El escritor estonio en Barcelona

El escritor Estonio Jan Beltrán. Foto: Oliver Topper

El escritor estonio Jan Beltrán nace en el año 1970. Ha vivido en Helsinki, Lisboa y los últimos seis años en Barcelona. Su pasión como escritor es investigar los destinos e historias de la gente y sus engranajes históricos.

La primera novela de Beltrán fue publicada en Estonia en el verano de 2009 y ha sido un “best seller” que ha recibido gran atención por parte de lectores y críticos. La misma obra fue nominada para el gran premio literario de Betti Alver. Año pasado fue publicada en Estonia otra novela de Jan Beltrán, “Nora”, que cuenta sobre la vida de una prostituta. “Nora” también tenía mucho éxito y está nominado a una de las mejores novelas del año. En este año será publicado en Estonia novela de Jan Beltrán „Abondonado por los Dioses“que habla sobre soledad, amor y muerte en Lisboa.

“La mala vida” es una novela basada en una historia real y trata entre otros temas las tres dictaduras – Franco, la Unión Soviética y la Iglesia Católica – habla también del destino, los valores, la falsa moral y los secretos humanos. El entorno geográfico de la novela es muy amplio: los protagonistas de la obra abarcan varios países europeos y México. “La mala vida” está llena de brillantes retratos y eventos históricos que en mayor o menor medida están relacionados con las historias protagonistas. “La mala vida” está escrita con palabras de los mismos protagonistas – su destino, manera de hablar y mentalidad son auténticos, sin deformaciones. Lo mismo para escenas más atrevidas y pervertidas. Por esta razón para algunos lectores la novela podría parecer demasiado rígida y causar sentimientos ambivalentes. Loe edasi: El escritor estonio en Barcelona

Krutskilinõ kanamiis

Pulga Jaan. Foto: Uma Leht

Ei tiiä, kos tuu Pulga Jaan jäänü om? Niimuudu olõ mitu kõrda mõtõlnu. Siist-säält om ütte-tõist iks kuulda. Kõgõ ands’akamb jutt om sääne, et Jaan om mitmit esi sortõ kannu üle ilma kokko otsnu, pidä ja kasvatas noid.

«No ja mis sis. Määnegi aoviidüs piät olõma, mõni korjas markõ, ma kogu kannu,» seletäs Pulga Jaan mu suuri silmi pääle. Tulõ vällä, et küläjutu omma õigõ olnu. Ümbre maja omma egäl puul võrgu ja puuri, egäsugumaidsi kirivit tsirkõ juusk aian ja moro pääl. Nigu Riia eläjäaian.

Om kikkit ja om poigõga kannu. Osa omma pikä hannaga, osa ilma hannalda. Rassõ om arvo saia, kas naa iks omma kana ja kikka, vai määndsegi muu vällämaa tsirgu. As’a tege rassõmbas tuu, et hani jalotas säälsaman, lumbi pääl omma pardsi, puurin omma vuti, koskil mar’a-aian puhmõ all pidävät faasani kah olõma.

Sumatra, Yokohama…
«Ega kana sul pildi pääle ei jää,» ütles Pulga Jaan, ku proovi mõnt pildistä. Ja õigus täl om: iist är juuskva. Seo kanasordi nimi ollõv Sumatra. «Musta, ligi maad kerega. Harja piaaigu ei olõ. Kikkal om mitu paari kannussit ja häste suur hand. Hää umahus om tuu, et ei põe Mareki viirust.”

“Muna omma valgõ. Tuu om imelik, selle et täl omma kõrvalapi verevä. Muidu om nii, et verevä kõrvalapiga kannul omma pruuni muna, valgõ kõrvalapiga kannul valgõ. A ei olõ väega munakana, om dekoratiivkana rohkõmb. Ku tä mar’a-aian uma pojakurnaga ümbre hulk, sis om tedä lihtsäle kinä kaia. Tä kõnd piaaigu faasani muudu.”

“Mul om naid hää pitä tuuperäst, et mul oll’ kats suurt vainlast: rebäse ja kulli. A nä vahisõ kõik aig taivalõ ja andva uma signaali ja ku kull om, sis mindäs puhma ala ja haina sisse, ja ku repän om, sis linnatas üles. Naa omma tõisilõ kannulõ iinkujus kah, hindä alalõhoitmisõ instinkt om kõva. Tuu sakslanõ, kelle käest ma naa tõi, ütel’, et ega ma naist vallalõ inämb ei saa. Naid vast Eestin kellelgi muul ei olõ ku mul.» Loe edasi: Krutskilinõ kanamiis

Noore kultuuritegelase preemia pälvisid
Risto Joost ja Igor Kotjuh

Risto Joost.
Igor Kotjuh.

President Toomas Hendrik Ilves andis sel nädalal üle SA Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu noore kultuuritegelase preemia dirigent Risto Joostile ning eripreemia poeedile, esseistile, tõlkijale ja eelarvamustest vabama ühiskonna kujundajale Eestis Igor Kotjuhile.

Risto Joosti kandidatuuri esitas Eesti Kooriühingu muusikanõukogu, kelle hinnangul on ta paistnud silma mitmekülgse ja kõrgetasemelise kontserttegevusega nii dirigendi kui soololauljana.

Igor Kotjuhi kandidatuuri esitas Eesti Instituut, märkides, et tegu on tunnustatud poeedi ja esseistiga, mitmekülgse tõlkijaga. Eriliselt tähelepanuväärne on tema roll eestivene kirjanduse jõulise eestseisjana, kes tajub täpse tundlikkusega eesti ja siinse vene kultuuriruumi loomupäraseid erinevusi, aga mis veelgi olulisem – võimalusi nende piiride ületamiseks. Sihi saavutamiseks on Igor Kotjuh koondanud siinseid noori vene literaate, innustades neid jätkama kirjanduslikku tegevust, edendama kontakte eesti eakaaslastega ja otsima ühisosa eesti kultuuriruumiga. Selleks tarbeks on ta loonud kirjanduslikke võrguväljaandeid ning asutanud kirjastuse KITE. Igor Kotjuhi tegevus ei piirdu Eesti-sisese dialoogi arendamisega, ta on ka oodatud eesti kultuuri seletaja võõrsil, näiteks Peterburi Ülikoolis hinnati kõrgelt tema loengukursust eesti, sh eestivene kirjandusest.

Noore kultuuritegelase preemia suurus on 4793 eurot elik 75 000 krooni ja seda rahastab Toomas Luman. Erandkorras antava eripreemia suurus on 3000 eurot, seda rahastab Indrek Neivelt.

Vabariigi Presidendi Kantselei avalike suhete osakond

Tulkõ täämbä Hänilast kullõma

Kolmapäävä, piimäkuu 8. pääväl kell 19 Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringidõ keskusõ jututarõ külälises om Hänilane, kiä kõnõlõs 2010. aastakal vällä tulnu luulõkogost “Ma pühäpääväpõllõ mõsi” ja lugõ ka ummi vahtsõmbit luulõtuisi. Kyik huvilisõq ommaq oodõduq!
Keskusõ aadrõs om Lossi 38 (vana anatoomikum). Manoq saa küssüq: Helena Kesonen, tel 7375422 vai helenake@ut.ee.

Kirjandushuvilisi oodatakse reedel Kõmsile

Kõmsi rahvamaja.

27. mail on kõigil huvilistel võimalus kohtuda Kõmsil kirjanike Helga ja Enn Nõuga. Algusega kell 12 tutvustab Helga Nõu oma raamatuid Kõmsi algkoolis. Kell 14 esitleb Enn Nõu Kõmsi rahvamajas oma romaani “Vabariigi pojad ja tütred”.

Enn Nõu romaan “Vabariigi pojad ja tütred” jutustab Ankru talus Kuke külas Massu vallas elanud üheksa lapsega pere saatusest läbi aegade tänapäevani. See lugu on tegelikult meie kodukohast ja inimestest, kes kunagi elasid ja elavad veel praegugi meie hulgas. Enn Nõu näitab ka vanu fotosid raamatus kirjeldatud paikadest ja inimestest.

Kohtumisetele on oodatud kõik koduloo- ja kirjandushuvilised!

Raplamaa Oxford Park korraldab kirjandusvõistluse

Juuru Oxford Park

Raplamaale Juurusse rajatav uuslinnak Oxford Park kuulutab koos kirjanik Igor Kotjuhiga välja kirjandusvõistluse “Oxford Parki loovkirjanik 2011”. Jutuvõistluse üheks läbivaks ideeks on jätkusuutlikkus. Vähemalt üks jutus sisalduv idee võiks olla rakendatav Oxford Parki arenduses ka praktikas. Kümme parimat jutustust avaldab Oxford Park raamatuna.

Lühijutuvõistlusele esitatavad jutud võivad olla ükskõik, millisest žanrist.  Kirjutada võib nii eesti, vene kui inglise keeles.

Konkursil on võimalus osaleda Oxford Parki Facebooki fännidel ja kodulehel registreerunutel. Võistlusele oodatakse 5-15 leheküljelisi lühijutte. Žürii hindab kirjutise loovust, omanäolisust, ülesehitust, süžeed, karakterite sügavust. Žüriisse kuuluvad kirjanik Igor Kotjuh, Juuru vallavalitsuse liige, valla arendus- ja kultuurispetsialist Aili Normak ning Kadri Josua ja Natalja Frolova Oxford Sustainable Group´i meeskonnast.

„Kirjanikuna on mul väga hea meel sellise algatuse üle, mis aitab kindlasti leida uusi andeid ja neid kilbile tõsta,“ ütles kirjanik Igor Kotjuh. „Usun, et taoline jutuvõistus toob värsket hingamist Eesti kirjandusellu,“ lisas Kotjuh.

„Jätkusuutlikkus on meie jaoks võrdkuju ühiskonna mõistlikule, säästlikule arengule. Arenguvõimelisusele üldse,“ ütles Kadri Josua Oxford Sustainable Group’ist. „Oma lühijutuvõistlusega soovime ühiskonnas laiendada diskussiooni ja teadlikkust jätkusuutlikkuse teemadel. Leiame, et Oxford Park on ideaalne koht uute talentide ja innovatsiooni jaoks. Konkurss „Oxford Park’i loovkirjanik 2011” on osa sellest,“ lisas Josua.

Konkurss kestab juulikuu lõpuni. Sel ajavahemikul oodatakse jutustusi e-posti teel aadressile Info@OxfordPark.ee märksõnaga „Loovkirjanik 2011“. Edaspidise kohta antakse teavet Oxford Parki Facebooki lehel ja e-kirjaga Oxford Parki kodulehel registreerunutele.

Oxford Park on 560.000 m² territooriumil rajatav terviklik uusasum, mis asub looduskaunis kohas Tallinna ja Rapla vahel Atla külas, Juuru vallas. Tegemist on tööta-puhka-mängi elustiili arendusega, mis on uut laadi kontseptsioon Eestis, kuid populaarne Lääne- ja Põhja-Euroopas. Oxford Parki on plaanitud ja disainitud üle 5 aasta ning ta fookus on elanikel ja ettevõtetel, kes valivad sealse piirkonna elamiseks elustiili pärast. Jätkusuutlik elustiil, mis on uudne Eestis, esindab suurt väärtust ning kogu arendus koosneb hüvedest, mida pole täna üheski teises Eestis arendatavas projektis.

Algab konkurss kirjandusauhinnale “Esimene samm”

Kirjandusauhinnale “Esimene samm” oodatakse kandideerima kõiki autoreid oma ilukirjanduslike debüüttekstidega, mis on trükiajakirjanduses avaldamist leidnud 2010. aasta jooksul.

Preemiale saavad kandidatuuri esitada autorid ise ja/või vastavate meediaväljaannete toimetajad. Kandideerimiseks või kandidaatide esitamiseks tuleb esitada vabas vormis avaldus koos autori kontaktandmetega ja paberkandjal koopia avaldatud tekstist koos ilmumisandmetega.

Vajalikud materjalid saata postiga või tuua Eesti Kirjanduse Seltsi (Tartu Kirjanduse Maja, Vanemuise 19, Tartu, 51014) märgusõna: “Konkurss Esimene samm” all. Tööde esitamise tähtaeg on 31. märts 2011. Preemia suurus on 333 eurot ja see makstakse välja stipendiumina Tartu Kultuurkapitali kirjandusfestival Prima Vista fondist.

Otsuse auhinna määramise kohta teeb 5-liikmeline ekspertžürii, kelle koosseisu kuuluvad tänavu TÜ eesti kirjanduse doktorant Krista Ojasaar, kirjanik Hannes Varblane, Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonna esimees, kirjanik ja literaat Berk Vaher, Eesti Kirjanduse Seltsi teadussekretär ja TÜ eesti kirjanduse lektor Marja Unt ning Esimene samm 2010. aasta laureaat Margit Sirenzky (Marit Sirgmets).

Preemia antakse võitjale pidulikult üle Tartus rahvusvahelise kirjandusfestivali Prima Vista raames. Kirjandusfestival Prima Vista toimub 5.-8.05. 2011 Tartus ja Tallinnas.

Tänavuse Vilde kirjandusauhinna pälvis Mats Traadi „Õelate lamp”

Kirjanik Mats Traat.

Komisjon otsustas anda 2011.aasta Eduard Vilde nimelise kirjandusauhinna Mats Traadi romaanile „Õelate lamp”. Selle teosega pani Traat punkti Palanumäe sarjale „Minge üles mägedele”. Romaan viib lugeja tagasi 1940. aasta suvesse, kui vana kooliõpetaja Aalepi kommenteerib Eestis toimuvat sõnadega ”Õelate lamp pandi põlema”. Aastate poliitilist ajalugu on raamatus seekord varasemast rohkem kujutatud, ajalugu tungib otse ja vägivaldselt romaani kangelaste ellu.
Eduard Vilde nimelisele kirjandusauhinnale oli tänavu neli kandidaati: Mats Traat “Õelate lamp”; Juta Üts “Suure kuuse all”; Inddrek Hargla „Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus” ja „Apteeker Melchior ja Rataskaevu viirastus” ning Viivi Luik “Varjuteater”.
Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind asutati Pajustis E.Vilde nim kolhoosi kirjandusklubi initsiatiivil 1965.aastal, kui tähistati kirjaniku 100.sünniaastapäeva. Auhinna väljaandmist jätkas Vinni Valla Kultuurikapital ning 1999.aastast Vinni Vallavalitsus.
Autasu antakse laureaadile pidulikult üle. Sel aastal on preemia suuruseks 640 eurot ehk 10 000 krooni. Samuti pannakse laureaadi foto laureaate tutvustavasse albumisse, auhinnatud teos autori pühendusega jääb laureaatide raamatukogusse asukohaga Vinni-Pajusti raamatukogus.
Anti Ronk,
Vinni valla avalike suhete nõunik

Palade kooli õpetaja tutvustab täna oma uut raamatut

01.veebruaril  kell 15.00 toimub Palade Looodushariduskeskuses Palade põhikooli õpetaja ja näiteringi juhendaja Helju Petsi romaani “Ussikuninganna Egle” esitlus.

Egle teeb ühest küljest oma minevikuga lõpparve ning kolib sellesse õige sügavalt tagasi Ta läheb tagasi Paadininale, kus oli kasvanud. Saarel on mõistagi palju muutunud ja Silgu talu pärast ema surma mõnevõrra unarusse jäänud, ent miski on siiski ka endine. Noore vallalise naise tulek Tallinnast paneb väikese saare kihama. Ja nagu varemgi, ei lähe elu ja südameasjad mitte nii, nagu alguses arvata võiks.

Romaan on järg “Õnneõiteta sirelitele”, mis ilmus 2010.a.

Allikad: Pühalepa vald, Raamatukoi

Foto: Raamatukoi

Grethe Rõõm esitleb reedel Rõuges uut lasteraamatut

Ööbikuoru veere pääl elav ja tegutsev ajakirjanik Grethe Rõõm on saanud värskelt valmis oma lasteraamatu “Raamatuvardjad. Tähtraamatu tagasitulek” ja pakub sel puhul reedel Rõuges torti.

“Raamatuvardjad. Tähtraamatu tagasitulek” on lugu kõigile, kes armastavad põnevust, nalja, veidi hirmu ja muidugi raamatuid.

Raamatu sisu kohta ütleb Grethe järgmist: “Roosi ja Riksi vanemad kaovad jäljetult. Kaksikud viiakse turvakodusse, kuhu tormisel päeval tuleb neile järele Vihmamantel. Võõras, kelle nägu nad kapuutsi varjust ei näe… Algab seiklus, mis meelitab Roosi ja Riksi ning nendega koos ka lugeja Kapsahaldja, Raamatuvardjate Tähtraamatu ja Tuvi-vana maailma.”

Nii et kel huvi rohkem teada saada, seadke sammud raamatupoodi.

Järvamaa kultuurikonverents keskendus lugemise väärtustamisele

raamatJärvamaa kultuuritöötajaid ühendav kultuurikonverents toimus reedel Paide kultuurikeskuses. Järvamaa kultuurikonverentsi „Lugedes rikkaks“ avasõnade järel andis maavanem Tiina Oraste üle Järvamaa teenetemärgi Järvamaa Keskraamatukogu pearaamatukoguhoidjale Eha-Hilju Palmile. Maavalitsuse tänukirja aktiivse osalemise eest lugemisaasta korralduslikus tegevuses sai maavanemalt Järvamaa Keskraamatukogu.

Allikas: jarva.ee

Koolilatsi 23. võrokiilne jutukogo

Koolilatsi võrokeelitside kirätöie võistlusõ “Mino Võromaa” 23. kogomigu päälkiri om “Kukõrkuuti vikakaar”. Raamatut näüdätäs 25. märdikuu pääväl kell 15 Võro instituudin.

Seokõrdsõ “Mino Võromaa” võistlusõ võidujutu kiroti Rebäse Mathias (Põlva ÜG 3. klass), Mällo Allar (Orava PK 5. klass), Sulaoja Stella (Mikidämäe PK 9. klass) ja keskkoolijaost Liini Hedy (Põlva ÜG 11. klass).

Raamatuhe om kor’at võistlusõ parõmba luu, toimõndaja om Laube Kadri, pildi tsehkendi Navitroll’a ja Hanslepä Pia.
Raamatun om nii välläkujonu teemadõl kirotõduid juttõ (vanaimä-vanaesä mälehtüse umast latsõiäst), a ka peris vahtsit ja esieräliidsi asjo. Näütüses luulõtuisi, midä kutsutas limerikes ja kon seen piät olõma inemise- vai kotussõnimi.

Võro Kreutzwaldi kooli tütrik Lahe Laura kirot’ sändse limeriku:

Contra tsuklõs Tamulan,
Värnik ujos Vagulan.
Mano astus Alar Sikk,
kes om kasvult peris pikk.
Vesine om Võro liin.

Allikas: Uma Leht

Põlva haiglas esitletakse Avo Kulli võiduromaani “Haigla”

Neljapäeval, 18. novembril kell 15 esitletakse Põlva haigla saalis 2009. aasta romaanivõistluse võiduromaani ”Haigla”.

Kirjastus Tänapäev tunnistas 2009. aasta romaanivõistluse võitjaks Avo Kulli romaani ”Haigla”. Raamatut tutvustab autor.

Esitlusel teevad kaasa Põlva harrastusteatri näitlejad ja Eesti mandoliinide orkester. Ettekandele tuleb raamatu ainetel põhinev sõnalis-muusikaline põimik.

Mulgikeelsed ütlemised said kaante vahele

Üks mulkide seltsi taasasutajaid ja auliige Erna-Elise Neimann on mulkide suust kuuldud kõnekäänud, võrdlused ja muud ütlemised raamatuks toimetanud, kirjutas ajaleht “Sakala”. “See väljaanne on meie vaimuvara väljendus, sest kõnekäänud annavad ülevaate Mulgi murrakust koos meele-, vaimu- ja kõrvailuga, mis ühtekokku on terve pärimuskultuur,” selgitas raamatu «Mulgikiilsid ütlemisi» autor Tarvastu mulk Erna-Elise Neimann. Neid väljaütlemisi on autor kogunud väga pikka aega ja just nende käest, kes ise on lapsena mulgikeelsete ütlemistega üles kasvanud. “Aga neid inimesi on kahjuks väheks jäänud,” kurtis autor ajalehele. Erna-Elise Neimanni sõnul on raamat mõeldud nendele, kel endal on mulgi keel ja meel sees, aga ka neile, kes seda alles otsivad. “Ennekõike on see vajalik materjal mulgi keele õppijatele,” lisas ta. Näiteks tähendab mulgikeelne ütlus “välgute seeri” eesti keeles “jookse kiiresti”, väljendus “tõistre pernaine om õige surmake” aga seda, et naabri perenaise tervis on väga vilets. Ütlus “veri ei tõmma” tähendab kirjakeeles “ei armasta”.

Raamatu kunstilise kujunduse on teinud Halliste mulk Silvi Väljal, arvutitöö taga on Tarvastu mulk Leili Weidebaum ja toimetanud on selle Helme mulk Kaupo Ilmet. Trükise väljaandmist toetasid Mulgimaa kultuuriprogramm 2010–2013 ja mulkide selts.

Tekst: ajaleht “Sakala”

Elva linnaraamatukogus tuleb Merle Silla autoriõhtu

Merle Sild. Foto: erakogu

Kõik kunsti- ja kirjandushuvilised on oodatud esmaspäeval, 15. novembril kell 17 Elva linnaraamatukokku Merle Silla orhideemaalide näituse avamisele, kus saab osta nii maale kui ka soodushinna ja autori autogrammiga esikromaani “Soovituskirjad”.

Inglismaal Cambridges elav ja töötav Merle Sild on tegelikult Tartu tüdruk, sündinud 7. märtsil 1960 ja lõpetanud Tartu 8. keskkooli Vello Saage kirjandusklassi. Ülikoolis aga õppis hoopis õigusteadust ja saksa keelt. Miks?

“See on kummaliselt ebaõiglane, et me peame tegema eluliselt tähtsad valikud siis, kui me elust veel midagi ei tea, ei tunne iseennast, oma andeid ega oma võimalusi,” ütleb Merle Sild. Ülikoolis õppis Merle õigusteadust ja saksa keelt, töötas kohtutäiturina, ajalooarhiivi fondihoidjana ja siiski ka saksa keele õpetajana ja pidas paari kohvikut. Ent kogu aeg püsis meeles, et kunagi meeldis talle teha hoopis muud.

“Oleksin nagu oodanud parajat aega. Oli teadmine, et elu algab homme, homme hakkan ma tegema midagi, mis mind tõeliselt huvitab,” räägib Merle. “Keegi oleks nagu pidanud tulema ja mulle kätte näitama, mida ja millal tegema hakata. Mingil hetkel sain aru, et kui ma kohe ei alusta, ei alusta ma kunagi ja keegi teine ei saa minu eest ära teha neid asju, mis võivad mu ellu ilu ja tasakaalu tuua.”

Tartu kunstikoolis oli Merle saanud ka kunstiharidust, kuid maalima julges hakata alles 2000. aastal. Esimene isiknäitus Soomes Tampere Eesti klubis oli 2004. aastal. Pärast seda sõitis Merle tööle Inglismaale, kus leidis Newcastles kujutava kunsti kursused. Loe edasi: Elva linnaraamatukogus tuleb Merle Silla autoriõhtu

Lauluisa muuseumis loetakse detsembrini “Kalevipoega”

Võrus Fr. R. Kreutzwaldi memoriaalmuuseumis loetakse eesti rahva eepost „Kalevipoeg”. Ühislugemisega tähistatakse tänavust lugemisaastat ning 140 aasta möödumist Kalevipoja õhtutest, millest kasvas välja Eesti Üliõpilaste Selts.

kalevipoega lugemas
Lauluisa muuseumis käis "Kalevipoega" lugemas EÜSi esindus, kannelt mängis Kristin Avans.
„Kalevipoja” ühislugemine algas 14. oktoobril. Esimesel lugemisel käisid õpetajad Võrust, Antslast ja Vastseliinast. Loeti sissejuhatus, soovitus ja esimene lugu. „Laena mulle kannelt, Vanemuine!” – nende üldtuntud sõnadega võttis lugemise üles Võrumaa haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Pille Liblik.

Kõlas kandlemäng muusikakooli õpetaja Kadri Lepassoni ning tema õpilaste Miina Piho ja Mirjam Vodi esituses. Vastseliina Gümnaasiumi poiste tööõpetuse õpetaja Geenart Nagel oli kingituseks kaasa toonud pihutäie puidust treitud siile, mida sobib nii seinale kui ka medaljonina kaela riputada. Neid on tänuks jätkunud nii esimesel kui ka järgmistel kordadel lugenuile.

Esimesel lugemisel oli kohal ka kaugemalt külaline – kooliõpetaja Austriast, kes tuli koos Võru Kesklinna Gümnaasiumi õpetaja Sirje Parvega. Tema luges meie eepost saksa keeles. Oli üllatuskülaline, õigem oleks öelda: majaperemees Papa Kreutzwald harrastusnäitleja Ilmar Kudu etteastes.

„Mõnikord on ka Kreutzwald kohal, kui ta oma rohkete ametitalituste kõrvalt aega saab,“ kommenteeris muhedalt „Kalevipoja” lugemise algataja, Kreutzwaldi memoriaalmuusemi juhataja Aimi Hollo. Loe edasi: Lauluisa muuseumis loetakse detsembrini “Kalevipoega”

Muhu mustritest sündis raamat

Eeloleval teisipäeval kell 18 saab Muhu põhikoolis esmakordselt näha raamatukaaskirjastuselt Saara värskelt ilmunud Muhu rahvakunsti tutvustavat raamatut „Meite Muhu mustrid”.

Muhu ilu ja elu peegeldava raamatu autorid on Muhu põhikooli kunstiõpetaja Anu Kabur, Orissaarest pärit, ent paarkümmend aastat Türil elanud ja seal käsitööõpetaja ametit pidav Anu Pink ning Tartumaal sündinud, nüüdseks paar aastat Orissaares elanud ja Muhu muuseumis töötav Mai Meriste.
Suureformaadilises ja neljasajaleheküljelises raamatus leiab põnevat lugemist Muhu käsitööst, palju fotosid vanadest esemetest, vanu pilte muhulastest, täpseid tööjuhiseid nii kudumiseks, heegeldamiseks kui tikkimiseks ning suure hulga erinevaid mustreid.
„Meite Muhu mustrid” valmimisele aitasid kaasa, jagasid oma mälestusi, näitasid töövõtteid, lubasid pildistada oma rõivakirstudes olevat vara, andsid raamatusse ilusaid vanu fotosid ja jutustasid vanu lugusid Muhu muuseum ja rohkem kui viiskümmend muhulast.
Trükisooja teose leiab kaupluste müügilettidelt ja Saara kirjastuse kodulehelt alates novembri keskpaigast.

Allikas: Meiemaa.ee

Kirjandustuur jõuab ka Karksisse

3. novembril kell 14.00 toimub Karksi valla kultuurikeskuse sinises saalis kohtumine nelja eesti kirjaniku – Karl Martin Sinijärve, Maimu Bergi, Andrei Hvostovi ja Asko Künnapiga. Seekordsed külalised ei tegele ainult kirjutamisega, vaid osalevad ka ühiskondlikus elus kui arvamusliidrid, uute ideede genereerijad ja innukad kaasamõtlejad. Sestap on nende ampluaa kaugelt suurem kui vaid kirjutatud romaanid ja luuletused. Ja vastupidi – kõik põnev, mida nad on kogenud oma teel, leiab mingil kujul kajastust nende teostes. Seega on kohtumine Sinijärve, Bergi, Hvostovi ja Künnapiga hariv ja huvitav nii gümnaasiumiõpilastele, kirjandushuvilistele kui ka tänapäeva Eesti elu küsimustes kaasa rääkida soovijaile.
Loe edasi: Kirjandustuur jõuab ka Karksisse

Tsirguliina raamatukogu pakub ugrimugrit

Tsirguliina raamatukogus on avatud näitus “Soomeugrilased ja samojeedid”, näitus on toodud Eesti Rahva Muuseumist.

Näituse koostajad on Laur Vallikivi ja Svetlana Karm, kunstnik  Jane Liiv.
Näitus juhatab sisse raamatukogus 12. novembril toimiva hõimupäeva, kus  külalisteks on udmurditar Irina Orekhova ja kohalik rahvamuusik Koidu Ahk.
Peale näituse saab näha-lugeda Rein Siku raamatut: “Minu Ugrimugri”.

Allikas: Tsirguliina raamatukogu veebipäevik

Kambja vallas valiti kuldlugejaid

Kambja valla kuldlugejad on Endla Langel ja Marju Orion.

“Kambja raamatukogul on küll kümneid väga aktiivseid lugejaid-laenutajaid, kuid lugemisaasta kuldlugeja tiitli võib siiski omistada pikema mõõtmise või kaalumiseta: kirjasõna künnipõldu on meil läbi aastakümnete kõige sügavamalt ja mitmekülgsemalt harinud Endla Langel. Elupõline Kambja koolmeister Endla Langel on olnud meie raamatukogu lugejaks juba enam kui 60 aastat,” seisab Kambja raamatukogu pressiteates.

Vana hea Tartu Õpetajate Seminari haridusega koolmeister pühendus ennekõike eesti keele ja kirjanduse õpetamisele. Selles rollis jagas ta õpilastele ikka ja alati toredaid lugemiselamusi ja soovitas neile häid raamatuid. Endla Langel oli Õpetaja, kes virgutas rahvuslikku vaimu ja sügavamat kultuurihuvi ka siis, kui seda tuli teha tasa ja targu. Kambja raamatukogu kuldlugeja Endla Langel ei ole jätnud raamatutest kogutud eneseharimise vilju pelgalt enda teada, vaid on jaganud seda rikast saaki kõigi huvilistega. Alates 1970. aastate algusest on Kambja raamatukogu juures koos käinud kultuurihuvilised inimesed, kes Endla Langeli suunamisel on tutvunud säravate vaimukandjate elu ja loominguga. Marju Orion – kuldlugeja Kuuste raamatukogus Kuuste raamatukogu kuldlugeja Marju Orion on Kuuste kooli matemaatika-, füüsika- ja käsitööõpetaja ning täidab ka õppealajuhataja ülesandeid. Ta on Kuuste naisseltsi aktiivne liige ja üliosav käsitöömeister. Samas on Marju innukas lugeja, seda nii Kuuste kui O. Lutsu nimelises Tartu linnaraamatukogus.

“Marju loeb kiiresti ja palju, ta jõuab läbi lugeda suure osa meie raamatukokku saabunud uudiskirjandusest ning on alati valmis loetu kohta muljeid vahetama ning arvamust avaldama. Samas on Marju üsna nõudliku maitsega lugeja,” teatab Kuuste raamatukogu.

Õpilastele sobiliku lugemisvara leidmise nimel on Marju võtnud vaevaks lugeda läbi ka enamiku uuemast noorsookirjandusest, seega on ta raamatukogus asjatundlik nõuandja noortele kirjanduse soovitamisel. Marju on võtnud osa kõigist Kuuste raamatukogu üritustest, seejuures enamasti mitte ainult osalejana, vaid löönud kaasa ka ürituste korraldamisel. Marju Orion väärib kahtlemata kuldlugeja aunime. KULDLUGEJA: Kirjasõna künnipõldu läbi aastakümnete kõige sügavamalt ja mitmekülgsemalt harinud Endla Langel.

Allikas: Koduvald.ee
Foto: Heigo Mägi

Põhjamaade raamatukogunädal kannab sel aastal nimetust Maagiline Põhjala

Põhjala lühikestesse sügis- ja talvepäevadesse toob ka sellel aastal sära ja vaimuvalgust juurde Põhjamaade raamatukogunädal. Juba 14. korda toimuv nädal täis ettelugemisi, näitusi, arutelusid jms kannab seekord pealkirja “Maagiline Põhjala”. Nädal toimub 8.-14. novembrini.

Põhjala saagad ja mütoloogia on oluliselt mõjutanud põhjamaade tänapäeva fantaasiakirjandust. Karm loodus, pimedus ja äng kujundasid müstikal põhineva jutustamisstiili, mille abil vestjad püüdsid selgitada üleloomulikke loodusnähtusi.

Sellel aastal on korraldajad valinud ette lugemiseks järgmiste autorite tekstid: Andri Snær Magnason Islandilt, John Ajvide Lindquist Rootsist ja Lene Kaaberbøl Taanist.

Nagu ikka saavad ka Eesti raamatukogud, koolid ja seltsimajad Põhja- ja Baltimaade ühises ettevõtmises kaasa lüüa. Erinevalt varasemast saab seekord registreerida osavõtust huvitatud asutuse Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse kodulehekülje kaudu.

Allikas: norden.ee

Kreutzwaldi muuseumis loetakse Kalevipoega ette

Võrus, FR . R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumis algas eepose „Kalevipoeg“ ettelugemine, mis kestab detsembri keskpaigani. Eile oli eepost lugemas 35 huvilist, ette loeti raamatu avapeatükid. Ettelugemine jätkub detsembri keskpaigani igal kolmapäeval, neljapäeval ja reedel. Ettelugemised algavad kell 14 või vastavalt tulijate soovile.

Plaanis on eepos läbi lugeda 14. detsembriks, kui antakse üle selleaastane Kreutzwaldi-stipendium. Traditsioon on, et selle saab üks Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi 11. klassi noormeestes, kes lisaks stipendiumile loeb sel aastal ette ka “Kalevipoja” viimased leheküljed.  

Sarnaseid “Kalevipoja” ettelugemisi on toimunud varemgi: 1870. aaasta 26. märtsi õhtul kogunesid Tartus Andreas Kurrikoffi korterisse 8 meest: Jakob Hurt, Wilhelm Eisenschmidt,  Johann Voldemar Jannsen ning üliõpilased Andreas Kurrikoff, Heinrich Rosenthal, Gustav Treffner, Hugo Treffner, Martin Wühner.  Tuldi kokku, et lugeda „Kalevipoega“ ja rääkida Eesti rahvusliku liikumise tulevikukavadest.

1975. aasta 22. aprillil lugesid Helsingis Helsingi Eesti Üliõpilaste Ühenduse liikmed Tarmo Virki ja Andres Valdre  “Kalevipoja” värske trüki ette 9 tunniga, mis on kinnitamata maailmarekord.

2003. aasta 30. aprillil toimus Kreutzwaldi 200. sünniaastapäevale pühendatud “Kalevipoja” ettelugemine Rakvere laululaval.

Reisijutukonkurss kestab 31. oktoobrini

Maailmakuulus filosoof Hermann von Keyserling on öelnud, et lühim tee iseendani viib ringi ümber maailma. Tänavu tähistab Eduard Vilde Muuseum kirjaniku 145. sünniaastapäeva. Et klassikust värske ja uudse nurga alt rääkida, oleme juubeliaasta märksõnadeks valinud Vilde reisid ja reisikirjad. Vilde on 20. sajandi alguse enim rännanud kirjanik, tema sulest on ilmunud palju reisikirju.

145-aastase rännumehe auks korraldab muuseum reisijutukonkursi lastele ja noortele. Sel viisil soovime ergutada tänapäeval palju reisivaid lapsi ja noori märkama kultuuride, linnaruumide ja rahvuste erinevusi ning enda kodukandi omapära. Sama oluline on oma tähelepanekute kirjapanemise oskus. Reisijutus võib kirjeldada praktilist teekonda, mõnda huvitavat kultuurinähtust, seiklust jne. Võib-olla sirgub just konkursist osavõtjast mõni tulevane eesti reisikirjanik? Soovime anda selleks potentsiaalset tõuget.

Reisijuttude konkurss algas 1. juunil ja lõpeb 31. oktoobril. Võistluse tööd võib saata postiga Ed. Vilde muuseumisse või elektroonselt vilde@linnamuuseum.ee.

Väärikad auhinnad on välja pannud Meriton Hotels Group OÜ ja Viimsi Tervis/Grand Rose SPA, MATKaSPORT OÜ, Regio AS, Tallinna Linnamuuseum ja Looduse Omnibuss.