näitus

Pärnu muulidele pühendatud näitus klaasist kuubikus

Sel aastal möödub 150 aastat Pärnu muulide valmimisest. Tähistamaks muulide juubeliaastat, paigaldatakse 7. mail Rüütli ja Pühavaimu tänava nurgale näitus „Pärnu Muulid 150“.

Näitus Pärnu Muulid 150 Rüütli ja Pühavaimu tänava nurgale. Foto Urmas Saard — Näitus Pärnu “Muulid 150” Rüütli ja Pühavaimu tänava nurgal. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Öösel tekivad kuubikusse visuaalid, mida päevavalguses näha ei saa.[/pullquote]Näitus seatakse üles üheksa ruutmeetri suurusesse klaasist kuubikusse, mis on valmistatud Art & Craft Productions OÜ poolt. „Tegemist on installatsioonnäitusega, mis annab ülevaate Pärnu muulide ajaloost ning legendist. Näituse üheks osaks on ka Pärnu muulidega postkaardid. Muulid on üks armastatumaid motiive Pärnu postkaartidel ja on põnev vaadata, milliseid sõnumeid on läbi aastate kaartidega saadetud,“ rääkis turismiarenduse peaspetsialist Orvika Reilend.

Näituse teeb eriliseks asjaolu, et tänu projektsioonile toimib see erinevates valgusrežiimides erinevalt. Öösel tekivad kuubikusse visuaalid, mida päevavalguses näha ei saa.

„Kindlasti on põhjust näitust külastada mitu korda, kuna tänu mitmekesistele efektidele on kogemus iga kord erinev,“ lisas Reilend.

Loe edasi: Pärnu muulidele pühendatud näitus klaasist kuubikus

Maanteemuuseumi suvehooaja avab ajarännak laulupeo sünni juurde

Sellel laupäeval, 4. mail kuulutab Eesti Maanteemuuseum suvehooaja avatuks ajarännakuga aastasse 1869. Muuseumi Varbuse postijaama sisehoovi rivistuvad läbi aastakümnete laulupeolisi peole viinud vankrid ja masinad, mis jutustavad neid kasutanud teeliste lugusid.

Muuseumi Varbuse postijaama sisehoovi rivistuvad läbi aastakümnete laulupeolisi peole viinud vankrid ja masinad. Foto Urmas Saard — Muuseumi Varbuse postijaama sisehoovi rivistuvad läbi aastakümnete laulupeolisi peole viinud vankrid ja masinad. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Kuigi maanteemuuseumi algava hooaja täht on uus masinahall, elame enne uue ekspositsiooni avamist mitme hooajanäituse ja sündmusega kaasa laulupeo juubeliaastale[/pullquote]Ajarännak aastasse 1869 toimub koostöös Tartu Laulupeomuuseumiga. Ajarännakus osalevad legendi järgi Kanepi kandi koorid, kes arutavad, kas üldse laulupeole minna, ja teevad just saabunud nootide abil lauluproovi. Ajarännakut ja muuseumi hooaja avamist uudistama tulnud tavakülastaja saab osa õpitubadest, lauluproovist ja preili Lydia Koidula visiidist. Kohal on ka Hugo Treffner, kes omakanda rahvast ärgitama on tulnud.

„Kuigi maanteemuuseumi algava hooaja täht on uus masinahall, elame enne uue ekspositsiooni avamist mitme hooajanäituse ja sündmusega kaasa laulupeo juubeliaastale,“ rääkis maanteemuuseumi juhataja Kadri Valner. „Nii muuseumi suve avaüritus kui kaks hooajanäitust pööravad pilgu laulupeoliste mineku teekondadele ja selle muutumisele aja jooksul.

Loe edasi: Maanteemuuseumi suvehooaja avab ajarännak laulupeo sünni juurde

Kuhjavere külaseltsile sooviti sünnipäevaks kuhjaga õnne

Möödunud laupäeval, 13. aprillil tähistas piduliku ja meeleoluka kokkusaamisega kahekümnendat aastapäeva Viljandimaal Põhja-Sakala vallas tegutsev mittetulundusühing Kuhjavere külaselts.

Tänukirja saab Kuhjavere Külaseltsi tegus liige Airi Käo. Foto Marko Vilu — Tänukirja saab Kuhjavere Külaseltsi tegus liige Airi Käo. Foto: Marko Vilu

Külamajja oli kogunenud külalisi nelikümmend ja nii lähemalt kui kaugemalt, sest oma mõtete ja tegude poolest on Kuhjavere külaselts kogu Eestis tuntud kogukonnaühendus. Väikese kogukonna külamaja sai parasjagu rahvast täis.

Muusikalise sissejuhatuse tegi Kuhjavere külaseltsi aastapäevapeole Kandlemees Sander (Sander Karu) Tartust. Tema tervitusloos olid ka laulusõnad „Tere, tere, Kuhjavere pere …“ Kokkupuude pillimehega oli esmakordne ja külavanem Romeo Mukk arvas, et kandlemuusika pole meie külamajas veel kõlanud ja muusikat seltsi sünnipäevale sooviti.

„Meie seltsi loomine sai teoks uudsete ideede levimise ajal külaliikumises, kus väga palju juhtuma ja toimuma hakkas“, meenutas tagasivaates Urve Mukk. Ülevaadet illustreerisid fotod alates aastast 1999, rohkesti lisandus alates 2005. aastast toimuvatest Kuhjavere külateatrite festivalist ja selle kauaaegsest patroonist teatrimees Kalju Komissarovist, paiga tunnustamisest Eestimaa Aasta Küla 2007 tiitliga, Eesti Vabariigi presidentide Arnold Rüütli ja Toomas Hendrik Ilvese külakäikudest Kuhjaveresse, külamaja valmimisest, Kuhjavere Aasta tegijate välja kuulutamisest Eesti iseseisvuspäevale pühendatud külavanema vastuvõttudel, talgutest, õpitubadest jne. Ühel pildil oli näiteks ühise ettevõtmisena Parika Väikejärve äärde ehitatud laudtee 2002. aastal, partneriteks olid siis Aimla metskond ja Olustvere vallavalitsus ning rahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Loe edasi: Kuhjavere külaseltsile sooviti sünnipäevaks kuhjaga õnne

Grete ja Kaisa nägemise kunst on nähtav Sindi linnaraamatukogus

Grete Hartwich ja Kaisa Hartwich on teismelised õed, kes avasid Sindi linnaraamatukogus oma esimese isikunäituse.

Maia Agar, Grete Hartwich, Kaisa Hartwich ja jõhvikad külmas klaasivees. Foto Urmas Saard — Maia Agar, Grete Hartwich, Kaisa Hartwich ja jõhvikad külmas klaasivees. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Grete ja Kaisa väikevend kinnitanud siis, et kõik need pildid on tema õdede tehtud ja ta on ise näinud nende tegemisi kõrvalt.[/pullquote]Kolmapäeval leidsid kõik kodust väljatoodud tööd sobiva asukoha raamatukogu laenutussaali neljal seinal, kokku 43 maali või joonistust. Ühelt neiult on 16 ja teiselt mõnevõrra rohkem. Tegelikult on mõlemad sõtsed hoopis rohkem pilte loonud, aga kingitud või tellimustöödena valminud looming on juba ammu uued omanikud leidnud.

Ühisnäituse avamine toimus neljapäeval, 21. märtsil pärast seda kui linnaraamatukogu direktor Ene Michelis printis autorite enda käega kirjutatud lühitutvustuse valgele paberile ja selle hoolikalt seinale kinnitas. Piduliku sündmuse avasõnad ütles samuti Michelis, kes kiitis noori talente ja meenutas, et nende näituse korraldamise mõte sündis juba tervelt aasta ja üks kuu tagasi. Toona tõi oma loomingu linnaraamatukokku Sindi gümnaasiumi õpilane Egon Gentalen ja juba siis andis kunstiõpetaja Maia Agar märku, et lisaks ühele noorele kunstnikule oleks samast koolist veel välja pakkuda kaks kunstilembelist õpilast.

Loe edasi: Grete ja Kaisa nägemise kunst on nähtav Sindi linnaraamatukogus

Toivo Põldur: ega see aparaat seal naha all mind ei häiri

Tänavu küünlakuul seitsmekümneseks saanud Pärnumaa mees Toivo Põldur on 55 aastat harrastanud sangpommi tõstmist, vändanud amatöörfilme, kogub vana filmi- ja videotehnikat, laulab laulukoorides ja on viibinud viivukese aega siinsest elust väljapoolgi. Tema sitkes kehas püsib terve eluvaim.

Toivo Põlduri käes on 16-millimeetrine Красногорск-3. Foto Urmas Saard — Toivo Põlduri käes on 16-millimeetrine Красногорск-3. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Nõukogude aja lõppedes oli kombeks kõike hävitada[/pullquote]Mitmekülgsete huvidega härrasmees elab Paikuse alevi korruselamute piirkonnas asuva tavalise maja kolmandal korrusel ja tema vähese jutuvoolavuse ning tagasihoidlikkuse tõttu ei pruugi enamik osavalla rahvast võibolla eriti teadagi vahva inimese tegemistest. Külauudiste infoveski tähelepanu teravdas juhuslikult märgatud viide, et Raeküla seltsi liige toob Raeküla Vanakooli keskusesse mõneks päevaks vaadata valiku vanemat filmi- ja videotehnikat. Tegu polnud välja reklaamitud näitusega laiemale huviliste ringile vaid mõeldud eelkõige lähedastele, sõpradele, tuttavatele, kes tulid juubilariga ühise pika laua taha istuma ja meeleolukat õhtut veetma.

Loe edasi: Toivo Põldur: ega see aparaat seal naha all mind ei häiri

Näitus ja konverents „Hõimurahvaste aeg” jõudis Pärnusse

Agape keskuses näeb Eesti Piibliseltsi poolt koostatud rändnäitust „Hõimurahvaste aeg”, mis jääb esialgse kava kohaselt Pärnusse vähemalt ülestõusmispühadeni.

Näitus Hõimurahvaste aeg Agape keskuses. Foto Urmas Saard — Näitus “Hõimurahvaste aeg” Agape keskuses. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Vastuseks kuulsin, et nii on lihtsam ja nii ollakse harjutud[/pullquote]Laupäeval, 9. veebruaril, pärnakatele avatud väljapanek tutvustab rikkaliku fotode valikuga Venemaa Euroopa osas ja Siberis elavate soome-ugri rahvaste igapäevaelu, kristlikku kultuuri ning nende vaimulikku kirjandust läbi aegade. Näitusel näeb udmurdi-, vepsa-, komi-, mokša-, mari-, karjalakeelset Uut Testamenti. Samuti tutvustatakse pea kõigis soome-ugri keeltes ilmunud usulist kirjandust.

Eesti Piibliseltsi peasekretär Jaan Bärenson ütles Agape keskuses näitust avades, et eesmärgiks pole olnud mitte kõrgekvaliteediliste piltidega fotonäituse eksponeerimine. „Tegemist on fotokroonikaga sellest, mida me oleme oma hõimurahvaste juures näinud, mida avastanud ja mida me tahame jagada. Kõik nad on üks osa meie endi identiteedist,” selgitas Bärenson.

Loe edasi: Näitus ja konverents „Hõimurahvaste aeg” jõudis Pärnusse

Maanteemuuseumi uut näitust mõtestavad sisepõlemismootoritest tootemipuud

Eesti Maanteemuuseumi kunstikonkurss valmiva näitusehalli „Masinate valitsemine“ teemat avava kunstiteose tellimiseks on lõppenud. Võitjaks osutus Jevgeni Zolotko kavand „Tootemipuud“.

Konkursile laekus 8 kavandit, mille vahel žürii valis kolm auhinnalist kohta. Projekti eesmärk oli leida tänavu juuli lõpus avatavale näitusehallile „Masinate valitsemine“ sobiv ideelahendus, mis aitaks mõista ja avada näituse kahetähenduslikku pealkirja.

Võidutööks valis žürii Jevgeni Zolotko kavandi „Tootemipuud“, mille eesmärk on aidata külastajal luua tervik kolme alaekspositsiooni vahel ning olla sissejuhatajaks näitusega tutvumisel. „Oma aja ära elanud sisepõlemismootorite kestadest luuakse kolm skulptuuri, mille funktsiooniks on illustreerida uue loodava väljapaneku kontseptsiooni – masinate ülemvõimu. Tootemipuu, mis on ülesehitatud mootoritest kehastab kerge irooniaga meie austust ja praegusel ajal ka sõltuvat seisundit nendest liikumisvabadust tagavatest mehhanismidest,“ avas kunstnik Jevgeni Zolotko oma kavandi ideed.

„Žüriile meeldis võidutöö puhul just see, et kavand haakub hästi teemaga, kuid jääb seejuures piisavalt ambivalentseks ning avatuks erinevatele tõlgendustele. Loodavad skulptuurid annavad ruumile enam vertikaalset mõõdet ning tootemipuud võiksid raamistada ekspositsiooni algust ja lõppu,“ täiendas maanteemuuseumi juhataja Kadri Valner.

Võidutöö maksumuse suurus on 14 000 eurot ning teos valmib tänavu mais.

Eesti Maanteemuuseumis toimub 15. veebruaril uue masinahalli eeltutvustus, kus esitletakse ka kunstikonkursi tulemusi ning saab näha esikolmiku kunstikavandeid.

Paavo Kroon
Eesti Maanteemuuseumi kuraator

Meelis Kihulase „Puud ja inimesed. Kummardus Ants Viiresele”

Küünlakuu esimesel päeval kell 18.00 avatakse Vana-Võromaa Kultuurikojas Meelis Kihulase näitus „Puud ja inimesed. Kummardus Ants Viiresele”.

Meelis Kihulane Foto Toomas Kalve — Meelis Kihulane. Foto: Toomas Kalve

[pullquote]Puutöö on mind saatnud kogu aeg[/pullquote]Reedel avatava näituse idee ja pealkiri pärineb tuntud etnoloogi Ants Viirese samanimelisest raamatust, mis tutvustab puuliikide kaupa nende rahvapäraseid kasutusviise – juurtest oksteni, rahvausundist ehituseni. Läbi rahvapäraste esemete ja kasutusvõimalusi tutvustavate stendide annab näitus päris põhjaliku ülevaate 15 puuliigi tähtsusest talu majapidamises. Näitus koosneb ca 30 infostendist, mida ilmestavad ajaloolis-etnograafilised fotod ERMi kogudest ja vastava puuliigi kasutusvaldkonna kirjeldused.

Parema tervikpildi saavutamiseks on puukäsitöömeister Meelis Kihulane valmistanud kirjeldatud puiduliikidest ka esemeid. Esemed on valmistatud spetsiaalselt selle näituse tarbeks ning kasutatud traditsioonilisi töövõtteid. Valminud esemeid tohib kätte võtta ja lähemalt uurida. Samuti on iga puiduliigi juures ka sellest puuliigist klots koos koorega.

Loe edasi: Meelis Kihulase „Puud ja inimesed. Kummardus Ants Viiresele”

Fotodele kogutud Jõgeva valla ajalugu jõudis näitusele

Jõgeval tegutsev mittetulundusühing „Piltijad” seab mitmekülgses loomingulises tegevuses oma eesmärgiks ka ajaloo tutvustamise läbi kaamerasilma. Eesti Vabariigi 100. aastapäeva pidustuste teise aasta algul avasid ühenduse asutajaliikmed Johannes Haav ja Raivo Tasso Jõgeva kultuurikeskuses fotonäituse „Jõgeva vald. 100. aasta pildid”.

Johannes Haav aerofotoga Jõgeva linnast aastast 2011. Foto Raivo Tasso — Johannes Haav aerofotoga Jõgeva linnast aastast 2011. Foto: Raivo Tasso

Näitusel näeb üle paarikümne pildi- või fototöötluse ja tänapäevaseid vaateid nüüdses Jõgeva vallas paiknenud ja paiknevatest mõisahoonetest, häärberitest, tõllakuuridest, aitadest, tallidest. Fotomontaažidel on laialdaselt tuntud Luua ja Kuremaa mõis, Jõgeva mõis tänases Jõgeva alevikus, selle kõrval Pakaste, Kärde, Tarakvere, Saduküla ja Kurista mõis jne. Raivo Tasso fotol on ettevõtja ja esimese Jõgeva linnapea (valiti 1938) Johannes Võsu esinduslik elumaja, mis põles tulekahjus vahetult enne Eesti taasiseseisvumist ja kahjuks lammutati. Veel on Tasso pildistanud koolimaja, milles kunagi asus Jõgeva keskkool, seejärel vene õppekeelega kool. Praegu paikneb seal Jõgevamaa gümnaasium.

Jõgevat lähiminevikku tutvustab Johannes Haava aerofoto aastast 2011. Arhitektuuriloolistes piltides kajastuvad möödaniku keerdkäigud, ühiskondlike formatsioonide vahetumine ja Eesti rahva töö ning võitlus kogu selles protsessis, mille tulemuseks on saja-aastane iseseisev Eesti riik emakeelse hariduse ja kultuuriga.

Loe edasi: Fotodele kogutud Jõgeva valla ajalugu jõudis näitusele

Nõmme muuseumis näeb Irmeli Vaher-Jaansoni maale

Kuni 9. märtsini saab Nõmme muuseumis vaadata Irmeli Vaher-Jaansoni temperamaalide näitust pealkirjaga „Värvid toas ja õues“.

Irmeli Vaher-Jaansoni maal. Foto Jukko Nooni — Irmeli Vaher-Jaansoni maal. Foto: Jukko Nooni

[pullquote]Peamiselt temperatehnikas maastiku- ja loodusetüüdid Eestimaa eri paikadest[/pullquote]Esindatud on valik natüürmorte ehk vaikelud tubasest poolest, kuid ei puudu ka kunstniku lemmiktemaatika: vesised maastikud ja salapärased metsasügavused. Vitriinides on samal ajal väljapanek kunstniku raamatukaante kujundustest mitmesugustel teemadel.

Aastail 1987–1990 õppis Irmeli Vaher-Jaanson Tallinna Kopli Kunstigümnaasiumis. 1995 kaitses ta Eesti Kunstiakadeemia nahakunsti osakonnas köite erialal bakalaureusekraadi ja viis aastat hiljem samas osakonnas magistrikraadi. Irmeli Vaher-Jaanson on palju osa võtnud raamatukunstinäitustest, ometigi kujunes juba ülikooliajal kunstniku teiseks lemmikvaldkonnaks maalimine. Peamiselt temperatehnikas maastiku- ja loodusetüüdid Eestimaa eri paikadest, sekka natüürmordid moodustavadki kunstniku loomingust kandva osa.

Loe edasi: Nõmme muuseumis näeb Irmeli Vaher-Jaansoni maale

Nõmme Majas näeb siidile maalitud Muhu mustreid

Reedel, 7. detsembril kell 15 avatakse Nõmme Maja fuajees (Valdeku 13) siidimaalistuudio Siiditsunft näitus „Muhu tikand siidi peal“.

Nõmme Maja Foto Jukko Nooni — Nõmme Maja. Foto: Jukko Nooni

Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul on tal hea meel, et lõppeva aasta jooksul on Nõmme Maja fuajees väga eriilmelisi näitusi korraldatud. „Vaadata on saanud nii fotosid, maale kui lasteaialaste joonistusi. Nii mitmedki väljapanekud on olnud pühendatud Eesti juubeliaastale. See on nõmmelaste jaoks hea võimalus näha ja tutvuda, mida põnevat siinsamas kodu lähedal tehakse. Seekordne siidimaalinäitus on juba teine, mis Nõmme Majas toimub,“ lausus linnaosavanem.

Valdeku noortekeskuses tegutsev Siiditsunft tähistab tänavu oma 15. sünnipäeva. „Selle aasta teema „Muhu tikand siidi peal“ on pühendatud Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale. Näitusel saab näha patju, pannoosid, salle. Põnev on kindlasti kleit,“ tutvustas juhendaja Irina Kevel.

Siiditsunft on aastate jooksul osalenud rahvusvahelistel näitustel Peterburis, Stockholmis, Nice’is, Varnas, Riias. Tallinnas on olnud põnevad näitused botaanikaaias ja Kiek in de Kökis.

Siiditsunfti näitust saab Nõmme Maja fuajees vaadata kuni detsembrikuu lõpuni.

Jukko Nooni
Nõmme linnaosa valitsuse avalike suhete nõunik

Jõudu tööle, Sindi käsitööring

Sindi käsitööringi 60 tegevusaasta täitumisele pühendatud näitusele tere tulemast öeldes kasutas Sindi linnaraamatukogu direktor Ene Michelis oma avasõnades Juhan Viidingu luuletust „Soov”.

Sindi käsitööringi tähtpäeva torti lõikavad Vaike Vill, Liia Piile ja Sirje Ristikivi Foto Urmas Saard — Sindi käsitööringi tähtpäeva torti lõikavad Vaike Vill, Liia Piile ja Sirje Ristikivi. Foto: Urmas Saard

Jõudu tööle see on igivana soov
Jõudu tööle see on imeline soov
Selle soovi sees on hää ja sügav hool
Lase kõlada sel soovil Meistri pool

Jõudu tarvis see on igivana vastus
Jõudu tarvis see on ainuline vastus
See on töö ja vaeva tasakaalukeel
Lase kõlada tal veel ja veel ja veel

Kuidas teisiti pidigi 3. detsembril Sindi linnaraamatukogus käsitöömeistrite näppude osavuse väljapanekut avama, kui ikka kirjanduslikult kauni viimistlusega sõnu ritta ladudes. Ene Michelis on varemgi raamatukogu pindadel näituseid avades olnud kirjanduslike tekstide valikul tabavalt leidlik. Tema on ka Sindi käsitööringi kroonik, kes talletanud kõike olulist suure kogumiku kaante vahele. Tulevaste põlvede tarvis kogub ta kõike tähtsat juba 2010-st aastast saadik.

Michelis ütles, et mitte igal hobiringil pole nii pikka ajalugu. 1958. a 17. jaanuaril alustatud kroonikas seisab kirjas: „Tööd alustas Sindi 1. Detsembri nimelise vabriku klubi käsitööring.”

Loe edasi: Jõudu tööle, Sindi käsitööring

Väärikatega Maarjamäel

Neljapäeval tegi TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli poolsada õppurit õppereisi Maarjamäele, kus külastati hiljuti avatud kommunismiohvrite memoriaali, mäluraja monumentide parki ning vaadati filmimuuseumi näitust, Maarjamäe lossi ja levimuusika lugu.

Kommunismiohvrite memoriaal Maarjamäel Foto Urmas Saard — Kommunismiohvrite memoriaal Maarjamäel. Foto: Urmas Saard

[pullquote]nende inimsusevastaste kuritegude eesmärk oli hävitada Eesti rahvas[/pullquote]Jaak Suurväli, Väärikate ülikooli nõukoja liige, tegi juba bussisõidul põhjaliku ülevaate Tallinnasse Maarjamäele rajatud kommunismiohvrite memoriaalist ja ohvitseride mälestusmärgist, mis võtab enda alla umbes 30 000 ruutmeetri suuruse ala. Kui tänavu 4. mail asetati memoriaali ehitusele nurgakivi, siis pani justiitsminister Urmas Reinsalu silindrisse 2002. aasta juunis Riigikogu poolt vastu võetud avalduse okupatsioonirežiimi kuritegude kohta Eestis. „See on avaldus, millega Eesti rahvaesindus tunnistas nõukogude režiimi tegevuse Eesti territooriumil kuritegelikuks ja rõhutas, et nende inimsusevastaste kuritegude eesmärk oli hävitada Eesti rahvas,” selgitas minister kevadel. Memoriaal avati rahvusvahelisel kommunismi- ja natsismiohvrite mälestuspäeval. Seintelt saab lugeda nende Eesti inimeste nimesid, kes kaotasid elu kommunistliku režiimi terrori läbi.

Loe edasi: Väärikatega Maarjamäel

Pärnu väärikad rüütasid ennast sajandi vanuste uhkete riietega

Riia vanalinna ajaloolise hoone võlvkeldris asub mõned aastad tagasi avatud Baltimaade esimene ja ainus moemuuseum, kus praegu näeb näitust „1918. Vabaduse luksus”. Külastajad võisid viivuks põhjalikult oma imagot muuta, peegli ees keerutades oma välimust imetleda ja vaatajate kiitvaid sõnu kuulda.

TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli õppur Mare Riia moemuuseumi eksponaati riietunult. Foto Urmas Saard — TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli õppur Mare Riia moemuuseumi eksponaati riietunult. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Põnevust tekitas Anna hoogne tegevus, millega ta järgemööda naisi nähtud ajastule vastavalt riidesse pani[/pullquote]Mööda trepiastmeid allapoole laskudes kohtub moemuuseumi külastaja esmalt plakatilt vastu vaatava tuntud vene moeajaloolase ja kollektsionääri Aleksandr Vassiljevi pildiga. „Ta on ka Eestis hästi tuntud. Aasta alguses avas Vassiljev Keila-Joa lossis pulmakleitide näituse,” rääkis minu seljataga astuv Mall. Tema sõnul ei vajavat legendaarne moeajaloolane tutvustamist isegi mitte vähese moeteadlikkusega inimeste hulgas. Populaarset Vassiljevit teatakse võrdväärselt hästi nii kodu- kui välismaal. Üle ilmamaa kuulsa moekuru ja Natalja Muzõtškinaga otsustati asutada maailmakuulsate moeloojate muuseum ka Riiga.

Loe edasi: Pärnu väärikad rüütasid ennast sajandi vanuste uhkete riietega

Täna tähistab Türgi Vabariik 95. aastapäeva

Türgi keele filoloog ja Tartu Ülikooli Aasia Keskuse ekspert Helen Haas ütleb, et Eesti keeleteadlased ei ole eesti ja türgi keele võimalikule sugulusele ja selle uurimisele eriti tähelepanu pööranud. Samas on türklaste seas levinud arvamus, et türgi keel on suguluses ungari, soome ja eesti keelega.

Piia Karro-Selg paneb Raeküla Vanakooli keskuses Türgi Eesti sõprust tutvustavat näitust üles Foto Urmas Saard — Piia Karro-Selg paneb Raeküla Vanakooli keskuses Türgi Eesti sõprust tutvustavat näitust üles. Foto: Urmas Saard

Praeguse seisuga rahvaarvult üle 80 miljoni elanikuga riigi rajamine tänasel kujul leidis aset 1923. aasta 29. oktoobril. Veidi enam kui kümme aastat tagasi valmis Türgi saatkonnal rikkaliku foto- ja arhiivimaterjaliga ajaloo- ja dokumendinäitus “Türgi 85 – Eesti 90. Sõprus läbi aegade”. Tänavu septembri alguses Pärnus toimunud Türgi nädalal ja pärast sedagi oli pärnakatel võimalus näha sama väljapanekut, millel on aegumatu väärtus. Läinud nädala lõpul liikus näitus „Türgi Eesti sõprus läbi aegade” Raeküla Vanakooli keskuse suurde saali, kus saab jätkuvalt 17-le stendile paigutatud huvitavate materjalidega tutvuda.

Türgi päevadel järjekordselt Pärnus viibinud Hayriye Kumaşcıoğlu, Türgi suursaadik Eestis, tuletas meelde, et Türgi Vabariik pole mitte kunagi nõukogude okupatsiooni Eestis tunnustanud. Seega võib tõepoolest rääkida Eesti ja Türgi vahelisest läbi aegade kestvast sõprusest. Näituse stendile jaotunud teemadeks on „Iseseisvussõjad ja parlamentide avamine”, „Eesti-Türgi suhete algus ja Eesti Türgi sõprusleping (1924)”, „Diplomaatiliste suhete taasloomine”, „Eesti-Türgi majandussuhted”, „Türgi naised. Eesti ajakirjandus Türgi reformidest”, „Eestlased Türgis, türklased Eestis” ja teised pealkirjad.

Loe edasi: Täna tähistab Türgi Vabariik 95. aastapäeva

Sindi gümnaasiumi lastele tekitatakse isu

Ettevõtluskuul osalenud Sindi gümnaasiumi algklasside õpilased meisterdasid omaloominguliselt mitmesuguseid esemeid, mida näeb koolimaja esimesel korrusel avatud näitusel „Vanast uus”.

Marten Adamsoo, Kert Erikson ja Karl Marten Kore Foto Urmas Saard — Marten Adamsoo, Kert Erikson ja Karl Marten Kore. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Marteni vanaema: et nad oma kätega endale mänguasju meisterdaksid[/pullquote]„Ei tahaks, et laste päevi sisustaks üksnes nutitelefon,” ütles Sindi gümnaasiumi õpetaja Eneli Arusaar, kelle algatusel sündis eile keskpäeval avatud väljapanek, millega saavad kõik huvilised tutvuda kuni 23. oktoobrini. „Ühiselt, koos kõigi algklasside õpetajatega julgustasime õpilasi ise endale uusi asju tegema. Olgu selleks mänguasjad või tarbeesemed. Suunatud tegevus andis lastele hea võimaluse meelde tuletada, et koolipäeva saab ka ise põnevaks muuta,” rääkis Arusaar.

„Lastele tuleb isu tekitada, et nad oma kätega endale mänguasju meisterdaksid,” lausus 1. a klassi õpilase Marteni vanaema.

Esialgse mõtte kohaselt pidanuks igast klassist keegi õpilane tegema töötutvustuse. Kuid õhin kujunes üllatuslikult palju suuremaks ja õpilased tahtsid sundimatult rohkemgi sõna saada, et oma tööga paremini nähtavale pääseda.

Loe edasi: Sindi gümnaasiumi lastele tekitatakse isu

Tiit Kask: Sindi sai oma kodulinna eest sõnumi välja saata

„Made in Pärnumaa” jutustab Pärnu muuseumis ka Sindist, aga mitte enam kaua.

Tiit Kask avab Pärnu muuseumi ukse, et külastada näitust Made in Pärnumaa Foto Urmas Saard — Tiit Kask avab Pärnu muuseumi ukse, et külastada näitust “Made in Pärnumaa”. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Arvan, et Sindi spordielu hoidis kogukonda tublisti koos[/pullquote]Pärnu muuseumis on käesoleva nädala lõpuni veel viimaseid päevi avatud pea viis kuud kestnud näitus „Made in Pärnumaa”. Külastajateni toodi kõik ainulaadne, oluline, eriline ja mis kõige tähtsam, päritolult just Pärnu maakonnast. Väljapanekute hulgas näeb ligemale sadat kõige olulisemat eset, rajatist, tegu, teenust, sündmust, teost, mis sisult eripärased ja olulised meie kodupaigale ning omavad tänini tähenduslikku rolli eesti rahva loos. Näituse mõtte algatajana tegi Pärnu muuseum koostööd Audru, Häädemeeste, Kihnu, Tori ja Sindi mäluasutustega.

Esmaspäeviti on muuseum külastajatele suletud, aga muuseumipedagoog Tiit Kask leidis siiski võimaluse suurt hilinejat vastu võtta. Liftiga näituse saali tõusmise ajal poetas turismiloolane Kask ristsõna lehekese pihku, et teadmiste kontrolliks kasvõi juba enne näitust nägemata tosin vertikaalset rida täis märkida. Teisele kohale asetatuna küsitakse 1834. a Sindis tööd alustanud suurettevõtte nimetust. Sindi valik oligi seekordse külastuse peamine huviväärsus, kuigi eranditult kõik ülejäänugi väärib samaväärset tähelepanu.

Loe edasi: Tiit Kask: Sindi sai oma kodulinna eest sõnumi välja saata

Eesti vabatahtlikud Narviki lahingus

Esmaspäeval, 1. oktoobril kell 12 avab Eesti Muinsuskaitse Selts Eesti Sõjamuuseumis/Kindral Laidoneri Muuseumis näituse „Põhjatähe all – Eesti vabatahtlikud Narviki lahingus 1940“. Järgneb konverents Norra ja Eesti ajaloolaste osavõtul.

Näituse eestipoolne koostaja on Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees Peep Pillak Foto Urmas Saard — Näituse eestipoolne koostaja on Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees Peep Pillak. Foto: Urmas Saard

Kui Saksamaa ründas 1940. aastal Norrat, läksid norralastele appi prantslased ja britid. Palju vähem on teada tõsiasi, et ka 12 Eesti vabatahtlikku tõttasid kaitsma Norra vabadust ja osalesid lahingutes Narviki all. Üks Eesti sõdur – Arnold Soinla – langes lahingus ning on maetud sealsele kalmistule.

Norra üldsuse teavitamiseks avati Narviki Sõja ja Rahu Keskuses 12. septembril näitus “Põhjatähe all – Eesti vabatahtlikud Narviki lahingus 1940”, kus antakse ülevaade Eesti Vabariigi ja Norra kuningriigi pea 100 aasta pikkustest suhetest, keskendudes Eesti vabatahtlikele, kes läksid kõigepealt appi Talvesõja ajal soomlastele, kui neid ründas Nõukogude Liit ja seejärel norralastele, keda ründas Saksamaa.

1. oktoobril avatakse näitus “Põhjatähe all – Eesti vabatahtlikud Narviki lahingus 1940” Eesti Sõjamuuseumis, kus toimub samal teemal konverents Norra ja Eesti ajaloolaste osavõtul. Näituse eestipoolne koostaja on Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees Peep Pillak.

Näituse ja konverentsiga tähistab Eesti Muinsuskaitse Seltsi Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva ning Euroopa kultuuripärandiaastat.

Helle Solnask

Jaan Pärna unikaalsed autoriehted rahvusraamatukogus

Eile avati Eesti Rahvusraamatukogu harulduste kogu näitusesaalis Jaan Pärna ehtenäitus „100 vaadet Eestile“, kus ta sümbioosis riigi sajanda juubeliga on pannud välja sada autoriehet oma viljakast loomingulisest varasalvest.

Jaan Pärn Foto Urmas Saard — Jaan Pärn. Foto: Urmas Saard

Jaan Pärn on ehtekunstnik, kelle ehteid on kandnud enamik Eesti presidendiprouasid, tema töid on kingitud paljudele Eesti kõrgetele külalistele (Hillary Clinton jt) ning tema praeguseks juba üle 6800 valminud ehtest on vaid väike valik muuseumides Tallinnas ja Moskvas, pigem leiab neid erakollektsioonides üle maailma. Oma kunstnikukarjääri algusaastatel valmistas ta geomeetrilisi filigraantehnikas ruumilisi hõbeehted, hiljem võttis kasutusele ka kulla ning metallile lisaks rohkesti vääris- ja poolvääriskive, pärle, koralle, puud, pärlmutrit, merevaiku jm.

Jaan Pärn lõpetas ENSV Riikliku Kunstiinstituudi 1976. aastal arhitektina ja 1982 ehtekunstnikuna. Alates 1989. aastast töötab Pärn vabakutselise kunstnikuna nii Eestis kui ka Soomes. 1991. aastal avas Pärn Helsingis oma ateljee-kaupluse, kus töötas 2012. aastani ning valmistas ja müüs ainult enda unikaalseid autoriehteid. 2004. aastal avas ta oma galerii ja 2012. aastal ka ateljee Tallinnas Meistrite Hoovis.

Autor on oma loomingu kohta öelnud: „Oleme oma lugudes ja lauludes kiitnud isamaa looduse ilu, tema merd, metsi ja järvi, tema soid ja rabasid. See on olnud ka minule ammendamatu inspiratsiooniallikas, mille lätetele olen ikka ja jälle tagasi tulnud. Näitus on selle teema teatud kokkuvõte ja riigi juubeliaasta igati sobilik aeg. Vanemad tööd on minu ehtekunstniku karjääri algusaastatest, suurem osa paari viimase aasta loomingust, uusimad aga lausa „ahjusoojad“. Olen alati tahtnud luua ilu enda ümber ja valmistada kantavaid ehteid, mis pakuvad esteetilist naudingut ka aastakümneid hiljem. Loodus ise on kõige suurem kunstnik ja mina olen püüdnud sellele anda lisaväärtuse.“

Näitus jääb avatuks 20. oktoobrini.

Rahvatantsupedagoog Richard Tõnnuse mälestusnäitus Pärnus

Pärnumaal tähistatakse legendaarse rahvatantsupedagoogi Richard Tõnnuse 100. sünniaastapäeva tema elutööd tutvustava näitusega.

Loe edasi: Rahvatantsupedagoog Richard Tõnnuse mälestusnäitus Pärnus

Martin Saar avas Fahle Pargis Eesti suurima kunstistuudio

Kunstnik Martin Saar avas Fahle Pargis Eesti suurima,1150-ruutmeetrise isikliku kunstistuudio, kus ta asub looma oma uusi teoseid nii muusika kui kunsti vallas.

Martin Saar Fahle Pargi Stuudio avamisest Foto Marleen Muhuste — Martin Saar Fahle Pargi Stuudio avamisest. Foto: Marleen Muhuste

„Meil on väga hea meel, et selline multitalent nagu Martin Saar on valinud välja just Fahle Pargi, kus tegutseda,” ütles Fausto Capitali juhatuse liige Sven Mihailov. „Loodan, et Martin Saare poolt korraldatavad kunsti- ja muusikasündmused toovad loovat vaimu meie kvartalisse praegusel kiirel ehitusperioodil.”

Martin Saare kasutada on Fahle Pargis enam kui 1000-ruutmeetrine kõrgete lagedega endises tehasehoones asuv galeriipind ning lisaks 150-ruutmeetrine stuudio igapäevaseks kunsti- ja muusikaloomeks. Hetkel on stuudio ja kunstigalerii külalistele avatud vaid eelneval kokkuleppel kunstnikuga.

Martin Saar on sündinud 1980. aastal Tallinnas. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia graafilise disaini alal ning kaitsnud magistrikraadi New Yorgi Kunstiakadeemias. Tema töid on eksponeeritud arvukatel näitustel nii kodu- kui välismaal. Lisainfo: www.martinsaar.com.

Jõgeva linnaraamatukogus avati vanausulisi tutvustav fotonäitus

Jõgeva linnaraamatukogus on avatud Jõgeval elava fotograafi ja filmilooja Johannes Haava fotonäitus „Vanausulised ja Peipsiveer”.

Johannes Haava foto vanausuliste Karakatitsast Foto Jaan Lukas — Johannes Haava foto vanausuliste Karakatitsast. Foto: Jaan Lukas

Näituse avasõnad ütles Jõgeva linnaraamatukogu direktori asetäitja Ene Sööt. Ta tänas Johannes Haava omalaadse kultuuri ja elulaadiga piirkonda tutvustava näituse ülespanemise eest Jõgeval ning luges katkendeid Peipsimaad ja ja vanausulisi tutvustavast raamatust.

Raamatukogutöötajad kinkisid Johannes Haavale suure sibula, mis on Peipsimaa üks sümboleid. Näitusel on ka mitmeid fotosid Peipsi sibulast (spetsiaalne kaubamärk paikkonnas kasvatatud sibulale) ja sibulakasvatajatest. Samuti on jäädvustatud viie erineva koguduse kirikud Peipsi pealinnas Mustvees; omalaadsed sõidukid Karakatistsad, mida kasutavad Kallaste ja selle ümbruse kalurid; olustikud laatadel ja festivalidel. Silmailu pakuvad loodusfotod. Mõnelgi näitusefotol on Johannes Haav Peipsimaad pildistanud helikopterilt.

Tänasest Mustvee vallast Lohusuu kandist Piilsi külast võrsunud Johannes Haav ütles, et esimesed pildid vanausuliste kombeid ja Peipsiveert tutvustaval näitusel on tehtud ligi paarkümmend aastat tagasi. Haav on ka Jõgeval loodud fotokunsti edendava ühenduse mittetulundusühing Piltijad eestvedaja.

Näitus „Vanausulised ja Peipsiveer” jääb Jõgeva linnaraamatukogus avatuks 5. septembrini.

Jaan Lukas

Baltimaade ajaloo suurim marginäitus

Reedel avatakse Tallinnas Baltimaade ajaloo suurim marginäitus, kus lisaks Eesti kogujate väljapanekutele on esindatud kogud veel 18 riigist kokku ligi 600 stendil. Kogujad võistlevad medalite pärast, mida määrab rahvusvaheline žürii vastavalt kogule antud punktidele.

[pullquote]Näitus on pühendatud Eesti Vabariigi ja Eesti esimese postmargi sajandale sünnipäevale.[/pullquote]Näha saab väga häid Eesti postiajaloo kogusid, Valgevene postiajalugu kui ka eksootilise Malaisia Selangori sultanaadi margiklassikat, Tšehhi ja Seitšellide kogud, Tsaari-Venemaa margirariteedid, 2009. aastal Pekingis kuldmedali pälvinud ja pärast seda täiendatud Venemaa postiajaloo kogu, Otepää margikogu, Leedu esimesed margid, Eesti raudteepost, Tallinna templiga kirjad alates 17. sajandist, Baltikumist küüditatud inimeste kirjad, Eesti õhupost, Eesti skautluse ajalugu kui märkida vaid mõnda kogu. Samuti on vaatamiseks Eesti aladel käibel olnud haruldaseimad mündid.

Loe edasi: Baltimaade ajaloo suurim marginäitus

Haabersti hõberemmelgast valminud õpilastöödest avatakse näitus

Teisipäeval, 15. mail kell 16 avatakse Riigimetsa Majandamise Keskuse Tallinna büroo aatriumis õpilastööde näitus “Hõberemmelga uus elu”, kus saab näha eelmisel suvel Haaberstis tee-ehitusele ette jäänud hõberemmelgast valminud töid.

[pullquote]Nii saaks selle puuga seotud lood edasi elada kooliõpilaste loodud esemetes[/pullquote]Kui Haabersti tee-ehitusele ette jäänud remmelgas pärast nädalaid kestnud keskkonnaaktivistide vastuseisu politsei sekkumisel 2017. aasta varasuvel maha saeti, pöördus Eesti Tööõpetajate Selts ehitusfirma poole palvega puu oma kasutusse saada. Selleks hetkeks oli tekkinud mõte, et õpilased võiks remmelgale tööõpetuse tundides uue elu ja väärtuse anda. Nii saaks selle puuga seotud lood edasi elada kooliõpilaste loodud esemetes,” rääkis Eesti Tööõpetajate Seltsi juhatuse liige Jürgo Nooni.

Pärast langetamist jõudis 72-aastane puu kõigepealt Ristiku Põhikooli hoovi, kus see tükeldati. Tükid omakorda jagati laiali koolidele üle Eesti. Nooni sõnul anti õpetajatele ja õpilastele vabad käed materjali kasutamiseks. “See andis loomingulise vabaduse ja ei piiranud kellegi eneseväljendust. Tulemused on väljas nüüd sellel näitusel,” selgitas Nooni.

Loe edasi: Haabersti hõberemmelgast valminud õpilastöödest avatakse näitus

Triin Lillemets kutsub peatuma, vaatama, kuulatama

„Peatu! Vaata! Kuulata!“ on Triin Lillemetsa poolt loodud fotonäitus Eesti loodusest, mis eile avati Sindi linnaraamatukogus ja jääb avatuks juuni lõpuni.

Lillemets ütleb, et näituse keskseks teemaks on Eestimaa looduse tutvustamine vaadete ja haruldaste või vähem haruldaste liikide kaudu. „Pealkirja ja tööde valimise aluseks on soov pöörata inimeste tähelepanu looduse tunnetamisele.“ Iga näitusele valitud pilt jutustab oma lugu.

Fotograafi eesmärk on panna inimesed looduses viibides seisatama, kuulatama ja märkama. „Meie ümber on palju huvitavat, mida me kahjuks kiirustades tihti ei märka.“

Täpsema info iga pildi kohta leiab näituse külastaja lauakesel olevast kaustast. Sindis toimuv Lillmetsa näitus on juba kolmas.

Triin Lillemets avab Sindi linnaraamatukogus oma fotonäitust. Foto: Urmas Saard →

Urmas Saard