kultuur

19. Võru folkloorifestivali alguseni on jäänud loetud tunnid

Võru folkloorifestival “Teljed” toimub 11.- 15. juulini. Seekordne, juba 19. festival toob kohale tantsu- ja rahvamuusikarühmad Nepaalist kuni Puerto Riconi. Sõbralikult segunevad kaugelt tulijad kohalike ja lähemalt tulijatega, andes koos enam kui 40 kontserdi eri paikades Võrus ja ka mujal Võrumaal.

Esimest korda on Eesti suurimal iga-aastasel rahvatantsutraditsiooni kandval rahvusvahelisel festivalil õigus tõmmata üles kõige autoriteetsema ülemaailmse folkloorifestivalide organisatsiooni, UNESCO juures tegutseva CIOFFi lipp.

Kollased labajalatantsu jäljed Võru tänavatel juhivad linna keskväljakult Kandle aeda, kus linna läbiva osalejate rongkäigu järel astub täna õhtul suurel avakontserdil lisaks kõigile oodatud külalisrühmadele üles teadaolevalt maailma esimene vokiorkester. Õhtu lõpeb simmaniga, kus kõik saavad õppida osalevate maade rahvatantse originaaleeskujude järgi.

Läbi kõigi festivalipäevade neljapäevast pühapäevani on linna keskväljakul kõigi võrukate ja linna külaliste jaoks festivali käsitöö- ja kunstilaat ning toimuvad vabalava kontserdid. Loomulikult toimub taas legendaarne võistumängimine Teppo tüüpi lõõtsadel, tänavatants ja õhtulaulud Tamula ääres ning palju muud huvitavat.

Urvastõ kerik sai 600. aastapääväs vaiba

Hainakuu edimädsel nädälivaihtusõl õnnist’ pääpiiskop Põdra Andres sisse Urvastõ kerigu vahtsõ põrmandurõiva, mille kudi uma nuka käsitüümeistri Kroonmäe Karmen. Tuu oll’ Urvastõ kihklunna kolmõ valla, Urvastõ, Antsla ja Sõmmõrpalo kingitüs kerikulõ. Tukõ saadi ka Kultuurkapitalist ja inemiisi käest.

Tuu ei olõ harilik asi, et üts nuur naanõ latsi, kodo, kooli ja tüü kõrvalt säändse suurõ kudamisõ hindäle kaala pääle võtt.

«Tuu oll’ mu äi, Kroonmäe Aivar, kes mullõ tuu mõttõ päähä pandsõ. Ja mullõ nakas’ tuu kõrraga väega miildümä. Äi om ka Urvastõ kerigu nõvvukogun. Et ma opi Olustveren rahvuslikku tekstiili, sis sobisi tuu kerigu põrmandurõiva kudaminõ häste ka mu lõputüüs. Oppaja olliva ka väega ähinän, et kuimuudu ma tuu tüüga nakkama saa,» kõnõl’ Karmen.

Edimält, ku Urvastõ keriguopõtaja Salumetsa Üllariga kõnõldi, sis oll’ timä arvaminõ, et võissi kuta Urvastõ ündrigutriipu, a Karmen arvas’ jälki, et tuu ei olõ nii põnnõv ja ei ütle inemiisile midägi. Tä tahtsõ õks as’a keerolidsõmbas aia ja kudi rõiva sisse Urvastõ vüükirä, õkva säändse mustri, midä muial kongi ei olõ.

«Esihindäst oll’ tuu kõva tüü,» naard’ Karmen. «A periselt om mul väega hää miil, et ma seod põrmandurõivast tei. Tuu oll’ mullõ suur au. Ma olõ andnu hindäst sada protsõnti. Taa põrmandurõiva seen om nii pall’o mu hindä elun sündünüt, tundit, et tuud om õkva lust miilde tulõta. Ja õga tagasilüük (kül matõrjaali otsminõ, tarvikidõ uutminõ, tervüsehädä) põrmandurõiva kudamisõ man andsõ viil rohkõmb jõudu ja tahtmist tüü häste är tetä.»

Kudaminõ es olõ Karmeni jutu perrä kerge. Vaip om 1,37 miitret lagja ja 21 miitret pikk, tuud istõn ei tii, kõik tull’ pistüjalgu pääl piili takan kuta. «Mõnikõrd poolõ üüni, tõnõkõrd kell neli hummogu inne tüüleminekit, nii ma tedä tei,» tulõt’ Karmen miilde.

«A ma esi olõ rahul. Mõni või ju arvada, et om pall’u kirriv, a sääne tä tull’. Perämäne Urvastõ kerigu põrmandurõivas om umbõs nelikümmend aastat vana, ma arva, et mu uma võissi kah niikavva vasta pitä,» arvas’ Kroonmäe Karmen.

Kudamisõ aigu tull’ Karmenile ka egäsugutsit häid mõttit, midä kõkkõ ja kuimuudu võissi viil tetä. Pinke pääle võissi kuta säändse pikä triibulidsõ rõiva, kon talvõl istu saasi. Altarikattõ võissi kah vahtsõ tetä…

Kuulmetsa Heli

Klassikaline muusika jõuab Pärnu kohvikutesse

Tänavune Pärnu Muusikafestival Järvi Akadeemia on sõbraks saanud nii mõnegi toreda Pärnu kohvikuga. Seepärast pole põhjust imestada, kui Passion Café´s, Rannahotellis, kohvikus Supelsaksad, Ammende Villas ja Punase torni veinibaaris mängitakse oma külastajatele taustaks klassikalist muusikat.

Pärnu Muusikafestivaliga koostöös mängib viis Pärnu kohvikut perioodil 16.-23.07 klassikalist muusikat. See on Eestis teadaolevalt esimene selletaoline koostöö kontserdikorraldaja ning kohvikupidajate vahel. Taustaks mängitavate lugude ampluaa ulatub tõsisematest teostest filmimuusika ning popmuusika seadeteni.

Pärnu Muusikafestivali kohvikud on turvalised paigad end positiivse energiaga laadimiseks, sest on teada, et klassikaline muusika peletab pätte ja tagab korra. Just sellisele järeldusele jõuti näiteks ka Londoni Metroo juhtkonnas. Nende avaldatud raport näitas, kuidas nendes metroojaamades, kus kõlaritest voogas Mozarti, Händeli, Mussorgski ja Vivaldi muusikat, vähenes aasta vältel kuritegevus ja huligaansus. Mõne näitaja osas koguni kolmandiku võrra.

Kõik eelpool nimetatud kohvikud loovad head tingimused festivalimeeleoludele ümber lülitamiseks. Näiteks rannarajoonis, ühes väiksemat sorti puumajakases Supeluse ja Karusselli tänava nurgal asub pärnakate meelispaik – imearmas kohvik nimega Supelsaksad. Koht avatakse juba kell 8 hommikul, mistõttu on see eriti sobiv just neile, kes tahaksid külastada festivali hommikusi filmiseansse algusega kell 9.30, kuid enne seda tassikese kohvi juua.

Samuti on kõikides kohvikutes võimalik lehitseda täna trükist ilmunud Pärnu Muusikafestival Järvi Akadeemia esimest ajalehte Helikiri, kus on kirjas kogu festivali programm, kontsertide tutvustus ning nii mõndagi muud huvitavat.

Keskkonnaamet ei andnud Kaali järvekontserdile luba

Aasta alguses palju kära tekitanud kaitsealuste liikide ohtuseadmine ja väljastatud tingimuste täitmatajätmine Kaali järvekontsertide korraldamisel viis selleni, et selleaastaseks kontserdiks keskkonnaamet luba ei andnud.
Kontserdi korraldajad on ürituse siiski juba välja reklaaminud. Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni direktor Kaja Lotman ütles Saarte Häälele, et keeldumise põhjuseks said ebapiisavad selgitused taotluses.

“Taotluses ei olnud esitatud piisavalt teavet kontserdi turvaliseks korraldamiseks Kaali kraatris nii, et kontserdi toimumise ajal oleks välistatud kaitsealuste liikide kahjustamine,” märkis Lotman ning lisas, et korraldaja võib esitada uue taotluse, kui suudab seatud tingimused paremini täita. Loe edasi: Keskkonnaamet ei andnud Kaali järvekontserdile luba

Põltsamaal saab laulda koos Gerli Padariga ja sõita Piilupardi-rongiga

Laupäeval 6. juulil toimuva Põltsamaa Linna- ja Lossipäeva raames saab Põltsamaa lossihoovis teoks muusikasündmus Ühislaulmine 2013.

Sel päeval on Põltsamaal avatud ka mitmed õuekohvikud ja esmakordselt saab selles linnas sõita Piilupardi rongiga.

Ühislaulmise peakorraldaja Põltsamaa Kultuurikeskuse direktori Irja Targama sõnul laulavad Ühislaulmisel koorid ja ansamblid, kokku paarsada lauljat üle Jõgevamaa “Laule lauldakse Põltsamaa Linnaorkestri saatel, dirigentideks Urmas Mägi ja Merle Nisu, kes on valinud ka repertuaari. Lauldakse kolmes grupis – eesti- ja välismaa päritolu ning rahvalikke laule. Eestlauljaks on muusik Gerli Padar, ” ütles Targama „Jõgevamaa Laulupidu sel aastal ei toimu, seega otsisime kooridele väljundit. Laulud on tuntud, mistõttu ei vaja need eraldi ettevalmistust ja kodus sõnade õppimist.“ lisas ta.

Laupäeval sõidab Põltsamaal esmakordselt ka vedurist ja vagunist koosnev Piilupardi-rong, mis võtab reisjaid peale lossihoovi parklast ja sõidutab roosiaeda. “Rong, mida juhib Piilupart sõidutab reisjaid Põltsamaa roosiaeda. Teepeal peatutakse aga ka suvekohvikutes, mida linnapäevadel avatakse seitsmeteistkümnes Põltsamaa õues, ” ütles Targama, kelle sõnul sõidab rong niikaua kui jätkub reisjaid.

“Plaanitsen rongisõitu proovima minna koos linnavolikogu esimees Margi Einaga,” ütles Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots. “Piilupardi-rong sobib meie linna üsna hästi, sest Põltsamaa jõel elav ka rohkesti parte. Teise Maailmasõja eelses Eestis – kolmekümendatel aastatel kavatseti aga Põltsamaale ehtne raudtee ehitada. Paraku jäi majanduslikel põhjustel ettevõtmine pooleli,” ütles omavalitsusjuht.

Põltsamaa Linna ja Lossipäeva korraldab Põltsamaa Kultuurikeskus ja sündmust toetavad Eesti Kultuurkapital, Jõgevamaa Omavalitsuste Liit ja Rahvakultuuri Keskus.

Jaan Lukas

Üle-eestiline koolinoorte kunstinäitus tähistab kultuuripärandi aastat

„TRADITSIOONILISED ROOKATUSED” HELERIN LEEMETS (14), JOOSEP BORK (14) Lihula muusika- ja kunstikool, juhendaja Ivi Talzi.

Tallinnas on avatud üle-eestiline koolinoorte uurimistöödel põhinev kunstinäitus “Elav, põnev ja kirev vaimne kultuuripärand”, mis võtab kokku õpilaste ja õpetajate viimase poole aasta töö oma kodu või kodukandi kultuuripärandiga.

Projekti koordinaatori Elle Lepiku sõnul on näituse eesmärgiks tõsta noorte teadlikkust nende endi vaimsest kultuuripärandist ja arendada seeläbi loomingulist mõtlemist. “Näiteks uurivad ja kujutavad Orissaare gümnaasiumi õpilased oma töös ö-häälikut kui saarlaste vaimset kultuuripärandit, aga Viljandi gümnaasiumi õpilase Elisabeth Toomi töö jutustab sellest, millist rolli on tema pere liikmete elus mänginud mootorrattad,” tõi Lepik näiteid. Näitusega tähistatakse kultuuripärandi aastat ja UNESCO kunstihariduse nädalat.

„LEHMALÜPS NIIDI TALUS” KAAREL NIIT (16), KERTU LEHTSAAR (16) Emmaste põhikool, juhendaja Eila Tõnisson.

Vaimne kultuuripärand ehk elav kultuuripärand tähendab selliseid teadmisi, oskusi, kombeid ja tavasid, mida on antud edasi põlvest põlve ning mis on kogukonna jaoks tähtsad ka praegu.

Projekt algas detsembris kunstiõpetajate koolitusega, millele järgnes töö koolides – õpilased uurisid oma kodukandi vaimset kultuuripärandit ning lõid tulemuste põhjal kunstitöö kontseptsiooni ja kavandi. Peeti ettekande päevi ja korraldati näitusi. Üle-eestilisele näitusele valis iga kool ühe töö.

23. juulini saab näitust külastada Tallinnas Eksperimentaalgaleriis (Vabaduse väljaku

tunnelis) ja galeriis Aatrium (Tallinna Ärikeskuse sisehoovis).

Puuetega inimesed lustivad Viljandis XVIII vabariiklikul kultuurifestivalil

Pildil hetk puuetega inimeste kultuurifestivali avamiselt Viljandis.

Eile algas ja täna jätkub üle-eestiline puuetega inimeste kultuurifestival Viljandis Sakala keskuses. Juba traditsiooniks saanud festivali korraldab Eesti Puuetega Inimeste Koda koostöös Viljandi Puuetega Inimeste Nõukoja ja Viljandi invateatriga Karlanda.

Festival avati eile, 15. juunil. Festivali avamisel kõnelesid Viljandi maavanem Lembit Kruuse ja maavalitsuse puuetega inimeste spetsialist Doris Nagel. ”Igasugune koostöö saab edukalt toimuda vaid siis, kui on hingest rääkijaid ja südamest kuuljaid,” õhutas Kruuse puuetega inimesi ja nende hooldajaid enam teadvustama ühiskonnale võimalusi, mis märkamatuks jäävad.

Festivalile tuli üle Eesti rohkelt üksikesinejaid ja taidluskollektiive. Avamise ajaks oli kohale jõudnud ligikaudu 80 inimest.

Tiina Pihlak

Lehti Kostabi juubeli tähistamine flamenco-ja mustlastantsuga

Kontsert „Sa näed minu südame taha” toimub Kumu auditooriumis täna, 16.juunil kell 17.

Lehti Kostabi on nimi, mis on tuntud Eesti flamenco- ja mustlastantsu ringkonnas. Tänu Lehtile on mustlas-ja flamencotants ning mustlaslaul jõudnud paljude eestimaalaste südametesse.

Mustlasi sageli peljatakse, vahel on raske seda rahvust mõista. Samas mustlaskultuur lummab paljusid. Mustlasmuusika ja –tants toob aga eestlastest, välja tule, mis meie sees peidus on. Lehti Kostabi on loonud palju mustlas- ja flamecotantse. Iganädalaselt õpetab Lehti flamenco- ja mustlastantsu Tallinnas Kodulinna Majas, kus koguneb tema juhendatav tantsurühm Airoso. Lisaks õpetab Lehti Peeteli kiriku juures sealseid raskustesse sattunud lapsi. Lehti tantsutunnid ja hooajalised kursused teevad eriliseks seal valitsev hingus – ehedus, mustlaslik kirg, muusika ja tantsu läbitunnetamine. Lehti ei anna edasi vaid tantsu koreograafiat, vaid ta õpetab seda muusikat ja tantsu mõistma, annab aimu ka mustlaskeelest ja -hingest.

Lehti Kostabi 60.juubelikontserdil esinevad tema sõbrad ja õpilased nii Eestist kui Soomest.

Saaremaa ooperipäevadel esineb maailmakuulus Gruusia bass Paata Burchuladze

Paljudest Gruusia silmapaistvatest ooperilauljatest on kõige suurema rahvusvahelise karjääri teinud bass Paata Burchuladze. Pärast mitmeid edukaid konkursse on ta välja jõudnud maailma olulisematele ooperilavadele, nagu Metropolitan Opera, Milano La Scala, Covent Garden, Viini Riigiooper jne. Aastal 1987 kutsus dirigent Herbert von Karajan Burchuladze esinema Salzburgi muusikafestivalile.

„Aastal 1988 õnnestus mul Burchuladzet kuulata Pariisis Boriss Godunovi festivalil, kus ta laulis nimirolli. Täna on Paata Burchuladze parimas küpsuses oma hääleklassis ning see on suur rõõm ja au Eesti ooperisõpradele, et saame teda kuulata Saaremaa ooperipäevadel Verdi “Attila” nimirollis, mis annab täiusliku ülevaate tema vokaalsetest ja lavalisest võimekusest,“ lausus Saaremaa ooperipäevade kunstiline juht Arne Mikk.

Juba kuuendat aastat toimuvad ooperipäevad esitlevad sel aastal kolme Gruusia ooperiteatrit: Bathumi ooperi- ja balletiteater, Khuthaisi Balantšivadze-nimeline ooperi- ja balletiteater, Thbilisi Paliašvili-nimeline rahvuslik ooperi- ja balletiteater.

Palmse pargis avati Veljo Ranniku mälestuspink

Pink Palmse pargis. Foto: virumaateataja.ee

Veljo Ranniku abikaasa Taimi Tulva eestvõttel paigaldas Keskkonnaministeerium oma pikaaegsele kolleegile ja legendaarsele looduskaitsjale Palmse parki mälestustahvliga pingi.

Veljo Ranniku (1934–2012) on praeguse looduskaitsesüsteemi looja ning Lahemaa rahvuspargi rajaja. Oma töös pühendus ta Eesti maastikele – mõisasüdamete ja parkide uurimisele, kaitsealade loomisele, ranna- ja kaldakaitseseaduse ning igameheõiguse põhimõtete sõnastamisele.

Pikka aega oli tema tööks loodust muutvate projektide ja planeeringute läbivaatamine, kujundades sel viisil Eesti maastikke. Samuti on ta tuntud Eesti looduse ja kultuuriloo tutvustajana, nii matkajuhina kui raadio- ja telesaadete kaudu. Ranniku on Eesti Muinsuskaitse Seltsi ja Eesti Looduskaitse Seltsi asutajaid.

Veljo Rannikule on omistatud Eerik Kumari looduskaitsepreemia ja Valgetähe teenetemärgi V klass.

Berit-Helena Lamp

Tartu ülikooli uus vabade kunstide professor on Arvo Pärt

2013/2014. õppeaastal asub Tartu ülikooli vabade kunstide professori ametisse maailmakuulus helilooja Arvo Pärt. Sellest tulenevalt toimub Tartu ülikoolis seminaride sari ”Sõna ja muusika”, mille peamine läbiviija on Eesti muusika- ja teatriakadeemia professor Toomas Siitan.

„Arvo Pärdi loomingu mõtestamine filosoofilises, teoloogilises, kultuuriloolises ning reaalteaduslikus kontekstis avardab üliõpilaste silmaringi ja on kogu ülikoolile väga rikastav ning huvitav väljakutse,” põhjendab Tartu ülikooli filosoofiateaduskonna dekaan professor Margit Sutrop teaduskonna valikut.

Arvo Pärt on nimetatud kümne ülikooli audoktoriks, talle on määratud hulk autasusid, aunimetusi ja preemiaid, nende seas väga kõrgelt hinnatud Lėonie Sonningi muusikapreemia (2008), Istanbuli rahvusvahelise muusikafestivali elutööpreemia (2010), Baltimaade kuvandi rikastamise auhind (2010) ja Konrad Adenaueri fondi tunnustus (2011). 2011. aastal nimetati Pärt Paavst Benedictus XVI kultuurinõukogu liikmeks ning valiti Eesti teaduste akadeemia akadeemikuks.

Vabade kunstide kutsutud professori ametikoht on TÜ filosoofiateaduskonnas loodud ülikooli liikmeskonna vaimsuse ja loovuse mitmekülgseks arendamiseks. Vabade kunstide professori nimetab rektor ametisse üheks akadeemiliseks aastaks. Alates 1993. aastast on TÜ vabade kunstide professori ametit pidanud teiste hulgas Hando Runnel, Jüri Arrak, Jaan Kross, Elmo Nüganen, Vello Salo, Sirje Helme, heliloojatest Veljo Tormis ja Helena Tulve.

Virge Tamme

Ahjukütet ei plaanita keelata

Eelmisel nädalal Brüsselis toimunud konverentsil Green Week arutati erinevaid võimalusi õhukvaliteedi hoidmiseks, mille keskmeks ei olnud kitsalt ahjukütte keelustamine, vaid õhukvaliteet laiemalt.

Eestis on ahjude ja sauna kütmine osa kodusest kultuurist. Viimasel kahel päeval on Eesti meedias levinud info ahjukütte keelustamise kohta, kuid seda ei plaanita keelata.

Õhukvaliteedi seisukohalt on parem see, kui kodustes ahjudes kasutada kuiva puitu. Niiske puidu kasutamisel tekib märkimisväärselt rohkem saasteaineid ning põlemisprotsess ei ole täielik. Lisaks läheb osa soojusest raisku – see kulub puidus oleva niiskuse kuivatamisele.

Kindlasti ei tohiks kodustes ahjudes põletada pakendeid, kilet, plasti või muid jäätmeid, sest selliste materjalide põlemisel võivad tekkida mitmesugused püsivad saasteained, mis võivad olla ohtlikud.

Berit-Helena Lamp

Eesti suurim lõõtspillipidu Harmoonika tuleb taas

Eesti suurim lõõtspillipidu HARMOONIKA tuleb sel aastal taas! heinakuu sumedal suveõhtul kõlab Eesti ühes kaunimas kontserdipaigas Põlva Intsikurmus südameid liigutav lõõtspillimuusika, laulab armastatud suvelaulik Gerli Padar, sekka kostub siidist kandlemängu. Kuulda saab ka põnevaid pillikooslusi, lavale tuleb ainulaadne suur lõõtspilliorkester ning suvesüdame hurmav õhtu lõpeb jalakeerutusega mändide all.

Lõõtsamängijad astuvad Intsikurmu lavale 20. juulil 2013 kell 18. Loe edasi: Eesti suurim lõõtspillipidu Harmoonika tuleb taas

Võrumaa muuseum soovib areneda kultuurikojaks

Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi filiaal Võrumaa muuseum soovib areneda Vana Võrumaa kultuurikojaks, mis pakub aktiivset tegevust ja heal tasemel kultuuriüritusi. Hoones plaanitakse uuendada püsiväljapanekut, eksponeerida kunsti- ja disaininäitusi ning korraldada koolitusi ja õpitube.

Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum otsib kontakti kultuuriinimestega (teater, muusika, filmikunst, kunst, arhitektuur, kirjandus, rahvakultuur jne), kes on pärit Vanalt Võrumaalt või sellega seotud. Muuseum soovib oma arhiivis luua nii öelda kultuurikataloogi, kus on kirjas kultuuriinimeste tegevusalad ja kontaktid koostööks. Lisaks on oodatud teave inimeste kohta, keda enam meie seas pole, kuid kes on ajalooliselt Võrumaalt pärit või sellega köidetuna kultuuri valdkonnas tegevad olnud.

Ajalooline Võrumaa koosneb kaheksast kihelkonnast: Karula, Hargla, Urvaste, Rõuge, Kanepi, Põlva, Räpina ja Vastseliina. Ajalooline Võrumaa hõlmab praegust Võru, Põlva, Valga ja Tartu maakonda.

Info on oodatud elektronposti aadressile Jana Huul jana@vorumuuseum.ee

Kevadpealinn Türi kutsub festivalile

6.-9. juunil kutsub Eestimaa kevadpealinn Türi kõiki kultuuri- ja loodushuvilisi endale külla.

Ajal, mil ringi uitavad õitsvad tuuled ja õhk on tulvil sireliõite uimastavat lõhna, toimub kevadpealinnas traditsiooniks saanud Türi Kevadfestival.

„Türi festival polegi (õnneks) nagu muusikafestival. Pigem on see mitmekülgse inimese sisukas päevade veetmise vorm,“ on öelnud kriitik Heili Vaus-Tamm ajakirjas „Muusika“ Kevadfestivali kohta.

Ainulaadses formaadis sündmus, mille patrooniks on Fred Jüssi, leiab aset juba seitsmendat korda ning kostitab juunikuu teisel nädalalõpul oma külalisi kontsertide, näituse, etenduse, loengute ja loodusmatkaga, sedakorda egiidi „õitsvad tuuled“ all.

Türi kultuurimajas, Püha Martini kirikus ja Türi Põhikooli algklasside majas resideeruval Kevadfestivali muusikalise osa eest hoolitsevad järgemööda ansamblid Vox Clamantis ja Weekend Guitar Trio, klavessiiniduo Reinut Tepp-Irén Lill, flötist Tarmo Johannes, paaniflöödimängija Matthias Schlubeck (Saksamaa) ning pianist Alexander Puliaev (Saksamaa).

Teatrisõprade rõõmuks mängivad festivali avaõhtul Theatrumi näitlejad Marius Peterson ning Ott Aardam J. Fosse etenduses „Ma olen tuul“, mille on lavastanud Lembit Peterson. Reedel ja laupäeval on publik oodatud Raadio Ööülikooli salvestustele, kus Jaan Tätte ja Mikk Sarv arutlevad tuule ja vaimu teemadel. Pühapäeva varahommikul kutsub matkajuht Kaarel Aruoja huvilisi Türi voorestikuga tutvuma. Läbi tasub astuda ka Janne Põlluaasa loodusfotode näituselt Türi Kultuurimaja klaassaalis.

Piletid on saadaval tund enne algust kohapeal ning Piletilevis. Täpsema info ürituste toimumise kohta leiab veebilehelt kevadfestival.tyri.ee ja facebooki lehelt VII Türi Kevadfestival.

Päästeliit korraldab kultuuripärandi aasta raames vanade päästealaste fotode ja filmide kogumise kampaania

Päästeliit korraldab kultuuripärandi aasta raames vanade päästealaste fotode ja filmide kogumise kampaania, mille eesmärgiks on säilitada tulevastele põlvedele fotodel ja filmilindil jäädvustatud mälestus vabatahtlike päästjate tegevusest nii sõjaeelsel, kui ka sõjajärgsel perioodil.

Koostöös Rannarahva Muuseumi ja Eesti Tuletõrjemuuseumiga tahetakse kokku koguda fotod ja muud salvestised vabatahtlikest pritsimeestest, merepäästejaamadest,-paatidest ja nende vabatahtlikest meeskondadest. Oodatud on pildid vabatahtliku päästega seotud naisseltsidest, puhkpilliorkestritest ja karskusliikumisest. Samuti ülesvõtted nõukogude võimu aegsest vabatahtlikust ja sõjaväestatud tuletõrjest. Kogutud materjal esitatakse ja säilitatakse Eesti Tuletõrjemuuseumis. Merepäästejaamu ja merepäästet puudutav osa antakse üle Rannarahva Muuseumile.

Koopiad fotodest saatke palun aadressil Päästeliit Lõõtsa 4 Tallinn 11415. Elektroonilisel kujul olemasolev materjal saatke meiliaadressil kaido@paasteliit.ee Tekkivatele küsimustele saab vastuse Päästeliidu tegevjuhilt Kaido Taberlandilt telefonil 522 7987.

Ants Raava

Corelli Music: Eesti mõisad 2013 ja Hea Tahte leping

Esmaspäeval, 27. mail kell 13 kirjutatakse Lasila mõisas Lääne-Virumaal allkirjad kolmepoolsele Hea Tahte Koostöölepingule kontserdiagentuuri Corelli Music pikima ajalooga, sel suvel 15. toimumisaastat tähistava heategeva kontserdisarja “Eesti mõisad 2013” ideede õnnestumiseks. Sel aastal toetab sari veebruaris 2013 asutatud Lasila mõisakooli klaverifondi. Uue klaveri muretsemiseks mõisasaali on koostööks jõud ühendanud Lasila Põhikool, Rakvere Vallavalitsus ja Corelli Music, keda esindavad kooli direktor Katrin Murakas, vallavanem Aivar Aruja ning kontserdiagentuuri kunstiline juht Mail Sildos. Lepingu pooled on võtnud endale heast tahtest kohustused lootuses ja usus, et üheskoos tegutsedes kasvavad väikestest asjadest suured.

“Eesti mõisad 2013” kontserdid on 19. juunil Atla mõisas ning 25.-28. juulini Kõltsu, Eivere, Räpina ja Lasila mõisates. Juunis esineb võluv prantslannast klavessiinitar Elisabeth Joyé, koostöös Eesti Klavessiinisõprade Tsunftiga ning juulis kontratenor Ka Bo Chan koos barokkansambliga Corelli Consort, kõiki mõisaid tutvustab Jüri Kuuskemaa. Sari pakub selle suve viie mõisakontserdi publikule ja kõigile metseenihingega inimestele, kultuuriteadlikele sponsoritele ja toetajatele võimaluse anda oma panus Lasila mõisakooli klaverifondi.

Hea Tahte Koostöölepingu peamine eesmärk on koguda raha Lasila Põhikoolile vajaliku uue klaveri muretsemiseks, et asendada mõisakooli saalis olev vana klaver uuega veel sellel aastal. Uus klaver mõisakooli saalis parandab oluliselt õpilaste hariduse kvaliteeti ja pakub edaspidiseks võimaluse ka ümbruskonna elanikele nautida tipptasemel kontserte mõisasaalis aastaringselt. Vähemtähtis pole ka asjaolu, et korralik klaver mõisakoolis annab palju juurde ka ajaloolise mõisa saali kaunile interjöörile. Loe edasi: Corelli Music: Eesti mõisad 2013 ja Hea Tahte leping

Pärandiralli kaksiketapp tuuritab Vastseliinast Põltsamaale

Pärandiralli väljasõidud sellel laupäeval ja pühapäeval kutsuvad kultuuripärandi-huvilisi esmalt Vastseliina piiskopilinnusesse muuseumiööd pidama ning kohe järgmisel päeval Põltsamaa lossiga uuesti tuttavaks saama. Laupäevase etapi teeb ebatavaliseks see, et muuseumiööle kohaselt on pärandiralli päeva asemel seekord tegu hoopis ööga, Põltsamaal aga tuleb lähema vaatluse alla ajalooliste teede kujunemine ja muuseumide köögipool.

Pärandiralli eestvedaja Elo Lutsepp sõnul võeti kaks retke järjest ette partnerite soovil: “Iga pärandiralli väljasõidu paneme kokku
koostöös kohalike korraldajatega – ja kui meid ikka just nimelt muuseumiööks külla kutsutakse, siis tuleb ka öine etapp ette võtta. Vastseliina sündmuse puhul on eriti hea meel ka selle üle, et kaasa sai tulla pärandisaadik Lauri Õunapuu – tänu temale räägime pärandiralli väljasõidul esimest korda regi- ja rahvalaulust.

Laupäeva õhtul Vastseliinas on esimest korda pärandiralli kavas ka loeng arheoloogiasõpradele: Ingmar Noorlaid räägib Võrumaa põnevast arheoloogiapärandist. Juba kogenud pärandirallitajatest on Vastseliinas kaasas nii Heiki Pärdi kui Jürgen Kusmin, nendega tuleb juttu Eesti ja Seto piirialade omapärasest ehituspärandist ning Võrumaa pärandkultuurist.

Pühapäeval on Põltsamaa lossis päevakorral pärandi kogumine ja säilitamine – olgu siis muuseumis või kogukonnas, juttu tuleb ka vanast teedevõrgust Põltsamaa ümbruses ning piirkonna pärandkultuurist. Uueks teemaks pärandiralli kavas on muuseumitöö köögipoolega tutvumine. Eesti Rahva Muuseumi giidid korraldavad õpitoa, kus mõne osalejal kaasas oleva eseme kirjelduse kaudu õpime tabama meid ümbritsevate asjade kultuurilist väärtust. Lahti räägitakse ka see, mida tänapäevase kultuuripärandi kogumine, uurimine ja säilitamine üldse tähendab – kuidas otsustada, mida
tasub alles hoida.

Täpsem info pärandiralli koordinaatorilt, Elo Lutsepalt (53444769, elo@evm.ee). Kõige värskem info sündmuste kohta Facebookis. Pärandiralli on läbi kultuuripärandi aasta toimuv sündmustesari, järgminerallipäev toimub 25. mail Saueaugu Teatritalus ja keskendub taluarhitektuurile. Lähemalt Pärandiralli kohta:

www.parandiaasta.ee/ralli.

Täna algavad Karlova linnaosa päevad

Karlova päevade rongkäik. Foto: Toomas Liivamägi

13.-18.mail toimuvad Karlova päevad, kus saab avastada Karlovat kui jõeäärset linnaosa, arutleda koos spetsialistide ja Tartu linnavalitsuse esindajatega vanade puumajade tuleviku üle, osaleda linnaosa ekskursioonidel ning mitmetel kultuuri- ja meelelahutusüritustel. Nädala sündmused tipnevad laupäeval, 18. mail toimuva Karlova päevaga.
Nädala avab esmaspäeval, 13. mail kella 14-20 Tartu Kunstikoolis toimuv infopäev “Vana puumaja – õnn või õnnetus?”. Infopäeval räägitakse vanade hoonete korrastamisest, hoonete ja miljööpiirkondade kaitsest üldiselt ning arutletakse selle üle, kuidas sobivad ajaloolisesse konteksti tänapäevased remondivõtted ja “koopiamajade” rajamine.
Esmakordselt toimub teisipäeval, 14.mail kell 18 rattaekskursioon Karlova kirikutesse. Kutsume Karlovast ja mujalt inimesi tutvuma kirikute arhitektuuri ning koguduste tegevustega.
Kultuuri- ja elamustehuvilised saavad osaleda kolmapäevasel (15.mai) kirjandusliku Karlova ringkäigul, millele järgneb Eharoosa kirjandusõhtu, kus oma loomingut esitavad teiste seas Aare Pilv, Kristiina Ehin ja Maarja Pärtna. Reedel, 17.mail etendub loomemajanduskeskuses Tartu spotnaansusteatri etendus “Karlova lood”. Reede õhtul ootab oma hoovi muusikaõhtule Tolstoi kommuun, õhtu peaesinejaks on Laika Virgin.
Sel aastal on väga mitmekülgne programm lastele ja peredele. Lastehommikuid korraldavad Karlova-Ropka raamatukogu (teisipäeval, 14. mail ja kolmapäeval, 15. mail) ja Anna Edasi kohvik (laupäeval, 18. mail). Perepäevale ootavad Karlova lasteaiad Karoliine (neljapäeval, 16. mail)ning Helika (reedel, 17. mail). Kevadisi nõgesekotlette kutsub küpsetama Lille maja (kolmapäeval, 15.mail) ning Tähe noorteklubi suurel perepäeval tutvustatakse välisvabatahtlike ja -üliõpilaste abil erinevaid kultuure (reedel, 17. mail).
Karlova päevade kulminatsioon on laupäeval, 18.mail kella 12-17 Tähe ja Pargi tänava vahelisel haljasalal toimuv Karlova päev. Selle juhatab sisse kell 11 Rebase sadamast algav karlovlaste rongkäik, mis suundub läbi Karlova peoplatsile. Päeva jooksul saab osaleda karlovlaste laadal ja põnevates õpitubades nii suurtele kui ka väikestele, nautida muusikaprogrammi kohalike ja kutsutud kollektiivide esituses. Karlova päevad lõpevad lõõtspillimuusika kontserdiga Rebase sadamas laupäeval kell 20.
Karlova päevade täpse kava leiab Karlova seltsi koduleheküljelt www.karlova.ee.
Karlova päevi korraldab Karlova Selts koos paljude heade koostööpartneritega, toetab Tartu linn, Tartu Kultuurikapital ja Kohvik Anna Edasi. Projekti rahastab regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.
Irma Mets,
Karlova päevade peakorraldaja
Karlova Selts

Eesti ja Läti välisminister kuulutasid välja Eesti-Läti tõlkeauhinna võitja

Tänavune Eesti-Läti tõlkeauhinna võitja on Maima Grīnberga. Foto: välisministeeriumi pressibüroo

Välisminister Urmas Paet ja Läti välisminister Edgars Rinkēvičs kuulutasid täna Tallinnas välja Eesti-Läti ja Läti-Eesti tõlkeauhinna võitja. Tõlkeauhinna laureaat on Läti tõlkija Maima Grīnberga. Teos, mille meisterliku tõlke eest ta auhinna pälvis, on Jaan Krossi ajalooline suurromaan „Kolme katku vahel”. Välisminister Urmas Paeti sõnul on märkimisväärne, et Maima Grīnberga on tõlkeauhinna pälvinud ka juba ühe korra varem – 2009. aastal.

Välisministrid Paet ja Rinkēvičs avaldasid heameelt, et tõlkeauhinna algatusest on kujunenud Eesti ja Läti kultuuriruumis traditsioon – seda antakse välja juba neljandat korda. Loe edasi: Eesti ja Läti välisminister kuulutasid välja Eesti-Läti tõlkeauhinna võitja

Kultuuripärandi aastal on Teeme Ära talgupäeval eritähelepanu mälestiste korrastamisel

Käesoleval kultuuripärandi aastal pööratakse Teeme Ära talgupäeval eraldi tähelepanu mälestiste korrastamisele – kultuuripärandi aasta toimkond koos talgupäeva korraldajatega kutsuvad üles osalema korrastustöödel kultuuripärandi objektidel ja mälestistel.
Kultuuripärandi aasta toimkonda kuuluva Muinsuskaitseameti arendusdirektori Tarvi Sitsi sõnul on sel aastal kultuurimälestiste korrastamise kõrval tähelepanu all ka teadmiste jagamine. Mälestiste korrastamisega seonduvad talgud leiab Teeme Ära kodulehel aadressil http://j.mp/talgud-mälestised. Hetkel on võimalik kirja panna end 94 kultuuripärandi objekti korrastamisega seotud talgule – kes aga talgupäevaks kedagi objekti tutvustama soovib, peab kiirustama – kõigi mälestiste juurde jutuvestjaid kindlasti ei jätku.
Teeme Ära talgupäev peetakse taas mai esimesel laupäeval, 4. mail, mil iga kogukond saab ise otsustada talgupäeva tööd ja tegemised. Teeme Ära talgupäeva toimkond ja Eesti Rahva Muuseum kutsuvad inimesi jätkuvalt talgulugusid jagama. Seda saab teha talguveebis aadressil http://www.teemeara.ee/talgulood.
Tarmo Tüür,
Teeme Ära talgupäeva eestvedaja
Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige

Läänemaal tegutseb ligi kaks ja pool tuhat taidlejat

Läänemaal on 2488 rahvakultuuriharrastajat. Kõige populaarsem on koorilaul, millele järgneb rahvatants väikese vahega, selgub statistikaameti andmeist.

„Läänemaa on tantsiv maakond,” ütles maakonna rahvakultuurijuht Marju Viitmaa. Kuigi koorilauluga tegeleb maakonnas 909 inimest ja rahvatantsuga kümmekond inimest vähem, on meil tantsurühmi rohkem kui koore. Tantsurühmi on maakonnas 61, koore kolmandiku jagu vähem. Loe edasi: Läänemaal tegutseb ligi kaks ja pool tuhat taidlejat

Tartus tuleb Aasia keele ja kultuuri päev

MTÜ Juvente eestvedamisel toimub Tartus 13. aprillil kell 12 Aasia keele- ja kultuuripäev.

Õpime hiina keelt, toimuvad esitlused eluolust Kachinimaal Põhja-Birmas, Kagu-Aasias ja Hiinas, videod hetkel kestvast Kachini sõjast ja põgenikekriisist, räägime Aasia keelte ja kultuuride õppimisvõimalustest Eestis, lõpuks toimub arutelu.

Ürituse viib läbi TLÜ Eesti Humanitaarinstituudi Kagu-Aasia uuringute nooremteadur Laur Kiik, kes on haridust omandanud nii Eestis, Hiinas kui ka USA-s ning viibis hiljuti antropoloogilistel välitöödel Birmas.

Üritus toimub: DD HUB (uks teisel korrusel paremat kätt), Ülikooli 7/Raekoja plats 1, Tartu.

Üritus on tasuta, kuid kohapeal on võimalus üritust toetada vastavalt võimalustele (vastavasse toetuskasti). Lisainfo tel 5660 9903, Janika.

MTÜ Juvente üritused on alkoholi- ja tubakavabad, www.juvente.ee

Janika Tamm

MTÜ Juvente

Üle-eestiline naiste tantsupidu peetakse taas Jõgeval

Esimene Jõgeva naiste tantsupidu „NaiseLugu” Jõgeva linna staadionil 2011. aastal. Foto: Johannes Haav

Jõgeva kultuurikeskuses toimunud Eesti naisrühmade esindajate ümarlauas pälvis üksmeelse heakskiidu folklooriselts Jõgevahe pere sõnum valmisolekust korraldada Jõgeval 2016. aasta 12. juunil II Eesti Naiste Tantsupidu.

Jõgeval otsustati moodustada ka rahvatantsuga tegelevate Eesti naisrühmade alaliit. Oluliseks sündmuseks suurpeo ettevalmistamisel on 2014. aasta mais toimuv naisrühmade võistutantsimine. Sama aasta novembriks selguvad ka naistetantsude konkursil paremaks valitud tantsud. See on võimalus naiste tantupeo repertaari rikastamisel.

2011. aastal Jõgeval peetud I Eesti Naiste Tantsupidu kandis pealkirja NaiseLugu. Vahetekste luges Jõgevalt võrsunud näitleja Hele Kõrve. Peo pealavastaja ja kunstiline juht Ülo Luht avaldas arvamust, et järgmise tantsunaiste suurkogunemise läbiv teema võiks olla ”Mehe lugu”, läbi tantsu tutvustakse naisi meeste vaatevinklist ja vahetekstide lugejaks võiks olla mees.

Arutelul jäi kõlama mõte, et naiste ja meeste tantsupidu peavad toimuma erinevatel aastatel. Nii ongi välja kujunenud, et mehed peavad oma peo Rakveres 2015. aastal ning naised 2016. aastal Jõgeval.

Jõgeval toimunud naisrühmade esindajate mõttevahetusele järgnes ka parimate naisrühmade galakontsert ”Siit nurgast ja sealt nurgast Kesk-Eestisse kokku”.

Jaan Lukas

Artur Adsoni nimeline luulõlugõmisvõistlus kuts Sännähe

Sännasse oodatakse võrukeelsele Artur Adsonile pühendatud luulevõistlusele.

Võrukeelse luule esitamise võistlusele on oodatud kõigi vana Võrumaa lasteaedade ja koolide õpilased. Iga osaleja esitab ühe Artur Adsoni või mõne teise võrukeelse autori luuletuse. Esinemise pikkus ei tohi ületada viit minutit. Hindamine toimub neljas vanusegrupis: lasteaed-I kl, II-IV kl, V-IX kl, X-XII kl. Kui lasteaialapsi ei tule esinema, on vanuserühmaks I-IV klass. Ootame osalema lasteaia/kooli parimaid üksikesinejaid või kuni 4-liikmelisi rühmi. Igas vanusegrupis saab osaleda ühest lasteaiast/koolist ainult üks esineja või kava.

Traditsiooniks saanud Sänna trubaduurile pühendatud võrukeelse loomingu esitamise võistluse mõte on meenutada Artur Adsonit (1889-1977) ja tutvustada teistegi kirjanike võrukeelset loomingut. Esimene luulevõistlus toimus Sännas 1999. aastal ja oli pühendatud luuletaja 110. sünniaastapäevale.

Koolides ning lasteaedades soovitame korraldada eelvoorud selgitamaks välja iga vanuserühma parimad, kes pääsevad võistluse lõppvooru.

Luulelugemisvõistluse lõppvoor toimub neljapäeval, 25. aprillil kell 12 Sänna mõisas.

Parimad luulelugejad saavad auhinnad.

Koolidel palume osavõtt (osavõtja nimi, vanus/klass ja kool/lasteaed ning juhendava õpetaja nimi, kontaktandmed; esitatava luuletuse pealkiri, autor) registreerida Võru Instituudis (tel 782 8754/ 569 162 81 või meiliaadressil allas.tiia@gmail.com) enne 22. aprilli.

Korraldajad: Võru Instituut, MTÜ Sänna Mõisakeskus. Ettevõtmist toetab: MTÜ Sänna Kultuurimõis, Eesti Kultuurkapital.

Tiia Allas