PÄRNUS AIA TÄNAVAL AVATI ANNA RAUDKATSILE MÄLESTUSTAHVEL

Anna Raudkatsi Tantsuselts Anna Raudkatsi 135. sünniaastapäeval eesti rahvatantsu emale pühendatud mälestusmärgi juures – Pärnus, Aia tänaval. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Tänasel Anna Raudkatsi 135. sünniaastapäeval avati Pärnus eesti rahvatantsu emale pühendatud mälestustahvel maja ees, kus ta elas aastatel 1908-1912.

Katte eemaldasid mälestusmärgilt Anna Raudkatsi Tantsuseltsi rahvatantsujuht Roland Landing ja Pärnu linnapea Romek Kosenkranius. Musitseeris Sindi lõõtsapoiss John-Silver Mitt.

Legendaarne Anna Raudkats (Johanna Natalie Elisabet Raudkats) sündis 1886. aasta 23. veebruaril Tartumaal omaaegses Ropka vallas. Olles mõned aastad töötanud koduõpetajana Peterburis ja Viiburis naases ta 1905. aastal tagasi Tartusse, kus jätkas samasuguse tööga.

Tartust kandus elujärg Pärnusse, kus otsiti progümnaasiumisse prantsuse ja saksa keele õpetajat. Ajutiselt õpetas ta ka gümnastika ettevalmistusklassis, lisaks erinevaid mänge ja tantse ning seadis kokku koolipidude tarvis esinemise kavasid. Liitumisel Pärnu kooliseltsiga laulis Raudkats segakooris. Ta kuulus kõnekomisjoni, oli peotoimkonna kirjatoimetaja, lasteaia juhatuse liige ja osales eelgümnaasiumi vaesematele õpilastele abiandmise toimkonnas.

Mälestustahvli paigaldamise eest seisis hea Anna Raudkatsi nimeline tantsuselts – ARTS

Aastast 1908 osales Raudkats karskusseltsi Valgus tegevuses, asutas seltsi juurde naissektsiooni, kus õpetas ujumist ja korraldas naistele nii mänge kui turnimisi.

1911. aastal osales ta juba Tampere lähistel naiste võimlemise, mängu ja ujumise kursustel. 1912. aasta sügisel astus Helsingi Ülikooli. Temast sai Eesti esimesi kõrgharidusega võimlemisõpetajaid.

Edaspidi kujunes Raudkatsist tantsupärimuse koguja ja tantsulooja. Mälestustahvli avamisel meenutas Roland Landing, et tantsumemm kogus ja avaldas kaheksa raamatu jagu tantsu- ja mängukirjeldusi. Ta on seadnud tantsudeks mitmeid rahvaviise, neist tuntuimad on pulgatants ja kaerajaan, aga kõige kuulsam ja meelepärasem on olnud kõikide tantsupidude “Tuljak”.

Mälestustahvli paigaldamise eest seisis hea Anna Raudkatsi nimeline tantsuselts – ARTS. Lisaks tantsimisele kannab selts edasi Raudkatsi mälestust. Mälestustahvli saamisele panid õla alla ka Pärnu linnavalitsus ja Eesti Kultuurkapitali Pärnu Ekspertgrupp.

Aia tn 28 majas, kus Raudkats Pärnu perioodil elas, asus aastatel 1991-1993 taasloodud Kaitseliidu Pärnumaa maleva esimene staap. Enne seda kasutas hoonet pikemat aega nõukogude okupatsioonirežiimi sõjakomissariaat. Roland Landing leidis, et mälestustahvli asukoht on randa viiva suure tänava ääres väga sobilik paljude Pärnut külastavate puhkajate jaoks.

Anna Raudkats suri Tapal 1965. aasta 12. aprillil. Tantsumemme puhkepaik asub Aegviidus.

Urmas Saard

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga