kogukond

Valmis lühifilm ”Värskasse elama”

Juba poolteist aastat on Värska vald kutsunud inimesi Värskasse elama. Kui kutsutakse, siis ka tullakse. Värska valda on kolinud aasta jooksul 9 noort peret. Esimestel kolijatel on nüüd juba aasta jagu Värska elu selja taga. Värska vallavalitsusel tuli idee teha lühifilm ühest Värskasse kolinud perest ja tema kogemusest ning esimestest elamustest. Piiriveere Liidri toetusel ongi film valmis saanud ja leidnud nii kohalike elanike kui ka uute tulijate hulgas väga positiivse vastuvõtu. Filmi tegid Andres Maimik, Meel Valk, Kairi Põldsaar ja paljud teised Värska valla elanikud.

Filmi peategelased on Kairi Põldsaar ja tema tütar Leen. Kairi on 35-aastane geoloog ja põline linlane. Külastades ”Maale elama” messi jäi ta pilk Värska vallale. Juba esimesel külaskäigul armus Kairi silmapilkselt Värska maalilisse ümbruskonda ning aeg oli küps suureks otsuseks. Ta kolis elama Eestimaa kagutippu, Setumaale Värska valda.

Film jälgib Kairi esimest aastat uues elukohas. Kas maale kolimise otsus oli õige? Kas ta on oma valikuga rahul?

Meel Valk

Viljandis tulevad taas hansapäevad

Nagu aastatega tavaks on saanud, omandab Viljandi juunikuu esimesel nädalavahetusel keskaegse rüü, et tähistada hansalinnaks olemist.
6.-8. juunil toimuvad Viljandis taas hansapäevad. Harjumuspärase nimetuse, «hansapäevad», juurde tagasipöördumise põhjuseks on järgmisel aastal Viljandis toimuvad rahvusvahelised hansapäevad. «Võimalik, et 2016. aastal on Viljandis taas Hansaööd, kuid liigse segaduse vältimiseks otsustasime sel aastal hansapäevade kasuks,» selgitas ürituse peakorraldaja Jaanus Kukk.
Hansapäevadel täituvad Viljandi vanalinna tänavad kaubandusliku meluga, ordulinnuse nõlvadel taaselustub unustusse vajunud ajalugu ning külalist kostitatakse teatri ja kunstiga. Lavadel kõlab muusika ja keerleb tants ning kaunis järve rand ootab sportijaid.
Viljandi hansapäevade programm saab alguse juba enne ametlikku avamist ja õhtuseid kontserte. 6. juuni hommikul kell 10 algab Pärimusmuusika Aidas. Priit Hõbemägi juhtimisel majanduskonverents «Ettevõtja ja tööjõud». Viljandi maavalitsuse saalis kogunevad kell 12 konverentsile elava ajaloo huvilised.
Hansapäevad avatakse ametlikult 6. juunil kell 20 avatseremooniaga Viljandi raekoja pargis, kust suundutakse ühises rongkäigus edasi avakontserdile pealaval Viljandi lauluväljakul. Hansapäevad laulavad avatuks Jarek Kasar, Tõnis Mägi ja noorteorkester Reaalmažoor. Loe edasi: Viljandis tulevad taas hansapäevad

Homme algab Nõmme Kevad

Eeloleval nädalavahetusel, 23.-25. maini toimuvad Nõmme linnaosa kevadpäevad. Nõmme Kevade ajal on Nõmme erinevais paigus üritusi igale eale ja maitsele: alates näitustest, töötubadest ja kontsertidest ning lõpetades spordivõistluste ja rabamatkadega.

Nõmme linnaosa vanema Tiit Teriku sõnul on Nõmme Kevad pikkade traditsioonidega üritus. Nõmmel korraldati kevadpäevi ka enne Teist maailmasõda. Taas hakati linnaosapäevi pidama 1980. aastate lõpus. Nõmme Kevade nime all on üritus toimunud juba 1989. aastast alates, tähistades tänavu 25. sünnipäeva.

Temaatiliselt võib sel aastal Nõmme Kevade jaotada kolmeks. Reede on noortepäev. Nõmme keskuses Sõõrikukohviku esisel platsil ja Nõmme põhikooli korvpalliväljakul tehakse palju põnevat eelkõige noortele, kuid uudistama tasub tulla ka vanematel. Päeva lõpetab kontserdiga Birgit Õigemeel. Laupäev on pühendatud kunstile ning tantsu- ja laulupeole. Suusahüppetorni jalamil avatakse rõivadisainer Marilin Sikkali eestvedamisel pop-up loovala. Mitmed Nõmme kunstnikud teevad sel päeval lahti oma ateljeed, külastajad saavad ise kätt proovida või niisama mõnusalt aega veeta Nõmme klaasi- ja keraamikastuudios, Kadri Kaerma keraamikahoovis ja Helina Tilga stuudios. Õhtul toimub aga Nõmme spordikeskuses Nõmme laulu- ja tantsupäev, kus astub üles 27 koori, üheksa rahvatantsurühma ja kolm puhkpilliorkestrit. Kontsert algab rongkäiguga Glehni lossi juurest. Loe edasi: Homme algab Nõmme Kevad

Setomaa saab sel aastal arenguks üle veerand miljoni euro

Setomaa vallad ja mittetulundusühingud saavad sel aastal 270 000 eurot arengutoetust eesmärgiga arendada piirkonna ettevõtluskeskkonda ja luua uusi töökohti ning seeläbi parandada inimeste elujärge.

Setomaa arengu programmi tingimused kinnitanud siseministri Hanno Pevkuri sõnul on Setomaa hea näide sellest, kuidas kohalikud piirkonda arendavad ja sellesse panustavad.

„Setomaa on üks Eesti omanäolisemaid ja kaugemaid piirkondi ning on hea meel näha, et sealsed inimesed oma kodukandi arengusse pühendunult suhtuvad,“ ütles Pevkur. „Riik on Setomaad läbi erinevate programmide toetanud juba 17 aastat ja kindlasti jätkame seda tulevikuski. Veelgi enam, oleme otsustanud, et Setomaa ja teiste Kagu-Eesti piirkondade arendamiseks koostame sel aastal eraldi Kagu-Eesti tegevuskava piirkonna paremaks arenguks.“

Setomaa programm on suunatud ajaloolise Setomaa Eesti riigi territooriumil paiknevale osale, kuhu kuuluvad Mikitamäe ja Värska vald Põlva maakonnas ning Meremäe vald ja Misso vald Võru maakonnas.

Toetust saavad taotleda need kohalikud omavalitsused ja piirkonnas tegutsevad mittetulundusühingud ja sihtasutused. Taotletava toetuse maksimaalne suurus on 32 000 eurot, tegevustoetuse puhul 20 000 eurot.

Programmi vahenditest toetatakse noorte ettevõtlusalast koolitust ja sidumist Setomaa ettevõtetega, ettevõtete kohapealse toimekeskkonna edendamist ning kvaliteetse ja aktiivse tugiteenuse tagamist, samuti Setomaa mainekujunduslikku turundust ning sidumist piirkonna spetsiifiliste kultuuri- ja loodusväärtustega.

Lennart Komp

Talgupäev toob rahva kokku igas Eestimaa nurgas

Tammsaare muuseumi aiavärvimise talgud Kadriorus 2013. aastal. Foto: Sven Puusepp

Teeme Ära egiidi all peetav seitsmes talgukevad kogub hoogu ning kulmineerub maikuu esimesel laupäeval, 3. mail kõikjal üle Eesti ühise talgupäevaga. Sel aastal kutsub Teeme Ära talgupäeva meeskond lisaks kõigile senistele talgujuhtidele ja talgulistele veelgi rohkem osalema noori, et tugevdada meie talgutraditsioone nii linnas kui maal. Nagu juba tavaks, saavad kodukandis vajalike talgutegude üle inimesed ja kogukonnad ise otsustada.

Talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür peab talgupäeva suurimaks väärtuseks just seda, et aktiivne pealehakkamine ja koos tegutsemine muutub üha loomulikumaks elamise viisiks nii linnades kui ka maapiirkondades. „Paljude inimeste ja kogukondade jaoks on talgupäev otsekui pidupäev: kus kohtab vanu ja uusi sõpru, kogeb palju häid emotsioone ning kogub jõudu edasi elamiseks,“ rääkis Tüür.

„Talgupäeval kogetud õlatunne on inimestele väga oluline tunne olenemata sellest, kas elatakse kortermajas või hajakülas,“ lausus Tüür. „Koos tehtud talgutööd ja ühiselt veedetud hetked liidavad inimesi, loovad turvatunnet ning annavad kinnituse, et Eestimaa on tõepoolest parima paik elamiseks.“

Noored ja vanad
Tänavuse talgupäeva ettevalmistamisel on Teeme Ära talgupäeva meeskonnale appi tulnud sihtasutuse Domus Dorpatensis noored, kes võtsid enda õlule talgupäeva noortesuuna vedamise. Talgupäeva maakondlike koordinaatorite võrgustik saab täiendust kohalike noortejuhtide näol, et koos senisest veelgi paremini innustada ja toetada talgujuhte kõikjal üle Eesti.
Loe edasi: Talgupäev toob rahva kokku igas Eestimaa nurgas

Seitsmes talgukevad

Tarmo Tüür,
Teeme Ära talgupäeva eestvedaja

Juba seitsmendat korda tulevad eestimaalased mai esimesel laupäeval kokku, et ühendada jõud meile kõigile olulise heaks. Tänapäeval, mil üha enam saab valdavaks projektipõhisus, lühiajalisus ja ühekordsus, on hea meel näha, et üle-eestiline talgupäev kosub ja kasvab. Iga aastaga lisandub uusi talgukohti ning laieneb talgutööde ja talguliste ring.

Talgupisik ja eeskuju on nakkavad. Talguid on peetud ju kogu aeg, ent tuues need kokku ühele kevadisele nädalavahetusele ja paigutades suurele talgukaardile, saame alles aimu ühises talgupäevas peituvast väest. Nii on aastaid või juba aastakümneid ühise toimetamise traditsiooni elavana hoidnud külad innustanud teisi asumeid ja kogukondi.

Koostegemise võlu
Viimase 10-15 aastaga on suurlinnade lähedusse sündinud lugematul hulgal uusasumeid, kus naaber ei tunne naabrit. Või kui ka tuntakse, siis ei ole veel jõudnud tekkida tava, aega ja kohta, kus omavahel kokku saada, kodukandis sündivat arutada ning tarvidusel käsi külge panna. Nii on talgupäeva järel ikka kuulda paikadest, kus endi jaoks avastatud koostegemise võlu, toredad naabrid või ideed järgmisteks ettevõtmisteks. Just selles peitubki talgupäeva maagia – talgutelt leiame elu ja rõõmu, hea tunde koos tegutsemisest!

Eestist healoomulise kulutulena juba sajasse riiki levinud „Teeme ära!“ idee ja mõtteviis on ju tegelikult üks hästi lihtne ja loomulik asi. Eks selles tema edu saladus vist peitubki. Pole ju midagi loomulikumat kui ühiselt oma elukeskkonna heaks panustada. Kui harjumus märgata enda ümber asju, mis võiks teisiti olla. Põhjusel või teisel on inimesed sellest aga võõrdunud. Või napib kättevõtmist ja usku, et mina saangi midagi muuta. Just see veendumus koos oskusega ümbritsevat probleemi märgata ning lahendamiseks käed külge panna ongi väärtus: talgud on märkamatult Eesti ekspordiartikliks kujunenud.
Loe edasi: Seitsmes talgukevad

Algas Teeme Ära talgupäeva stardipakettide jagamine

Pajusi külamaja talgud 2012. Foto: Pajusi Külaselts

Sel nädalal algas Teeme Ära talgupäeva stardipakettide laialivedu tänavu talgud registreerinud talgujuhtidele. Neljapäeva õhtuks oli talguveebi kirja pandud juba 700 talgut. Teeme Ära talgupäeva meeskond kutsub üles kõiki eestimaalasi, maa- ja linnakogukondi, ettevõtteid ja organisatsioone osalema 3. mail peetaval üle-eestilisel talgupäeval, et väljendada oma hoolivust ning panustada kodukandi ja elukeskkonna heaks. Talguid saab üles tähendada ning valida talguveebis aadressil www.teemeara.ee.

Juba kolmandat aastat ettevõtete annetustest ja vabatahtlike abiga kokku pandud talgujuhi stardipakett sisaldab praktilisi abivahendeid ning soovitusi talgupäeva ettevalmistamiseks. Sel korral mahtusid stardikarpi esmaabitarbed, mõni paar töökindaid, torusall talgujuhile, talguliste lauamäng „Talguhundi seiklused ümber Eesti“, ajalehe Talguline värske number, natuke teed ja šokolaadi, ehitus- ja aiapoe sooduskupong, talgukuulutused, Talguhundi kleepsud, Soome lahe aasta rinnamärk, kriisijuhend ning valik talgunõuandeid.

Teeme Ära talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür ütles, et stardipakett on mõeldud eelkõige tänu ja tunnustusena kõigile talgujuhtidele. „Vähemalt sama oluline kui praktiline abi, on stardipaketiga igasse talgupaika jõudev tänu ja tunnustus, sest ilma talgujuhtide kohapealse aktiivsuse ja eestvedamiseta ju eestimaalasi ühendavat suurt talgupäeva ei toimuks,“ rääkis Tüür.

Tänavu sai talgukorras kokku pandud 1500 talgujuhi stardipaketti. Teeme Ära talgupäeva meeskond soovitab talgud aegsasti kirja panna ja talgujuhi stardipaketile kohe järele minna, sest talgupäeva eelõhtul ei pruugi stardipaketti enam viimastele registreerujatele jaguda. Stardipakette saavad talgute korraldajad Smartposti pakiautomaatidest üle Eesti. Täpsemad juhised stardipaketi kättesaamiseks saadetakse igale talgujuhile e-postiga pärast talgute kirjapanekut Teeme Ära kodulehel. Loe edasi: Algas Teeme Ära talgupäeva stardipakettide jagamine

Parmu ökokülas saab õppida laastu lööma

Laastulöömine Valgamaal. Foto: Parmu ökoküla

Valgamaa Partnerluskogu kutsub huvilisi osalema laastulöömise õpitoas, mis toimub 11. aprillil Tsirgumäe külas Taheva vallas Valgamaal MTÜ Parmu Ökoküla territooriumil. Töö algab kell 10.00 ja kestab orienteeruvalt kella 16.00-ni. Osalejaid juhendab Kalev Raudsepp.

Õpitoas saab proovida nii laastukiskumist kui ka -löömist. Õpitoa peamine eesmärk on kaasa aidata MTÜ Parmu Ökoküla talgukeskuse väljaarendamisele. Lisaks töötegemisele on võimalik tutvuda lihaveiste kasvatusega Mustajõe ja Koiva jõe äärsetel aladel, ronida Tellingumäe vaatetorni ning nautida kaunist loodust. Kalev tutvustab kindlasti ka Ökoküla tegemisi
(tõrvaajamine, talguturism jm). Loe lähemalt Parmu ökoküla kohta aadressilt http://parmu.ee.

Töövahendid on tagatud korraldajate poolt. Osaleja kohta on osalustasu 5 EUR, millega toetatakse talgukeskuse arendamist. Tulge ja andke oma panus!

Palume Teil oma osalemissoovist teada anda hiljemalt 9. aprilliks 2014 (Inga Kalvist, e-post: inga@valgaleader.ee; tel 5687 3541). Õpituba toimub projekti “Puidulõhnad Valgamaal” raames. Projekti rahastavad Valgamaa Partnerluskogu ja PRIA.

Allikas: MTÜ Valgamaa Partnerluskogu

Üritused Sänna Kultuurimõisas

Reedel, 21. märtsil kell 11 toimub kangastelgede õpituba (lõimelõnga ülesvedu, niietamine, soastamine). Juhendab Lya Veski. Tasu 2 eurot. Kaasrahastab KÜSK.

Laupäeval, 29. märtsil toimub loova kirjutamise õpituba (mõtlus). Juhendavad Maarika Mark ja Dharmachari Sarvamitra. Tasu 2 eurot. Kaasrahastab Rõuge Vallavalitsus.

Esmaspäeviti kell 18 keraamika õpituba. Juhendab Lea Visnap. Tasu 3 eurot. Kaasrahastab KÜSK.

Neljapäeviti kell 18 meditatsiooniõhtud . Osaluspanus taimetee, õunad, moos, seene- või kurgihoidis jms.

Kolmapäeviti kell 18 leiutamise ja tehnoloogia huviring lastele. Juhendab Kalle Kebbinau. Tasu 2 eurot.

Sänna Kultuurimõis

Kodanikualgatus “Maale elama” laieneb üle Eesti

Kodanikualgatus “Maale elama” laieneb tänavu üle Eesti. Sel aastal toimub mess 26. aprillil Tartus, kus lisaks Lõuna-Eestile on esindatud kogukonnad teistestki Eestimaa nurkadest.

Algatus ei paku majanduslikku tuge, meie suurim ressurss on kogukondade külalislahkus ning selle külalislahkuse saame messi kaudu tuua kõikide maaelust huvitatud inimesteni. 2014. aasta veebruarist kuni augustini osaleb “Maale elama” sotsiaalse ettevõtluse inkubaatoris SEIKU, et välja töötada toimiv ärimudel oma sotsiaalsete eesmärkide rahastamiseks.

Algselt ainult Lõuna-Eesti maapiirkondi ühendav kodanikualgatus „Maale elama“ alustas oma tegevust 2012. aasta juulis. Tõuke selleks andis karjuv vajadus maaelu alles hoida ning tutvumine Soomes toimiva strateegiaga, kus omavalitsused uute elanike juurde saamise nimel ise panustavad maapiirkondade turundamisse. Ka meie maapiirkondadel, olgu selleks kohalikud omavalitsused või aktiivsed kogukonnad, tuleb üha enam mõelda, kuidas rahvas maale tagasi kutsuda. Seetõttu seadsidki Eesti maaelu kestmajäämise pärast südant valutavad lõunaeestlased endile ülla eesmärgi – ühiskonna hoiakuid maal elamise suhtes tuleb muuta teadlikumaks ja positiivsemaks ning selle kaudu soodustada linnast maale elama asumise trendi. Loe edasi: Kodanikualgatus “Maale elama” laieneb üle Eesti

Pilkuse külaselts jätkab pühapäevaste kirbuturgudega

Pilkuse külaselts on korraldanud kord kuus pühapäeviti kirbuturgusid ja koolitusi, ka sellel aastal jätkuvad Pilkuse külamajas nii pühapäevased kirbuturud kui ka koolitused.

Merike Kukk Pilkuse külaseltsist ütles, et viimane koolitus toimus 11. jaanuaril Hellenurme Veskimuuseumis. Koolitusel õpiti leivategu – kuidas teha juuretist, sõtkuda tainast ja küpsetada leiba. Koolitusel olijad said ise teha oma kuju ja märgiga leiva. Niikaua, kuni leivad ahjus küpsesid, sai veskis ringi vaadata ning näha, kuidas tehakse jahu. Leivategemise koolitusel oli huvilisi nii naabervaldadest kui ka toitlustusasutustest.

Viimane kirbuturg toimus 19. jaanuaril ja siis oli teemaks remonditegemine. Kohal oli Sadolini esindaja, kes andis ülevaate kaasaegsetest värvidest, kruntvärvidest ja niiskustõketest. Kõik huvilised said oma küsimustele ka vastused.

Järgmine koolitus toimub 23. veebruaril kell 12 Pilkuse külamajas. Seekord on teemaks fruktodisain ehk puu- ja juurviljadest kaunistuste valmistamine. Koolitusele võivad osalejad kaasa võtta oma koduaia porgandid, suure kartuli, õunad, sibulad. Peolauale annavad kaunistatud puu- ja juurviljad hoopis teistsuguse väljanägemise ja kindlasti meelitab see ka lapsi rohkem puu- ja juurvilja sööma.
Koolitusele on oodatud kõik huvilised, sealhulgas ka toitlustusasutused. Koolituse tasu on 7 eurot, registreeruda tel 519 74916 või e-posti teel: harmamardi@hot.ee

Järgmine Pilkuse kirbuturg toimub aga 16. veebruaril, siis on teemaks kodused leivad.

Monika Otrokova

Abivajajad saavad sooja suppi

MTÜ Sihva Külaseltsil on plaanis pakkuda Otepää vallas abivajajatele sooja suppi

Sihva külavanema Eve Koseri sõnul tuli idee pakkuda sooja suppi sellest, kui ta märkas, et tema külas on palju neid inimesi, kes mingil põhjusel ei saa iga päev sooja sööki. Abivajajate hulgas on vanureid, kes ei jaksa enam ise süüa teha, või ei pääse kodust liikuma ja ka lastega peresid. Eelnevalt korraldati koos külaseltsiga prooviperiood, mille käigus pakkuti suppi kaks korda nädalas – teisipäeval ja neljapäeval.

Algatus sai väga positiivset tagasisidet ja sellest omakorda tuli idee pakkuda sooja supi võimalust ka teistele Otepää valla inimestele, mitte piirduda ainult Sihva külaga.

Et supi kojuvedu väga kalliks ei läheks (0,8 l sooja suppi maksab inimesele 1€, eeldusel, et transpordi eest tasuma ei pea), loodab MTÜ Sihva Külaselts projekti käivitamiseks leida rahastust struktuurfondidelt ja Otepää vallalt.

Selleks aga on vaja teada kui palju on neid inimesi, kes suppi endale koju tellida soovivad. Sihva külaselt palub kõigil Otepää valla elanikel, kes on sellisest teenusest huvitatud või teavad inimesi, kes võiksid seda vajada, teatada MTÜ Sihva Külaseltsi juhatuse liikmele Tiiu Aartile mobiiltelefonile 516 0830.

Otepää vallavalitsuse liige Margit Prede arvates on tegemist tänuväärse ja suurepärase algatusega, mida tasub toetada.

Monika Otrokova

Terve Pere Kool korraldab vestlusringi “Lapse tervis”

Waldorflasteaias mängivad lapsed looduslike ja ehedate mänguasjadega nagu need käsitööna valmistatud waldorfnukud. Foto: MTÜ Terve Pere Selts

MTÜ Terve Pere Selts jätkab lapsevanemate koolitamist ja kutsub Terve Pere Kooli loengusarja kolmandasse loengusse-vestlusringi “Lapse tervis”, mis toimub neljapäeval, 9. jaanuaril 2014 kell 17.00-20.00 Parksepas waldorflasteaias Terve Pere Aed (asub Parksepa lasteaias).

Seekord on loeng üles ehitatud vestlusringina. Vestlusringi külaliseks on kogemustega lastearst Ülle Pechter, kes ravimisel lähtub inimest kui tervikut käsitlevast meditsiinist (antroposoofiline meditsiin). Juba enne loengule tulemist tasub mõelda, millistele lapse tervist puudutavatele küsimustele vastuseid ootate, et saaksime need saata Ülle Pechterile.

Mõned teemad on korraldajad ka ise välja pakkunud:
– Miks lasteaialapsed tihti haiged on?
– Mis on homöopaatia?
– Milliseid koduseid ravivõtteid väikelapse puhul kasutada?
– Millised on soovitused lapse tervist toetavaks toitumiseks?

Loeng on tasuta. Pausi ajal on avatud heategevuslik kohvik, kus pakutakse waldorflasteaia Terve Pere Aed vanemate valmistatud suupisteid.

Osalejatel palutakse registreeruge e-posti aadressil tervepereaed@gmail.com, et aidata Ülle Pechteril vestlusringiks valmistuda ning et korraldajad teaksid arvestada kohvikus pakutavate suupistete koguseid. Projekti rahastab regionaalministri valitsemisala kohaliku omaalgatuse programmi vahenditest.

Rohkem infot Terve Pere Kooli kohta FB aadressil: https://www.facebook.com/pages/Terve-Pere-Kool/374826919213389?fref=ts

Allikas: MTÜ Terve Pere Selts

Kuidas üks põliskogukond kaitseb oma kodu

Valvates Amazonast, astub südikas kayapo hõim vastu moodsa maailma pealetungile. Kuidas Brasiilia üks rikkaim ja võimsaim hõim peab lõputut võitlust tammi vastu ning oma kodukoha eest, saab lugeda ajakirja National Geographic Eesti jaanuarinumbrist, mis jõuab lugejateni vahetult pärast jõulupühi.

Jaanuarinumbris on vaatluse all ka järgmised teemad:

Kodust kaugel
Miljonid võõrtöölised rügavad naftarikastes riikides, eraldatud nii kohalikest kui ka lähedastest.

Oli kord draakon
Indoneesias elutseva hiidsisaliku tulevik on ebakindel.

Putini pidu
Islamistlikud mässajad, karmid kasakad ja soojad talved – tere tulemast Venemaa olümpiamängude võõrustajalinna!

Nõiduslikud kaljud
Veidi närviline 44-aastane autor ja kaks noort ässa ronivad Omaani nugateravatel kaljudel.

Lisaks tuleb juttu katapõõsast, prügi hauatagusest elust, vanilliinist, Päikesesüsteemi aastaaegadest jpm.
Ajakirja National Geographic eestikeelne jaanuarinumber jõuab müügile 27. detsembril.

Allikas: www.national-geographic.ee

Võru linnavalitsus korraldab sissekirjutuskampaania VÕRUS ON MÕNUS!

Kampaania eesmärgiks on kutsuda inimesi Võru linna kodanikeks registreerima. Kõigi registreerunute vahel loositakse välja kümme 100-eurost kinkekaarti.
Kampaanias ei saa osaleda inimesed, kes 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini 2013 Võru linna elanike hulgast lahkuvad ja siis uuesti Võru linna registreerivad. Osalevad vaid need kampaania vältel (1.-31. detsembrini 2013) registreerunud, kes on 31. detsembri 2013 seisuga Võru linna kodanikud. Ühiselukohateate esitanud inimeste puhul osaleb iga pereliige kampaanias eraldi.
Kampaania keskendub eelkõige neile inimestele, kes elavad Võru linnas, kuid pole veel linnakodanikud. Inimene, kes elab linnas või vallas ja tarbib sealseid teenused, peaks olema ka selle linna või valla kodanik. Igaüks saab anda oma panuse linna arengule, sest elanike arv mõjutab otseselt linna tulubaasi. Mida suurem on linna tulubaas, seda paremaid teenused suudab linn pakkuda. Lisainfo: Marje Randverilt telefonil 785 0918.

Värska vallal valmis uutele maalekolijatele mõeldud koduleht „Tule maale”

Värska vallavalitsuse eestvõttel on valminud Värska valla „Tule maale“ koduleht. Uus veebileht tutvustab Värska piirkonda maale kolimisest huvitatutele ning teeb uutele elanikele olulise info kättesaadavamaks ja kohanemise kergemaks. Lehe valmimisele aitasid kaasa Piiriveere Liider, MTÜ Tule Maale ja Misso vald.
http://www.tulemaale.ee/kogukond/verska koduleht on suunatud inimestele, kellel on soov ja võimalus maale kolimiseks, kuid puuduvad vajalik teave ja oskused selle suure sammu ettevõtmiseks. Uus koduleht pakub infot alates vabadest elu- ja tööpaikadest kuni juhatusteni, millisest talust saab piima või mune osta. Lisaks jagatakse uute tulijatega ka juba Värska valda kolinud uuselanike muljeid ja kogemusi, vastatakse küsimustele ja muredele ning otsitakse igale maalekolijale just tema jaoks kõige sobivamaid lahendusi. Info parem kättesaadavus julgustab inimesi ning muudab maalekolimise lihtsamaks.

Uuelt kodulehelt leiab infot vabade talukohtade, töökohtade, haridusasutuste, huvihariduse ja vabaaja veetmise võimaluste kohta. Saab tutvuda piirkonna ajaloo, looduse ja kultuuriga. Hankida teavet bussi- ja rongliikluse ja vallas pakutavate teenuste kohta. Lugeda kogemus- ja edulugusid Värska valla elanikelt. Uuele elanikule on kodulehel välja toodud tähtsamad kontaktid, kohalikud töömehed, juurvilja kasvatajad, piima müüjad ja palju muud. Kodulehe kaudu saavad kohalikud kauba või teenuse pakkujad ennast reklaamida oma piirkonna inimestele. Eesmärk on, et uued inimesed teaksid kelle poole pöörduda ja ei telliks töömeest või küttepuid linnast kui kogukonnas on teenuse või kauba pakkuja olemas. Loe edasi: Värska vallal valmis uutele maalekolijatele mõeldud koduleht „Tule maale”

Lilleorus pandi nurgakivi unikaalsele hoonele

Lilleoru kogukonna liikmed vaatamas pealt uue keskuse nurgakivi panekut.

Hõimupäeval, 19. oktoobril paigutati Lilleorus uue avatud keskuse alusmüüri sisse nurgakivi unikaalsele hoonele, mis kerkib ühisrahastuse ja talgute toel. Kivisse müüriti kokkulepe, milles 75 inimest kinnitavad valmisolekut panustada oma aega ja teisi resursse uue maja valmimisse. Tegu on Eestis esimese nii suure objektiga, mis rajatakse kogukondliku ühisrahastuse põhimõtetel ja mille enamik töödest tehakse talgute korras.
Kunagisest Põhuteatrist kerkib Lilleorus õppe-, kultuuri-, kogukonna- ja ökomaja, kus saab edaspidi õppida enesemuutmise kunsti, ökoloogilise eluviisi ja põliskultuuri tarkusi ning nende rakendamist igapäeva elus.
Nurgakivi panekul olid kohal Lilleoru MTÜ ja laiema sõprade ringi liikmed, Lilleoru asutaja Ingvar Villido ja Rae vallavanem Mart Võrklaev. Vallavanem on uhke selle üle, et taoline Eesti ja ilmselgelt kogu Baltikumi mastaabis unikaalne hoone kerkib just Rae valda. Maja valmimisele on pannud vabatahtlikena õla alla Lilleorus praktiseeritavat eluviisi toetavad arhitektid, ettevõtjad, toetuste organiseerijad, vabast ajast vajalikke töid tegevad ehitajad ja paljud teised. Hetkel käivad vundamendi ehitustööd talguliste abiga ning vundamendiga loodetakse valmis saada veel enne lume tulekut.

AVATUD keskuse ehituse koordinaator Kaur Lass, Lilleoru asutaja Ingvar Villido, Rae vallavanem Mart Võrklaev.

Lilleoru uue peamaja arhitektideks on Ain Padrik ja Sven Koppel. “Ehitist planeeritakse loodusehitisena ja võimalikult palju soovitakse kasutada taaskasutatavaid materjale. Hoone ümbrusesse on kavandamisel permakultuuri õppeaed,” sõnab ökodisainer ja Lilleoru MTÜ liige Reet Aus.
Vaida külje all Aruvalla külas asuv Lilleoru keskus on loodud 20 aastat tagasi, toetamaks inimese terviklikku ja igakülgset arengut. Keskust haldab 2001. aastal loodud MTÜ Lilleoru. Paljude vabatahtlike ning Euroopa Liidu rahastuse toel on Lilleoru arenemas rahvusvaheliseks õppekeskuseks ja valmimas on maailmas ainulaadne iidset loomismustrit väljendav Elulille park.
Ehitustööd jätkuvad külmade tulekuni. Soovijail on võimalik tulla talgutele appi.
Ave Oit
MTÜ Lilleoru

Fotod: Mari Kadanik

Projekt “Maale elama” lõpetab rahuloluga

Oktoobriga lõpeb kodanikualgatuslik projekt „Maale elama“. Samas käivad ettevalmistused algatuse laiendamiseks üle Eestimaa. Täna kohtuvad projektis osalenud kogukonnad Halliste Rahvamajas Mulgimaal, et võtta kokku saavutused ning vaadata tulevikku. Skype´i kaudu luuakse telesild projekti tulemusel Värska kolinud perega ning tehakse ülevaade sihtgrupi seas läbiviidud veebiküsitlusest. Samuti arutatakse ettepanekuid oktoobri lõpus regionaalminister Siim-Valmar Kiisleri juures toimuvaks ümarlauaks.

Maale elama kampaania on äratanud paljude eestimaalaste soovi linnast maale kolida. Projekti jooksul on Lõuna-Eesti kogukonnad suhelnud üle 300 huvilisega. Kogukondades koha peal on vastu võetud ja võimalusi näidatud umbes 60 perele. Elukoha on ostnud või elama tulnud 30 peret ja ligikaudu 80 inimest. Kodulehte www.maale-elama.ee on külastanud üle 23 000 inimese. Maal elamise kuvand on meedia abiga muutunud valdavalt positiivseks.

Maale elama algatusega ühinemise vastu on huvi tuntud kõigist Eesti maakondadest, mistõttu on alustatud ettevalmistusi, et muuta algatus üle-eestiliseks. Otsitakse rahastust, et muuta koduleht kogu Eestit katvaks portaaliks elu- ja töökohtadest ning korraldada järgmisel aastal kõiki maakondi kaasav mess.

Kodanikualgatuse „Maale elama“ eesmärgiks on muuta ühiskonna hoiakuid maal elamise suhtes teadlikumaks ja positiivsemaks ning selle kaudu soodustada linnast maale elama asumise trendi.

Projekti rahastab regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Allikas: MTÜ Partnerlus

Näduvere rahvas õpib tundma nii möödanikku kui kaasaega

Ülvi Nool kirjutab projekte vabatahtlikult ja kodukoha arengu toetuseks. Foto: Jaan Lukas

Elukestva õppe Grundtvigi programmist pälvis positiivse rahastamisotsuse Näduvere Külaseltsi juhatuse liikme Ülvi Noole koostatud projekt, mille eesmärgiks on külade ajaloo ja kultuuriloo uurimine ning tutvustamine ka laiemale avalikkusele.

Külaelu edendaja ja ettevõtja Ülvi Noole sõnil on Grundtvigi programmi raames koostatud projekti üheks eesmärgiks uurida külade minevikku ning muuhulgas talletada nii kaugemale rännanud kui ka tänaste külaelanike mälestusi. “Oluline on ergutada ärksamaid noori tegelema kohalike suguvõsade uurimisega. Tähtis on otsida uudseid valikuvõimalusi vaba aja senisest paremaks ärakasutamiseks. On oluline, et vaba aeg moodustaks ühe osa elukestvast õppetööst. Ühistegevusse on tarvis kaasata erinevate põlvkondade inimesi, eriti aga Näduvere ja selle ümbruse külade lapsi ja noori.”

Nool märkis, et läbi aastate on kirjutatud mitmesuguseid projekte, et toetada taasiseseisvunud Eesti Vabariigist kümmekond aastat noorema Näduvere Küla Seltsi traditsioonide väljakujundamist. “Me tahame vastavalt võimalustele toetada, taaselustada või ajakohastada kunagist pärimuskultuuri, aidata kohalik külaelu majanduslikult, sotsiaalselt ja kultuuriliselt paremale järjele,” selgitas ta.

Projekti elluviimine tähendab, et kohalikele elanikele tutvustatakse “Open Government in Europe” liikumise arusaamu, ärgitatakse kaaskodanike teadvuses riiklikku mõtlemist euroopalike põhiväärtuste alusel. Projekti põhilisteks tegevusvaldkondadeks on seminarid õppematerjalide väljatöötamine, kohtumised poliitikute, teadlaste, ajakirjanike, kunstnike ja teiste loomeinimestega,” ütles ta.
Loe edasi: Näduvere rahvas õpib tundma nii möödanikku kui kaasaega

Läheneb Eesti ökokogukondade ühenduse suvekokkutulek

Eesti ökokogukondade liikumise VII kokkutulek toimub 23.-25. augustil Harjumaal Lilleoru ökokogukonnas. Kokkutulekule on oodatud kõik huvilised.

Eesti ökokogukondade liikumine sai alguse esimesest Lilleorus toimunud kokkutulekust 2006. aastal – sel suvel võtab Lilleoru rahvas VII kokkutuleku rõõmuga oma õuel uuesti vastu. Keskseks teemaks on koostöö.

Programm
Reede, 23. august
12:30 Kogunemine, lõunasöök
14:00 Tervitus- ja avasõnad
14:15 Sissejuhatav sõnavõtt – Toomas Trapido, üks ökokogukondade liikumise ja Teeme Ära asutajatest Eestis, olnud aastatel 2009-2012 Euroopa Ökokülade Võrgustiku GEN-Europe juhatuses
14:30 Ettekanne doktoritöö põhjal “(Öko)Kogukondade roll jätkusuutliku ühiskonna loomisel” – Kaidi Tamm, International Graduate Centre for the Study of Culture, Justus Liebig University Giessen.
15:30 Vaheaeg
16:00 Ettekanne “Kas kogukonnad päästavad Eesti?” – Artur Talvik, filmiprodutsent ja režissöör ning kodanikuühiskonna aktivist.
16:45 Ettekanne “Ökokogukonnad ja koostöö meediaga” – Riina Luik
17:30 Õhtusöök
19:00 Eesti ökokogukondade liikumise ehk Eesti Ökokogukondade Ühenduse üldkogu. Osalemine on avatud kõigile kokkutulekul osalejatele ja on heaks võimaluseks saada infot ühenduse tegevuse ja plaanide kohta
20:30 Vaheaeg
21:00 Kontsert – Kati Lumiste ja Silver Sepp
Loe edasi: Läheneb Eesti ökokogukondade ühenduse suvekokkutulek

17. augustil toimub Luutsniku kodukandipäev

Rõuge vald ootab kaasa mõtlema ja valla arengut toetavaid ideid välja pakkuma

Rõuge Vallavalitsus hakkab ellu viima Leader programmi poolt toetatud projekti “Rõuge piirkonna turundus” . Projekti ühe osana valmivad välireklaamid (suurusega 1×6 ja 2×4 meetrit), mida hakatakse kasutama erinevatel üritustel-sündmustel ning mujal valla tutvustamiseks.

Anname ka sulle, hea kodanik, kes sa resideerud vallas või jälgid meie tegemisi kaugemalt, võimaluse kaasa rääkida ning pakkuda välja erinevaid ideid valla reklaambännerite kujundamisel ja eriti hüüdlausete väljamõtlemisel. Lause peaks kutsuma külalisi piirkonda, andma edasi koha olemust, kajastama positiivselt valla omapära ning tekitama soovi Rõuge valda külastada.

NB! Kuna bännerid peavad olema loetavad üsna kaugelt, kasutatakse seal suuri tähti ja see tähendab, et pikad laused sinna ei sobi. Soovituslik on 2-5-sõnaline lause. Tekst võiks sobida aastaringseks kasutamiseks, aga pole keelatud pakkuda ka hooaega rõhutavaid lauseid.

Mõned lausenäited hetkel kasutuses olevatelt valla reklaamidelt:

Leia ennast Rõuges!

Vajad energiat? Lae ennast Rõuges!

Rõuge vald – omadega kõikjal.

Rõuge Seitsmejärvemaa.

Trehvämi Rõugõn!

Mulle meeldib Rõuges!

Hea inimene, kes sa oled valmis kaasa mõtlema, palun saada oma reklaamlause ja/või kujunduse ideed koos kontaktandmetega 15. augustiks e-posti teel aadressile jaanus@rauge.ee; lisainfo telefonil 785 9232

Parimatele valla poolt ka väikesed auhinnad!

Rõuge Vallavalitsus

Kogukonna pärli tiitli pälvivad 15 peret üle Eestimaa

Täna ja homme jätkub konkursil “Kogukonna pärl” esile tõstetud perede tunnustamine.

Teist aastat toimuvale konkursile esitati üle Eesti ligi 100 kandidaati, kelle seast tunnustatakse igas maakonnas ühte perekonda. Sel nädalal antakse tunnustus üle Pärnumaa, Saaremaa, Hiiumaa ja Läänemaa peredele.

Pärnumaal pälvis tiitli “Kogukonna pärl 2013” Margit ja Anti Merila perekond Varbla vallast Tõusi külast.

Saare maakonnas pälvis tiitli Malle ja Tõnu Mätase perekond Muhu vallast Külasema külast.

Hiiumaal pälvis kogukonna pärli tiitli Ester Tammise ja Toivo Platovi perekond Käina vallast.

Läänemaal pälvis tiitli Inda Mölderi ja Ants Maripuu perekond Martna vallast Rõude külast.
Liikumine Kodukant soovib ärgitada inimesi märkama ja riiki väärtustama kodanikuks olemise olulist tunnust – vabatahtlikku tegevust. Seetõttu tunnustatakse konkursi “Kogukonna pärl” raames just neid peresid, kes on siirast soovist ja vabast tahtest ühiselt panustanud kogukonna arengusse ja õlatunde tugevnemisse.

Kokku tunnustatakse tiitliga “Kogukonna pärl” 15 peret üle Eesti – igas maakonnas ühte perekonda, kes jäi ankeetide põhjal sõelale. Projekti “Kogukonna pärl” elluviimist toetatakse regionaalministri valitsemisalast. Konkursi tunnusmeene autor on Rõuge sepp Peeter Reemann, sepise idee on inspireeritud Pärlijõega seotud legendist Võrumaal. Loe lähemalt www.kylaelu.ee.

Eesti Külade X Maapäev „Aastaring külas“

Lähenemas on Eesti Külade X Maapäev. Registreerunud on viieteistkümne
maakonna delegatsioonid kokku 303 osalejaga. Esimest korda on ühise
delegatsioonina esindatud LEADER tegevusgrupid. X Maapäeva avamisel 9.
augustil tervitab osalejaid President Toomas Hendrik Ilves, 11. augustil
osalevad foorumi „Haldusuuendus läbi kogukondliku toe“ paneelis
regionaalminister Siim-Valmar Kiisler ja Saare maavanem Kaido Kaasik.
Tutvustusega Maaelu arengukava 2014-2020 esineb põllumajandus- ja
maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti.

Maapäeva kohta saab lähemalt lugeda kodulehelt: http://www.kodukant.ee

Projekti Eesti Külade X Maapäeva “Aastaring külas” läbiviimist rahastab
regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital, MTÜ Saarte
Koostöökogu, toetab Jäneda Maamajanduse Infokeskus, PREPARE, Maapäeva
üldvastutaja Kaie Toobal.

Läheneb Eesti ökokogukondade huviliste suvekokkutulek

Eesti Ökokogukondade Ühenduse VII kokkutulek toimub sel aastal 23.-25. augustil Lilleoru kogukonnas Harjumaal. Lilleoru tähistab sel aastal ka oma 20-aastast juubelit. Täpsem info programmi kohta ja registreerimisinfo tehakse teatavaks lähiajal.

Aga kalendrisse võib märke juba ära teha ning arvestada tasub kolmepäevase sündmusega. Juba reede pärastlõunal algavad huvitavad ettekanded ning kuulda saab nii Eesti kui rahvusvahelistest arengusuundadest ökokogukondade valdkonnas. Kokkutulek lõpeb pühapäeva pärastlõunal.

Loe lähemalt rahvusvahelise ökokogukondade ühenduse GEN tänavuse kokkutuleku kohta Eesti ühenduse liikme Toivo Aalja kirjutist siit.

Allikas: Eesti Ökokogukondade Ühendus