Sel aastal on sigade Aafrika katku puhanguid korduvalt diagnoositud Venemaal ja Valgevenes ning Poola ja Leedu Valgevenega külgnevates piirkondades. Juuni lõpus diagnoositi esimesed sigade Aafrika katku juhtumid Lätis. Mis haigus on seakatk, kuidas see levib ja milliseid meetmeid peaks loomapidajad farmis rakendama haiguse vältimiseks, kirjutab põllumajandusministeeriumi loomatervise büroo peaspetsialist Eva Peegel.
Viimased nädalad on toonud Lätist teateid sigade katku juhtumite lisandumisest. Olukord on keeruline, sest naaberriigis on tuvastatud nii sigade Aafrika katku kui klassikalise katku juhtumeid – mõlemad on seakasvatussektorile suurt majanduslikku kahju tekitavad taudid.
Mõlemad katkud on sigadele ja seakasvatussektorile väga ohtlikud, kuid teised loomaliigid ja ka inimesed neisse ei haigestu. Küll võivad nad edasi kanda viirust. Tõrjemeetmete õigeaegse rakendamisega on võimalik vähendada haiguse levimise tõenäosust. Veterinaar- ja toiduamet ongi kehtestanud Eestis täiendavad loomatauditõrje meetmed seoses sigade katku diagnoosimisega Lätis.
Mis on sigade katk?
Sigade Aafrika katk on viirushaigus, mis võib tabandada nii kodu- kui ka metssigu. Taudi leviala maailmas on aastatega nihkunud Eestile järjest lähemale ja seda eelkõige metssigade populatsioonis. Sigade klassikaline katk on samuti väga nakkava viiruse poolt põhjustatud loomataud, mis tabab nii kodu- kui ka metssigu.
