kirjandus

Värska raamatukogus kohtutakse Tiina Ilvesega

“Mina olen siin ja praegu, nii muna kui kana, kirjutan elust enda ümber. Ja seda ikka naljakama kandi pealt ja naerutava vindiga, sest naer on terviseks.”

Niisugune on võrukeelse kirjaniku ja muusiku Aapo Ilvese ema Tiina Ilvese saatelause 12 jutuga raamatule “Augustihambad”, milles on nii terasust, õpetlikkust, situatsioonikoomikat kui ka õnnestunud karaktereid.

Jutus “Pii ärr” vajavad võrukeelsed vanavanemad tõlki, et suhelda oma linnastunud lapselapse ja tema poiss-sõbraga, kes nn linnaslängi kasutavad. Loo lõpus aga loeb taat ajalehest, et koolidesse tuleb võru keel ja lastega on edaspidi lihtsam suhelda.

Tiina Ilves kohtub Värska rahvaga 24. oktoobri õhtul kell 18.00.

Tema jutu põhjal Aado Kuhlapi poolt seatud lühinäidendi “Pii ärr” esitab Vastseliina Rahvamaja näitetrupp.

R. Kappo. Põlva keskraamatukogu

Sommeri Lauri: väiku kandi omma väega huvitava

Sommer_Lauri — Sommeri Lauri. Foto: Uma Leht

Kirämiis Sommeri Lauri (39) eläs üten naasõ Liisu ja väiku tütre Liidiga Sännä lähkül Räestu talon. Tuust vanavanõmbidõ elopaigast, kon Lauri latsõpõlvõ suvõ om olnu ja minkast om saanu timä kodo, om Lauri kirotanu raamadu «Räestu raamat». Tuu iist and’ Võro maavalitsus tälle timahavadsõ Kangro kirändüspreemiä. Lauri om ka laulumiis. Tä laul vanno lõunaeesti rahvalaulõ ja tege ummamuudu muusikat artistinime Kago all. Kagol om vagivahtsõnõ lauluplaat välän – «Ibipaio».

Mis raamat om «Räestu raamat»?
Seo om üte paiga aolugu. Ja inemiisi, puiõ ja kassõ ja kõik, mis siist omma läbi käünü. Seo kandi kirämehe Adson ja Jaik omma kah sinnä pantu, nii, nigu ma näid näi, nigu ma näidega sõbras sai.

Mu meelest om sääl seen väega pall’o su hindä lukõ. Kas uma hinge alastõ kiskmine om rassõ?
Inemine om üts ihon, tõnõ vaimun ja kolmas sõnan. Allõs päälekaeja vai lugõja vai Jummal pand naa as’a kokko. Esi hinnäst näe-ei. A ansamblil Vennaskond oll’ vanast laulurida, et om alastõ jo olla ülihää. Taa om nigu kerkoh veedataminõ, saat henge kerembäs.

Kuis sul nii pall’o meelen om?
Kõnõli kah inemiisiga, mis nimä mäletäse. Muidogi tan om pilte tettü kõik aig, mõnõ pildi päält näet, et tuu kitsõ vas’kas oll’gi tähtsä ja… Ku tükk aigu olt üte as’a kallal, sis nakkas rohkõmb miilde tulõma. Ma olõ Kõivu (kirämiis Kõivu Madis – UL) lugõnu, sis kae, kuis täl kah edimält om üts as’akõnõ meelen, a sis tulõva tõsõ robinal perrä.

Sis tulõva lõhna miilde…
Kõik tuu värk jah. Ja mõni asi om tan õks alalõ kah. Nigu määnegi lüliti om. Ku aida iin istut, sis tulõ miilde, kuis vanastõ oll’ sääl ümbre. Ku om hulk talvi ja sügüsit, sis nuu peegeldäse mõnikõrd ütstõist.

Kas sa olõt siiä Räestulõ no tagasi tulnu?
Ütsä aasta iist, ku maja tühäs jäi, naksi siiä rohkõmb käümä, kolm-neli aastat olõ elänü. Seo om mu maailma telg, kavva aigu ei saa siist är olla. Paik taht kah, et sääl inemise midägi toimõndanu. Ku köüdüs paigaga om jäänü, sis lövvät siist hindä kah vahtsõst, tult tagasi. Loe edasi: Sommeri Lauri: väiku kandi omma väega huvitava

Võrumaa õpetajad kirjanduslikke jalajälgi otsimas

pilt — Külas Kütioru avatud ateljees. Foto: Kaile Kabun

Vastseliina kihelkonnas on palju kirjanduslikke jalajälgi, näitas retk, mille võtsid läinud nädalal ette Võrumaa eesti keele ja ajaloo õpetajad.

Seekordne suvelõpurännak oli juba kolmas omataoline: läinud aastal sõideti mööda Rõuge kihelkonda ja tunamullu uuriti kultuuriinimeste astumisi Urvaste kihelkonnas. Tee märkisid maha Helle Laanpere Võru lasteraamatukogust, Raili Leesalu Võrumaa emakeeleõpetajate ainesektsioonist ja Tiia Allas Võru instituudist.

Esimene peatus tehti Kütioru avatud ateljees, mis on olnud suviti kunstiinimestele nagu meepott. Nüüd oli ilm juba sügiseselt rõske ja ateljee perenaise Leelo Lauritsa abiga õnnestus luua ettekujutus sellest, kuidas õhk kõrghooajal loominguliste inimeste üheshingamisest väreleb.

Järgmine peatus oli Vastseliina linnuse juures, kus SA Vastseliina Piiskopilinnus juhataja Ivar Traagel juhatas retkelised korraks keskaega ja Piir kõrts pakkus Võrumaa mekiga sööke.

Oma kodumurul Orava vallas Pura talus võttis külalisi lahkelt vastu Vastseliina kihelkonna praeguse aja üks tuntumaid kirjanikke Leo Kunnas.

Tee peale jäid veel Tika talu (praegu Lepiku), kust on pärit kirjamees Evald Loosaar ja näitleja Venno Loosaar. Niisamuti sai seal müstikat püüda: sealsamas elas kunagi ju Eesti kagunurga suurim ettekuulutaja Kordo.

Raamatuid – koduloolisi jutte, mõtisklusi, lapsepõlvekillukesi, rahvajuttude üleskirjutusi – on Vastseliina kandi inimeste sulest ilmunud omajagu. Helle Laanpere oli neist kokku pannud pika nimekirja ning võtnud bussi tutvumiseks terve kastitäie kirjasõna. Oli kosutav bussiaknast metsa ja maad vaadata ning sirvida raamatuid, mis on sealt toitu saanud.

Viimane koht, kus retkelised jala bussist välja tõstsid, oli Vastseliina kihelkonna endise aja kõige tuntuma kirjaniku Karl Ast Rumori Päevakeste talu õu. Praegu hoiab tema vaimsust seal kunstnik Jan Tammik.

Kaile Kabun

Lugu on ilmunud võru keeles 4. septembri Uma Lehes.

Viru-Nigulas on homme perepäev

Pühapäeval, 10. juunil 2012 algusega kell 12 toimub Viru-Nigula rahvamajas perepäev, kus lõpetatakse lasteringide hooaeg, tunnustatakse Viru-Nigula Hariduse Seltsi poolt korraldatud raamatukonkursi võitjaid. Külaline Sulev Oll tutvustab oma Siili aabitsat ja värsket loomingut.

Võimalus on registreerida suvisele ekskursioonile ja soetada uusi raamatuid.

Oodatud on kõik kirjandushuvilised!

Võrus saab tuttavaks Sänna kandi kirjanikega

Täna, 17. mail algusega kell 16 tutvustab kirjanik Lauri Sommer Võrumaa keskraamatukogus (Jüri 54, Võru) oma uut „Räestu raamatut”.

Raamatus avab kirjanik enda seotust Sänna kandiga, samuti kirjanike Artur Adsoni (peatükk „Arthur”) ja Juhan Jaigi (peatükk „Jaikiaana”) köidet selle kohaga.

„Kõige raskem on inimese moodi rääkida just lähedasest. Sest mis on keegi ilma kodu ja kodutundeta – allakäija, keda on raske jalule aidata. Paik settib inimesse aastatega ja inimese olemus imbub maastikku ja hoonete seintesse, nagu jääks kivi pinnale kerge tuulejoon. Ta on seal alles kuni ilma otsani, lõpmatult või ylestõusmise päevani, nagu keegi seda nimetab.”
(„Räestu raamat”, lk 11).

Raamatu kohta on lugeda ka siit: http://www.raamatukogu.viljandi.ee/?op=body&id=1086

Esitlusele on oodatud kõik (kirjandus)huvilised.

Ööülikooli sarjas ilmub Kristiina Ehini audioraamat ”Vetelkõndimisest”

107_660_s_s_xu51i — Kristiina Ehin. Foto: mahtramuuseum.ee

Raadio Ööülikooli audioraamatute sarjas ilmub luuletaja Kristiina Ehini loeng ”Vetelkõndimisest”. Poeet kehastub selles naiseks, kes oma 100-aasta juubelikõnes pajatab oma elu lemmikharrastusest – vete peal kõndmisest.

”Loengu ulmelisus või tõetruudus jäägu kuulajate kujutlusvõime hooleks. Ööülikooli tegijail jääb üle vaid nentida, et meie teadusseierid hakkasid selle peale pöörlema nagu kompassid Bermuda kolmnurga kohal, ja Esna mõis ühes kuulajatega tegi paar tiiru ümber oma telje ning triivis juubilari jälgedes mööda maailmameresid kaasa,” kirjeldas Ööülikooli toimetaja Jaan Tootsen.

Plaadi muusikaline kujundaja Sofia Joons: ”Kui esimest korda kuulasin Kristiina loengut, ei osanud ma üldse midagi lisada. Kõik oli seal olemas. Kuulasin veel ja sain aru, et ma pean otsima oma eestirootsi ehk siis veelähedasest repertuaarist ja hiiukandle kõlast seda, mis kannaks samasuguseid lugusid ja mõtteretke. Mis oleks tugev, kindel, kerge, habras ja avatud korraga. Ja sõna laiemas mõttes naiselikult julge.”

Audioraamatu helirežissöörid on Külli Tüli ja Teet Kehlmann, kujundaja Mae Kivilo, toimetaja Jaan Tootsen. Plaadi väljaandmist toetab Eesti Kultuurkapital.

Audioraamatu esitlus toimub täna, 8. mail kell 19 Uue Maailma kirjanike maja aias, Koidu tänav 84.

Täna Tartus Prima Vistal

Kell 16 muusikakriitik Simon Reynoldsi esinemine ja vestlusring TÜ raamatukogu konverentsisaalis. Vestlust juhib Tõnis Kahu, esinemine ja vestlus on inglise keeles.

Kell 19 Wolf Biermanni kontsert „Kes ohtu pelgab, saab ses hukka“ Tartu Uues teatris. Esineja juhatab sisse akadeemik Peeter Tulviste. Müügil W. Biermanni luulekogud ja CD-d, autor jagab autogramme. NB! Soovitatav on eelregistreerimine: linda.jahilo@luts.ee või tel 5340 2168.

Üritused on tasuta!

http://kirjandusfestival.tartu.ee/

Jututarõ külaliseks homme Leo Kunnas

Kolmapäeval, 29. veebruaril kell 18 toimub Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuses jututarõ, kuhu tuleb külla reservkolonelleitnant ja kirjanik LEO KUNNAS. Kõik huvilised on oodatud kuulama ja juttu ajama. NB! Keskusel on nüüd uus aadress: Lossi 3-134. Lisainfo: Triin Iva, tel 737 5422 või lekeskus@ut.ee

Eesti-Läti tõlkeauhinna pälvis Kalev Kalkun

Tänavuse Eesti-Läti ning Läti-Eesti tõlkeauhinna pälvis Kalev Kalkun Nora Ikstena romaani “Neitsi õpetus” tõlkimise eest eesti keelde.

Võitja kuulutati välja Riias. Kolmandat korda tunnustati tõlkijaid, kes vahendavad Eesti ning Läti lugejateni naaberriigi kirjandust. Kahel eelmisel aastal pälvisid auhinna Läti tõlkijad, sellel aastal tunnustati Kalev Kalkunit läti kirjanduse eesti keelde vahendamise eest.
Võimalus naaberriigi kirjandust oma emakeeles lugeda aitab kaasa eestlaste ja lätlaste paremale teineteise mõistmisele ning inimestevahelise emotsionaalsema sideme tekkimisele.

Allikas: err.ee

Sänna kirjandusklubis räägitakse “Hundist toas”

Laupäeval algusega kell 14 toimub Võrumaal Sänna raamatukogus loova kirjutamise õpituba “Hunt uksel”. Juhendavad Dharmachari Sarvamitra (Soome-Itaalia) ja Marika Mark (Tartu). Õpitoa soovituslik osalustasu on 2-3 eurot; õpilastele tasuta. Õpituba toimub eesti keeles.

Õpitoas tehakse kergemaid loova kirjutamise harjutusi, õpituba on sobilik igas vanuses inimesele. Gümnaasiumiõpilastele hea võimalus enne kirjandit oma loovus jooksma panna.

“Hunt uksel” kirjutamisharjutused on loodud selleks, et tuua kujutlusvõime vabadus inimese igapäevaellu. Kujutlusvõimerikkuse ja igapäevaelu ühildamine võib ravida ja jõudu anda, värskendada armastust elu vastu ja tuua muutusterohkeid taipamisi ellu ja inimsuhetesse.

Õpitoas on tähtsal kohal sõprustunde ja usalduse loomine. Tavaliselt areneb “Hunt uksel” sessioonidel kiiresti vaba suhtlemist toetav õhkkond. Selline õhustik annab osalejatele julgust proovida erinevaid väljendusviise ja avaldada vabalt enda mõtteid, ilma et peaks kartma hukkamõistu või kohatut kriitikat.

Sarvamitra eestvedamisel on sarnaseid õpitubasid toimunud Eestis ja Soomes 2002. aastast alates.

Marika Mark on Tartus Jaan Poska Gümnaasiumis eesti keele ja kirjanduse õpetaja ning tegutsenud kirjutamisõpetajana juba aastaid.

Loova kirjutamise õpitoas osalemiseks ei ole vaja eelnevat kogemust ja kirjutada võib endale meelepärases keeles. Võta kaasa vihik (kaustik, märkmik) ja kirjutamisvahend. Kuna kohtade arv on piiratud, siis palume ennast eelnevalt registreerida: kultuurimois@kultuuritehas.ee või 555 88 929 (Kadi)

Algas XI Nukitsa konkurss

Eesti Lastekirjanduse Keskus kutsub lapsi taas valima oma lemmikkirjanikku ja raamatukunstnikku – osalema on oodatud kõik raamatusõbrad, kel vanust kuni 16 aastat.

Võistlevate raamatute nimestik sisaldab 205 raamatut aastatest 2010-2011, sh 158 esmatrükki 107 eesti kirjanikult ja 104 eesti kunstniku pildid 174 raamatule.

Hääletamine kestab 20. veebruarini. Maakondades ja linnades korraldavad hääletust kohalikud raamatukogud eesotsas keskraamatukoguga. Samuti saab hääletada elektrooniliselt Eesti Lastekirjanduse Keskuse kodulehel www.elk.ee

XI Nukitsa konkursi pidulik lõpetamine toimub 14. aprillil Eesti Lastekirjanduse Keskuses, kus lisaks auhinnasaajatele osaleb 70 hääletuses osalenud last üle Eesti. Laste lemmikkirjanik ja -illustraator saavad auhinnaks Nukitsa pronkskuju ja rahalise preemia. Autasustatakse ka Nukitsa auhinna nominente – teise ja kolmanda koha pälvinud kirjanikke-kunstnikke.

Nukitsa konkurssi korraldab Eesti Lastekirjanduse Keskus iga kahe aasta tagant alates 1992. aastast.

Allikas: Eesti Lastekirjanduse Keskus

Enne aastalõppu esitletakse Viljandi Muuseumi toimetisi II

30. detsembril kell 13 esitleb muuseum näitusemajas kogumikku Viljandi Muuseumi toimetised II. Tegemist on muuseumi neljateistkümnenda väljaandega, mis varem kandis aastaraamatu nime.

Kaane kujutisÜle-eestilist mõõdet annab raamatule kaks avaldatud uurimust: Kristjan Sanderi töö malenditest, mis on tulnud päevavalgele arheoloogilistel kaevamistel, ning Made Uusi kirjutis traditsiooniliste valmistamisvõtetega sündinud lambanahksetest kasukatest.

Traditsiooniks on ka Viljandi Muuseumi kogusid tutvustava kirjutise avaldamine. Seekord jätkab Tiina Parre Olev Bendi kollektsiooni käsitlemist Viljandi linna kajastavate fotode kaudu.

Kindel koht toimetistes on Viljandimaa arheoloogial. Helena Kaldre, Martin Malve ja Arvi Haak kirjutavad Mustlas 2010. aasta suvel avastatud külakalmistu uuringutest.

2011. aastal laekus Viljandi Muuseumi ja Eesti Genealoogia Seltsi Viljandi osakonna korraldatud mälestuste kogumise võistlusele mitu huvitavat tööd. Neist Evald Korts pälvis tunnustust oma maja ehitamise looga, mida võib nüüd toimetiste lehekülgedelt lugeda.

Järjekindlalt ilmub kogumikus ka Vabadussõja temaatika käsitlusi. Muuseumi direktor Jaak Pihlak on alustanud sarja Vabadussõjas langenutest. Esimene artikkel käsitleb Pilistvere kihelkonna kaotusi. Loe edasi: Enne aastalõppu esitletakse Viljandi Muuseumi toimetisi II

Noortele kultuurikriitikutele jagatakse preemiaid

Esmaspäeval, 19. detsembril teeb kultuurikajastamise foorum Luubi all teatavaks 2011. aasta noorte kriitikakonkursi võitjad.

Konkursi ideeks oli julgustada noori kirjutajaid jälgima, väärtustama ja talletama meid ümbritsevat kultuuri ja 2011. aasta sündmusi. Samas pakkus see võimaluse saada avaldatud professionaalses kultuuriperioodikas, jääda silma toimetajatele ja rajada väljavaateid tulevikuks. Konkursil oli tänavu erilise tähelepanu all erinevad multimeedia- ja žanriülesed ilmingud nagu näitusinstallatsioonid, tegevuskunst, audiogalerii, tantsuteater, portreelood, intervjuud, festivalide ülevaated jmt.

Auhindamine toimub 19. detsembril algusega kell 16 Tallinna keskraamatukogu saalis (Estonia pst 8), selle käigus tunnustatakse konkursi esimese ja teise etapi võitjaid ning konkursi üldvõitjaid.

Konkurss toimus Eesti Muusikaarvustaja, Tallinna keskraamatukogu muusikaosakonna veebipäeviku ja Koreo-blogi initsiatiivil ning seda viidi läbi koostöös kultuuriväljaannetega Muusika, Teater.Muusika.Kino, Sirp ja Müürileht. Konkurssi toetavad Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi muusika osakond, Tallinna keskraamatukogu muusikaosakond, Tallinna Noorte Infokeskus (Taninfo) ning Eesti Tantsukunstnike Liit. Konkursi sponsor on Tallinna Spordi- ja Noorsooamet.

Täpsem informatsioon konkursi kodulehelt www.luubiall.ee ja Tallinna keskraamatukogu muusikaosakonna veebipäevikust aadressil www.keskraamatukogu.ee/muusika/blog
Loe edasi: Noortele kultuurikriitikutele jagatakse preemiaid

Sännas tuleb kokku kirjandusklubi

Detsembrikuus alustab tegevust Sänna Kultuurimõisa kirjandusklubi. Kõige esimene kohtumine toimub 9. detsembril kell 19 ja avaürituse teemaks on maailma loomine. Lähtepunktiks on Jaan Kaplinski populaarteaduslik teos “Teispool sinist taevast”. Taevastel radadel juhatavad meid kirjanik/hobi-astronoom Jaan Kaplinski ja astronoom Jaan Pelt.

Kirjandusõhtul avatakse Sänna Kultuurimõisas ka astronoomiliste fotode näitus. Lisaks arutame kirjandusklubi edasist tegevust. Soovituslik annetus kuni 2 EUR. Teelauale võib kaasa võtta head-paremat näksimist. Kirjandusõhtuid toetab Kohaliku Omaalgatuse Programm ja Rõuge Vallavalitsus.

Allikas: Sänna Kultuurimõis, www.kultuurimois.kultuuritehas.ee

Kuuste raamatukogu saab 85aastaseks

Reedel, 18. novembril tähistab Kuuste raamatukogu oma 85. sünnipäeva.

Kell 13 raamatukogus algaval sünnipäevapeol tehakse kummardus rahvapärimusest lähtuvale eesti kirjandusele: vaadeldakse Vana-Kuustet raamatulehekülgedel ning tutvutakse Juhan Jaigi põneva loominguga.

Toimub Jaigi mälestusfondi stipendiaadi Kersti Kivirüüdi Vana-Kuuste-teemalise uudisteose „Kaku kabel ja teisi tondijutte” esitlus.

Peetakse kõnesid, jagatakse tänu ning maitstakse sünnipäevatorti.

Tuntud Eesti-Ameerika kirjanik Justin Petrone Otepääl

Kohvikus l.u.m.i on laupäeval, 5. novembril kell 18 külas Eesti-Ameerika kirjanik, ajakirjanik ja blogija Justin Petrone, kes koos abikaasa Epp Petronega peab kirjastust Petrone Print.

Petrone räägib enda raamatutest “Minu Eesti 1” ja “Minu Eesti 2” ning oma tulevikuplaanidest, näidates jutu kõrvale pilte enda Eestimaast. Justini vestluskaaslaseks on näitleja Veikko Täär.

Info: www.lumikohvik.ee

Skulptor Endel Taniloo on oma mõtted ja mälestused raiunud raamatusse

Laupäeval, 24. septembril kell 14 esitletakse Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) skulptor Endel Taniloo elulooraamatut „Teekond muusa juurde“. Raamat annab nauditavas keeles ülevaate iginoore ja elurõõmsa kunstniku põnevast elukäigust.

“Monumentalist jumala armust“ ja lugematute kunstiajalukku läinud tööde autor, õppejõud, tulihingeline kunstielu korraldaja ja kultuurielu edendaja on alati olnud uudishimulik elujälgija – talletatut jagab ta nüüd lugejatega. „Elu on ime“, kinnitab Endel Taniloo ja jutustab oma teose lehekülgedel elu heledamatest ja ka tumedamatest päevadest.

Raamat on illustreeritud rohke pildimaterjaliga ning sisaldab Endel Taniloo tööde ja näituste täieliku nimestiku.

Väljaande esitlusel räägib Endel Taniloo elust, kunstist ja kivi hingest, vaatamiseks on väljas tööd „Mehhiklanna“ (1957), „Emarõõm“ (2011) ja „Viltuse suuga“ (2011). Musitseerib mitu Taniloode põlvkonda ja loomulikult ka maestro ise.

Endel Taniloo elulooraamat „Teekond muusa juurde“ on alates esitluspäevast müügil Eesti Rahva Muuseumi poes. Raamatu väljaandmist toetasid Eesti Rahva Muuseum ja korporatsioon Revalia.

Lisainfo:
Sirje Madisson, ERMi Sõprade Seltsi sekretär
E-posti sirje.madisson@erm.ee või tel +372 742 1428 , +372 5804 3394

Penu külas kõlab kosmiline kirjandus

Neljapäeval, 4. augustil kell 20 toimub Pärnumaal Häädemeeste vallas Penu külas kosmonautika keskuses luule- ja muusikaõhtu “Kosmiline kirjandus”.

Looduslikult kaunis paigas etlevad, vestlevad ja ristlevad Tuuli Taul, Contra, Aapo Ilves ja Kaupo Meiel. Kirjandusõhtu toimub vabas ja värskes õhus Kabli Päikeseloojangu festivali raamides.

Lisainfot: http://www.kosmonautika.ee/
Veel lisainfot: http://www.kablifestival.ee/
Ja veel lisainfot: https://www.facebook.com/pages/Kosmonautika-Puhkekeskus/133141500056679

El escritor estonio en Barcelona

Jan Beltran — El escritor Estonio Jan Beltrán. Foto: Oliver Topper

El escritor estonio Jan Beltrán nace en el año 1970. Ha vivido en Helsinki, Lisboa y los últimos seis años en Barcelona. Su pasión como escritor es investigar los destinos e historias de la gente y sus engranajes históricos.

La primera novela de Beltrán fue publicada en Estonia en el verano de 2009 y ha sido un “best seller” que ha recibido gran atención por parte de lectores y críticos. La misma obra fue nominada para el gran premio literario de Betti Alver. Año pasado fue publicada en Estonia otra novela de Jan Beltrán, “Nora”, que cuenta sobre la vida de una prostituta. “Nora” también tenía mucho éxito y está nominado a una de las mejores novelas del año. En este año será publicado en Estonia novela de Jan Beltrán „Abondonado por los Dioses“que habla sobre soledad, amor y muerte en Lisboa.

“La mala vida” es una novela basada en una historia real y trata entre otros temas las tres dictaduras – Franco, la Unión Soviética y la Iglesia Católica – habla también del destino, los valores, la falsa moral y los secretos humanos. El entorno geográfico de la novela es muy amplio: los protagonistas de la obra abarcan varios países europeos y México. “La mala vida” está llena de brillantes retratos y eventos históricos que en mayor o menor medida están relacionados con las historias protagonistas. “La mala vida” está escrita con palabras de los mismos protagonistas – su destino, manera de hablar y mentalidad son auténticos, sin deformaciones. Lo mismo para escenas más atrevidas y pervertidas. Por esta razón para algunos lectores la novela podría parecer demasiado rígida y causar sentimientos ambivalentes. Loe edasi: El escritor estonio en Barcelona

Krutskilinõ kanamiis

Ei tiiä, kos tuu Pulga Jaan jäänü om? Niimuudu olõ mitu kõrda mõtõlnu. Siist-säält om ütte-tõist iks kuulda. Kõgõ ands’akamb jutt om sääne, et Jaan om mitmit esi sortõ kannu üle ilma kokko otsnu, pidä ja kasvatas noid.

«No ja mis sis. Määnegi aoviidüs piät olõma, mõni korjas markõ, ma kogu kannu,» seletäs Pulga Jaan mu suuri silmi pääle. Tulõ vällä, et küläjutu omma õigõ olnu. Ümbre maja omma egäl puul võrgu ja puuri, egäsugumaidsi kirivit tsirkõ juusk aian ja moro pääl. Nigu Riia eläjäaian.

Om kikkit ja om poigõga kannu. Osa omma pikä hannaga, osa ilma hannalda. Rassõ om arvo saia, kas naa iks omma kana ja kikka, vai määndsegi muu vällämaa tsirgu. As’a tege rassõmbas tuu, et hani jalotas säälsaman, lumbi pääl omma pardsi, puurin omma vuti, koskil mar’a-aian puhmõ all pidävät faasani kah olõma.

Sumatra, Yokohama…
«Ega kana sul pildi pääle ei jää,» ütles Pulga Jaan, ku proovi mõnt pildistä. Ja õigus täl om: iist är juuskva. Seo kanasordi nimi ollõv Sumatra. «Musta, ligi maad kerega. Harja piaaigu ei olõ. Kikkal om mitu paari kannussit ja häste suur hand. Hää umahus om tuu, et ei põe Mareki viirust.”

“Muna omma valgõ. Tuu om imelik, selle et täl omma kõrvalapi verevä. Muidu om nii, et verevä kõrvalapiga kannul omma pruuni muna, valgõ kõrvalapiga kannul valgõ. A ei olõ väega munakana, om dekoratiivkana rohkõmb. Ku tä mar’a-aian uma pojakurnaga ümbre hulk, sis om tedä lihtsäle kinä kaia. Tä kõnd piaaigu faasani muudu.”

“Mul om naid hää pitä tuuperäst, et mul oll’ kats suurt vainlast: rebäse ja kulli. A nä vahisõ kõik aig taivalõ ja andva uma signaali ja ku kull om, sis mindäs puhma ala ja haina sisse, ja ku repän om, sis linnatas üles. Naa omma tõisilõ kannulõ iinkujus kah, hindä alalõhoitmisõ instinkt om kõva. Tuu sakslanõ, kelle käest ma naa tõi, ütel’, et ega ma naist vallalõ inämb ei saa. Naid vast Eestin kellelgi muul ei olõ ku mul.» Loe edasi: Krutskilinõ kanamiis

Noore kultuuritegelase preemia pälvisid
Risto Joost ja Igor Kotjuh

President Toomas Hendrik Ilves andis sel nädalal üle SA Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu noore kultuuritegelase preemia dirigent Risto Joostile ning eripreemia poeedile, esseistile, tõlkijale ja eelarvamustest vabama ühiskonna kujundajale Eestis Igor Kotjuhile.

Risto Joosti kandidatuuri esitas Eesti Kooriühingu muusikanõukogu, kelle hinnangul on ta paistnud silma mitmekülgse ja kõrgetasemelise kontserttegevusega nii dirigendi kui soololauljana.

Igor Kotjuhi kandidatuuri esitas Eesti Instituut, märkides, et tegu on tunnustatud poeedi ja esseistiga, mitmekülgse tõlkijaga. Eriliselt tähelepanuväärne on tema roll eestivene kirjanduse jõulise eestseisjana, kes tajub täpse tundlikkusega eesti ja siinse vene kultuuriruumi loomupäraseid erinevusi, aga mis veelgi olulisem – võimalusi nende piiride ületamiseks. Sihi saavutamiseks on Igor Kotjuh koondanud siinseid noori vene literaate, innustades neid jätkama kirjanduslikku tegevust, edendama kontakte eesti eakaaslastega ja otsima ühisosa eesti kultuuriruumiga. Selleks tarbeks on ta loonud kirjanduslikke võrguväljaandeid ning asutanud kirjastuse KITE. Igor Kotjuhi tegevus ei piirdu Eesti-sisese dialoogi arendamisega, ta on ka oodatud eesti kultuuri seletaja võõrsil, näiteks Peterburi Ülikoolis hinnati kõrgelt tema loengukursust eesti, sh eestivene kirjandusest.

Noore kultuuritegelase preemia suurus on 4793 eurot elik 75 000 krooni ja seda rahastab Toomas Luman. Erandkorras antava eripreemia suurus on 3000 eurot, seda rahastab Indrek Neivelt.

Vabariigi Presidendi Kantselei avalike suhete osakond

Tulkõ täämbä Hänilast kullõma

Kolmapäävä, piimäkuu 8. pääväl kell 19 Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringidõ keskusõ jututarõ külälises om Hänilane, kiä kõnõlõs 2010. aastakal vällä tulnu luulõkogost “Ma pühäpääväpõllõ mõsi” ja lugõ ka ummi vahtsõmbit luulõtuisi. Kyik huvilisõq ommaq oodõduq!
Keskusõ aadrõs om Lossi 38 (vana anatoomikum). Manoq saa küssüq: Helena Kesonen, tel 7375422 vai helenake@ut.ee.

Kirjandushuvilisi oodatakse reedel Kõmsile

27. mail on kõigil huvilistel võimalus kohtuda Kõmsil kirjanike Helga ja Enn Nõuga. Algusega kell 12 tutvustab Helga Nõu oma raamatuid Kõmsi algkoolis. Kell 14 esitleb Enn Nõu Kõmsi rahvamajas oma romaani “Vabariigi pojad ja tütred”.

Enn Nõu romaan “Vabariigi pojad ja tütred” jutustab Ankru talus Kuke külas Massu vallas elanud üheksa lapsega pere saatusest läbi aegade tänapäevani. See lugu on tegelikult meie kodukohast ja inimestest, kes kunagi elasid ja elavad veel praegugi meie hulgas. Enn Nõu näitab ka vanu fotosid raamatus kirjeldatud paikadest ja inimestest.

Kohtumisetele on oodatud kõik koduloo- ja kirjandushuvilised!

Raplamaa Oxford Park korraldab kirjandusvõistluse

Raplamaale Juurusse rajatav uuslinnak Oxford Park kuulutab koos kirjanik Igor Kotjuhiga välja kirjandusvõistluse “Oxford Parki loovkirjanik 2011”. Jutuvõistluse üheks läbivaks ideeks on jätkusuutlikkus. Vähemalt üks jutus sisalduv idee võiks olla rakendatav Oxford Parki arenduses ka praktikas. Kümme parimat jutustust avaldab Oxford Park raamatuna.

Lühijutuvõistlusele esitatavad jutud võivad olla ükskõik, millisest žanrist. Kirjutada võib nii eesti, vene kui inglise keeles.

Konkursil on võimalus osaleda Oxford Parki Facebooki fännidel ja kodulehel registreerunutel. Võistlusele oodatakse 5-15 leheküljelisi lühijutte. Žürii hindab kirjutise loovust, omanäolisust, ülesehitust, süžeed, karakterite sügavust. Žüriisse kuuluvad kirjanik Igor Kotjuh, Juuru vallavalitsuse liige, valla arendus- ja kultuurispetsialist Aili Normak ning Kadri Josua ja Natalja Frolova Oxford Sustainable Group´i meeskonnast.

„Kirjanikuna on mul väga hea meel sellise algatuse üle, mis aitab kindlasti leida uusi andeid ja neid kilbile tõsta,“ ütles kirjanik Igor Kotjuh. „Usun, et taoline jutuvõistus toob värsket hingamist Eesti kirjandusellu,“ lisas Kotjuh.

„Jätkusuutlikkus on meie jaoks võrdkuju ühiskonna mõistlikule, säästlikule arengule. Arenguvõimelisusele üldse,“ ütles Kadri Josua Oxford Sustainable Group’ist. „Oma lühijutuvõistlusega soovime ühiskonnas laiendada diskussiooni ja teadlikkust jätkusuutlikkuse teemadel. Leiame, et Oxford Park on ideaalne koht uute talentide ja innovatsiooni jaoks. Konkurss „Oxford Park’i loovkirjanik 2011” on osa sellest,“ lisas Josua.

Konkurss kestab juulikuu lõpuni. Sel ajavahemikul oodatakse jutustusi e-posti teel aadressile Info@OxfordPark.ee märksõnaga „Loovkirjanik 2011“. Edaspidise kohta antakse teavet Oxford Parki Facebooki lehel ja e-kirjaga Oxford Parki kodulehel registreerunutele.

Oxford Park on 560.000 m² territooriumil rajatav terviklik uusasum, mis asub looduskaunis kohas Tallinna ja Rapla vahel Atla külas, Juuru vallas. Tegemist on tööta-puhka-mängi elustiili arendusega, mis on uut laadi kontseptsioon Eestis, kuid populaarne Lääne- ja Põhja-Euroopas. Oxford Parki on plaanitud ja disainitud üle 5 aasta ning ta fookus on elanikel ja ettevõtetel, kes valivad sealse piirkonna elamiseks elustiili pärast. Jätkusuutlik elustiil, mis on uudne Eestis, esindab suurt väärtust ning kogu arendus koosneb hüvedest, mida pole täna üheski teises Eestis arendatavas projektis.

Algab konkurss kirjandusauhinnale “Esimene samm”

Kirjandusauhinnale “Esimene samm” oodatakse kandideerima kõiki autoreid oma ilukirjanduslike debüüttekstidega, mis on trükiajakirjanduses avaldamist leidnud 2010. aasta jooksul.

Preemiale saavad kandidatuuri esitada autorid ise ja/või vastavate meediaväljaannete toimetajad. Kandideerimiseks või kandidaatide esitamiseks tuleb esitada vabas vormis avaldus koos autori kontaktandmetega ja paberkandjal koopia avaldatud tekstist koos ilmumisandmetega.

Vajalikud materjalid saata postiga või tuua Eesti Kirjanduse Seltsi (Tartu Kirjanduse Maja, Vanemuise 19, Tartu, 51014) märgusõna: “Konkurss Esimene samm” all. Tööde esitamise tähtaeg on 31. märts 2011. Preemia suurus on 333 eurot ja see makstakse välja stipendiumina Tartu Kultuurkapitali kirjandusfestival Prima Vista fondist.

Otsuse auhinna määramise kohta teeb 5-liikmeline ekspertžürii, kelle koosseisu kuuluvad tänavu TÜ eesti kirjanduse doktorant Krista Ojasaar, kirjanik Hannes Varblane, Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonna esimees, kirjanik ja literaat Berk Vaher, Eesti Kirjanduse Seltsi teadussekretär ja TÜ eesti kirjanduse lektor Marja Unt ning Esimene samm 2010. aasta laureaat Margit Sirenzky (Marit Sirgmets).

Preemia antakse võitjale pidulikult üle Tartus rahvusvahelise kirjandusfestivali Prima Vista raames. Kirjandusfestival Prima Vista toimub 5.-8.05. 2011 Tartus ja Tallinnas.