Algav Saku valla keskkonnakuu tuleb eriline ja hariv. Foto: Kert Kõpper
2. mail kella kuueks oodatakse kõiki Saku mõisa Saku valla keskkonnakuu avamisele, kus vaadatakse ühiselt, mis meid ees ootab.
Loe edasi: TÄNA ALGAV SAKU KESKKONNAKUU KUJUNEB ERILISEKS JA HARIVAKS
22. märtsil tähistatakse maailma veepäeva, mille eesmärk on juhtida tähelepanu puhta kraanivee väärtuslikkusele. Eesti inimene on joogivee hoidmisel Euroopa keskmisest säästlikum ja vee tarbimine on viimastel aastatel vähenenud, tõi välja Tallinna Vee veekvaliteedi juht Kristiina Soovik.
Loe edasi: TÄNA TÄHISTATAKSE MAAILMA VEEPÄEVA: EESTLANE ON SÄÄSTLIK VEETARBIJA
17. märtsil toimus Islandil Reykjanesi poolsaarel vulkaanipurse. Alates detsembrist piirkonnas esinenud neljast registreeritud purskest on see olnud suurim. Copernicuse atmosfääri seire teenus (CAMS) on jälginud Euroopa poole suunduvat vääveldioksiidi (SO2) pilve.
Loe edasi: ISLANDI VULKAANIPURSKEST ALGUSE SAANUD VÄÄVELDIOKSIIDI PILV JÕUAB EESTI KOHALE
Koduomanike ja tarbija huvide eest seisvale omanike liidule teeb muret Eesti veemajanduse hetkeolukord. Seniste arengusuundade ja investeerimisvajaduse juures halveneb olukord kiirenevas tempos – tänased veehinna erinevused mitmekordistuvad ning kvaliteetne veeteenus ei pruugi olla juba lähitulevikus kõikidele Eesti elanikele kättesaadav.
Loe edasi: KVALITEETNE KRAANIVESI LUKSUSKAUBAKS?
Laevanduse mõju merekeskkonnale ei piirdu vaid heitgaaside ja saasteainetega, selgub Keskkonnaministeeriumi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellitud uuringust. Laevad mõjutavad mereelustikku ka liigse müra ja tehisvalgusega ning nende sõitmisest tekkivate lainete ja hoovustega.
Loe edasi: LAEVADE MÜRA JA VALGUS OHUSTAB MEREELUSTIKKU
Harjumaa jõgedel on eilsest kaks kalade rändetõket vähem, talgute korras eemaldati Vasalemma jõel asunud vana paisuvare ja Vääna jõel kopratamm.
Loe edasi: TALGULISED EEMALDASID HARJUMAA JÕGEDELT KAKS PAISU
Ajal, mil maailm liigub ökoloogilise jalajälje ja keskkonnamõjude vähendamise suunas, on jäetud täielikult tähelepanuta 5G keskkonnamõjud. Viienda generatsiooni sidetehnoloogia loob võimaluse ühendada võrku tuhandeid nutiseadmeid, luua virtuaalreaalsust ja metaversioone, toetada paljudel elualadel toimivat tehisintellekti, laadida alla suuremahulisi andmeid kiiremini kui kunagi varem ning olla netiühenduses ükskõik kus maailmanurgas.
Loe edasi: TEATEID TEGELIKKUSEST EHK 5G KESKKONNAMÕJUD
Mullu novembris ja detsembris Pärnu keskuslinnas ja osavaldades toimunud kogumisringidel veeti eraisikutelt tasuta ära 118,92 tonni eterniiti.
Loe edasi: KOGUMISRINGIDEL VIIDI MINEMA REKORDILISEL HULGAL KESKKONDA SAASTAVAT ETERNIITI
Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi Pärnu randade uuring näitas, et Vana-Pärnu, Mai ja Raeküla randade lühiajaline suplusvee fekaalreostus pärineb rannaniitudelt, mida hooldavad kariloomad ja mis on olulised pesitsuspaigad merelindudele.
Loe edasi: PÄRNU LINNAOSADE RANDADE SUPLUSVEE REOSTUS PÄRINEB RANNANIITUDELT
Täna teatas Jägala kalateed MTÜ valitsusasutustele edastatud märgukirjast, millega pööratakse tähelepanu loodusvaldkonnas tehtud rikkumistele.
Loe edasi: EL LOODUSDIREKTIIVIDE JA MÄÄRUSTE RIKKUMISED RIIGIASUTUSTES
Täna, 17. augustil algab keskkonnateemaline kogupere festival “+Energia nädal”, mis koondab enda alla erinevad keskkonnateemad, nt veekaitse, energiatõhusus, mobiilsus ja liigirikkus. Festival kestab 17.–22. augustini.
Loe edasi: „+ENERGIA NÄDAL” VÕRUS
Pärnu Tammsaare lasteaeda ja Paikuse lasteaia Mesimumm Paikuse maja tunnustatakse üleilmselt tuntud rohelise lipu ökomärgisega, mis näitab, et need haridusasutused on oma tegemistes väga keskkonnateadlikud ja -sõbralikud.
Loe edasi: KAHTE PÄRNU LASTEAEDA TUNNUSTATAKSE ROHELISE LIPUGA
[pullquote]kuidas läheb planktonil, kaladel, hüljestel, lindudel ja merepõhjakooslustel[/pullquote]Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna nõuniku Eda Andresmaa sõnul on kommenteerimisel olev programm varasema seire- ja andmekogumisprogrammi ajakohastatud versioon. Esimest korda koostati mereala seire ja andmekogumise programm 2014. aastal perioodiks 2015-2020, programmi tuleb uuendada iga kuue aasta tagant.
Mereala seire annab selge pildi, kuivõrd tõhusalt täidavad keskkonnakaitsemeetmed oma eesmärki ning kas mere seisund muutub paremaks. Samuti jälgivad seirajad mere seisundit mõjutavaid survetegureid.
Loe edasi: RÄÄGI KAASA, MILLE PÕHJAL HINNATA EESTI MEREALA SEISUNDIT
[pullquote]et liigirikkust säilitada või tõsta, tuleb alasid pidevalt hooldada – niita ja karjatada[/pullquote]Poollooduslikud kooslused, rahvakeeli ka pärandkooslused, on looduslikud rohumaad, kus mitmekesine elustik on kujunenud pikaajalise karjatamise ja niitmise tulemusena. Eestis peamiselt levinud kooslused on puisniidud, loopealsed, ranna-, lammi-, aru- ja soostunud niidud, puiskarjamaad.
Eestile omase elustiku ja maastiku säilitamiseks tuleb poollooduslikke kooslusi taastada ja hooldada. Taastamistegevustena toetab riik võsaraiet, pilliroo eemaldamist, puude liituvuse vähendamist ning karjaaedade rajamist. Taastamistoetust saab maaomanik või rentnik taotleda Keskkonnaametilt 22. maini 2020, esitades selleks taotluse.
Loe edasi: POOLLOODUSLIKUD KOOSLUSED VAJAVAD TAASTAMIST JA HOOLDUST
[pullquote]Toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta on 8000 eurot.[/pullquote]Koroonaviirusest tekkinud eriolukorra tõttu on loodus- ja keskkonnahariduskeskused pidanud oma tegevusi ümber korraldama, mis sisuliselt on tähendanud uste sulgemist. Keskkonnaminister Rene Kokk peab oluliseks, Eestis vajalikku mitteformaalset keskkonnaharidust pakkuvad keskused jätkaks oma tegevust vähemalt sama kvaliteediga ka pärast eriolukorra lõppu. „Eriolukord on veenvalt näidanud, et inimeste huvi looduses viibimise vastu on hüppeliselt kasvanud. Kui on võimalus piiranguid leevendada ja lõpuks sootuks kaotada, siis võib eeldada, et suureneb tung ka keskkonnaõppeprogrammides osalemiseks,“ lisas Kokk.
Loe edasi: LOODUS- JA KESKKONNAHARIDUSKESKUSTELE ELLUJÄÄMISE TOETUSED
[pullquote]Kokku on Purtse jõkke alates 2005. aastast asustatud ligikaudu 800 000 lõhe noorkala.[/pullquote]RMK Põlula kalakasvanduse kalad asustatakse Purtse jõkke, et seal saaks taastuda lõhe looduslik sigimine. „Ajalooliselt oli Purtse jõgi üks parimaid lõhejõgesid Eestis. Jõgi oli tugevasti reostatud seoses põlevkiviõli tootmisega Kiviõlis, mis sai alguse eelmise sajandi kolmekümnendatel aastatel,” sõnab RMK Põlula kalakasvatustalituse juhataja Kunnar Klaas. Ta lisab, et kuigi jõe veekvaliteet on alates taasiseseisvumisest paranenud, on probleemideks likvideerimata jääkreostus jõepõhjas ja rändetõkked.
Eesti Metsa Abiks (EMA) esitas eelmise nädala lõpus (3.02.2020) Tallinna Halduskohtule kaebuse Keskkonnaameti (KeA) otsuse peale, millega lükati tagasi EMA vaie Mustjõe metsise elupaiga raiekavadele. Koos kaebusega andis kodanikuühendus kohtusse taotluse kaitsealuse linnuliigi elupaika väljastatud kahekümne ühe metsateatise kehtetuks tunnistamiseks.
16.03.2020 esitas Eesti Metsa Abiks Keskkonnaametile vaide 21 metsateatise kehtetuks tunnistamiseks 95 hektaril Mustjõe metsise elupaigas. Amet lükkas vaide tagasi põhjendusega, et kodanikuühendus olevat vaidlustamise tähtaja mööda lasknud ning tähtaja ennistamiseks puuduvat mõjuv põhjus. EMA hinnangul on vaide läbi vaatamata jätmine ja tagastamine KeA poolt õigusvastane, rikkudes kodanikuühenduse õigust vaidemenetlusele ning takistades kodanikuühendusel keskkonnakaitseliste eesmärkide täitmist.
Loe edasi: EMA LÄKS METSISTE KAITSEKS KESKKONNAAMETI VASTU KOHTUSSE
[pullquote]stsenaariumi kohaselt saab viia endaga kaasa piiratud hulga liike ja ressursse, kuna olukord maal on kliimamuutuste tõttu kehv[/pullquote]MTÜ Peipsi Koostöö Keskus ja Valge Karp korraldataval koolitusseminaril „Hariduslikud rollimängud“ tutvustatakse rollimängu kui mitteformaalset meetodit keskkonnahariduses.
Ürituse ühe korraldaja, Ederi Ojasoo sõnul on muutunud populaarsemaks mängulised õppemeetodid, kuid puudu jääb selleteemalistest koolitustest ja julgustusest, et kasutada oma töös teistsuguseid õppemeetodeid. Hariduslikud rollimängud muudavad õppimise lõbusamaks, motiveerivad õpilasi ning osalejad tunnevad end kaasatutena.
Loe edasi: KESKKONNATEEMALISES ROLLIMÄNGUS STARDIB KOSMOSELAEV NOA 2424 MARSILE
„Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt tehtud uuringust teame, et Norra lõhe on eestlaste meeliskala,” ütleb Raul Kübarsepp, Eestimaa Looduse Fondi (ELF) kommunikatsiooniekspert. Tema sõnul on palju räägitud kasvatatud lõhe tervislikkusest, aga palju vähem pööratud tähelepanu kasvatuste keskkonnamõjule. Täna on Norras üle 900 kalakasvatuse ning vaatamata faktile, et tasapisi muutuvad need keskkonnasõbralikumaks, jätkub endiselt palju probleeme. Aastal 2018 pääses kasvatustest loodusesse umbes 300 000 lõhet, mis mõjutas tugevalt loodusliku lõhe olukorda. „Endiselt on probleemiks meretäid ning kasvatustest eralduv heide,” selgitab kommunikatsiooniekspert. „Artifishal filmis räägitakse neist probleemidest lihtsalt ja selgelt. Tule kohale ning arutame üheskoos pärast filmi, kas ka Eestis on sarnaseid probleeme ning kas peaksime muretsema Läänemerre planeeritud avamerekasvatuste pärast.”
Lõheteemaline filmi- ja aruteluõhtu leiab aset 17. jaanuaril algusega kell 18.00 Pärnu Uue Kunsti Muuseumis.
Urmas Saard
25.-27. novembril viibib ligi 30 Pihkva piirkonna haridustöötajat õppereisil Eestis. Kolmepäevane külastus sisaldab õppereisi Peipsi äärde, keskkonnahariduse teemalist ümarlauda ja seminari, kus tutvustatakse piirkondlikku keskkonnaharidust, selleks kasutatavaid vahendeid ja meetodeid. Eesti jagab külalistele oma kogemusi süsteemse lähenemise osas keskkonnaharidusele alustades “Keskkonnahariduse ja -teadlikkuse tegevuskava 2019–2022” tutvustamisest kuni konkreetsete õppetegevuste tutvustamiseni.
Õppereis on osa Eesti-Vene piiriülese koostöö programmi 2014-2020 kaasrahastatud projekti GreenMind tegevustest, mille eestipoolsed koordinaatorid on Tartu loodusmaja ja Peipsi Koostöö Keskus.
Tartu loodusmaja projektijuhi Eeva Kirsipuu-Vadi sõnul on piirkondliku keskkonnahariduse edendamine väga oluline, sest just see aitab lastel ning noortel luua side kodukohaga ning selle lähiümbrusega. Selleks, et keskkonnaharidus muuta atraktiivseks nii noortele kui ka juhendajatele, on väga oluline pakkuda neile uusi võimalusi, meetodeid ning vahendeid.
Projekti teise eestipoolse partneri, Peipsi Koostöö Keskuse projektijuht Margit Säre peab oluliseks piiriülese keskkonnahariduse edendamist ning ühiste meetodite ning materjalide väljatöötamist, kuna läbi selle luuakse alus erinevate institutsioonide ja ka põlvkondade vaheliseks piiriüleseks suhtluseks, mis on oluline äärealade jätkusuutlikuks arenguks.
Pärnu linnavalitsus teatas täna keskkonnaametile ja Lavassaare külaseltsile, et enne Lavassaare karjääri geoloogilist uurimist tuleks läbi viia keskkonnamõjude hindamine.
Keskkonnamõjude hindamise käigus hinnatakse kõikvõimalikke mõjusid, mida liiva ja kruusa kaevandamise jätkamine kunagises karjääris kaasa võib tuua.
Linnavalitsus on seisukohal, et kui tegu oleks uue rajatava karjääriga, tuleks geoloogiliste uuringute mittelubamist tõsiselt kaaluda. Praegu on aga tegemist eelnevalt kaevandatud alaga, mistõttu üksnes uuringute tegemine ei põhjusta Lavassaare elanike elukeskkonna halvenemist.
Elanikud kardavad, et uurimisluba tähendab automaatselt kaevandamise luba. Nii linnavalitsus kui keskkonnaamet leiavad, et geoloogiliste uuringute tegemine ja varu arvele võtmine keskkonnaregistri maardlate nimistus ei anna kaevandamisõigust, kuid annab riigile olulist informatsiooni.
Lavassare. Foto: Urmas Saard →
Tallinna linnavolikogu kingib sajale tallinlasele biolaguneva joogitopsi, mida on võimalik korduvalt kasutada. Topse jagatakse soovijatele linnavolikogu hoone esimesel korrusel aadressil Vana-Viru 12.
[pullquote]selgus, et Eestis kulutatakse umbes 200 000 ühekorratopsi päevas[/pullquote]Tallinna linnavolikogu esimees Tiit Terik rääkis, et aktsioon on seotud sügisel jõustuva muudatusega, mille kohaselt on alates 1. oktoobrist keelatud pealinnas toimuvatel avalikel üritustel kasutada toidu ja joogi serveerimiseks ühekordseid plastist nõusid. „Inimeste harjumuste muutmine võtab aega. Selle saja topsiga loodame anda tõuke neile, kes soovivad teha esimese sammu ja keskkonnateadlikumana edasi minna. Mõelgem ühekordsete plastnõude kõrval ka kohvitopsidele, mida väga paljud endale igal hommikul kioskist või tanklast kaasa haaravad,“ sõnas Terik.
Loe edasi: Linnavolikogu kingib sajale linlasele keskkonnasõbraliku joogitopsi
Regulaarselt puutub töökohal tubakasuitsuga kokku rohkem kui iga kolmas töötaja (35%), selgub 1500 töövõtja seas Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee poolt korraldatud uuringust. Ootamatult joonistub välja, et passiivseid suitsetajaid ehk neid töötajaid, kes puutuvad tubakasuitsuga kokku kolleegide tõttu, on rohkemgi kui ise töökohal suitsetajaid.
Värskest uuringust selgub, et tubakasuitsuga puutub Eestis sageli (vähemalt paar korda nädalas) kokku tervelt 35% töötajaist. 17% tubakasuitsuga töökohal kokku puutuvatest töötajatest on ise suitsetajad ja 18% passiivsed suitsetajad, kes peavad tubakasuitsu regulaarselt taluma suitsetavate kolleegide tõttu.
Kõige enam on passiivseid suitsetajaid tööstuses ja tootmises (23% vastanuist), klienditeeninduses (21%) ning mehaanika ja tehnika sektoris (21%). Kõige vähem on passiivseid suitsetajaid infotehnoloogia sektoris, kus kolleegide tõttu puutub regulaarselt tubakasuitsuga kokku 7% vastanutest.
Lisaks toob uuring välja väga suured erinevused meeste ja naiste vahel. Nimelt pea iga teine mees (46%) viibib sageli tubakasuitsu keskel. Naiste seas on antud näitaja tunduvalt madalam (27%). Erinevused statistikas tulenevad sellest, et meeste seas on tervelt kaks korda enam neid, kes ise töökohal suitsetavad.
Neljapäeval, 30. mail toimus Nõmmel Glehni pargis iga-aastane lasteaedade metsapäev.
16. korda peetud metsapäeva eesmärgiks oli pakkuda lastele orienteerumisspordi abil avastamisrõõmu, tutvustada oma linnaosa üht kaunimat parki ja lähendada lapsi loodusele, õpetada ohutut liiklemist ning arendada koostööd Nõmme linnaosa lasteasutuste vahel.
„Omanäolise ürituse eestvedajaks on Rabarübliku lasteaed, tänu kellele Nõmme lasteaiad kevaditi Glehni pargis kokku saavad. Seekord osales metsapäeval 80 last seitsmest lasteaiast, kes said üheks päevast oma tavapärasest rutiinist välja ja veetsid aktiivse hommikupooliku looduses,“ ütles Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis.
Lapsed läbisid kahe tunni jooksul kaheksa erinevat punkti, kus teadmisi jagasid politsei, maanteeamet ja Suukool, toimus orienteerumine, läbiti takistusrada, tehti fotojahti ja viljeleti metsamuusikat. Aja peale läbitud orienteerumisvõistluse võitis seekord Rabarübliku lasteaed, kes sai koju viia uhke karika.
Metsapäeval osalesid Lauliku, Männiku, Rännaku, Männimudila, Rabarübliku, Kasekese ja Kraavikrõlli lasteaiad. Üritust korraldab Rabarübliku lasteaed koostöös Nõmme linnaosa valitsusega.
Jukko Nooni
Põhja- ja Baltimaade üks suurimaid muusikafestivale, 25.-28. juulini toimuv Viljandi pärimusmuusika festival teeb alates sellest aastast uusi jõupingutusi jätkusuutlikus festivalikorralduses. Ühekordsed plastnõud asendatakse biolagunevatega, soodustatakse nõude korduvkasutust ning võetakse suund jäätmete maksimaalsele sorteerimisele ja ringlusse suunamisele.
[pullquote]Igal aastal külastab festivali ca 25 000 inimest, meeskonnaliikmeid on ca 300 ning artiste ligi 500.[/pullquote]„Viljandi pärimusmuusika festival pakub juba mitukümmend aastat oma publikule ja artistidele võimsaid elamusi. Selleks, et pärimus saaks kesta, tuleb keskkonda suhtuda hoolivalt ja vastutustundlikult – sest ainult nii saab pärimusel tulevikus olla ruum ja koht, kus eksisteerida,“ ütleb festivali pealik Ando Kiviberg. “Suursündmustel tekib paratamatult palju jäätmeid ning seetõttu on neil looduskeskkonnale arvestatav mõju. Samas on just populaarsetel suursündmustel võimalik anda suurele hulgale inimestele positiivset eeskuju. Just seda soovimegi me Viljandis teha ning seepärast oleme tänavu sisse seadnud õige mitu uut lahendust, millega soovime publiku käitumist positiivselt mõjutada,” sõnab Kiviberg.
Loe edasi: Viljandi pärimusmuusika festival loobub täielikult ühekordsetest plastnõudest
