avamine

Alatskivi lossis avatakse Eduard Tubina muuseum

Laupäeval, 18. juunil kell 14 avatakse Alatskivi lossis Eduard Tubina muuseum. Pidulikul avamisel on kohal muusemi valmimisele kaasa aidanud inimesed ja asutused ning Eduard Tubina poeg Eino Tubin koos oma lähedastega. Esinevad pianist Tanel Joamets, Tartu Keelpillikvartett, laulja Rene Soom, Tartu Ülikooli Kammerkoor jt.

Eduard Tubina muuseumi ekspositsioon annab suurepärase ülevaate Eesti ühe kuulsama helilooja Eduard Tubina elust ja loomingust. Muuseum valmis tänavu kevadel Alatskivi valla ning kultuuriministeeriumi koostöös. Püsiekspositsiooni koostas Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, igapäevatööd korraldab Liivi muuseum.

Muuseumi rajamine toimus Alatskivi lossi üldise renoveerimise raames ning seda projekti rahastas Euroopa regionaalarengu fondi piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programm. Kaasfinantseerijaks oli kultuuriministeerium.

Hedi Rosma, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi teabejuht

Pikakannus avatakse reedel muuseumituba

Pikakannu seltsimajas avatakse reedel, 20.mail kell 15 kohaliku piirkonna ajalugu tutvustav muuseumituba.

Muuseumi materjalid kogus ajaloolane Uuno Ojala ning toakese kujundas Peeter Laurits. Kuna paiga ajalugu on paljuski kujundanud juba 1875. aastast alates nelja tee ristis asunud Pikakannu kool, saab huviline lühikese ekskursi ka eesti hariduse ajalukku.

Pikakannu seltsimajas on juba paar aastat toimunud n-n muuseumitunnid-jututoad, kus on külalisteks olnud endised võrukad, kel maailmale oma loomingu kaudu miskit öelda on. Eesmärk on olla elav muuseum, kus inimesed saavad kokku, räägivad lugusid, laulavad, tantsivad, parandavad maailma ning ajavad eesti asja.

Pikakannu muuseumituba on tänulik iga esemelise või vaimse annetuse eest, mis Pikakannuga seotud on, ka edaspidi.

Ettevõtmist toetab Võrumaa Partnerluskogu LEADER-meede, Lasva vald ning kogukond. Muuseumituba saab külastada kokkuleppel, helistades ette telefonil 5028 783.

Vaata ka kodulehekülge www.pikakannu.ee

Risti rahvas sai omale käsitöömaja

Reedel, 25. märtsil avati Risti rahva seltsi käsitöömaja.

Majas valmistatakse käsitöötooteid, toimuvad näitused ja käsitööde müük. Koostööd teevad Risti valla käsitöölised.

Käsitöömaja paikneb endises toidupoe hoones, mis seisis pikka aega kasutuseta. Praegu kuulub hoone ASile Haapsalu Restauraator. Ettevõte on hoonet korrastanud, otsis majale otstarvet ning andis selle nüüd Risti rahva seltsile tasuta kasutada.

Risti vallavanem kinkis majale avamise puhul Eesti lipu.

Palivere suusarada avatakse rongkäiguga

Laupäeval, 15. jaanuaril kell 15.45 oodatakse kõiki liikumishuvilisi Palivere suusaradade ülemisse parklasse, teatab Läänemaa infoportaal.

Ole stiilne! Otsi välja oma 70/80ndate suusariided ja vanad suusad! Need võivad olla ka vanemad. Kui stiili pole, siis ikka tule!

Kell 16 algab rongkäik stardijoonele (hüppemäe taha). Tervitussõnad ütlevad Lääne maavanem Neeme Suur ja Taebla vallavanem Ülle Erman. Kavas on soojendusvõimlemine, võistlussõit (N, M, lapsed) ja suusamatk valgustatud rajal.
Ühel korralikul peol on ka üllatused.

Riigikogu hoones avati Võrumaa käsitöönäitus

Riigikogu esimees Ene Ergma avas täna Riigikogu hoone vestibüülis traditsioonilise Võrumaa Omavalitsuste Liidu ja Rõuge vallavalitsuse koostöös sündinud X Võrumaa omavalitsuste käsitöömeistrite tööde näituse, mis sedakorda kannab nime „Kümnes mäkketõus“. Näitusel saab imetleda kudumeid, puidust tooteid, kaltsuvaipu, lapitekke, patju, linast käsitööd, keraamikat, laastukorve, ehteid, hoidised ja palju muud. Riigikogus populaarse näituse avamisüritusel osalesid Võrumaa Omavalitsuste Liidu esimees Tiit Tõnts, paljud Võrumaa omavalitsusjuhid ja Riigikogu liikmed. Näitus jääb avatuks 8. detsembrini, soovi korral saab eksponaate ka kingituseks kaasa osta.
Riigikogu külastuse raames toimuvad Võrumaa omavalitsusjuhtide kohtumised Kagu-Eestit esindavate Riigikogu liikmetega, keskkonnaministeeriumi ametnike ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse juhatuse liikmete Tarmo Leppoja ja Maria Alajõega. Kohtumistel käsitletakse omavalitsuste tasakaalustatud arengut, jäätmemajanduse korraldamist nii suurtes kui väikestes omavalitsustes. Arutelu all on ka maakondlike arenduskeskuste ja turismiinfokeskuste tegevus ning finantseerimine.
Fotogalerii on aadressil: http://galerii.riigikogu.ee/v/2010/Riigikogu/Rouge/

Sangaste kirikus avatakse mälestustahvel

Pühapäeval, 7. novembril kell 12 avatakse Valgamaal Sangaste kirikus mäletustahvel neile eestlastele, kes XX sajandi algul sealt kandist Venemaale välja rändasid.

Tahvli on kavandanud ja valmistanud skuptor Mati Karmin.

Esialgu oli Eesti Muinsuskaitse Seltsil kavas tähistada tahvliga Toropetsi puukirik Venemaal, mille ehitasid sinna välja rännanud eestlased. Kirik on säilinud ning seal tegutseb praegu spordisaal.

Õigeusu vaimulike vastuseisu tõttu jääb tahvel Toropetsi kirikule siiski panemata. See avatakse Sangastes lootuses, et ajad muutuvad ja mälestustahvel on võimalik tulevikus plaanitud kohale üles panna.

Kunstimuuseumis avatakse rahvusvaheline videokunstinäitus

KUMU kunstimuuseumis avatakse neljapäeval, 28. oktoobril kell 18 rahvusvaheline videokunstinäitus “Kõik saab korda”. Näitus jääb avatuks uue aasta alguseni. Näha saab Marina Abramovici, Eija-Liisa Ahtila, Kai Kaljo, Mike Marshalli, Ene-Liis Semperi, Santeri Tuori, Guido van der Werve töid. Näitus on avatud kunstimuuseumi 5. korrusel kolmapäevast pühapäevani kella 11-18.

Tänasest on Vormsil jälle toidukauplus

Täna hommikul tegi pärast umbes kuupikkust pausi uksed lahti Hullo kauplus, Vormsi saare ainus toidupood, kirjutas Lääne Elu. Poodi hakkab pidama Anne Salupõld, kes on enda sõnul mandril varemgi kauplust pidanud. „Me ei ole Vormsis elanud, aga meil on siin tuttavad,” rääkis ta. „Kui siinne kauplus uksed kinni pani ja keegi poepidamist üle ei võtnud, mõtlesime, et teeme ise.” Kõige raskem aeg seisab tema hinnangul otse ukse ees. „Suveni on vaja vastu pidada, siis tulevad turistid ja läheb lihtsamaks,” sõnas poepidaja.

Kloogaranna noortelaagris avati koolitusmaja

Haridus- ja teadusministeeriumi noorte ja välissuhete asekantsler Madis Lepajõe ja Soome haridusministeeriumi noorteosakonna direktor Olli Saarela avasid täna Kloogaranna noortelaagris aastaringseks kasutamiseks mõeldud kahekorruselise koolitusmaja.

Kloogaranna noortelaagri koolitusmaja ehitust alustati mullu septembris. Koolitusmaja valmimine läks maksma neli miljonit krooni, millest Eesti riigi toetuse osa moodustas 60 protsenti. Noortevaldkonna alane koostöö kahe ministeeriumi vahel algas 1993. aastal ning Kloogaranna noortelaagri arendamine rahvusvaheliseks keskuseks on olnud selle koostöö oluline osa.

„Tänu heale koostööle noortevaldkonnas tervikuna ja konkreetselt ministeeriumide noorteosakondade vahel, ning mõlema riigi olulisele rahalisele panusele, saame senisest rohkem pakkuda tegevusi ja võimalusi nii noortele kui noorsootöötajatele arendava puhkuse veetmiseks, praktika sooritamiseks ning uute teadmiste ja oskuste saamiseks koolituste ja seminaride kaudu,” selgitas Kloogaranna noortelaagrit haldava Eesti Noorsootöö Keskuse direktor Edgar Schlümmer.

Keila vallas asuv Kloogaranna noortelaager on ainuke riiklik noortelaager Eestis, mille tegevustest võtab aasta jooksul osa 2700 noort ning koolitustel ja seminaridel osaleb 970 noorsootöötajat. Valminud koolitushoone loob võimaluse tegevust laiendada.

Hiiumaal avatakse laupäeval disc-golfipark

Pühalepa vald ja Eesti Discgolfi Harrastajate Liit korraldavad eeloleval nädalavahetusel Hiiumaa disc-golfipargi avavõistlused.

Laupäeval, 23. oktoobril kell 14 toimuvad kaugviske pikkusvõistlused Linnumäe puhkekeskuse juures ja kell 16 paarisgolf Paluküla disc-golfipargis. Võistlused jätkuvad Palukülas pühapäeval, 24. oktoobril kella 10–17.

Disc-golf sarnaneb põhimõtteliselt golfiga — kui golfis pead lööma palli kepiga auku, siis disc-golfis tuleb visata ketas korvi. Kes läbib raja vähema arvu katsetega, on võitja. Mäng sobib igas eas harrastajaile.

Tääksi külapood hakkas jälle tööle

Tääksi pood on pärast nelja-aastast pausi taas avatud, kirjutab Sakala. Aivar Siimon ja Mirjam Hiiemäe ostsid kahekorruselise hoone endale koduks pärast seda, kui tarbijate ühistu oli otsustanud 2006. aastal poepidamise lõpetada. Omanikud remontisid ka müügikorrust, aga jätsid sinna endise aja hingust. Kunded võivad laua ümber istudes juttu puhuda ja lugeda. Aivar Siimon tunnistas, et läheb aega, kuni rahvas poega uuesti harjub. «Üritame kasumit teenida käibelt, mitte suurelt juurdehindluselt,» lausus Siimon ning avaldas lootust, et pood tasub ennast ära. «Praegu on muidugi kõvasti rabelemist, et asi käima läheks.»

Uuendatud Sõmeru noortekeskus avab uksed

Täna kell 15 avatakse pidulikult uuenenud Lääne-Virumaal Sõmerul noortekeskuse ruumid. Endise klubihoone ümberehitamiseks kasutas Sõmeru vald 5,1 miljonit krooni Euroopa Rregionaalarengu fondi raha ja valla omaosalus projektis oli veerand miljonit krooni.

Vähem kui aastaga korrastatud hoone avardab noorsootöö võimalusi sedavõrd, et järgneva aasta alguses plaanib Sõmeru vallavalitsus kuulutada välja konkursi veel ühe noorsootöötaja leidmiseks. Sõmeru noortekeskuse praegune noorsootöötaja Oxana Nikitina on aastate eest olnud ise noortekeskuse võimaluste aktiivne kasutaja.

Vabariigi valitsuse poolt 2007. aastal heaks kiidetud ning haridus- ja teadusministeeriumi kaudu rakendatava elukeskkonna arendamise rakenduskava meetme “Avatud noortekeskuste, teavitamis- ja nõustamiskeskuste ning huvikoolide infrastruktuuri kaasajastamine” investeeringute kava kohaselt suunatakse noorsootöö infrastruktuuri arendamisse üle 297 miljoni krooni Euroopa regionaalarengu fondi raha. Investeeringukavasse lülitatud 47 projektist on Sõmeru noortekeskus 27. valminud objekt.

Raplas avatakse Raimond Valgre tuba

Täna, Raimond Valgre sünnipäeval avatakse Rapla kultuurikeskuses tema elu ja loomingut kajastava püsiekspositsiooniga tuba, annab teada Raplamaa infoportaal.  

Toas on edaspidi kavas korraldada mitmesuguseid teemaõhtuid, loenguid, koolitusi jne. Lisaks saavad rahvuskultuuri viljelevad kollektiivid kasutada tuba harjutusruumina.

  Raimond Valgre elas nooruspõlves Raplas, kuid siiani pole seal Valgrega seonduvat eksponeeritud. 2008. aasta kevadel korraldas vabatahtlik kodanikuühendus Rapla sõprade klubi kahe Rapla gümnaasiumi õpilaste hulgas ideekonkursi, kus keskenduti Rapla erisustele.

Uuringus osales 192 õpilast ja Raplaga seotud isikutest märkisid noored enim Raimond Valgret, pakkudes välja temanimelist muusikafestivali, muuseumi, muusikaparki, skulptuure ning stipendiumi. Ka Rapla maakonna keskuste arengut puudutava uuringu põhjal selgus, et maakonna kuulsaimaks inimeseks minevikust peetakse Valgret.

 Sellele toetudes asus Rapla vald otsima võimalusi Valgrega seotud ideed realiseerida. Kultuurikeskuses avatav Raimond Valgre tuba on üks samm sellel teel.

  Valgre tuba avatakse pidulikult täna kell 17 ning kell 19 esitavad Valgre unustamatuid laule Karl Madis ja Helin-Mari Arder.  

Audru sild avaneb tänasest bussiliiklusele

Audru saja-aastase silla remont on jõudnud sinnani, et täna hakkavad sellest taas üle sõitma bussid, muule liiklusele jääb sild esialgu veel kinni, kirjutas Pärnu Postimees.

Lääne regionaalse maanteeameti direktori asetäitja Margus Eisenschmidt ütles, et sillal on tehtud peale- ja mahasõidud ning pandud kaks kihti katet nii, et ühistranspordiliikluse võib 4. oktoobrist taastada. Tema sõnul on silla kõrval veel päris palju teha: kergliiklustee asfalteeridada ja muldnõlvad kindlustada.

Peatöövõtja AS Teede REV-2 peab 25. oktoobriks objekti üle andma tellijale, see on Lääne regionaalsele maanteeametile. Tööde kogumaksumus on ligi 8,3 miljoni krooni.

Koigi vallas avati spordi- ja mänguväljak

Reedel, 1. oktoobril avati Koigis spordi- ja mänguväljak, mille rajamiseks kulus kahe aasta jooksul ligi 1,7 miljonit krooni, kirjutas Järvamaa infoportaal.

Spordisõpradele on valminud jalgpalliväljak, jooksurajad ja kõrgushüppeplats. Väljakute avamisega tähistas Koigi spordiklubi oma kümnendat aastapäeva.

Spordi- ja mänguväljaku rajamist on toetanud PRIA „Külade uuendamise ja arendamise investeeringutoetuse” (MAK meede 3.2) kaudu ning inventari soetamisel Leader meetme MTÜ Järva Arengu Partnerid kaudu. Spordiklubi tegevust on läbi aastate toetanud Koigi vald.

Talvepealinnas avati uuenenud spordikompleks

Reedel, 1. oktoobril avati põhjalikult uuenenud Tehvandi spordikeskuse staadionikompleks.

SA Tehvandi Spordikeskus juhataja Alar Arukuuse sõnul toimib see talvel suusastaadioni ning suvel kergejõustiku üksikalade ja jalgpallistaadionina nii treeninguteks kui võistlusteks. Objekt vastab ka eri alade rahvusvahelistele nõuetele.

„Tehvandi staadioni ja hoone valmimine loob parimad tingimused talialade suurvõistluste korraldamiseks Eestis – maailma karikavõistluste tasemeni välja. Lisaks saaks staadionil korraldada nüüd ka näiteks mootorkelgukrossi rahvusvahelisi tiitlivõistlusi analoogselt Lahti staadioniga,” ütles Arukuusk. Paranenud on ka võimalused teleülekannete teostamiseks.

Arukuuse sõnul avanevad uued võimalused jalgpalli- ja kergejõustikuvõistlustee korraldamises. Täiendavalt soovitakse olla ka teiste erinevate spordisündmuste võistluskeskus nagu näiteks jalgrattasõit, autoralli, triatlon, orienteerumine.

Uue kompleksi riietusruume ja saunasid saavad kasutada kõik ümbruskonda sportima tulijad. Staadionihoones avatakse ka kohvik ning tuleval aastal Otepää talispordimuuseum.

Viiratsis avatakse neljapäeval uus laululava

Neljapäeval, 30. septembril avatakse Viiratsi alevikus pidulikult uus laululava.

Ajalehe Sakala teatel on arhitekt Aivar Kõivistiku kava järgi Viiratsisse kerkinud murtud tornikella kujuline laululava põnev ehitis.

Laulukaare all on peale esinemislava rõivaste vahetamise ruum, selle ees kiviplaatidega plats tantsukeerutajatele ja kõige taga 250 kohaga pingirivi. Korda on tehtud ka laulaulava ümbrus ja tiigi kallastele on antud uus ilme.

Tööde tegemiseks saadi projektiga 940 000 krooni põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametilt. Vald omalt poolt lisas 283 000 krooni.

Avaüritusel esinevad Viiratsi valla taidluskollektiivid. Oodatud on kõik külalised.

Virumaalased avasid innovatsioonimuuseumi

Uksed avas virtuaalne Innovatsioonimuuseum, kuhu on kogutud põhiliselt Lääne-Virumaa leiutised. Külastajatel on võimalik vaadata, kuidas lähemad või kaugemad naabrid on osanud aja jooksul välja mõelda asju, mis aitavad neil oma elukvaliteeti parandada.

Muuseumieksponaatide seas on mitu suitsuahju, lampi, elektriorel, muruniiduk, aga ka näiteks mesitaru soojenduskotid, autoratastel laste mängumaja jne.

Muuseum on mõeldud igas vanuses külastajatele, nii lastele kui täiskasvanutele. Samuti võib igaüks oma leiutise või ka lihtsalt hea idee muuseumisse tuua ehk internetti üles riputada.

Muuseum valmis põhiliselt Tapa, Ambla, Kadrina ja Vihula vallaelanike eestvedamisel ja on avatud ööpäevaringselt aadressil www.innovatsioonimuuseum.ee

Allikas: Innovatsioonimuuseum