Täna teatas Jägala kalateed MTÜ valitsusasutustele edastatud märgukirjast, millega pööratakse tähelepanu loodusvaldkonnas tehtud rikkumistele.
Kirjas toodud näited sarnanevad Liivia Mahlapuu, Jägala kalateed MTÜ eestkõneleja, sõnul rikkumistega, mida Euroopa Komisjon praegu Eestiga seoses uurib. „Valitsusasutustele ei peaks jääma muljet, et trahv terendab ainult seoses metsanduse valdkonnaga,” selgitab Mahlapuu ja leiab, et kõik valitusasutused peaks Euroopa Liidu loodusdirektiividega puutumuses olevad otsused oma valdkonnas üle vaatama. Märgukirjas on toodud mõned näited rikkumistest, mis on ilmnenud seoses Linnamäe HEJ-ga, kuid pole alust arvata, et need on ainukesed.
Möödunud nädalal sai Külauudistele teatavaks, et Jägala jõel elektrit tootev Wooluvabrik OÜ on saanud PRIA toetust summas 139 746,50. Kuna Wooluvabrik OÜ veeloa küsimus püsib juba viis aastat probleemse küsimusena üleval ja luba on üheksal korral tingimuslikult pikendatud, palusin selgitada, millistel kaalutlustel PRIA Linnamäe paisu remonttöödeks raha eraldamise otsuse tegi?
Lühidalt: „Kuidas selgitate EL direktiivi nõuetele mittevastava tegevuse toetamist EL rahadega?”
Küsimusele vastas Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti Kommunikatsioonispetsialist Siret Varblane järgmist: „Eesmärgiga anda taotlejale täiendav võimalus investeering teostada ja kasutada investeeringut sihipäraselt tulenevalt määruse nõuetest, tegi PRIA toetuse määramise otsuse kõrvaltingimusega. Kõrvaltingimuse täitmata jätmise korral tunnistab PRIA viidatud otsuse kehtetuks.” Täiendavalt võis lugeda kirjale lisatud Haldusmenetluse seaduse § 53 kohaseid kõrvaltingimuste sätteid, aga ei kirjeldatud konkreetseid kõrvaltingimusi, mida Wooluvabrik OÜ peaks toetuse saamisel täitma.
Siiski kinnitab PRIA kokkuvõtlikult, et on teinud küll otsuse toetuse määramise kohta, kuid kuna see otsus on tehtud kõrvaltingimusega, siis tähendab see seda, et kui OÜ Wooluvabrik tingimust tähtajaks ei täida, siis toetust talle välja ei maksta.
Jägala kalateed MTÜ-le jääb üleüldse selgusetuks, mis toetust PRIA hüdroelektrijaamadele jagab, kui maapiirkonnas mitte ühtegi töökohta juurde ei looda
Mahlapuu ütleb kommentaarina, et selle toetusega antakse toetust ilmselgelt suure riskiga, sest veeloa saamine polevat kindel. „Kui sellises olukorras tehakse tingimuslik otsus, siis tekib küsimus, et kas polnud tõesti teisi soovijaid ja teisi taotlusi mis oleks nõudeid täielikult täitnud, et sellisele asjale raha jätkus ja selle alla vahendid kinni panna?” Jägala kalateed MTÜ-le jääb üleüldse selgusetuks, mis toetust PRIA hüdroelektrijaamadele jagab, kui maapiirkonnas mitte ühtegi töökohta juurde ei looda. „Tegemist ju 100% automaatjaamaga,” lausub Mahlapuu.
Mittetulundusühingu eestkõneleja osundab, et Keskkonnaamet on väljastanud Natura 2000 võrgustikuga seotud aladel veeerikasutuslube ilma Elupaikade direktiivis ettenähtud asjakohast hindamist läbi viimata. Wooluvabrik OÜ paisutab jätkuvalt Natura alal jõge ja toodab elektrit 2008. aastal antud veeloa alusel, mis väljastati EL loodusdirektiivides ettenähtud nõudeid kohaldamata.
Mahlapuu meenutab, et alles tänavu juulis pidi Tallinna Halduskohus tühistama kultuuriministri otsuse jätta püsivalt alles Natura 2000 võrgustikku kuuluv Jägala loodusalal asuv Linnamäe paisjärv. Kultuuriminister tegi vee paisutamise osas otsuse ilma Elupaikade direktiivis ettenähtud asjakohase hindamiseta, vastu Keskkonnaameti meeldetuletusele järgida EL direktiive.
„Ka Jägala kalateed MTÜ on nii Kultuuriministeeriumile kui Muinsuskaitseametile kirjutanud viidetega konkreetsetele direktiividele ja artiklitele, mida nad peaksid oma otsustes järgima. Kahjuks ei ole tähelepanu pööramist tõsiselt võetud ja seaduste rikkumine on jätkunud,” ütleb Mahlapuu, kelle hinnangul ei saa pidada EL direktiivide kohaseks PRIA otsust anda maaelu edendamiseks ettenähtud toetust Linnamäe HEJ paisu remonttöödeks, kuigi oli teada, et Linnamäe HEJ paisu kasutamine vee tõkestamiseks on suure negatiivse keskkonnamõjuga ja EL direktiivide kohane veeluba paisu omanikul puudub.
Jägala kalateed MTÜ palub kõikidel ametkondadel EL loodusdirektiivid endale selgeks teha ja rangelt neid järgida. Seni tehtud vildakad otsused tuleb tühistada. „Ei peaks saama tavaks, et keskkonnaorganisatsioonid peavad Eestimaa looduse kaitsmist nõudma kohtu või Euroopa Komisjoni kaudu. Oluline on vältida ka võimalikke rikkumismenetlusi, sest trahvirahad tuleb tasuda Eesti rahva arvel,” ütleb Mahlapuu.
Urmas Saard
Samal teemal:
JÄGALA JÕE TAASTAMIST TOETAVAID ANNETAJAID TÄNATAKSE AUHINDADEGA
JÄGALA KALATEED VAIDLUSTAB KOHTUS KULTUURIMINISTRI KÄSKKIRJA
LOODUSVAENULIKU KULTUURIMINISTEERIUMI VASTU KOHTUSSE LÄINUD JÄGALA KALATEED VAJAB RAHALIST TOETUST
KULTUURIMINISTER EIRAB ÕIGUSKANTSLERIT JA VABARIIGI VALITSUST
KES KORVAB ELEKTRITOOTMISE JA EHITISMÄLESTISE TEKITATUD KAHJU LOODUSELE JA ÜHISKONNALE?
KESKKONNAMINISTEERIUM OTSIB VÕIMALUSI LÕHEJÕGEDEL HÜDROENERGIA TOOTMISE JÄTKAMISEKS
