Raadi mõisaparki hakkab ehtima rotund

Raadi mõisa pargis järve ääres on praegu näha vaid suur liivane auk, kuid peagi kerkib selle asemele uhke valge rotund. Selline nagu oli sama koha peal ka enne sõda, kirjutas Postimees.


Rutundi Eestistehtud jupid, millest ehitis paari nädalaga nagu lego kokku pannakse, on juba valmis. Augus on „settimas” killustik ja liiv, et järgmisel nädalal hakata tegema betoonalust. Ainssad, mis praegu puudu, on Hiinast tellitud graniitplaadid, millest tehakse põrand ja trepiastmed.

Rotundi ehitust rahastab ja korraldab Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Selts ning see läheb maksma ligi 600 000 krooni.

Kopli rannaala haaratakse visioonidesse

Eeloleval laupäeval, 18. septembril kell 10 algab Rocca Al Mare kooli aulas Briti nõukogu eestvedamisel Kopli rannaala teemaline linnamäng, teatab Triin Talk Telliskivi seltsist.

Mängust oodatakse osa võtma hulka spetsialiste, ametnikke ja piirkonna vabaühenduste esindajaid, et koos Kopli rannaala tulevikku kavandada.  

Telliskivi seltsi esindajad selles mängus on veel lahtised, nii et kui kellelgi on sel teemal oma arvamus ja ta soovib üritusest osa võtta, tuleks saata osalemissoov e-posti aadressil katjaljubobratets@hotmail.com.
 
Kokkuvõte päevast tehakse kell 16. Seda kuulama-vaatama ja kaasa arutlema on oodatud kõik huvilised, eelregistreerimine ei ole vajalik.

28. jooks ümber Tõrva linna kolme järve

Homme, 17. septembril toimub järjekorras juba 28. jooks ümber Tõrva linna kolme järve.

Valgamaa jooksusarja seitsmendaks etapiks oleval üritusel võisteldakse ligi 20 eri võistlusklassis, pikim distants ootab mehi, kel tuleb joosta üheksa kilomeetrit.

Lastejooksude stardid algavad Tõrva linnavalitsuse ees kella 16.30, põhijooksu ja kepikõnni algus on kell 17.30.

Kiltsis langetati augustitormis viga saanud püha tamm

Lääne-Virumaal Väike-Maarja vallas Kiltsi lossipargis saadeti teisipäeval, 14. septembril tinglikult viimsele teekonnale üle 200aastane püha tamm, mille üks haru murdus augustitormis.

15. augustil mällanud tormis murdus tamme üks haru. Kuna puu on seest mädanenud, kujutas allesjäänud osa ohtu koolilastele ja juhuslikele pargiküljastajatele ning seepärast otsustati küll armsaks saanud, kuid siiski ohtlikuks muutunud puu pidulikult maha saagida, vahendas Reporter.e.

Pidulikule langetamisele mõisapargis kogunesid Kiltsi põhikooli õpilased ja õpetajad ning vallavalitsuse esindajad. Kiltsi põhikooli loodusõpetuse õpetaja Mall Võhandu rääkis tammepuuga seotud legende. „Selle tamme juurte all asuvat rahapada. Legend ütleb, et ristineljapäeva öösel saab seda varandust pärast kella 12 siit kätte,” rääkis ta.

Järelehüüde tamme lahkumise puhul esitasid Väike-Maarja vallavanem Urmas Tamm ja Kiltsi kooli direktor Alar Krull.

Foto: Väike-Maarja vald

Juulis oli majutusettevõtetes rohkem turiste kui mullu

Turismi kõrghooajal juulis peatus Eesti majutusettevõtetes 357 000 turisti, mida on 11% enam kui eelmisel aastal samal ajal, teatab statistikaamet.

Juulis kasutas majutusettevõtete teenuseid 35 000 turisti rohkem kui eelmise aasta samal kuul. Välisturiste peatus majutusettevõtetes 24 000 ja siseturiste 11 000 enam kui mullu. Välisturistid moodustavad endiselt veidi enam kui kaks kolmandikku turistide koguarvust. Juulis kasutas majutusettevõtete teenuseid 244 000 välisturisti, nendest 57% saabus Soomest, 7% Saksamaalt ja 5% Venemaalt. Välisturistid eelistavad enim Tallinna (65% majutatud välisturistidest), Pärnu linna (14%), Tartu linna (4%) ja Saare maakonna (6%) majutusettevõtteid.

Ka Eesti elanikud kasutasid juulis majutusettevõtete teenuseid rohkem kui aasta tagasi. Majutusettevõtetes peatus üle 113 000 siseturisti, mis on 11% rohkem kui eelmise aasta juulis. Siseturistide meelissihtkohtadeks on Pärnu ja Pärnu maakond (16% majutatud siseturistidest), kuid meelsasti peatutakse ka Ida-Viru maakonna (12%), Tallinna (11%) ja Saare maakonna (10%) majutusettevõtetes.

Ööpäev majutusettevõttes maksis keskmiselt 413 krooni (26 eurot), mis on 5% vähem kui eelmise aasta juulis. Esimest korda oli kõige kallim ööbimine Pärnus — keskmiselt 550 krooni (35 eurot). Ühe ööpäeva keskmine maksumus suurenes seal eelmise aasta juuliga võrreldes 12%. Pealinnas maksis ööpäev majutusettevõttes keskmiselt 462 krooni (30 eurot), mis on 8% odavam kui 2009. aasta juulis.

Sillamäel on nädalavahetusel laadamelu

18.–19. septembril toimub Sillamäel Konsumi-esisel platsil kella 10–18 sügislaat.

18. septembri laadaprogrammis on linna lasteaedade, muusikakooli, huvi- ja noortekeskuse, kultuurikeskuse, Ukraina kaasmaalaskonna Vodograi, Aikido klubi Momiji Dojo esindajate ülesastumised. Külalisena esineb Sillamäe ansambel Otvetnõi Hod eelmise sajandi viimaste kümnendite tantsuhittidega.

Pakutakse muudki meelelahutust: ATVd, elektriautod, batuudid, ratsutamine. Üritusel on avatud söögi- ja joogipunktid, müügipaviljonid.

Laata korraldavad Sillamäe linnavalitsus ja noorteorganisatsioon ESN.

Täna esitletakse Metsaülikooli artiklite kogumikku

Tartu ülikooli kunstimuuseumis esitletakse täna, 16. septembril kell 16.30 Metsaülikooli artiklite kogumikku „Usaldus. Eesti ja maailm. Metsaülikool 2008-2009”.

See artiklite kogumik on järjekorras teine, võttes kokku 2008. ja 2009. aastal Kääriku metsade vahel toimunud Metsaülikoolid. Kogumik sisaldab ligi 50 tänase Eesti arvamusliidri artiklit teemadel, mis puudutavad usalduse temaatikad erinevates eluvaldkondades ning Eesti rolli maailmas ning maailma mõju Eestile.

Lastevanemate koolis antakse näpunäiteid
tervislikuks toitumiseks

Tartu lapsevanemate kool alustab hooaega saabuval pühapäeval, 19. septembril tervisliku toidu teemalise loenguga. Lisaks valmistavad lapsevanemad koos kogenud koka Marina Kohoga maitsva köögiviljaroa, mida koolipäeva lõpus ühiselt maitstakse.

Tervislikust toitumisest räägitakse palju, kuid kiire elutempo ja praktiliste teadmiste vähesuse tõttu jääbki toitumisharjumuste muutmine sageli vaid mõtteks. Kokakunsti saladuste ja retseptide kõrval jagab Marina Koho teadmisi, kuidas pere toidulauale jõuaks ajapuudusest ja mugavusest hoolimata ikka maitsev ja täisväärtuslik toit.

„Ka paljude laste ihaldatud hamburger võib olla tervislik, kui selle tegemiseks küpsetatakse ise täisterajahust kukkel, valmistatakse majonees ja lisatakse täidiseks kotleti kõrvale mahepõllumajandusest või oma aiast pärit kapsast, tomatit, salatilehte või muud sobivat,” tõi Marina Koho loengutel räägitavast näite.

Tervisliku toitumise teemat on kavas vanemate koolis jätkata kord kuus aasta lõpuni. Juttu tuleb veel tervislikest teraviljatoitudest, koos lastega kokkamisest ja jõuluroogadest.

Tartu lapsevanemate kooli sügishooaja avaloeng toimub algusega kell 11 Tartu Maarja koolis aadressil Puiestee 126. Loeng on avatud kõigile huvilistele, nii praegustele kui ka tulevastele lapsevanematele. Ühe koolipäeva hind on vastavalt osavõtja rahalistele võimalustele 50–100 krooni. Osavõtusoovist palutakse teada anda e-posti aadressil vanematekool@gmail.com või telefonil 501 5141.

Paljassaarde võib kerkida hiiglaslik ökolinnak

Praegu tühjalt seisvale Paljassaare poolsaare niiskele jäätmaale, Natura 2000 hoiuala ning Tallinna veepuhastusjaama kõrvale, võib mõne aasta pärast hakata kerkima ökolinnak, mis võtab enda alla ligi 50 hektarit, kirjutas Postimees.

Üks omapärane idee ökolinnaku juures on see, et kõigi sinna jäävate umbes 250 hoone kütteks hakatakse kasutama veepuhastusjaama tulevast reoveest saadavat soojust.

Samuti tahetakse kasutada päikeseenergiat, et viia majade energiakasutus võimalikult väikeseks.

Ökolinnaku ehitusmaht ulatub 400 000 ruutmeetrini ning seal peaks elama hakkama 6000 inimest ja uusi töökohti peaks tekkima umbes 2000.

Paljassaare
ökolinnak.
OÜ Ecobay

Salme muinaslaeva leiupaigast kaevati välja üliku mõõk

Arheoloogid kaevasid Salmel muinaslaeva leiupaigast välja pronksist ja kullatud ornamentidega ringpidemega mõõga, mis omal ajal kuulus tõenäoliselt rikkale sõdalasele, kirjutas ajaleht Meie Maa.

Umbes 750. aastast või natuke hilisemast ajast pärit kahe teraga mõõk oli mitmeks tükiks murtud ja selle omanikule kaasa pandud. „Tegemist on olnud väga jõuka mehega. Taolised mõõgad pandi kaasa kõrgema üliku tunnusena,” ütles arheoloogiadoktor Jüri Peets.

Võhmas läheb laupäeval lahti lillesibula- ja -juurikalaat

Viljandimaal Võhmas toimub laupäeval, 18. septembril kella 10–18 lillesibulalaat „Võhma juurikas”.

Korraldajad ootavad aiapidajaid müüma eelkõige lillesibulaid ja -juurikaid, aga ka dekoratiivtaimi ning igasuguseid aia- ja metsasaadusi.
Laadal on lubanud kohal olla ka tuntud Eesti aiandid: Aiasõber, Haideaed, Valgeanso talu, Järvselja puukool jne. Samuti on kutse laadale saanud Eesti tuntuim sibullillekasvataja Sulev Savisaar ja teised teadjad aiandusinimesed.

Võhma kultuurikeskuses on üleval Riho Terase lillefotode väljapanek ja näitus „Võhma abori geen”, mis tutvustab fotoobjektiivi kaudu jäädvustatud võhmalasi.

Töötavad klaasikoda ja vildivabrik. Kultuurikeskuse juures laval astuvad üles taidlejad.

Antakse üle ka tiitel „Võhma juurikas”. Selle saab inimene, kes on andnud viimastel aastatel suure panuse Võhma haljastamisse.

Päeva korraldab Võhma aiandusselts Kanarbik.

Antslas ja Oe külas tähistatakse
Bernard Kangro 100. sünniaastapäeva

Kolmapäeval, 22. septembril tähistatakse Antslas ja Oe külas kirjanik Bernard Kangro 100. sünniaastapäeva. Oe küla oli koht, kus Kangro sündis.

Kell 11 hommikul asetatakse Bernard Kangro mälestuskivi jalamile Oe külas Rüütli talus lilled. Seejärel võtavad sõna Võrumaa keskraamatukogu pearaamatukoguhoidja Ere Raag ja raamatukoguhoidja Aigi Mäesaar.

Kell 12 jätkub päev Kangro 10. sünniaastapäevale pühendatud konverentsiga Antsla kultuuri- ja spordikeskuses. Konverentsil räägib Tartu ülikooli akadeemilise raamatukogu väliseesti kirjanduse keskuse juhataja-teadur Anne Valmas Kangrost kui väsimatust töömehest. Alati üllatavat Kangrot käsitleb oma ettekandes ajalehe Valgamaalane keeletoimetaja Jaan Rapp. Kangro ja Tartu ülikooli seostest jutustab Tallinna tehnikaülikooli vanemteadur Vahur Mägi. Muusikalist meeleolu pakuvad Antsla muusikakooli õpilased ja õpetajad.

Konverentsi modereerib Aigi Mäesaar. Korraldavad Võrumaa keskraamatukogu ja MTÜ Järjehoidja. Kultuuripäeva toetavad Antsla vallavalitsus ja kultuuriministeerium.

ELF kutsub sügistalgutele

Eestimaa Looduse Fond (ELF) on avanud registreerumiseks oma talgureisid. Talgulisi ootavad septembris Sõmeri Pärnumaal, Teorehe ja Haeska Matsalus ning Vana-Lahetaguse Saaremaal. Kohti jagub 4 x 12-le kiiremale!

Kel võimalust üks reede vabaks saada, tasub haarata suurim tükk sügist Saaremaal — Vana-Lahetagusel ja Vilsandi rahvuspargis. Sõmeri talgutel on maiuspalaks hommikune linnuretk, Teorehel ühiskäik loodusfilmide festivalile. Haeska talgud pakuvad Matsalu sügise võlusid oma parimas vormis.

  • Rannikulõukatalgud Sõmeris Pärnumaal
 17.–19. septembrini
 Loe lähemalt!
  • Rannikulõukatalgud Teorehel Matsalus
 17.–19. septembrini
 Loe lähemalt!
  • Puisniidutalgud Haeskas Matsalus
 24.–26. septembrini
 Loe lähemalt!
  • Puiskarjamaatalgud Vana-Lahetagusel
 30. septembrist 3. oktoobrini
 Loe lähemalt!

RMK raiub metsi tuleviku arvel

Riigikontroll leiab oma auditis, et Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) raiub riigimetsa parimat osa — vanu metsi viljakatel muldadel — hoogsamalt, kui sellelaadne mets jõuab end taastoota ehk jõuda samasuguse raieküpse vanuseni, vahendab Eesti Looduse Fond oma veebilehel

Hoogne metsaraie vähendab võimalusi, et ka tulevased põlvkonnad saavad riigimetsa majandada niisama tulusalt kui praegu, sest raieks sobivas vanuses nn paremad metsad saavad lihtsalt ühel hetkel otsa.

 Valdav osa riigimetsa majandamise tulust saadakse nn headest metsadest ehk viljakates metsatüüpides (palu-, laane- ja salumetsades) tehtavatest lageraietest. Riigikontrolli auditist selgus, et nendes nn heades metsatüüpides väheneb vanade metsade pindala järsult juba järgmisel kümnendil, sest lageraiete pindala viljakates metsatüüpides on suurem, kui keskealisi metsi vananeda jõuab.

Väljaspool kaitsealasid olevate metsade viljakamates metsatüüpides kaovad senise raiemahu juures vähem kui 20 aastaga vanad kuusikud (90aastased ja vanemad) ning vanad haavikud (40aastased ja vanemad). Vähem kui 30 aastaga saaksid otsa vanad kaasikud (70aastased ja vanemad). Parem on olukord vanade männikutega (100aastased ja vanemad), kuid ka need lõpeksid vähem kui 50 aastaga.

Loe lisa!

Põllumajandusloendusel algas majapidamiste külastamine

Täna, 15. septembril alustavad küsitlejad põllumajandusloenduse nimekirja kuuluvate majapidamiste külastamist, teatab statistikaamet. Küsitletakse neid eraisikuid, kes ei osalenud 1.–10. septembrini toimunud e-loendusel.

Erinevalt varasematest põllumajandusloendustest täidavad küsitlejad põllumajandusloenduse küsimustikud seekord sülearvutis. „Kindlasti on selline andmekogumisviis oluliselt turvalisem kui paberil ankeetide täitmine,” ütles statistikaameti põllumajandusloenduse projektijuht Eve Valdvee. „Küsitlejad edastavad kogutud andmed iga päev statistikaameti serverisse. See teeb andmetöötlusprotsessi oluliselt kiiremaks, samuti tekib ülevaade andmekogumise edenemisest.”

Kõik 132 põllumajandusloenduse küsitlejat on saanud statistikaametis põhjaliku koolituse. Küsitlejad esitavad alati statistikaameti väljaantud pildiga töötõendi ja seejärel lepitakse kokku intervjuuks sobiv aeg. Vajaduse korral saab majapidamise valdaja statistikaameti klienditoe telefonil 625 9100 helistades üle kontrollida, kes on tema piirkonna küsitleja.

Statistikaameti küsitlejad külastavad majapidamisi kõigil nädalapäevadel kella 9–21. Loendusküsimustiku täitmine võtab aega keskmiselt 45 minutit.

Juriidilised isikud ja enne 19.07.2010 eSTATis registreeritud eraisikud saavad eSTATis andmeid esitada 1. oktoobrini. Ülejäänud eraisikute jaoks lõppes e-loendus reedel. 

1.–10. septembrini esitas e-loendusel andmed 2350 majapidamist, st ligi 10% loendusnimekirjas olevatest majapidamistest.
Põllumajandusloendusel uuritakse majapidamisi, kus on vähemalt üks hektar kasutatavat põllumajandusmaad või kus toodetakse põllumajandussaadusi põhiliselt müügiks. Selliseid majapidamisi on Eestis ligi 30 000.

Lisainfo

Kadrioru päev ühes raamatute ja gurmeega

Laupäeval, 18.septembril saab Kadriorus osa raamatulaadast ja selle kõrvale head-paremat mekkida.

Algusega kell 11 toimub söögikoha NOP hoovis juba neljandat korda gurmeeturg. Kord hooajas toimuv turg toob kokku väiketootjaid üle Eesti ning sedapuhku on fookuses sügis.

Gurmeeturule tulevad Itaalia ja Kreeka rahvusköök. Kohal on ka NOP oma uute toodetega. Tulevad hooajasaadusi pakkuvad talud: Orava, Argo Agro jne, toredad väiketootjad nagu Mustjala Mustard, toorvorstide tegijad, maasuitsusingi ja vorstitootjad. Kohal on ka koduleiva ning magusamate palade meistrid. Ei puudu hea tee ja kohv.

Üllatusena osalevad seekord mõned ökoloogiliselt puhaste kosmeetikatoodete tootjad nii Eestist kui ka Lätist. Korraldajad lubavad midagi põnevat ka lastele välja mõelda.

Samal ajal toimub Eduard Vilde muuseumi juures raamatulaat ja kavas on kohtumised kirjanikega. Avatud on raamatupesa lastele jm.

Kadrioru seltsi majas on samuti korraldatud raamatuvahetus, avatud on puhvet ja keraamikaväljapanek.

Jagatakse raha turistide köitmiseks

Eesti omavalitsustelt laekus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele (EAS) oma turismiobjektide kordategemiseks 127 taotlust summas 2,7 miljardit krooni. Raha jagatakse külastatavuse suurendamise meetmest aga kõigest 200 miljonit krooni.

Projektide hulgas on õige palju ka neid, mis aitaksid väikestele kohtadele suure sõõmu elujõudu anda. Näiteks plaanitakse Pärnumaale Paikusele rajada kiviaegse küla teemapark, muuta Järvamaal Imaveres atraktiivsemaks Eesti piimandusmuuseum, luua Räpinas Sillapää lossis aiandus- ja floristikakeskus, arendada Mustvees välja väikesadam ja Peipsi veeturismi keskus jne.

Rahastusotsused tehakse novembriks.

Viljandi külje all võisteldakse laupäeval kiikingus

Viljandi külje all Viiratsi vallas Tusti külaplatsil peetakse laupäeval, 18. septembril Viljandimaa meistrivõistlused ülevõlli kiikumises ehk kiikingus.

Võitjaks tuleb see võistleja, kes suudab kõige pikemate aistega kiigel end üle võlli lennutada.

Võistlusklasse on neli: mehed, naised ning kuni 16aastased noormehed ja neiud. Võistluse korraldab Viljandimaa spordiliit koostöös spordiklubiga Vabariigi Võllimees.

Kiikingu maailmarekord on 2004. aastast tulemusega 7.02 tallinlase Andrus Aasamäe nimel.

Sügislaat ja nunnunäitus Märjamaal

Laupäeval, 18. septembril peetakse Rapla maakonnas Märjamaal sügislaata ja valitakse nunnusid.

Müügilettide taha Märjamaa rahvamaja õuel oodatakse kõiki, kel on pakkuda kartuleid, kapsaid, peete, kaalikaid, porgandeid; mett  ja mesindussaadusi; kodumaiseid õunu, pirne, ploome jms; metsamarju ja seeni; istikuid; maitsetaimi, ilupuid ja -põõsaid; püsililli ja lillesibulaid.

Märjamaa valla kolmas nunnukonkurss vältab kaks päeva. Nunnunäituse hoidiste, küpsetiste, sügisandide, vaimukate seadete ja retseptide vastuvõttu alustatakse Märjamaa rahvamajas juba reedel, 17. septembril (kella 10–17) ja see jätkub laupäeval.

Väljajapanek avatakse laupäeva lõunaajal ja sellega saab tutvuda pühapäeval kella 17ni.

Laupäeva pärastlõunal saavad asjahuvilised osaleda veel töötubades, mida juhendavad Vana- Vigala tehnika- ja teeninduskooli õppejõud Inge Rego, Katrin Rand ja Helle Pool.

Pühapäeva ennelõunasse on kavandatud aga küpsetiste ja hoidiste degusteerimine. Konkursile paneb punkti sügiskontsert.

Haanja suusaradade korrastamise talgud

Haanja suusaklubi kutsub kõiki talvel suusarõõme nautida tahtvaid spordisõpru laupäeval, 18. septembril algusega kell 10 Haanja suusaradade korrastamise hoogtööpäevale. Kogunemine on Haanja suusakeskuse juures. Kaasa soovitatakse võtta töökindad, võimalusel saag, labidas või reha ja loomulikult rõõmus meel ja pealehakkamislust! Rõõmsameelsele töisele rassimisele vastutasuks pakutakse maitsvat suppi ja kringlit.

Näitus Eesti Rahva Muuseumis tutvustab Eesti matust

Täna, 15. septembril kell 17 avatakse Tartus Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas „Oma näituse” ideekonkursi võitja Maire Sala näitus „Eesti matus. Eesti kalmistu- ja matmistraditsioonid ning tänapäev”. Näitus tutvustab Eesti varasemaid ja ka uuemaid matmistraditsioone ning esitus sellisel kujul aitab vähendada surmast kõnelemise hirmu.
 
„Iseendalegi märkamatult, suheldes oma igapäevatöös lihtsate inimestega, kellegi lahkunu lähedaste ja omastega, hakkas kaante vahele tasapisi kogunema üht-teist kuuldut ja kirjapandut. Antikvariaatidest leidsin endisaegset dokumentatsiooni ja fotosid ning jäädvustasin praegusaja hetkeseisu Eestimaa kalmistute arhitektuuriväärtustest,” lausus näituse kuraator Maire Sala.
 
Matmiskombestikku, surma- ja kalmistukultuuri on uuritud põhjalikumalt mitmel pool Eestis. Eriti paelub oma arhailiste traditsioonidega Võrumaa. Kuidas kajastub aga matmis- ja kalmistukultuur meile kättesaadavas kultuuripärandis? Mis sellest vääriks veel nende küsitlemist, kes mäletavad oma vanaemadelt kuuldud uskumusi, kombeid ja üldtunnustatud käitumisjuhiseid teatud eluhetkedel? Kas me ei jää ühel hetkel selle kultuuripärandi kogumisega liiga hiljaks, siis, kui kelleltki enam küsida pole?

„Oma näitus” oli näituseideede konkurss, mille raames oodati möödunud kevade jooksul kõigilt, kes iga päev muuseumitööga ei tegele, ideid Eesti Rahva Muuseumis näituse korraldamise kohta. Saadud 33 näituseidee seast valis veebi ja ankeetide kaudu oma lemmiku 569 inimest.
 
Teise konkursi võitja näitus „Uku ja Mulgi Ukuvakk” avatakse tuleva aasta märtsis.
 
Näitus jääb avatuks 3. novembrini.

Vaata lisa!

Mari Kalkun astub sügisesse uue plaadiga „Vihmakõnõ”

Mari Kalkun. Foto: Annika Hints
Täna ilmub Mari Kalkuni teine album „Vihmakõnõ”, mis on pühendatud vanavanematele.

Mari Kalkuni esikalbum „Üü tulõk” ilmus plaadifirmas Õunaviks 2007. aastal ja selle müük on ületanud kõik ootused: „Üü tulõk” on saanud kaks lisatiraaži ja laoseis eeldaks kolmandatki.
 Vahepeal on Mari käinud kontserte andmas mitmel pool Euroopas ja koos Pastacaga ühistuuril Jaapanis.

Uue plaadi esitluskontserdid algavad Eestis — 15. septembril Tallinnas Vanalinna muusikamajas, 16. septembril Tartus Genialistide klubis ja 18. septembril Võrus kultuurimajas Kannel — ja viivad Mari ka tuurile Soome, pulmapeole Armeeniasse ja ehk isegi Hiinasse.

Nagu esikalbum, on ka „Vihmakõnõ” isiklik ja juurtest lähtuv, ent sellega astub Mari Kalkun sammu edasi eksperimentaalsuse ning kõlamaastike avardamise poole. Meloodiad on liikunud lähemale minimalistlikule regilaulule.

Laulude sõnad pärinevad eesti, võru ja setu luuletajatelt nii kaasajast kui ka eelmisest sajandist. Ühe loo sõnade autor on tema onupoeg Andreas Kalkun.

Instrumentidena on kasutatud kandleid, klaverit, kitarri, akordioni, kontrabassi, viiulit, isoleertoru ja meloodikat.

Kuula!
Mari Kalkun „Hommikuvalge”
[audio:https://kylauudis.ee/wp-content/uploads/Mari_Kalkun_Hommikuvalge.mp3|titles=Hommikuvalge]

Loe Õunaviksi veebihäälekandjast Mahlapress ka intervjuud Mari Kalkuniga!

Järvamaa otsib oma suveniiri

Järvamaa arenduskeskuse ja Paide turismiinfokeskuse väljakuulutatud konkursile„Järvamaa suveniir 2010” on laekunud kaheksa tööd, mille hulgast valitakse parimad rahvahääletuse teel.

Töödega saab tutvuda septembrikuu jooksul Järvamaa muuseumis ja ka veebilehel www.jarva.ee, kuhu on riputatud kõigi kaheksa konkursitöö fotod. Meeneteks on pakutute hulgas on näiteks magustoidukauss-vaas „Amblas vanaema juures” ja sepistatud küünlapiik, aga ka pusle ja lauamäng.

Oma lemmiku poolt saab veebilehel www.jarva.ee hääletada kuni 31. oktoobrini. Võitja kuulutatakse välja Järvamaa ettevõtlusnädalal.

Vaata lisa!

Matka- ja muusikapäev Lahemaa rahvuspargis

Laupäeval, 18. septembril toimub Lahemaal matka- ja muusikapäev.

Kogunetakse Oandu looduskeskuses, kus saab tutvuda ka näitustega ning vaadata filme loodusest ja endisaja metsatööst. Looduskeskuse hoonetes, aga ilusa ilma korral ka õues on avatud töötoad, kus jagub tegemist lastelegi.

Mõisaaegses jääkeldris on avatud Metsarahva kohvik, pakutakse taimeteed ja metsajooke, juurde saab osta kohalike perenaiste küpsetisi, metsamaiguga suupisteid ja mett.

Õhtusel kontserdil Oandu looduskeskuse õuel astuvad üles Riho Sibul, Jaak Tuksam, UMA (Aleksei Saks ja Robert Jürjendal), külalisena Bonzo.

Seekordsel looduspäeval osalejatel on võimalik valida mitme jalgsi- ja bussimatka vahel, eraldi on mõeldud seenesõpradele ja lastele.
Kuna bussikohad on piiratud, tuleks enne huvipakkuv retk välja valida ja registreerimisel ära märkida. Ka tasuta lõunasööki saavad vaid need, kes on enne registreerinud. Registreerumata on võimalik osaleda jalgsimatkadel.

Lahemaa looduspäevale väljuvad laupäeva hommikul eribussid Rakverest, Tallinnast, Tartust, Viljandist ja Pärnust. Kohalesõit eribussiga on tasuta.

Registreerumine ja rohkem infot: www.rmk.ee.