Estonia teatribuss toob teatrisse ja Kumusse

6.-16. septembrini on teel Estonia teatribussid, mis toovad sel aastal teatrihuvilisi Estoniasse Viljandist, Võhmast, Türilt, Paidest, Narvast, Jõhvist, Kohtla-Järvelt, Rakverest, Pärnust, Pärnu-Jaagupist, Järvakandist ja Raplast. Viimased kolm peatust on katseliselt plaanis esimest korda, Pärnu buss sõidab niisiis uut marsruuti mööda.

Vaatama saab tulla lavastusi uuemast repertuaarist – kavas on ooperid „Manon Lescaut” ja „Carmen”, balletid „Rosalinde” ja „Modigliani – neetud kunstnik” ning muusikalid „Silva” ja „Mees La Manchast”.

Kui möödunud aastal said Kumu kunstimuuseumi külastust nautida vaid Narva suunalt tulnud bussilised ja seda üks kord, siis nüüd suunduvad kõik pühapäevased bussid Kumusse – pärast etendust saab 9. septembril tutvuda püsiekspositsiooniga “Eesti kunsti klassika 18. sajandi algusest Teise maailmasõja lõpuni / Eesti kunst Teise maailmasõja lõpust taasiseseisvumiseni” ja 16. septembril vaadata näitust “Mood ja külm sõda”.

Soodsaid kultuuripakette hinnaga 24-28 EUR saab tellida telefonil 683 1210 ja osta Estonia kassast, Piletimaailmast, Piletilevist ning internetist www.piletimaailm.com ja www.piletilevi.ee. Paketti kuuluvad edasi-tagasi bussipilet ja teatripilet, kultuuripühapäevadel ka näitusepilet. Pakette saab tellida 24. augustini või kuni bussides kohti jätkub.

Filmipühapäev Maarjamäe lossis

Kaader stuudio Tallinnfilm mängufilmist “Indrek” (“Mauruse kool”). Miralda – Maria Klenskaja ja Indrek – Harri Kõrvits. Foto: Juri Poljakov. Eesti Filmiarhiiv.

Pühapäeval, 26. augustil kell 14 kutsub Eesti Ajaloomuuseumi Fimimuuseum kõiki filmihuvilisi Maarjamäe lossi kinosaali (Pirita tee 56) järjekordsele filmipühapäevale.

Seekordsel filmipühapäeval tuleb esitusele mängufilm „Indrek“ (Tallinnfilm 1975). Mikk Mikiveri režissööritööna valminud film põhineb Anton Hansen Tammsaare teose „Tõde ja õigus“ teisel osal ja räägib noore maapoisi Indrek Paasi elust härra Mauruse eragümnaasiumis. Teinud läbi tõdede ja valede keerulise labürindi, jõuab Indrek tõdedeni, mis sunnivad ta koolist lahkuma. Inimese võitluse inimväärse tõe eest teevad suuremal või vähemal määral läbi kõik filmi tegelased, nii õpetajad kui õpilased.

Filmist tulevad rääkima näitleja ja muusik ning filmis Indrekut kehastanud Harry Kõrvits ja Miralda rollis üles astunud Eesti Draamateatri näitleja Maria Klenskaja.

Järgmine fimipühapäev leiab aset 23. septembril, siis näeb ekraanil 10. Matsalu Loodusfilmide Festivalil Grand Prix võitnud filmi, mida kommenteerib loodusdokumentalist Rein Maran.

Filmipühapäeva raames on võimalik külastada ka Maarjamäe lossis avatud näitusi.

Homme avaneb filmiaasta näitus Pärnu muuseumis

Pärnu muuseumi näitusesaalis avatakse reedel, 24. augustil kell 16 näitus “Tähelepanu! Kaamera!”. Sündmus on pühendatud Eesti filmi 100. sünniaastale.
Näitus on valminud ERRi muuseumi ja Pärnu muuseumi koostöös ning keskendub rikkaliku esemelise väljapaneku kõrval foto-, tele- ja kinotegijatele. Loodusfilmi tuhandet nägu esindab näituseosa Rein Marani loomingust, telekunstniku tegemistest läbi kolme aastakümne saab ülevaate kunstnik Tiina Alveri tööde esitlusest. Eksponeeritud on telelavastuse „Nöbinina” kostüümid ja rekvisiidid. Lisaks Valdo Pandi isikunäitus ning ajaloolised tele- ja kinokaamerad.

Kui kõnekas võib olla üks jäädvustatud kaader, näeb tuntud filmimehe ja sõjajärgse Pärnu koolipoisi Enn Säde fotodelt, kus on Pärnu tollaseid inimesi, maju, sündmusi, vaateid. Väärtuslik materjal on restaureeritud ja lisatud on ka autori kommentaarid.

Näitusele lisaks toimuvad filmiesitlused, ettevõtmised noortele ning kohtumisõhtud tele- ja filmiloojatega.

Avamisel kõnelevad Vahur Kersna, Rein Maran, Jüri Pihel, Tiina Alver, Margus  Saar, Enn Säde, ERRi juhatuse esimees Margus Allikmaa ja Pärnu linnapea Toomas Kivimägi.

Näitus on avatud kuni 10. jaanuarini.

Järvamaa kultuurihiis sai 20 aastat vanaks

Iseseisvuse taastamise päeval ei meenutatud pelgalt 21 aasta taguseid sündmusi. Vargamäel Anton Hansen Tammsaare muuseumis toimunud rahvapeoga tähistati 20 aasta möödumist maakonna kultuurirahva jaoks püha paiga, Järvamaa kultuurihiie asutamisest.

Järvamaa Kultuurihiie rajamise idee pärineb toonastelt kultuurijuhtidelt Aivo Prüsselilt ja Inge Mihkelsaarelt, kes tahtsid koos keskkonnosakonna juhataja Kalev Aunaga eriliselt meeles pidada äsja asutatud kultuuripreemiate laureaate.
“Lootus oli, et neid kultuuripreemiaid antakse välja aastakümneid. Vargamäe on ju väga väärikas kultuuritraditsioonidega piirkond Järvamaal ja selles mõttes koht jumala õige,” lausus idee algataja Kalev Aun.
20 aasta jooksul on Järvamaal välja antud 105 kultuuripreemiat, kultuurihiide on istutatud 99 puud. 18 aastat tagasi loomingulise tegevuse eest preemia saanud Tiia Tamm oli tänagi oma puud imetlemas. Loe edasi: Järvamaa kultuurihiis sai 20 aastat vanaks

Esmaspäeval algavad ERMis Eesti pärimuspäevad

Eesti Rahva Muuseum korraldab 20.-24. augustil kell 10.00-12.00 Eesti pärimuspäevad, mille fookuses meie märgid: suitsupääsuke, paekivi, rukkilill, räim, regilaul, sinimustvalge…

Eesti taasiseseisvumispäeval, esmaspäeval 20. augustil algavad Eesti Rahva Muuseumis Eestile pühendatud pärimuspäevad. Ootame lapsi vanuses 7-12 tegelema meie oma maa märkide, mustrite ja mõtetega läbi rahvuslikku käsitöö, väikekandlemängu, rahvalaulude ja -mängude õppimise.

Kohtume esmaspäeval, 20. augustil kell 10.00 ERMi Raadi jääkeldri näitusesaalis (Narva mnt 177, Tartu). Teisipäevast reedeni, 21.-24. augustil kell 10.00-12.00 jätkame ERMi näitusemajas (Kuperjanovi 9, Tartu). Kõik käsitöömaterjalid ja pillid on koha peal olemas.

Osavõtutasu on 3 eurot päev või 12 eurot nädal. Eesti pärimuspäevad saavad teoks Eesti Rahva Muuseumi ja Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi koostöös. Pärimuspäevi toetab Tartu linn.Osavõtust palun teatada Liina Vainumetsale, tel 58115252, e-post laagrisse@gmail.com

Allikas: Helen Kõmmus, helen.leenu@gmail.com, tel 56504126

Meie märgid ehk Eesti pärimuspäevad Eesti Rahva Muuseumis 20.-24. augustil

Suitsupääsuke, paekivi, rukkilill, räim, regilaul, sinimustvalge… Eesti taasiseseisvumispäeval, esmaspäeval 20. augustil algavad Eesti Rahva Muuseumis Eestile pühendatud pärimuspäevad. Ootame 7-12aastaseid lapsi tegelema meie oma maa märkide, mustrite ja mõtetega läbi rahvuslikku käsitöö, väikekandlemängu, rahvalaulude ja -mängude õppimise.
Kohtume esmaspäeval, 20. augustil kell 10 ERMi Raadi jääkeldri näitusesaalis (Narva mnt 177, Tartu). Teisipäevast reedeni, 21.-24. augustil kell 10-12 jätkame ERMi näitusemajas (Kuperjanovi 9, Tartu).
Kõik käsitöömaterjalid ja pillid on kohapeal olemas.
Osavõtutasu on 3 eurot päev või 12 eurot nädal. Eesti pärimuspäevad saavad teoks Eesti Rahva Muuseumi ja Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi koostöös. Pärimuspäevi toetab Tartu linn.Osavõtust palun teatada Liina Vainumetsale, tel 5811 5252, e-post: laagrisse@gmail.com
Helen Kõmmus

Viljandi muuseumis avatakse Valve Alamaa käsitöö näitus

Laupäeval, 11. augustil kell 12 avatakse Viljandi muuseumis näitus “Valve Alamaa tikitud tekid”. Näitusega tähistatakse tuntud käsitöökunstniku 80. juubelit. Eksponeerimisel on Alamaa viimaste aastate tööd – imelised tikitud tekid, vestid, seelikud jm.

Valve Alamaa ja Viljandi muuseumi koostöö algas 1972. aastal, kui meister võttis enda hooleks muuseumi käsitööringi juhendamise. Alates 1977. aastast kuni tänaseni juhendab ta ka Uue-Kariste käsitööringi. Teenete eest rahvusliku käsitöö esindajana pälvis Alamaa 1998. aastal Viljandimaa rahvakunstimeistri tiitli ning 2002. aastal pärjati ta esemelist rahvakultuuri väärtustava auhinna Eesti Pärandihoidja tiitliga.

Muuseum on avatud augustis iga päev kell 11-18. Näitus jääb avatuks 15. septembrini 2012.

Lisateave: Liina Roht, http://muuseum.viljandimaa.ee/?op=news&id=256

Algas registreerimine Järvamaa 10. muinastulede öö reisile

Järvamaa muuseum.

Järvamaal on juba üheksa aastat traditsioon korraldada ”Muinastulede öö” tähistamiseks erinevaid retki teemaga seotud paikadesse: muuseumiaastal väikemuuseumidesse, lugemisaastal kirjanduslikesse paikadesse, mõisatesse, külaväljakutele jne. Tänavu, 25. augustil toimuval muinastulede öö 10. reisil, võtame ette teekonna Järvamaal asuvatesse filmivõttepaikadesse rõhutamaks seda, et just 2012. aasta on Eesti filmi100. aasta. Loe edasi: Algas registreerimine Järvamaa 10. muinastulede öö reisile

Näitus „Iseolemise tahe. 90 aastat Eesti Vabariiki” Eesti Ajaloomuuseumi Maarjamäe lossis

Maarjamäe lossi remonditööde tulemusel on maja saanud uued aknad ning seoses sellega on huvilistele taas avatud Eesti Vabariigi ajalugu tutvustav suurnäitus „Iseolemise tahe”.
Maarjamäe lossi trepistiku rekonstrueerimine ja lossi soojustustööd jõuavad lõpule septembris.
Maarjamäe lossis on kuni 12. augustini avatud ka keskaegset kõrtsikultuuri tutvustav Tartu Linnamuuseumi näitus „Poriveski kõrts”.
Eesti Ajaloomuuseumi Maarjamäe loss (Pirita tee 56) on avatud kolmapäevast pühapäevani kell 10-17. Suletud esmaspäeviti ja teisipäeviti.
Lähem info näituste kohta on saadaval muuseumi veebilehel www.ajaloomuuseum.ee 

Reti Meema

Maanteemuuseum peab sünnipäeva

Põlvamaal Varbusel, Eesti vanimas tegutsevas postijaamas asuv Eesti Maanteemuuseum saab tänavu kaheteistkümne aastaseks. Pühapäeval, 29. juulil on seega põhjust muuseumi sünnipäeva pidada. Sünnipäevaga teeme algust 29. juulil kell 12.
Muuseumi sünnipäev on inspireeritud hobuajastu tegemistest ning kannab nime ”Küll hobu veab, kui look peab” – sõita saab nii postitõlla kui pikkvankriga, jälgida sepatööd ja päris ehtsa hobuseraua valmimist. Lisaks sellele tuleb külla laste laulustuudio ning kätt saab proovida animatsiooni töötoas, mis kannab nime „Elu postijaamas 150 aastat tagasi” – pealkiri on inspireeritud Varbuse postijaama juubelist, mida tähistasime tänavu maikuus. Laste lemmikuks on muuseumi liikluslinn, kus saab sõita elektriautodega. Sünnipäeva puhul pääseb muuseumisse sooduspiletiga, mis maksab 2 EUR. Maanteemuuseum ootab kõiki sõpru sünnipäevanädalal ka muuseumi lehele Facebookis, kus saab osaleda meenete ja perepiletite loosimises – tuleb vaid kirjutada, mis maanteemuuseumis kõige enam meeldinud on.
Sel suvel on maanteemuuseumi vabaõhu-näitusekeskkonnas avatud hooajanäitus ”Laadawärk”, mis võimaldab laadalisena astuda rohkem kui saja aasta tagusesse aega, saada osa kauplemisest 1920.-30. aastatel ja meenutada ENSV defitsiiditralli. Näitus jääb avatuks suve lõpuni.
Kristel Kossar

Algab muuseumide külastusmäng

Reedel, 20. juulil algab ja pühapäeval, 5. augustil lõpeb külastusmäng, millega on liitunud 25 muuseumit üle Eesti! Astuge sisse vähemalt kahte muuseumi, tehke kaasa kas otsimismäng, vastake lihtsatele küsimustele, uurige mõnd eksponaati lähemalt – ülesanded ei ole kaelamurdvad! Saate flaierile templi ja osalete loosimises. Iga muuseum loosib välja pääsme kahele Tartu Uue Teatri muusikalisele suveetendusele “Opus Geographicum ehk naised valitsevad maailma”, mida mängitakse Tartus Raadil Eesti Rahva Muuseumi uue hoone asukohas. Võitja saab valida talle sobiva päeva. Lisaks loosivad muuseumid veel omi auhindu!

Võrumaal mängivad külastusmängu Kreutzwaldi muuseum, Võrumaa muuseum ja Mõniste muuseum, Põlvamaal Põlva Talurahvamuuseum
Karilatsis ja Valgamaal Valga muuseum Valga linnas.

Täpne info Eesti Rahva Muuseumi kodulehel www.erm.ee, muuseumide külastusmäng; ja muuseumide kodulehtedel.

Näitused Võrumaa muuseumis

Võrumaa muuseumis on kuni 29. juulini Mati Kose fotonäitus “KIHNU PULM” ja eesti kunstnike nukunäitus “KOOSMÄNG. AASTAAJAD.”
Fotonäitus annab läbilõike Kihnu traditsioonilisest pulmapeost, ühes selle tähtsamate tavandite ja kommetega. Lisaks pulmakommetele on näituse fookuses Kihnu rahvas, nende elurõõm ning lust sellest meeldejäävast sündmusest.

Eesti nukutegijate looming on sündinud põhiliselt soovist teha oma lastele ja sõpradele erilisi mänguasju või kingitusi. See on nagu täiskasvanu eas edasi mängimise võimalus, elu oma loodud maailmas. Nukutegijate esimene näitus kandis nime “Koosmäng” ja sellest võttis osa 28 autorit. Praegune väljapanek on jätkuks sellele ja kunstnikud on innustust saanud meie neljast erinevast aastaajast.

Võrumaa muuseum on suveperioodil avatud kolmapäevast pühapäevani kl 10 – 18 .

Otsi! Leia! Mõistata!

Eesti muuseumide külastusmäng!

Suvel rahvas liigub rohkem, otsib elamusi ja midagi uut, miks mitte kiigata sisse muuseumidesse! Sellele lootes on 25 muuseumi üle Eesti on liitunud külastusmänguks, mis kestab 20. juulist 5. augustini. Täpne info kõikide osalejate kohta on üleval Eesti Rahva Muuseumi kodulehel (www.erm.ee, Muuseumide külastusmäng), samuti muuseumide oma kodulehtedel. Tavakülastusele lisaks pakutakse lustakaid otsimismänge, õpitubasid, võimalust ise oma kätega midagi meisterdada, teatraliseeritud külastusi ja palju muud huvitavat. Vastavale flaierile tehakse märge muuseumikülastuse kohta. Vaid kahes muuseumis käimisest piisab loosimisel osalemiseks. Iga muuseum loosib mängu lõppedes kaks pääset Tartu Uue Teatri muusikalisele suveetendusele „Opus Geographicum ehk naised valitsevad maailma“, mida mängitakse Eesti Rahva Muuseumi uue hoone asukohas Raadil. Etendust mängitakse augustis 8 korda ja võitjad saavad valida neile sobiva päeva. Lisaks läheb loosi muusumide omi auhindu: raamatuid, meeneid jm.

Võrumaal osalevad Kreutzwaldi muuseum (Kreutzwaldi 31, Võru), Võrumaa muuseum (Katariina 11, Võru) ja Mõniste muuseum (Kuutsi küla, Mõniste vald). Põlvamaal Põlva talurahvamuuseum (Karilatsi küla, Kõlleste vald), Valgamaal Valga muuseum (Vabaduse 8, Valga).

Kohtumiseni muuseumides!

Siiri Toomik

Nahaparkminõ – paras vaiv

Naha-alodsõ kõlu maahavõtminõ naas’ Raagi Kaljul sis edenemä, ku tä vana tünnü appi võtsõ. Foto: Uma Leht

«Taa tüü võtt iks inämb aigu ja vaiva, ku arvada mõistsõmi,» ütel’ Mõnistõ muusõumi juht Tulviste Hele vanaperädse nahaparkmisõ kotsilõ, miä om muusõumirahval parhilla poolõ pääl.

Et Mõnistõ muusõumi truksa rahvas taht rüäjahukohetusõ ja paiukoorõga nahaparkmist selges saia ja tuud sis huviliidsilõ oppama naada, kirot’ Uma Leht kats kuud tagasi. No om opminõ säälmaal, et kats lambanahka omma rüäjahukohetusõ seest vällä võedu ja är vinütedü.

Ku naha är kuiusõ, saa neo är hööveldä ja värvmises paiukoorõmöksi sisse panda. «A et naha olli suurõ villaga, võtt kuiuminõ inämb aigu ku arvsimi, tuuperäst proovimi kõrraga naada ka lühkümbä villaga nahku parkma,» ütel’ Tulviste Hele.
Tüü naas’ pääle joba inämb ku kuu aigu tagasi. «Edimäne paiukoorõ korjamisõ võimalus tull’ lehekuu algusõn esihindäst kätte, ku muusõumi sanna takast vana pai tormiga maaha murdu,» selet’ Tulviste Hele. «Kõik noorõmba ossa kuursõmi är ja koorõ pannimi kuiuma. Saimi teedä, et tuu tüü võtt kõvastõ aigu ja saak om küländ väikene. Kuus väikut pundikõist – kolmõ inemise pia päävä tüü!»

Tulviste Helel oll’ kõrraga selge, et tuust väikust koorõunikust jääs värmi-möksi kiitmises veitüs. Tä kutsõ õkva appi mitu hääd inemist, kiä naksi kah paiukuurt korjama ja muusõummi tuuma.

«Ma ei tiiä, ku pall’o paiukuurt vaia lätt. Tuu tulõ kah perrä pruuvi,» tunnist’ Tulviste Hele. Tõugjasõ Leida ja Nahkuri Liidia, umaaigsidõ parkseppi tütre, kelle käest muusõumirahvas nahaparkmisõ kotsilõ hulga väärt oppust sai, mäledi õnnõ, et kuurt tull’ kor’ada «armõdu pall’o». Koorõst keedeti paks möks ja määriti naha tuuga mõlõmbalt puult kokko. Loe edasi: Nahaparkminõ – paras vaiv

Miia-Milla-Manda sünnipäevanädal jätkub

Üks väike puust sammaste ja torniga maja keset Kadrioru parki on oma olemasoluga lapsi rõõmustanud juba 75 aastat. Samuti on Tallinna linnamuuseum, mille koosseisu muuseum Miia-Milla-Manda kuulub, tähistamas oma 75. sünnipäeva. See väärib tähistamist! Kõik päevad on täidetud põnevate tegevustega nii majas sees kui maja ees õuel. Kolmel õhtul etendub ka spetsiaalselt selleks puhuks loodud tantsulavastus.

Kõigil päevadel alustatakse kell 12.

Õues toimuvad tegevused iga päev kella 17ni. Hoovi pääseb tasuta. (v. a. 13., 15. ja 16. juunil, kui hoovis on kell 19 tantsuetendused, kuhu pääseb eraldi piletitega.)

Muuseum on avatud T-P kella 12–18 (piletikassa suletakse kell 17.30). Sissepääs muuseumipiletiga.

Laupäev 16.06 FILMIPÄEV ja KADRIORU SUVEÕHTU

See päev tõotab tulla eriliselt pikk ja vahva. Muuseum on avatud suisa kella 21ni. Seoses Eesti filmi 100. sünnipäevaga on see päev pühendatud filmiteemadele. Külla tulevad Nukufilmi lastestuudio ja kino Artis. Vaata kava siit: filmipäev.

Kell 19 tantsuetendus „Miia-Milla-Manda lugu“

Pühapäev 17.06 MUUSEUMIPÄEV

Sel päeval tulevad külla lastemuuseum, Tartu mänguasjamuuseum ja Iloni imedemaa. Oodata on külalisi Soomestki. Vaata kava siit: muuseumipäev.

Disainiauhindadega pärjatud näitus „Eesti kirjanik karikatuuris“ Ants Laikmaa majamuuseumis

Koostöös Läänemaa Muuseumi, Lääne Maakonna Keskraamatukogu ja Haapsalu Kultuurikeskusega on võimalik alates 13. juunist Haapsalus Ants Laikmaa majamuuseumi hoovis näha kümnest kirjasulest koosnevat välinäitust „Eesti kirjanik karikatuuris“.

Rändnäituse idee sai alguse 2010. aastal olnud Lugemisaastast ning on koostatud MTÜ Eesti Kirjanike Muuseumide Ühingu poolt.

Joonistatud karikatuurid kujutavad Eesti kirjanikke 19. sajandist kuni tänapäevani ning näitavad, kuidas nende looming on ühiskonnas vastu kajanud ning emotsioone tekitanud. Karikatuurid võimendavad omal viisil autorite isikupära ja meenutavad, kui palju on meil head kirjandust! Iga karikatuuri juures on tutvustav tekst eesti ja inglise keeles.

Käesolev näitus on pälvinud mitmeid disainiauhindu. ADC* Estonia Disainiauhinnad konkursil pälvis „Eesti kirjanikud karikatuuris“ keskkonnadisaini kategoorias III koha, Eesti Sisearhitektide Liidu aastapreemiakonkursil pälvis näitus parima näituse-installatsiooni auhinna ning Eesti Reklaamiagentuuride Liidu reklaamikonkursil „Kuldmuna 2011“ disaini kategoorias hõbemuna.

Tänavusel suvel rändab näitust viimast korda. Ants Laikmaa majamuuseumis on näitust võimalik vaadata lahtiolekuaegadel juunikuu lõpuni.

Näituse autorid: Kairi Tilga (E. Vilde Muuseum) ja Maarja Vaino (A. H. Tammsaare Muuseum)
Näituse teostus: Velvet Disain
Näitust toetas: Kultuuriministeerium

http://www.kirjanikemuuseumid.ee/

14. mail rääkis Klassikaraadio saates Delta Maarja Vaino välinäitusest “Eesti kirjanikud karikatuuris”. Saade on järelkuulatav!

Suvi on folgikontsertide aeg!

Tallinnas toimuva Etnofestiga seoses on Eestis külas rahvalauluansambel Zardon Udmurtiast.

Võrus esinetakse kontserdiga esmapäeval, 11. juunil kell 15 Lauluisa muuseumis (Kreutzwaldi 31).

Laulunaisi on nimetatud koguni Buranova babuškateks number 2…. Tulge kuulama, kas neist võiks loota järjekordseid Eurovisioonil esinejaid! Kontsert on tasuta.

Teisipäeval, 12. juuni õhtul kell 19 on samade laulunaistega peoõhtu Obinitsa Seto Seltsimajas. Tutvutakse udmurdi köögiga, tehakse käsitööd ja peetakse koos pidu.

Sissepääsuks vabatahtlik annetus.

 

Sillaotsa talumuuseumis tähistatakse heinamaarjapäeva

Heinamaarjapäev Sillaotsal 2010. aastal.

Heinamaarjapäeva tähistatakse Sillaotsa Talumuuseumis 30. juunil algusega kell 11. 

Tutvume taimedega värvimise imelise maailmaga. Vajalikud lõngad ja kemikaalid on muuseumi poolt. Tulemuseks saadud kordumatut värvitooni lõngavihid saavad osalejad koju kaasa.

Kohv ja pirukas hinna sees.

Grupi suurus kuni 15 inimest. Palume registreeruda! sillaotsa@velise.ee

Pilet: 3 EUR

Emmaste lastel on meri põlvini

Foto: hiiumaa.ee

Teisipäeval avati Sõru muuseumis Emmaste laste loomingu näitus, mille eesmärgiks on laiemalt tutvustada noorte hiidlaste  kunsti- ja käsitööloomingut. 

Näituse teema MEILE ON MERI PÕLVINI! kannab optimistlikku sõnumit  „Me suudame, tahame ja oskame.“ Näituse koostaja ja kujundaja, Emmaste kooli kunsti- ja käsitööõpetaja Eila Tõnisson, kelle juhendamisel on need tööd valminud, ütles, et noored loojad  on julged oma mõttemaailmu avama. “Oma töödes avaldavad nad arvamust meid ümbritseva elu mitmekesisuse suhtes –  on vaja märgata, kuulata, hoolida ja tahta, siis muutub ka maailmas midagi paremaks. Ammutades jõudu oma esivanemate pärandist oleme tugevamad ja targemad. Sellele toetudes on meil ka homme „meri põlvini“!“ märkis Tõnisson.

Sõru muuseumi direktori Helve Russaku väitel on laste tehtud tööd innustavaks märgiks  noorte loovuse kestvast seotusest hiiu muistsete mustritega. Ent sellega noored kunstnikud ei piirdu. Tänavusel näitusel leiab Russaku sõnul mõjusid ka Vahemeremaadest, klassikalistest Kreeka mustafiguurilisest vaasimaalitehnikas töödest kuni väljendusrikaste kalligraafiliste etüüdideni.  Ajalises plaanis ulatuvad vanemad tööd kujutama antiiki ja keskaega. Näitus kinnitab Emmaste kooli ja Sõru muuseumi koostööd ja mõttekaaslust kultuuri ja loovuse laiemal tutvustamisel.

Näitus on avatud  kuni 15. juulini.

Pärnu muuseum avas uue püsinäituse rekonstrueeritud aidahoones

Pärnu muuseumi värskelt rekonstrueeritud aidahoones avati püsinäitus „11 000 aastat ajalugu – elamusi vanast ajast”.

Muuseumi uues hoones on suured näitusepinnad, mis parandavad oluliselt  kunsti eksponeerimise võimalusi. Pärnu muuseumi uuest püsiekspositsioonist leiab Pärnu linna ajaloole ja merelinnale omaseid eksponaate kiviajast kaasajani. Külastajatele tutvustatakse ka Pärnule iseloomulikku kuurordielu ja Pärnumaa laevandust. Suur osa näitusest on pühendatud eestlaste rahvuslikule ärkamisajale 19. sajandi keskel ja vabariigi rajamisele, sest Eesti vabariik kuulutati välja 23. veebruaril 1918 just Pärnus.

Pärnu muuseumi aidahoone rekonstrueerimine ja muuseumiks väljaarendamine läks maksma 3 618 542 eurot, sellest 1 536 130 eurot eraldas kultuuriministeerium. Projekti rahastati Euroopa regionaalarengu fondist. Projekti käigus rekonstrueeriti hoone täielikult.

Vaata lisainfot Pärnu muuseumi uue püsinäituse kohta: http://www.parnumuuseum.ee/

Mikkeli muuseumis on ajalooliste kellade näitus

Kaminakell. 19. saj esimene veerand. Valmistaja: Sellier’ kellafirma. Pariis, Prantsusmaa. Pauliine Käbi kingitus, 1974. Eesti Kunstimuuseum.

”Kellade aeg. Ajaloolised kellad Eesti kogudest” on uus näitus Mikkeli muuseumis, mida saab vaadata kuni novembrikuu lõpuni.
Näitusel esitletakse ajaloolisi kelli, millest mõned on tõelised haruldused. Lisaks vanusele on huvipakkuv kellade väliskuju, mis sisaldab viiteid stiiliajaloole. Tehnikahuvilistel on võimalus jälgida kellamehhanismide arengut läbi aegade.
Näitusel eksponeeritakse kelli nii Eesti Kunstimuuseumi kollektsioonist kui ka eraisikute kogudest. Väljapanek annab ülevaate ajaloolistest kellatüüpidest, kellade valmistamisel kasutatud materjalidest, tehnikatest ja kaunistusvõtetest.

Maanteemuuseum peab homme postijaama päeva

Sel laupäeval, 26. mail peetakse Eesti Maanteemuuseumis traditsioonilist postijaama päeva. Üritused algavad kell 14, sissepääs muuseumipiletiga.

Tänavune postijaama päev on kantud bussisõidu temaatikast. “Postijaama päev on maanteemuuseumi igakevadine teemaüritus, mis hooaja käima lükkab. Sel aastal ühendab Postijaama päev endas lausa kaht tähtpäeva: Varbuse postijaama 150. sünnipäeva ning 90 aasta möödumist liiniliikluse algusest, “selgitas Maanteemuuseumi programmijuht Riinu Räim.

“1862. aasta maikuus alustas tööd Varbuse postijaam – sellega algas Tartu ja Võru vahel regulaarne posti- ja reisijate vedu, mis on tänapäevase ühistranspordi eelkäija. 90 aastat tagasi, 1922. aastal pandi Tartu ja Võru vahel käima bussiühendus, mis oli toona Eesti esimesi liine,” kõneles Räim.

Postijaama päeval saab näha nii erilisi busse kui ka uunikume, kuid ka tänapäevaseks reisijateveoks mõeldud sõidukeid. “Loomulikult on kohal maanteemuuseumi vana ja väärikas Eesti vanim sõitev autobuss Saurer,” kõneles Räim. Laste jaoks tuleb kohale teadusbuss. “Lisaks on kohal meeleolubuss ning autolava, vanatehnikaklubi Levatek ja Volvo klubi. Toimuvad väljasõidud veoautodega Saurer ja Unimog. Oma tegemisi tutvustab Taevaskoja Salamaa, põnevaid trikke ja silmamoondust näitab mustkunstnik,” tutvstas Räim päevakava. “Eriliselt ootame postijaama päeva pidama aga kõiki endisi ja praeguseid kutselisi bussijuhte, kellele oleme ette valmistanud ka pisut nuputamist.”

Avatud on ka maanteemuuseumi püsinäitus „Tee ajalugu“, samuti hooajanäitus „Laadawärk“, lapsed saavad lustida liikluslinnas.

Eesti vanim tänaseni tegutsev postijaam tähistab tänavu väärikat juubelit – Varbuse postijaam Põlvamaal saab 150 aastaseks. Praegu asub Varbuse postijaamas Eesti Maanteemuuseum, kus on oma koha leidnud nii endisaegne postitõld, tänapäevased mootorsõidukid kui ka tulevikku vaatavad elektriautod.

Eesti Maanteemuuseum on Eesti maanteede ajalugu kajastava materjali kogumise, uurimise ning üldsusele vahendamise keskus nii teaduslikel, hariduslikel kui ka meelelahutuslikel eesmärkidel. Maanteemuuseumi asutaja on Maanteeamet. Eesti ainsa terviklikult säilinud postijaama ümber rajatud muuseumikompleksis tutvustatakse interaktiivsete väljapanekute kaudu teede ja liikumisviiside arengut muinasajast kuni tänapäevani. Muuseumi originaalne ja innovatiivne vabaõhu näitusekeskkond kannab nime Teeaeg. Siin segunevad omavahel eriilmelised näitusekeskkonnad, puhketegevused, maastikuarhitektuur ja põnev ruumikogemus. Pinnasesse süvistatud keskkonnas liikudes saab kogeda ajas rändamist. Teede temaatika on avatud mänguliselt ja atraktiivselt, seades selle keskmesse tee kasutaja – inimese.

Piiri kõrtsis avati näitus „Tsiistre Linamuuseumi 14 sõba”

Tsiistre Linamuuseumi näitus Piiri kõrtsis. Foto: linamuuseum.ee
23. maist on Vana-Vastseliinas Piiri kõrtsi teisel korrusel avatud näitus „Tsiistre Linamuuseumi 14 sõba”.

2011. aasta sügis-talvel said Tsiistre Linamuuseumi ettevõtmisel Tsiistre külakojas kokku 14 inimest, et õppida kangastelgedel kuduma. Õpiti nii maa- kui ka kirikangastelgede rakendamist, etnograafiliste tekstiilide kavandamise põhimõtteid, kangakudumise erinevaid tehnikaid – sõbakirja, krepptehnikat ja kõladega kudumist; materjali arvestamist ja esemete viimistlemist. Igal osalejal valmis kursuse lõpuks sõba, mida nüüd näitusel näha saab.

Näitusel saab uudistada ka Siksälä sõba, mis on kootud Misso lähistelt Siksälä kalmetemäelt pärit 12.-15. sajandi tekstiilileidude eeskujul.

Sõbade autorid on Aire Perk, Ele Raha, Eve Karu, Kadri Rutov, Kaire Uder, Krista Raud, Liia Pant, Marge Ojastu, Peep Raud, Piibe Pant, Pille Kaarsalu, Reet Lõiv, Selve Ringmaa ja Valentina Gomozova. Loe edasi: Piiri kõrtsis avati näitus „Tsiistre Linamuuseumi 14 sõba”

Alatskivi loss avaneb külastajatele täies mahus

Peipsiäärse piirkonna arhitektuuripärl Alatskivi loss on nüüd tõepoolest lõpuni renoveeritud ja viimased taastatud ruumid avatakse külastajatele 25. mail.

Möödunud suvel said ERF piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetmest rahastatud projekti „Alatskivi lossi renoveerimise viimane etapp“ eesmärgid tegelikult täidetud. Algse ajaloolise ilme said idatiiva esimene ja teine korrus, välisfassaad. Renoveerimata keldriosa plaaniti korda saada kaugemas tulevikus. Ehk aitas kaasa projektile valitud õige nimi või oluliselt suurenenud külastatavus, aga pigem oli ikka muudatustaotlusel sedavõrd jumet, et EAS otsustas anda võimaluse Alatskivi vallal ellu viia ka lossi keldri renoveerimine. Loe edasi: Alatskivi loss avaneb külastajatele täies mahus