keskkond

Avati keskkonnahoiu portaal lastele

Nüüdsest saab lõbusalt ja lahedalt lastele looduse hoidmist õpetada – nukuetendus, laul, viktoriin, prügi sorteerimise õppevideo, taaskasutusnipid ning palju muid huvitavaid abivahendeid õpetajatele koolis, kodus ja lasteaias leiab kõigile avatud veebisaidilt etendus.jci.ee

“Meil olid Hunt-Kriimsilm, Leopold ja palju teisi põnevaid tegelasi, kes aastaid tagasi läbi oma seikluste ja lugude väga olulisi õppetunde meie jaoks avasid. Nüüd on aeg küps, et uus generatsioon tegelasi meie lastega tuttavaks saaksid,” sõnas projekti üks eestvedajaid Meeli Laane.

Koostöös Teeme Ära ja JCI GO Kojaga tõi Nukuteater kokku tänapäevased mängutegelased üle Eesti ning tegi nad omavahel tuttavaks. Sündis etendus “Prügihunt ja Superjänes,” kus räägitakse ausalt ära kuidas kõik tegelikult alguse sai. Ehk kuidas tekkis metsa prügi, mis seejärel juhtuma hakkas ning kes ja kuidas meie metsade superkangelasteks said.

“Möödas on ajad, mil õppimine toimus läbi teksti – meil on tänasel päeval olemas kõik vahendid, et tuua endi ja ka lasteni maailm ning kõik selles sisalduvad teemad-küsimused silma ja kõrva jaoks haaraval moel. Inimene õpib läbi mängu ja läbi lugude. Sellega tahtsimegi lastevanematele ja õpetajatele appi tulla!” ütles Laane.

Etendus “Prügihunt ja Superjänes” külastas sel kevadel 50 erinevat Eestimaa kooli ja lasteaeda ning võeti laste poolt väga soojalt vastu. “Huvi etenduse vastu oli veel palju suurem, kui oskasime oodata”, sõnas Laane. Üle 400 Eestimaa kooli ootas etendust endale külla.

Kuna kõikjale jõudmiseks vahendeid nappis, otsustas projektimeeskond etenduse üles filmida, et seda sel moel laiema ringi lastega jagada. Siit kasvaski välja mõte teha etenduse juurde sel teemal veel teisigi õppematerjale, mida nii koolid, lasteaiad, kui ka lapsevanemad saaksid omal käel kasutada.

“Õppimine toimub kõige edukamalt läbi mängu ja tegevuste, mis lapsi kaasa haaravad – laulmine, nuputamine, meisterdamine. Pidasime oluliseks lastele ka igapäevases elus kasutatavate teadmiste ja oskuste edasi andmist – näidata, mida kasulikku ja ilusat saab teha “prügist”, teha piltlikult selgeks, kuidas kodus üldse prügi sorteerida tuleks. Kui lapsed oskavad, siis on lootust, et ka vanemad asja lõpuks korralikult selgeks saavad,” lisas Laane.

Nii etendus ise kui ka õppematerjalid, eesti ja vene keeles, ootavad huvilisi aadressil etendus.jci.ee

Etenduse ja õppematerjalidega DVD-d saadetakse ligi 1090-le koolile ja lasteaiale üle Eesti. Projekti rahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Vaata videot Prügihunt ja Superjänes:

Prügihunt ja Superjänes from Team America on Vimeo.

Allikas: JCI GO Koda, Bioneer.ee

Täna algav ökofestival kutsub metsa

Täna, 15. augustil algab Põlvamaa ökofestival “Rohelisem elu”, mis tutvustab erinevates õpitubades, retkedel ja seminaridel loodust ning looduslähedasi eluviise.
Sel aastal keskendub festival metsa kui looduskoosluse tundmisele ja heaperemehelikule kasutamisele. Festivali patrooni, Riigikogu kultuurikomisjoni esimehe Urmas Klaasi sõnul on kohalike taastuvate kütuste ja materjalide eelistamine, säästlik suhtumine loodusesse, kohaliku värske ja puhta toidu väärtustamine ehk elamine mõtte järgi “Rohelisem elu” aktuaalsem kui kunagi varem. “Põlvamaal on, mida selles kontekstis rääkida. Järjekordne ökofestival kutsub kõiki looduse sõpru Põlvamaale,” ütles Urmas Klaas.

Ökofestival algab täna, 15. augustil kell 15 talgutöödega ajaloolisel Postiteel ning sellele kell 19 Varbuse muusikamõisas järgneva simmaniga, kuhu on oodatud kõik huvilised. Festivalinädala jooksul saab omandada teadmisi ja oskusi roigasmööbli valmistamisest, loodusfotograafiast, hoidistamisest, maitsetaimede kasutamisest, looduskosmeetikast, restaureerimisest ja muust. Looduse tundmaõppimise retked koos Aleksei Turovskiga viivad Kiidjärvele ja Valgesoosse, koos mükoloogidega minnakse aga metsa seenele. Mõttemustrite murdmine rohelisema elulaadi suunas saab toimuma õhtustel lõkkeloengutel. Kokku toimub seekordse festivalinädala jooksul seitseteist erinevat ettevõtmist.
Festivali projektijuhi Ulla-Maia Timmo sõnul on küll enamik kohtadest broneeritud, kuid üksikuid vabu kohti leidub mitmetes õpitubades ja retkedel.
Laupäevane perepäev kutsub kõiki huvilisi Karilatsi. Põlva talurahvamuuseumi õuedes saab teoks omamaiste toodete laat ja potipõllunduse seminar, avatud on töötoad ja näitused. Laste päralt on mängutelk, toimuvad metsaretked, hobusõidud ja tõukerattamatkad, paitada saab mägiveiseid ja küülikuid ning mekkida kohalikku toitu. Päeva musitseerivad rõõmsaks Tuulelõõtsustajad, Kagu-Kabujalakesed ning ansambel Jäääär.
Ökofestivali korraldab SA Põlvamaa Arenduskeskus koos Keskkonnaameti, Põlva Maavalitsuse ja Põlvamaa Omavalitsuste Liiduga. Festivali sponsor on AS Värska Vesi ning toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Polvamaa.ee

Ilus kodu on järjepideva töö tulemus

„Ilusad kodud ei ole tekkinud üleöö või iseenesest. See on olnud järjekindla töö tulemus, mida on tehtud ka vaatamata kitsastele ja rasketele aegadele, kuid alati südamega,“ ütles president Toomas Hendrik Ilves eile Ugala teatrimajas „Kaunis Eesti Kodu 2011“ auhindu välja andes.

Riigipea tänas kõiki „Kaunis Eesti Kodu“ laureaate, kelle abiga on Eesti saanud ilusamaks ja puhtamaks.

Auhinna “Kaunis Eesti Kodu” laureaate oli tänavu 82, need valis välja Eesti Kodukaunistamise Ühendus.

“Kaunis Eesti Kodu 2011” auhinna said: Loe edasi: Ilus kodu on järjepideva töö tulemus

Eestlased osalevad Lätis peetaval rohelisel nädalal

8.-12. augustini toimub Lätis rahvusvaheline teemanädal „Green Week” / „Roheline nädal”, milles osaleb 40 aktiivset inimest Balti riikidest ja Põhjamaadest, teiste seas ka üle 10 inimese Eestist.

Projekt „Green Life” / „Roheline elu” on mõeldud inimestele, kes soovivad panustada keskkonnaalase teadlikkuse tõstmisse ja ise praktiseerida loodushoidlikumat eluviisi. Selle projektiga kutsutakse üles inimesi koostööd tegema, et õppida üksteiselt ja jagada kogemusi loodussõbralikuma elukeskkonna loomisel.

Projekti partnerid Balti riikidest ja Põhjamaadest on valmis ühiselt tegutsema regiooni jätkusuutlikuma arengu nimel. Nädala töötoad jagunevad viie teema alla: ökoeluviis, prügi sorteerimine ja taaskasutus, globaalsed keskkonnaküsimused, keskkonna- ja kodanikuajakirjandus ning praktilised lahendused teemal ‘outdoor life‘. Loe lähemalt siit.

Allikas: Green Life, Bioneer.ee

Laugu metsavahimajas kõneldakse looduses leiduvast toidust ja ravimtaimede kasutusest

Võtame endale aega kuulata ja vaadata, mida põnevat loodus meile pakub. Kutsume kõiki huvilisi pühapäeval, 7. augustil kell 14 Saaremaale Laugu metsavahimajja.
Räägime meie ümber kasvavate taimede omadustest ja kasutamise võimalustest. Jagame nõuandeid ravimtaimede õige korjamise, kuivatamise ja säilitamise kohta.
Oma teadmisi jagab põllumajandusteaduste doktor Aleksander Heintalu (Vigala Sass).
Üritus on tasuta – tule ise ja võta sõbrad kaasa! Sõita Kuressaare- Leisi maanteed, üle Leisi jõe silla vasakule 7 km. (2 km ja 6 km ristmikul viidad ,,RMK metsamaja”) Peederga külatee ääres.

Allikas: RMK

Ökofestival ootab seminarile “Profilt profile”

16 augustil (teisipäeval) toimub Põlvamaa Ökofestivali raames juba neljandat korda seminar “Profilt profile”. Seekordse seminari eesmärk on anda ülevaade probleemidest ja keskkonnamõjudest, mis jäävad meie haardeulatusest välja ehk on riikide ja piiride ülesed. Antakse mitmekülgne ja põhjalik ülevaade sellest, mis mõjutab Peipsi järve kui ökosüsteemi. Mida toovad kaasa tuuled meie naabrusest ning kuidas oleme mõjutatud maailmas toimuvatest sündmustest. Keskendutakse piiriülesele koostööle ja mõjudele. Üheskoos otsitakse ja pakutakse välja lahendusi olukorra mõjutamiseks ja keskkonna paremaks muutmiseks.
Seminar toimub atraktiivses Piusa külastuskeskuses, kus oalejad saavad eksklusiivse võimaluse külastada vastvalminud Koidula piirijaama – Euroopa raudteeväravat itta. Osavõtutasu hulgas on ka kohvipaus ja lõunasupp.Tule kohale ja võta sõbrad kaasa.
Võimaluse vastvalminud Koidula piirijaama külastada saavad kõik, kes on registreerunud hiljemalt 1. augustil.
Registreeri: http://www.ecofest.ee/rega/

Lisainfo tel 512 2084, Mikk Männiste, e-post: keskkonnateenistus@gmail.com

Looduskaitseline heinategu hoiab elus pärandkultuuri

ELF-i talgulised hakkasid paar päeva tagasi Valgamaal hobustega heina tegema, mis on ühelt poolt elamust pakkuv naasmine vanade heinategemise traditsioonide juurde, kuid teiselt poolt kannab ka olulist sõnumit looduslähedase põllumajanduse võimalikkuse kohta.

Heina tehakse hobustega 1. augustini Koivakonnu talu hallatavatel maadel, mis peaaegu tervikuna jäävad Koiva-Mustjõe maastikukaitseala ja Koiva-Mustjõe luha hoiuala territooriumile. Siinsetel pärandkooslustel on talgulised abiks käinud ka varem, kuid sel korral keskendutakse just heinateole. Talgute etteotsa rakendatakse talu hobused, kellega teevad tihedat koostööd ELF-i vabatahtlikud talgulised.

Hobusega heinategu on looduskaitse eksperdi Silvia Lotmani sõnul väga hea näide vastutustundlikust maaharimisest, kuna looduskaitselisele tegevusele lisandub eestlaste pärandkultuuri elus hoidmine: „Hobusega heinategu on kui folgifestival looduses: meie esivanemate töövõtted on loonud ja säilitanud elupaiku liikidele, kes tänaseks on jäänud väga haruldasteks.”

Pärandkooslused on põlised inimtekkelised pool-looduslikud kooslused, eelkõige puisniidud, alvarid, luhaheinamaad, rannaniidud, aga ka teised karja- ja heinamaad, kus inimmõju on piirdunud vaid niitmise ja karjatamisega . 20. sajandi jooksul on Eesti pool-looduslike koosluste hulk vähenenud määral, mis ohustab nii nende koosluste endi kui ka nendega seotud liikide püsimist Eesti looduses.

Sellest tulenevalt tuleb seada eesmärgiks kõigi säilinud pärandkoosluste säästev majandamine ja võimalikult suures ulatuses ka kasutusest välja langenud pärandkoosluste majandamise taastamine. Hobusega heinategemine on näide inimtegevusest, mis tagab looduse säilimise pärandkoosluslikul alal.

Pool-looduslikesse kooslustesse hoolivalt suhtuvad Koivakonnu talu on osa tervikust, mille moodustab Koivakonnu OÜ ja MTÜ Parmu Ökoküla. Talu on valitud 10 Eesti ja 10 Läti keskkonnasõbraliku talu hulka projekti DemoFarm, mille eesmärk on keskkonnateadlikkuse edendamine põllumajandustootjate ja tarbijate seas ning Lõuna‑Eesti ja Põhja‑Läti põllumajandustootjate tegevuse parendamine, vähendamaks tootmisega kaasnevaid kahjulikke mõjusid loodusele.

Eestimaa Looduse Fond

Põlvamaal valiti välja selle aasta kaunimad kodud

Konkursi „Kaunis Eesti kodu 2011“ maakondlik komisjon (esimees Marika Saks) esitas vabariigi presidendile autasustamiseks neli sel aastal enam silmapaistnud Põlvamaa kodu.

Meida Mõttuse kodu Pikareinu külas Valgjärve vallas. ”Kui suur pind niita!” on ilmselt esimene mõte, mis Meida Mõttuse kodu külastajat tabab. Ja kui korras on see kõik! Vesiroosirohket tehistiiki ääristavad lillepeenrad ja puud, sealhulgas leinavormid ja iidne tamm. Kogu haljastus sulandub imepäraselt ümbritsevasse loodusesse, moodustades väljapeetud terviku.

Eve ja Mati Kuklase kodu ja puidutöökoda Sõreste külas Kanepi vallas. See kodu asub sõna otseses mõttes metsa süles – mets piirab seda kolmest küljest. Uusehitised on rajatud põlistega samas stiilis, kogu kujundus järgib traditsiooni, säilitatud on ka endisaegsed puud ja kaev. Miski ümbruse heakorras ei viita puidutööstushoone olemasolule – ometi on tegu jõudsa tootmisettevõttega. I-le paneb täpi looklev lillepeenar.

Liidia Ojakivi kodu Kahkva külas Mikitamäe vallas. Väike kinnine aed meenutab setode kindlustalusid. Muljet avaldab krunti piirav tihe kuusehekk. Kogu minimalistlik kujundus järgib põlistalu traditsiooni, ei midagi liigset, ometi kätkeb seegi endas suurt tööd. Tavakohaselt värvimata hoonete taustal tõmbavad tähelepanu lillede värvilaigud ning leidlikud detailid. Kogu kujundus on viimse detailini läbi mõeldud, sealhulgas ka elumaja terrassilt avanev vaade ümbritsevale maastikule. Pilkupüüdvad on ühesuguses stiilis rajatud suveköök ja -tualett, moodsa elumajaga harmoneeruvad sillutatud teerajad ja laternad, hoolitsetud muruvälja täiendavad valitud lilled ning ilupõõsad.

undrits_10 — Eda Undritsa ja Andres Vijari kodu.

Eda Undritsa ja Andres Vijari kodu Himmaste külas Põlva vallas. Kogu kujundus on viimse detailini läbi mõeldud, sealhulgas ka elumaja terrassilt avanev vaade ümbritsevale maastikule. Pilkupüüdvad on ühesuguses stiilis rajatud suveköök ja -tualett, moodsa elumajaga harmoneeruvad sillutatud teerajad ja laternad, hoolitsetud muruvälja täiendavad valitud lilled ning ilupõõsad.
Lisaks pälvis Kauni Eesti Kodu konkursi vabariikliku eripreemia tervisespordirajatiste valdkonnas Mammaste tervisespordikeskus kui ilus, heakorrastatud ja mitmekülgseid tervisespordivõimalusi pakkuv ühtne spordikompleks. Tervisespordikeskus koosneb kõrgtasemel hooldatud radadest ja mugavast olmehoonest, mis pakub erinevaid teenuseid. Spordiklubi Serviti poolt hooldatud tervise- ja suusarajad vastavad kõrgetele kvalifikatsiooninõuetele, mis võimaldavad korraldada ka rahvusvahelisi suurvõistlusi.
Allikas: polvamaa.ee

Räimepüük ning kastmõrraga kalapüük on peatatud

Alates 16. juunist on kalapüügiluba omavatele kaluritele räimepüük kvoodi täitumise tõttu peatatud. Samuti on peatatud kastmõrraga kalapüük.

Ida-Viru, Saare, Hiiu, Lääne, Harju ja Lääne-Viru maakonna ühine räimekvoot aastaks 2011 on 1126 tonni räime. Kui sellest kogusest on välja püütud 826 tonni, saab iga maakond enne kvoodi täitumist püüda veel 50 tonni. Kui ühine räimesaak on välja püütud, selgub, kuidas on ühine saak jaotunud maakondade vahel ehk mitu tonni räime nimetatud 826 tonnist püüti ühes või teises maakonnas.

Kaluri kalapüügiloa alusel toimuva püügi puhul on peamine räimepüügi vahend kastmõrd, millega püütakse 95-98 protsenti räimesaagist. Kastmõrd on püügivahend, millega püüdmise korral ei saa vältida räime sattumist püünisesse. Kui räime massilise rände ajal püütakse kastmõrraga jätkuvalt kala, ei ole räimepüük tegelikult lõpetatud, sest ei ole võimalik vältida suures koguses räime sattumist püünistesse. Kastmõrda sattunud räime ei ole võimalik ka elujõulisena vabastada, sest teiste kalade ja kastmõrra võrgulina vastu hõõrudes saab räim vigastusi, kaotades suure osa oma soomuskattest, mille tulemusel kaotab räim ka eluvõime. Seetõttu on tarvilik peatada Ida-Viru maakonnas kaluri kalapüügiloa alusel kastmõrraga kalapüük.

Allikas: Põllumajandusministeerium

ELFi sellesuvised talgud keskenduvad loopealsete seisundi parandamisele

Eestimaa Looduse Fondi (ELF) tänavusuvistest talgutest on suur osa suunatud väärtuslike loopealsete taastamiseks. Talguliste abikäsi oodatakse juulis ja augustis nii Saare-, Lääne- kui Pärnumaa loopealsetel.

Loopealne on liigirikas pärandkoosluste tüüp, mis esineb vaid Eesti, Rootsi ja Venemaa üksikutes paikades õhukesel paepealsel lubjarikkal mullal. Kõige rohkem leidub neid just Lääne-Eesti ja Ida-Rootsi saartel. Suurim oht loopealsetele on kinnikasvamine kadakatega, mis toimub karjatamise lõppemisel võrdlemisi kiiresti. Muutused põllumajanduses on Eestis viimase 70 aasta jooksul vähendanud heas seisundis loopealsete pindala üle 30 korra ning nendega seotud liigirikkus on seeläbi suures ohus.

Loopealsete heaks on talgud tulekul Kesselaiul, Osmussaarel, Vormsil, Pivarootsis, Kuresel, Kumaril, Saaremaal Kuusnõmmes ja Vilsandil. ELF korraldab looduskaitselisi talguid juba tosin aastat. Talgutest loopealsetel ning mujal saab rohkem lugeda ning ennast kirja panna ELFi talgute kodulehel www.talgud.ee .

Keskkonnaamet ootab teateid verevast lemmaltsast

Keskkonnaamet tellib tänavu ohjamiskava võõrliigi verev lemmalts (Impatiens glandulifera) ohjamiseks ja ootab teateid selle taime leiukohtadest üle Eesti. Kuigi Eestis on verev lemmalts massiliselt levinud vaid väga üksikutes kohtades, siis lähimaade Soome ja Rootsi praktikat arvestades võib ta invasiivseks muutuda ja kodumaised liigid välja tõrjuda.

„Kui võõrliigi arvukus ja levik kujutavad ohtu keskkonnale, inimese tervisele või varale, koostatakse liigile ohjamiskava, mille eesmärgiks on olukorra kaardistamine ja tegevuste määratlemine. Näiteks on ohjamiskava koostatud karuputke võõrliikidele, mille põhjal käib nende liikide tõrje juba alates 2005. aastast,“ ütles Keskkonnaameti looduskaitse bioloog Eike Vunk.

Verev lemmalts on sarnaselt oma sugulasliigile (väikeseõiene lemmalts) väga kiire levikuga võõrliik ja võib kasvada kuni kahe meetri kõrguseks. Oma erakordselt dekoratiivse välimuse – kõrge kasv ja roosad õied – tõttu on ta aianduses levinud. Verev lemmalts on väga vastupidav liik ja parimaks tõrjemeetodiks on hoolikas väljarohimine. Taime rohimine käsitsi on täiesti ohutu.

Rohitud taimi ei tohiks aga lihtsalt maapinnale jätta või suurde hunnikusse jätta, kuna ta suudab väga kergesti juured uuesti mulda ajada ja seemned valmitada.

Teateid vereva lemmaltsa leiukohtadest võib edastada nii regioonide kontaktandmetele kui ka ameti üldmeili kaudu info@ keskkonnaamet.ee. Eestis on registreeritud 947 võõrliiki ehk liiki, kes ei kuulu looduslikult meie kodumaiste liikide hulka. Nende ohtlikkus seisneb kohalikelt liikidelt ruumi ja ressursside äravõtmises, mille kaudu muudetakse ka liikidevahelisi seoseid, toiduahelaid ja ökoloogilist tasakaalu jne. Äärmuslikult võivad võõrliigid kujutada ohtu ka inimese tervisele või varale. Võõrliikideks nimetatud taimi on Eestis 739 liiki.

Lisainfo: Eike Vunk, Keskkonnaameti looduskaitse bioloog, tel 4477380, 53345379, eike.vunk@keskkonnaamet.ee

Kuressaare rannas heisati Kotkalipp

Täna heisati nii Kuressaare supelrannas kui Kuressaare sadamas Kotkalipp, mis on märk sellest, et merega seonduvasse loodusesse
ja ümbritsevasse keskkonda suhtutakse hoolikalt.

“Kuressaare sadam on rajamisest saadik 1999. aastal täitnud kõiki rahvusvahelistele väikesadamatele esitatud nõudeid mereohutuse ja
võimaliku reostustõrje vahendite osas. Sadamas heisatud Kotkalipp on tunnistuseks heast teenuste kvaliteedist ja keskkonnasõbralikkusest,” sõnas Kuressaare majandusala abilinnapea Kalle Koov.

Kui juba mullu lehvis Kotkalipp Kuressaare sadamahoone mastis, siis sel aastal heisati lipp ka supelrannas. Abilinnapea Kalle Koovi sõnul teeb linn kõik selleks, et Kuressaare supelrand oleks suvisel ajal meeldiv ujumis- ja vaba aja veetmise koht. “Ühe esimese rannana saab Kotkalipu just Kuressaare ning see on meile tunnustus, mis võiks muutuda ilusaks traditsiooniks,” lausus Koov, lisades, et kindlasti meelitab lipp randa ka rohkem nautlejaid.

2010. aastal algatas MTÜ Hoia Eesti merd Kotkalipu liikumise, mille tulemusel saavad sadamad, rannakülad, rannad ja ujuvalused esitada taotlusi lipu heiskamiseks. Kotkalipu kasutamise õigus on märk sellest, et lipuomanik suhtub hoolikalt merega seonduvasse, loodusesse ja ümbritsevasse keskkonda. Peale Kuressaare ranna lehvib sel suvel Kotkalipp ka Pärnu rannas ja 17 Eesti sadamas. Kotkalipp asendab senist Sinilipu liikumist Eestis.

KÕK kutsub kolmapäeval energeetikaloengule

Keskkonnaõiguse Keskus kutsub sarja “Õiguslikud võimalused keskkonnaprobleemide lahendamiseks” raames 8. juunil toimuvale loenguõhtule energeetika teemal.

Energia on tänapäevase majanduse üks tähtsamaid ressursse, mille järele nõudlus maakera suureneva elanikkonna ning tõusva elatustaseme tõttu pidevalt suureneb.

Kuigi teoreetiliselt leidub meie planeedil taastuvaid ja taastumatuid energiaressursse rohkem kui meil kunagi vaja peaks minema, on väljakutsed nende ressursside kasutamisel üha ilmsemad. Siinkohal võib näiteks tuua fossiilkütuste varude piiratust ning ebaühtlast jaotuse, probleemid tuumakütuste jäätmetega ning taastuvatest energiallikatest ammutatava energia ebastabiilsuse ning hinna.

Millised on energeetikaalased väljakutsed ja kuidas saame tagada inimkonna energiaga varustamise viisil, mis on ühtviisi jätkusuutlik ja keskkonnasõbralik? Millised on õiguslikud vahendid selle eesmärgi saavutamiseks?

Energeetikaalastest väljakutsetest, alternatiivsete energiatootmise viisidest ning energiasäästu võimalustest räägib Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi direktor ja keskkonnateadlane Erik Puura.

Taastuvate energiaallikate kasutamise ning energiasäästu alast õiguslikku regulatsiooni tutvustab KÕKi jurist Siim Vahtrus. Ettekannetele järgneval arutelul on osalejad oodatud ka oma arvamust jagama.

Loenguõhtu toimub kolmapäeval 8. juunil kell 17.15-19.15 Tartu Keskkonnahariduse Keskuse saalis, Kompanii 10 Tartus. Oodatud on kõik huvilised! Loenguõhtutel osalemine on tasuta.

KÕKi loenguõhtute sari “Õiguslikud võimalused keskkonnaprobleemide lahendamiseks” käsiteb viimastel aastatel palju tähelepanu saanud, ent varasemalt reguleerimata keskkonnaprobleemide lahendamise õiguslikke võimalusi. Eesmärgiks on anda ülevaade teemade tänasest normistikust ning arutada, millised on keskkonnaõiguse piirid ja võimalused. Loenguõhtute kohta saab lähemalt infot KÕKi kodulehelt: http://www.k6k.ee

Ussikomposti tegemise õpetus Sännas

19. juunil algusega kell 10.00 toimub Sänna Kultuurimõisas järjekordne permakultuuri õpituba. Sel korral on plaanis tutvustus ussikompostist ja ussikomposti ehitamine. Õpituba juhendab Dr. Manfred Meyer Saksamaalt, kes on elanud Eestis juba 15 aastat ja on komposteerimise ekspert . Õpituba tõimub saksa keeles eestikeelse tõlkega.

Keskkonnaamet kutsub eeloleval laupäeval matkama

Keskkonnaamet kutsub kõiki huvilisi looduskaitsekuule ning rahvusvahelisele kaitsealade päevale pühendatud matkadele laupäeval, 21. mail. Viljandimaal toimub matk 22. mail. Matku juhendavad Keskkonnaameti spetsialistid. Matkad on tasutaja vajalik on eelregistreerimine. Selga tuleks panna mugavad ja ilmastikuoludele vastavad riided ning jalanõud. Matkadel peame koos piknikku, selleks kõigil osalejatel kaasa oma leivakott ning jook. Loe edasi: Keskkonnaamet kutsub eeloleval laupäeval matkama

Homme algab looduskaitsekuu: Loodus on lähedal

Tänavune looduskaitsekuu algab 9. mail ja selle moto on “Loodus on lähedal”. Kas teate, et Eestis on ametlikult teada ligi 24 000 liiki taimi ja loomi, kuid kokku arvatakse neid olevat hoopis 40 000? Kui paljusid neist teame-tunneme?

Looduskaitsekuul on kavas rohkelt ettevõtmisi, mis aitavad meil Eestimaa liigirikkust paremini tundma õppida ja õpetavad austama oma naabreid. 21. mail kutsub Keskkonnaamet rahvast kõikides maakondades matkama. Kasutagem juhust, bussid on organiseeritud, osavõtt on tasuta, matku juhendavad Keskkonnaameti töötajad. Loodus on lähedal.

Esmaspäeval, 9. mail kell 13 toimub Eesti Vabaõhumuuseumi kiigeplatsil looduskaitsekuu avamisüritus. Keskkonnaminister Keit Pentus annab üle Eesti looduskaitse märgid ja Eerik Kumari looduskaitsepreemia koos looduskaitse kuldmärgiga. Huvilised saavad kaasa teha tutvumisretke Eesti Vabaõhumuuseumiga.

Allikas: Keskkonnaministeerium

Palmse mõisas toimub kultuuripärandi seminar

Reedel, 6. mail toimub Lahemaa rahvuspargis Palmse mõisas kultuuripärandi seminar. Kultuuripärandi seminar on pühendatud muinsus- ja looduskaitsekuule ja Lahemaa 40. sünnipäevale.

Seminari korraldavad Muinsuskaitseamet ja Keskkonnaamet.
Lahemaa looduskeskuses on avatud Lahemaa rahvuspargi 40 tegevusaasta trükiste ja meenete väljapanek.
Oodatud on kõik huvilised – piirkonna elanikud, kultuuriväärtuste omanikud, seotud asutused, uurijad ja kaitsjad. Eelnevalt registreerunuile tasuta lõuna. Seminari toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Keskkonnaamet

Algab maavalla hiite kuvavõistlus 10224

Maavalla koda kuulutab välja kuvavõistluse “Maavalla hiied 10224”.
Neljandat korda toimuva võistlusega soovitakse jäädvustada meie rahva looduslike pyhapaikade ilu ja valu ning suunata inimesi märkama esivanemate väekohtade väärtusi. Hiied, yksikud pyhad puud, kivid, allikad, ristipuud ja muud looduslikud pyhapaigad on meie vanimad looduskaitsealad ja pyhamud. Seal on põimunud meie maa ja rahva lugu ja vägi. Märkamist vajab seegi, kuidas inimene pyhapaiku hoiab ja kasutab, olgu siis esivanemate heade tavade vaimus või hoopis teadmatult ja vääriti.
Osalema on oodatud kõik inimesed sõltumata vanusest.

Täpsemalt: http://www.maavald.ee/

Kärdlas toimub teabepäev “Teadlik kalur”

13. aprillil 2011.a. algusega kell 11.00 korraldab Lääne Prefektuuri piirivalvebüroo koostöös partneritega Kärdlas, Tuuru majas teabepäeva “Teadlik kalur”. Tegemist on ennetustöö raames korraldatava infopäevaga, mille eesmärgiks on kalurite ja kalapüügiga tegelejate teadlikkuse tõstmine meresõiduohutusest, merepäästest, esmaabist ning kalapüügijärelevalvest.

Teabepäeva kava: Loe edasi: Kärdlas toimub teabepäev “Teadlik kalur”

Viljandi Maavalitsuses näeb Soomaa viiendat aastaaega

Kolmapäeval, 30. märtsil avati Viljandi maavalitsuse teise korruse fuajees Soomaa suurvett kajastav näitus, mis tutvustab ühtlasi üht osa varsti ilmuvast raamatust «Teekond läbi viie aastaaja».

Mõtet Soomaa rahvuspargist raamat teha olid kaks loodushuvilist – ajakirjanik Liisi Seil ja fotograaf Elmo Riig – kaalunud juba mõnda aega. 2010. aasta ei andnud neile võimalust selle idee elluviimisega rohkem venitada, sest tõotas tulla erakordne aastaring. «Mõni aasta on teistsugune kui teised. Juba esimesed nädalad lubavad millegi erakordse saabumist ja kõik järgnev kinnitab seda aimdust,» öeldakse näituse tutvustuses. Pidi valima, kas tegutseda või loobuda mõttest. Valik langes tegutsemise kasuks ning sellest annavadki tunnistust näitusel väljas olevad fotod ja tekstid. Üles on võetud suurveega kohanenud kohalikke elanikke, kanuudega mööda maanteed aerutavaid loodushuvilisi, hooneid ja Šoti mägiveised kesk laiuvat vetevälja jm. Nüüdseks on autorid raamatu kallal töötanud juba rohkem kui aasta. Valmiv teos keskendubki 2010. aastale, mis oli looduses paljuski erakordne ning tõi Soomaale viimase 50 aasta võimsaima suurvee. Raamat kannab pealkirja «Teekond läbi viie aastaaja» ning see kirjeldab autorite retki Soomaale. Dokumentaalne jutustus toob lugejateni kohtumised kohalike inimeste ja teadlastega ning seiklused nii maal, veel kui õhus. Raamatust leiab ka loodusvaatlusi, põikeid ajalukku ning looma- ja linnujutte. Inforikkaid peatükke täiendavad fotod. Rohkem kui paarisaja leheküljega teos pakub palju enamat kui turismiinfot. See on südamlik lugu Soomaast ja selle inimestest. Kui kõik läheb plaanipäraselt, jõuab raamat lugejateni juuni algul. Loe edasi: Viljandi Maavalitsuses näeb Soomaa viiendat aastaaega

Vormsist saab nutikas saar

Ralby_tuulev — Tuuleveski Vormsil. Otto de Voogd - 7is7.com

Vormsile kavandatavad innovaatilised lahendused muudavad saare lähiaastate jooksul energiamajanduslikult iseseisvaks saareks, mille ainulaadset kontseptsiooni on plaanis eksportida erinevatesse riikidesse.

Ökoloogiliste energialahenduste, inftehnoloogia ning tuuleenergia klastrite ühisel eestvedamisel loodava sihtasutuse eesmärk on erinevate tehnoloogiliste ja energeetiliste lahenduste kasutuselevõtmisega muuta Vormsi nö nutikaks saareks. Smart Vormsi projekti lahendustest saavad eelkõige kasu saare elanikud, kuid ka Eesti riik tervikuna.

Smart Vormsi idee algataja, Net Group juhi Priit Kongo sõnul on maailmas teadaolevalt kaks sarnast lahendust – Bornholmi saar Taanis ja Jeju Lõuna-Koreas: „Mõlemad on väga hästi töötavad kontseptsioonid, kusjuures Jejul juurutatud lahendusi on müüdud erinevatele riikidele, sh Kanadale. Meie ideekontseptsioon baseerub energiaefektiivsete ehitus- ja IT-lahenduste kasutamisel. Samuti nutikatel avalikel teenustel ja elanike teadlikkuse tõstmisel.“ Loe edasi: Vormsist saab nutikas saar

Kuressaares saab aprillist rentida uuelaadseid elektriliikureid

Tasakaaluliikureid on alates möödunud suvest võimalik olnud rentida Tallinnas, aprillist lisandub nüüd ka Kuressaare. Foto: internet

Tallinna firma Super Segway OÜ alustab aprilli keskpaigast Kitzbergi tänava autobussiparkla hoones elektri- ehk tasakaaluliikurite rentimist.

Hiljemalt aprilli keskel renditakse Kuressaares viit tasakaaluliikurit ehk segway`d. Tasakaaluliikuri rent tunniks ajaks on firma esialgse kalkulatsiooni kohaselt 30 eurot. Kuressaare on Tallinna kõrval teine linn Eestis, kus müra- ja saastevabu tasakaaluliikureid saab rentima hakata. Tegu on kalli liikumisvahendiga, sest koos käibemaksuga on ühe segway hind 7100 eurot. Ühe laadimisega saab segway`ga sõita 6–8 tundi, kiirus on umbes 20 kilomeetrit tunnis.
Tasakaaluliikur on ühe inimese vedamiseks mõeldud elektri jõul liikuv, ise tasakaalustuv kaherattaline ja üheteljeline sõiduk, millega liiklemisel kehtivad jalakäija reeglid.
Kuressaare linnavalitsus annab Super Segway OÜ-le 1. aprillist kolmeks aastaks rendile Kitzbergi 2a asuva bussiparkla hoone, kus varem tegutses kalapood.

Allikas: meiemaa.ee

Algab Haanja Looduspargi kaitsekorralduskava koostamine

Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni tellimuse on AS Kobras ja Eesti Maaülikool alustanud Haanja Looduspargi kaitsekorralduskava koostamist.

Selleks koostatakse hoiualade ja kaitsealade kaitse korraldamiseks kaitsekorralduskava, milles tuuakse välja olulised keskkonnategurid ja nende mõju loodusobjektile, kaitse eesmärgid ja nende saavutamiseks vajalikud tööd, tööde tegemise eelisjärjestus, ajakava ning kava elluviimise eelarve.

Haanja Looduspargi kaitsekorralduskava koostamise raames viiakse läbi ka Kütioru, Vällamäe, Tuhkrijärve, Vaskna, Suur-Munamäe ja Jürihani sihtkaitsevööndites loodusdirektiivi metsaelupaigatüüpide inventeerimine.

Kaitsekorralduskava läbiviimise protsessi tutvustamiseks viiakse läbi algatuskoosolekud: 8. aprillil kell 17 Võru Maavalitsuse II korruse saalis, 11. aprillil kell 17 Rõuge rahvamajas ja 12. aprillil kell 17 Haanja rahvamajas.

RMK otsib poollooduslike koosluste hooldajaid

Sel kevadel sõlmib RMK poollooduslike koosluste taastamiseks ja hooldamiseks täiendavaid maakasutuslepinguid kokku 92 maaüksusel 12 maakonnas. Unikaalsed looduskooslused, mis paiknevad 720 hektaril üle Eesti vajavad järgnevatel aastatel eripalgelisi taastamis- ja hooldustöid.

„Tööde loetelu poollooduslike koosluste taastamiseks ja hooldamiseks on mitmekesine. Niidukoosluste taastamiseks tuleb pealetungivat metsa maha võtta, kadastike piirata ja roogu niita. Juba taastatud aladel tuleb loomi karjatada või heintaimestikku regulaarselt niita,” tõi näiteid RMK looduskaitse peaspetsialist Kristjan Tõnisson.

RMK hallatavate maade kasutusse andmist korraldavad RMK metskonnad. Taastamist ja hooldamist vajavatel aladel, mille vastu on naaberalade hooldajate konkreetne huvi, antakse kasutusse läbirääkimistega pakkumiste kaudu. Lepinguteni tahetakse jõuda sellistel aladel hiljemalt 15. aprilliks 2011. Alad, mille kasutusse võtmise soovide kohta informatsioon puudub, antakse kasutusse läbi valikpakkumiste. Valikpakkumiste läbiviimise kuulutused ilmuvad lisaks „Ametlikele Teadaannetele“ ka RMK kodulehel ja maakonnalehtedes. Valikpakkumiste kaudu tahetakse jõuda lepinguteni hiljemalt 1. maiks 2011.

Poollooduslike koosluste taastamistöödega luuakse eeldused ala poolloodusliku kooslusena majandamiseks ja taastamisele järgneb ala hooldamine. Maakasutuslepingu sõlmijal on võimalik taastamistoetust taotleda Keskkonnaametilt ja hooldamistoetust PRIA-st. Toetuste abil on tänaseks suudetud riigimaadel taastada ja hooldada ligi 5000 hektarit poollooduslikke kooslusi.

Kristel Vilbaste ja Mikk Sarve õhtu: Retked Saamimaale ja Aotähe aastaring

Täna, 28. veebruaril kell 18 on Rahvusraamatukogus järjekordne loodusõhtu.

Mikk Sarv ja Kristel Vilbaste räägivad oma retkedest Saamimaale ning Peipsist ja selle rannarahva elust. Vilusi külast, kus 90 aastat tagasi asutati ilmajaam ja kust 5 aastat on sündinud Päevalehe igaesmaspäevane looduselugude lehekülg ning Ilmasilmaja ja paljud teised saated Klassikaraadiosse. Vaatame üheskoos pilte Saamimaast, olematuks saanud Vilusi kodu loodusest ning Arne Aderi ja Kaja Kübara kauneid loodusfotosid raamatust „Aotähe aastaring.“

Muusikat teevad Mikk Sarv, vennad Johansonid ja sõbrad.

Kristel Vilbaste esitleb oma uut raamatut „Aotähe aastaring“, Kunst 2011, toimetanud Daila Aasa, kujundanud Kersti Tormis. Kohapeal on võimalik raamatut osta.

Otseülekannet näeb: www.looduseomnibuss.ee/otse