Silt: projekt

Eesti maanaiste projekt pälvis Euroopas tähelepanu

Euroopa sotsiaalse innovatsiooni auhinna komisjon valis 605 osaleja hulgast välja 30 poolfinalisti, kes kandideerivad 2013. aasta Euroopa sotsiaalse innovatsiooni auhinnale. Väljavalitud 30 poolfinalisti hulgas on ka MTÜ ETNA Eestimaal läbiviidav mikrokrediidiprojekt.

Euroopa sotsiaalse innovatsiooni auhind 2013 on kutsutud ellu eesmärgiga leida häid ja uuenduslikke ideid uute töövõimaluste loomiseks ja tööhõive parandamiseks Euroopas, kus praegu on ligikaudu 25 miljonit inimest ilma tööta.

Auhinna eesmärk on tunnustada ka neid initsiatiive, mis toetavad vähemakstud või alaväärtustatud töökohtadel töötajaid ning neid, kes on tööjõuturul diskrimineeritud oma soo, vanuse või puude tõttu.

Konkursi esimeses etapis valis komisjon 605 osaleja seast välja 30 poolfinalisti, kellel on võimalus lihvida oma ideed kogenud mentorite käe all. Konkursi kolm parimat ideed kuulutatakse välja tänavu mais ning nad saavad 20 000 euro suuruse auhinnaraha ja võimaluse oma idee selle raha toel ellu viia.

MTÜ ETNA Eestimaal osales konkursil ideega pakkuda maal elavatele naistele tuge ettevõtluse loomiseks läbi mentorluse-koolituse-mikrokrediidi programmi, mis pakub paindlikel tingimustel laenu ning samas ka õpetab ja julgustab oma ettevõtte loomisel.

Mikrokrediidiprojekti idee konkursile esitanud Kairi Talvese sõnul on taolise kõrgetasemelise konkursi poolfinaali jõudmine ETNA mikrokrediidiprojekti läbiviijatele väga suur tunnustus.

“Kui see projekt Eestis õnnestub, siis on seda võimalik rakendada ka teistes Euroopa riikides, suurendamaks inimeste ettevõtlikkust ja vähendades seeläbi sotsiaalseid probleeme,” ütles ta.

ETNA Eestimaal on maapiirkondades tegutsevaid naisettevõtjaid ning ettevõtlusega alustada soovivaid naisi toetav ja spetsiaalselt naistele mõeldud koolitusi pakkuv mittetulundusühing.

ETNA mikrokrediidiprojekti rahastab Avatud Eesti Fond Kriisiprogrammi raames 268 794 euro ulatuses.

Uustulndi mälestussamba rajamine edeneb hästi

Albert Uustulndi 90. sünniaastapäevaks valmib Kuressaare lossiparki tema mälestussammas. Raha kogumine edeneb hästi ning ka mitu skulptorit on huvi juba ilmutanud.
Mälestussammas peab püsti saama lossipargi ringallee Supluse tänava teljele 2015. aastal. Idee autor on Saaremaa merekultuuri selts, projekt ja teostus valmivad koostöös Kuressaare linnavalitsusega
Mälestusmärgi ideekavandi esitamise lõpptähtaeg on 22. märts.

“Arvestades, et konkursi lõpuni on veel aega, on tõenäoline, et kõik huvilised pole endast veel märku andnud. Hetkeseisuga on detailsed võistlustingimused väljastatud kuuele huvilisele,” kirjeldas linna pressiesindaja Kristiina Maripuu kunstnike aktiivsust.

Raha kogumine on täielikult Saaremaa merekultuuri seltsi hallata ja viidatud kontonumber –10220123874019 SEB pangas – on läbi käinud kõikvõimalikest uudisteportaalidest.

Toimetuse poole pöördus küll üks saarelt pärit vanadaam Pärnumaalt, kel ei õnnestunud ühekorraga 50-eurost annetust mälestussamba toetuseks üle kanda, kuid tütre abiga jõudis raha teisel katsel õnneks õigesse kohta.
“Annetusraha laekub iga päev ja korralikult, võib rahule jääda,“ rõõmustas merekultuuri seltsi esimees Rein Sepp. “Sellest hoolimata on väga teretulnud, kui ideed ja rahakogumist inimestele vahel ikka meelde tuletatakse. Kogunenud summast on praeguses etapis veel natuke vara rääkida.”

Albert Uustulndi mälestusmärgi ligikaudne maksumus on 60 000 eurot, töö teostamise orienteeruv periood 2013–2014.

Kodanikualgatus kutsub kogukondi koolitusele

2013 aasta veebruarist läheb lahti ainulaadne kodanikualgatuslik projekt, mis aitab külakogukondadel ning valdadel end turundada väärt elukeskkonnana ning leida seeläbi uusi elanikke.

Algatus on suunatud kahele sihtgrupile – ühelt poolt “linna-inimestele”, kellel on soov ja võimalus maale kolimiseks, kuid puudub koht, kuhu kolida ning teadmine, kuidas sobivat elupaika valida või leida. Teiselt poolt on fookuses “maakogukonnad”, kes soovivad oma elukeskkonda mitmekesistada ja arendada ning vajavad selleks uusi elanikke.

Projekt aitab osalevatel külakogukondadel ja valdadel läbi mõelda, millist infot ja tuge vajab potentsiaalne uuselanik ning valmistuda enda tutvustamiseks Eestis ainulaadsel “MAALE ELAMA” MESSIL, mis toimub Tallinnas 2013. aasta aprillis. Projekti pilootpiirkonnaks on Valga, Võru, Põlva, Viljandi, Tartu ja Jõgeva maakonnad.

Projekti raames toimuvad mitmed kogukonna eestvedajatele suunatud koolitused. Alustuseks oodatakse koolitusele “Kuidas olla uuele elanikule külalislahke kogukond?”. Koolituse eesmärgiks on aidata “Maale elama” projekti potentsiaalsetel huvilistel võtta kvaliteetaeg mõtestamaks oma kogukonna tugevused ja potentsiaal väärt elukeskkonnana.

Koolitused toimuvad 5. veebruaril Valgamaal, Taagepera külakeskuses, 6. veebruaril Võrumaal, Navi Seltsimajas ja 11. veebruaril Tartumaal, Tartu Kutsehariduskeskuse Hotellis. Koolitused algavad kell 9.45 kogunemisega ning lõppevad 16.00. Koolitused viib läbi koolitaja ja kaasava juhtimise edendaja Piret Jeedas, kes asunud teostama unistust taas maale lähemale jõuda.

Koolitusele registreerimiseks tuleb täita ankeet või helistada telefonil 50 43 391. Projekti viivad ellu MTÜ Partnerluse eestvedamisel Setomaa Valdade Liit, MTÜ Kating Noored, MTÜ Meie Otepää, MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant (Kodukandi Koolituskeskus) ja MTÜ Valgamaa Partnerluskogu.

Projekti rahastab SA Kodanikuühikonna Sihtkapital.

Türi Spordiklubide Liit korraldab tasuta suusatamisalase koolituse

Türi valla projekti “Tervelt tööle” raames korraldab Türi Spordiklubide Liit suusatamisalase koolituse. Koolitused toimuvad kolmel korral Türi Ühisgümnaasiumi juures (Tolli tänav 62) algusega 18.00. Kursus on osalejatele tasuta.

5. jaanuaril kell 18 räägitakse suusavarustusest ja suuskade hooldamisest. Koolitus toimub siseruumides.

22. jaanuaril kell 18 tutvustatakse ja õpetatakse suusatamises uisutehnikat ning 29. jaanuaril kell 18 klassikalist tehnikat.

Kursuse viib läbi Türi Ühisgümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja ja Türi Spordiklubi suusatamise ja orienteerumise treener Kaarel Kallas.

Projekti toetab Euroopa Liidu Sotsiaalfond ja Elukestva Õppe Sihtasutus INNOVE.

Lisainfo Türi Spordiklubide Liidust: Mati Sadam, tel 50 41 987. Suusavarustuse laenutuse osas on soovitav eelnevalt kokku leppida Kaarel Kallasega telefonil 5330 8128.

Allikas: Järvamaa Infoportaal

Elu kahe maailma piiril

Osale Lõuna-Eesti avastamisväärt paikade leidmise ideevoorus. Ootame teie ettepanekuid kuni 10. jaanuarini 2013!

Projekt “Elu kahe maailma piiril” jutustab lugu ühest erilisest paigast Venemaa ja Läti kõrval ning Euroopa Liidu piiril, kuhu veel ei ulatu urbaniseerunud ja suurtööstuslik maailm.

Lõuna-Eesti Leader tegevusgrupid (Tartumaa Arendusselts, Piiriveere Liider, Põlvamaa Partnerluskogu, Valgamaa Partnerluskogu ning Võrumaa Partnerluskogu) ja partnerina Tartu linn alustavad 2013. a suvel rahvusvahelise koostööprojektiga, mis viiakse läbi koos National Geographicu ja Lõuna-Eesti turismiarendajatega. Projekti raames kerkivad Lõuna-Eestis maastikule ligi 6m kõrgused National Geographicu aknakujulised raamid.

Projekti aeg: mai 2013 – detsember 2014.

Projekti eesmärgiks on:

  • tugevdada piirkonna identiteeti;
  • tuua piirkonnale tuntust ja külastajaid;
  • tutvustada Lõuna-Eestit nii sise- kui välisturistile.

Projekt on alguse saanud Hollandist Ida-Groningenist, kus maastikule paigaldatud akende eesmärgiks on juhtida külastajate tähelepanu paikadele , mis kõige paremini jutustavad piirkonna lugu ning selle kaudu suurendada siseturismi. Eesmärki on see projekt siiani väga hästi täitnud, sest turistide hulk on pooleteist aastaga kahekordistunud. Tuleval suvel lõppeb projekt Hollandis ning idee koos heade kogemustega rändab Lõuna-Eestisse.

Temaatilised valdkonnad, mida akende asukohaga Lõuna-Eestis rõhutada tahame, on:

  • loodus;
  • kultuur ja ajalugu;
  • tervis ja aktiivne puhkus;
  • innovatsioon väikeettevõtluses;
  • säästvad ja jätkusuutlikud lahendused.

Lisainfo: Triin Lääne projektijuht, triin@tas.ee, 53029203

Lõuna-Eesti otsib avastamist väärt paiku

Alates järgmise aasta suvest on Lõuna-Eestis võimalik vaadata siinset piirkonda läbi ajakirja National Geographic kollaste akende. Maastikele paigaldatavad säravkollased raamid jutustavad lugu ühest erilisest paigast Venemaa ja Läti kõrval ning Euroopa Liidu piiril, kuhu veel ei ulatu urbaniseerunud ja suurtööstuslik maailm. Projekti korraldajad kutsuvad üles Lõuna-Eesti kogukondi üles siinsete avastamist väärt paikade leidmiseks ja ideevooru esitamiseks.

Koostööprojekti, mida veavad eest viis Lõuna-Eesti Leader tegevusgruppi ja mille partneriteks on siinsed turismiarendajad ja ajakiri National Geographic, eesmärkideks on siinsele piirkonnale tuntuse ja külastajate toomine ning piirkonna identiteedi tugevdamine. Kuusteist siia paigaldatavat kollast akent loovad täiendava põhjuse avastada ja külastada Lõuna-Eestit. Koos akna lähikonnas paiknevate turismiteenuste pakkujatega luuakse teemamarsruudid, mis tutvustavad siinset loodust, kultuuri, aktiivse puhkuse võimalusi ja ka väikeettevõtlust ning säästvaid lahendusi.

Tartumaa Arendusseltsi tegevjuhi Kristiina Liimandi sõnul sai idee alguse Hollandis asuvast Groningeni piirkonnast, kuhu paigaldatud kaksteist akent  koos teemamarsruudiga tõid piirkonda pooleteise aasta jooksul kaks korda rohkem külastajaid. Tartu-, Võru-, Valga- ja Põlvamaa kollaste akende kampaania “Elu kahe maailma piiril” ootab siinset piirkonda avastama nii sise- kui väliskülastajaid.

Ideevoor Lõuna-Eesti avastamist väärt paikade leidmiseks on avatud ja kestab kuni 10.jaanuarini 2013. Saabunud ettepanekutest teeb žürii valiku jaanuarikuu lõpuks. Ideevooru kutse ja lisainfo!

Lisainfot jagavad Leader Lõuna-Eesti tegevusgrupid: Piiriveere Liider, Põlvamaa Partnerluskogu, Tartumaa Arendusselts, Valgamaa Partnerluskogu, Võrumaa Partnerluskogu.

Toila loomekeskus ootab loovusrikkatesse töötubadesse

MTÜ Toila Loomekeskus sai Kohaliku Omaalgatuse Programmist toetuse projektile „Loovus töötubades“.

Selle projekti raames korraldatakse kaheksa töötuba ajavahemikul tänavu detsembrist kuni 2013. aasta aprillini. Oma loovust saab proovile panna järgnevates töötubades:

–       karbi tegemisel,

–       jaapani köites,

–       dikroidklaasist ehete meisterdamisel,

–       säravsilmse Pupsiku valmistamisel,

–       korvi punumisel,

–       seebi,

–       küünla,

–       ja pakutrüki tegemisel.

Esimene töötuba on karbitegemise töötuba, mis toimub juba 30. detsembril 2012. Töötubadesse on oodatud kõik käsitööhuvilised. Oodatud on uute ühingu liikmete liitumine meie tegemistesse. Ühingu liikmete üldkoosolek toimub jaanuaris 2013. aastal.

Töötubadesse registreerimine ja täiendav info tel 5650 3680 või e-post: helju.manni@gmail.com.

Helju Männi, projektijuht

Võrumaa Partnerluskogu otsib väärt paiku

Võrumaa Partnerluskogu kuulutab välja projekti “Elu kahe maailma piiril” ideevooru Võrumaa avastamist väärt paikade leidmiseks.

Lõuna-Eesti Leader tegevusgrupid alustavad 2013. aasta suvel rahvusvahelise koostööprojektiga, mis viiakse läbi koos National Geographic ja Lõuna-Eesti turismiarendajatega. Projekti raames kerkivad maastikule ligi meetri kõrgused National Geographicu aknakujulised raamid. Siinkohal oodakse kõigi panust, et leida avastamist väärt paigad Lõuna-Eestis ja näidata neid maailmale läbi National Geographicu akna!

Temaatilised valdkonnad, mida akende asukohaga rõhutada soovitakse on loodus, kultuur ja ajalugu, tervis ja aktiivne puhkus, innovatsioon väikeettevõtluses, säästvad ja jätkusuutlikud lahendused.

Eeltingimused, millele akna asukoht peab vastama on järgmised: paigaldatav aken peab asuma Tartu, Põlva, Võru või Valga maakonnas; hea juurdepääs aastaringselt ja parkimisvõimalus läheduses; turismiteenused (toitlustus, majutus jms) lähiümbruses; eelkokkulepe maaomanikuga, et maa antakse tasuta projekti kasutusse vähemalt viieks aastaks.

Paikade väljapakkumiseks ja ideevoorus osalemiseks saab ankeedi täita siin. Ettepanekuid oodatakse 10. jaanuariks 2013, lõplik asukohtade valik tehakse jaanuari lõpus. Täpsema info projekti kohta leiab siit.

„Valed valikud“ võiks olla kooliprogrammis

Kolm aastat järjest on Haapsalu Gümnaasiumi 12. klasside õpilased osalenud projektis „Valed valikud“. Oleme külastanud vangist vabanenud inimeste turvakodu, koduta inimeste varjupaika, politseid ja neuroloogiahaiglat, kirjutab  Haapsalu Gümnaasiumi ühiskonnaõpetuse õpetaja Anne Mahoni.

Selline projekt on väga vajalik. Sageli näevad ja tunnetavad noored esmakordselt, kui lihtsalt ja  kergelt võib inimene kaotada oma senise elukvaliteedi.  See on peaaegu kõigile noortele šokk.

Kodutute varjupaigas näevad nad esmakordselt, kuidas elavad koduta inimesed ja kuulevad, kui lihtsalt võib elus alla käia. Nad näevad inimesi, kes ei taha, ei suuda enam töötada ja elada nii nagu inimesed tavaliselt elavad. Nad näevad inimesi, kelle ainuke vara on enda riided seljas.

Neuroloogia haiglas kogevad nad, et hüpates tundmatus koha vette, minnes alkoholijoobes ujuma, võid kogu eluks jääda ratastooli. Haiglas saab näha ka, kuidas on võimalik aidata, taastuda või lausa uuesti õppida liikuma ja iseendaga hakkama saama. Vanglast vabanenute juures kohtusime inimesega, kes enamuse oma teadlikust elust oli veetnud trellide taga. Selline elav õppevahend pani õpilasi elu väärtuste üle mõtlema.

Õpilased on olnud šokeeritud, kuid õppekäiguga rahul. Kindlasti peaks kõikidel lausa kooliprogrammis olema sellised külastused. Veelgi parem oleks, kui need oleksid noorematele, põhikooliõpilastele.  Kõik need kohad näitavad, kui abitud ja haavatavad inimesed tegelikult olla võivad. Mida suuremad on sinu enda teadmised, sinu haridustase, seda paremini elus hakkama saad.

Seda ja teisi lugusid Läänemaalt saab lugeda Julged Hoolida? Facebooki lehelt

Rõuge vald kui teadmuskogukond

Rõuge vallas viidi läbi sel aastal projekt “Rõuge vald kui teadmuskogukond”, mille elluviimist toetas Briti Nõukogu. Töörühmade töö ja õppereisi eesmärk oli võtta aeg arutada selle üle, kuidas tagada kogukonnas parem koostöö, teineteise väärtustamine, tugevuste ja teadmiste hindamine ja rakendamine, mitte nende nõrgestamine ja väljatõrjumine.

Erinevate valdkonna eestvedajatest moodustati töörühm, kes oma koosolekutel arutas süvitsi meie vallas toimuvat, toimusid ajurünnakud uute ideede ja tegevusmustrite kujundamiseks. Üheskoos paljude teiste kogukonnaliikmetega viidi ellu õppekäik Sõmeru valda Lääne-Virumaal. Õppekäigul toimunud töörühmade töö tulemusel selgusid uued sisendid Rõuge valla arengukavasse. Olulisel kohal oli teema, kuidas üksteise oskusi, tugevusi ja teadmisi üha paremini oma kogukonnas rakendada ja teineteist toetada. Projektis toimunuga saab tutvuda järgmise lühiflmi toel.

Loodame, et liikuma pandud mõtted leiavad tee realiseerumiseni ja edasiarendusteni. Olgem avatud nägema enda ümber positiivset ja rõõmu tundma kogukonnaliikmete oskustest ja teadmistest, jagama ka julgemalt enda tugevusi ja pädevusi.

Võtted algasid: koostamisel on vana Võrumaa pärimuskaart

2008. aasta sügisel kutsus toonane Põlva maavanem Priit Sibul kokku töörühma maakonna haridusstrateegia väljatöötamiseks. Rühma juurde moodustati ka pärimuskultuuri töörühm, arutamaks pärimuskultuuri kaasamise
võimalusi ja vajadust õppeprotsessis. Üks ilus idee, mis töörühma mõttetalgutest välja kasvas, oli pärimuskultuuri atlase ehk seinakaardi koostamine koolidele ja teistele õppeasutustele.

Neli aastat on küll möödas, kuid Põlvamaa haridusstrateegia pärimuse töörühm ei ole lasknud ideel õhku haihtuda – läinud pühapäeval said Põlva Talurahvamuuseumis teoks esimesed “võtted” vana Võrumaa pärimuskultuuri
seinakaardi tarbeks.

Projektijuht Kati Taal: “Toimus pildistamine Põlva kihelkonna kaardi jaoks. Põhimõte on selles, et igat kihelkonda esitletakse rahvariiete ja ühe kindla, sellele paigale omase teema kaudu. Põlva teemat polnud just raske leida – lõõtspill.”

Et lõõtspilli saaks eksponeerida selle kõige loomulikumas keskkonnas, tuli pildistamise jaoks aga lausa väike külapidu lavastada. Pidulised, rahvariietesse riietatud modellid, olid “värvatud” nii Põlva Memmede kui Põlva Päntajalgade ridadest, lõõtsa tõmbas Heino Tartes ning taati kehastas Lootvina külateatri näitleja Tõnu Lumi. “On oluline, et esindatud oleksid kõik vanused ning nii mehed kui naised, sest nende kõigi rahvarõivad on väga erinevad. Modellid valisime aga meelega siitsamast Põlvamaalt, et kaarti vaadates oleks ka äratundmisrõõmu,” selgitas Taal kaardi tegemise tagamaid. Loe edasi: Võtted algasid: koostamisel on vana Võrumaa pärimuskaart

Noored hakkavad Haanjas küla looma

30. juulist kuni 7. augustini viiakse Haanja vallas Plaani Karjamõisas ellu rahvusvaheline noorteprojekt “Loov küla”.

Projekt “Creative Village” ehk Loov küla toob kokku Eesti, Rootsi, Türgi ja Slovakkia noored. Üheskoos arutatakse erinevaid võimalusi, kuidas kodukoha pärandit, oma isiklikke hobisid ja loovaid ideid rakendada ettevõtluses ja kogukonna arengus. Koos luuakse lühike etteaste, kuhu on põimitud osalevate riikide muusikat ja tantsu. Projektiideele leiti toetust Euroopa Noored programmist.

Korraldajad kutsuvad kõiki huvilisi osa saama noorte etteastest 3.augustil kell 14.00 Rõuge Noorte Ideekohviku juures Rõuge keskuses. Esinemised toimuvad ka 3.augustil kell 12.00 Suure Munamäe torni juures ja 4.augustil kell 16.00 Plaani paikkonna päeval.

Viljandis peeti soolaleivapidu

Eile peeti Viljandis kahe peremaja soolaleivapidu. AS Hoolekandeteenused rajas kodud kahekümnele psüühilise erivajadusega inimesele.

Viljandi Näituse Kodu teenusekohad on mõeldud ööpäevaringset erihooldusteenust vajavatele inimestele. „Viljandi Näituse Kodu peremajade valmimine on osa pikemast protsessist,” ütles sotsiaalminister Hanno Pevkur. „Riik soovib sellel ja järgmisel aastal reorganiseerida veel mitmeid erihooldekodusid, et pakkuda erivajadusega inimestele võimalikult häid elamistingimusi. Peremajadest saab erivajadusega inimeste elukoht, kus vajalik toetus, juhendamine ja ka meditsiiniline abi on tagatud ööpäevaringselt,” lisas ta.

Viljandi Näituse Kodusse kolisid 20 eri vanuses täiskasvanud vaimupuudega inimest juulikuu algul, eile peeti heade sõprade ja toetajatega soolaleiva pidu ning tutvustati kõigile oma vastvalminud kodu. Viljandi peremajadesse elama asunud inimesed on põhiliselt Viljandimaalt pärit erihoolekande teenust vajavad inimesed, kes on siiani pidanud mujal maakondades teenusel olema. Viljandi majade valmides tekkis neil võimalus kodumaakonnas teenust saada.

Viljandi peremajad läksid maksma 892 000 eurot. Ehituse peatöövõtjaks oli Eston Ehitus AS koos Nordecon AS-iga. Viljandi Näituse Kodu peremajade ehitamine on osa psüühilise erivajadusega inimestele mõeldud erihooldekodude reorganiseerimisprojektist, mida viib läbi AS Hoolekandeteenused. Kokku rajatakse projekti raames 55 spetsiaalselt erivajadusega inimestele projekteeritud kaasaegset peremaja.

Uued kodud valmivad tänavu ning 2013. aasta esimeses pooles.Viljandi on teine asukoht, kus uued majad valmis on saanud. Esimesed kaks peremaja valmisid tänavu kevadel Viljandimaal Karulas. Veel sel aastal saavad samalaadsed majad valmis ka Kehras, Tapal, Uuemõisas ja Vändras. 2013. aasta esimeses pooles valmivad aga peremajad Sinimäel, Kodijärvel, Tõrvas, Türil ja Vääna-Vitis.

Kogu projekti kogumaksumus on rohkem kui 26 miljonit eurot. Projekti rahastab 85% ulatuses Euroopa Regionaalarengu Fond ja ülejäänud osas Eesti riik.

 

Kõnnipatoloogiaga laste toetamise projekt „Käib kah“

Inimese elu võrreldakse sageli teega, teekonnaga, mida tuleb käia meist igaühel, „varustuseks“ anded, kohustused, õigused, võimalused jne. Elu võrreldakse ka palverännuga, võimalusega otseses ja kaudses tähenduses iga päev kogeda midagi uut, kohata inimesi, nendega suhelda ja kõige selle kaudu endas paremini selgusele jõuda ja maailma rohkem mõista. Kui meie „varustus“ on küllaldane, füüsiline ja vaimne tervis hea, siis on rändamine lihtne ja kerge, vahel aga on vaja tee ääres peatuda ja puhata. Olles reaalselt palverännuteel ei möödu üksi rändur teeveerel istujast ilma tervituse ja uurimiseta, kas kõik on hästi. Ja kui ta märkab, et kaaslane vajab abi, siis ta aitab.

Eesti Jaakobitee palverändurid ja nende sõbrad soovivad anda oma panuse kõnnipatoloogiaga laste, neile Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse kõnnilaboris tehtavate kõnnianalüüside rahastamiseks, sest meie jaoks on tähtis, et teisedki saavad oma teed käia kindlalt ja iseseisvalt. Me soovime toetada kõnnianalüüse, et nende põhjal tehtav ravi oleks tõhusam ja lapsed kõnniksid, jookseksid, hüppaksid, nende maailm oleks avaram, suurem ja huvitavam.

Selle eesmärgi täitmiseks ootame kõiki reedel, 20. juulil kell 19 Haapsalu Pärnu-Jaagupi kirikusse heategevuskontserdile ansambliga „Üks…seltskond“.

MTÜ Jakobiõed

Vinni-Pajusti staadion sai meistrivõistluste tuleristsed

Pühapäeval, 17. juunil toimus Vinni-Pajusti staadionil Eesti jalgpalli meistrivõistluste esiliiga kohtumine Rakvere JK Tarvas ja Tallinna FC Flora II võistkondade vahel. Tarva kodumäng peeti erandkorras Vinnis ning see oli edukas, sest punktiarve sai võidu läbi tubli lisa. Võiduvärava lõi Henri Hang. Turniiritabelis hoitakse kolmandat kohta. Flora farmklubile oli see esimeseks kaotuseks.
Erilist heameelt valmistas tõik, et pealtvaatajaid oli meie matšil rohkesti – 125 jalgpallifänni. Nii sai tuleristsed ka Vinni Spordiklubi Tammed poolt PRIA projektirahade toel äsja paigaldatud 200 kohaline tribüün.
Anti Ronk

Lõimumise projekt Narva ja Narva-Jõesuu noortele


Lõimumine: ühisühitused, suhtlemine ja üksteise austamine

Narva ja Narva-Jõesuu gümnaasiumide õpilased osalesid projektis, mis oli suunatud määratlemata kodakondsusega noortele või Euroopa kolmandate riikide kodanikele. Kokku osales projektis üle 100 noore Narva ja Narva-Jõesuu 9.-11. klassidest. Projekti peamisteks tegevusteks oli tutvumine Eesti kultuurilooga läbi kaunite kunstide: teater, muusika ja kunst ning tutvumine Eesti riigivalitsemise põhimõtetega. Õpilasgrupid külastasid Riigikogu Tallinnas, Riigikohust Tartus ja Viljandi Maavalitsust. Kaunitest kunstidest olid esindatud kunstimuuseum KUMU Tallinnas, Viljandi Pärimusmuusika Ait ning „Vanemuise“ teater Tartus.

Mis aitaks kaasa eri rahvuste lõimumisele Eestis?

„Tuleb lihtsalt suhelda erinevate rahvuste esindajatega ja reisida mööda Eestimaad“, arvavad Anna Šeško ja Darja Moiseeva, õpilased Narva Vanalinna Riigikoolist. „Tuleb õppida tundma ja austama teiste rahvuste traditsioone“. Projekti raames toimus õpilastele kolm õppeekskursiooni: Viljandisse, Tartusse ja Tallinnasse. Mitmed õpilased olid Viljandis esimest korda: „Viljandis on suurepärane kodune atmosfäär, see on kodune ja ilus linn.“ Viljandi Maavalitsuse võttis õpilasi vastu maavanem Lembit Kruuse. Maavanem rääkis Viljandimaast ja kutsus kõiki seda suvel avastama. Õpilased omakorda kutsusid maavanemat Narva ja Ida-Virumaale külla.  Loe edasi: Lõimumise projekt Narva ja Narva-Jõesuu noortele

Noori oodatakse huvitavasse enesearenduslaagrisse

Suvel korraldatakse Võrus ja Viljandis keskooli noortele huvitav laager, mis aitab ennast arendada ja tulevikuplaanides paremini selgusele jõuda. Laagris osalevad Eesti parimad koolitajad ja rahvusvahelisust lisavad neli tudengit Brasiiliast, Singapurist, Ukrainast, Ungarist.

Mis on futureFINDer (Minaleidja)?  See on on pilootprojekt, mille eesmärgiks on aidata Võru ning Viljandi keskkooliealistel noortel jõuda otsuseni, millist karjääri tulevikus valida ning anda näpunäiteid, kuidas selle otsuseni jõuda. Projekt toimub 2012. aasta suvel kahes imeilusas Eestimaa paigas.

Kui sul on kahtlusi, millist eriala valida ja sa tahad leida sellele vastuse rahvusvahelises keskkonnas, siis on futureFINDer just sulle. Tule suvel futureFINDerisse ja kutsu ka omad sõbrad kaasa!

Täpsem informatsioon kodulehelt!

Projekti toetab Euroopa Noored (Youth in Action).

PRIA: Mikropõllumajandusettevõtjad saavad investeeringutoetusteks 12,9 miljonit eurot

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) määras 289 mikropõllumajandusettevõtjale lõppenud taotlusvooru eelarve ulatuses kokku 12,9 miljonit eurot investeeringutoetusi.

Möödunud aasta lõpus toimunud meetme “Mikropõllumajandusettevõtte investeeringutoetus” taotlusvoor oli käimasoleval maaelu arengukava programmperioodil juba viies. Alates 2008. aastast on PRIA selle meetme raames määranud toetusi üle 87 mln euro ja välja maksnud üle 67 miljoni. “Eesti põllumees on väga uuendusmeelne ja soovib investeerida kaasaegsesse tehnoloogiasse, seetõttu on meede populaarne ja tulemused väga oodatud,” ütles PRIA peadirektori asetäitja Jaanus Hämmal.

Toetuse saamiseks esitati seekord kokku 599 taotlust üle 25 mln euro saamiseks. Et toetuse-soove oli eelarvest rohkem, toimus toetusesaajate väljaselgitamine projektidele määruses sätestatud kriteeriumide alusel hindepunkte andes. Paremusjärjestus kujunes nii, et toetuse saamiseks oli vaja koguda vähemalt 51,14 hindepunkti.

Kõige rohkem toetust määrati masinate ja seadmete ostuks (üle 1100 objekti, ligi 8,5 mln eurot), lisaks 160 traktori soetamiseks. 26 ettevõtjat ehitavad või rekonstrueerivad kuivateid, kartuli- ja viljahoidlaid, 25 soetavad viljapuude, marjapõõsaste istikuid ja maasikataimi, 23 ostavad mesitarusid ja muud mesindusinventari. Arvukalt esitati sealhulgas koostööprojekte – neid laekus 94 ja toetus määrati 48-le summas 5,3 mln eurot. Koostööprojektides oli kulutuste sisuks valdavalt masinate ja seadmete ühine soetamine: traktorid, niidukid, külvikud, haagised, laadurid, kombainid jne. Planeeritud investeeringute maksumusest katab toetus 40-60%. Koos kohustusliku omaosalusega on investeeringute maht ligi 26 mln eurot.

Täpsemat infot ning andmeid juriidilistele isikutele määratud toetuste kohta võib näha PRIA kodulehelt (vt MAK meetme 1.4.1 info 2011 taotlusvooru kohta) ning toetuste veebikaardilt kodulehe rubriigis “Teadmiseks”.

Otepää noortebänd tutvus Lätis teiste muusikutega

Otepää noortebänd Les 3.14 osales Lätis noortevahetusprojektis „Muusikaga koos päikesetõusust päikeseloojanguni“.

Projekti eesmärk oli koondada kokku erinevate Euroopa riikide noori ning ühendada nad muusika abil. Rekova külasse saabunud 28 osavõtjat olid tulnud Eestist, Lätist, Leedust ja Bulgaariast.

Les 3.14 ei saanud täies koosseisus lõuna Lätti sõita ning seetõttu „laenati“ kaks bändiliiget naabermaakondadest.

Noori ühendavat projekti finantseeris Euroopa Komisjon 15 000 euroga, millest enamus kulus transpordile, toitlustusele ja majutusele. Rahvusgruppidele oli eraldatud 480 eurot ettevalmistusraha, mis kulus muusikatarvikutele ja riiki tutvustavate esemete soetamiseks.

Läti-Vene piiri lähedases Rekova külas sisustati noorte päevi ülesannete ja mängudega. Õhtud saadeti mööda musitseerides – seda nii sega- kui ka rahvusrühmades.

Erinevatest rahvustest noored pidid ühise grupina 10 minutit muusikat tegema. Seda aega täideti nii kaveritega tuntud lugudeks, kuid leidus ka gruppe, kes improviseerisid terve aja.

Otepää noortebänd on väga tänulik MTÜ Valgamaa Partnerluskogule tänu kellele tutvuti uute inimestega ja saadi uus kogemusi.

Seiko Kuik
Les 3,14 bassimees

Projekti raames loodi uusi ettevõtteid

Tartu Ärinõuandla poolt läbiviidud projekti „Tartumaa töötud ettevõtjaks“ raames on 75 osalejast loonud oma ettevõtte juba 36 inimest ja 19 inimest on leidnud sobiva töökoha.

Oma ettevõtte loomiseks on täiendavat finantstoetust saanud 25 inimest, sealhulgas Töötukassast 12 inimest ja projektist 13 inimest.

Tartu Ärinõuandla poolt ellukutsutud ja läbiviidud projekti sihtgrupiks olid töötud, kes on ettevõtliku loomuga ja kelle sooviks oli luua oma ettevõtte. Projekti raames koolitati kokku 75 inimest, tegelik soovijate hulk projektis osalemiseks oli üle kahe korra kõrgem.

Projektijuhi Piret Arusaare sõnul iseloomustab projektis osalenud töötuid positiivne ja ettevõtlik hoiak, soov õppida ja omandada uusi teadmisi ning nutikad ideed. Valminud äriplaane iseloomustab läbimõeldus ja põhjalikkus ning tugev äriidee. Ettevõtted loodi peaasjalikult erialaste teadmiste baasil. Valdkonnad olid väga erinevad. Näiteks loodi uusi ettevõtteid fotograafia, töövihikute, roostevabast metallist toodete, autoremondi, lauamängude, lastehoiu, õmblusteenuse jt. valdkondades.

Osalejate sõnul andis projektis osalemine neile eelkõige julguse, eneseusu, tegevuste järjekorra ja muidugi teadmised ning oskused, mille abil oma ideed ja unistused reaalsete tegevustena ellu viia. Loe edasi: Projekti raames loodi uusi ettevõtteid

Projekt “Via Hanseatica” aitab arendada äärealasid Eestis, Lätis ja Venemaal

Eesti-Läti-Vene piiriülese koostööprogrammist toetust saanud projekt ELRI-113 “Advancing remote areas by development of cross – border VH tourism route on basis of local resources” lühinimetusega „Via Hanseatica“ on alustanud tegevusi. Projektipartneritele suunatud avaüritus Kick-Off meeting toimub 10.-11. aprillil Valmieras, Lätis. Projekti eesmärk on Via Hanseatica turismimarsruudi arendamine ning koostöö tõhustamine eri piirkondade ja riikide vahel.

Via Hanseatica on transpordikoridor 1A, mis kuulub üle-Euroopalisse transpordivõrgustikku. Marsruut kulgeb endiste hansalinnade suunal Lübeck-Gdansk-Kaliningrad-Šiauliai-Jelgava-Riga-Valka/Valga-Tartu-Narva-Peterburg läbides erinevaid rikka loodus- ja kultuuripärandiga alasid Eestis – Valgamaa, Tartumaa, Jõgevamaa ja Ida-Virumaa, Lätis – Vidzeme, Riia ja Zemgale regioonid ning Venemaal Leningradi oblast. Via Hanseatica arenguvöönd on seega väga mitmekesine ja põnev turismimarsruut.

Projekti avaüritusel 10.-11. aprillil, Valmieras tutvustatakse projekti elluviimise strateegiat ja edasisi tegevusplaane. Tegevuste planeerimisse saavad omapoolse panuse anda ka kaasatud koostööpartnerid. Osalemine kutsetega.

Projekt „Via Hanseatica“ kestab 3 aastat, jaanuarist 2012 kuni detsembrini 2014. Projekti juhtpartner on Vidzeme Planning Region, Lätist. Kokku on 18 projektipartnerit, neist 9 Eestist: SA Valgamaa Arenguagentuur, SA Tartumaa Turism, SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus, SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus, Palupera Vallavalitsus, SA Luke Mõis, Jõgeva Vallavalitsus, Saare Vallavalitsus ja Avinurme vallavalitsus. Projekti eestipoolne koordinaator on SA Valgamaa Arenguagentuur.

Tegevuste seas on turismiobjektide haldajate ja giidide koolitused, koostöövõrgustiku loomine, ühispakettide ja marsruutide koostamine, turundustegevused ja väikeinvesteeringud. Projekti maht on 1 803 966 eurot, millest 90% rahastab Euroopa Liit ENPI Eesti-Läti-Vene piiriülese programmi raames.

Lisainfo: projekti eestipoolne koordinaator Sille Roomets, tel +372 5309 0842, sille@arenguagentuur.ee. Lisainfo Via Hanseatica kohta.

Külad avavad väravad

Kassari.

Käesoleva aasta suvel, täpsemalt 21. ja 28. juulil toimub Eesti külaliikumise Kodukant eestvõttel avatud külaväravate päev. Käina valla veebileht annab teada, et kokku avatakse külaväravad 30s paigas üle riigi, ehk iga maakonna kahes piirkonnas.
Hiiumaal avavad oma väravad 21. juulil Kõpu külad ja Kassari saar nelja külaga: Orjaku, Kassari, Esiküla ja Taguküla.
„Avatud külaväravad” on külaliikumist tutvustav projekt, mille eesmärk on muuta külad ja neis tegutsevad inimesed, ettevõtjad, seltsid nähtavamaks.
Allikas: hiiumaa.ee

Tartumaa noored mängisid läbi karjäärivalikuid

Tartu Kutsehariduskeskus ja MTÜ Partnership for Active Learning uurisid protsessdraama vormis Tartumaa noorte karjäärivalikuid.T

Tartu Kutsehariduskeskus koostöös mittetulundusühinguga Partnership for Active Learning viis 2011. aasta lõpus ellu projekti „Tööle kandideerimine kui takistuste rada? Protsessdraama töötoad Tartumaa gümnaasiumilõpetajatele”. Töötubades osalemine pani noored proovile: kuidas nad käituksid mõjustamisolukorras ja moraalse dilemma korral? Ühe võimaliku olukorrana mängiti läbi tööintervjuu, kus ettevõtte juht pakub võimalust mitte-ametlikult töötada.

Selgus, et noored on vägagi mõjustatavad „mustalt töötama”. Alluti mõjustamisele ka kolleegide poolt, kui oli võimalik tööandjat petta ja endale lisateenistust saada. Siiski oli ka neid, kes leidsid, et nad pigem lahkuksid töölt, kui nõustuksid pettusega. Ühiselt leiti, et parim viis mitte langeda liigse mõjustatuse ohvriks on läbi iseenda tundmise, sealhulgas  eesmärkide, isikliku missiooni ja põhiväärtuste sõnastamise. Sellest lähtuvalt julgustasid töötoa läbiviijad noori rohkem kasutama karjäärinõustamise võimalusi.

Selgus ka, et enamikul noortest on soov juba gümnaasiumi kõrvalt töötada, et olla iseseisev ja  raha teenida. Mõned projektis osalenud noortest on endale juba töö leidnud. Võimalike ametitena mainiti eelkõige klienditeenindust, aga ka nooremate õpetamist, talus töötamist ja ehitamist. Loe edasi: Tartumaa noored mängisid läbi karjäärivalikuid

Õpetajad saavad Avatud Eesti Fondi toel psühholoogilist abi

2011. aasta detsembrist kuni 2012. aasta aprillini osalevad Kohtla-Järve Tammiku gümnaasiumi ja Mäetaguse põhikooli õpetajad ja psühholoogid ühisprojektis «Muudatuste algus peitub iseendas!»

Algatus viiakse ellu Avatud Eesti Fondi toel ja selle eesmärgiks on koolis turvalise õpikeskkonna loomine.

Projektis osalevad psühholoogilistel treeningutel ja supervisioonigruppides 8 õpetajat ja 2 koolipsühholoogi. Õpitakse eneseregulatsiooni oskusi ning erinevates õpisituatsioonides õigesti käituma. Projekti käigus luuakse osalevate koolide õpetajatega omavaheline koostöövõrgustik.

Tammiku Gümnaasiumi direktori Valentina Kutuzova märgib, et tänapäeval esitatakse õpetajale väga kõrgeid nõudmisi.

„Tänapäeva õpetajad ei pea olema ainult oma ala kompetentsed spetsialistid, vaid omama praktilisi teadmisi psühholoogias. Need teadmised aitavad kaasa usalduslike suhete tekkimisele, lahendada oskuslikult konflikte ning edukalt toetada iga lapse arengut.“ Neile kriteeriumidele on raske vastata, õpetajad satuvad tihti „riskigruppi” ja tekib läbipõlemisefekt.

Tammiku gümnaasiumi ja Mäetaguse põhikooli juhtkonnad otsustasid mitte oodata abi riigilt, vaid oma pedagoogide füüsilise ja vaimse tervise parandamiseks viia läbi projekt Avatud Eesti Fondi toetusel.