Ümber Tamula järve kulgev matkarada on praegu läbitav üksnes kalamehesäärikutes. Foto: Elina Kononenko
Tänavu augustis on Võrus sadanud rohkem vihma kui teadaolevalt kunagi varem. Ka septembris sadu üha jätkub. Viimase aja sademete järgi võiks kuulutada Võru linna Eesti vihmapealinnaks.
Võru senise vihmarekordi püstitas ilmataat 1987. aastal. Toona sadas augustikuu jooksul taevast alla 215,6 mm vett. Tänavu augustis aga tuli taevast alla koguni 243,2 mm sademeid. Normaalne augustisademete hulk Võrus peaks aga olema 89 mm. Seega sadas normiga võrreldes Tamula äärses väikelinnas 273 protsenti.
Praeguseks ajavad nii Koreli oja kui ka Tamula järv üle kallaste ja pardipere ujub seal, kus tegelikult peaks muruplats asuma.
Ka Ruhnus sadas augusti jooksul erakordselt palju – 227,6 mm ehk normiga (58 mm) võrreldes 392 protsenti. Viimatine Ruhnu rekord 132,3 mm jääb 1932. aastasse.
Uus sajurekord registreeriti augustis ka Kihnus (188,2 mm), Sõrves (166,3 mm), Kasaris (223,4 mm) ja Heltermaal (171,5 mm).
Eesti senist augustirekordit hoiab enda käes Haanja, mida 1987. aastal kostitas ilmataat 351 mm sademetega.
Loov Eesti ja Eesti Disainerite Liit korraldavad 24. septembril disainjuhtimise konverentsi “Nähtav ja nähtamatu disainjuhtimine”, kus räägitakse lähemalt disainjuhtimisest ja selle kasutamise kasulikkusest.
Euroopa disainjuhtimise pioneerid Jean Schneider ja Kathryn Best annavad ülevaate disainjuhtimise põhimõtetest. Põhjanaabrite juurest tuleb esinema Marco Steinbergi, kes on töötanud 10 aastat ettevõtete disainistrateegiate kallal. Väljakutse rääkida lahti disain ja disainjuhtimine Eestis on saanud Voldemar Kolga ja Martin Pärn. Oma kogemustest disainjuhtimise rakendamisest räägivad Eesti ettevõtjad Balteco ja Krimelte.
Konverents toimub Disainiöö raames, 24. septembril algusega kell 10.00 Rotermanni kvartalis. Täpsem info http://www.looveesti.ee/disainjuhtimine/konverents.html
Täna Antsla staadionil kell 17.00 algama pidanud Aksel Kersna mälestusvõistlused kergejõustikus lükkuvad halva ilma tõttu järgmisele nädalale.
Korraldajad teatasid, et kuna Ilmataat astus spordi vastu ja saatis meile koleilma, otsustati võistluspäev nihutada 9. septembrile. Spordiüritus toimub ikka samas kohas ja kellaajad jäävad samaks. Nii et sportlastel on aega veel sammu seada ja sõpru võistlusele kutsuda!
Rakvere turuplatsil avatakse 11. septembril pidulikult skulptuur “Noormees jalgrattal muusikat kuulamas”. Avamiseks lavastatakse jalgrattaetendus, kuhu vajatakse osalema ka vabatahtlikke rattureid.
Rattaetendus “Otse vaadates ei näe me tihti midagi” lähtub skulptuuri ideest ja kestab orienteeruvalt kuus minutit. Lavastuses kasutatakse helilooja Arvo Pärdi muusikat ning üles astuvad trikiratturid, kellele lisaks on vaja ka eri vanuses vabatahtlikke rattureid.
Huvilistel palutakse ühendust võtta e-post aadressil birxbiku@hotmail.com või telefonil 53478242 (enne 7. septembrit).
Uue Maailma tänavafestival. Foto: www.fairtrade.ee
Kõigil huvilistel on võimalus sel nädalavahetuse Tallinnas Uue Maailma tänavafestivali raames peetaval õiglase kaubanduse kohvikurallil – külastada festivalikohvikuid, maitsta Fairtrade jooke ning võita erinevaid auhindu.
4. ja 5. septembril peetaval Uue Maailma tänavafestivali sünnib taas väga erineva kaaluga väikesi ja suuri tegusid. Festivali jooksul on avatud ajutised tänava- ja aiakohvikud ning muuhulgas pakutakse mitmes neist ka õiglase kaubanduse märgiga kakaod ja kohvi. Lisaks kohvikute külastamisele on huvilistel võimalus saada õiglasest kaubandusest rohkem teada vastavas infotelgis.
Pühapäeval, 5. septembril toimub hariv mäng “Õiglane hommikusöök”, kus saab kaasa mõelda teemal, millistest maailma piirkondadest on pärit toiduained, mida oleme harjunud igapäevaseks ja enesestmõistetavaks pidama. Samuti saab infot selle kohta, millistes tingimustes sageli meie hommikusöögi toorained valmivad.
Eestis elavad rahvusvähemused saavad taotleda riigilt toetust pühapäevakoolide töö korraldamiseks.
Taotlusvoor on mõeldud pühapäevakoolidele, mis on registreeritud Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS). Taotlusi saab esitada algava õppeaasta tegevuste rahastamiseks ning taotlusi võetakse vastu kuni 1. oktoobrini.
Eestis elab kokku üle 120 erineva rahvuse, kes moodustavad kokku ligi 30 protsenti Eesti elanikkonnast. Eesti keelest erineva emakeelega õpilasi, kes õpivad eesti õppekeelega koolides on ligi 6800. Möödunud aastal rahastati 18 erineva pühapäevakooli tegevust kogumahus ligi 1,2 miljonit krooni.
Eesti riik on aastaid toetanud vähemusrahvuste pühapäevakoole. Pühapäevakoolide eesmärk on toetada eesti keelest erineva emakeelega õpilaste emakeele säilimist ja oma rahva kultuuri tundmist. Riiklikult on toetatud pühapäevakoolide baasfinantseerimist, õpetajate koolitust Eestis ja emamaal ning Eesti kultuuri tundmaõppimist.
Soomaa Sõprade Selts kutsub sel laupäeval, 4. septembril suvelõpu talgutele Oksal. Korrastatakse Oksa puisniitu heinaküüni ümbruses.
Talgutele on oodatud kõik huvilised, eriti vajatakse võsalõikajatega sõpru. Enne väljasõitu vaata Soomaa ilma veebikaamerast Karuskosel, mis edastab reaalajas pilti: www.soomaa.com/veebikaamera
Soomaal jätkub ka hea seenehooaeg, seeneretki võib ette võtta nii omal käel kui retkejuhiga. Vihjeid parimate seenemetsade kohta tasub uurida kohalikelt elanikelt.
Loe Soomaa Rahvuspargi kohta lähemalt aadressil www.soomaa.ee
Linnalabori viis 2008/2009. aastal Tallinnas läbi põneva linnaaianduse eksperimendi ja on selle põhjal kokku pannud uurimuse raporti „Söödav linn I”. Raporti esimesed 1000 eksemplari on trükisoojad ja sellega seoses korraldab Linnalabor mitu sündmust, kuhu on oodatud eksperimendi tulemustega tutvuma kõik huvilised.
Kuidas nägi siis välja Linnalabori linnaaianduse eksperiment? Kuue kuu jooksul kasvatati Tallinnas suuremate liiklusmagistraalide vahetus läheduses, Eesti Kunstiakadeemia ning Kultuuritehas Polymeri varikatusel söögitaimi, mõõtes seejärel neisse kogunenud saasteainete hulka. Selle lihtsa populaarteadusliku katsega püüdis Linnalabor kaardistada hetkeolukorda ja lõhkuda kehtivat status quo’d. Meedia kaudu juhtiti tähelepanu linnas toimuvale tarbeaiandusele, sellega seotud probleemidele ja ka võimalustele.
Raport sisaldab linnas kasvatatud söögitaimede bioloogilisi teste, mahukat teoreetilist taustmaterjali ja rahvusvahelisi näiteid ning praktilisi soovitusi linnaaedade rajamiseks. Tänu trükisele saab linnas söögi kasvatamise lisada linnade säästva arengu programmidesse.
Juba sel laupäeval, 4. septembril, räägivad Linnalabori eestvedajad Uue Maailma Festivalil selle linnaosa näitel linnas söögi kasvatamise võimalustest ja väljakutsetest. Ettekanne toimub kell 16.00 Kirjanike Liidu õues (tulla läbi Seltsimaja hoovi).
Seejärel esinetakse ettekannetega Omakonna 2. suurkohtumisel Olga ja Arvo Laudi maakodus 18. septembril ning 7. Urbanistika päevadele 22.-23. septembril Kanuti Gildi saalis. Samuti on tulemas üritus Tartus.
Linnalabor on linnaliste uuenduste katselava. Siin valmivad lahendused linnade toimimise parandamiseks ning mitmekesisuse suurendamiseks. Nagu nimigi ütleb, tegeletakse Linnalaboris eksperimenteerimisega. Katsetame linnaühiskonna projektidega, kasutades nii teaduslikke, ühiskondlikke kui ka kunstilisi vahendeid.
Linnaaianduse uuringu raportiga saab tutvuda ka elektrooniliselt http://issuu.com/linnalabor/docs/linnaaiandus.
Linnalabori kohta loe lähemalt aadressil http://www.linnalabor.ee/
Kuressaare muusikakooli kasvandikud võtsid uue õppeaasta vastu 2. septembril värskelt renoveeritud koolimajas. 17 miljonit krooni maksma läinud muusikakooli renoveerimistööde käigus sai koolimaja täielikult värske ilme, välja ehitati koolimaja teine korrus ning keldrikorrusele rajati helistuudio.
Vanast koolimajast on sälinud vaid ruumipaigutus, mis igakülgselt uue lahenduse saanud. Renoveerimise käigus vahetati välja koolimaja põrandad, aknad ja uksed ning seina pandi korralikud heli isoleerivad plaadid. Samuti on muusikakoolis nüüd lift liikumispuudega inimestele. Välja ehitati muusikakooli teine korrus, kus on nüüdsest avar puhkeruum õpilastele, muusikakuulamise tuba, harjutamisruumid, pilliladu ja arvutiklass. Samuti ehitati teisel korrusel välja uus 66-istekohaline kammersaal. Keldrikorrusele rajati aga helistuudio koos trummi- ja jazziklassiga.
Kuressaare muusikakoolKuressaare muusikakooli direktori Tarmo Berensi sõnul annab uuenenud koolimaja värske hingamise ja võimalused nii kooliperele kui kultuurihuvilisele linnakodanikule, sest uue kammersaali näol on Kuressaare rikkam ühe kontserdipaiga võrra. „Hea meel on ka selle üle, et muusikakoolil on nüüd professionaalne helistuudio väga korraliku tehnikaga,“ sõnas Tarmo Berens.
„Kuressaare muusikakool sai 17 miljoni krooni eest täiesti uue kuue. Loodan, et see annab ka muusikaõpetusele uut särtsu ja hoogu,“ ütles Kuressaare linnapea Urve Tiidus. „Muusika õppimist on peetud sajandeid hariduse üheks oluliseks osaks matemaatika ja keeleõpetuse kõrval. Pilli õppimine arendab lapse aju võrdselt nii akadeemiliselt, emotsionaalselt kui füüsiliselt ja vaimselt. Soovin, et ka nendel lastel, kes ei taha muusikat ja pillimängu süvendatult õppida, võiks sellesse kaunisse majja senisest rohkem asja olla,“ lisas linnapea Tiidus.
Linnapea Urve Tiiduse sõnul uuendatakse tänavu veel teisigi Kuressaarele olulisi hooneid. „Kuu aja pärast valmib täiesti uus suur lasteaed enam kui 200 lapsele. Uus rannahoone rõõmustas juba juulis kuressaarlasi ja turiste, Raekoja I korrus hiilgab värskendatud keskaegses ilus,“ sõnas linnapea. Urve Tiiduse kinnitusel on Kuressaare välisrahastust kokku saanud üle 50 miljoni krooni ning linnapoolne kaasfinantseering on tehtud linna eelarvest. „Kuressaare on üks kohalikke omavalitsusi, kes on saanud mitmel aastal hakkama riigipoolse abirahata tasandusfondist. Tuua iga eelarve krooniga juurde 12 krooni programmidest – see on igati hea tulemus,“ tunnistas linnapea.
Kuressaare muusikakooli ehitustöid teostas AS EBC Ehitus. Tööde maksumuseks kujunes 17 181 686 krooni. Linna omafinantseeringuks oli 2 181 686 krooni. Muusikakool renoveeriti Euroopa Liidu „Avatud noortekeskuse, teavitamis- ja nõustamiskeskuste ning huvikoolide infrastruktuuri kaasajastamise“ meetme toel. Lisaks eraldas haridus- ja teadusministeerium muusikakoolile pool miljonit krooni uute toolide ja laudade ostmiseks ning helistuudo sisustamiseks tehnikaga.
Kuressaare muusikakoolis õpib ligi 180 õpilast, koolis on 27 töötajat.
XVII Tartu Lõõtspillifestival toob ülikoolilinna üle poolesaja lõõtspillimängija Eestist, Portugalist ja Norrast. 3.–5. septembrini 2010 saab festivalil nautida üle tosina kontserdi, õppida lõõtspillimängu, keerutada tantsu simmanitel ja pillilaadalt endale lõõtspilligi osta.
2010. aastal kõlavad rahvalikus keelepruugis põrguoreliteks kutsutud pillid lisaks traditsioonilistele paikadele ka Jaani kirikus, kus festivalipäeva esimesel minutil, ööl vastu reedet, kõlavad vaiksed viisid. Mõtlikke viise toovad kuulajateni lõõtsakuningas Juhan Uppin, Siim Rikker, Asso Int, Reet Laube, Kadri G Laube, Karl Laanekask ja norra külaline Ida Furusæter.
Peeter Joosep mänguhoos. Foto: www.lootspill.eeKlubis Plink Plonk saab kuulata laupäeva õhtul, 4. septembril nelja erineva stiiliga kontserti. Alustab omapärase stiiliga eesti lõõtsamees Juhan Uppin, jätkab norra lõõtspilliduo Hilde Fjerdingøy ja Ida Furusæter, rahvamuusikat ja fusiooni segav portugali bänd Cabaz soojendab üles eesti regi-folk-rock pundi Nikns Suns, kellega teeb kaasa akordionist Kulno Malva. Vahe- ja järelmuusika valib Svjata Vatra laulja ja tromboonimängija Ruslan Trochynskyi, kel on esimene kord DJ-puldis lugusid valida.
Tantsusõbrad on oodatud festivaliõhtutel Püssirohukeldrisse, kus reedel mängib tantsuks ansambel Ummamuudu ja laupäeval ansambel Pärgament. Traditsioonilisel Igamehekontserdil saab sõna iga festivalile pilliga tulnud muusik – kolme tunni jooksul kõlavad erinevad pillid, stiilid ja mänguvõtteid. Lisaks kümneid pillimehi Eesti erinevatest nurkadest, keda saab kuulda kontsertidel, lõõtspillitänaval, bändide vaheaegadel ja õhtustel jämmidel.
Lõõtspillisõbrad on oodatud ka ise programmis tegijana kaasa lööma. Lõõtspillipidu algab õpitubadega, kus iga soovija saab pilli jalgadele ja esimesed võtted sõrmedesse. Kui pillimäng sobiv tundub, on võimalus festivali pillilaadalt endale ka pill soetada ning põõsakontserdil või tänavanurgal üles astuda.
Esmaspäeval, 6. septembril avatakse Võru Linnagaleriis kolm uut näitust: “Piltilus”, “Ajast aega” ja “Folk”.
Tartu Kõrgema Kunstikooli tekstiiliosakonna gobeläänide näitus „PILTILUS“ küsib: mis on ilus? Kas ilu on iga vaataja silmades erinev või on see midagi ühtemoodi tajutavat? Kas ilusad hetked on jäädvustatuna samaväärsed kui neid kogedes? Kuidas säilitada emotsionaalselt väärtuslikku ja jagada seda teistelegi?
Gobeläänid kui piltvaibad on aastasadu olnud osake tekstiilikunsti kõrgemast pilotaaźist, võimaldades jutustada keerulisi ja mitmetahulisi lugusid. Ajas on muutunud ehk ainult autori sõnum vaatajale. Virtuooslik teostus ja tundlik värvivalik kavandi edasiandmisel on selle tehnika puhul midagi enesestmõistetavat, muidu poleks kunstnikul mõtet nii pikka aega vaiba loomisele pühendudagi.
Leo Rohlini isiknäitus „AJAST AEGA“ on kokku pandud tunnustatud keraamiku töödest, mis valminud põhiliselt viimase kolme aasta jooksul. Tegemist on kujunditega, mille loomiseks on kasutatud tuhandeid väikeelemente. Näitust võib tinglikult jaotada kahte ossa – seinaplaadid „Kosmiline geomeetria“ ja vertikaalsed kujundid „Fragmentaarium“.
Keraamik Leo Rohlin on õppinud Tartu Kunstikoolis ja ERKI-s, olnud aastaid keraamika õppejõud ja alates 2005. aastast emeriitprofessor. Pedagoogiameti kõrvalt on ta kirjutanud mitmeid erialaseid teoseid. Kunstnik on Eesti Kunstnike Liidu ja Keraamikute Liidu liige.
Küllike Pihlap ja Tõnis Laanemaa ühisnäitus „FOLK“ koosneb fotokompositsioonidest, mis kujutavad pärimusmuusikuid, soliste ja bände, Eesti loodust ja inimesi, kujunditesse koondunud laule, muusikat. Kunstiteoste loomine on inspireeritud Viljandi Pärimusmuusika Festivalist 2009, Võru, Virumaa ja Valgamaa rahvamuusikast. Antud näitus on üleval olnud Jõhvis, Valgas ning liigub edasi Viljandisse.
Näituse töödele on taustamuusika loonud Taavi Laatsit.
Võru Linnagaleriis 06.09.10 – 24.09.10
Tõnis Laanemaa on õppinud Tartus maali ja ERKI-s graafikat. Ta on tuntust kogunud eelkõige ühena 1960-ndate aastate Eesti kunsti uuendusliku rühmituse ANK ’64 liikmena. Tema maalid, graafika ja plakatikunst sulandusid 1970-ndatel järk-järgult Eesti kunsti mitmekesisesse üldpilti. Aktiivse näitusegraafikuna jätkub meistril aega ka koolitada kunstihuvilisi. Kunstnik on Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti Vabagraafikute Ühenduse Liidu liige. Küllike Pihlap õpib Eesti Kunstiakadeemias graafilist disaini. Kunstnikud on ka varem ühisnäituseid loonud.
Kõik kolm näitust jäävad Võru Linnagaleriis avatuks 24. septembrini.
Majanduskriisi tingimustes on mitmedki inimesed sattunud võlgadesse sissetulekute vähenemise, tööpuuduse, suure laenukoormuse jms tõttu. Augustist 2010 kuni juulini 2011 kestev projekt „Võlanõustamine Tartu maakonnas“ annab Tartu maakonnas elavatele inimestele võimaluse pöörduda abi saamiseks võlanõustaja poole.
Võlgnikke nõustavad Tartumaal MTÜ Majandamisnõustaja spetsialistid. Teenus on abivajajaile tasuta – seda rahastavad 90% ulatuses Avatud Eesti Fond ja 10% ulatuses Tartumaa Omavalitsuste Liit. Projekti käigus kohtuvad võlanõustajad abivajajatega omavalitsustes koha peal. Nõustaja abiga tehakse kindlaks võlgniku täpne majandusolukord, kohustuste suurus ja kulukus ning leitakse võimalusi olukorra parandamiseks – kohustuste täitmise järjestamine, maksegraafikud, maksepuhkus jms.
Nagu paljude raskuste korral, on ka võlgade tekkimisel oluline probleemiga võimalikult kiiresti tegelema hakata ja mitte jääda ootama, et asjad kuidagi iseenesest paranevad. Võlanõustaja poole võiks julgelt pöörduda juba siis, kui võlad alles hakkavad tekkima, see võimaldaks ära hoida olukorra halvenemise ja võlakoormuse suurenemise.
Oisu rahvamajale valmis ligi 165 000 krooni eest invatee, mis parandab oluliselt liikumispuudega inimeste ja eakate pääsemist majja.
Oisu rahvamaja juhataja Piret Lai andis teada, et ehitustööde käigus paigaldati uued plaadid ka rahvamaja välistrepile. Invatee ehitamist rahastas Regionaalsete Investeeringutoetuste programm läbi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse. Valla omaosalus selles oli 15% ehk ligi 25 000 krooni.
Oisu rahvamajas toimub palju erinevaid üritusi, koosolekuid, bankette, vastuvõtte, teatrietendusi ja invatee olemasolu on majale väga vajalik. Oisu mõis (praegune Oisu rahvamaja hoone) püstitati 1851. aastal. Alates 1989. aastast täidab endise Estonia kolhoosi kontor-kultuurimaja rahvamaja funktsiooni.
Lõuna-Eesti Karjäärid OÜ on teinud taotluse uue liiva- ja kruusakarjääri rajamiseks Haanja vallas Kuiandi külas. Seoses sellega korraldab Keskkonnaamet homme, 3. septembril kell 12.30 toimub Luutsniku küla seltsimajas Kuiandi liivakarjääri kaevandamisloa taotluse avaliku arutelu.
Kaevandamisluba taotletakse 15 aastaks, tulevase kaevandamise alune pindala on kokku 4,84 hektarit. Ehituskruusa ja ehitusliiva varu on kokku hinnatud 199 000 m3, millest 70% moodustab ehituskruus ja 30% ehitusliiv, selgub OÜ Eesti Geoloogiakeskuse koostatud seletuskirjast.
Tulevane karjäär hakkab paiknema firmale kuuluval maaüksusel, ehkki Lõuna-Eesti Karjäärid OÜ ise on registreeritud Tartus. Tulevane karjäär jääb Luutsniku-Plaani vahelise tee äärde, mis on kruusatee. Seega on kohalike inimeste üks võimalik mure, et suurte autode tihedam liiklus paneb selle tee suvel tolmama ja rikub porisel ajal teekatet.
Foto: Erkki PeetsaluVaasa halduskohus otsustas täna mitte rahuldada Eesti ja Soome keskkonnaorganisatsioonide vaiet Nord Streami ehituseks antud lubade kohta, mis annab nüüd Nord Streamile vabad käed gaasijuhtme ehituseks.
Eestimaa Looduse Fond (ELF) ja teised kaebuse esitanud keskkonnaorganisatsioonid tutvuvad hetkel kohtu otsusega,
misjärel otsustatakse, kas esitada uus kaebus ka Soome ülemkohtule. ELFi teatel hämmastab keskkonnaorganisatsioone Vaasa halduskohtu otsuse põhjendus, et gaasijuhe toob NordStream AG-le aastas majanduslikku tulu 500 miljonit eurot. Selline keskkonnariskide mittearvestamine majanduslike argumentide survel on ELFi hinnangul veider, arvestades Euroopa Liidu ja Helcomi (sh Eesti ja Soome) eesmärki saavutada kõigi merevete hea keskkonnaseisund 2020. aastaks ökosüsteemipõhise korraldamise abil.
Puudujääkidele Nord Streami keskkonnamõjude hindamise osas on juhtinud tähelepanu ka Eesti keskkonnaministeerium. Kahjuks jäid mitmed Eesti ettepanekud lisauuringute vajadusest Soome ametkondade poolt arvestamata.
Tekkinud olukord esitab väljakutse Eesti riigile – mere kasutuse ja kaitse korraldamisele Eesti territoriaalmeres ja majandusvööndis. Teatavasti on kavandamisel mitmed gaasitorud, elektrijuhtmed, tuulepargid, kaevandused ja kaitsealad. Merega on seotud aina rohkem inimtegevusi, üha enam satuvad erinevad huvid omavahel vastuollu ja lahendusi tuleb leida rikkumata seejuures mereökosüsteemi. Ühe näitena võib tuua Läänemere kalavarude olukorra, mis eelmiste kümnendite ülepüügi tõttu on olulisel määral vähenenud.
Vaasa halduskohtule vaide esitanud organisatsioonid: Soome Looduskaitse Seltsi Uusimaa osakond, Eestimaa Looduse Fond (ELF), Eesti Looduseuurijate Selts, Eesti Roheline Liikumine, Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitse Ühing “Sorex”, Läänerannik, Nõmme Tee Selts, Pärandkoosluste Kaitse Ühing ja Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering.
Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programmi 2007-2013 raames välja kuulutatud esimese taotlusvooru infopäevad toimuvad järgmisel nädalal Narvas ja Valgas.
Infoseminarid korraldatakse 7. septembril Narvas Tartu Ülikooli Narva Kolledzis (Kerese 14) ja 8. september 2010 Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuses (Kesk 1). Infoseminaride eesmärk on tutvustada potentsiaalsetele projektitaotluste esitajatele esimese taotlusvooru tingimusi.
Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi (ENPI) Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programmi 2007-2013 esimene taotlusvoor kuulutati avatuks 23.augustil 2010. Projektide esitamise lõpptähtaeg on 29. november 2010. Esimese taotlusvooru Euroopa Liidu poolse toetuse maht on 23 648 491 EUR.
Programm toetab rahaliselt ühiseid arendustegevusi piirialade regioonide konkurentsivõime tõstmiseks, kasutades olemasolevat potentsiaali ja soodsat asendit Euroopa Liidu ja Vene Föderatsiooni ristteedel. Programmil on kolm prioriteeti: sotsiaalmajanduslik areng, ühised väljakutsed ja inimestevaheliste kontaktide edendamine.
Programmi abikõlblikeks piirkondadeks on Eestis Kirde-Eesti, Lõuna-Eesti, Kesk-Eesti ning piirnev ala on Põhja-Eesti. Lätis on sobivateks piirkondadeks Latgale, Vidzeme; piirnevad alad on Riia ja Riia regioon. Venemaalt on sobivad paigad Leningradi oblast, Pihkva oblast, Peterburi linn.
Taotlusmaterjalid, juhendid, info seminaridest ning muu asjakohase informatsiooni leiab programmi kodulehelt www.estlatrus.eu
Programmi rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond ja Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrument.
Infoseminaridel osalemiseks on vajalik eelregistreerimine e-posti teel: info@estlatrus.eu – 3. septembriks Narva ning 6. septembriks Valga seminarile.
Jõgevamaal Puurmani mõisas toimub 13. septembril infopäev kombineeritud tahkekütuse ja biogaasi tootmise võimalustest NATURA 2000 poollooduslike rohumaade biomassist.
Kell 14.00 algavale loengule Puurmani mõisas (Tartu mnt 1, Puurmani alevik) järgneb kl 15.00 lahtiste uste aeg Puurmani vallas Altnurga külas asuvas katseseadmes (seadme asukoht kaardil: Rulli talu)
Samasisuline loeng toimub ka päev hiljem, 14. septembril kell 13.00 Eesti Maaülikooli Metsamajas (Kreutzwaldi 5, ruumis 1B1).
Tehnoloogiat tutvustab projekt PROGRASS (http://tek.emu.ee/kasulikud-materjalid/prograss-projekt/), mida Eestis toetavad rahaliselt Life+ programm ja EMÜ.
Lisainfo ja registreerimine: Indrek Melts, Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi doktorant, e-post: indrek.melts@emu.ee
Tervisliku toidukraami vahendamisega tegelev MTÜ Tagurpidi Lavka otsib head inimest, asjalikku projektijuhti, kes väärtustab puhast ja eestimaist toitu ning sooviks aidata kohalikke väiketalunikke. Tagurpidi Lavka tegijad ütlevad, et projektijuhi ülesanne on iseenesest lihtne – heal inimesel avanab võimalus teha Eesti rahva toitumisharjumusi muutvat ja Eesti majandust elavdavat tööd, pannes kõik eestlased kohalikku toorainet eelistama… 🙂
Kümme noort, kes põhitöö kõrvalt MTÜ Tagurpidi Lavka asutasid, ajavad asja rõõmuga. Mis on aga nende tegevuse mõte? Ise seletavad nad seda nii: “Kui vanasti käisid kaubalavkad linnast kaugematesse maakohtadesse kaupa viimas, siis me otsime just väiketalunikke ja talupidajaid, kellel pole põllunduse kõrvalt jaksu ise müüki organiseerida. Ehk siis maalt linna tagasi, tõstes linnaelanike teadlikkust Eestimaise toidu päritolust ja tuua kodusem toit linnainimesele lähemale.”
Kel rohkem huvi Tagurpidi Lavka tegemiste ja tööpakkumise kohta, võtke ühendust e-posti aadressil lavka.tagurpidi@gmail.com
Kultuuriministeerium kuulutab seoses ametiaja lõppemisega välja avaliku konkursi Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi direktori ametikoha täitmiseks. Direktor valitakse ametisse kuni viieks aastaks, ametiaeg algab 1. jaanuaril 2011.
Muuseumi direktor vastutab muuseumi igapäevase töö ja strateegilise juhtimise eest. Oluliseks ülesandeks on muuseumi sisulise ja majandustegevuse lühi- ja pikaajaline planeerimine ning kavandatu elluviimine. Kandideerimise eelduseks on muuseumivaldkonna hea tundmine, riiklikult tunnustatud kõrgharidus, kogemus inimeste juhtimisel, hea algatus- ja analüüsivõime aga ka hea suhtlemis- ja väljendusoskus, riigikeele valdamine kõrgtasemel ning vähemalt ühe võõrkeele valdamine.
Hetk Indigolaste kontserdilt. Foto: Erkki Peetsalu
Etno-folk-jazz muusika ansambel Indigolapsed juhatab sisse seekordse kooliaasta kolme kontserdiga erinevates Eesti paikades: Pärnus, Tartus ja Tallinnas. Neist esimene toimub juba täna.
Spirituaalse ja maailmaränduri taustaga muusikud esitavad folkjazzi stiilis omaloomingut ja pühenduslikke laule erinevatest kultuuridest. Seekordselt meenutatakse laulude vahepaladeks kõige jaburamaid ja ilusamaid seiku kooliajast, Sõna saavad ka kõik julged publiku seast, kes soovivad jagada naljakaid lugusid seoses kooliteega.
Indigolapsed ütlevad enda kohta, et nad on bänd, kus suurte inimeste sees on ärkvel väikesed lapsed. Kui teised neid väikeseid lapsi laulmas kuulevad, ärkavad kuulajate põues ja taskutes olevad lapsed ka üles ja liigutavad vilkalt oma kõrvu. Kõiki neid lapsi suurte ja väikeste inimeste sees võib siis õnnelikult nutmas ja naermas näha, sest nad mõistavad, et maailm on täiuslik oma ebatäiuslikkuses.
Kontserdid toimuvad Pärnus Endla Teari kohvikus 2. septembril kell 19 ja Tartus Athena Keskuse Pööninusaalis 4. septembril. Tallinnas musitseerib ja jutustab bänd publikuga Kirjanike Maja Musta laega saalis 5. septembril. Tallinna kontserdil on erikülaliseks flamenkovirtuoos ja näitleja Indrek Kruusimägi. Kontsert toimub Kirjanike Maja Musta laega saalis (Harju 1) kell 19. Koolieelikutele tasuta.
4. septembril kell 10.00 avatakse Vinni-Pajusti staadioni parklas liikluslinnak. Vinni alevikus avatav liikluslinnak kujutab endast asfaldile joonistatud kujundeid, kus saab jalakäijale ja jalgratturile õpetada liikluseeskirju.
MTÜ Vinni Spordiklubi Tammed juhatuse liige Gustav Saar ütles, et avatav Vinni liikumiskasvatuse õppeväljak on heaks võimaluseks läbi lõbusate liiklusmängude tutvustada lastele liikluse aabitsatõdesid ohutus ja turvalises keskkonnas. “Õppeväljakul omandatud õiged käitumisharjumused on heaks vundamendiks õppimisel liiklema jalakäijana ning hilisemal jalgratturile vajalike teadmiste ja oskuste omandamisel,” sõnas Saar.
Liikluslinnaku avamisel toimuvad lastele vigursõidud ja liiklusülesannete lahendamine ning liiklusalased mängud.
Avamisürituse korraldavad MTÜ Vinni Spordiklubi Tammed, Ida Regionaalne Maanteeamet, Vinni Vallavalitsus ning Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuur.
Liikluslinnak valmis Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) Kohaliku Omaalgatuse programmi, Ida Regionaalse Maanteeameti ja Vinni Vallavalitsuse toetusel.
Kuna neil päevil möödub 800 aastat eestlastele võidukast Ümera lahingust, teeb Looduse Omnibuss laupäeval retke Ümera kangelaste radadele.
Esmalt peatutakse Otepää linnamäel, mis oli üks eestlaste lähtepunkte 1210. aasta sõjaretkeks. Läti pinnale jõudses tehakse esimene peatus Rubene (Papendorfi) kirikus, kus Liivimaa kroonika autor Henrik oli pikka aega lätlaste preester. Tema on ka ainsana kirjutanud oma kroonikas Ümera lahingust.
Veel täna, neljapäeval, teeb Looduse Omnibuss aga retke Jäneda uude teatrimajja Pulli talli, kus mängitakse Uku Uusbergi muusikalist müsteeriumi JÕUD.
1. septembril alustas tööd Tallinna Ülikooli Kommunikatsiooni Instituut, mis plaanib lähiaastatel välja arendada kommunikatsiooni laiapõhjalise õpetamise nii bakalaureuse-, magistri- kui ka doktoriõppe tasemel. Uus instituut pürib kommunikatsiooni ja meedia kompetentsikeskuseks.
Järgmisel sügisel plaanitakse avada suhtekorralduse ja kommunikatsioonijuhtimise õppimisvõimalused nii bakalaureuse- kui magistritasandil. Samuti on kavandatud reklaami ning kultuuridevahelise kommunikatsiooni magistriõppe käivitamine, mis on unikaalne ettevõtmine, sest iseseisva õppekavana ei ole neid erialasid siiani Eestis magistritasemel saanud õppida. Ettevalmistamisel on ka praktilise ajakirjanduse õpe koostöös Eesti trükimeedia väljaannetega.
Instituudi juures hakkab tegutsema ka meedia ja kommunikatsiooni uurimise keskus, mis keskendub teadustööle meedia ja kommunikatsiooni valdkonnas ning aitab uue instituudi rahvusvahelisele teadusalasele koostööareenile.
Septembris tähistatakse Antsla Keskkooli/Gümnaasiumi 65. sünnipäeva, pidustused saavad stardipaugu üsna sportlikult. 3. septembril kell 17.00 toimuvad Antsla staadionil Aksel Kersna mälestusvõistlused kergejõustikus.
Kui alates 1997ndast on iga aasta septembri alguses mõõtu võtnud Antsla ja ümberkaudsete koolide spordihuvilised õpilased, siis seoses igasuguste pidustustega, sh kooli juubeliga, toimub eraldi võistlus ka täiskasvanutele (koos nendega ka A ja B vanuseklassi noored). Aladena on kavas kuulitõuge, kettaheide, kaugushüpe, odavise, 100 m ja 1500 m jooks. Osavõtmiseks ei pea olema Antsla vilistlane, kõik on teretulnud.
Sama päeva hommikul toimub eelmainitud võistlus õpilastele.
Aksel Kersna oli Antsla Keskkooli direktor aastatel 1976-1981, aga eriti legendaarseks sai ta just kehalise kasvatuse õpetajana. Tema teeneks oli 1969. aastal Antsla kooli staadioni valmimine, aga enne sedagi suutis ta kitsastes tingimustes korraldada isegi sisetingimustes teivashüppe, kui hoovõtuks tuli ka kõrvaloleva klassiruumi seina lisauks raiuda.
Haanjas avati täna uus valgusküllane lasteaed. Koolihoone kõrvale, tegelikult sama maja juurdeehitusena koha saanud lasteaias jätkub voodikohti 20 lapsele, nimekirjas on praegu 18 last.
Ligi 3,5 miljonit krooni maksma läinud projekti käigus ehitati Haanja koolimaja söökla teisele korrusele lasteaia ruumid, lisaks maasoojuskütte süsteem, garaaži juurdeehitus ja lasteaia mänguväljak ning soetati lasteaia sisustus. Ehitustööd toimusid tänavu märtsist augustini ja neid teostas AS Tartu Merko.
Projekti toetas siseministeeriumi ja EASi pool rakendatav kohalike avalike teenuste arendamise meede, mida rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist.
Kontserdid toimuvad Pärnus Endla Teari kohvikus 2. septembril kell 19 ja Tartus Athena Keskuse Pööninusaalis 4. septembril. Tallinnas musitseerib ja jutustab bänd publikuga Kirjanike Maja Musta laega saalis 5. septembril. Tallinna kontserdil on erikülaliseks flamenkovirtuoos ja näitleja Indrek Kruusimägi. Kontsert toimub Kirjanike Maja Musta laega saalis (Harju 1) kell 19. Koolieelikutele tasuta.