Käesoleva nädala laupäeval, 19. septembril, algusega kell 15.00 toimub Läänemaal Puise rannas neljakümne neljanda aasta paadipõgenike lõplikult valminud mälestusmärgi avamine.
Loe edasi: PAADIPÕGENIKE MÄLESTUSEKS AVATAKSE PUISE NINAL MÄLESTUSMÄRK
Esmaspäeval, 31. augustil avatakse Pärnus Eesti üks kaasaegsemaid lasteaedu, mis koosneb kümmet rühma majutavast päikesekujulisest lasteaiahoonest, staadionist, välilavast, mänguväljakutest, ujulast ja nende juurde kuuluvatest parklatest.
Loe edasi: PÄRNUS AVATAKSE EESTI KAASAEGSEMAID LASTEAEDU
Põltsamaa Vallavara ja OÜ Wakepark avavad 3. juulil Kamari järvel pidulikult Eesti moodsaima veelauakeskuse WPark.
Loe edasi: PÕLTSAMAA VALLAS AVATAKSE EESTI MOODSAIM VEELAUAKESKUSTänases sügisvihmas avati Sindi tulevase raamatukogu hoone kõrval mälestuspink Tiit Tarlapile, keda (:)kivisildnik on aastate eest iseloomustanud ulmekirjanikuna, kelle lood pole üksnes põnevad, vaid neil on ka tugev eetiline sõnum.
[pullquote]Nagu teate, oli Tiit suhteliselt eraklik, aga ilmas toimuvate asjadega oli ta väga hästi kursis.[/pullquote]Mälestuspingi avamisel viibisid Tarlapi klassivennad ja õpetajad Sindi gümnaasiumist, Tšornobõli saatusekaaslased, sõbrad, samuti Sindi raamatukogu, muuseumi ja Tori valla esindatus ning teised Tarlapit mäletavad kirjandusinimesed.
Mälestuspingi mõte käidi välja juba 2017. a märtsis peielauda kogunenud seltskonna poolt, aga Tori valla raamatukogude direktor Ene Michelis võttis nüüd asja vedamise enda kätte ja viis koos abilistega ettevõtmise lõpule: „… et aastad mööduvad ime rutu, on üks mõte mind vaevanud vahel. Rohkem peaksime ajama juttu enne pimedat omavahel,” tsiteeris Michelis avasõnas Ellen Niidu värsse. „Seda luuletust lugedes tulen alati sellisele mõttele, et me peaksime rohkem rääkima, mäletama ja mälestustes heietama. Täna oleks Tiit Tarlap saanud 65-aastaseks. Ta oli mees, kes kirjutas, mängis kitarri ja laulis ning oli alati südamega oma tegemiste juures. Ta ei hoolinud tühistest asjadest ja seepärast kuulsin mina temalt tõsist juttu, millel ei olnud ulmekirjandusega mitte mingit seost,” kõneles Michelis.
Loe edasi: Tiit Tarlapi 65. sünniaastapäeval avati Sindis ulmekirjaniku mälestuseks pink
Tori Valla Teataja oktoobrikuises lehes teatatakse, et Tori vallavalitsus ja Pärnumaa Tšernobõli ühendus Gamma otsustasid Tiit Tarlapi mälestuseks paigaldada Sindi raamatukogu uue maja juurde mälestuspingi.
[pullquote]Ta jääb alatiseks meiega oma lugudes ja parim viis teda mäletada on võtta mõni ta (veel lugemata) raamat ja läbi lugeda[/pullquote]Tori valla raamatukogu direktor Ene Michelis meenutab, et üle kahe aasta on möödas päevast, mil suri Tiit Tarlap (13. november 1954 – 24. veebruar 2017), ulmekirjanik, kelle kodulinnaks oli Sindi. Õpingud Sindi keskkoolis, lõpetamata õpingud Tartu ülikoolis, sõjavägi, erinevad töökogemused ning sundkäik Tšernobõli tuumajaama avarii tagajärgi likvideerima andsid talle inspiratsiooni raamatute ja juttude kirjutamiseks. Kaks raamatut on pälvinud Eesti Ulmeühingu aastaauhinna Stalker. Tiidu esimene jutt „Tänav akna taga“ ilmus 1988. aastal ajakirjas Noorus. Viimane, 2016. aastal ilmunud romaan kannab pealkirja “Rajake tähetolmus”. Tiidu kirjutuslauale jäi ka üks lõpetamata käsikiri.
Siim Veskimees, eesti ulmekirjanik, tõlkija ja toimetaja kirjutas aastal 2017 ajalehes Sirp ilmunud järelehüüdes: “Ja nüüd on ta läinud. Enam ei tule neid põnevaid, mehiseid ja karme raamatuid. Ei tule ka laule – jah, ta oli ka kitarri- ja laulumees. Ta jääb alatiseks meiega oma lugudes ja parim viis teda mäletada on võtta mõni ta (veel lugemata) raamat ja läbi lugeda.”
Et sellist meest mäletaksid ka tulevased põlvkonnad ning vallaelanikud ja külalised ka kaugemalt, otsustasid Tori vallavalitsus ja Pärnumaa Tšernobõli ühendus Gamma paigaldada Sindi raamatukogu uue maja juurde mälestuspingi. 13. novembril oleks Tiit Tarlap saanud 65-aastaseks. Sel päeval seisatame hetkeks ning mõtleme üheskoos tema isiku ja loomingu peale. Koguneme pingi pidulikuks avamiseks kolmapäeval, 13. novembril kell 15 Sindi raamatukogu uue maja ees (Pärnu mnt 55a).
Urmas Saard
Samal teemal:
Hiljuti oli Jõgeva valla Sadala koolimajas õnnelik päev: avati uue lasteaiarühma Õnnetriinud kaasaegsed ruumid.
[pullquote]Eriti meeldib neile kaerahelbepuder, mida ka juurde küsitakse.[/pullquote]Õnnetriinude rühma ruumides hakkavad silma avarus ja ilusad ning mahedad värvitoonid. Seinale on joonistatud rühma maskot Õnnetriinu ja Öökull kui tarkuse sümbol. Mänguasju on alates kiikhobusest kuni tehno- ja digiajastu leludeni. „Mitmekülgsed võimalused mängimiseks avardavad silmaringi. Nii saadakse uusi teadmisi, oskusi ja kogemusi,” ütles rühma õpetaja Jegvenia Novak. Tema sõnul on Õnnetriinud liitrühm, kus lapsed käivad vanuses kuni kolmanda eluaastani.
Sadala kooli direktor Taavi Duvin soovis edu Õnnetriinude rühma õpetajale ja tänas uute ruumide ehitajat, firmat OÜ Kothoi. Ruume tutvustades rõhutas ta, et nii paikonna koolis kui ka lasteaias peetakse oluliseks looduslähedust.
Õnnitlema tulid ka Jõgeva vallavanem Aare Olgo ja vallavolikogu esimees Raivo Meitus. Rohkesti tänusõnu sai Sadala kandis elav Jõgeva vallavolikogu liige Tiina Teppan, kes uue lasteairühma ja selleks vajaliku keskkonna loomisele mimtekülgselt kaasa aitas.
Loe edasi: Sadala laste rohkus tingis täiendava lasteaiarühma avamise
Laupäeval, 7. septembril avati Nõmme endise jaamahoone ees tukkuva jaamaülema skulptuur.
[pullquote]Jaama kui sellist enam ju pole, aga rongid sõidavad. Tööta jäänud jaamaülem on pingile tukkuma jäänud, tema jala juures nokib kana lahti läinud saapapaela[/pullquote]Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul pärineb tukkuva jaamaülema kuju idee Lembit Ontonilt. „Kuju rajamise taga on Nõmme koduloohuviliste koda, kes oma veidi enam kui 12 tegutsemisaasta jooksul on panustanud nii mõnessegi Nõmme ajalugu väärtustavasse ettevõtmisesse,“ lisas linnaosavanem.
Skulptuur kujutab endast jaamahoone ees tukkuma jäänud jaamaülemat. „Jaama kui sellist enam ju pole, aga rongid sõidavad. Tööta jäänud jaamaülem on pingile tukkuma jäänud, tema jala juures nokib kana lahti läinud saapapaela,“ selgitas kuju autor Lembit Onton.
4. septembril algusega kell 14 avatakse Võru Kreutzwaldi Kooli juures (Kooli tn 7) pidulikult välikorvpalliväljak ja võimlemislinnak, mis parandavad oluliselt nii kooli kui ka ümberkaudsete elanike sportimisvõimalusi.
Välikorvpalliväljaku ja võimlemislinnaku rajamise peatöövõtja oli Kivipartner OÜ ning alltöövõtjad Spordiareenid OÜ (paigaldas korvpalliväljakule katte) ja Lars Laj Eesti OÜ (paigaldas võimlemislinnaku tooted).
Välikorvpalliväljak ja võimlemislinnak läksid kokku maksma 160 227,27 eurot, millest 120 000 eurot moodustas riigieelarvest saadud tegevustoetus.
Objekt valmis 21. augustil ja on olnud sellest ajast juba ka aktiivses kasutuses.
Kreutzwaldi Kooli juures avatav välikorvpalliväljak ja võimlemislinnak. Foto: Võru Linna Leht →
Koolimaja ees toimunud aktusel laulis Jõgevalt pärit näitleja Hele Kõrve kunagi Alo Mattiiseni ja Jüri Leesmenti poolt Jõgeva gümnaasiumile kirjutatud koolilaulu, mille Jõgeva põhikool nüüd oma lauluna kasutusele võtab. Hele Kõrvet saatis akordionil Vladimir Karjalainen.
Hele Kõrve lõi koolipõlves kaasa Jõgeva gümnaasiumi kooliteatris Liblikapüüdja. Praegu samas kooliteatris kaasa löövad noored etendasid uue koolimaja siseõues lavastust, mis kõneles uue maja ehitamisest ja koduks kasvamisest. Lavastaja Lianne Saage-Vahur ja 85 noort näitlejat olid avamispeo külalistele elamuse pakkumiseks teinud ära suure töö.
Hele Kõrve meenutas oma sõnavõtus ka teenekat koolijuhti, ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajat Taisto Liivandit (1955-2019), kes juhtis direktorina Jõgeva keskkooli, Jõgeva gümnaasiumit ja Jõgeva põhikooli.
Avamispeo päevajuhiks oli raadioajakirjanik Märt Treier.
Omavalituse ja kogukonna panus
Jõgeva põhikooli direktor Triin Lõbu sõnas, et uue koolimaja avamine on märgiline sündmus nii vallale kui tulevastele lendudele. Direktor väljendas heameelt, et omavalitsus ja kogukond panustavad haridusse.
Loe edasi: Jõgeva põhikooli ja linnaraamatukogu hoone avamine algas Hele Kõrve laulmisega
Pärnu Tammsaare kool alustab uut õppeaastat vastremonditud koolimajas, mille uuendamine maksis üle 3,3 miljoni euro.
[pullquote]Uue võimalusena avatakse tänavu 20 õpilasest koosnev eesti õppekeelega klass.[/pullquote]Täna hommikul tutvusid linnapea Romek Kosenkranius ja teised linnajuhid uuendatud koolimajaga. „Rõõmustav, et pärast Vanalinna ja Mai kooli renoveerimist on saanud valmis kolmas suur koolimaja – Tammsaare kool on nüüd täielikult renoveeritud. Vanast majast on saanud koolimaja, kus on kaasaegne õpikeskkond ja noortel parimad võimalused hariduse omandamiseks. Lisaks välisele on muutunud ka sisu. Soovin Tammsaare kooli perele jõudu ja edu uues koolimajas. Tänan kõiki projektis osalejaid, kelle abiga sai koolimaja uue ilme ning sihtasutust Innove projekti rahastamise eest,“ rääkis Kosenkranius.
Pühapäeval, 1. septembril kell 11 avatakse pidulikult Jõgeva põhikooli ja linnaraamatukogu uus hoone.
[pullquote]Koolimaja ja raamatukogu projekteerimisel tegid suurepärase töö arhitekt Kalle Vellevoog ja sisearhitekt Tiiu Truus.[/pullquote]Kooli ja raamatukogu ehitustöid tegid OÜ KRC Ehitus ja AS Tartu Ehitus. Hoone projekteeris Kalle Vellevoog arhitektuuribüroost JVR OÜ ning sisekujundaja oli Tiiu Truus. Jõgeva linna aegade kallim projekt valmis õigeaegselt ning anti üle täpselt lepingu täitmise tähtajaks. Ehitustööd koos sisustusega läksid maksma 7,5 miljonit eurot, millest valla omaosalus oli 2,5 miljonit. Jõgeva põhikooli rekonstrueerimise ja sisustamise töid kaasrahastati Euroopa Regionaalarengu Fondist. Linnaraamatukogu hoone ehitas vald omavahenditega. 106aastasel raamatukogul on olnud palju kodusid. Viimases asukohas, mis oli kunagi ehitatud lasteaiaks, tegutses raamatukogu üle 20 aasta. Jõgeva linnaraamatukogu direktor Meeri Remmelg sõnas, et raamatukogu ajaloos on see esmakordne, kui nad avavad päris uue maja uksed.
EV100 ja Eesti Arhitektide Liidu algatuse “Hea avalik ruum” raames avatav Võru uus keskväljak taastab linna endisaegse süda, avab vaated Võru ajaloolistele hoonetele ning loob linna keskmesse ajaveetmise ja ürituste korraldamise koht.
“Võru inimeste aastatepikkune unistus on lõpuks teoks saanud ning me oleme üheskoos pannud Võru linna ajaloolise südame taas tuksuma. Kui Võru linn 235 aastat tagasi kaardile maha märgiti, siis nähti vajadust keskväljaku järele. Vaieldamatult vajab ka tänane linn esindusväljakut, kus toimuksid linna suursündmused, mis oleks atraktiivne ettevõtlus- ja ajaveetmise koht ning kuhu viime uhkusega oma külalised,” ütles Võru linnapea Anti Allas.
“Võru ajalooline peaväljak on omal kohal olnud üle 170 aasta, kuid viimase 70 aasta jooksul nõukogude ajal rajatud ja halvasti hooldatud pargi taustal oli pea olematuks kahanenud. Korrastades linna ajaloolist keskosa ja koondades sinna olulised avalikud funktsioonid ja tegevused anname Võru arengule uue tõuke. Täna on keskväljaku ümber paiknevad ajaloolised hooned jälle täies ilus nähtavad ja loovad võrukate jaoks uue ning piduliku väliruumi. Väliruumi, kus saab korraldada erinevaid avalikke üritusi; linnapäevi, kontserte, spordiüritusi, laatu jne,” ütles arhitektuuriprogrammi “Hea avalik ruum” programmijuht Kalle Vellevoog.
Eelseisval kesknädalal, 13. märtsil, tähistatakse Eestimaa päästekomitee liikme ja esimese kohtuministri Jüri Vilmsi (1889–1918) VR III/1 130. sünniaastapäeva mälestustahvli taasavamisega endisaegses Pärnu poeglaste gümnaasiumis – Kuninga tänava põhikoolis – kus õppis märtrina surnud riigimees.
Uue tahvli valmistas Ülo Kirt, Lova talus Häädemeestel. Taasavamise korralduse eest seisid hea Eesti sõjahaudade hoolde liidu tegevdirektor Tiina Tojak ja erusõjaväelane major Mehis Born. Ettevõtmist toetasid Pärnumaa muinsuskaitse selts ja Pärnu linnavalitsus.
Tojak rääkis, et esimest korda avati mälestustahvel koolimaja aulas 1928. aasta 24. veebruaril. Pidulikul sündmusel mängis kooli õpilasorkester ja laulis õpilaskoor. Kõnelesid Pärnu linnapea Oskar Kask, kohtuminister Tõnis Kalbus, koolidirektor Oskar Mälk ja üks õpilane. Esimesest avamisest ei ole fotosid leitud. „On küll olemas kooliõpilaste klassifotod, millelt näeb uduselt tagaseinas asuvat tahvlit. Tahvlile oli kirjutatud Pärnu linna poolne pühendus. Tahvel oli mustast graniidist ja kuldsete tähtedega,” selgitas Tojak. Pole teada, millal Vilmsile pühendatud mälestustahvel seinalt eemaldati.
Taasavamise talitus algab kolmapäeva keskpäeval. Avamisel osalevad justiitsminister Urmas Reinsalu, Pärnu linnapea Romek Kosenkranius, abilinnapea Marko Šorin. Vaimuliku mõtte ütleb Andres Põder. Vilmsist räägib ajaloolane ja muinsuskaitsja Jaak Pihlak, sõna saab ka koolidirektor Urve Krause. Esinevad kooliõpilased. Juhatab Mehis Born.
Innukalt tegutsenud ühiskonnategelane, jurist ja poliitik Jüri Vilms oli Eesti omariikluse rajajaid, kes suri salapärastel asjaoludel kõigest poolteist kuud pärast iseseisvuse väljakuulutamist.
Urmas Saard
Lõppeval nädalal lõigati pärast põhjalikku remonti Pärnu Karja tänava saunas kahel korral linti, neljapäeval osalesid pidulikus toimingus naised, reedel mehed.
[pullquote]Sauna külastatavuse oluline langus tingis ümberkorralduste vajaduse[/pullquote]Saun ei ole üksnes ihu puhtaks küürimise paik. Pileti kassa avatakse kell 11.00, aga esimesed mehed hakkasid puhkenurka kogunema juba vähemalt tund aega varem, üksikud veelgi aegsamini, et viimase seitsme päeva peamisi uudiseid vahetada. Riigikogu valimiste eel oli muidugi üks tähtsamaid vestlusteemasid poliitika. Targemad mehed kummutasid turult kuuldud kuulujuttu, et valimistele järgneval päeva kindlasti pension kohe 200 eurot ei tõuse jne.
Mõne aja pärast istus saunaliste keskele ka Eino-Jüri Laarmann. Tema on Pärnu linnale kuuluva OÜ Kümblus nõukogu esimees ja Karja tänava saunas läbi viidud remondi peamine eestvedaja, kes eelistab muidu lobisemise asemel ikka tõsiselt võetavaid arutlusi. Kuna suured ümbertegemised on läbi ja põhjust saunalisi vastu võtta uutes tingimustes, kutsus Kümbluse juhataja Aime Hoog saunalised suurde kõrvalruumi pika laua taha, kus pakuti kohvi ja saiakesi.
Võru linnas avati täna, 14. veebruari pärastlõunal pidulikult värskelt remonditud eluruumi tagamise teenuse maja ehk Pargikodu, kus praegu on leidnud endale kodu kaheksa eakat linnakodanikku.
[pullquote]teine korrus on katusekorrus ja vajab elamiskõlblikuks saamiseks suuremat investeeringut[/pullquote]„Üks Võru linna auväärne – 1896. aastal valminud maja on saanud endale taaskord uue väärika sisu ja hingamise. Selliseid pansionaaditüüpi maju on tulevikus Võrru palju vaja. Linn kavatseb koos ettevõtjatega selle eest seista. Maju, kus eakal inimesel on oma tuba ja sotsiaalne võrgustik ümberringi, et ennast vanaduspõlves turvaliselt ja väärikalt tunda,“ ütles linnapea Anti Allas avamisel.
Hetkel on kasutuses hoone esimene korrus, kus asuvad kaheksa üheinimese ja kaks kaheinimese eluruumi, ühiskasutuses köök, sanitaarruumid ja hooldustöötaja tööruum. Hoone teine korrus on katusekorrus ja vajab elamiskõlblikuks saamiseks suuremat investeeringut, kuid sinnagi on võimalik tulevikus ehitada vähemalt 12 inimesele eluruumid. Linnapea Anti Allase sõnul soovib linn tulevikus lisaks linna vahenditele kaasata ka programmide toetusvahendeid.
Video valmis Kaur Kasemaa kaamera hoidmisel ja SG stuudioringi teiste abiliste koostöös. Paarikümne minuti pikkusest materjalist koostati 3,15 minutiline kokkuvõte.
Video alguses ja lõpus tehtud droonikaadrid said võimalikuks tänu sellele, et Sindi gümnaasiumi teletöö huvilistel on võimalik kasutada kooli 180-ks sünnipäevaks Sindi linnavalitsuse poolt kingitud drooni. Lennumasina kasutamine lisab põnevamaid võimalusi videoklippide kokkumonteerimisel.
Seljamaa monumendilt eemaldasid sinimustvalgetes värvides katte Välisministeeriumi nõunik Jüri Trei, Tori vallavanem Lauri Luur ning Sindi gümnaasiumi õpilased Chätlyn Parts ja Sten Eric Hansen. Aulas kõneles Seljamaa tööst Eesti Muinsuskaitse Seltsi auesimees Trivimi Velliste. Monumendi valmimist rahastati üldrahvaliku korjanduse teel saadud annetustest, millele Tori vald ja Rohelise Jõemaa kogu lisas omalt poolt olulise täienduse. Avapäeva piduliku tseremoonia stsenaariumi valmistas täies mahus ette Sindi gümnaasiumi vabatahtlik aktiiv.
Urmas Saard
Samal teemal:
Miks Jüri Trei hoidis Seljamaa monumendi avamise ajal Peterburi Teatajat käes?
105 fotot
Tartu rahulepingu 99. aastapäeval avasid Pärnumaa portreeskulptor Ülo Kirdi loodud Julius Friedrich Seljamaale pühendatud monumentaalse mälestusmärgi Lauri Luur, Jüri Trei, Chätlyn Parts ja Sten Eric Hansen.
[pullquote]Sindi gümnaasiumi teleprogrammi SG Reporteri meeskond[/pullquote]Külauudiste infoveski on Julius Friedrich Seljamaa monumentaalse mälestuse jäädvustamisele Sindi linnas sedavõrd rohkelt tähelepanu pööranud, et tekib õigustatud küsimus kas mitte ülemäära palju? Kodanikualgatuse korras sündinud ideekandvuse eest hoolitsenud Sindi ajalooklubi väljendab tänu ka Pärnu Postimehele, Tre Raadiole ja üleriigiliselt levivale Maalehele, kes on alaliselt väikelinna initsiatiivi omapoolselt kajastanud. Tänuväärselt oli kohal ka Sindi gümnaasiumi teleprogrammi SG Reporteri meeskond, kelle videokajastust näeb veidi aega pärast selle loo avaldamist. Vaatamata sellele, et kohalikule kogukonnale tähtsal päeval polnud sündmust kajastamas üleriigiline tele- ja raadioajakirjandus, ei vähendanud see vähe märgatud asjaolu kohalviibinute ülevat meeleolu.
Loe edasi: Miks Jüri Trei hoidis Seljamaa monumendi avamise ajal Peterburi Teatajat käes?
Eesti Muinsuskaitse Seltsi auesimehe Trivimi Velliste kõne Julius Friedrich Seljamaa mälestusmärgi avamise puhul 2. veebruaril Sindi gümnaasiumi aulas.
[pullquote]Tartu rahuläbirääkimiste fotodel istub Jaan Poska paremal käel siit Sindist pärit mees – Julius Friedrich Seljamaa[/pullquote]Head Sindi inimesed! Külalised lähedalt ja kaugelt!
Me oleme kindlasti tähele pannud, et kõigel elaval on mälu. Mälu on lindudel, loomadel, isegi pisikestel putukatel ja taimedel. Elusolevus, kes kaotab mälu, on määratud hukule. Nõnda on see kõige elavaga.
Aga mälu on ka rahvastel ja riikidel – nemadki ei saa püsida ilma mäluta. Kui nad kaotavad mälu, siis nad ka hukkuvad. Eesti rahva mälu on pikk, see ulatub tuhandete aastate taha. Kuid ka Eesti riigi mälu on üsnagi auväärne.
Loe edasi: Trivimi Velliste: pole juhus, et Seljamaa istus Poska paremal käel
Äsja valminud Metsä Woodi Pärnu vineeritehases lõigati 3. oktoobril Raivo Tahvenau saksofoni helide saatel sinivalget linti, et ammuse tava kohaselt kuulutada piduliku toiminguga uus tehas avatuks.
[pullquote]Meie alustame tootmist alles spoonilehest[/pullquote]Pärnu tehase tootmisliinil toimiv tööprotsess ei ole aga kuidagi võrreldav ammuste tavadega. Sisenedes hiigelmõõtmetega hoonesse, millel kogupindala üle 29000 ruutmeetri, märkab fuajeesse astudes puutetundlikku ekraani. Vajutades mõnele tootmisliini ikoonile saab koheselt vajalikke teateid hetkeseisust. Pidulikule avapäevale saabunud külalistele tutvustati tehast siiski vahetult tootmispinnal uudistades, mitte suure ekraani ees seistes. Tootmisliinide juurde pääsemiseks pidi tõmbama selga neoonvärvides vesti, asetama kaitseprillid silmadele ja katma pea kiivriga. Seda kõike muidugi ohutusnõudeid järgides. Teejuhi jutt oli kuuldav kõrvaklappides, mis tegi jälgimise eriti mugavaks, sest ei pidanud pidevalt rääkija kõrval seisma. Eestikeelset ekskursiooni soovinud seltskonnale andis asjatundlikke selgitusi Kristjan Peterson, kes siiski kasutas mingil põhjusel inglise keelt.
Põltsamaa vallas paikneva Kamari küla üheks sümboliks kujuneb Õnneliku Kuke kuju, mis avati hiljuti toimunud Avatud Külaväravate avatseremoonial.
[pullquote]Õnneliku Kuke Kuju loomine toob hingele palju rõõmu.[/pullquote]Kamari Haridusseltsi tegus liige Liia Lust märkis, et selles paigas vaagiti mitmeid variante EV 100 kingituse tegemiseks. „Olles Ventspilsis käinud hakkasid mulle väga meeldima sealsed värvikirevad lehmakujud, millest tekkis mõte ka Kamarisse luua üks rõõmus skulptuur,” rääkis Lust. Kuke kuju kasuks otsustati kahel põhjusel: Mullu sügisel lõppes Kamaris hariduse andmine ja alates 1835. aastast tegutsenud kool suleti. „On ju kukk olnud mitmete aabitsate kaanepoiss. Seega üks põhjus on jäädvustada koolihariduse andmist Kamaris 182 aasta jooksul.”
Kukk sümboliseerib ka linnukasvatust. Kamarist kõneldes mäletavad paljud inimesed seda paika kui Sakalat (kunagise linnukasvatussovhoosi nimi), kust sai ikka tibusid või kanu oma majapidamisse osta. Nii pühendati teine pool kukest linnukasvatusele. „Kukk on kujundatudki kahepoolsena – ühest küljest Aabitsa ja õppimisega seotult ja teisalt linnukasvatusega,” selgitas Lust.
14. veebruaril kell 6.30 avatakse Pärnu uue bussijaama ootesaal ja kassad ning bussid hakkavad väljuma bussijaama platsilt. Bussid sisenevad Aia tn poolt ning väljuvad Ringi tn poolt.
Ootesaal saab olema avatud iga päev kell 6.30 – 21.00.
[pullquote]Täielikult valminud bussijaama pidulik avamine toimub Pärnu päeval, 8. aprillil kell 12.00[/pullquote]Esimese tööpäeva hommikul avab bussijaama uksed Pärnu linnapea, kes koos abilistega saadab liinile kell 6.35 väljuva Tõstamaa bussi. Tunnistajateks on oodatud kõik, kes soovivad selle ajaloolise sündmuse juures olla.
Pärnu vana bussijaam Ringi tänaval lõpetab oma tegevuse 13. veebruari hilisõhtul. Alates 14. veebruarist muutub Ringi ja Rüütli tänavate ajutine liikluskorraldus jälle endiseks.
Eelseisval laupäeval avatav Pärnu Rannastaadion valmib vastavuses jalgpalliväljaku UEFA 2. kategooria nõuetele ja on kasutatav IAAFI 2. sertifikaadi tasemel kergejõustikuareenina. Tribüün peab mahutama vähemalt poolteisttuhat pealtvaatajat, tegelikult on üks istekoht rohkemgi. Staadioni valgustus on tõstetud 30 m kõrguste mastide otsa.
Tair Anton on Rannastaadioni direktor alates käesoleva aasta algusest. Temaga õnnestus rääkida minimaalselt, sest ajakava on tihedalt planeeritud tegevustega täidetud. Aga ta on kõiges püüdlikult vastutulelik ja sõbralik. Kohe leidis endale abilise, kes kuulekalt nõustus tutvustama uut spordirajatist, mida tänase päeva seisuga oodatud juba enam kui 16 aastat – olenevalt sellest, mida ootuse alguseks nimetada.
Kolm päeva enne pidulikku avamist näib kõik peaaegu päris valmis olevat. Siiski on esimese korruse pikal koridoril hoiatav punavalge lint, mis ei luba peegelsiledale põrandale astuda. 60 m pikkuse sisejooksu raja ääres on kokku korjamist ootavaid asju. Eile pesid kaks meest survepesuriga Ranna puiestee äärset kõnniteed. Täna joonisid Kuldvillak-Sport OÜ suurte kogemustega mehed staadioni jooksuringile valgeid jooni. Radasid mahub sellele 8. Rohelist muru ümbritsev ring on samade meeste poolt siniseks värvitud. Sinised on ka 1501 istet. Sinine on Pärnu lipu värv.
17. detsembril avati pidulikult Kanepi valla uus kergliiklustee, mis kulgeb 1,1 km ulatuses Kanepi alevikust Erastvere suunas.
Vallavanem Mikk Järve sõnul oli antud teelõik üks ohtlikumaid Kanepi vallas, kuna autod ja inimesed pidid tiheda liiklusega kitsale teele koos ära mahtuma. “Väga oluline antud tee puhul on ka see, et seda kasutavad väga aktiivselt Erastvere Kodu inimesed. Kergtee valmimisega oleme muutnud ühe teelõigu taas turvalisemaks. Vallal on valmis ka uued projektid jätkamaks kergliiklustee võrgustiku laiendamist Kanepi vallas.”
Vallavolikogu esimees Arno Kakk pidas antud kergliiklusteed Kanepi vallale oluliseks objektiks nii turvalisust, majandust kui esteetilisust silmas pidades ning tänas ilusa tee ehitajaid.
Tervitussõnad edastas ka Valgjärve vallavanem ja Põlvamaa Omavalitsuste Liidu esimees Kaido Kõiv, kelle sõnul on see oluline samm edasi kergliiklusteede võrgustiku loomisel ja tihendamisel. “Tuleviku nägemus on siinsed vallad ühendada kergliiklusteedega. See on küll suur ja kallis ettevõtmine, kuid töö selle nimel käib,” lausus Kõiv. Loe edasi: Kanepis avati kergliiklustee
Teisipäeva pärastlõunal avati Mooste mõisa meierei majas pidulikult Mooste tervisekeskus, mis on abiks valla ja selle ümbruskonna elanike tervishoiu ja sotsiaalse abi teenuste osutamisele.
Mooste vallavanem Ülo Needo tänas avakõnes kõiki, kes maja valmimisele kaasa on aidanud ning tutvustas kohaletulnud rahvale tervisekeskuses tööle asuvaid inimesi.
Hoonesse on rajatud perearstikeskus, apteek, hambaravi ning taastusravikeskus koos mullivanni, soolakambri ja aurusaunaga. Taastusravile tulejatel on võimalus ka kohapeal ööbida. Vabadel aegadel saavad taastusravikeskuse teenuseid kasutada ka tavakülastajad.
Üle 600 000 euro maksma läinud tervisekeskuse rajamist toetas Euroopa Liit 430 582 euroga EASi kaudu.
Henari Kamenik
Neljapäeval, 22. oktoobril toimub Võru linnas tänavavalgustuse rekonstrueerimisprojekti ametlik lõpetamine ning uuenenud valgustuse pidulik avamine.
Projekti raames asendati linnas enamus tänavavalgustitest energiasäästlike LED-valgustitega. Aasta aega kestnud ehitustööde käigus sai Võru linn endale kokku 1472 kaasaegset tänavavalgustit ja nende tööd reguleeriva targa juhtimissüsteemi, samuti sai valgustatud 81 ülekäigurada.
OÜ Taristuhaldus juht ja Võru projekti eestvedaja Andres Visanapuu sõnul on uued tänavavalgustid ühelt poolt energiasäästlikumad, teisalt võimaldavad moodsad lambid tänavat varasemaga võrreldes paremini valgustada. “Minu silmis on projekt andnud neli suurt võitu – linnas on nüüd ülimoodne valgustite juhtimissüsteem, uus kaabeldus, uued postid ja lambid, mis on parandanud linna visuaalset pilti, uudsena on nüüd linnas valgustatud ülekäigurajad, mis suurendavad liiklusturvalisust ja loomulikult rahaline kokkuhoid, mis tuleb energiasäästu pealt,” loetles Visnapuu.
Võru linna tänavavalgustuse projekti kogumaksumus on 2,14 miljonit eurot, millest kümnendiku kattis linn. Projekt on osa Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahastatavast seitset linna hõlmavast mastaapsest projektist, mille vahendid on saadud Eesti riigi CO2 kvoodi müügist Austria riigile. Projekti aitasid ellu viia ka Majandus- ja Kommunikatsiooni- ning Keskkonnaministeerium.
KIKi juhatuse liige Andrus Kimber nimetab kogu projekti keskkonnaalaselt võidukaks ettevõtmiseks. “Kvoodimüügi tulust sündinud projekt aitab omakorda vähendada Eestis eralduvat süsihappegaasi hulka. Näiteks tänu Võru tänavavalgustuse uuendamisele paiskub aastas õhku 589 tonni vähem süsihappegaasi.” Kimber piltlikustas, et sama hulga CO2-te suudavad aastas tekitada 45 keskmist majapidamist.
Avamispeol toimub vaatemänguline tuleshow ning demonstratiivne tänavavalgustite süütamine. Üritus algab kell 18 Võru Kandle ees.
