea enesetunde. “Et selg oleks sirge, jalg kerge ning tantsutunnis ikka rõõmus elevus hinges. Keegi läheb alati ees ja keegi alati õpib – tants on koostegemine ning üksinda ei tee siin keegi midagi ära!” ütleb Rajaste. Stipendiumi pidulik üleandmine Tallinna Raekojas tantsutaadi sünniaastapäeval on kujunenud kauniks traditsiooniks ning see on ühtlasi rahvatantsuvaldkonna aasta tippsündmus.
Vaike Rajaste lõpetas 1980. aastal Viljandi Kultuurikooli kultuuritöötaja/rahvatantsukollektiivi juhi eriala ning alustas samal aastal tantsuõpetajana Viljandis. Tänaseks on Vaike toonud tantsupidudele enam kui 30 Viljandimaa tantsurühma ning on oma tantsijatega osalenud rohketel folklooriestivalidel nii Eestis kui välismaal. Ta on korraldanud mitmeid ülevabariigilisi konverentse ja võistutantsimisi ning töötanud viimased 15 aastat Viljandi Kultuuriakadeemias tantsuõpetajana. Vaike on aastaid osalenud üleriigiliste tantsupidude lavastusmeeskonnas ning olnud Viljandi Talviste Tantsupidude traditsiooni algataja ja eestvedaja.
2014. aasta XIX tantsupeol “Puudutus” on Vaike Rajaste B2 rühmade liigijuht. Teenete eest rahvakultuuri edendamisel sai Vaike Rajaste Eesti Kultuurkapitali maakondliku kultuuripreemia “Viljandimaa Kultuuripärl 2009”. 2010. Aastal omistati talle Valgetähe V klassi teenetemärk.
1987. Aastal loodud Ullo Toomi Fondi eesmärk on jäädvustada mälestust Tantsutaadist ning väärtustada rahvatantsualast tegevust. Fondi rahast antakse välja Ullo Toomi nimelist tantsustipendiumi eesti rahvatantsul ja autoritantsul põhineva silmapaistva tegevuse eest. Toomi stipendiumi saajate seas on olnud Henn Tiivel, Mait Agu, Ilma Adamson, Ilmar Moss, Helju Mikkel ja teised armastatud rahvatantsujuhid. Stipendiumi kätteandmist korraldavad Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus ning Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts.
1973. aastal asutatud Seto leelokoor “Sõsarõ”. Foto: leelokoor.ee
Tänavuse pärimuskultuuri auhinna stipendiumid saavad Tallinna setu leelokoor “Sõsarõ” ja pärimuskultuuri õpetaja ja edendaja Terje Puistaja.
Eesti Rahvusliku Folkloorinõukogu arendus- ja koolitusjuhi Ene Lukka-Jegikjani sõnul oli tänavusele pärimuskultuuri auhinnale esitatud erakordselt palju kandidaate, kes kõik teevad väga tubli tööd pärimuskultuuri valdkonnas. “On väga rõõmustav, et institutsioonid ja omavalitsused märkavad ja tunnustavad neid inimesi, kes tõesti püüavad hoida meie oma ehedat kultuuri,” kiitis Ene Lukka-Jegikjan.
,,Sõsarõ” on Tallinna setode koor, mis on järjekindlalt tegutsenud juba 40 aastat. Koor ühendab enda pealinna lauluhuvilisi seto naisi ehk laulusõsaraid. Koor on aastaid kaasa aidanud rahvusliku folklooripärandi hoidmisele – seto laulu, kultuuri ja kombestiku tutvustamisele elaval kujul ja kirjasõnas. Koori esimesed eestvedajad olid Igor Tõnurist ja Vaike Sarv, täna on koori eestvedaja Setomaalt pärit muuseumitöötaja-etnoloog Elvi Nassar.
Terje Puistaja on aastaid tegelenud pärimuse järjepidevuse hoidmise ja edasiandmisega. Ta on viinud läbi rahvakalendri ja sellega seotud pärimuse õpetust: kursusi, õpitube ja ettekandeid nii lastele kui täiskasvanutele üle Eestimaa ja kaugemalgi, olles nõnda väärikas pärimuskultuuri kandja. Loe edasi: Selgusid pärimuskultuuri auhinna laureaadid
Laupäeval, 8. detsembril tunnustatakse Tartu ülikoolis professor Gerhard Rägo medalitega Eesti parimaid matemaatikaõpetajaid. Silmapaistva matemaatiku ja TÜ professori Gerhard Rägo sünnist möödus 5. detsembril 120 aastat.
Gerhard Rägo medali eesmärk on tunnustada isikuid või kollektiive silmapaistvate teenete eest õpetaja- või õppejõutöös, õppe- ja metoodilise kirjanduse, programmide, õppetehnika jms väljatöötamise ning tõhusa kaasabi osutamise eest matemaatika õpetamise täiustamisel Eesti koolides.
Tänavu pälvivad medali Andi Kivinukk (Tallinna ülikooli matemaatika ja loodusteaduste instituudi professor), Väino Külvi (endine Vändra gümnaasiumi matemaatikaõpetaja), Lemmi Nael ja Arvo Press (Pärnu Koidula gümnaasiumi matemaatikaõpetajad), Sirje Sild (Nõo reaalgümnaasiumi matemaatikaõpetaja), Maaja Valter (Lääne-Viru maavalitsus, haridus- ja sotsiaalosakonna inspektor, Rakvere eragümnaasiumi matemaatikaõpetaja) ning Tallinna reaalkool tervikuna.
Gerhard Rägo (1892-1968) mälestusmedali asutasid 1990. aastal Tartu ülikool ja Eesti matemaatika selts. Vastsete laureaatidega kokku on eelnimetatud medal antud 150 isikule või kollektiivile.
Professor Rägo oli silmapaistev matemaatik-didaktik. Ta töötas Tartu ülikooli välja tulevaste gümnaasiumiõpetajate ettevalmistuskava ning koostas sellekohased õppekavad matemaatika-loodusteaduskonnale. Ta oli ülikoolis õpetajate ettevalmistamisega tegelenud didaktilis-metoodilise seminari juhataja abi ja aastatel 1936-1940 juhataja. Ta on töötanud Tartu ülikoolis dekaani, kateedrijuhataja ja prorektorina.
Mälestusmedalite üleandmine toimub 8. detsembril algusega kell 12.30 Tartu ülikooli senati saalis.
Rosma Haridusseltsi juhatuse esimees Tiina Länkur (vasakul) ja Olympic-Online’i juht Priit Pajumaa. Foto: Rosma HaridusseltsSotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku ja Olympic-Online’i poolt välja antava “Tegusa Eesti” stipendiumi pälvis waldorfpedagoogikat väärtustav MTÜ Rosma Haridusselts. Stipendium aitab Põlvamaal asuvat ainulaadset lasteaeda ja kooli opereerival haridusseltsil oma tegevust laiendada ning luua juurde kümme uut lasteaiakohta.
“Tegusa Eesti” stipendiumi asutas Olympic-Online koostöös Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustikuga 2012. aasta suvel, eesmärgiga panustada Eesti ühiskonna arengusse ning toetada uut tüüpi majandusmudelit – sotsiaalset ettevõtlust. Stipendiumeid antakse juba tegutsevatele algatustele, milles žürii näeb tugevat potentsiaali edasiseks arenguks.
Olympic-Online kasiinooperatsioonide juht Priit Pajumaa ütles žürii valikut kommenteerides, et Rosma Haridusseltsi kogemustepagas ja saavutused on märkimisväärsed. “Tegemist on väga nõutud haridusteenusega – lasteaia ukse taga on soovijate järjekord ning igal aastal kolib paar perekonda mujalt Eestist sinna kanti elama just selleks, et tuua oma laps Rosma lasteaeda või kooli. Olukorras, kus maapiirkondadest valdavalt ära kolitakse, on see oluline saavutus,” märkis Pajumaa. Ta lisas, et kuna Rosma Haridusseltsil on olemas selge arenguvisioon, otsustatigi seltsi toetada.
MTÜ Rosma Haridusselts suunab saadud toetuse uute lasteaia- ja töökohtade loomisesse, et hoogustada veelgi kohalikku arengut ning muuta waldorfpedagoogiline alusharidus Kagu-Eestis kättesaadavamaks enamate perede lastele.
Rosma Haridusseltsi juhatuse esimees Tiina Länkur ütles, et sotsiaalse ettevõtluse stipendiumil on laiem tähendus. “Kuna nõudlus waldorflasteaia teenuse järele kasvab, plaanime kodanikualgatuse korras tegutsevat lasteaeda laiendada ja stipendium annab meile selleks olulise toe. Kuid veelgi olulisem – tänu sellele saame näidata, et Eesti hariduskorralduses on võimalik positiivseid muutusi ellu viia koos tegutsedes, kaasates lisaks vanematele ja omavalitsustele ka ettevõtteid ning äriorganisatsioone,“ lausus Länkur. Loe edasi: “Tegusa Eesti” stipendiumi pälvis Rosma Haridusselts
Mait Agu nimelise stipendiumi tänavuseks laureaadiks valiti Saile-Johanna Langsepp.
Stipendiumikomisjon tõstis Saile-Johanna Langsepa puhul esile tema lavaküpsust, loomingulist distsiplineeritust, põhjalikkust ning professionaalset suhtumist õppe- ja loometöösse.
Saile-Johanna Langsepp on noor koreograaf-tantsija, ta lõpetas Tallinna Ülikooli koreograafia eriala bakalaureuseõppe 2012. aastal.
Mait Agu nimeline stipendium loodi TLÜ koreograafia osakonna eestvedamisel 1999. aastal eesmärgiga toetada andekaid tudengeid ning Eesti noori tantsuloojaid. Stipendium antakse üliõpilasele või loomingulisele kollektiivile, kes on eelmise õppeaasta jooksul silma paistnud loomingulise või teoreetilise tööga, olnud edukas ja aktiivne õppetöös ning võtnud osa erinevatest tantsualastest projektidest.
Fotol Saile-Johanna Langsepp Helmi Tohvelmanni etenduses ”Külvaja”, 2011. aasta oktoobril Tamperes.
Stipendium suuruses 1000 eurot antakse laureaadile üle 6. detsembril KUMU auditooriumis tantsulavastuse „Sofi ja Võlulind“ esietendusel, kus Saile-Johanna Langsepp astub üles peaesinejana.
Teaduse ja Kultuuri Sihtasutus Domus Dorpatensis kuulutab välja konkursi kogukonnaarendaja stipendiumile. Stipendiumiprogrammi eesmärgiks on toetada ning tunnustada kodanikualgatust ning kohaliku elu edendamist.
Stipendium on mõeldud isikule, kes läbi oma tegevuse on oluliselt kaasa aidanud kogukonna üldisele arengule ja/või on silma paistnud kogukonna jaoks olulise saavutusega. Stipendiumi suurus on 1000 eurot.
Stipendiumile saavad kandideerida kõik Eesti Vabariigi alalised elanikud. Stipendiumile võib esitada nii iseennast kui ka teisi sobilikke kandidaate.
Taotlemiseks tuleb saata SA-le Domus Dorpatensis kas posti või e-posti teel:
– vabas vormis kirjutatud stipendiumiavaldus;
– kandidaadi curriculum vitae;
– põhjendus taotlusele koos kandidaadi saavutuste mõju kirjeldusega ning soovitajate kontaktidega.
Taotluste esitamise tähtaeg on 1. november 2012. Hilinenud taotlusi ei arvestata. Stipendium eraldatakse vastavalt stipendiumi statuudile. Stipendiumi eraldamise otsus tehakse avalikuks stipendiumi üleandmisel kodanikupäeva ürituste raames 2012. aastal novembri lõpus.
Allikas: Teaduse ja Kultuuri SA Domus Dorpatensis, www.dorpatensis.ee
Sihtasutus Eesti Rahvuskultuuri Fond võtab kuni 15.oktoobrini vastu taotlusi 2013. aasta stipendiumideks ja kultuuriprojektide finantseerimiseks.
Stipendiume ja toetusi jagatakse 143-st SA ERKFallfondist. Esimest korda jagatakse sel aastal stipendiume ja toetusi viiest allfondist.
Jagamise info, allfondide nimekirja ning taotluse ankeedid leiate SA ERKF koduleheküljel www.erkf.ee .
Taotluste (ka posti teel saadetud) vastuvõtt lõpeb E 15. oktoobril 2012 kell 16.00.
Taotlused esitage Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond aadressil: A. Weizenbergi 20A-13 (III korrus), 10150
Tallinn, tel 601 3428.
Tänavuse Ullo Toomi nimelise stipendiumi saab tantsupidude tunnustatud üldjuht Helle-Mare Kõmmus (fotol) Hiiumaalt. Stipendium antakse pidulikult üle tantsutaat Ullo Toomi 110. sünniaastapäeval 14. septembril kell 15 Tallinna raekojas.
Ullo Toomi halduskogu leidis, et Helle-Mare Kõmmus on üld- ja noorte tantsupidude üldjuhina ning oma aastatepikkuse tööga Hiiumaal väärtustanud ja edasi arendanud Ullo Toomi põhimõtteid ning olnud rahvatantsu traditsioonide silmapaistev hoidja ja edasikandja.
2009. aasta tantsupeo kunstilise juhi Ülo Luhti sõnul on Helle-Mare oma ema töö jätkajana olnud tantsuga seotud terve elu.
“Ta on mõtlik ja analüüsiv tantsuõpetaja ja ta oli hindamatu liige 2009. aasta tantsupeo lavastusmeeskonnas, mõtles suurelt ja töötas pühendunult. Helle-Maret tahaks iseloomustada tema enda sõnadega: naine on nagu meri – elu andja ja kandja,” ütles Luht.
Stipendiumi pidulik üleandmine Tallinna Raekojas Ullo Toomi 110. sünniaastapäeval on tantsutaadi juubeliaasta üheks tippsündmuseks.
Helle-Mare Kõmmus on lõpetanud Tallinna pedagoogilise instituudi kultuurharidustöö erialal ning õppinud tantsu Mait Agu juures. Aastast 1997 töötab ta Hiiumaal rahvakultuurispetsialistina, suunates nii kogu maakonna kultuurielu ning juhendades samal ajal ise ka mitmeid sealseid kollektiive. Helle-Mare Kõmmus on osalenud noorte- ja üldtantsupidude lavastusgrupis seitsmel korral, olles 1994. ja 1999. aastal peo üldjuht-lavastaja. 2014. aasta XIX tantsupeol on ta B1 rühmade üldjuht.
1999. aastal pälvis ta Kristjan Toropi tantsupeostipendiumi parima tantsulavastuse eest XVI üldtantsupeol. Tänavu veebruaris omistati Helle-Mare Kõmmusele teenete eest rahvakultuuri edendamisel Valgetähe V klassi teenetemärk.
1987. aastal loodud Ullo Toomi fondi eesmärk on jäädvustada mälestust Tantsutaadist ning väärtustada rahvatantsualast tegevust. Fondi rahast antakse välja Ullo Toomi nimelist tantsustipendiumi eesti rahvatantsul ja autoritantsul põhineva silmapaistva tegevuse eest. Toomi stipendiumi saajate seas on olnud Henn Tiivel, Mait Agu, Ilma Adamson, Ilmar Moss, Helju Mikkel ja teised armastatud rahvatantsujuhid. Stipendiumi kätteandmist korraldavad Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus ning Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts.
Paide linnavalitsus ootab kuni 6. veebruarini 2012 ettepanekuid heategevusliku sihtkapitali „Andekas laps“ 2011. aasta stipendiaatide kohta ning kutsub inimesi üles annetuste näol sihtkapitali tegevust toetama.
Ettepanekuid toetuse saamiseks võivad teha kõik inimesed, asutused, ühingud, organisatsioonid ja äriühingud, esitades vabas vormis avalduse ning kandidaadi iseloomustuse.
Paide teeneka maleõpetaja Hillar Hanssoo pärandvara põhjal asutatud sihtkapitali eesmärk on toetada Paide linnas elavaid andekaid lapsi saavutuste ja tulemusliku tegevuse eest. Nõukogu poolt läbivaadatud ja linnavalitsuse poolt kinnitatud toetused antakse üle 24 . veebruaril Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud pidulikul kontsert-aktusel Paide Raekojas.
Ettepanekuid stipendiaatide osas saab teha 6. veebruarini kirjalikult Paide linnavalitsusse Pärnu tn 3 märksõnaga „Andekas laps“ ning samuti välkpostitsi paide@paide.ee .
Esimesed preemiad Paide linna andekatele lastele maksti sihtkapitalist välja 2004. aastal. Sihtkapitali on aastate jooksul raha annetanud paljud linlased ning siinsed ettevõtted. Sihtkapitali arveldusarve SEB Pangas on 10030228771016.
Tänavuse Järva maavalitsuse poolt väljaantava andeka õpilase stipendiumi sai Paide Ühisgümnaasiumi 12. klassi õpilane Maia Salm.
Maavalitsuse haridus-ja sotsiaalosakonna peainspektor Anne Viljat ütles, et Maia Salm on aastaid paistnud silma väga hea õppeedukuse poolest. Tal on mitmekesised vaimsed huvid, paremaid tulemusi on ta saavutanud reaal- ja loodusainete olümpiaadidel. 2011. a jagas Salm maakonna matemaatikaolümpiaadil esikohta ja võitis keemiaolümpiaadi. Akadeemiliste võimete arendamisele on kaasa aidanud osalemine Tartu Ülikooli teaduskooli tegevuses. Maia Salmi koostatud uurimistöö saavutas keskkonnaalaste uurimistööde konkursil esikoha. 2011. aasta saavutuste hulka kuulub ka osalemine Saksamaal suveakadeemias ja osavõtt rahvusvahelisest noorteprojektist Türgis.
Maavalitsus soovib stipendiumi väljaandmisega tähtsustada teadusandekate noorte toetamise olulisust, motiveerida kõrgete vaimsete võimetega õpilasi arendama maksimaalselt oma potentsiaali ning tunnustada väga heade akadeemiliste saavutustega õpilast. Stipendiumikonkursi tänuüritusele olid kutsutud kõik esitatud kandidaadid koos vanematega.
Kuressaare Linnavalitsus kuulutab välja avaliku konkursi kultuuri- ja haridusalase loomingulise tegevuse ning sporditegevuse toetuseks välja antavate stipendiumide taotlemiseks.
Taotletavad stipendiumid on:
1. üks Kuressaare Kaunite Kunstide stipendium suurusega 320 eurot;
2. üks stipendium Aasta Tegu Kultuuris suurusega 320 eurot;
3. kuni kolm stipendiumi Aasta Tegu Hariduses suurusega á 320 eurot;
4. üks stipendium Aasta Tegu Spordis suurusega 255 eurot;
5. üks stipendium Aasta Parim Sportlane suurusega 320 eurot;
6. üks stipendium Aasta Parim Noorsportlane suurusega 130 eurot;
7. üks stipendium Aasta Parim Treener suurusega 255 eurot.
Kandidaate stipendiumikonkursile võivad esitada kõik füüsilised või juriidilised isikud. Konkursil osalemiseks tuleb esitada linnavalitsusele kirjalikult põhjendatud vabas vormis taotlus postiaadressile Kuressaare Linnavalitsus, Tallinna 10, 93819 Kuressaare, märgusõna “Stipendium” või elektrooniliselt aadressile andra.tiik(a)kuressaare.ee Loe edasi: Kuressaare linnavalitsus jagab stipendiumeid
Teaduse ja Kultuuri Sihtasutus Domus Dorpatensis kuulutab välja konkursi kogukonnaarendaja stipendiumile.
Stipendiumiprogrammi eesmärgiks on toetada ning tunnustada kodanikualgatust ning kohaliku elu edendamist. Stipendium on mõeldud isikule, kes läbi oma tegevuse on oluliselt kaasa aidanud kogukonna üldisele arengule ja/või on silma paistnud kogukonna jaoks olulise saavutusega. Stipendiumi suurus on 1 000 eurot.
Stipendiumile saavad kandideerida kõik Eesti Vabariigi alalised elanikud. Stipendiumile võib esitada nii iseennast kui ka teisi sobilikke kandidaate.
Taotlemiseks tuleb saata SA-le Domus Dorpatensis kas posti või e-posti teel:
– vabas vormis kirjutatud stipendiumiavaldus;
– kandidaadi curriculum vitae;
– põhjendus taotlusele koos kandidaadi saavutuste mõju kirjeldusega ning soovitajate kontaktidega.
Taotluste esitamise tähtaeg on 1. november 2011. Hilinenud taotlusi ei arvestata.
Stipendium eraldatakse vastavalt stipendiumi statuudile. Stipendiumi eraldamise otsus tehakse avalikuks stipendiumi üleandmisel kodanikupäeva ürituste raames 2011. aastal novembri lõpus.
Lisainformatsioon: Teaduse ja Kultuuri SA Domus Dorpatensis, www.dorpatensis.ee
Päevatoimetaja
Kuressaare linnavalitsus kuulutas välja avaliku konkursi kultuuri- ja haridusalase loomingulise tegevuse ning sporditegevuse toetuseks välja antavate stipendiumide taotlemiseks.
