Silt: loodus

Valga laste joonistused valiti võidutööde sekka

Beryt Paidra ja Virgo Park

Euroopa loomariigi teemalisel joonistusvõistlusel valiti võidutööde hulka ka Valga põhikooli õpilaste Virgo Pargi ja Beryt Paidra pildid.

«Joonistasin sebrad: tegin nii, et piirjooni ei olnud ja mustrid kattusid,» kirjeldas markeri ja värvipliiatsitega tehtud võidutööd 6. klassi õpilane Beryt Paidra. Sebrad valis ta välja, kuna need tütarlapsele väga meeldivad.

Neiu lemmikained on muusika ja matemaatika, kunstiõpetus on pigem hobi. «Pole varem tähele pannudki, et kunstivallas võiksin midagi saavutada – väga tore üllatus,» sõnas esmakordselt kunstivõistlusel osalenud tüdruk.

Virgo Park, kes samuti esimest korda taolisel võsitlusel osales joonistas karu. «Mulle meeldib see suur ja tugev loom – lahe,» nentis noormees. Võidutöö joonistas ta guaššvärvidega. Poisi lemmikaine on tööõpetus, kuid huvitavaks peab ta ka kunstiõpetust. «Vahel kodus ka võtan pintsli kätte ja joonistan,» sõnas ta. Loe edasi: Valga laste joonistused valiti võidutööde sekka

Kauni talve ohud

Tehnilise Järelevalve Amet (TJA) tuletab ehitiste omanikele meelde, et ohutuse tagamiseks tuleb pidevalt jälgida katusele kogunenud lume kogust ning lumi ja jää õigeaegselt ära koristada.

Katusekonstruktsioone võib märja lume korral ohustada juba lumekiht paksusega 0,3 m.

Liigne lumekoormus ohustab kõige enam teras- ja puitkonstruktsioonidega kergehitisi või ehitiste osasid (varjualused, varikatused, karniisid), lameda katusega või väikese katusekaldega ehitisi (bensiinijaamad, spordirajatised, angaarid, estakaadid), samuti vanemaid amortiseerunud ehitisi. Erilist tähelepanu tuleb pöörata katusel kohtadele, kus on katuseastmed või katus piirneb kõrgema ehitisega. Sellistesse kohtadesse kuhjub tuulega lund hangedena koguses, mille koormus võib mitmekordselt ületada katusele lubatavat lumekoormust. Samuti tuleks vältida lume ja jää kogunemist katuse räästarennidesse ning sadevee äravoolutorudesse ja -lehtritesse, kuna see võib kahjustada sadeveesüsteeme ning takistada katuselt sadevee ärajuhtimist.

Aasta Hiie sõber on Marju Kõivupuu

Laupäeval Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis toimunud Hiie väe tunnustamissündmusel kuulutati aasta Hiie sõbraks ristipuude uurija ja hoidja Marju Kõivupuu. Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudi maastiku ja kultuuri keskuse vanemteadurina on Marju Kõivupuu koostanud ristipuudest uurimusi, avaldanud raamatuid ning kümneid artikleid, selgitanud ristipuude ohustatust ja haruldust kohalikele omavalitsustele, maaomanikele ja avalikkusele.
Marju Kõivupuu järjekindla töö tulemusel on seni avalikkusele tundmatud ristipuud kogunud
järkjärgult tuntust ning sadade kui mitte tuhandete inimeste omaste hingepuud on sae alt pääsenud.
Ristipuud on seotud ajaloolise matusekombestikuga, usuga inimhinge jäävusse ning inimese ja looduse ühtsusse. Teel kalmistule peatub matuserong, puu koorde lõigatakse ristimärk ning mälestatakse surnut. Vanematel ristipuudel võib leiduda sadu hingeriste. Ristipuude tava on elavalt säilinud teadaolevalt kogu maailmas üksnes Maavalla kaguosas. Kuna sellised puud ei ole Eestis riigi kaitse all, ei ole tagatud ka ristipuudega seotud tavade edasikestmine.
Aasta Hiie sõber Marju Kõivupuu on öelnud, et pühad paigad looduses ning arvukad pärimusmälestised maastikul vajavad meie kõigi täit tähelepanu ja hoolimist. See on osa meie kodu- ja kultuuriloost mida keegi teine meie eest hoidma ei hakka. Kui ta aastatuhande vahetusel hakkas ristipuude kui ainulaadse kombekäitumise tunnismärkide hoidmise ja säilitamise eest avalikkuses kõnelema, ütles üks kodukandi mees: ah, ilmaaigu jandit, ei saa sinust naidõ puiõ pästjat… Aga tal ei olnud õnneks õigus. Kuigi mõned ristimetsatukad ja ristipuud on nüüdseks säilinud ainult fotodel ja videolintidel, käib ristipuude käsi siiski suhteliselt hästi.Marju Kõivupuu rõhutas, et tal on olnud ristipuude eest kõnelemisel väga palju toetajaid ja kaasamõtlejaid. Loe edasi: Aasta Hiie sõber on Marju Kõivupuu

Suitsupääsukesel täitub täna 50 aastat rahvuslinnuna

Täna 50 aastat tagasi valiti Eesti rahvuslinnuks suitsupääsuke. See toimus Eesti Looduseuurijate Seltsi ornitoloogiasektsiooni koosolekul Tartus. Rahva seas hästi tuntud ja armastatud suitsupääsukese esitas kandidaadiks tuntud loodusraamatute autor Kustas Põldmaa. Kaaluti ka mõnd merelindu ja saaremaa männi-käbilindu, kuid suitsupääsuke pälvis üksmeelse poolehoiu.
Kõikidele maadele oma rahvuslinnu valimise initsiatiiv tuli toona rahvusvaheliselt linnukaitsenõukogult, kes soovis sellega tõsta rahvaste huvi linnukaitse vastu ning edastada sõnumit, et kaitset ja hoidu väärivad ka igapäevased tiivulised, mitte ainult haruldused.
Kuigi aastakümnete jooksul on paljud rahvad endale rahvuslinnu valinud, eristub suitsupääsuke nendest oluliselt oma populaarsuse ja rolli poolest. Suitsupääsuke on kujunenud üheks Eesti riigi, eestlaste ja eestluse sümboliks, mis kinnistus ilmselt laulva revolutsiooni aastatel, mil suitsupääsuke kinnitati ühes rukkilillega Eesti rahvussümboleiks. Suitsupääsukese kui sümboli tugevusest annab tunnistust seegi, kui palju kasutatakse pääsukesemotiivi meie kaasaegses sümboolikas, milles soovitakse rõhutada tihedat seost Eesti ja omamaisusega: märgised Tunnustatud Eesti Maitse ja Eesti ökomärgis „Puhas keskkond“, Tallinna Lennujaam, Estonian Air, Eesti film 100 filmisari jmt. Eestluse sümbolina kasutatakse suitsupääsukest sagedasti ka meie trükimeedia karikatuuridel. Loe edasi: Suitsupääsukesel täitub täna 50 aastat rahvuslinnuna

Helsingi mardilaat algas seminaridega

Kuigi Helsingi mardilaat algab ametlikult täna, juhatasid Läänemaa teema eile sisse kaks seminari.

Eile hommikul toimus Eesti saatkonnas ettevõtlusseminar, kus maavanem Innar Mäesalu tutvustas investeerimisolusid Läänemaal ja oma ettevõtluskogemusi jagasid Haapsalu Uksetehase juht Ago Soomre ja Lade omanik Gerhard Eberle.

Seminaril kuulajana osalenud Egon Erkmann ütles, et räägitu oli põnev ja kasulik.

Eile pärastlõunal olid aga mardilaada toimumiskohta Kaapelitehasesse oodatud turismiasjalised. Läänemaa turismijuhi Anneli Haabu sõnul oli huvi oodatust suurem ja tekkis isegi kartus, et istekohti ja jagatavaid materjale ei jätku. Loe edasi: Helsingi mardilaat algas seminaridega

Täna algab üle-euroopaline jäätmetekke vähendamise nädal

Laupäeval, 17. novembril algab üle-euroopaline teavituskampaania, mis keskendub elanikele jäätmetekke vähendamise võimaluste tutvustamisele.

Kuni 25. novembrini kestval jäätmetekke vähendamise nädalal osalevad 25 Euroopa riiki. ”Nädala idee on ühiselt kutsuda inimesi tähelepanu pöörama oma tarbimisega kaasneva jäätmete hulgale ja seda vähendama,” ütles keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna peaspetsialist Ulvi-Karmen Möller. Möller toob välja, et tootjad võiksid näiteks asendada paberkandjal dokumendihalduse digitaalsega ja arvestada iga üksiktoote puhul säästlikku tehnoloogiat, ratsionaalset logistikat, materjalide päritolu ja mõistlikku pakendamist. Tarbija aga peaks mõtlema miks, mida ja kui palju tal tegelikult on vaja osta. Pole mõtet osta rohkem, kui tarbid. Seejuures võiks näiteks pudeliveele eelistada kraanivett, uute toodete ostmise asemel neid rentida, laenata või lasta katkine toode ära parandada. Kui aga tõesti on vaja soetada uusi asju, võiks eelistada kvaliteetseid ja kauakestvaid ning jälgida, et need oleksid võimalikult loodussõbralikud.

Jäätmete tekkimise vähendamisel on esimeseks sammuks liigse pakendamise vältimine. Näiteks tekib vähem jäätmeid, kui osta kauasäilivaid tooteid (kuivained, pesuvahendid jms) suurpakendis, pakkida kõik kaalutud puu- ja juurviljad ühte kilekotti ja võtta poodi kaasa oma kile-, riide- või paberkott.

Eestis läbiviidavate tegevuste seas leiab ühiseid tegevusi, mis on peamiselt suunatud toodete eluea pikendamisega ehk asjadele antakse uus elu neist midagi uut meisterdades või korraldatakse kasutatud asjade laatasid. Koolides ja lasteaedades toimuvad meisterdamise töötoad ja seminarid, kus tutvustatakse võimalusi liigse pakendamise vältimiseks ja säästlikust tarbimisest.

Keskkonnaministeerium on sellist teavituskampaaniat korraldanud Eestis järjepidevalt juba viimased kolm aastat. Kampaania tegevustes osalemise aktiivsus on oluliselt suurenenud, igal aastal liitub kampaaniaga järjest enam riike ja riikides ürituste korraldajaid. Sel aastal aitab teavitusnädala koordineerimisel kaasa Teeme Ära Maailmakoristuse toimkond.

Tänavu osaleb Eestis toimuval jäätmetekke vähendamise nädalal 40 asutust, kes korraldavad kokku 62 üritust nii laiemale publikule kui ainult asutusesiseseid. Eriti usinad osalejad sel aastal on lasteaiad ja koolid, kes on lastele välja mõelnud mitmeid leidlikke meisterdamistegevusi, mida on võimalik erinevatest koduses majapidamises üle jäänud vanadest asjadest teha. Vaata kindlasti lisainfot osalejate ja tegevuste kohta kampaania kodulehelt www.jaatmenadal.com ja Facebookist https://www.facebook.com/jaatmenadal.

Pille Rõivas

Valmis Abruka Vesiaia loodus-linnuvaatlustorn

Kuue meetri kõrgusest tornist avaneb suurepärane vaade kogu merealale,Vahase saarele ja Vahase väinale.

On oluline märkida omavalitsuse mõistvat suhtumist lisaväärtuste loomisel ka väikesaartel. See tagab külalistele-turistidele lisavõimalusi pikemaks viibimiseks saarel ning loob uusi võimalusi ettevõtluse ja turismi edendamiselks.
Erinevate projektide raames on MTÜ Saarte Kalurite Ühing Kuressaare ümbrusse püstitanud juba viis loodus-linnuvaatlustorni.

Abruka torni ehitust rahastasid KIK ja Kaarma vallavalitsus, ehitas AS Kuressaare Ehitus, projekteeris Hillar Lipp Saarte Kalurite Ühingust

Lasnamäe noortekeskus kutsub noori osalema linnalaagris

Tuleval koolivaheajal 22.–26. oktoobrini korraldab Lasnamäe noortekeskus linnalaagrit „Sügisene retropositiiv“. Laagrisse on oodatud 7–13aastased
noored.

Linnalaagri raames saavad noored osa paljudest lõbusatest ja harivatest tegevustest nii noortekeskuses kui ka keskusest väljas. Toimuvad mitmed töötoad ning võistlused, külastatakse Sky Parki, Vene teatrit ning Kopli noortekeskust.

Osavõtutasu Tallinna noortekeskuse kaardiga on 39 eurot, kaardita 45 eurot. Hind sisaldab korralikku lõunat ja kõiki tegevusi. Laagris osalemiseks on noorel vajalik ühistranspordi kuukaardi või talongide olemasolu.

Lisainfot laagrikavast ja registreerimisest leiab Lasnamäe noortekeskuse kodulehelt www.taninfo.ee/lasnamae.

Naiskodukaitsega rappa!

Naiskodukaitse Rapla ringkond kutsub kõiki naisi koos meeste ja lastega laupäeval, 13. oktoobril, matkale Mukre rabasse. Tulge ja nautige sügist ning veetke üks vahva ja tervislik päev. Plaanis on lähemalt tutvuda raba olemusega, nautida loodust ja kõndimist, ajada juttu, rääkida Naiskodukaitsest ja uudistada kõike põnevat, mis teele juhtub. Matka lõppedes süüakse naiskodukaitsjate keedetud suppi ja jagatakse muljeid rabas kogetust.

Üritus on kõigile tasuta!

Loe edasi: Naiskodukaitsega rappa!

Keskkonnaministeerium lubab lambakarjadele suuremat kaitset

Keskkonnaminister kehtestas suurkiskjate (hunt, ilves, pruunkaru) kaitse- ja ohjeldamise tegevuskava aastateks 2012–2021, mis muuhulgas sisaldab ettepanekut ohjeldada huntide arvukust eelkõige kahjustuspiirkondades ning motiveerida karjakasvatajaid senisest enam ise oma vara kaitsma.

Koduloomade murdmisega tekitatud kahjude vähendamiseks soovitab tegevuskava teha seaduses muudatusi, mis motiveeriksid loomapidajaid enam tegelema kahjustuste ennetamisega. Loomapidaja, kes kahjustuste ennetamisega ei tegele, peaks saama kahjustuste eest vähem toetust.

Kui seni on suurkiskjate küttimislube väljastatud maakondade piiridest lähtudes, siis nüüd plaanitakse Eesti tsoneerida erineva küttimisintensiivsusega aladeks. Eesmärgiks on hundi madalam asustustihedus ja kahjustuste vähendamine põllumajanduspiirkondades, kui riigis tervikuna jääks hundi arvukus soovitud piiridesse.

Loodus võib tõepoolest häbematult ilus olla

Matsalu loodusfilmide festivali grand prix’ pälvis sakslase Jan Hafti “Roheline universum” – hariv ja väga ilusate vaadetega.

Matsalu kümnendale loodusfilmide festivalile esitati 256 filmi enam kui neljakümnest riigist üle maailma. Esimest korda jõudsid Lihulasse Jordaania, Mongoolia ja Kõrgõzstani filmid.

Võistlusprogrammis konkureeris 29 linateost kahes kategoorias: “Loodus” ning “Inimene ja loodus”.

Põhiteemad olid prügi, jäätmekäitlus ja taaskasutus. Grand prix’ pälvis aga siiski n-ö puhta looduse kategoorias võistelnud töö, sakslase Jan Hafti film “Roheline universum”.

Tänavused auhinnad Loe edasi: Loodus võib tõepoolest häbematult ilus olla

Metssigade arvukus ähvardab kasvada

Metssigadele oli mullune talv sigivuse ja toitumise seisukohast soodne. Ulukiseireteadlaste hinnangul ähvardab metsanotsude arvukus pigem kasvada kui kahaneda ehk sigatsemine talumaadel ja maakodude õuedes saab hoogu juurde.

Keskkonnateabe keskuse ulukiseire juhtivspetsialisti Rauno Veeroja sõnade järgi on maakondade jahimeeste esitatud andmed metssigade arvukuse kohta pigem ala- kui ülehinnatud.

“Eestis loovad soodsa pinnase arvukuse sellise alahinnagu tekkeks praeguseks juba iganenud jahimaa korralduskavad, mis näevad ette ulukite lubatava arvukusvahemiku jahipiirkondades,” sõnas Veeroja. “Kuna jahimeestele on ette antud suurulukite populatsiooni maksimaalsed kontrollarvud loendusperioodi lõpuks, pelgavad nad nii mõnelgi pool maakondades esitada etteantuist suuremaid loendusnumbreid.”

Jahimeestel on põhjust peljata, sest kui nad ei saa hakkama suurulukite arvukuse piiramisega oma jahimaadel, võidakse hakata neilt oma jahialal sisse nõudma metsloomade tekitatud kahju põllumajandusmaadele.

Samal ajal pole toimetusel teada ainsatki juhtu, kus kahjutasu oleks reaalselt makstud. Riik on hüvitanud kaitstavate ulukiliikide poolt majapidamistele tekitatud kahju, näiteks on tasutud huntide murtud lammaste eest.

Metssead ei kuulu Eestis kaitstavate ulukite hulka.

Üks hirm jahimeestel siiski on: kui nad ei saa hakkama metsloomade arvukuse piiramisega oma jahialal ehk siis ei käi jahil, võidakse nende jahimaa kasutusleping peatada ja otsida nende asmele jahialtimad kütid.

 

Kas sead teevad seatempe?

Kristel Vilbaste

Mul on metssigade suhtes kahetised tunded. Kui ma oma tänavust kartulisaaki vaatan, siis tahaksin röögatada: „Oi sigudikud!“ Aga metsanotsudes on ühtteist ka head.

Minu esimesed mälestused metssigadest on maasikamaitselised – ajast, kui olin ise veel põlvepikkune ja käisin venna järel plekktopsike käes pikki kanaali – nii nimetati Pärnumaal saviseid kraave – metsmaasikaid otsimas. Kanaal, mis kevadel vett täis oli, kuivas suveks sootuks, vaid mõne koha peal oli vihmajärgseid loigukesi – neid poriauke armastasid metssead ja kanaalipõhi oli porilompi suunduva seapere jälgi tihedalt täis. Kanaalikaldad olid täis aga küpseid maasikaid, mida me kambakesi ikka korjamas käisime, et siis topsitäis marju suhkruga vahule hõõruda ning vanaema käest sinna peale kaevukülma piima küsida.

Mingi hetk lasi keegi aga lahti jutu, et põrsastega seapere on hirmus ohtlik ja emis kipub üllatajat ründama. Ilmselt oli selles tõetera sees ja nii me siis iga kurvi taha hoolega piilusime, et vajadusel enne metssiga putket teha. Tuleb küll tunnistada, et ühtegi metssiga me oma maasikalkäikudel ei kohanud. Alles hiljem mõistsin, et metssiga on oma tegemistes rohkem hämarikuloom ja tema päeval kohtamine on tõesti suur juhus.

Ja ka hämarikus on siga näha ja kuulda pea võimatu. See teadmine juhtus mõned aastad hiljem, kui ma koolieelikuna võisin minna seavalvesse. Kartulipõllu veerde, väikäimla katusele. Loe edasi: Kas sead teevad seatempe?

RMK kutsub seenepäevadele

Kivipuravikud. Foto: hariduskeskus.ee

Terve septembrikuu toimuvad RMK looduskeskustes seenepäevad ja korraldatakse seenenäitusi. Esimesed seeneretked toimuvadki juba sel nädalavahetusel, 8. septembril Pärnu-, Võru- ja Põlvamaal. Ka Sagadi metsakeskus avab sel nädalavahetusel traditsioonilise seenenäituse.
RMK Sagadi metsakeskuse juhataja Krista Keeduse sõnul toimub seenenäitus juba kümnendat korda. „Tänavune aasta on olnud suurepärane seeneaasta, suhteliselt soe ja niiske ilm on seentele hästi mõjunud,“ ütles Krista Keedus ja lisas, et heale söögiseenesaagile loodetakse lisaks ka põnevaid leide. „Aga mis seened tegelikult näitusel eksponeeritud saavad, saame teada täna-homme peale seenekorjeretki,“ sõnas Keedus.
Üle Eesti korraldab RMK sel ja järgmistel septembrikuu nädalavahetustel veel mitmeid seenepäevi ja -näitusi, kus tutvustatakse praegu metsades leiduvaid seeni, aidatakse seeni määrata ja sarnastest liikidest eristada. Lisaks korraldatakse seeneretki koos juhendajaga, pakutakse seeneroogasid ja tegevusi lastele. Kui toimub retkele minek, siis osalejatel palutakse kaasa võtta seenenuga ja korv ning riietuda vastavalt ilmale. Kõik üritused on külastajatele tasuta, ent vajalik on osalemisest ette teatamine. Vaata lisa RMK ürituste kohta kalendrist: http://loodusegakoos.ee/sundmuste-kalender

Seeneretk koos Margit Härmaga

Mamo perenaine Margit Härma viib eeloleval laupäeval huvilised seeneretkele Võrumaale Rõuge kanti, kus käib järjekordne seenenädal. Pärastlõunasel seente degusteerimisel on Margitilt võimalik saada näpunäiteid ja retsepte seeneroogade valmistamiseks.

„Laupäeval on plaanis rääkida, kuidas perenaise elu pärast seenelkäiku köögis toimetades lihtsamaks muuta, jagada praktilisi näpunäiteid ning pajatada lihtsalt toredaid lugusid,“ ütles Margit Härma.

Seenetoidud on Eesti pere laual hooajatoiduna ajast aega olnud, kuid küllap jätkub avastamisrõõmu igale huvilisele. Milline seeneroog on aga Margit Härmal pannud kulmud kerkima? „Kindlasti kõige ebatavalisem on tooretest seentest valmistatud kivipuraviku gazpacho,“ sõnas ta. Ent millisele seenetoidule ei suuda Margit „ei“ öelda? „Üdini vastupandamatu on kindlasti sirmiku pihv!“

Seeneretkele minnakse kell 11 Rõuge rahvamaja eest ja nõnda, nagu kõik seenenädala sündmused, on seegi osavõtjatele tasuta. Retke lõpp on kavandatud kella 15ks.

Seenenädalaga seotult toimub laupäeval Rõuges koduaialaat, kell 10-15 töötab õpituba, kus Airi Gailit õpetab seentega värvimist. Kell 15 toimub seenefoto konkursi tööde tutvustamine ning autasustamine. Kogu päeva on avatud seenenäitus, kus lähemat teavet seente kohta annab Viitina Loodushariduskeskuse juhataja Toivo Tuberik.

Leader lööb kaasa ka keskkonnateemalistes projektides

Eesti maaelu arengukava 2007 – 2013 (MAK) Leader-meetme põhiline eesmärk on kohaliku elu edendamine kohalike enda otsuste ja tegemiste kaudu. Leader-meetme projektitoetust saab taotleda tegevusgruppide strateegia meetmetes toodud tegevusteks. Leader tegevusgruppidel üle-Eesti on kokku välja töötatud ligi 200 erinevat toetusmeedet, mille kaudu aidatakse kaasa oma piirkonna külaelu elavdamisele, ettevõtluse ja ettevõtlikkuse arendamisele ning üldisele maapiirkonna elukvaliteedi parandamisele. Loe edasi: Leader lööb kaasa ka keskkonnateemalistes projektides

Parika järv saab uue vaatetorni

Hiljuti avastas paar matkajat, et kümmekond aastat viljandimaalasi truult teeninud Parika järve vaatetorn on jäljetult kadunud ning haihtunud on ka selle juurde viiv lühike laudtee.

Matkajad otsisid endise laudteejupi asukohta tükk aega, enne kui mõistsid: 2003. aastal püstitatud linnuvaatlustorn ja aasta varem valminud laudtee on eemaldatud. Veekoguni viib praegu vaid aimatav teerada, mis lõpeb istumiseks kohandatud palgijuppide juures. Muidugi avaneb ka sealt järvele suurepärane vaade.

Kuid riigimetsa majandamise keskuse (RMK) koduleheküljel võib Parika järve matkaraja kirjelduse juurest leida märkuse, et rajatis on renoveerimisel. RMK loodushoiuosakonna Kesk-Eesti piirkonna juhataja Ly Laanemetsa sõnul eemaldati vaatlustorn ja laudtee sellest kohast juba eelmisel suvel. Loe edasi: Parika järv saab uue vaatetorni

Järvamaa kultuurihiis sai 20 aastat vanaks

Iseseisvuse taastamise päeval ei meenutatud pelgalt 21 aasta taguseid sündmusi. Vargamäel Anton Hansen Tammsaare muuseumis toimunud rahvapeoga tähistati 20 aasta möödumist maakonna kultuurirahva jaoks püha paiga, Järvamaa kultuurihiie asutamisest.

Järvamaa Kultuurihiie rajamise idee pärineb toonastelt kultuurijuhtidelt Aivo Prüsselilt ja Inge Mihkelsaarelt, kes tahtsid koos keskkonnosakonna juhataja Kalev Aunaga eriliselt meeles pidada äsja asutatud kultuuripreemiate laureaate.
“Lootus oli, et neid kultuuripreemiaid antakse välja aastakümneid. Vargamäe on ju väga väärikas kultuuritraditsioonidega piirkond Järvamaal ja selles mõttes koht jumala õige,” lausus idee algataja Kalev Aun.
20 aasta jooksul on Järvamaal välja antud 105 kultuuripreemiat, kultuurihiide on istutatud 99 puud. 18 aastat tagasi loomingulise tegevuse eest preemia saanud Tiia Tamm oli tänagi oma puud imetlemas. Loe edasi: Järvamaa kultuurihiis sai 20 aastat vanaks

Kas Tõrva Loitsu külastasid UFOd?

Neli Tõrva Loitsu külastajat märkas pärast kontsertetenduse lõppu taevas seletamatut valgusmängu, mis andis alust kahtluseks, kas pole ehk tegu maavälise nähtusega.

,,Korraga märkasime, et meid jälgis neli helendavat laiku. Need ei olnud ruumilised” ,kirjeldas Puka vallast Soontagalt pärit proua. Tema sõnade järgi olid laigud ümmargused, umbes meetrise läbimõõduga, mitte just selgepiirilised. ,,Nad olid tähistaeva ja alumiste pilvede vahel. Vahel oli näha, et nad olid pilvest pealpool – siis muutus helendus tuhmimaks”.

Naiste esmane mõte oli, et ehk on laikude ilmumine taevasse seotud Tõrva Loitsuga, kus kasutati valgusefekte tekitavaid prožektoreid.

Kui üks tema kaaslannadest kõrvaltänavasse keeras, kadunud ka üks laiguke ära. ,,Meid oli kolm naist ja kolm laiku järgnes meile,” jätkas proua ja tõdes, et paraku polnud neil kaasas telefoni ega fotoaparaati, millega nähtust jäädvustada.

Mis edasi sai ja kuidas kommenteerivad nähtut ufoloog Igor Volke, astronoomiahuviline ja portaali Skeptik.ee eestvedaja Martin Vällik ning Tõrva abilinnapea ning Loitsu üks korraldajaid Maido Ruusmann.

http://www.valgamaalane.ee/943368/kas-torva-loitsu-kulastasid-ufod/

President Ilves tänas Haapsalus kodukaunistajaid

 

 

Pühapäeval,19.augustil, andis president Toomas Hendrik Ilves Haapsalu kultuurikeskuses ligi sajale kauni kodu konkursi võitjale üle aukirjad ja korraldas neile kultuurikeskuse kohvikus vastuvõtu.

Kauni kodu konkursil autasustati 51 kodu üle Eesti. Kuigi kauneid kodusid on Eestis palju rohkem, pääses igast maakonnast ja neljast suuremast linnast auhinnatute sekka neli kodu, selgitas Eesti Kodukaunistamise Ühenduse eestseisuse esimees Arvi Altmäe. Kokku oli auhinnasaajaid aga 81, sest peale kodude oli tunnustatute seas veel kaks kortermaja, kolm omavalitsust, neli lasteaeda, kaks küla, neli ühiskondlikku hoonet jt.

Kuni kodu konkursi võitjad läksid presidendilt aukirja vastu võtma terve perega, nii et presidendi kätt said suruda ka päris väikesed poisid ja tüdrukud. Oma inimestele oli tulnud kaasa elama ka maavanemaid jt omakandi inimesi. Kaugemalt tuldi lausa bussidega ja kultuurimaja sai rahvast pilgeni täis.

„Suur tänu südamega tehtud töö eest,“ ütles president Ilves oma kõnes. Ta lisas, et kodukaunistamine on terve pere ja kogukonna ühistegevus.

„Kodu korda tehes olete korda teinud ka oma kodukoha,“ ütles president Ilves. „Korratuse vastu saame ise tehes, mitte teisi kritiseerides.“

President üles oma kõnes veel, et omavalitsused peaksid rohkem kuulda võtma oma inimeste soove ja arvamusi, et kodukoht oleks elamisväärne.

Külalisi tervitanud Haapsalu linnapea Urmas Sukles aga tunnistas siiralt, et kodu rajamine ja hoidmine on raske töö: „Tean, mida tähendab, kui muru on jälle kõrgeks kasvanud.“

Läänemaalt said presidendilt autasu Siim Saarevälja kodu Haapsalus, Piret ja Tarmo Veepalu Lihulast, Elje ja Olev Erit Tusarist Nõva vallas ja Imbi ning Kustav Vilba Virtsust. Loe edasi: President Ilves tänas Haapsalus kodukaunistajaid

Veel on kolm vaba kohta Varangu talgutele, mis algavad juba ülehomme

Käpaliste talgud toimuvad Varangul 16. – 19. augustini.See on uus ja põnev kant ELFi talgumenüüs. Uurime, mis moodi on seotud käpalised, järvekriit ja Eduard Viiralt.
Varangu talgutele saab Tartu poolt ELFi bussiga ja Tallinna suunalt rongiga. Teistele on kogunemine Väike-Maarjas.
Talgujuhid: ELFi vabatahtlik Kristo Pärn ja vabatahtlik Prantsusmaalt Laurie Khorchi.
Kõik on kirjas siin: http://talgud.ee/talgud/2012/varangu
Ühtlasi anname teada, et ELFi peakontor Tartus on kolinud ja asub nüüd aadressil Lai 29, Tartu.
Tarmo Tüür
SA Eestimaa Looduse Fond

Osale talgutel Piusa harivesiliku elupaigas!

Põlvamaa Ökofestivali raames toimuvad 17. augustil talgud Piusa harivesiliku elupaigas.
Talgut juhendavad spetsialistid Keskkonnaametist ja RMK-st.
Talgute eesmärk on tagada harivesilikule sobiva elupaiga olemasolu. Tööde käigus puhastatakse kudemisveekogu pilliroost ja selle ümbrus võsast. Võsa ja pilliroog põletatakse. Lisaks praktilisele talgutööle jagab Keskkonnaamet teadmisi harivesiliku arvukuse vähenemise põhjustest ning sellest, kuidas me tiigi või veesilma omanikuna saame harivesilikku ja ka teisi kahepaikseid toetada.
Osalemine tasuta! Registreeri ennast siin https://docs.google.com/spreadsheet/viewform?formkey=dDV1UWVHaW9oWENOVjhEY1JLSTVDZHc6MA.
Koguneme kell 10 Piusa koobaste külastuskeskuse ees parklas. Talgud toimuvad Piusa harivesiliku püsielupaigas (vana karjäär), Piusa küla, Orava vald, Põlvamaa.
Talgulistele olemas töövahendid, kindad ja talgupuder.
Harivesilik (Triturus cristatus) on üle 14 cm pikk, tume, sisalikku meenutav kahepaikne. Harivesilik on veega väga tihedalt seotud kahepaikne. Ta eelistab väikesi järvi, metsakraave, küla- ja saunatiike, kopra üleujutusalasid ning karjääriveekogusid. Veekogu suhtes on harivesilik üsna nõudlik: talle sobivad puhta, selge veega, vähemalt osaliselt päikesepaistelised, madalat kasvu veetaimedega (vesimünt, penikeel) ning kaladeta väikeveekogud.
Lisainfo: Mari Kala, keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, tel. 799 0914, mob. 5304 7565, mari.kala@keskkonnaamet.ee