Ojasaarõ Toomas uma lõõdsa ja lõõdsakuninga kujoga. Foto: Harju Ülle, Uma LehtVõro folkloorifestivalil lõõdsakuningas saanu Ojasaarõ Toomas (21) Põlva kihlkunnast Vanaküläst arvas, et no passi ei külh lõõtsa nukka visada, tulõ naada viil parõmbas pillimehes opma.
Midä lõõdsakuningas saaminõ su jaos tähendäs?
Säänest ummamuudu vastutust. Kimmähe piät edesi opma ja uurma. Mano oppi om hulga hüvvi pillilukõ, midä vanastõ om mängitü. Internetist otsi, mul om üts Kikka Karla plaat. Arhiivi ei olõ viil jõudnu, elo om küländ kipõ…
No sa tullit õkva sõaväest…
Lehekuu perämädsel pääväl sai vallalõ jah.
Kas tuu and tunda kah, et katõssa kuud es saa lõõtsa mängi?
Jah! Näpu ei jõvva mõttõlõ perrä. Küländ rostõh omma. A sõaväest oll’ iks kassu kah. Muido om taa pillimehe elo sääne, et egäl puul söödetäs maru häste…
No lätt pillimehe elo edesi. Kas kutsutas pall’o mängmä?
Teenistüs väiku põndsu pandsõ, olli pillimiihi pildist väläh. Päält sõaväke om piaaigu egä nädälivaih vähämbält üts ülesastminõ olnu.
Peipsimaa kuulsad sibulad. Foto: peipsimaa.blogspot.com18. ja 19. juuli õhtul saab Tiheda külas Kasepää laululaval teist aastat järjest teoks festival Peipsi Romantika, mille kontsertidel esinevad nii professionaalsed muusikud kui ka Jõgevamaa kultuurikollektiivid.
Peakorraldaja Hannes Soosaar märkis, et juba möödunud aastal toimunud Peipsi Romantika festivali ajal tekkis idee sündmus traditsiooniks muuta. „Tore oli kuulda positiivset tagasisidet nii artistide valiku kui ka kogu korralduse osas,“ märkis ta.
„Jõgevamaa kultuurikollektiivid esinevad Peipsi Romantikal tänavu esmakordselt. Esimesel päeval rõõmustavad oma tantsudega kontserdikülastajaid tantsurühm „Nii ja Naa“ Põltsamaalt, teisel päeval segarühm „Kaaratsim“ Jõgevalt. See on mõlemale osapoolele kasulik. Isetegevuslased saavad esinemiskogemust juurde, festivali külastajad aga nautida heal tasemel tantsunumbreid. Seda ideed tahame ka järgmistel aastatel rakendada. Kutseliste esinejate valikus on alati tähtsal kohal, kuidas need artistid ja nende repertuaar sobivad Peipsi äärde. Ühtlasi on tähtis, et romantilist õhkkonda saaksid nautida erinevas vanuses inimesed,” rääkis Soosaar. Loe edasi: Kasepää kutsub romantilisele muusikaseiklusele
Festivali kunstiline nõustaja maestro Paavo Järvi. Foto: paavoproject.blogspot.comPärnu Muusikafestival Järvi Akadeemia eesti muusikute esitluskontserdil on fookuses noored ja säravad eesti tippmuusikud. Kõik muusikasõbrad ja puhkajad on oodatud heale kontserdile Pärnus 16. juulil.
Pärnu Muusikafestival Järvi Akadeemia oluliseks osaks on eesti noorte muusikute esiletõstmine. Hea koostööpartner Eesti Interpreetide Liit on kokku pannud kava, kus on fookuses neli säravat muusikut – Mihkel Poll, Indrek Leivategija, Triin Ruubel ja Riivo Kallasmaa. Kontserdil on võimalik neid näha üheskoos musitseerimas kammermuusikuna kui solistidena Järvi Akadeemia Noorte Sümfooniaorkestri ees.
Ansamblipartneritena astuvad kontserdil üles ka Anne Ainomäe vioolal ja Reet Ruubel klaveril. Interpreetide Liit on eraldi kutsunud ka festivalikorraldajaid ja agente välismaalt, kes jagavad enne kontserti Järvi Akadeemia noorte muusikutega mõtteid paneelis „Millised on ootused noorele karjääri alustavale muusikule? Agendi, festivalikorraldaja ja orkestri direktori vaatenurk”.
Festivali kunstiline nõustaja maestro Paavo Järvi peab noorte muusikute kaasamist festivalile väga vajalikuks: „Oluliseks põhimõtteks on kutsuda festivalile eesti noorte muusikute paremik. See aitab neil edaspidi väljaspool Eestit õppida, tööd leida või lihtsalt kogemusi vahetada,” sõnab Järvi.
Esitluskontserdi muusikud on on silmapaistvad interpreedid, kelle muusikaline tegevus on laiahaardeline, nad on osalenud arvukatel meistrikursustel ja konkurssidel nii Eestis kui võõrsil ning pälvinud mitmeid preemiaid. Loe edasi: Eesti muusikud astuvad Pärnus üles esitluskontserdiga
Täna, 3. juulil saab alguse laulu- ja tantsupeo raames toimuv rahvamuusikute oma pidu – Pillipidu. Huvitavat kuulamist leiavad kõik rahvamuusikaaustajad, sest kuulda saab akordioneid, kandleid, viiuleid, mandoliine ja lõõtspille nii eraldi kui ka koos musitseerimas.
Pillipidu algab täna kell 18 Kadrioru Kunstimuuseumi aias akordionite liigikontserdiga “Akordioni puudutus”, mille repertuaari kuuluvad palad klassikalisest muusikast, eesti rahvamuusikast, Eesti heliloojate ja muusikute originaalrepertuaarist ning teada tuntud popi- ja rokiklassikast.
Peale akordionimängijaid seavad end Kadrioru Kunstimuuseumi aeda sisse viiuldajad, sest kell 20 algab viiulite liigikontsert “Põrguorel taevatrepil II”, mis on mõtteline järg 2009. aasta Pillipeol toimunud kontserdi esimesele osale.
Kell 21 saavad end Kochi Aita sisse seada kõik mandoliinimuusika austajad – algab kontsert “Mandoliinidega ümber maailma”. Kõlab muusikat nii Eestist, Hawailt, Brasiiliast, Ukrainast, Itaaliast kui ka teistest maadest, pakkudes seeläbi läbilõiget maailma muusikast.
Kell 22 lõpetab õhtu Eesti Metodisti kirikus toimuv kannelde liigikontsert “Kannelde öö”, kus lööb kaasa ka armastatud lauljatar Liisi Koikson. Lisaks vürtsitab eksperimentaalkorras kontserti kandle ja oreli kooslus.
Reedel tasub kõigil rahvamuusikasõpradel sammud Lauluväljakule seada, sest kell 20.30 saab alguse rahvamuusikute peo kõrghetk – peakontsert, mis pakub läbilõiget tervest Pillipeost. Lisaks erinevatele pilliliikidele astub üles ka 300-liikmeline koondorkester.
Rahvamuusikute suure peo lõpetab laupäevane lõõtspillide etteaste “Laupäeva õhtul lõõtsaga”, mis algab kell 18 Kochi Aidas ning pakub paralleelselt laulu- ja tantsupeo rongkäiguga valiku lõõtspillimuusikat, et siis edasi ühiselt sammud laulupeole seada.
Kadi Hainas
16.-20. juulini peetav XX Võru Folkloorifestival tutvustab eri maade tantsukultuure ning räägib lugusid maast ja ilmast ning maailmast.
Kahe nädala pärast algava festivali programm on koostatud nii, et külastaja saaks võimalikult paljudel üritustel osaleda ja ei peaks jääma pelgalt osaks publikust.
Viie päeva jooksul toimub mitukümmend kontserti ja tantsutuba, kuhu lisaks Eesti esinejatele on kutsutud tantsurühmad Mordvast, Bulgaariast, Iisraelist, Prantsusmaalt, Baskimaalt, Slovakkiast, Lätist ja Austriast.
„Festivali läbiv teema „Lugu“ tutvustab nende rahvaste kultuuri läbi traditsiooniliste tantsude, rahvussöökide ning pärimuslike lugude, millest paljud on kokku kogunud Eestimaa parim muinasjutuvestja Piret Päär,“ ütles festivali tegevjuht Kadri Valner.
Lisaks festivalikülaliste lugudele räägivad omi jutte ja viivad uudistajad Võru linnas ringi uitama mitmed siinsed kultuuri- ja kogukonnategelased. Näiteks veavad juturinge põllumajandusminister Ivari Padar, luuletaja Contra, Võru Kandle direktor Heiki Kelp. Kultuuriloolisi jutujalutuskäike viivad läbi ajaloolane Artur Ruusmaa, Kreutzwaldi muuseumi muinasjutuvestja Helju Kalme ja teised.
Ehkki tegu on Eesti suurima iga-aastase rahvusvahelise rahvatantsufestivaliga, siis seda alustavad hoopis muusikud. 16. juulil astuvad Katariina kirikus üles Anu Taul ja Tarmo Noormaa. Loomulikult on lisaks tavapärastele kontsertidele festivalikavas ka külaliste jaoks armsaks saanud Tänavatants, õhtulaulud Tamula järve rannal, mitmed simmanid, rahvuslõuna. Kolmel päeval on avatud käsitöölaat ning õhtuti saab näha Matsalu loodusfilmide festivali võidufilme. Traditsiooniliselt on üks oluline tunnusüritus võistumängimine Teppo tüüpi lõõtsadel. Seda täiendavad simmanid Teppo lõõtsatalus ning lõõtsa ööülikool.
Festival ei toimu ainult Võru linnas, vaid laieneb Maapäevadel tervesse maakonda. Festivali passid, päevapiletid ning 17. juuli avakontserdi piletid on müügis Piletilevis ning Kandle kassas.
Kontserdiagentuur Corelli Music ja Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond sõlmisid heategevusliku koostööleppe, mille kohaselt kogutakse suvise kontserdisarja „Eesti mõisad 2014“ raames tänavu annetusi sügava ja raske puudega laste hoiuteenuse rahastamiseks Jõhvi linnas.
16.–20. juulini Eestimaa eri paigus toimuvatel 16-aastase traditsiooniga heategevuslikel mõisakontsertidel astuvad üles barokkansambel Corelli Consort ajastu pillidel, Lilian Langsepp ajaloolisel harfil, mis arvatavalt pärineb Loona mõisast, ning kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa.
Täpsem info Loona, Raikküla ja Õisu mõisates ning Kukruse Polaarmõisas toimuvate kontsertide kohta ning ajakava on leitav agentuuri Corelli Music kodulehelt www.corelli.ee
Kõigil sarja „Eesti mõisad 2014“ neljal kontserdil saab toetada Lastefondi algatust raske puudega laste vanemate abistamiseks vajaliku hoiuteenuse rahastamiseks puudega laste tugikodus Päikesekiir Jõhvis: avatud on annetuskastid ning toimuvad heategevusmüügid. Võimalik on anda panus ka sarja lõppkontserdil Kukruse Polaarmõisas tasudes enda soovitud summas annetusega sissepääsu eest. Sarja viimasele kontserdile ei müüda pileteid, iga sent sel õhtul läheb puuetega laste Ida-Virumaa hoiukodu toetuseks. Loe edasi: Kontserdisari „Eesti mõisad 2014“ toetab puuetega laste hoiukodu rajamist Ida-Virumaale
6. juuni õhtul algavad Viljandi hansapäevad, mis avatakse kell 20 raekoja pargis.
Avatseremoonia viib publiku keskaegsest Lübeckist läbi ajaloo ja geograafia kaasaegsele hansapäevade pealavale Viljandi lauluväljakul. Teekonnal kuuldakse Mozarti heliloomingut, nähakse lahinguid ja kohtutakse punkaritega.
Kell 21 annavad pealaval avakontserdi Jarek Kasar, Tõnis Mägi ja noorteorkester Reaalmažoor.
Õhtu jätkub hansapäevade noortealal Viljandi vanas lennukitehases. Endine lennukitehas on samuti saanud rikkamaks ühe kontsertlava võrra, mis kevadest saati kuulub Sakala Keskuse haldusalasse. Hansapäevade avaõhtul astuvad värskel rokilaval koos ansambliga Nion üles
Viljandist ja Viljandimaalt pärit noored ja säravad artistid.
Hansapäevade programm saab tegelikult alguse juba enne ametlikku avamist ja õhtuseid kontserte. 6. juuni hommikul kell 10 algab Pärimusmuusika aidas Priit Hõbemägi juhtimisel majanduskonverents ”Ettevõtja ja tööjõud”. Viljandi Maavalitsuse saalis kogunevad kell 12
konverentsile Elava Ajaloo huvilised.
Hansapäevade teisel päeval kell 10 tulevad Viljandi vanalinna tänavatele hansakaupmehed ning algab kaks päeva kestev melu, mis on täis kunsti, teatrit, muusikat, tantsu ja sporti.
Maris Aarna
Viljandi maakonna laulu- ja tantsupidu “Ühtses rütmis” toimub Viljandi lauluväljakul 8. juunil.
Kell 16 algab Viljandi linnavalitsuse eest rongkäik lauluväljakule ning kohe peale rongkäiku algab pidu 2744 esineja osavõtul.
Peo peakorraldaja, Viljandi maavalitsuse kultuuritöö peaspetsialisti Kati Grauberg-Longhursti sõnul on “Ühtses rütmis” oma maakonna pidu, millel saavad osaleda kõik maakonna kollektiivid. Longhursti sõnul on peole tulemas ka mitmed külalised. Ühtlasi saame ka uue lauluväljaku nii suure sündmusega korralikult proovile panna. Pühapäeval toimub Viljandi Hansapäevade lõpetamine, millele järgnev maakonna pidu on ilusaks kulminatsiooniks.
Praegune ilmaprognoos lubab pidulistele küll kuiva ja sooja ilma, kuid Longhursti sõnul olenemata välistest oludest, sütitab laulu- ja tantsurahvast igaühe sisemine tuli.
Nagu aastatega tavaks on saanud, omandab Viljandi juunikuu esimesel nädalavahetusel keskaegse rüü, et tähistada hansalinnaks olemist.
6.-8. juunil toimuvad Viljandis taas hansapäevad. Harjumuspärase nimetuse, «hansapäevad», juurde tagasipöördumise põhjuseks on järgmisel aastal Viljandis toimuvad rahvusvahelised hansapäevad. «Võimalik, et 2016. aastal on Viljandis taas Hansaööd, kuid liigse segaduse vältimiseks otsustasime sel aastal hansapäevade kasuks,» selgitas ürituse peakorraldaja Jaanus Kukk.
Hansapäevadel täituvad Viljandi vanalinna tänavad kaubandusliku meluga, ordulinnuse nõlvadel taaselustub unustusse vajunud ajalugu ning külalist kostitatakse teatri ja kunstiga. Lavadel kõlab muusika ja keerleb tants ning kaunis järve rand ootab sportijaid.
Viljandi hansapäevade programm saab alguse juba enne ametlikku avamist ja õhtuseid kontserte. 6. juuni hommikul kell 10 algab Pärimusmuusika Aidas. Priit Hõbemägi juhtimisel majanduskonverents «Ettevõtja ja tööjõud». Viljandi maavalitsuse saalis kogunevad kell 12 konverentsile elava ajaloo huvilised.
Hansapäevad avatakse ametlikult 6. juunil kell 20 avatseremooniaga Viljandi raekoja pargis, kust suundutakse ühises rongkäigus edasi avakontserdile pealaval Viljandi lauluväljakul. Hansapäevad laulavad avatuks Jarek Kasar, Tõnis Mägi ja noorteorkester Reaalmažoor. Loe edasi: Viljandis tulevad taas hansapäevad
Tõrva loitsuhooaja avaürituseks on 31. mail Tõrva ajaloolises kinohoones esitlusele tulev kontsertvideo 2013. aastal toimunud Eesti suurimast tule, vee ja muusika vabaõhu-vaatemängust “The Greatest Hits of Kalevipoeg”!
Üritus saab alguse kell 19.00, mil kinohoones näidatakse suurel ekraanil parimaid palasid Tõrva Loitsust, kus esinesid Tanel Padar&The Sun, Tõrva neidudekoor ja Jaan Tätte koos ansambliga Udupasun.
Vaatemängu keskmes oli Mart Kolditsa poolt lavastatud etendus “The Greatest Hits of Kalevipoeg”, mis tõi Päär Pärensoni, 300 tantsija, 200 koorilaulja ning maailma suurimate trummidega vaatajate ette parimad palad meie rahvuseeposest.
Tõrva kinohoones toimuval ühisel muusikaõhtul astuvad vahepaladega ülesse Tõrva Laulustuudio neiud ja Reigo Ahven koos trummidega. Kohal on ka lavastaja Mart Koldits, kes räägib varasematel aastatel toimunud Tõrva Loitsu üritustest ning
tutvustab ka käesoleval aastal 9. augustil ainult üks kord toimuva etenduse sisu ja esinejaid – seekord on etenduse aineseks Eesti rahva ennemuistsed jutud. Jutte aitavad vaatajateni tuua ansamblid Metsatöll ja Winny Puhh. Lisaks esinevad Vallatud Vestid ja Hendrik Sal-Saller orkestriga.
Tõrva Loitsu õhtul Tõrva kinohoones on avatud puhvet ja toimub ka loitsuteemaline viktoriin. Kohapeal saab soetada Tõrva Loits 2014 pääsmeid ja meeneid.
Pilet Tõrva kinohoones toimuvale üritusele maksab 5 ja seda on võimalik soetada Tõrva Linnavalitsusest või Ülle lillepoest kõrtsihoones. Osalejate arv on piiratud!
Reedel, 23. mail toimub kella 12–19 Nõmme keskuses Sõõrikukohviku esisel platsil ja selle ümbruses traditsiooniline Nõmme Kevade noortepäev. Huvitavaid tegevusi ja töötubasid on igas vanuses noortele. Laval astuvad üles laulu- ja tantsukavadega Rahumäe põhikooli ja Nõmme noortemaja noored, ürituse peaesineja on laulja Birgit Õigemeel.
Ekstreemspordifännidel on võimalik näha BMX flatland’i trikitajate show’d. Sõõrikukohviku esisel platsil saavad noored lähemalt tutvuda väliraamatukogu tegevustega, kus lisaks lugemispesale saab teha erinevatest materjalidest lilli, meisterdada vanadest raamatutest, laenutada lauamänge ning uudistada ratastel raamatukogu Katarina Jeed.
Kunstimaailma telgis saab osaleda 13 erinevas töötoas ja teha endale näomaalinguid. Pääsküla noortekeskuse Iirimaa vabatahtlik Benedict „Ned“ Whyatt viib läbi kaks erilist tsirkuseelementide töötuba, kus saab valmistada žongleerimispalle ja flowerstick’e ning hiljem on võimalik neid üheskoos ka kasutama õppida.
Kõik huvilised saavad sel päeval külastada Nõmme päästekomandot, Nõmme Kalju tutvustab noortele jalgpalli. Nõmme põhikooli korvpalliplatsil toimub tänavakorvpalliturniir. Turniiri avab huumorimäng, kus omavahel võtavad mõõtu Nõmme linnaosa valitsus ja Nõmme Õpilasesinduste Liit. Lisainfo ja registreerimine www.noel.ee/tanavakorvpall.
Tänavu 23.-25. maini toimuva Nõmme Kevade üritused on tasuta, programmiga saab tutvuda koduleheküljel www.tallinn.ee/nommekevad2014.
Curly Strings. Foto: Sven TupitsTänavusel Ostrova festivalil asutavad üles leelokoorid Mokornulga ning Sõsarõ, meestepunt Seto Miihi Summ ja Rikka Ivvani pillilaager. Tantsuhuvilisi rõõmustab ansambel Ummamuudu.
Lisaks pärimusmuusikale on võimalik kuulda popmuusikat paljude Eesti tippartistide esituses nagu Lenna, Tanel Padar ja The Sun, Singer Vinger, Kolumbus Kris, Dagö, Curly Strings ja Mikk Tammepõld. Rahvusvahelisust lisab Valgevenest pärit WZ Orchestra. Publiku meeleolu aitavad üleval hoida Asso Int ja Martin Müller. Festivali päevajuht on tuntud luuletaja Contra.
“Oleme kava kokku panemisel lähtunud alati kahest olulisest põhimõttest. Esmalt soovime tutvustada Seto folkloori, andes kohalikele artistidele võimaluse esineda laiemale publikule. Teisalt soovime Eesti popmuusika paremiku tuua Setomaa rahvale koju kätte,” ütles korraldaja Aime Tulp.
Ostrova festival toimub Setomaal juba neljandat korda. Lisaks kontserdite nautimisele on võimalik tutvuda ka kohaliku käsitööga. Lastele on avatud telk.
Ostrova Festival toimub 18.-19. juulil Ostrova külas, Meremäel, Setomaal. Piletid on müügil Ticketpro veebipoes ja müügipunktides üle Eesti. Rohkem infot: www.ostrovafestivalid.ee
Kanepi segäkuur Kanepi Laulu Seldsi 145. aastapääväl laulman, akordionni tõmbas koorijuht Lindali Kalev. Pildi pääle omma jäänü poolõ koorilaulja. Foto: Harju ÜlleVana Võromaa kõgõ vanõmb selts, Kanepi Laulu Selts pidi 25. mahlakuul umma 145. aastapäivä.
Selts tetti Eesti edimäste laulupitto minekis (1869). «Sinnä sõitsõ Kanepi miiskuur – naisi es lubata tuudaigu laulupitto laulma,» selet’ seldsi üts vidäjä, Kanepi segäkoori vanõmb Kottisse Vaike. «No prõlla tunnus, et laulupitto läävä õnnõ naasõ ja mehe jääse kodo!»
Koorilaul sündü Kanepin aastal 1804, ku pastor Johann Philipp von Roth lei sääl Eesti edimädse (poissõ) kihlkunnakooli. Tuu mano tetti nii poissõ- ku miihikuur. Miihikoori laulja olli päämidselt küläkuulmeistre. «Roth ütel’, et laulkõ egäl puul ja kõgõst, es nõvva sukugi õnnõ kerigulaulõ laulmist,» selet’ Kanepi aoluu uurja Hirvlaanõ Milvi.
Koorilaulmist härgüt’ edesi kerigu köstri Treffneri Ludwig, kiä kutsõ kuulmeistris õnnõ hää muusigamehe. Kanepi Laulu Seldsi tegemist võtsõva iist Treffneri poja, noidõ siän ildadsõmb koolipapa Treffneri Hugo. Edimädsele laulupidolõ lätsi laulumehe Koorastõ mõisa kingidü lipuga. Lipu oll’ maalnu kunstnikust mõisapreili Marie von Ungern-Sternberg. Lipu pääl om kiri «Kannepi Laulo Selts», kanepikasvõ punt ja kats aastaarvu. Aastaarv 1819 tähendäs priiusõ saamist ehk perisorjusõ ärkaotamist Liivimaal. Tõnõ aastaarv om laulupido ja seldsi luumisõ uma – 1869. Seo lipp om alalõ, tuud hoitas Eesti tiatri- ja muusigamuusõumin.
Laupäeval, 3. mail kell 18.00 saab vanas lennukitehases alguse noortebändide võistlus „Viljandimaa noortebänd 2014“.
Paariks aastaks hääbunud noortebändide võistlus on taas ellu kutsutud Viljandi Avatud Noortetehase VANT ja MTÜ Viljandi Lennukitehase koostöös. Lisaks Viljandimaa noortele tulevad eeloleval laupäeval võistlema ka bändid Valga- ja Võrumaalt.
„Viljandi vana lennukitehas on saanud uue hingamise ning uueks koduks avatud noortetoale. Koostöös lennukitehasega otsustasime, et nüüd võiks noortebändide võistlusega samuti uuesti alustada,” ütleb VANT-i noorsootöö koordinaator ja võistluse üks korraldaja Mart Saar.
Esimesele konkursile, pärast pikka pausi, avaldas soovi võistlema tulla 10 bändi. Omaloomingu kategoorias astuvad laupäeval võistlustulle GRIM GREEN (Antsla), DEFEATEM (Valga), BLACK ROSE (Valga), FLIPOUT ZONE, RÄÄBS & OTHERS GUYS, VON DORPAT ja POSÕ. Loe edasi: Viljandimaa noortebändide võistlus alustab taas
Hetk mulluselt kogupere konverentsilt. Foto: Rosma HaridusseltsRosma Haridusselts ja Rosma Koolituskeskus kutsuvad kõiki huvilisi osalema intuitiivpedagoogika kursusel, mille läbivaks teemaks on mäng, improvisatsioon, laul ja maalimine. Täiskasvanutele mõeldud kursus toimub Põlva külje all Rosmal 2.-4. maini ning kursust tulevad juhendama Pär Åhlbom, Merete Løvlie ja Sinikka Mikkola Rootsist Solviki koolist.
Täpsema info ja päevakava leiab siit. Registreerumine meilitsi aadressil johannes@neti.ee, kontakttelefon +372 79 94 159.
Solviki kooli ja intuitiivpedagoogika tutvustuseks sobib väljavõte Evelin Tamme blogist ja artiklist “Inimese vabadus kasvada”:
“Solviki koolis Rootsimaal on kunstnik, muusik, helilooja ja õpetaja Pär Ahlbom 50 aasta vältel töötanud välja originaalse lähenemise õpetamisele, mida ta ise nimetab intuitiivpedagoogikaks. Üheks olulisemaks meetodiks Solviki kooli klassis on mäng.
Pär Ahlbom leiab, et laps ei saa õppida enne, kui ta ei ole vabanenud hirmudest, enne kui ta tunneb ennast turvaliselt, on söönud kõhu täis ja leidnud oma koha grupis. Kool ja õpetaja peavad lastele tagama baasrahulolu. Tee selleni viib läbi mängu. Solviki koolis on mäng põhiline kuni kolmanda klassini, aga ka sealt edasi mängitakse samuti iga päev.
Mängud Solvikis on väga mitmekülgsed ja enamasti ühendavad endas kiiruse, julguse, kommunikatsiooni, koostöö, koordinatsiooni, loovuse jne. Mängude eesmärgiks on panna proovile iseennast, õppida tundma oma keha, selle võimalusi, tugevusi ja nõrkusi, tegema koostööd grupis, olla üheskoos rõõmsad ja naerda. Neid mänge nimetatakse ka primaarmängudeks. Sageli kasutatakse
erinevaid lihtsaid ja käepäraseid vahendeid nagu pulgad, mütsid, pingid, vaibad, pillid. Enamusprimaarmänge on Pär ise aastate jooksul loonud ja neid oma kolleegidele õpetanud. Loe edasi: Rosmal tuleb põnev intuitiivpedagoogika kursus
17. märtsil Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias toimunud Eesti Muusikakoolide Liidu (EML) eesti noorte interpreetide konkursil saavutas Valga Muusikakooli kitarriõpilane Hugo Kähri vanemas vanuserühmas (15-19 a) teise koha. Noort muusikut juhendas staažikas õpetaja Aleksander Verte.
Regionaalsetel konkurssidel valiti EML konkursi finaali eesti muusikakoolidest üle 200 nooreakordioni-, kandle-, kitarri-, löökpilli-, tšello- ja viiuliõpilase. Valga muusikakoolist jõudis finaali kaks akordioniõpilast ja kaks kitarriõpilast.
Konkursi finaalis hinnati kuues erinevas pillirühmas võistelnud esinejaid neljas vanuseastmes. Kitarrimängijaid hindas žürii koosseisus Heiki Mätlik, Mart Soo ja Paul Daniel, kes pidasid Valga muusikakooli 15 aastase õpilase Hugo Kähri esitust teise koha vääriliseks. Kähri esituses kõlasid konkursil I.Tominga Etüüd 12/8 ja H.Villa-Lobose Prelüüd nr 4.
Eelmisel aastal tublide tulemustega Valga muusikakooli põhiõppe lõpetanud Hugo Kähri jätkab praegu kitarriõpinguid muusikakooli vabaõppes. Muusikakooli direktor Ants Loos avaldas kiitus tublile õpilasele ja õpetajale tundes head meelt nii kõrge tunnustuse eest (eesti teine noorkitarrist).
Linna kultuuripildis on Hugo Kähri oma esinemistega silma jäänud juba varem. Mitmekülgne noor muusik on saavutanud häid tulemusis erinevatel konkurssidel, eelmisel aastal Valga tunnuslaulu konkursil koos ansambliga One Leg Lenny pälviti lauluga «Valga laul» eripreemia.
Naistepäevanädalal astub Tallinn Ülikooli kammerkoor Tallinnas ja Tartus üles naistepäevakontserdiga “Ära nuta neiukene”. Ette on valmistatud spetsiaalne programm, mis paneb südame tuksuma ning jala tatsuma. Esitatakse meeleolukamaid teoseid muusikalidest, filmidest, samuti laule pop-artistide repertuaarist. Kammerkoori dirigeerib Sander Tamm, klaveril saadab Rain Rämmal. Kontserdid toimuvad 6. märtsil Tallinnas, Hopneri majas algusega 19 ning 8. märtsil Tartus Ülikooli aulas algusega kell 18. Pileteid saab osta Piletilevist ning pool tundi enne algust kohapeal. Kooris, mis on võitnud mitmeid auhindu rahvusvahelistel mainekatel konkurssidel, laulavad enam kui kümne eriala üliõpilased ning vilistlased. Laiemale publikule on Tallinna Ülikooli kammerkoor tuntud kui “Laululahingu” koor. Koori on läbi aegade dirigeerinud Merike Aarma, Paul Purga, Mikk Saar, Aarne Saluveer, Aivar Leštšinski.
3. veebruaril algusega kell 17:00 toimub ööklubis Sugar Pärnu linna ja maakonna noortebändide konkurss Bändomaania.
Konkursi üks eesmärke on pakkuda alustavatele bändidele esinemisvõimalust kvaliteetse heli- j valgustehnikaga. Ühtlasi on konkurss oluline motivaator andmaks noortele võimalust püüelda suurema muusikalise kvaliteedi suunas ning innustada kirjutama oma loomingut. Võistlustulle astuvad järgmised bändid: OL*, Mucky, John Doe, Tori Hobune, At One Thirty, Prime Animals, Voice Of Voices, Los Libedos Vineros ja Yellow Strong Mustards. Külalisesinejaks on Noortebänd 2013 võitja Ziggy Wild.
15. veebruaril toimus Eesti Rütmimuusika Hariduse Liidu poolt läbiviidava mentorprogrammi Bändilabor esimene koolitus, mille eesmärgiks on ette valmistada noori muusikuid eesolevaks võistluseks. Koolitust viisid läbi Bändilabori mentorid ning tegevmuusikud Viljar Norman, Marek Talts, Heiko Leesment ning Kristjan Kaasik.
“Noored on võtnud vaevaks tulla nädal aega varem välja. See näitab nende entuasiasmi ürituse tegemisel ning ambitsiooni end arendada ja muutuda paremaks,” arvab Bändilabori projektijuht Kristjan Kaasik. “Seda me ootamegi nendelt bändidelt, kellega tahame edaspidi hakata pikemalt koostööd tegema”. Iga maakondlik võistlus annab ühele kollektiivile edasipääsu riiklikule Noortebändi konkursile ning võimaluse osaleda Bändilabori mentorprogrammis.
Bändomaanial juba kolmandat aastat osaleva bändi Voice of Voices kitarrist Sten Varatu ootas koolituselt eelkõige uusi teadmisi helitegemise kohta.”Tahan rohkem teada saada erinevate kitarri- ja bassivõimude ning soundide sättimisest. Olen varasemalt omal käel harjutanud siinsamas noortekeskuses, kuid professionaalsete muusikute kogemus tuleb väga kasuks.” Ta lisab, et tavaliselt sellist tasuta õppimise võimalust ei teki.
Pärnu Kontserdibüroo korraldab konkurssi alates 2006. aastast. Varasemalt oli ürituse nimeks Proovikas, alates 2011. aastast kannab see Bändomaania nime.
Seekordsete Pärnu Nüüdismuusika Päevade teemaks on PERFORMATIIVSUS. Kolmapäevast laupäevani Tallinnas ja Pärnus toimuv teaduskonverents Musical Form: Mapping the Territories toob Eestisse muusikalise vormi olulisemad uurijad kogu maailmast.
Alates neljapäevast toimuvad Pärnu keskraamatukogu saalis, Pärnu raekojas, Endla teatri KÜÜN-is ning Pärnu Vanalinna põhikoolis
kontserdid. Pärnu Nüüdismuusika Päevad lõpevad laupäeval performance-iga Tervise Paradiisi veekeskuses.
Kui kavas ei ole märgitud teisiti, on sissepääs Pärnu Nüüdismuusika Päevadele tasuta. Täpsem kava, sealhulgas ajakava, info esitatavate teoste, esinejate, loengute ja arutelude kohta leidub Eesti Arnold Schönbergi Ühingu kodulehel http://www.schoenberg.ee
Lõõtspillimängijaid võib sageli kapellides kohata. Fotol vasakult Jalmar Vabarna (jauram), Ülo Saaremõts (eesti lõõtspill) ja Kadri Giannakaina Laube (eesti lõõtspill) musitseerimas Tartu tantsuklubis 19. detsembril 2012. aastal. Foto: Ruti Kirikmäe.
Uue aasta päris esimese päeva lõpetuseks peetakse Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu) järjekordset Tartu tantsuklubi. Tantsuklubisse on taaskord kokku kutsutud nooremapoolsed lõbusad lõõtspillimängijad, kellele koosmusitseerimine sobib ja tantsuks mängimine ning tantsimine on meeltmööda. Eesti lõõtspillidel musitseerivad Henrik Hinrikus, Kadri Giannakaina Laube, Kristi Kool, Margus Priks, Raul Roosiväli, Toomas Oks ja Ülo Saaremõts. Mängitakse 20. sajandi alguse küla- ja linnapidude tantsumuusikat Eestist ning palju kaugemaltki.
Tartu tantsuklubisse on oodatud musitseerima ja tantsima kõik rahvamuusikasõbrad, kel on mahti ja lusti. Soovitame kaasa võtta häid tuttavaid ja sõpru.
Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.
Triinu Nutt
10. detsembril avati Rotermanni soolalaos konkursi „EV 100 – Eesti helis ja pildis” näitus. Eesti Kunstiakadeemia ja Eesti Muusika – ja Teatriakadeemia ning koostööna korraldatud noortele heliloojatele ja graafilistele disaineritele suunatud konkurss kutsus osalejaid väljendama oma nägemust Eestist 2018 aastal, riigi 100 sünnipäeval.
Näituse žürii, mis koosnes muusik Mingo Rajandist, sisearhitekt Hannes Praksist, graafilisest disainerist Kaarel Nõmmikust ning Riigikantselei EV 100 korraldustoimkonna esindajast Juhan Rauast ja korraldajameeskonna liikmetest, otsustasid anda peapreemia tööle pealkirjaga “Eesti läbi saja asja”, mille autoriteks on Taavi Tulev ja Viktor Gurov.
Konkursi võitjad Viktor Gurov ja Taavi Tulev Foto: Tõnu Tunnel
Teise koha ja Kino Sõpruse eripreemia pälvisid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia tudeng Einike Leppik ja Eesti Kunstiakadeemia tekstiilidisaini doktorant Miina Leesment. Kolmanda koha sai Muusikaakadeemia vilistlane Kadri Laanes ja Aalto Kunsti- ja Disainiülikooli tudeng Roman Lihhavtsuk.Võitjad, EKA graafilise disaini tudeng ja tänavakunstnik Viktor Gurov ja EMTA endine tudeng, projekteerija ning muusik Taavi Tulev, väidavad, et nende jaoks peegeldab Eestist lihtsust, ausust ja paindlikkust, mida väljendab ka nende ideekavandi esteetika. “Me väldime peenutsemist, oleme seejuures loomulikud ja rahvalähedased. Erinevate illustratsioonide olemasolu võimaldab luua dünaamilise ja mängleva identiteeti, kus iga kujunduse kandja on erinev.”
Samuti loovkonkursil osalesid Sylvia Köster ja Judith Parts, kes mõtlesid Eestile välja nutitelefoni rakenduse idee. Moonika Maidre ja Gert-Ott Kuldpärg, kes õnnitlesid riiki nagu juubilaari postkaardiga, uue logotüübi ning piduliku looga. Katrin Nõu ja Alvin Raat pakkusid välja huvitava idee, mis põhineb Eesti looduse ja keele eripäradel.
Konkursitööde näitust saab näha aasta lõpuni. Rotermanni soolaladu on näituse külastajatele avatud K 12.00 – 18.00, N 12.00-20.00, R 11.00-18.00, L,P 11.00-18.00.
Konkurss ja näitus „EV 100 – Eesti helis ja pildis” toimus „Access” projekti raames, mida rahastakse Kesk-Läänemere Interreg IV A programmist. Konkursi kaasrahastaja oli Eesti Riigikantselei. Korraldusmeeskond tänab AS Folger Art’i, Kino Sõprust ja Valmiermuižas Alus’t toetuse eest.
Sel nädalavahetusel, II advendil jätkub 1. detsembril Rootsi-Mihkli kirikus suure publikumenuga alanud agentuuri Corelli Music neljas jõulumuusika festival „Kirikupühad Maarjamaal“. Kontserdid “Jõuluootus” toovad 7. detsembril Tartu Jaani ja 8. detsembril Tallinna Metodisti kirikus esmakordsete loomepartneritena publiku ette Eesti Kammerkooride Liidu koorid ja Corelli Barokkorkestri solistid, barokkmuusika suurvormide kava juhatab noor dirigent Martin Sildos.
Kontserdiagentuur Corelli Music lõpetab juba neljanda aasta jõulumuusika festivaliga „Kirikupühad Maarjamaal“. Selle aasta festivali oluline märksõna on koostöö, meeldivaks vastukaaluks kultuurimaailmas hetkel toimuvatele ebakõladele. Kuuest festivali kontserdist viis toimuvad eraõigusliku kontserdiagentuuri Corelli Music ja heade partnerite ühiste pingutuste viljana. Koostööpartnerid on Eesti Kammerkooride Liit, Eesti Kontsert ja Rakvere Kultuurikeskus ehk esindatud on nii mittetulundus-, riiklik kui ka munitsipaalvaldkond. Festivali suurimad toetajad on Kultuurkapital, Tartu ja Tallinna linn ning Corelli Metseenide Klubi.
Kauni muusikaga imeline jõuluaeg Tartu ja Tallinna kirikutes, mõisates ja muusikasalongides üle Eesti kestab terve pika pühadeaja 1.–29. detsembrini 2013 ning uuendusena tervitatakse barokkmuusikaga ka uut aastat 4. jaanuaril 2014. Vastukaaluks tänapäeva jõuluaja poodlemistuhinale tuletab Corelli Music oma jõulumuusika festivaliga meelde jõuluaja vaimset ja eetilist tähendust. Loe edasi: Corelli Music jätkab jõulumuusikaga 2. advendil
27. novembrini kestab Noortebändi kodulehel www.noorteband.ee publikuhäletus, mille tulemusel selgub Noortebänd 2013 viimane finalist, kes astub 29. novembril Club Hollywoodis üles koos žürii lemmikutega: Ziggy Wild’i, Ouu, Her Memorial Discourse’i ja The Boondocks’ iga. Kõige rohkem tõid poolfinaalides saali publikut The Boondocks ja Ouu. Noortebändi kontserdi peakorraldaja Greta Roosaare sõnul on noortel muusikutel oluline mõista, et Noortebändi konkurss pakub erinevaid võimalusi ja see, kui palju nad konkursist kasu saavad, on täiesti nende enda teha. “Tahaksin eriti tunnustada The Boondocks’i, kes on läbi konkursi tegelenud enda nähtavaks tegemise ning publiku kaasamisega,” sõnab Roosalu ning lisab, et üks asi on tulla lavale ning esineda, hoopis teine aga kogu oma konkursil osalemine läbi mõelda ning kõik konkursis peituv enda jaoks tööle panna. “Minu soovitus finalistidele on: tooge kohale oma publik ja tehke finaalist enda kontsert!” Loe edasi: Noortebändi viimase finalisti saatuse otsustab publikuhääletus
Reedest, 15. novembrist kutsub Eesti Maanteemuuseum veetma mõnusaid videvikutunde Varbuse Teemajas koos pärimusmuusikute Krista ja Raivo Sildojaga.
Kokku kolmest õhtust koosnev kontsertsari „Tee kõlad“ on loodud lugudele ja mõtterännakutele, helidele ja kujutluspiltidele. „Muuseum soovib oma külastajatele pakkuda vahvaid elamusi aastaringselt. Selleks kutsume oma vanu ja uusi sõpru sügis-talvisel ajal nautima õdusaid õhtuid kamina ääres mõnusa muusika saatel,“ tutvustas ideed maanteemuuseumi programmijuht Tuuli Tubin.
Rännakuteema juhatab sisse vana Varbuse postijaama õhustik koos maanteemuuseumi püsinäitusega. Sel reedel pakuvad pärimusmuusikud Krista ja Raivo Sildoja lugusid omale südamelähedasest repertuaarist nii siit- kui sealtpoolt kodumaa piire, põimides vahepaladeks jutte laulude sünnist või nende seostest teiste pillimeestega.
Novembri viimasel päeval on teemaja iiri muusika sõprade päralt ning vahetult enne jõuluaega laulavad Anne Maasik ja Heikki-Rein Veromann eesti luuletajate parimaid tekste.
Maanteemuuseum ning Varbuse Teemaja on neil kolmel õhtul avatud kella 18-st kella 21-ni, kontserdid algavad kell 19. „Lisaks muusika nautimisele tasub tulla muuseumisse uudistama ka püsinäitust „Tee ajalugu!“ ning imetlema siin äsja ajutise kodu leidnud pärlit – haruldast ZIZ-110B-d aastast 1956,“ rääkis Tubin. „Varbuse Teemaja kostitab külalisi erinevate küpsiste, kookide, saiakeste, ahjupirukate ja taimeteedega.“ Loe edasi: Maanteemuuseum kutsub õdusatele kontsertõhtutele
MTÜ Raplamaa Noored on käivitanud projekti „Mäng on väikese inimese töö“ mille idee on luua samanimeline kauamängiv helikandja.
Antud plaadil saavad võimaluse laulda viiest Raplamaa vallast pärit 6 – 11 aastased laululapsed. Nii teevad selle põneva retke kaasa muusikaõpetajad ja nende laululapsed Rapla ja Juuru vallast (Thea Paluoja), Märjamaa vallast (Marju Plamus), Kohila vallast (Astrid Õigemeel, Maarja Paju) ja Kehtna vallast (Ea Hark).
Projekti õnnestumisele aitavad kaasa ka mitmed tuntud Eesti artistid. Lastega koos hakkavad laulma Teele Viira, Mart Sander, Marek Jürgenson, Birgit Õigemeel, Mikk Tammepõld, Lea Liitmaa, Rebecca Kontus, Luisa Värk, Taavi Peterson, Venno Loosaar, Kaire Vilgats Lõhmus ning veel mõni üllatusartist.
Projekti (plaadimüügi ja suure esitluskontserdi) tuluga toetatakse Tõnu Susi nimelise muusikastuudio rajamist Raplasse, et noortel muusikutel ja heliloojatel oleks koht enda loomingu salvestamiseks. Lisaks heategevuslikule suunale on võetud eesmärgiks luua vanadest armsatest viisidest kaasaegseid, tänapäevasevamalt kõlavaid lastelaule.
Projekt on järg MTÜ Raplamaa Noorte poolt elluviidud „Kuukiigutuse“ nimelisele heategevuslikule noortealgatusprojektile ja sellele saab hoogu anda siit.
MTÜ Raplamaa Noored on käivitanud projekti „Mäng on väikese inimese töö“ mille idee on luua samanimeline kauamängiv helikandja.