Silt: ettevõtlus

Rakvere kutsub ettevõtjaid Lennuvälja tööstusalale

Uus Nortsu tee
Uus Nortsu tee

Rakvere alustas linna ja lähipiirkonna suurima ettevõtlusala, 2012. aastal valminud Lennuvälja tööstusala kinnistute hoonestusõiguste seadmist.

Linnavalitsus ootab pakkumisi kuni 26. veebruarini linnavalitsusse
kantseleisse.

Rakvere abilinnapea Allar Aroni sõnul on tööstusalal võimalik alguses seada
kinnistule hoonestusõigus. „Kolme aastaga peab isik saama linnalt
kasutusloa, misjärel on tal õigus kinnistu omandada”.

Allar Aron lisas, et linn näeb Lennuvälja tööstusala sihtrühmadena
ehitusmaterjalide-, toiduainete-, metalli- ja puidutööstuse ettevõtteid,
samuti väiksemaid keemiatööstuse, aparaadi- ja masinaehituse ning logistika-
ja autotranspordiettevõtteid.

Lennuvälja tööstusala suurus on 24 hektarit ja see asub kiiresti arenevas piirkonnas, kus on olemas lähedus vajalikele ootmissisenditele ja mitmesugustele nõudmistele vastavate ning piisavalt suurte kinnistute olemasolu. Nortsu teel, Papiaru, Kopteri, Tiiviku ja Teliku tänaval asuvad tootmismaaks mõeldud 39 kinnistut ning kaks ärimaaks mõeldud kinnistut Raudtee tänaval.  Loe edasi: Rakvere kutsub ettevõtjaid Lennuvälja tööstusalale

Ettevõtlik Mõniste vald: Tugeva talu ehitamiseks kulus 20 aastat

MõnisteKui Endla ja Lempo Must 20 aastat tagasi Peede talu üles ehitama hakkasid, laius praeguse hoonetekompleksi asemel suur tühjus ning elumajast olid säilitamiskõlblikud ainult neli seina ja korsten. Selle peale ei mõeldud veel üldse, et talupidamine võiks põhitegevuseks saada. Esialgu taheti lihtsalt pääseda pisikesest korterist ja saada omaette elamine. Pisut mõeldi ka kaugele pensionipõlvele, kui võiks paari lehma, põrsast ja pullikest pidada. Alustati kümne hektari maaga nii-öelda riigitöö kõrvalt. Kui aga mõlema töökoht metsakombinaadi Saru metsakeemiatsehhis ära kadus, sai põllumajandus ootamatult pere elatusallikaks. Kuna erastamise-tagastamisega midagi saada ei olnud, tuli alustada nullist. Nüüdseks on taluõuele kerkinud suured tootmishooned, kuivati, haritava maa suurus on kasvanud 400 hektarini ning lautades ootab igapäevast hoolt 12 lüpsilehma ja ligi 400 siga. Kõige sellega toimetulekuks on kasutusel uus ja kaasaegne tehnika ning lisaks oma pere jõududele abiks kolm töötajat.

Loe Võrumaa Teatajast

Olavi Kärsna koolitus Valgas: ausalt ettevõtlusvormi valikust

Valgamaa Arenguagentuur korraldab 5. veebruaril kell 10.00-17.00 aadressil Kungla 15 (Valgamaa Puuetega Inimeste Kojas).

Koolituse teemad:

  • Ettevõtjad ja ettevõtted, FIE, OÜ, AS, TÜ, UÜ ja MTÜ. Registreerimise ja alustamise protseduurid. OÜ asutamine ilma sissemaksuta.
  • Uus perekonnaseadus ja ettevõtlus.
  • Raamatupidamine ja maksuarvestus FIE-l ja juriidilisel isikul, FIE erikonto probleemid põllumeestel ja metsaomanikel. Abikaasa ravikindlustus.
  • Ettevõtluses teenitud raha kasutamine isiklikuks tarbimiseks FIE –l ja OÜ omanikul. Mida saab ettevõtluse kuludesse kanda? Kulude dokumentaalne tõendamine.
  • Uuemad kohtulahendid ja maksuameti viimaste aastate praktika.
  • FIE ettevõtte üleandmine ja pärandamine. Ettevõtluse lõpetamine. Pankroti ABC.

Lektoriks on kogenud ettevõtluskonsultant Olavi Kärsna, kes on ka paljude ettevõtlusalaste käsiraamatute autor. Tema ettepanekul on õigusaktidesse viidud üle 50 muudatuse, tema loengutes on osalenud rohkem kui 5000 inimest.

Koolituse maksumus on 20 eurot (sh lõunasöök).

Täiendav info ja registreerimine kuni 31. jaanuarini telefonil 767 9800 või e-posti aadressil koolitus@arenguagentuur.ee.

Saage tuttavaks – põlvamaised linarosinad!

Selle aasta kevadel Tartus aset leidnud Maamessil 2012 käis palju huvilisi Põlvamaa boksis mekkimas kummalisi, kuid väga maitsvaid maiusi. Tegemist oli toona uudistootega, millel polnud veel nimegi.

„Lühidalt öeldes tõime maitsmiseks välja linaseemnete pressimisjäägina tekkinud krõbinad, mida oli karamellistatud fariinisuhkrus,” rääkis Põlvamaa Arenduskeskuse juhataja Kaire Mets.

Pole ju saladus, et linaseemned on tervise seisukohalt tõeline varaait, sest nad sisaldavad polüküllastumata rasvhappeid, mis omakorda kuuluvad oomega-rasvhapete hulka. Ka hiljutised uuringud on näidanud, et linaseemnete söömine aitab vähendada südamehaiguste, vähktõve, insuldi ja diabeedi riski. Linaseemnete veidi pähklise mekiga pressimisjäägis leidub kasulikke ja tervistavaid omadusi veel küllaga. Loe edasi: Saage tuttavaks – põlvamaised linarosinad!

Reedad tööandja, kaotad töökoha

Tänapäeval liigub info sekunditega teispoole maakera ning saab teatavaks tuhandetele inimestele. Kui info on kord avalikustatud, siis seda enam kinni ei püüa.

Kuidas kaitsta ettevõtte siseinfot ja mida teha patustanud töötajatega, kirjutavad ajakirja Kaja detsembrinumbris advokaadibüroo Sorainen partner Kaja Karin Madisson ja advokaat Kaia Kuusler. Kindlasti ei tasu alahinnata siseinfo avalikustamise mõju ettevõtja käekäigule ka siis, kui avaldatud info ei ole ärisaladus. Tihti ei osata avalikustatud ärisaladust ära kasutada, kuid siseinfo avalikustamine võib kujundada hoiakuid ning mõjuda negatiivselt ettevõtte mainele. Selliseks infoks võib olla näiteks ettevõtte suvepäevadel või muudel siseüritustel toimunu.

Madisson ja Kuusler märgivad, et meediast on teada juhtum, kus kliente või konkurente on taga räägitud ning kahtlemata ei ole ühegi äriühingu huvides, et selline teave avalikkuse ette jõuaks. Näiteks võib tuua olukorra, kus töötajad jagavad suhtlusportaalides küll omavahel, kuid avalikkusele kättesaadavalt infot tööandja klientide käitumise kohta (s.t ettevõtte siseinfot) või teevad tööandja klientide kohta halvustavaid märkusi.

Vastse-Kuuste mees taaselustab külasepa traditsiooni

Vastse-Kuuste külje all Leevijõe külas elav Kuulo Kade näeb oma tulevikku külasepana, kelle käes saavad uue hingamise nii külarahva sõiduautod kui ka põllutöömasinad.

Eesti Põllumajanduse Akadeemias mehaanikuks õppinud Kuulo Kade töötas viimased 17 aastat ARK-i Põlva büroos peaspetsialistina, kuid möödunud aastal tõmbas ta vabatahtlikult sellele karjäärile joone alla. Loe edasi: Vastse-Kuuste mees taaselustab külasepa traditsiooni

Ettevõtlik Vastseliina vald: Vastseliina ettevõtluse vaalaks on puidutööstus

Vastseliina valla asend, loodusvarad ja maastik on loonud eeldused mitmekesise ettevõtluse arenguks. Kuigi valla majandusstruktuuris on esindatud nii teenindus, põllumajandus kui tööstus, on Vastseliina ettevõtjaid ühendava Teisipäevaklubi presidendi Urmas Juhkami sõnul nende ettevõtluse vaalaks siiski puit. „Väikesed põllud, mäed ja kivid ei võimalda tänapäevases konkurentsis püsida. Selleks on vaja suurt tootmismahtu,” selgitab Juhkam.

Praeguseks on enamik endistest põllumajandustootmishoonetest puidu- ja mööblitööstuse ettevõtete kasutuses. Põllumajandusreformi „tulemusena” ei ole Vastseliina vallas enam ühtegi otseselt põllumajandusega tegelevat ühistut. Loe edasi: Ettevõtlik Vastseliina vald: Vastseliina ettevõtluse vaalaks on puidutööstus

Jõgevamaalased pajatavad Võrumaa saunakülast

Enne õhtul söömata kui saunas käimata … Nii ütleb vanasõna ja keegi ei vaidle sellele vastu. Käisime meiegi Rõuges Nogo küla Saunamaal saunu takseerimas. Päeval, et need paremini  silma hakkaksid.

Jah, Võrumaal on omaette saunaküla, kus pakutakse nautimiseks erinevaid saunu. Kes sauna tulnud, sellel on võimalus nii leili hinnata kui ka muidugi sauna ajaloost ja uuestisündimisest kuulda.

Nogo külas tekkis Saunamaa mõned aastad tagasi. Siin on olemas koobassaun, soome saun, indiaani saun, tünnisaunad, eesti saun. Ette rutates olgu öeldud, et saunu tuleb aina juurde ja esialgu kavandatud arv on 24.

Saunamaale tasub tulla, kui soovitakse korraldada firmaüritust, sünnipäeva, planeeritakse perega puhkust või lihtsalt sõpradega olemist koos mõnusa leili ja majutusega.

Saunamaal kamandavad Jaak Pächter ning Erki Pehter – isa ja poeg. Nende perekonnanimesid kirjutatakse küll pisut erinevalt, aga kunagi on see nii jäänud Loe edasi: Jõgevamaalased pajatavad Võrumaa saunakülast

Soomaa piirkond saab uue tõuke ettevõtlikkuse suunal

Soomaa kaart – Soomaa piirkonna all mõistetakse Viljandi ja Pärnu maakonnas olevat Soomaa Rahvusparki koos ümbritseva mõjualaga. Kaardil hele peenike joon – valla piir; heleroheline keskmine ala – Soomaa ala; tumeroheline laiem ala – planeeringu ala.
Soomaa piirkonna teemaplaneeringu raames toimus eile, 20. novembril Viljandi- ja Pärnu maavalitsuse ning Keskkonnaameti korraldusel ettevõtluse teemapäev, mis hakkab andma uut hingamist rahvuspargile.

Viljandi maavanem Lembit Kruuse sõnul on jõukuse aluseks koostöö ja majanduslik tegevus. „Inimesed läbi ettevõtluse muudavadki Soomaa väärtused kättesaadavaks ja aitavad need üles leida. Piirkond on paljuski eriline, piirangutega seonduv ala, kus koostöö hõlmab suures osas koos toimimist keskkonnaga. Elamise võimalikkus erilises kohas on seotud kohapealse töökoha ja elatise teenimise võimalusega, mistõttu tulebki piirkonnas luua kokkulepitud reeglite abil võimalused ettevõtluse ja inimtegevuse arendamiseks,“ selgitas Kruuse.

Teemaplaneeringu käigus lepitakse kokku Soomaa kui piirkonna ruumilise arengu põhimõtetes ja täpsustakse tegevusalade prioriteedid. Määratakse olulisemate sotsiaalse- ja tehnilise taristu objektide asukohad. Täpsustatakse maa- ja veealade kasutamistingimused, seotakse piirkonna erinevad arengudokumendid riiklike ja kohalike ruumilise arengu vajaduste ja tasakaalustatud huvidega. Luuakse eeldused kohalikele ettevõtjatele majandustegevuse arendamiseks loodus- ja kultuurilise keskkonna säilitamise tingimustes. Loe edasi: Soomaa piirkond saab uue tõuke ettevõtlikkuse suunal

Järvamaa võtab sellel nädalal ette

Tänasest 10. novembrini toimub Järvamaa VI ettevõtlusnädal, mille eesmärgiks on arendada inimestes ettevõtlikku eluhoiakut ja soosivat suhtumist ettevõtlusesse.

SA Järvamaa Arenduskeskus ootab ettevõtlusnädalale kõiki aktiivseid ja ettevõtlikke inimesi, kes soovivad alustada oma ettevõttega või seda edasi arendada. Sel nädalal tunnustatakse ja pööratakse tähelepanu maakonna edukamatele ettevõtjatele ning turismiarendajatele. Ettevõtlusnädal on hea võimalus omavahel kohtuda noortel, alustavatel ja tegutsevatel ettevõtjatel ning maakonna arendustööga tegelevatel inimestel, jagada oma kogemusi ning õppida teistelt.

„Käesoleval aastal oleme planeerinud tegevusi 8-18aastastele noortele, et kasvatada ja õpetada neile ettevõtlikku eluhoiakut ja soosivat suhtumist ettevõtlikkusse,“ ütles SA Järvamaa Arenduskeskuse juhataja Katrin Puusepp. „Noortel on võimalus osaleda toredates „Ettevõtlusküla“ mängudes ja „Minu raha“ päeval ning külastada maakonna edukamaid ettevõtteid,“ lisas ta.

Ettevõtlusnädala täpsema programmiga saab tutvuda siin.

TÕN-i tunnustused Käina ja Kärdlasse

Tänavusel XV täiskasvanud õppija nädala neli aunimetust jagasid omavahel Käina vald ja Kärdla linn, esimene neist sai ka aasta koolitussõbralikema omavalitsuse tunnustuse. Käina vallavalitsus on algatanud mitmeid koolitusi. Euroopa Liidu programmide toel haritakse oma piirkonna töötuid ja tööturule naasnuid, koostöös Hiidlaste koostöökoguga ja LEADER programmi toel said koolitust valla allasutuste töötajad. Käina valda läks ka aasta õppija tiitel – valla huvikooli muusikaõpetaja Astrid Nõlvak sai selle ettevõtlushariduse omandamise eest Hiiumaa ametikoolis. Hiiumaa 2012. aasta koolitaja tiitli viis saare pealinna Kärdla ühisgümnaasiumi õpetaja Ain Jepišov. Hiiumaa tänavuse koolitussõbralikuma organisatsiooni aunime sai Kärdla plastiettevõte AS M ja P Nurst.

Võrumaa Toidukeskuse pood avab täna uksed

Täna keskpäeval avab külastajatele uksed Võru kesklinnas maavalitsuse maja taga uus Võrumaa Toidukeskuse kauplus, keskuse pidulik avamine toimub laupäeva keskpäeval.

Lisaks tänavakorrusel asuvale poele on toidukeskuse teisel korrusel avar söögisaal ning kaks väiksemat saali – konverentsi- ja peosaal. Teisel korrusel on ka kohvikuosa ja kauni Katariina tänava vaatega terrass. Loe edasi: Võrumaa Toidukeskuse pood avab täna uksed

Võrumaal on potentsiaali küll

Kui Võrumaad peetakse üldiselt väga väikse konkurentsivõimega piirkonnaks, siis paraku räägivad numbrid hoopis midagi muud. SEB Panga kokku pandud ülevaate järgi on Võrumaa üks kõige kiiremini kasvava tööhõivega piirkondi Eestis.

Tööhõive numbrite järgi on Eestis kõige parem olukord lisaks Võrumaale veel Viljandi- ja Läänemaal. Kõige kehvem on tööhõivega olukord Põhja-Eestis, see on siis Tallinnas ja Harjumaal ning Lääne- ja Ida-Virumaal. Tööhõive on selges langustrendis Jõgeva- ja Valgamaal ning Pärnu- ja Tartumaal. Tööhõive langus on hull asi, sest see tähendab töökohtade kadumist, koos sellega maksutulude vähenemist ja kinnisvarahinna kukkumist. Pikemas perspektiivis näitab just tööhõive ja selle kasv ühe või teise piirkonna konkurentsivõimet. Võrumaa hea seis näitab, et Võrumaale tahetakse investeerida, siia tahetakse tulla elama ja tööle. Loe edasi: Võrumaal on potentsiaali küll

Võrumaa Lasva valla küla pakub peredele uut elukohta

Võrumaa Lasva valla Pikakannu küla kutsub nende kanti kodu looma lastega peresid. Tulijatele pakutakse elukohta, tööd ja koolihariduse saamise võimalust.

„Kui teie peres on neli või rohkem last ja te soovite pakkuda neile puhast elukeskkonda, turvalist ja sõbralikku kooliaega ning õnnelikku lapsepõlve, siis aitame leida teile sobiva maakodu või koha selle rajamiseks. Piirkonnas kümne kilomeetri raadiuses on pakkuda üheksa vaba töökohta, kõik puidutöötlemise ettevõtetes,” seisab Pikakannu pärimuskultuuri keskuse koduleheküljel avaldatud kuuluses. Loe edasi: Võrumaa Lasva valla küla pakub peredele uut elukohta

Palmse Mehaanikakoda pälvis tähtsa tunnustuse

Eesti jätkusuutlike­maks ettevõtteks tunnistatud Palmse Mehaanikakoja juht Anti Puusepp usub, et edukas olemiseks tuleb ajada oma asja ning teha koostööd.

“Ega ma oskagi õieti öelda, mida see tunnustus ettevõtte jaoks tähendab,” lausus traktoritele metsaveohaagiseid ja metsatõstukeid tootva Palmse Mehaanikakoja omanik ja juht Anti Puusepp. “Kakskümmend aastat on tegutsetud, eks meie järjekindlat tegevust ole märgatud,” lisas ta.

Palmse Mehaanikakoda on alates asutamisest 1992. aastal pannud rõhku omatoodangule. “Selle mõttega sai kunagi koos isa Aaduga alustatud,” kinnitas Puusepp, kelle sõnul on eesmärgiks olnud ise tooteid välja töötada ning müüa. Loe edasi: Palmse Mehaanikakoda pälvis tähtsa tunnustuse

Järvamaal asusid tegutsema ettevõtlikud naised

16. oktoobri õhtupoolikul leidis Paide Restoranis aset esimene MTÜ Järvamaa Ettevõtlike Naiste Klubi õhtu. Ühingu eesmärgiks on naiste kaasamine ja aktiivsem osalemine ettevõtluses ning ühiskondlikus elus. Klubi asutajaliikmeteks on kolm Järvamaal elavat naist: Siret Pihelgas, Elo Öösalu ja Kätlin Sõber.

Koosviibimisest võttis osa 15 Järvamaa õrnema soo esindajat. Avaüritusele oli kutsutud ka SA Järvamaa Arenduskeskuse konsultant Maiko Kesküla, kes sissejuhatuseks tutvustas MTÜ-de olemust ja rääkis nende tähtsusest tänapäevaühiskonnale. Toimus aktiivne arutelu kohaliku kogukonna murede ja rõõmude üle. Ühiselt tekkisid mõtted ja ideed esimesteks heategevusprojektide elluviimiseks. Klubi eestvedaja Siret Pihelgase sõnul võib hinnata esimest koosviibimist sisutihedaks ja igati õnnestunuks.

Kõigi kohalolijate innustus oli suur ning seltskonda seob soov teha midagi selleks, mis seoks ja hoiaks inimesi elama Järvamaal ning anda ühiselt oma panus kogukonna arengusse.

Järvamaa Ettevõtlike Naiste Klubi üritused hakkavad toimuma korra kuus erinevates huvitavates Järvamaa paikades. Lisaks sellele kutsus Elo Öösalu osa võtma ühiselt novembrikuus toimuvast isadepäeva üritusest E-Piim Spordihallis, mis leidis heakskiidu kõigi poolt.

Allikas: Järvamaa Infoportaal

Timmi Mart: talomiis piät märkmä ummi tegemiisi mitu aastakka ette!

Timmi Mart

Vana Võromaa üte suurõmba talo, Jaagumäe talo peremehel Timmi Mardil (66) om parhilla kipõ aig: rekordsaagi koristaminõ nakkas är saama ja 3. märdikuu pääväl tege tä Võro liinan vallalõ vahtsõ Võromaa söögikeskusõ. 2009. aastal Eesti aasta põllumehes valitul Räpinä kandist peri Navi külä mehel om hää miil, et Jaagumäe talo and seost sügüsest tüüd 150 inemisele.

Kas saak om salvõn?

Üle pini om är saadu, üle hanna om minnä. Kardok om võetu, kapsta ja põrkna võtminõ käü. Timahavanõ saak om aoh kõgõ parõmb – ei mahu lattu är… Eloh ei olõ nii suuri numbrit saadu, no õnnõ kardokal või-olla 35–40 tonni hektäri päält. Kuiva villä saimi timahava kuus tonni hektäri päält, minevä-aasta 4,5. Talvõrapsi saimi neli, suvõrapsi 2,5 tonni, kapstast 70–80 tonni hektäri päält. PRIAtoetuisi all om meil põllumaad 1400 hektärri, tuust 350 om uma maa, ülejäänü rendimaa. Timahava oll’ maah 770 hektärri villä, 320 rapsi, 100 kardokat, 40 kapstast, 15 kaali, 8 piiti, 7 põrknast, sis viil tsipakõsõ kurki, kürvitsät, sibulat ja muud.

Kuis tsiakasvatus lätt?

No parhilla olnu kavval vili kõik maaha müvvä ja tsiaga ülepää mitte tegeldä. Elohkaalu kilost saa Eestih parhilla 1.38-1.40 eurot, Vinnemaal 2.40. Tsialiha hind ei olõ meil viil vilä ja valgulisandidõ hinnalõ perrä tulnu. A as’a ei käü nii, et tõmbami täämbä piduri pääle ja hummõn panõmi rongi vahtsõst liikma. Talomiis tohe-i nii mõtõlda, et nakkas järgmäne aasta tegemä tuud, millest timahava suurt kassu saias. Hää näüde om kardokas. 2010/2011 talvõl läts’ kardokas Vinnemaal häste kaubas – suvõl olli ollu ikaldusõ. Sis joosi kõik kardokat maaha pandma – löüdse «kullamulgu». Järgmädsel talvõl sai õkvalt tuust kullamulgust mullamulk! Kardokat veeti prügümäele ja müüdi viiesendidse kilohinnaga, ku kümme senti oll’ kardoka kasvatamisõ umahind. Kõrdamineki jaos om tähtsä stabiilsus, hüplemiseldä mõtlõminõ. Tsiko lätt meil aastah suurõst luust müüki 3500, tuust vanal Võromaal 2500. Tuhat tsika om olnu kombinaatõ jago, a ku Võromaa söögikeskus käümä lätt, sis looda, et tsiko inämb kombinaati ei lää.  Loe edasi: Timmi Mart: talomiis piät märkmä ummi tegemiisi mitu aastakka ette!

Lembit Kruuse: Jõudude ühendamisel on toime

Viljandi maavanem Lembit Kruuse konverentsil ettekannet tegemas

Eile toimunud Suure-Jaani valla ettevõtluskonverentsil “Ühistegevusega ääremaastumise vastu” peetud avaettekandes sõnas Viljandi maavanem Lembit Kruuse, et jõudude ühendamisel on alati toime, olgu siis tegemist teadmiste, raha, ideede, väärtuste või milliste tahes asjade või omadustega.

“Paljude erinevate inimeste ja tegevuste koostööst sündiv sünergia on uue omaduse leidmine rahale, inimestele, vahenditele, millest tekibki areng ja edu. Ääremaastumine on selle kõige kõrval pigem mõtteviis,” nentis Kruuse.

Üle 5600 elanikuga Suure-Jaani vallavanem Tõnu Aavasalu avaldas veendumust, et iga piirkonna areng on ettevõtlusega seotud ja sellest sõltuv. “Nädala alguses avalikustati omavalitsuste võimekuse pingerida, kus Suure-Jaani on küll esimeses pooles, kuid kindlasti peame pingutama, et sinna jääda. Konverentsi teema ei ole juhuslik, loodame sellest leida uusi ideid ja mõtteid, mis aitaksid kaasa maapiirkondade elu parandamisele. Ei piisa sellest, et elame ilusa puhta loodusega piirkonnas, vaja on veel palju muudki,” ütles Aavasalu.

Suure-Jaani vald on mõistnud, et ettevõtlusest rääkimine on vajalik sagedamini kui vaid kord aastas ning seeläbi kujundada ettevõtlikku mõtteviisi erinevatel tasanditel. Konverentsil “Ühistegevusega ääremaastumise vastu” astusid ettekandega üles veel OÜ Combimill tegevjuht Margus Kohava, OÜ Eesti Valgus juht Peter Wütrich jt. Päeva lõpetas Suure-Jaani valla parimate ettevõtjate tunnustamine.

Suure-Jaani valla ettevõtlusnädala raames korraldati lisaks konverentsile temaatilisi sündmusi kõikides Suure-Jaani valla lasteaedadesja Suure-Jaani Gümnaasiumis.

Köögiviljakrõpsude valmistajad kujundavad tulevikutrendi

Säga-Aaviku talu koduköök sai aasta algul mahetunnistuse. Nüüd võib perenaine Sirje Allik seal porgandikrõpse valmistada nii palju, kui hing ihkab. Porgandikrõps on muide isevärki asi, mida poes müüdavate kartulikrõpsudega ühte punti panna ei anna.

«Kõigepealt pesen porgandid, siis koorin ja viilutan need. Viilusid kuumutan suhkruvees ning seejärel kuivatan,» rääkis Säga-Aaviku perenaine Sirje Allik. Suureks tootjaks ta end ei pea, krõpsude tegemine käib väikeste koguste kaupa, aga mahepoodidesse neid jagub. Loe edasi: Köögiviljakrõpsude valmistajad kujundavad tulevikutrendi

Otepää ettevõtluskonverents keskendus noortele

Foto: Monika Otrokova

2. oktoobril toimus Otepää gümnaasiumis Otepää ettevõtluskonverents, mis keskendus noorte võimalustele ettevõtluses läbi lüüa. Oma kogemustest ettevõtluse vallas rääkisid mitmed Eesti tuntud ettevõtlusega seotud inimesed ja arvamusliidrid. Konverentsil tunnustati Otepää valla ettevõtjaid 2012.

Konverentsi avas Valga maavanem Margus Lepik. „Kui järjestada Valgamaa omavalitsusi üksikisiku tulumaksu laekumise järgi on Otepää Valgamaal kindlalt esikohal. Lisades siia veel kinnisvara hinnad ja tehingute arvu, siis võib öelda et tegemist on jõukaima omavalitsusega Valgamaal. Otepääl on olemas nii põllumajandus kui töötlev tööstus, aga eelkõige kolmanda sektori aktiivsus ja pealehakkamine on valla lipulaevaks,” ütles maavanem Margus Lepik. “Nii on heameel tõdeda, et vallajuhtide initsiatiivil on traditsiooniks saanud noortele suunatud ettevõtluskonverents. Saades teada majanduse suundumusi ja kuulates edukate kogemusi on noortel lihtsam teha oma valik ettevõtluse kasuks. Teame ju kõik, et innovatiivsed lahendused tähendavad ettevõttele olulist efektiivsuse kasvu ja majanduslikku edu. Seega on oluline anda majandusteadmisi just noortele, sest tulevik kuulub eelkõige teadmistepõhisele majandusele.”

Otepää vallavanem Merlin Müür lisas, et noortele on oluline kindlasti kuulata omaealiste kogemustest ettevõtlusvaldkonnas. „Oleme Otepää Gümnaasiumis alustanud õpilasfirmade loomisega, oli hea jälgida, et õpilasfirma Student Network kogemus tekitas saalis elevust.“

Volikogu esimees Aivar Nigol ja vallavanem Merlin Müür tunnustasid Otepää valla ettevõtjaid 2012. Sellel aastal pälvisid tiitli AS Parmet ja AS GMP Grupp – GMP Clubhotel Pühajärve Restoran.

GMP Clubhotel Pühajärve Restorani peetakse Lõuna Eesti üheks paremaks ning stiilsemaks toitlustus-ja meelelahutuskohaks. Restorani siseruumides on 53 istekohta, lisaks on avatud suviti 120 kohaline väliterrass. Igal nädalavahetusel kõlab elav kvaliteetmuusika. Kui õhtu venib pikemaks on võimalik end kosutada GMP Clubhotel’i luksuslikes külaliskorterites. GMP Cblubhotel Pühajärv Restoran on elavdanud Otepää valla kultuurielu, käivitades sellest aastast alates suvekinode seeria.

Parmet AS on suurte kogemustega tootmisettevõte, mis toodab kvaliteetseid ripplaesüsteeme, fassaadikassette ning profiile. Ettevõtte asutati 1992. aastal metallist ripplaesüsteemide tootmiseks. Aastate jooksul on firma juurutanud tootmisse järjepidevalt uusi ripplaetüüpe – kui tootmist alustati kõigest ühte tüüpi paneelripplagedega, siis tänaseks päevaks on tootmises lisaks erinevatele paneelripplagedele ka restmoodullaed ning kassettripplaed erinevatele karkassitüüpidele. Tänu heale tehnoloogilisele baasile on Parmet AS võimeline pakkuma ka erikonstruktsiooniga ripplagesid ja fassaade. Ettevõte valmistab ka lehtmaterjalist painutatud profiile ja muid tooteid vastavalt tellija soovile.
Loe edasi: Otepää ettevõtluskonverents keskendus noortele

Täna algav ettevõtlusnädal täidab Tartu põnevusega

Täna algav Tartus ettevõtlusnädal pakub arvukalt ettevõtlust ja eluviisi tutvustavaid ja propageerivaid tegevusi.  Ettevõtlusnädala puhul on ka Tartu Loomemajanduskeskuses mitmeid koolitusi ja üritusi.

1. oktoobril kell 14-15.30 räägib Margus Uudam  investeerimisettevõttest Ambient Sound Investment teemal  “Riskikapitali huvid investeerimisel start-up’idesse.” Loeng tutvustab erinevaid investeerimisega kaasnevaid võimalusi ja probleeme ning aitab paremini mõista, milline võib olla koostöö  start-up-firmade ja investorite vahel.

Kell 16 algaval seminaril „Ühisrahastus ja Hooandja kogemus“  räägivad hooandja.ee portaalist selle vedaja Tiiu Sullakatko ning  Ardo-Ran Varres, kes selle kaudu rahastas uue CD valmimist. Kuidas  ühisrahastus Eestis toimib ja kas sellest võib saada oluline toetus loomeettevõtjatele, selgub seminari jooksul.

3. oktoobril kutsub Loomemajanduskeskus käsitöölisi, disainereid ja loojaid Antoniuse õue, kus toimub seminar  “Käsitöö eksport Etsy.com keskkonna kaudu”. Tutvustatakse Etsy keskkonda  ja tingimusi, mida loojad peaksid silmas pidama oma müügikeskkonda  avades.

4. oktoobril toimub juba traditsiooniline Tartu noore kunsti oksjon,  mis seekord kannab pealkirja “Linn”. Müüki tuleb 44 teost nii noortelt kui ka juba tuntud kunstnikelt.

Ettevõtlusnädal Loomemajanduskeskuses lõpeb sisutiheda päevaga Kalevi tänava hoonetes. Kell 11-16 on avatud kunstiturg, kus  Tartu kunstnikud müüvad oma teoseid ja külastajatel on võimalik iga loojaga vahetult suhelda. Toimuvad õpitoad, mille käigus saab arendada loovust, valmistada pitsi, ehteid ja seepi või õppida  stereopildistamist. Kõik õpitoad on osalejatele tasuta ja eelnevalt tuleb registreeruda.

Täpsem info ürituste kohta aadressil http://lmk.ee/koolitused,  registreeruda saab leheküljelt http://ettevotlus.tartu.ee/koolitused.

Ettevõtlusnädala puhul  avab 2. oktoobril loomemajanduskeskuse kõige uuemas majas (Kalevi 17) uksed tervislike eluviiside austajatele Parema Toidu Pood. Poe avab Loomemajanduskeskuses tegutsev ettevõte Parem Elu Koolitused. Parema Toidu Poes leiab laia valiku gluteeni- ja kaseiinivabasid tooteid, tervislikke snäkke, erinevat mahekaupa, oliiviõlisid, pestosid ja käsitsitehtud pastasid Itaaliast. Müügile jõuavad ka ettevõtte enda loodud tooted – linaseemneleivad, puuviljarullid ja gluteenivabad müslibatoonid. Pood on avatud T-N kell 10-16 aadressil Kalevi 17.

Viljandi maavanem avas maakonna ettevõtluspäeva

Viljandimaa Arenduskeskus korraldas reedel, 28. septembril Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia hoones Viljandimaa ettevõtluspäeva 2012, mis oli suunatud neile, kel ettevõtte loomine juba mõttes või kes selleks alles väärt ideed otsivad.

Kella 10 – 17.30 kestva ettevõtluspäeva avas maavanema Lembit Kruuse, kes tervitas osalejaid ning rääkis sellest, et oma võimalused on igal ajal ja igal ettevõtjal. “Juba keskajal arvati, et kõik ametimehed on olemas, ometigi on neid kogu aeg juurde tulnud,” kõneles maavanem. “Ning isegi samal alal tegutsedes võib keegi alati pakkuda uusi tooteid või leida uusi võimalusi, oma niši.”

Maavanema järel pidas Tartu Ülikooli õppejõud Raul Eamets loengu majanduse olukorrast ja väljavaadetest. Seejärel tutvustasid Vahur Valdna ja Kalev Tarkpea koostöövõimalusi Tartu Ülikooliga ja TÜ Ideelaborit. Pärast lõunapausi viis Harald Lepisk Victory Trainings OÜ-st läbi ideede genereerimise seminari.

Kell 15.30 algas ürituse praktilisem pool, kus kõigepealt rääkisid Tartu Loomemajanduskeskuse ettevõtluskonsultant Juta Kuhlberg ja Scheckmann’i jalatsibrändi looja Sille Sikmann, kuidas ideede elluviimine on praktikas toimunud. Jaanus Vagel (Nett AS) tutvustas aga oma ettevõtte edulugu.
Lõunapausi ajal oli ühtlasi kavas infomess, mille raames tutvustasid oma teenuseid Tartu Ülikool, EASi infokeskus, Eesti Töötukassa, Tööinspektsioon ja Tartu Loomemajanduskeskus.

Mahuka ettevõtluspäeva lõpetas SA Viljandimaa Loomeinkubaatorid tekstiilikeskuse või TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia kiirprototüüpimise keskuse külastus.

Viljandimaa Arenduskeskus ühines sel aastal Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse eestvedamisel teoks saava ettevõtlusnädalaga ning korraldas  septembri viimasel nädalal Viljandis mitu ettevõtluse ja ettevõtlikkusega seotud üritust.

1.–7. oktoobrini EASi eestvedamisel teoks saav üle-eestiline ettevõtlusnädal keskendub tänavu nii ettevõtjate rollile töökohtade loojatena kui ka naisettevõtjatele. Ettevõtlusnädalat rahastab EAS Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

Otepää ettevõtluskonverents keskendub noortele

1.-7.oktoobrini toimub üle-Eestiline ettevõtlusnädal, mille eesmärgiks on tõsta ühiskonna ettevõtlusteadlikust ning arendada ettevõtjate teadmisi. Otepää ettevõtluskonverents toimub 2.oktoobril Otepää Gümnaasiumi aulas ning on sellel aastal keskendunud noorte võimalusele ettevõtluses kaasa lüüa.

Juba traditsiooniks saanud Otepää ettevõtluskonverents toimub sellel aastal
kolmandat korda. Konverentsil räägivad oma kogemustest ja annavad nõu mitmed Eesti tuntud ettevõtlusega seotud inimesed ja arvamusliidrid.

„Sellel aastal antakse ettevõtluskonverentsil noortele nõu, kuidas ettevõtlusmaailmas hakkama saada,“ ütles Otepää vallavanem Merlin Müür. „Näiteks tuleb meile õpilasfirmadest rääkima Junior Achievement Eesti tegevdirektor Epp Vodja, kes on õpilasfirmade idee algataja Eestis.“

Konverentsile on osalema oodatud mitte ainult noored, vaid ka kõik need, kes tunnevad huvi antud valdkonna vastu.

Konverentsil osalejaid tervitab Valga maavanem Margus Lepik. Esinevad Tartu Ülikooli majandusteaduskonna professor Raul Eamets “Eesti majandus – eile, täna ja homme“; advokaadibüroo Sorainen partner Carri Ginter “Õigusloome muutlikkuse mõju ettevõtlusele”; Junior Achievement Eesti tegevdirektor Epp Vodja “Ettevõtlushariduse andmisest Eestis”; 2012.a.Eesti õpilasfirmade konkursi võitja Student Network “Kuidas me Euroopas Eestit esindasime?”; Past ja Partnerid Suhtekorralduse OÜ juhatuse esimees Aune Past “Personaalbrändi abi ettevõtluses ja showbusinessis”; Raadi SA ja Raadi Arendus OÜ juhatuse liige Jüri Reinpõld “Tartu valla ettevõtlusmudel”; kodanikuliikumine Maailmakoristus 2012 turundusjuht Anneli Ohvril “Kuidas ettevõtlikud noored muudavad maailma Maailmakoristus 2012 näitel”.

Konverentsi modereerib Suhtekorraldajate Liidu juhatuse liige Aune Past.

Täna algab “Puhka Eestis” sügiskampaania

Tänavuse „Puhka Eestis” sügiskampaania sõnumiks on „Eesti puhkust ei pea pikalt planeerima. Puhata võib igal nädalavahetusel!”

Sügiskampaaniaga soovib Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) eeskätt juhtida tähelepanu sügis- ja talvehooaja nädalavahetusereisidele, mida on lihtne ja kiire Eestis korraldada. “Puhka Eestis” kampaaniat kaasrahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

EASi turismiarenduskeskuse direktori Tarmo Mutso sõnul püüab EAS internetikeskkonda Puhkaeestis.ee kampaaniaperioodiks koguda võimalikult palju häid mõtteid, kuidas veeta kogu perega sisukalt nädalavahetusi või lühemaid puhkuseid sügis- ja talvehooajal.

“Eestis on meeletult, mida avastada ja ma loodan, et Puhkaeestis.ee annab inimestele väga palju uusi ja huvitavaid ideid, mida kogu perega ette võtta. On väga hea meel tõdeda, et Eesti siseturismi pakkumise pool on aasta-aastalt aina mitmekülgsem ja kvaliteetsem. Turismiettevõtjad on ka kriisiaastatele ning sellega seoses toimunud muutustele loovalt reageerinud. See näitab Eesti turismisektori tugevust,” ütles Mutso.  Loe edasi: Täna algab “Puhka Eestis” sügiskampaania