“Jõulude ajal on paljudel soov teha midagi eriliselt head. Pakutakse võimalusi annetada loomade varjupaikadele, lastekodudele, haiglatele. Mullu kogusime jõululaadal annetusi Kohtla-Järve lastekodu lastele,” kirjutab Nele Eller käsitööseltsist. Sel aastal vaatas selts ringi oma saarel, silma jäi Vabaduse lasteaed, mille juhatajalt uuriti, kas lasteaiaperel on midagi, millest nad puudust tunnevad. Katrin Maanas vastas, et annetusrahaga soetataks aeda uus kiik ja ehitataks uus liivakast. Kõigil, kes tunnevad, et sooviksid nende eriliste laste heaks annetada, saavad annetuse teha MTÜ Hiiumaa Käsitööselts kontole Swedbank 221019490040, märksõnaks: “annetus” . Annetusi kogutakse 31. detsembrini.
Silt: kogukond
Viikingitekülas tulekul kogukondade teemaline infopäev
Sündmus on mõeldud vabaühenduste ja külakogukondade liikmetele ja eestvedajatele ning on tasuta. Infopäeva raames tutvustame teoorias ja praktikas kogukondlikku liikumist Eestis ja rahvusvaheliselt; kogukonna neli tahku (kultuuriline, sotsiaalne, ökoloogiline ja majanduslik) ja Gaia Haridusprogrammi kui kogukondliku eluviisi õppesüsteemi.
Juhendajad: Toomas Trapido, Aale-Triinu Sonn ja Ave Oit. Ajakava ja registreerumise info:
http://lilleoru.ee/?module=news&id=5493&set_design=2
Eelinfona ka, et jaanuaris toimub sama infopäev uuesti, siis tõenäoliselt nädalavahetusel ja elustiilikeskus Harmoonikumis Viimsi vallas.
Allikas: MTÜ Lilleoru, www.lilleoru.ee
Jõulupuu jõudis Otepääle
Talvepealinna jõulupuu jõudis täna linna. Sellel aastal jõulukuusk on pärit Põlvamaalt, Kanepi vallast, Hino külast, Möldri talust, Kalev Kevade koduaiast.
Kuusk on hinnanguliselt 17 meetrit kõrge, jõulukuuske hakkavad kaunistama sinised ja valged tuled. Möldri talu peremehe sõnul oli kuusel vanust umbes 45 aastat.
2.detsembril kell 15.28 süüdatatakse jõulupuul advendituled. Traditsiooniliselt süütavad advendituled EELK Otepää Maarja koguduse vaimulik Marko Tiirmaa ja Otepää valla esindajad, esinevad Otepää linetanstijad ja tantsutrupp FeelingGood. Kell 16 oodatakse kõiki Otepää Kultuurikeskusesse advendikontserdile, kus
musitseerib Pühajärve-Rõngu puhkpilliorkester. Puhkpillimuusika ühendab pillimehi Pukast, Tõrvast, Rõngust, Elvast, Tartust, Hellenurmest, Tõutsist, Sihvalt ja Otepäält.
Lisaks jõulupuule hakkab Otepää Keskväljakut ehtima värviliste LED-lampidega Otepää vapiloom – karu.
Fotod: Monika Otrokova
Mulle meeldib Rõuges!
Rõuge Vallavalitsus on algatanud kampaania „Mulle meeldib Rõuges”, mis on suunatud eelkõige neile Rõuge vallas elavatele inimestele, kes pole end veel siia sisse registreerinud, aga ka uutele tulijatele. Vallavanem Tiit Toots rõhutab, et Rõuge vallast on aastatepikkuse töö tulemusel kujundatud hea elukeskkond, kus hoolitakse väikestest ja suurtest, noortest ja vanadest. Kampaania käigus kutsume uusi peresid valda elama, et seeläbi rahvaarvu suurendada. Elujõulise piirkonnana tõuseb meie valla võimekus veelgi. 
Ülevaade Rõuge valla poolt pakutavast asub kampaania kodulehel www.rauge.ee/kodukoht. Loe edasi: Mulle meeldib Rõuges!
Karksi-Nuias tuleb kodanikupäeval konverents
Kodanikupäeval, 26. novembril kella 12—15 korraldavad Karksi valla kodanikuühenduste ümarlaud ja Europe Direct Viljandimaa teabekeskus Karksi valla kultuurikeskuses kodanikupäeva konverentsi.
Esmaspäeva keskpäeval algava ürituse avab Karksi-Nuia lasteaia mudilaste esinemine, millele järgnevad tervitused ja sõnavõtud. Kell 12.40 peab Eesti külaliikumise Kodukant koolituskeskuse juhataja Heleriin Jõesalu ettekande «Külaliikumise osa maapiirkonna arendamisel».
Pärast väikest kohvipausi mõtiskleb laulja ja muusik Hedvig Hanson elu järjepidevuse teemal. Seejärel astub üles Euroopa aasta 2012 hea tahte saadik, laulja ja näitleja Katrin Karisma-Krumm, kes räägib tänavusest aktiivse vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse aastaks.
Ühtlasi saavad huvilised konverentsi eel ja ajal tutvuda kultuurikeskuse fuajees rändnäitusega maaelu arengukava 2007—2013 meetme 3.2. külade uuendamine ja arendamine projektinäidetest. Üles on seatud ka Europe Direct Viljandimaa teabekeskuse infolaud teemakohaste infomaterjalidega. Samuti saavad huvilised osaleda Euroopa Liidu teemalises valikvastustega viktoriinis.
Selgusid Valgamaa tublimad MTÜd
Konkursil «Valgamaa MTÜ 2012» pälvisid tunnustuse MTÜ Kungla, Valga Petanque Klubi ja Valgamaa Noorsootöökeskus Tankla.
Kokku esitati konkursile tänavu kümme mittetulundusühingut. «See pole spordivõistlus, et otsime parimat, kõik nominendid on äärmiselt tublid. Seekord paistsid kolm tükki lihtsalt natuke enam silma,» kommenteeris Valgamaa arenguagentuuri mittetulundusühingute konsultant Aet Arula.
Konkursiga tunnustatakse MTÜsid, mis oma aktiivse ja jätkusuutliku tegevuse ning laiapõhjalise koostööga aidanud kaasa maakonna positiivsele arengule ning muutnud atraktiivsemaks valdkondlikku tegevust.
Lembit Kruuse: Kogukonna tugevus peitub märkamises ja aitamises
Täna Viljandis Sakala keskuses peetud konverents “Märka mind!” tõi fookusesse inimese tema nõrkuse- ja tugevusehetkedes. Konverents toimus Viljandi maavalitsuse, linnavalitsuse ja SA Viljandi Haigla terviseedenduse koostööna.
Konverentsi avanud Viljandi maavanem Lembit Kruuse sõnul vajame kõiki maakonna inimesi ja nende panust arengutegevusse. “Iga inimese elus võib olla hetki, kui ta ei tule endaga toime või ollakse jäänud mingil põhjusel elu hammasrataste vahele. Meie kohus on märgata ja aidata teisi sellistest hetkedest üle. Selles peitubki kogukonna tugevus,” ütles Kruuse.
“Inimeste eludega hakkamasaamist vaadates kipume liigselt tegelema juhuslike ja silmaga nähtavate detailidega, unustades ära tervikpildi. Nagu aga kõik teame on kett just nii tugev, kui tugev on tema kõige nõrgem lüli,” tuletas maavanem meelde.
Konverentsil keskenduti eeskätt sõltuvuste varajasele märkamisele. Nimetatud teemat käsitleti eri vaatenurkadest ja vastati mitmetele küsimustele. Mis viib sõltuvuseni? Milliseid valikuid teevad Viljandimaa inimesed? Millised on abisaamise võimalused?
Konverentsi sisutiheda kava täitsid oma ala asjatundjad. Päeva lõpetas Viljandi ajalehe Sakala peatoimetaja Hans Väre juhitud paneeldiskussioon, millel osalesid Viljandimaa arvamusliidrid.
Moostes oodatakse kõiki huvilisi Jõulumajja
Mooste Rahvamuusikakooli õpetajad, õpilased ja lapsevanemad kutsuvad kõiki huvilisi detsembri alguses rahvamuusikaga salapäraselt täidetud Jõulumajja.
Jõulumaja on tavalistel tööpäevadel roosat värvi maja Mooste mõisapargis, kus tegutseb rahvapilliõpet pakkuv huvikool. 6., 7. ja 8. detsembril muutub maja korraga jõulutegelaste koduks. Majas askeldavad nukud, pillihaldjas, torupilli, kannelde ja lõõtsadega päkapikud ja mitmed teisedki tegelased. Koos majaelanikega saab meisterdada niidipilli, mängida meie rahva vanemaid mänge, laulda laule.
Kogu info leiate plakatilt, mis ripub siin: www.rahvamuusika.ee/plakat.pdf
Ootame teid külla!
Krista Sildoja
Sännas algavad täna Portugali keele ja meele õhtud
Täna, 6. novembril kell 18 alustab Sänna Kultuurimõisa juures tegevust Portugali keele ja meele õhtu. Juhendab Kultuurimõisa vabatahtlik Maria Moser Portugalist.
Maria kolis Sännasse selle aasta juunis ning on Kultuurimõisa tegemiste juures nõu ja jõuga abiks suisa aasta aega. Portugali keele ja meele õhtutel tehakse tutvust portugali keelega, kuulatakse muusikat, vaadatakse filme, valmistatakse maitsvat portugali toitu ja kindlasti on plaanis palju muud huvitavat.
Õhtud on tasuta, tule ja võta kaasa head-paremat teelauale.
Esimesel kohtumisel lepitakse kokku, mis päevadel ja kui tihedalt võiks koos käima hakata.
Rohkem infot: moser.carmo@gmail.com ; 56807165 (Maria) või kultuurimois@kultuuritehas.ee; 55588929 (Kadi).
Muutus Sänna puutöökoja ja teenuskeskuse lahtiolek
Novembrikuus on mõned muudatused seoses puutöökoja ja teenuskeskuse lahtioleku- ja kellaaegadega.
– Sänna puutöökoda on isiklikuks kasutamiseks avatud reedeti kell 11-16, kui koha peal on olemas juhendaja (Hendrik Noor). Ühe tunni hind on 1 EUR. Kaasa võtta kõik enda tarvikud. Kui sul pole plaanis hetkel endale riiulit ehitada või tooli renoveerida, aga soovid ikka nokitsema tulla, siis näiteks on abi vaja kogukonnakeskusesse raamatukokku riiulite ehitamisel, toolide renoveerimisel, mängunurka mänguasjade meisterdamisel. Puutöökoda avatud 9., 16., 23., ja 30. novembril kell 11-16. Rohkem infot: 555 88 927 (Hendrik).
– Pesumasina kasutamine Kultuurimõisa teenuskeskuses novembrikuus teisipäeviti, kolmapäeviti, neljapäeviti kell 10-19. Pesumasina kasutamine 1 EUR (pesuvahend hinna sees), kuivati 2 EUR.
– Dushi kasutamine novembrikuus teisipäeviti, kolmapäeviti, neljapäeviti kell 10-19. Hind 1 EUR.
– Noortetuba novembris avatud esmaspäevast reedeni kell 15-19.
Juhime veel kord tähelepanu, et ülalpool mainitud lahtiolekuajad on kehtivad ainult novembrikuus. Puutöökoja avatud olemine detsembris oleneb külmakraadidest. Teenuskeskuse ja noortetoa lahtiolekuajad muutuvad, kui raamatukogu remont on lõppenud.
Allikas: Sänna Kultuurimõis, www.kultuurimois.kultuuritehas.ee
Võrumaa Lasva valla küla pakub peredele uut elukohta
Võrumaa Lasva valla Pikakannu küla kutsub nende kanti kodu looma lastega peresid. Tulijatele pakutakse elukohta, tööd ja koolihariduse saamise võimalust.
„Kui teie peres on neli või rohkem last ja te soovite pakkuda neile puhast elukeskkonda, turvalist ja sõbralikku kooliaega ning õnnelikku lapsepõlve, siis aitame leida teile sobiva maakodu või koha selle rajamiseks. Piirkonnas kümne kilomeetri raadiuses on pakkuda üheksa vaba töökohta, kõik puidutöötlemise ettevõtetes,” seisab Pikakannu pärimuskultuuri keskuse koduleheküljel avaldatud kuuluses. Loe edasi: Võrumaa Lasva valla küla pakub peredele uut elukohta
Terved ja higised leidsid tee Saaremaale
Estofiil Anneli Kajanto (63) võttis Helsingist kaasa 13 sõpra ja tuli Saaremaale jooksma. Nad kõik kuuluvad terviseklubisse Friskis&Svettis, mis tõlkes tähendab “terved ja higised”. Rootsist alguse saanud terviseliikumine jõudis Soome 20 aastat tagasi. Selle juubeli puhul korraldaski Anneli oma klubikaaslastele üllatusreisi Saaremaale.
Kui 1978. aastal klubi looja Johan Holmsäter esimese treeningu välja kuulutas, tuli kohale ainult üks inimene. Tänaseks on liikumine levinud üle riigipiiri ja klubi liikmeid võib leida Luksemburgis, Pariisis või Norras. Helsingis kuulub klubisse 1500 inimest, üle terve maailma ulatub see number poole miljonini. Loe edasi: Terved ja higised leidsid tee Saaremaale
Green Phoenix 2012 konverentsil on esindatud ka Eesti ökokogukonnad.
Lilleoru MTÜ on kutsutud esindama oma kogukonda ja Eesti ökokogukondade liikumist 24.-28. oktoobril Green Phoenix 2012 konverentsil Šveitsis.
Green Phoenix liikumine on sündinud viie rahvusvahelise rahuorganisatsiooni algatusest. Konverentsi fookuses on sel aastal kogukonnad ning eesmärgiks edendada ja ühendada linna- ja maapiirkonna kogukondade strateegiaid ja toimimismudeleid ning aidata seeläbi kaasa meie planeedi elukeskkonna paranemisele ning rahumeelse kultuuri ja eluviisi levikule.
Loe edasi: Green Phoenix 2012 konverentsil on esindatud ka Eesti ökokogukonnad.
Külaväravad avatakse usutavasti ka tulevikus
Eesti Külaliikumise Kodukant külakultuuri valdkonna juhi Külli Vollmeri sõnul osalesid projektis Avatud Külaväravad ennekõike tunnustuse Aasta Küla pälvinud või sellele kandideerinud paigad. “Sündmus tõestas külade elujõulisust ning sealsete inimeste tahet üheskoos mõelda ja tegutseda, et pakkuda silmaringi arendavat ning huvitavat ajaveetmist nii omakandi rahvale kui ka kaugemalt tulijatele,” rääkis ta.
Vollmer tõi näiteid Avatud Külaväravate eredamatest seikadest erinevates maakondades. “Raplamaal asuvas Sulu külas oli üllatuseks teineteist leidnud neiu ja noormehe paaripanemise tseremoonia sealsel külaplatsil. Põltsamaa valda Kamarisse jõudsin juba pimedal õhtutunnil, kui rahvapeol parajasti Külaväravate programmi kuulunud oksjonit peeti,” ütles ta.
Kodukant Pärnumaa koordinaator Krista Habakukk märkis, et Soometsa külas toimunust andis iseäranis postiivse tagsisideme hobuvankritega sõit ümbruskonna taludesse. Võrumaal avati külaväravad Voki külas. “Ühtlasi pakkusime võimalust bussiga paikkonna teiste küladega tutvuma sõita. Hoolega õpiti vihtasid valmistama, raamatuid köitma ja muidki käsitööoskusi. Koosolijad kuulsid üksteiselt ideid, mida sageli ka järgida lubatati,” rääkis MTÜ Vastseliina valla külde ühenduse eestvedaja Aado Kuhlap. Loe edasi: Külaväravad avatakse usutavasti ka tulevikus
Tagasivaade Viimsi ubinapäevale
Viimsi Ubinapäev peeti 29. septembril 2012 Viimsi Vabaõhumuuseumi territooriumil ja Rannarahva kodu töötajate eestvedamisel. Ubinaid jagus kõigile ja jäi ülegi.
Vaata videot:
Allikas: Sven Simson
Sänna Kultuurimõisas avas uksed Sänna Mõisapood
Poest saadav tulu aitab Sänna Kultuurimõisal muretseda talve küttepuud, maksta elektrimaksud või näiteks viia edasi teenuskeskuse arendamist. Sänna Kultuurimõisa teenuskeskus sisaldab endas järgmisi tegevusi/võimalusi:
Pood
Sänna Mõisapoest saab osta nii kohalikku kui ka välismaist mahekaupa. Mõte on pakkuda tooteid kogukonnalt kogukonnale, s.t. et eriti oodatud on poodi riiulitele erinevaid Kagu-Eesti tooted. Seni kõige populaarsemad tooted poes ongi olnud meie maakonna tublide naiste toodang nagu Kaire Uderi seebid (astelpajuseep on esikohal), Urvaste naiste kama ja Kairi Koemetsa UMA MEKI märgiga küpsised.
Nagu öeldud saab lisaks kohalikule toodangule ka välismaist ökokaupa osta. Siiani on erilist populaarsust üles näidanud kõiksugu jõupulbrid nagu toorkakao, macu-macu, spirulina, vanilje jne., aga muidugi ka mahe(toor)šokolaadid, šokolaadikreemid, limonaadid jne. Lisaks saab osta hambapastat, kreeme, šampoone ja paljusid teisi naturaalseid (rohelise savi baasil olevaid) hügieenitarbeid. Ehitusmaterjalide osakonnas on olemas kohupiimavärvi segud ja naturaalsed pigmendid (hetkel 15 erinevat tooni); saviukumaja savi, kitti, linaõlivärvi jne. Pood on keskendunud säästvale renoveerimisele, kus lisaks tarvikutele võimalus osta õpetlikke raamatuid ja saada mõisa renoveerimise kogemustest head nõu. Kaupa tellitakse poodi vastavalt külastajate soovidele ja vajadustele. Loe edasi: Sänna Kultuurimõisas avas uksed Sänna Mõisapood
Esita kandidaate kogukonnaarendaja stipendiumile
Teaduse ja Kultuuri Sihtasutus Domus Dorpatensis kuulutab välja konkursi kogukonnaarendaja stipendiumile. Stipendiumiprogrammi eesmärgiks on toetada ning tunnustada kodanikualgatust ning kohaliku elu edendamist.
Stipendium on mõeldud isikule, kes läbi oma tegevuse on oluliselt kaasa aidanud kogukonna üldisele arengule ja/või on silma paistnud kogukonna jaoks olulise saavutusega. Stipendiumi suurus on 1000 eurot.
Stipendiumile saavad kandideerida kõik Eesti Vabariigi alalised elanikud. Stipendiumile võib esitada nii iseennast kui ka teisi sobilikke kandidaate.
Taotlemiseks tuleb saata SA-le Domus Dorpatensis kas posti või e-posti teel:
– vabas vormis kirjutatud stipendiumiavaldus;
– kandidaadi curriculum vitae;
– põhjendus taotlusele koos kandidaadi saavutuste mõju kirjeldusega ning soovitajate kontaktidega.
Taotluste esitamise tähtaeg on 1. november 2012. Hilinenud taotlusi ei arvestata. Stipendium eraldatakse vastavalt stipendiumi statuudile. Stipendiumi eraldamise otsus tehakse avalikuks stipendiumi üleandmisel kodanikupäeva ürituste raames 2012. aastal novembri lõpus.
Allikas: Teaduse ja Kultuuri SA Domus Dorpatensis, www.dorpatensis.ee
Tagasivaade ökokogukondade huviliste suvisele kokkutulekule
Eesti Ökokogukondade Ühendusel valmis tagasivaade ökokogukondade huviliste kokkutulekule, mis peeti Tartumaal Kaagveres/Kaveris 24.-26. augustil 2012.
Kaamera: Paavo Eensalu ja Sander Hiire
Montaaž ja heli: Paavo Eensalu
Allikas: Eesti Ökokogukondade Ühendus, www.kogukonnad.ee
Velisel meenutati kultuuritegelast Elmar Tootsi
Sombuse septembri pühapäevahommikul süüdati Vigala kalmistul mälestusküünlad kauaaegse Velise kultuuritegelase Elmar Tootsi 100. sünniaastapäeva mälestuseks. Endise Velise seltsimaja saali kogunes 43 inimest, et ühises kohvilauas vestlusringis teda meenutada. Päeva juhatas Velise Kultuuri ja Hariduse Seltsi juhatuse liige Jürgen Kusmin. Elmar Tootsi meenutasid vennatütar Reeda Toots, endine Velise kooli õpetaja Meida Nolling, Vello Vaarma jpt. Pikemalt jätkus juttu endistel kolleegidel. Vanim kohaletulnu ja kunagine töökaaslane Ester Niin (88) Vaimõisast. Rahvamaja ette avati legendaarsele seltsielu edendajale nimeline mälestuspink.
Siinse seltsielu edendaja ja hilisem Velise rahvamaja juhataja Elmar Toots sündis Velisel Ligeda külas Oja talus 23. septembril 1912. Velise Algkoolis õppides oli Elmar Toots aktiivne seltsitegelane, osaledes näitemängudes ja piduõhtutel. Hiljem võttis aktiivselt osa 1929. aastal loodud Velise algkooli karskusringi vilistlaskogu tööst. Kaks aastat Tartumaal Vahi aianduskoolis õppinud Elmar Toots osales assistendina 1936. aastal Velise Rahvaraamatukogu Seltsi (asutatud 1891) juurde loodud aianduse-mesinduse ringis. Ta tegi ära suure töö siinse paikkonna talude iluaedade kujundamisel ja korrastamisel: korraldati hoonete välisvärvimise kursusi, istutati ilupuid ja põõsaid. 1936. aastal püstitati Velise kirikaeda Elmar Tootsi kujundatud mälestussammas 1905. aasta sündmuste ohvritele. Hiljem töötas Toots Velise rahvamaja juhatajana kuni surmani 1983. aastal.
Meenutuspäeva korraldasid MTÜ IIDA Kursused, Sillaotsa Talumuuseum, Velise Kultuuri ja Hariduse Selts
Ave Kusmin, Märjamaa raamatukoguhoidja
Läänemaal tunnustati Lea ja Urmas Lai perekonda
Lea ja Urmas Lai perekond pälvis tunnustuse tänu aktiivsele külaelu edendamisele ja oskuslikule kogukonna kaasamisele. Lea ja Urmas koos kahe tütrega on andnud külale ühise hingamise. Pereema Lea on olnud Piirsalu külavanem juba aastaid ning tänu tema initsiatiivile ja tohutule tööpanusele on Piirsalu küla arenenud. Ühiselt on kirjutatud mitmeid projekte, mis on aidanud remontida rahvamaja, korrastada parki ning sisustada laste vaba aega.
Perekond Lai on alati löönud kõikides üritustes kaasa ja näidanud eeskuju ning osanud kaasata ühistegevustesse teisi külaelanikke. Abikaasa Urmas on alatise külatalgutel osalejana hea transpordi küsimuste lahendaja ning asendamatu “saemees” pargi korrastamisel. Lapsed Liina ja Maarja on küla tegemistes ja talgutel samuti aktiivselt kaasa löönud ning innustanud oma eeskujuga teisi külanoori. Pereema Lea on nimetatud 2010. aastal Läänemaa Sädeinimeseks ning pälvis külaelu edendajana tänavu Risti valla vapimärgi.
Allikas: Külaliikumine Kodukant
Harjumaal tunnustati Lea ja Heikki Ylöneni perekonda
Perekond Ylönen – Lea, Heikki ja tütar Sanna – pälvis tunnustuse tänu sellele, et nad on läbi erinevate ettevõtmiste andnud olulise panuse kohaliku elu hoogustamisele, kogukonnatunde suurendamisele ja peresuhete väärtustamisele. Tänu Lea ja Heikki eestvedamisele sai renoveeritud 19. sajandi keskpaigast pärit Nissi leerimaja, mis parandas Riisipere aleviku ilmet ning on ühtlasi üks kaunimaid kogudusemaju Eestis. Õdusas ja külalislahkes kogudusemajas saavad lisaks koguduse tegemistele sooja vastuvõtu osaliseks kõik soovijad.
Läbi EELK Nissi Maarja koguduse on perekond Ylönen olnud heaks koostööpartneriks Nissi Valla Noortekeskusele, MTÜ Lehetu Külaseltsile, MTÜ Nissi Perekeskusele ja Nissi vallavalitsusele. Koos on korraldatud lastele alevilaager, panustatud kohalike noorte töökasvatusse ja puhta elukeskkonna loomisse, olles iga-aastane partner Nissi valla õpilasmalevale. Lea ja Heikki märkavad abivajajaid ning peavad oluliseks, et kõik vallaelanikud tunneksid ennast täisväärtuslike kogukonna- ja ühiskonnaliikmetena. 2010. aastast on kogudus koostöös Nissi vallavalitsusega kutsunud jõulude eel leerimajja kõiki vallaelanikke, et üheskoos meeldivalt aega veeta ja jõulusuppi süüa.
Juba mitu aastat on Lea ja Heikki pööranud tähelepanu ka paljulapselistele peredele Lehetu külas, tuues Lehetu külakeskusesse toiduabi. Samuti on nad kaasa löönud erinevates vanemlust toetavates projektides ning võimaldanud kasutada hubast kogudusemaja mitmesuguste sündmuste läbiviimiseks. Äramärkimist väärib ka Nissi Perekeskusega koos korraldatud paarisuhte koolitus, mis oli mõeldud harmoonilisema pereelu tagamiseks Nissi vallas elavatele peredele.
Allikas: Külaliikumine Kodukant
Põltsamaal pekstakse järgmisel nädalal reht
Juba mitmel aastal on kaks veteranist masinameest esitlenud Põltsamaal huvilistele vanaaegseid rehepeksumasinaid tööprotsessi käigus. Rehepeksupäev saab teoks ka järgmisel kolmapäeval Põltsamaa Ametikooli juures. Põltsamaa mehe Valdeko Kippuse sõnul on tal rehepeksupäeva korraldamiseks saavutatud kokkulepe Põltsamaa Ametikooli direktori Viive Kibenaga. Muutuvad ju endisaegsed masinad üha haruldasemaiks ja see põlvkondki, kes nendega töötada oskab ja neid oma noorusajast mäletab, hakkab tasapisi kaduma. Seetõttu on Kippuse kinnitusel äärmiselt oluline, et ka noored näeksid ja saaksid praktiliselt järele proovida, kuidas selliste masinatega reht peksti. Loe edasi: Põltsamaal pekstakse järgmisel nädalal reht
Seeneretk koos Margit Härmaga
Mamo perenaine Margit Härma viib eeloleval laupäeval huvilised seeneretkele Võrumaale Rõuge kanti, kus käib järjekordne seenenädal. Pärastlõunasel seente degusteerimisel on Margitilt võimalik saada näpunäiteid ja retsepte seeneroogade valmistamiseks.
„Laupäeval on plaanis rääkida, kuidas perenaise elu pärast seenelkäiku köögis toimetades lihtsamaks muuta, jagada praktilisi näpunäiteid ning pajatada lihtsalt toredaid lugusid,“ ütles Margit Härma.
Seenetoidud on Eesti pere laual hooajatoiduna ajast aega olnud, kuid küllap jätkub avastamisrõõmu igale huvilisele. Milline seeneroog on aga Margit Härmal pannud kulmud kerkima? „Kindlasti kõige ebatavalisem on tooretest seentest valmistatud kivipuraviku gazpacho,“ sõnas ta. Ent millisele seenetoidule ei suuda Margit „ei“ öelda? „Üdini vastupandamatu on kindlasti sirmiku pihv!“
Seeneretkele minnakse kell 11 Rõuge rahvamaja eest ja nõnda, nagu kõik seenenädala sündmused, on seegi osavõtjatele tasuta. Retke lõpp on kavandatud kella 15ks.
Seenenädalaga seotult toimub laupäeval Rõuges koduaialaat, kell 10-15 töötab õpituba, kus Airi Gailit õpetab seentega värvimist. Kell 15 toimub seenefoto konkursi tööde tutvustamine ning autasustamine. Kogu päeva on avatud seenenäitus, kus lähemat teavet seente kohta annab Viitina Loodushariduskeskuse juhataja Toivo Tuberik.
Rõuge golfiklubi ootab huvilisi
Rõuge golfiklubi ootab huvilisi 6. ja 11. septembril kell 17 Jaanipeebu surnuaia kõrval asuvale muruplatsile projekti “Tervist edendav kogukond” raames golfimänguga tutvuma. Tutvustame
golfimängu olemust, varustust, löögitehnikat, reegleid ja muud mänguga seonduvat. Harjutame ja mängime. Info tel 5560 3989.
Laupäeval, 8. septembril kell 18 toimub pikima avalöögi võistlus “Ilge Litt”, kus võitjaks osutub see, kel õnnestub pall lahtilöögi kohast kõige kaugemale toimetada.
Rõuge Meistrivõistlused golfis toimuvad 9. septembril kell 12. Rändkarikasleiab uue omaniku. Meistrivõistlusi toetavad Rõuge vald, Niitvälja Golfikeskus ja Andre Laine. Info tel 5560 3989
Muhu uudis: Sui akkab läbi soama
Kui seda ikka see voasta üldse olligid. Nädali lõppus juba lapsed lähtvad kooli. Mihklikuu akkab pihta ja oo kõige tagumine aeg katsuda tuhlis moa sihest enne kuidagid viisi kätte soaja, kut ta sõnna ää mädaneb nõukse ullu vihma taudi, mis see sui oln oo.
Liiva lasteaidas oo jälle mailmatuma jägu ruumisid korda tehtud. Õue pial köib viel kipe kamandamine, et enne talvet ikka selle koa korda jõvaks.
Koguvast Muhu muuseumist, neh, oo sõuke tiadaandmine, et kuni 1. septembrini, siis laupani, oodetse sial teite pilta, mis see sui Koguvas tehtud oo. Nendel oo nõuke konkurss paergu köimas, et valitse paramad välja. Ja nee paramad pannasse sügise väljanäitusele koa ja võitja kuuleb ää siis, kui näituse avamine oo. Ja et muuseumirahva tüö vähägid lihtsmaks selle kohja pialt tiha, siis üteldi, et üle viie pildi ep maksaks ühel pildistajal soata.
Neh et niipalju viel, et pildistamise teemaks oo siis “Koguva” ja seda ikka selle taudi, et Koguva vabakülal olli seevoasta 480-nes voastapäe. Ja pildid piaks soatma aadresside piale mai@muhumuuseum.ee või mai.meriste@gmail.com.
Kahessandal septembril peetse Liiva volleväljaku pial ää Muhuvolle 2012 neljas etapp. Pihta akatse kellu kolmest.
Liiva kalakohvik panni nüid omad uksed kinni ja kuulukse, et ep tehtagid änam lahti. Neh, mis sõnna parata soab, kui Kristjanil oo teesed laanid. Eks siikantis oo natusse nõuke viga koa inimestel, et arvatse, kui keegid juba sii oo, siis ta ep liigu siit kuskile. Aga neh, liikuvad ikka küll. Igalühel oo taris oma elu ää elada ja nõukest minemist ep tohi mitte märki ukka mõista ja tooduta, et aga mis siis nüid soab. Ja see jutt ep köi paljast Kristjani kohta mitte.
Iseenesest ju muhulaste arv kasub jooniga, sest selle suiga oo mitmed-setmed ennast just meite valda ingekirja annud. Mis sest siis oo, kui nad oma levaraha ülemoal teenivad. Ja muhulase nime ja Muhu juurikaid ep võta ää ükski koht ega vägi ega võim koa mitte.
Lõpetuseks kenad koolivoasta akatust kõikidele suurdele ja pisistele koolilastele nii Muhu soare piale kut mõjale koa.
Olge munuksed!
Autor: Irena Tarvis