näitus

Hingedepäeval avatakse Kadrinas ainulaadne Ristisalu

Püüdke leida Eestimaalt mõnd surnuaeda, eriti veel sajanditevanuse ajalooga rahulat, kus ei oldaks hädas vanade metall-ristidega, mis pärinevad hooldajateta haudadelt. Kadrina teeb nüüd teednäitava sammu ja annab uue hingamise kiriku veerel roostetavale sajakonnale ristile.

Teet Suur, Kadrina ristisalu üks 2015. aasta makettidest. Foto Kadrina — Teet Suur, Kadrina ristisalu üks 2015. aasta makettidest. Foto: Kadrina

[pullquote]ristide kunstiline taaskasutus on abiks ja eeskujuks paljusid teisi Eestimaa kalmistuid painava ristiprobleemi lahendamiseks[/pullquote]Laupäeval, 2. novembril kell 18 avatakse Lääne-Virumaal, Kadrinas surnuaia taga kogu Eestis unikaalne Ristisalu, mille autoriks on kunstnik Teet Suur ja materjaliks üle aegade säilinud, kuid surnuaias haudadel enam mitte kasutust leidvad metallristid.

Idee Kadrina ristide eksponeerimisest kunstilise Ristisaluna sai alguse 2015. aasta aprillis, kui ajakirjanik Rein Sikk, vallavolinik Ülo Kais ja Kadrina Katariina koguduse õpetaja Meelis-Lauri Erikson tulid välja mõttega, et Kadrina kiriku veerel seisvad ristid vajaksid nii enamat väärtustamist kui ka korralikku eksponeerimist. Selleks kaasati kunstnik Teet Suur, kes on spiraalikujulise maketi „Maa ja taeva vahel“ autor.

Loe edasi: Hingedepäeval avatakse Kadrinas ainulaadne Ristisalu

Mustvee raamatukogupäevadel loetakse ette „Sipsikut” ja kohtutakse Indrek Harglaga

Mustvee Raamatukogu korraldavatel raamatukogupäevadel pööratakse tänavu erilist tähelepanu lastele ette lugemisele.

Kirjanik Anneli Lamp koos abikaasaga kohtumisel Avinurme raamatukogus. Foto Anu Ots — Kirjanik Anneli Lamp koos abikaasaga kohtumisel Avinurme raamatukogus. Foto: Anu Ots

[pullquote]Raamatukogupäevadele paneb lõpp-punkti Avinurme puhkpilliorkestri rõdukontsert[/pullquote]Mustvee raamatukogu direktor Anu Ots märkis, et 21. oktoobril käisid raamatukoguhoidjad Mustvee lasteaeda lastele lugemas unejuttu. Kristi Pukk luges eesti rühmas ja Veronika Obuhova vene rühmas. Loetakse Eno Raua „Sipsikut” 22. oktoobril olid raamatukogus ettelugemispäeval kodused lapsed . 28. oktoobril loevad Tiheda lasteaias ette Kristi Pukk ja Liidia Krehova. „Sipsiku valisime ettelugemiseks ka põhjusel, et raamatu illustraatori kunstnik Edgar Valteri sünnist möödus 90 aastat„ ütles Anu Ots.

Vaadata saab mitmeid näitusi. Laenutusosakonda seatakse üles väljapanek kirjanik Indrek Hargla raamatutest. 29 oktoobril on võimalik Harglaga ka Mustvees kohtuda. Uuendatakse Mustvee raamatukogu trepiväljapanekut, kuhu lisatakse vanasõnad. Avinurme raamatukogus sai 23. oktoobril teoks kohtumine kohalike juurtega kirjaniku Anneli Lambiga.

Loe edasi: Mustvee raamatukogupäevadel loetakse ette „Sipsikut” ja kohtutakse Indrek Harglaga

Sadalas vaadati näitust vihmavarjudest

28. septembril Jõgeva vallas Sadalas toimunud Maal elamise päeval äratas tähelepanu ennekõike näitus erineva vanuse, suuruse ja väljanägemisega vihmajavarjudest.

Vihmavarjude näitus Sadalas. Foto Jaan Lukas — Vihmavarjude näitus Sadalas. Foto: Jaan Lukas

[pullquote]Sadala nimetus ja paik seostub hästi sademetega[/pullquote]Vihmavarjude näituse korraldamise idee algataja Sadala Külade Teatri trupijuht Valdi Reinas märkis, et kui paar päeva tagasi oli koos ligi kaheksakümmend varju, siis Maa elamise päeva hommikuks saadi neid kokku 137.

Mitmeid vihmavarjusid tõid näitusele Sadala Külade seltsi juhatuse liikmed Pille Tutt ja Vilja-Mari Luhalaid. Agaralt varustasid näitust aktiivne kogukonnategelane Tiina Ivask ja tema tütar Siimusti lastekeskuse Metsatareke direktor Imbi Ivask.

Viimaselt Jõgeva maavanemalt Viktor Svjatõsevilt (tänane Jõgeva abivallavanem) oli näitusel ka tumepunane vihmavari, mis oli Jõgeva maavalitsuse kingituseks-inspiratsiooniks Jõgevalt võrsunud kirjaniku Betti Alveri luuletus, 100 Eesti luulepärli hulka valitud „Tulipunane vihmavari”. Oma vihmavarjudega aitas näitust atraktiivseks muuta Riigikogu liige Aivar Kokk.

Loe edasi: Sadalas vaadati näitust vihmavarjudest

Palamuse kutsub laadale ja väljanäitusele

Laupäeval, 21. septembril peetakse Palamusel taas suurt Paunvere väljanäitust ja laata, mis toimub kahekümne teist korda.

Lõõtsavägilased annavad Sindi seltsimajas autogramme. Foto Urmas Saard — Lõõtsavägilased annavad Sindi seltsimajas autogramme. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Laadapääsme ostnute vahel loositakse seekord välja aiamööbli komplekt[/pullquote]Väljanäituse ajal muutub Palamuse aleviku süda suureks laadaplatsiks. Ühtekokku on kohale oodata 930 kauplejat. Uudse asjana on seekord käivitatud kaardirakendus, mis võimaldab otsida laadal kauplejat nii nime kui ka kauba järgi. Nii saab laadaline juba enne kohaletulekut uurida, kus tema lemmikkaup või -kaupleja platsil asub.

Laadalisi toitlustab 21 vabaõhu-söögikohta. Väljanäituse üht tõmbenumbrit – nunnunäitust – saab vaadata Oskar Lutsu Palamuse gümnaasiumi võimlas. Lisaks eriti suurtele või veidra kujuga aiasaadustele saab seal näha lustakaid kompositsioone aedviljadest, käsitöid jms. Nunnunäituse parimale eksponaadile on välja pandud 50 000 eurosendine preemia.

Loe edasi: Palamuse kutsub laadale ja väljanäitusele

Kõik vihmavarjud Sadalasse

28. septembril Eesti Külaliikumise Kodukant eestvedamisel teoks saaval Maal Elamise päeval korraldatakse Jõgeva vallas Sadalas näitus vihmavarjudest.

Arnold vihmavarju all. Foto Urmas Saard — Arnold vihmavarju all. Foto: Urmas Saard

Sadala Külade Seltsi juhatuse esinaine Pille Tutt ütles, et vihmavarjunäituseks andis mõtte sõna Sadala, mis viib mõtted ka sajule. „Otsime mitmesuguse kuju ja väljanägemisega vihmavarjusid oma kogukonnast ja selle ümbrusest, oodatud on erineva suuruse, väljanägemise ja vanusega vihmavarjud kõikidelt inimestelt, kes neid näituse ajaks meie hoolde anda soovivad. Plaanis on kokku saada vähemalt sada vihmavarju. Aga miks mitte kakssada. Teretulnud on ka vihmavarjudega seotud huvitavate ja naljakate lugude kirjapanemine,” selgitas ta.

Idee vihmavarjunäituse koostamiseks pakkus välja kultuuritegelane ja maaelu edendaja Valdi Reinas. Tema käest saab ka täpsemat informatsiooni võimalustest vihmavarjusid näitusele tuua või saata (tel 56293313 või 5211967).

Jaan Lukas

Klaasikunstnike aastanäitus Vana-Võromaa kultuurikojas

Tänavu on Eesti Klaasikunstnike Ühenduse aastaürituse peamisteks märksõnadeks võnked, lained, resonants. Näituse pealkiri koondab enda alla laia skaala tõlgendusi, nii ühiskonnas kui looduses esinevatest võngetest, lainetustest jms seotud nähtustest ning nende välisest ja sisemisest mõjust ümbritsevale.

[pullquote]aastanäitus “Resonants” avatakse Vana-Võromaa Kultuurikojas 16. augustil kl 18.00[/pullquote]Me elame lainetes, sõna otseses mõttes. Hulbime kõikvõimalike nähtavate ja nähtamatute lainetuste mõõtmatus ookeanis. Lained tekivad võngetest. Heli, valgus, tuulepuhang, äike, konflikt, leppimine, revolutsioon jne, võivad vallanduda silmale nähtamatust väikesest võnkeosakesest. On võnkeid, mille sagedust tajume häiriva mürana ja teisalt, võib teatud sagedus äratada meis emotsioone, tundeid ja mälestusi, mis sellele võnkesagedusele häälestuvad ning resonantse tekitavad. Resonants võib osutuda eluohtlikuks, aga panna ka helisema kauneimad helikeeled.

Missuguste nähtuste või võnkesagedustega me kaasa heliseme ja millistega põrkume? Millised mõjutused vallandavad meis kaose ja millistega me resoneerume? Mis on resonants? Jne. Need on küsimused, millele Eesti klaasikunstnikud sel aastanäitusel vastuseid püüavad leida.

Väljapaneku moodustavad peamiselt klaasobjektid ja installatsioonid.

Erinevaid kunsti-võnkeid omavahel kokku kõlama panna ja tervikut kujundada aitab Kati Kerstna (valgus, kujundus ja graafiline disain).

Näituse korraldaja ja kuraator on Sofi Aršas.

Näitusel osalevad kunstnikud: Sofi Aršas, Piret Ellamaa, Riho Hütt, Merle Kannus, Malle Karik-Hallimäe, Kati Kerstna, Kai Kiudsoo-Värv, Konstantin Kulev, Eeva Käsper, Ivo Lill, Piret Meos, Maarja Mäemets, Rait Prääts, Tiia Põldmets, Birgit Pählapuu, Kateriin Rikken, Maret Sarapu, Tiina Sarapu, Kalli Sein, Eili Soon, Anna-Maria Vaino, Kersti Vaks.

Eesti Klaasikunstnike Ühenduse aastanäitus “Resonants” avatakse Vana-Võromaa Kultuurikojas (Katariina allee 11, Võru) 16. augustil kl 18.00 ja jääb avatuks 29.septembrini.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital

Jana Huul
Vana-Võromaa kultuurikoja galeriist

Kaismal tähistati kolhoosi 70. aastapäeva: põllud on haritud, hooned kasutuses ja inimesed saavad tööd

Põhja-Pärnumaa valla Kergu külas asuva Kaisma rahvamaja õu oli laupäeval rahvast täis. Arvatavalt kuni pool tuhat inimest, valdavalt nüüdsed ja kunagised kaismalased, kes kogunesid Kaisma kolhoosi 70. aastapäeva peole.

Tarmo Lehiste, OÜ Kaisma nõukogu esimees ja tema poeg Sander Kaisma kolhoosi 70. aastapäeva tähistamisel. Foto Urmas Saard — Tarmo Lehiste, OÜ Kaisma nõukogu esimees ja tema poeg Sander Kaisma kolhoosi 70. aastapäeva tähistamisel. Foto: Urmas Saard

[pullquote]1958. aastal sai esimees Arkadi Teeäär preemiaks 127 muna ja brigadir Elladi Osi 115 muna[/pullquote]Kolhooside moodustamine algas 1949. aastal. „Aeg oli raske ja valuline, millest tänapäeval kõneldakse palju. Samas kolhooside hilisemast käekäigust nii palju juttu ei tehta, see oleks nagu kuidagi piinlik teema rääkimiseks või meenutamiseks,” arutles Tarmo Lehiste, OÜ Kaisma nõukogu esimees. „Hakkasin selle peale põhjalikult mõtlema seoses isa lahkumisega eelmisel aastal.” Lehiste selgitas, et mitmete põlvkondade elu mööduski enamuses või täielikult just kolhoosiajas. See oli nende elu, mis pakkus maal elavale inimesele mõndagi: oli võimalik tööd teha, spordi ja kultuuriga tegeleda, võis ka korralikult pidu pidada. Kool, arstiabi ja muud teenused asusid kodu lähedal ning maale jätkus inimesi. „Ühesõnaga – aeg nagu iga teine, rõõmude ja muredega, hea ja halvaga,” ütles Lehiste, aastapäeva mõtte algatajaid, kes koostöös rahvamajaga aastapäeva tähistamise ellu kutsus.

Loe edasi: Kaismal tähistati kolhoosi 70. aastapäeva: põllud on haritud, hooned kasutuses ja inimesed saavad tööd

Aire Koop: millise jälje me jätame, on paljuski meie enda teha

Harjumatult tavatul kellaajal avati täna hommikul varalahkunud Mikk Rätsepa fotonäitus „Taba hetke ja ilu”, kus Rahvakultuuri Keskuse Pärnumaa rahvakultuurispetsialist Aire Koop luges harrastusfotograafi looduspiltide taustal tema luuletusi.

Aire Koop loeb Sindi sotsiaaltöökeskuses varalahkunud Mikk Rätsepa fotonäituse avamisel harrastusfotograafi enda loodud värsse. Foto Urmas Saard — Aire Koop loeb Sindi sotsiaaltöökeskuses varalahkunud Mikk Rätsepa fotonäituse avamisel harrastusfotograafi enda loodud värsse. Foto: Urmas Saard

Sindi sotsiaaltöökeskuse juhataja Renna Järve lausus näitust avades, et kohtus Mikuga viimati 9. jaanuaril. „Siis kinnitas ta minu küsimise peale, et kõik on väga heas korras. Ta oli optimistlik ja huvi käija emaga paljudes paikades erinevaid kontserte kuulamas. Meil oli Mikuga eelnevalt kokku lepitud näituse avamise tänane kuupäev. 31. jaanuaril nägin facebookis Miku poolt kirjutatud sissekannet, milles ta kõneles mina vormis oma matusepäevast. Ta nägi lähenevat kiiret lõppu ette. Eks lähedased kirjutasid siis õiged kuupäevad juurde, kui ta ütles, et „täna on siis minu matusepäev”. Järve sõnul oli Mikk kõik enda jaoks läbi mõelnud, isegi selle, millist muusikat tema matustel mängitakse. Samuti soovis ta oma tuha merre heitmist Türisalu pangalt, mis ongi nüüdseks tehtud.

Käesolev näitus sai teoks Miku vanaema eestvõttel. Näituse väljapaneku järjestatus on Järve poolt mõtestatud. „Esimene pilt oleks Miku sünd ja edasi kogu tema elu. Vahepeal mere pilt. Oli noor mees, elu põlvini, rahulikemaid, tormisemaid aegu. Fotod lõpevad päikeseloojanguga,” selgitas Järve.

Loe edasi: Aire Koop: millise jälje me jätame, on paljuski meie enda teha

Fotonäitus „Taba hetke ja ilu”

Eesti Päevaleht kirjutas 2000. aasta veebruari alguses, et 15 aastat tagasi arstide poolt surmahaigeks tunnistatud, kuid siiani elav laps annab lootust teistele Eestis ravita jäetud inimestele.

Sindi sotsiaaltöökeskuse juhataja Renna Järve paigutab Mikk Rätsepa fotosid seinale. Foto Urmas Saard — Sindi sotsiaaltöökeskuse juhataja Renna Järve paigutab Mikk Rätsepa fotosid seinale. Foto: Urmas Saard

Tallinna keskhaigla sünnitusosakonna arstid öelnud 1984. aasta detsembris emale, et pole mõtet vastsündinud poega koju viia ja talle nime panna, sest laps sureb peagi. Ema viis südamerikkega sündinud poisi siiski koju. “Vaatamata arstide karmile sünnitusjärgsele ennustusele, elab laps tänini täiesti normaalset elu,” ütles isa toona ajalehele. Artikkel väärib uuesti lugemist, sest Sindi sotsiaaltöökeskuses avatakse 3. juunil kell 9.30 Mikk Rätsepa fotonäitus „Taba hetke ja ilu”, mis jääb külalistele vaadata kuni 28. juunini.

„Teie ees on alatiseks nooreks meheks jäänud fotograafiahuvilise, Keila-Joa sanatoorse internaatkooli ja Tallinna Polütehnikumi IT alal lõpetanud Mikk Rätsepa väike fotonäitus,” öeldakse rändnäitusega kaasa pandud tutvustaval lehel. Tema näitus sai alguse EELK Tallinna Diakooniahaiglas, mille avamisel oli mullu novembris ka tema ise kohal. Ta soovis jätkata näitusega teisteski asutustes. Paraku Sindis näituse autor enam ei osale. Mikk Rätsep lahkus meie hulgast tänavu 30. jaanuaril 34-aastasena. Seega on nüüd tegemist mälestusnäitusega, mis rändab ringi ilma temata.

Loe edasi: Fotonäitus „Taba hetke ja ilu”

Laulupidude ajalugu Mustvee raamatukogus

Uue kalendri järgi toimus 1869. aasta 30. juunist 2. juulini Tartus Eesti esimene üldlaulupidu, millest tänavu möödub 150 aastat. Seda tähelepanuväärset kultuurisündmust silmas pidades on Mustvee raamatukogus avatud laulupidudele pühendatud näitus, kus näeb erinevatest aegadest pärit trükiseid ja meeneid.

Laulupidude teemaline näitus Mustvee raamatukogus Foto Anu Ots — Laulupidude teemaline näitus Mustvee raamatukogus. Foto: Anu Ots

Kõige vanemaks eksponaadiks on näitusel 1877. aastal Eesti teiseks üldlaulupeoks trükitud laulik, mille leidis Mustvee naiskoori Meeliko ja Avinurme naiskoori dirigent Maris Laht pööningult.

Loe edasi: Laulupidude ajalugu Mustvee raamatukogus

Pärnu muulidele pühendatud näitus klaasist kuubikus

Sel aastal möödub 150 aastat Pärnu muulide valmimisest. Tähistamaks muulide juubeliaastat, paigaldatakse 7. mail Rüütli ja Pühavaimu tänava nurgale näitus „Pärnu Muulid 150“.

Näitus Pärnu Muulid 150 Rüütli ja Pühavaimu tänava nurgale. Foto Urmas Saard — Näitus Pärnu “Muulid 150” Rüütli ja Pühavaimu tänava nurgal. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Öösel tekivad kuubikusse visuaalid, mida päevavalguses näha ei saa.[/pullquote]Näitus seatakse üles üheksa ruutmeetri suurusesse klaasist kuubikusse, mis on valmistatud Art & Craft Productions OÜ poolt. „Tegemist on installatsioonnäitusega, mis annab ülevaate Pärnu muulide ajaloost ning legendist. Näituse üheks osaks on ka Pärnu muulidega postkaardid. Muulid on üks armastatumaid motiive Pärnu postkaartidel ja on põnev vaadata, milliseid sõnumeid on läbi aastate kaartidega saadetud,“ rääkis turismiarenduse peaspetsialist Orvika Reilend.

Näituse teeb eriliseks asjaolu, et tänu projektsioonile toimib see erinevates valgusrežiimides erinevalt. Öösel tekivad kuubikusse visuaalid, mida päevavalguses näha ei saa.

„Kindlasti on põhjust näitust külastada mitu korda, kuna tänu mitmekesistele efektidele on kogemus iga kord erinev,“ lisas Reilend.

Loe edasi: Pärnu muulidele pühendatud näitus klaasist kuubikus

Maanteemuuseumi suvehooaja avab ajarännak laulupeo sünni juurde

Sellel laupäeval, 4. mail kuulutab Eesti Maanteemuuseum suvehooaja avatuks ajarännakuga aastasse 1869. Muuseumi Varbuse postijaama sisehoovi rivistuvad läbi aastakümnete laulupeolisi peole viinud vankrid ja masinad, mis jutustavad neid kasutanud teeliste lugusid.

Muuseumi Varbuse postijaama sisehoovi rivistuvad läbi aastakümnete laulupeolisi peole viinud vankrid ja masinad. Foto Urmas Saard — Muuseumi Varbuse postijaama sisehoovi rivistuvad läbi aastakümnete laulupeolisi peole viinud vankrid ja masinad. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Kuigi maanteemuuseumi algava hooaja täht on uus masinahall, elame enne uue ekspositsiooni avamist mitme hooajanäituse ja sündmusega kaasa laulupeo juubeliaastale[/pullquote]Ajarännak aastasse 1869 toimub koostöös Tartu Laulupeomuuseumiga. Ajarännakus osalevad legendi järgi Kanepi kandi koorid, kes arutavad, kas üldse laulupeole minna, ja teevad just saabunud nootide abil lauluproovi. Ajarännakut ja muuseumi hooaja avamist uudistama tulnud tavakülastaja saab osa õpitubadest, lauluproovist ja preili Lydia Koidula visiidist. Kohal on ka Hugo Treffner, kes omakanda rahvast ärgitama on tulnud.

„Kuigi maanteemuuseumi algava hooaja täht on uus masinahall, elame enne uue ekspositsiooni avamist mitme hooajanäituse ja sündmusega kaasa laulupeo juubeliaastale,“ rääkis maanteemuuseumi juhataja Kadri Valner. „Nii muuseumi suve avaüritus kui kaks hooajanäitust pööravad pilgu laulupeoliste mineku teekondadele ja selle muutumisele aja jooksul.

Loe edasi: Maanteemuuseumi suvehooaja avab ajarännak laulupeo sünni juurde

Kuhjavere külaseltsile sooviti sünnipäevaks kuhjaga õnne

Möödunud laupäeval, 13. aprillil tähistas piduliku ja meeleoluka kokkusaamisega kahekümnendat aastapäeva Viljandimaal Põhja-Sakala vallas tegutsev mittetulundusühing Kuhjavere külaselts.

Tänukirja saab Kuhjavere Külaseltsi tegus liige Airi Käo. Foto Marko Vilu — Tänukirja saab Kuhjavere Külaseltsi tegus liige Airi Käo. Foto: Marko Vilu

Külamajja oli kogunenud külalisi nelikümmend ja nii lähemalt kui kaugemalt, sest oma mõtete ja tegude poolest on Kuhjavere külaselts kogu Eestis tuntud kogukonnaühendus. Väikese kogukonna külamaja sai parasjagu rahvast täis.

Muusikalise sissejuhatuse tegi Kuhjavere külaseltsi aastapäevapeole Kandlemees Sander (Sander Karu) Tartust. Tema tervitusloos olid ka laulusõnad „Tere, tere, Kuhjavere pere …“ Kokkupuude pillimehega oli esmakordne ja külavanem Romeo Mukk arvas, et kandlemuusika pole meie külamajas veel kõlanud ja muusikat seltsi sünnipäevale sooviti.

„Meie seltsi loomine sai teoks uudsete ideede levimise ajal külaliikumises, kus väga palju juhtuma ja toimuma hakkas“, meenutas tagasivaates Urve Mukk. Ülevaadet illustreerisid fotod alates aastast 1999, rohkesti lisandus alates 2005. aastast toimuvatest Kuhjavere külateatrite festivalist ja selle kauaaegsest patroonist teatrimees Kalju Komissarovist, paiga tunnustamisest Eestimaa Aasta Küla 2007 tiitliga, Eesti Vabariigi presidentide Arnold Rüütli ja Toomas Hendrik Ilvese külakäikudest Kuhjaveresse, külamaja valmimisest, Kuhjavere Aasta tegijate välja kuulutamisest Eesti iseseisvuspäevale pühendatud külavanema vastuvõttudel, talgutest, õpitubadest jne. Ühel pildil oli näiteks ühise ettevõtmisena Parika Väikejärve äärde ehitatud laudtee 2002. aastal, partneriteks olid siis Aimla metskond ja Olustvere vallavalitsus ning rahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Loe edasi: Kuhjavere külaseltsile sooviti sünnipäevaks kuhjaga õnne

Grete ja Kaisa nägemise kunst on nähtav Sindi linnaraamatukogus

Grete Hartwich ja Kaisa Hartwich on teismelised õed, kes avasid Sindi linnaraamatukogus oma esimese isikunäituse.

Maia Agar, Grete Hartwich, Kaisa Hartwich ja jõhvikad külmas klaasivees. Foto Urmas Saard — Maia Agar, Grete Hartwich, Kaisa Hartwich ja jõhvikad külmas klaasivees. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Grete ja Kaisa väikevend kinnitanud siis, et kõik need pildid on tema õdede tehtud ja ta on ise näinud nende tegemisi kõrvalt.[/pullquote]Kolmapäeval leidsid kõik kodust väljatoodud tööd sobiva asukoha raamatukogu laenutussaali neljal seinal, kokku 43 maali või joonistust. Ühelt neiult on 16 ja teiselt mõnevõrra rohkem. Tegelikult on mõlemad sõtsed hoopis rohkem pilte loonud, aga kingitud või tellimustöödena valminud looming on juba ammu uued omanikud leidnud.

Ühisnäituse avamine toimus neljapäeval, 21. märtsil pärast seda kui linnaraamatukogu direktor Ene Michelis printis autorite enda käega kirjutatud lühitutvustuse valgele paberile ja selle hoolikalt seinale kinnitas. Piduliku sündmuse avasõnad ütles samuti Michelis, kes kiitis noori talente ja meenutas, et nende näituse korraldamise mõte sündis juba tervelt aasta ja üks kuu tagasi. Toona tõi oma loomingu linnaraamatukokku Sindi gümnaasiumi õpilane Egon Gentalen ja juba siis andis kunstiõpetaja Maia Agar märku, et lisaks ühele noorele kunstnikule oleks samast koolist veel välja pakkuda kaks kunstilembelist õpilast.

Loe edasi: Grete ja Kaisa nägemise kunst on nähtav Sindi linnaraamatukogus

Toivo Põldur: ega see aparaat seal naha all mind ei häiri

Tänavu küünlakuul seitsmekümneseks saanud Pärnumaa mees Toivo Põldur on 55 aastat harrastanud sangpommi tõstmist, vändanud amatöörfilme, kogub vana filmi- ja videotehnikat, laulab laulukoorides ja on viibinud viivukese aega siinsest elust väljapoolgi. Tema sitkes kehas püsib terve eluvaim.

Toivo Põlduri käes on 16-millimeetrine Красногорск-3. Foto Urmas Saard — Toivo Põlduri käes on 16-millimeetrine Красногорск-3. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Nõukogude aja lõppedes oli kombeks kõike hävitada[/pullquote]Mitmekülgsete huvidega härrasmees elab Paikuse alevi korruselamute piirkonnas asuva tavalise maja kolmandal korrusel ja tema vähese jutuvoolavuse ning tagasihoidlikkuse tõttu ei pruugi enamik osavalla rahvast võibolla eriti teadagi vahva inimese tegemistest. Külauudiste infoveski tähelepanu teravdas juhuslikult märgatud viide, et Raeküla seltsi liige toob Raeküla Vanakooli keskusesse mõneks päevaks vaadata valiku vanemat filmi- ja videotehnikat. Tegu polnud välja reklaamitud näitusega laiemale huviliste ringile vaid mõeldud eelkõige lähedastele, sõpradele, tuttavatele, kes tulid juubilariga ühise pika laua taha istuma ja meeleolukat õhtut veetma.

Loe edasi: Toivo Põldur: ega see aparaat seal naha all mind ei häiri

Näitus ja konverents „Hõimurahvaste aeg” jõudis Pärnusse

Agape keskuses näeb Eesti Piibliseltsi poolt koostatud rändnäitust „Hõimurahvaste aeg”, mis jääb esialgse kava kohaselt Pärnusse vähemalt ülestõusmispühadeni.

Näitus Hõimurahvaste aeg Agape keskuses. Foto Urmas Saard — Näitus “Hõimurahvaste aeg” Agape keskuses. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Vastuseks kuulsin, et nii on lihtsam ja nii ollakse harjutud[/pullquote]Laupäeval, 9. veebruaril, pärnakatele avatud väljapanek tutvustab rikkaliku fotode valikuga Venemaa Euroopa osas ja Siberis elavate soome-ugri rahvaste igapäevaelu, kristlikku kultuuri ning nende vaimulikku kirjandust läbi aegade. Näitusel näeb udmurdi-, vepsa-, komi-, mokša-, mari-, karjalakeelset Uut Testamenti. Samuti tutvustatakse pea kõigis soome-ugri keeltes ilmunud usulist kirjandust.

Eesti Piibliseltsi peasekretär Jaan Bärenson ütles Agape keskuses näitust avades, et eesmärgiks pole olnud mitte kõrgekvaliteediliste piltidega fotonäituse eksponeerimine. „Tegemist on fotokroonikaga sellest, mida me oleme oma hõimurahvaste juures näinud, mida avastanud ja mida me tahame jagada. Kõik nad on üks osa meie endi identiteedist,” selgitas Bärenson.

Loe edasi: Näitus ja konverents „Hõimurahvaste aeg” jõudis Pärnusse

Maanteemuuseumi uut näitust mõtestavad sisepõlemismootoritest tootemipuud

Eesti Maanteemuuseumi kunstikonkurss valmiva näitusehalli „Masinate valitsemine“ teemat avava kunstiteose tellimiseks on lõppenud. Võitjaks osutus Jevgeni Zolotko kavand „Tootemipuud“.

Konkursile laekus 8 kavandit, mille vahel žürii valis kolm auhinnalist kohta. Projekti eesmärk oli leida tänavu juuli lõpus avatavale näitusehallile „Masinate valitsemine“ sobiv ideelahendus, mis aitaks mõista ja avada näituse kahetähenduslikku pealkirja.

Võidutööks valis žürii Jevgeni Zolotko kavandi „Tootemipuud“, mille eesmärk on aidata külastajal luua tervik kolme alaekspositsiooni vahel ning olla sissejuhatajaks näitusega tutvumisel. „Oma aja ära elanud sisepõlemismootorite kestadest luuakse kolm skulptuuri, mille funktsiooniks on illustreerida uue loodava väljapaneku kontseptsiooni – masinate ülemvõimu. Tootemipuu, mis on ülesehitatud mootoritest kehastab kerge irooniaga meie austust ja praegusel ajal ka sõltuvat seisundit nendest liikumisvabadust tagavatest mehhanismidest,“ avas kunstnik Jevgeni Zolotko oma kavandi ideed.

„Žüriile meeldis võidutöö puhul just see, et kavand haakub hästi teemaga, kuid jääb seejuures piisavalt ambivalentseks ning avatuks erinevatele tõlgendustele. Loodavad skulptuurid annavad ruumile enam vertikaalset mõõdet ning tootemipuud võiksid raamistada ekspositsiooni algust ja lõppu,“ täiendas maanteemuuseumi juhataja Kadri Valner.

Võidutöö maksumuse suurus on 14 000 eurot ning teos valmib tänavu mais.

Eesti Maanteemuuseumis toimub 15. veebruaril uue masinahalli eeltutvustus, kus esitletakse ka kunstikonkursi tulemusi ning saab näha esikolmiku kunstikavandeid.

Paavo Kroon
Eesti Maanteemuuseumi kuraator

Meelis Kihulase „Puud ja inimesed. Kummardus Ants Viiresele”

Küünlakuu esimesel päeval kell 18.00 avatakse Vana-Võromaa Kultuurikojas Meelis Kihulase näitus „Puud ja inimesed. Kummardus Ants Viiresele”.

Meelis Kihulane Foto Toomas Kalve — Meelis Kihulane. Foto: Toomas Kalve

[pullquote]Puutöö on mind saatnud kogu aeg[/pullquote]Reedel avatava näituse idee ja pealkiri pärineb tuntud etnoloogi Ants Viirese samanimelisest raamatust, mis tutvustab puuliikide kaupa nende rahvapäraseid kasutusviise – juurtest oksteni, rahvausundist ehituseni. Läbi rahvapäraste esemete ja kasutusvõimalusi tutvustavate stendide annab näitus päris põhjaliku ülevaate 15 puuliigi tähtsusest talu majapidamises. Näitus koosneb ca 30 infostendist, mida ilmestavad ajaloolis-etnograafilised fotod ERMi kogudest ja vastava puuliigi kasutusvaldkonna kirjeldused.

Parema tervikpildi saavutamiseks on puukäsitöömeister Meelis Kihulane valmistanud kirjeldatud puiduliikidest ka esemeid. Esemed on valmistatud spetsiaalselt selle näituse tarbeks ning kasutatud traditsioonilisi töövõtteid. Valminud esemeid tohib kätte võtta ja lähemalt uurida. Samuti on iga puiduliigi juures ka sellest puuliigist klots koos koorega.

Loe edasi: Meelis Kihulase „Puud ja inimesed. Kummardus Ants Viiresele”

Fotodele kogutud Jõgeva valla ajalugu jõudis näitusele

Jõgeval tegutsev mittetulundusühing „Piltijad” seab mitmekülgses loomingulises tegevuses oma eesmärgiks ka ajaloo tutvustamise läbi kaamerasilma. Eesti Vabariigi 100. aastapäeva pidustuste teise aasta algul avasid ühenduse asutajaliikmed Johannes Haav ja Raivo Tasso Jõgeva kultuurikeskuses fotonäituse „Jõgeva vald. 100. aasta pildid”.

Johannes Haav aerofotoga Jõgeva linnast aastast 2011. Foto Raivo Tasso — Johannes Haav aerofotoga Jõgeva linnast aastast 2011. Foto: Raivo Tasso

Näitusel näeb üle paarikümne pildi- või fototöötluse ja tänapäevaseid vaateid nüüdses Jõgeva vallas paiknenud ja paiknevatest mõisahoonetest, häärberitest, tõllakuuridest, aitadest, tallidest. Fotomontaažidel on laialdaselt tuntud Luua ja Kuremaa mõis, Jõgeva mõis tänases Jõgeva alevikus, selle kõrval Pakaste, Kärde, Tarakvere, Saduküla ja Kurista mõis jne. Raivo Tasso fotol on ettevõtja ja esimese Jõgeva linnapea (valiti 1938) Johannes Võsu esinduslik elumaja, mis põles tulekahjus vahetult enne Eesti taasiseseisvumist ja kahjuks lammutati. Veel on Tasso pildistanud koolimaja, milles kunagi asus Jõgeva keskkool, seejärel vene õppekeelega kool. Praegu paikneb seal Jõgevamaa gümnaasium.

Jõgevat lähiminevikku tutvustab Johannes Haava aerofoto aastast 2011. Arhitektuuriloolistes piltides kajastuvad möödaniku keerdkäigud, ühiskondlike formatsioonide vahetumine ja Eesti rahva töö ning võitlus kogu selles protsessis, mille tulemuseks on saja-aastane iseseisev Eesti riik emakeelse hariduse ja kultuuriga.

Loe edasi: Fotodele kogutud Jõgeva valla ajalugu jõudis näitusele

Nõmme muuseumis näeb Irmeli Vaher-Jaansoni maale

Kuni 9. märtsini saab Nõmme muuseumis vaadata Irmeli Vaher-Jaansoni temperamaalide näitust pealkirjaga „Värvid toas ja õues“.

Irmeli Vaher-Jaansoni maal. Foto Jukko Nooni — Irmeli Vaher-Jaansoni maal. Foto: Jukko Nooni

[pullquote]Peamiselt temperatehnikas maastiku- ja loodusetüüdid Eestimaa eri paikadest[/pullquote]Esindatud on valik natüürmorte ehk vaikelud tubasest poolest, kuid ei puudu ka kunstniku lemmiktemaatika: vesised maastikud ja salapärased metsasügavused. Vitriinides on samal ajal väljapanek kunstniku raamatukaante kujundustest mitmesugustel teemadel.

Aastail 1987–1990 õppis Irmeli Vaher-Jaanson Tallinna Kopli Kunstigümnaasiumis. 1995 kaitses ta Eesti Kunstiakadeemia nahakunsti osakonnas köite erialal bakalaureusekraadi ja viis aastat hiljem samas osakonnas magistrikraadi. Irmeli Vaher-Jaanson on palju osa võtnud raamatukunstinäitustest, ometigi kujunes juba ülikooliajal kunstniku teiseks lemmikvaldkonnaks maalimine. Peamiselt temperatehnikas maastiku- ja loodusetüüdid Eestimaa eri paikadest, sekka natüürmordid moodustavadki kunstniku loomingust kandva osa.

Loe edasi: Nõmme muuseumis näeb Irmeli Vaher-Jaansoni maale

Nõmme Majas näeb siidile maalitud Muhu mustreid

Reedel, 7. detsembril kell 15 avatakse Nõmme Maja fuajees (Valdeku 13) siidimaalistuudio Siiditsunft näitus „Muhu tikand siidi peal“.

Nõmme Maja Foto Jukko Nooni — Nõmme Maja. Foto: Jukko Nooni

Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul on tal hea meel, et lõppeva aasta jooksul on Nõmme Maja fuajees väga eriilmelisi näitusi korraldatud. „Vaadata on saanud nii fotosid, maale kui lasteaialaste joonistusi. Nii mitmedki väljapanekud on olnud pühendatud Eesti juubeliaastale. See on nõmmelaste jaoks hea võimalus näha ja tutvuda, mida põnevat siinsamas kodu lähedal tehakse. Seekordne siidimaalinäitus on juba teine, mis Nõmme Majas toimub,“ lausus linnaosavanem.

Valdeku noortekeskuses tegutsev Siiditsunft tähistab tänavu oma 15. sünnipäeva. „Selle aasta teema „Muhu tikand siidi peal“ on pühendatud Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale. Näitusel saab näha patju, pannoosid, salle. Põnev on kindlasti kleit,“ tutvustas juhendaja Irina Kevel.

Siiditsunft on aastate jooksul osalenud rahvusvahelistel näitustel Peterburis, Stockholmis, Nice’is, Varnas, Riias. Tallinnas on olnud põnevad näitused botaanikaaias ja Kiek in de Kökis.

Siiditsunfti näitust saab Nõmme Maja fuajees vaadata kuni detsembrikuu lõpuni.

Jukko Nooni
Nõmme linnaosa valitsuse avalike suhete nõunik

Jõudu tööle, Sindi käsitööring

Sindi käsitööringi 60 tegevusaasta täitumisele pühendatud näitusele tere tulemast öeldes kasutas Sindi linnaraamatukogu direktor Ene Michelis oma avasõnades Juhan Viidingu luuletust „Soov”.

Sindi käsitööringi tähtpäeva torti lõikavad Vaike Vill, Liia Piile ja Sirje Ristikivi Foto Urmas Saard — Sindi käsitööringi tähtpäeva torti lõikavad Vaike Vill, Liia Piile ja Sirje Ristikivi. Foto: Urmas Saard

Jõudu tööle see on igivana soov
Jõudu tööle see on imeline soov
Selle soovi sees on hää ja sügav hool
Lase kõlada sel soovil Meistri pool

Jõudu tarvis see on igivana vastus
Jõudu tarvis see on ainuline vastus
See on töö ja vaeva tasakaalukeel
Lase kõlada tal veel ja veel ja veel

Kuidas teisiti pidigi 3. detsembril Sindi linnaraamatukogus käsitöömeistrite näppude osavuse väljapanekut avama, kui ikka kirjanduslikult kauni viimistlusega sõnu ritta ladudes. Ene Michelis on varemgi raamatukogu pindadel näituseid avades olnud kirjanduslike tekstide valikul tabavalt leidlik. Tema on ka Sindi käsitööringi kroonik, kes talletanud kõike olulist suure kogumiku kaante vahele. Tulevaste põlvede tarvis kogub ta kõike tähtsat juba 2010-st aastast saadik.

Michelis ütles, et mitte igal hobiringil pole nii pikka ajalugu. 1958. a 17. jaanuaril alustatud kroonikas seisab kirjas: „Tööd alustas Sindi 1. Detsembri nimelise vabriku klubi käsitööring.”

Loe edasi: Jõudu tööle, Sindi käsitööring

Väärikatega Maarjamäel

Neljapäeval tegi TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli poolsada õppurit õppereisi Maarjamäele, kus külastati hiljuti avatud kommunismiohvrite memoriaali, mäluraja monumentide parki ning vaadati filmimuuseumi näitust, Maarjamäe lossi ja levimuusika lugu.

Kommunismiohvrite memoriaal Maarjamäel Foto Urmas Saard — Kommunismiohvrite memoriaal Maarjamäel. Foto: Urmas Saard

[pullquote]nende inimsusevastaste kuritegude eesmärk oli hävitada Eesti rahvas[/pullquote]Jaak Suurväli, Väärikate ülikooli nõukoja liige, tegi juba bussisõidul põhjaliku ülevaate Tallinnasse Maarjamäele rajatud kommunismiohvrite memoriaalist ja ohvitseride mälestusmärgist, mis võtab enda alla umbes 30 000 ruutmeetri suuruse ala. Kui tänavu 4. mail asetati memoriaali ehitusele nurgakivi, siis pani justiitsminister Urmas Reinsalu silindrisse 2002. aasta juunis Riigikogu poolt vastu võetud avalduse okupatsioonirežiimi kuritegude kohta Eestis. „See on avaldus, millega Eesti rahvaesindus tunnistas nõukogude režiimi tegevuse Eesti territooriumil kuritegelikuks ja rõhutas, et nende inimsusevastaste kuritegude eesmärk oli hävitada Eesti rahvas,” selgitas minister kevadel. Memoriaal avati rahvusvahelisel kommunismi- ja natsismiohvrite mälestuspäeval. Seintelt saab lugeda nende Eesti inimeste nimesid, kes kaotasid elu kommunistliku režiimi terrori läbi.

Loe edasi: Väärikatega Maarjamäel

Pärnu väärikad rüütasid ennast sajandi vanuste uhkete riietega

Riia vanalinna ajaloolise hoone võlvkeldris asub mõned aastad tagasi avatud Baltimaade esimene ja ainus moemuuseum, kus praegu näeb näitust „1918. Vabaduse luksus”. Külastajad võisid viivuks põhjalikult oma imagot muuta, peegli ees keerutades oma välimust imetleda ja vaatajate kiitvaid sõnu kuulda.

TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli õppur Mare Riia moemuuseumi eksponaati riietunult. Foto Urmas Saard — TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli õppur Mare Riia moemuuseumi eksponaati riietunult. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Põnevust tekitas Anna hoogne tegevus, millega ta järgemööda naisi nähtud ajastule vastavalt riidesse pani[/pullquote]Mööda trepiastmeid allapoole laskudes kohtub moemuuseumi külastaja esmalt plakatilt vastu vaatava tuntud vene moeajaloolase ja kollektsionääri Aleksandr Vassiljevi pildiga. „Ta on ka Eestis hästi tuntud. Aasta alguses avas Vassiljev Keila-Joa lossis pulmakleitide näituse,” rääkis minu seljataga astuv Mall. Tema sõnul ei vajavat legendaarne moeajaloolane tutvustamist isegi mitte vähese moeteadlikkusega inimeste hulgas. Populaarset Vassiljevit teatakse võrdväärselt hästi nii kodu- kui välismaal. Üle ilmamaa kuulsa moekuru ja Natalja Muzõtškinaga otsustati asutada maailmakuulsate moeloojate muuseum ka Riiga.

Loe edasi: Pärnu väärikad rüütasid ennast sajandi vanuste uhkete riietega

Täna tähistab Türgi Vabariik 95. aastapäeva

Türgi keele filoloog ja Tartu Ülikooli Aasia Keskuse ekspert Helen Haas ütleb, et Eesti keeleteadlased ei ole eesti ja türgi keele võimalikule sugulusele ja selle uurimisele eriti tähelepanu pööranud. Samas on türklaste seas levinud arvamus, et türgi keel on suguluses ungari, soome ja eesti keelega.

Piia Karro-Selg paneb Raeküla Vanakooli keskuses Türgi Eesti sõprust tutvustavat näitust üles Foto Urmas Saard — Piia Karro-Selg paneb Raeküla Vanakooli keskuses Türgi Eesti sõprust tutvustavat näitust üles. Foto: Urmas Saard

Praeguse seisuga rahvaarvult üle 80 miljoni elanikuga riigi rajamine tänasel kujul leidis aset 1923. aasta 29. oktoobril. Veidi enam kui kümme aastat tagasi valmis Türgi saatkonnal rikkaliku foto- ja arhiivimaterjaliga ajaloo- ja dokumendinäitus “Türgi 85 – Eesti 90. Sõprus läbi aegade”. Tänavu septembri alguses Pärnus toimunud Türgi nädalal ja pärast sedagi oli pärnakatel võimalus näha sama väljapanekut, millel on aegumatu väärtus. Läinud nädala lõpul liikus näitus „Türgi Eesti sõprus läbi aegade” Raeküla Vanakooli keskuse suurde saali, kus saab jätkuvalt 17-le stendile paigutatud huvitavate materjalidega tutvuda.

Türgi päevadel järjekordselt Pärnus viibinud Hayriye Kumaşcıoğlu, Türgi suursaadik Eestis, tuletas meelde, et Türgi Vabariik pole mitte kunagi nõukogude okupatsiooni Eestis tunnustanud. Seega võib tõepoolest rääkida Eesti ja Türgi vahelisest läbi aegade kestvast sõprusest. Näituse stendile jaotunud teemadeks on „Iseseisvussõjad ja parlamentide avamine”, „Eesti-Türgi suhete algus ja Eesti Türgi sõprusleping (1924)”, „Diplomaatiliste suhete taasloomine”, „Eesti-Türgi majandussuhted”, „Türgi naised. Eesti ajakirjandus Türgi reformidest”, „Eestlased Türgis, türklased Eestis” ja teised pealkirjad.

Loe edasi: Täna tähistab Türgi Vabariik 95. aastapäeva