TEATEID TEGELIKKUSEST EHK 5G KESKKONNAMÕJUD

Väikeantennid elektrialajaamas, taamal järgmine antenn kaubanduskeskuse katusel. Kui nõukogude ajal oli ühe alajaama keskmine eluiga 40 aastat, siis tehnika arenedes on alajaamade keskmine eluiga 15 aastat ning väheneb tõenäoliselt veelgi.
Foto: Liis Ellert

Ajal, mil maailm liigub ökoloogilise jalajälje ja keskkonnamõjude vähendamise suunas, on jäetud täielikult tähelepanuta 5G keskkonnamõjud. Viienda generatsiooni sidetehnoloogia loob võimaluse ühendada võrku tuhandeid nutiseadmeid, luua virtuaalreaalsust ja metaversioone, toetada paljudel elualadel toimivat tehisintellekti, laadida alla suuremahulisi andmeid kiiremini kui kunagi varem ning olla netiühenduses ükskõik kus maailmanurgas.

Kogu selle virtuaalmaailma toimimiseks on vaja reaalseid füüsilisi seadmeid.

Mida „targem“ on seade, seda lühem on selle eluiga. Alustades väiksemast… Iga nutitelefon sisaldab 1000+ ainet ning igaühel neist on oma energiamahukas, mürgiseid jäätmeid tekitav ja keskkonnale ohtlik tarneahel. Juhtmevabu nutiseadmeid (kodumasinad, kellad, riided, mähkmed, rulood, veemõõtjad, terviseseadmed jne) on juba praegu ühe pere kohta kümneid, tulevikus aga loetakse neid seadmeid ühe pere kohta sadades. Kõik see suurendab tarbimist, tehnoloogilist vananemist ning raskesti ümbertöödeldavaid elektroonikajäätmeid.

Juhtmevaba side tagavad 5G väliseadmed, nende hulgas väikeantennid, mis peavad olema teineteisest mitte kaugemal kui 250 meetrit. New Yorgi suuruse linna puhul tähendab see näiteks 3 135 200 väikeantenni. Nende seadmete lühike toimimisaeg muudab raiskamise prognoositavaks ja vältimatuks, tekitades tonnides toksilisi jäätmeid.

Digiteerimise mõju on ELi õigusruumis keskkonnamõjude hindamisest vabastatud

Praegu kogu Euroopa Liidus toetatud digitaliseerimisest on maalitud keskkonnasõbralik pilt, sest „nii kulub ju vähem paberit”. Tegelikkuses on aga 5G „ablas energiaõgard” ja 5G-ga saavutab digitaalmajanduse ökoloogiline jalajälg oma haripunkti. Aruannete kohaselt suureneb juhtmevabade seadmete ja võrkude energiatarbimine eksponentsiaalselt. Juhtmevaba energia tarbimine suureneb 2030. aastaks 160% ja 5G suurendab globaalset CO2-heidet umbes 250 megatonni võrra.

Digiteerimisel on ka oluline roll kaevandatud ressursside, nagu haruldaste muldmetallide ja metallide, eksponentsiaalses kasvus. Kaevandamine omakorda suurendab veereostust ja -kadu, elupaikade hävitamist, metsade hävitamist ja põudasid, mõju taimestikule/loomastikule ja inimeste tervisele.

Digiteerimise mõju on ELi õigusruumis keskkonnamõjude hindamisest vabastatud, kuna juhtmevabu elektroonikaseadmeid ei mainita praeguses Euroopa Liidu ökodisaini direktiivis (The Ecodesign Directive). Liikmesriikidel on pädevus ja kohustus hinnata keskkonnaalaselt seda, mida nimetatakse “projektiks”, kuid 5G kasutuselevõttu ei nimetata ametlikult projektiks. Mõiste “projekt” väljajätmine telekommunikatsioonitaristu kasutuselevõtu puhul on võimaldanud Euroopas 5G-võrgud kasutusele võtta ilma eelneva tervise- ja keskkonnamõju hindamiseta. Nii on kohalikud keskkonnaseadused kõrvale jäetud ja telekomitööstus võib rajada mistahes seadme, ükskõik kui keskkonnakahjulik see ka poleks.

Tavatarbija südametunnistusele rõhudes räägitakse taaskasutusest, pakendiringlusest ja säästvast toidu tarbimisest. Samal ajal aga toodetakse ilma igasuguste piiranguteta lühikese elueaga mürgiseid elektroonikaseadmeid, mille tootmine ja ümbertöötlemine laastab keskkonda kirjeldamatul moel. Mida teha?

1. märtsist alustas Euroopa kodanikualgatus “Stop (((5G))) – Stay Connected but Protected” kõigis 27 Euroopa Liidu riigis allkirjade kogumise kampaaniaga. Aasta jooksul kogutud üks miljon allkirja annab kodanikualgatusele seadusliku õiguse teha ELile uusi seadusettepanekuid. Kodanikualgatus on oma kodulehel toonud välja 5G tervise-, keskkonna- ja eraelu puutumatuse probleemi ning võimalikud lahendused. Kampaaniaga saab tutvuda nende kodulehel: https://signstop5g.eu/et

Allkirja ettevõtmise toetamiseks saab anda veebiaadressil https://eci.ec.europa.eu/021/public/#/screen/home (vali kollases kastis Eesti).

Olgem ise nutikad ja seiskem õigete asjade eest!

Liis Ellert, MTÜ Kogukonna Hüvanguks

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga