Augustis sisuliselt 0-kroonise eelarvega tegevust alustanud õhinapõhine uudiste- ja infoportaal kylauudised.ee on tänaseks kogunud ligi 8000 unikaalset kasutajat. Ent sõna levib ning uusi lugejaid ja info saatjaid lisandub iga päevaga.
Ootame inimestelt, kodanikeühendustelt, omavalitsustelt ja teistelt organisatsioonidelt igasugust praktilist infot, samuti arvamusi, mis puudutavad meie kõigi igapäevaelu. Aadress info@kylauudised.ee on kõigile avatud.
www.kylauudis.ee on pälvinud lühikese tegutsemisajaga hulgaliselt positiivset tagasisidet. Ootame ka teie kommentaare ja mõtteid, kuidas portaali koos veelgi paremaks teha. Kodanikumeedia näitab suunda, kuhu ajakirjandus liigub – me kõik saame ise kaasa aidata, et ajakirjandust paremaks muuta.
Täna alustas tegevust Delfi kuulutusteportaal Müü!, kus saab tasuta kuulutada. Portaali loomisel peeti oluliseks seda, et kuulutuse lisamine oleks lihtne ning kuulutaja leiaks ostja oma kodu lähedalt.
Müü! kutsub üles realiseerima oma vähest kasutust leidvaid asju või oskusi ning selle eesmärgiks on öelda inimestele, et müümine on lihtne ja kõigile kättesaadav. Müü! keskendub sellele, et kuulutusi otsitaks oma kodukohast. Lähedal asuvate inimestega on lihtsam, usaldusväärsem ja reaalsem müügitehinguni jõuda. Selleks saab kuulutuste otsimisel koheselt portaali avalehel valida oma maakonna kuulutused ning vajadusel täpsustada valikut valdade kaupa. Vaata lähemalt siit.
15. oktoobril toimub Paides inspiratsioonipäev, kus räägitakse kaugtööst ja kaugtöökeskustest ehk sellest, kuidas tuua tööd ja töökohti maapiirkondadesse.
Päeva esimeses osas räägivad kaugtööd kasutanud juhid oma kogemustest paindliku töökorralduse juhtimisel. Just tööandjate tahe kontrollida töökohta ja aega on sageli takistuseks, miks kaugtööd ei saa rakendada. Arutatakse selle üle, mida peab juht kaugtöö puhul muutma oma suhtumises ja tööstiilis ja miks ta peaks seda tegema. Loe edasi: Kuidas tuua töö ja töökohad maapiirkonda
Leedus toimunud kolme Balti riigi omadramaturgiat tutvustaval Balti Teatri Festivalil võitis parima lavastuse auhinna Tallinna Linnateatri lavastus “Keskööpäike”, lavastajaks Anu Lamp. Lisaks pälvis sama lavastuse kujundus parima lavakujunduse auhinna, kunstnikuks Ene-Liis Semper (Teater NO99), ning parima naiskõrvalosa auhinna Helene Vannari.
Festivalil osales kokku viis lavastust Eestist, Lätist ja Leedust. Enim auhindu korjas Marius Ivaškevičiuse kirjutatud ning Rimas Tumanise lavastatud “Meister” (Vilniuse Riiklik Väiketeater).
Balti Teatri Festival toimub vaheldumisi kõigis Balti riikides. Leedus on seni festivali võõrustanud Jouzo Milnitise Draama Teater Panevežyses. Eestit esindas lisaks Tallinna Linnateatri “Keskööpäikesele” veel Endla Teatri “Mässajad” (autor Roy Strider, lavastaja Andres Noormets).
Selleks, et populariseerida saalihokit Tamsalus ja selgitada välja Tamsalu meister ning üldine paremusjärjestus, toimuvad Tamsalu spordikompleksis 15.-20. novembrini saalihoki võistlused.
Võistlema on oodatud kõik Tamsalu valla endised ja praegused elanikud, töölised või mingil muul moel Tamsaluga seotud inimesed. Võistkonna nimelise registreerimise tähtaeg on 1.11.2010. Võistkonna saab registreerida tel 5278291 või aadressil riivekas@tamsaluebe.ee
Vaata MV täpsemat juhendit Tamsalu Spordikompleksi kodulehelt www.tamsalusport.ee
Selline peaks väljanägema disck-golfi mäng Allikas: Internet
Õru alevikus Õru puhkealal avatakse 30. oktoobril kell 10 Disc-golfi rada.
Disc-golfi mängitakse spetsiaalsete lendavate taldrikutega. Mängu eesmärgiks on saada ketas korvi, kasutades võimalikult vähe viskeid. Igale korvile lähenemist alustatakse eraldi kohast, mida nimetatakse tiialaks. Näiteks korvile number kaks lähenemist alustatakse tiilt number kaks, korvile number kolm alustatakse tiilt number kolm jne.
Visata võib ükskõik kuidas mängijale meeldib, peaasi et see liigub korvi suunas. Ka ketta veeretamine on lubatud. Mängijad peavad jälgima, et viske sooritamine ei tekitaks kellelegi vigastusi. Mängijad peavad vastastikku jälgima viskeid, et vajadusel tuvastada lend-taldriku asukohta.
Allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Hunt
Ajaleht “Valgamaalane” toimeuse poole pöördus lastearst Aasa Põder murega, et töömees, kes Tagulas naise kodu juures asuvale põllule kündma läks, märkas sealsamas julget hundiperet. Naine rääkis, et on küll näinud maja läheduses metskitsi ja põtru, aga kiskjaid mitte kordagi.
Põder arvab hundipere kodu juures olemise võimalikuks põhjuseks 1. oktoobril alanud ajujahi, mis loomad tavapärasest keskkonnast välja hirmutas.
Pühapäeval toimus Kanama külas üritus nimega Pärlikoda ehk õpituba suurematele ja väiksematel huvilistel, et teha tutvust polümeersaviga. Külla olime kutsunud Terje Ennomäe, kes on kuulus oma kaunite polümeersavist ehete, eriti aga ehtesarja “Ehe rahvuslik” poolest.
Enamikele töötoas osalejtaele oli see esimene kokkupuude sellise saviga. Siit ka põnevusmoment – seda plastiliini moodi savimassi pastamasinast läbi lastes ei saanud vist eriti keegi aru, kuidas selles massist need pärlid tulema hakkavad?! Aga tulid, rullides ja voolides said savitükkidest kaunid ja värvilised helmed. Hetki pärlikojaliste toimetamisest. Foto: Helen Wait
Edasi läks aina põnevamaks, sest siis hakkasid juba tekkima ideed, mida on võimalik sellest savist meisterdada- kes soovis sõrmust, kes kõrvarõngaid, kes piirdus helmestega kaelakee jaoks. Veel veidi rullimist ja voolimist ning siis läksid helmed ahju. Pooltunnike ootamist ning juba saabusid ahjust pannid valmis helmestega.
Põnevusega otsiti ahjuplaatidelt neid oma tehtud helmeid ja paluti Terjelt abi, et saaks need helmed nüüd ka juba päris eheteks kokku panna. Terje aitas lahkelt ja kõik said just sellised ehtekompletid, nagu igatsesid. Ehteid ja ehtekomplekte sai palju, kõik väga omanäolised ja kaunid.
Täname Terje Ennomäed, kes veetis oma pühapäeva meid ôpetades, Saku valda, kes meie tegemisi toetas ning muidugi tublisid helmemeistreid Kanama külast!
Eesti edukamaid meessuusatajaid Jaak Mae kohtub neljapäeval Aegviidu Põhikoolis kooliõpilaste ja vallarahvaga.
Jaak Mae õppis Aegviidu Põhikoolis aastatel 1982-1985, põhjuseks suusataja isa soov panna poiss sporti tegema. Aegviidu kooli kehalise kasvatuse õpetajaks oli toona legendaarne Tiiu Teiste. Aegviidu koolis tegelesid peaaegu kõik spordiga. Tiiu Teiste oli A ja O, kes noori võimlasse või suusaradadele suunas. Hommikul olid tunnid, õhtupoole trenn Puki mägedes. Suusatamise kõrval ka kergejõustik.
Väikest Jaaku meenutavad Aegviidu õpetajad vaikse ja tagasihoidliku poisina. Vempudest ta toona suurt ei hoolinud, treenis sihikindlalt ja õppis hästi. Tunnistustel puha neljad-viied. Kogu vaba aja võtsid treeningud. Olümpiamängudest Jaak Mae toona ei unistanud, küll aga tema õpetaja Tiiu Teiste. “Kui Jaak saaks või jõuaks olümpiale, siis oleks hea,” ütles ta kolleegidele. Kahjuks ei näinud teeneka Tiiu Teiste silmad enam õpilase olümpiadebüüti ega medalit, sest surm viis ta endaga.
Kohtumine Jaak Maega leiab aset neljapäeval, 14. oktoobril kell 12 Aegviidu Põhikooli aulas. Kõik huvilised on oodatud!
Eestielu.ee on omavalitsuslehtede ja online-teadete portaal, mis kajastab enam kui poolesaja omavalitsuse ajalehti.
Seni sai omavalitsuslehti veebist vaid konkreetse omavalitsuse kodulehel pdf-formadis lugeda. Nüüd on erinevate paikade materjal leitav ühest kohast. Portaalis olevaid uudiseid ja artikleid saab otsida märksõna, rubriigi ning omavalitsuse järgi.
“Üldistades võib öelda, et tegu on valla- ja linnalehtede online-versiooniga, mille kaudu saab kiirelt ja mugavalt infot oma kodukoha, naaberomavalitsuse ja teiste südamelähedaste paikade kohta,” selgitas portaali haldava Saarmann Meedia OÜ juhatuse esimees Tanel Saarmann.
Setomaa Valdade Liit ühes Võru Instituudiga tegi juba selle aasta juunis Eesti Statistikaametile ettepaneku lisada 2011. aasta rahvaloenduse küsimustikku küsimused ka kohaliku keele ja etnilise kuuluvuse kohta. Statistikaamet ei ole otsust veel langetanud.
Praegu on üksnes hinnangulislet teada, kui palju elab Eestis erinevaid etniliste gruppide esindajaid. Arvatakse, et setosid on 10 000 ja võrokesi 50 000. Kui palju on aga mulke või kihnlasi või kui palju tegelikult setosid ja võrukesi, seda ei olegi täpselt teada.
Eesti Staistikaameti rahva- ja eluruumide leonduse projektijuht Diana Beltadze kinnitas, et täna on Statistikaamet valmis sisse viima kohaliku keele küsimuse, kuna neil on nagunii mitmeid küsimusi, mis täpsustavad emakeelt ja võrukeele oskust. Etnilise kuuluvuse küsimuse osas jääb ta aga kahtlevale seisukohale, kuna antud küsimuse küsimine võib olla vastuolus Eesti Vabariigi seadustega.
Riikliku statistika seaduse paragraaf 22 lõige 1 punkt 3 ütleb, et loendusel tuleb küsida järgmisi kategoorjaid: „rahvus, emakeel, võõrkeelte oskus, religioon, sünnitatud laste arv ning naise vanus esimese lapse sündimisel – demograafilised andmed“. Kuna antud seaduses pole sõnagi mainitud etnilisest kuuluvusest, ei ole Beltadze sõnul teada, kas sellise küsimuse küsimine on seaduslik.
Beltadze ütles, et hetkel teevad nende juristid tööd, et välja selgitada antud küsimuse õiguslik olemus. “Kui seadus lubab, siis meie anname endast parima ja me tekitame sellise küsimuse küsimise võimaluse,” ütles Beltadze, “aga kui seadus ei võimalda, siis me ei saa hakata seadust rikkuma.”
Millise otsuse Eesti Statistikaamet antud küsimuses langetab, selgub lähitulevikus. Täna on nii regionaalminister Siim Valmar Kiisler kui ka kultuuriminister Laine Jänes seisukohal, et antud küsimuse küsimine on väga oluline. “Selline info oleks vajalik ka Kultuuriministeeriumile ajal, mil valmistatakse taas ette kultuuripärandi programmide eelseisvaid perioode,” ütles Jänes
Pikem lugu samal teemal ilmub ajalehes Setomaa juba järgmisel esmaspäeval.
Neljapäeval, 14. oktoobril kell 18.00 toimub Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse traditsiooniline jututarõ, kus seekord kaks põnevat külalist – kunstnik ja filosoof.
Jututuppa astuvad teadusfilosoof ja raamatu “Vaba pattulangemise seadus” autor Enn Kasak ning kunstnik NAVITROLL’A. Mõlemad mehed on Kagu-Eesti juurtega.
Kuulama on kutsutud kõik huvilised. Keskus asub Lossi 38 (vana anatoomikum). Lisainfo: Helena Kesonen, tel 7375422 või helenake@ut.ee.
Eile anti Väätsa põhikoolis näitleja Katariina Laugule üle Helmi Tohvelmani nimeline auhind tunnuslausega „Sitke ja kirglik nii hinges kui kehas“.
Helmi Tohvelmani mälestuspäeval andis tantsupedagoogi kodukohas auhinna üle Tohvelmani preemia žürii liige Laine Mägi, kes oli 2000. aastal auhinna esimene laureaat.
Auhind määratakse igal aastal kas loominguliselt silmapaistvale näitlejale, kelle plastiline või psühhofüüsiline liikumine väärib tunnustust, või liikumisjuhile, kelle liikumisseade ühele või mitmele sõnalavastusele on esiletõstmist väärt. Auhind loodi teatrikriitik Margot Visnapi ettepanekul 2000. aastal ning auhinda rahastab Eesti Kultuurkapitali Näitekunsti sihtkapital. Žüriisse kuuluvad lisaks Laine Mägile veel Margot Visnap, Rein Oja, Indrek Sammul ja Aleksander Eelmaa.
E STuudio tütarlastekoor osales 6.-10. oktoobrini Rimini rahvusvahelisel koorikonkursil, kus osales kokku 38 segakoori, nais- ja meeskoori ning noortekoori üle maailma.
E STuudio tütarlastekoor võitis laste- ja noortekooride kategoorias esikoha ning teise koha folgikategoorias, kus võisteldi kõrvuti 12ne täiskasvanute kooriga.
Lõpptulemusena osales E STuudio koor konkursi kuue parema koori hulgas Grand Prix voorus. Kulddiplomid konkursi mõlemas kategoorias viisid koori ülemaailmsesse kooride tulemustabelisse.
E STuudio tütarlastekoor esitas konkursil Veljo Tormise, Arvo Pärdi, Ester Mägi, Karin Rehnqvisti ja Egil Hovlandi koorimuusikat. Koori dirigeeris Külli Lokko, kontsertmeister oli Kersti Juurma.
Ulatuslik tee-ehitus Jõgeva viaduktil lõpeb 7. novembril, mil viadukt taas liikluseks avatakse.
Selleks ajaks on põhilised tööd tehtud. Need tööd, mis jäävad järgmiseks aastaks, liikluse sulgemist kaasa ei too, lubas Lõuna Regionaalse Maanteeameti planeeringute osakonna peaspetsialist Tiit Korn ja lisas, et kindlasti ei võeta sellel aastal ette teekatte märgistamist. Külma ilmaga tehtud markeering ei jää püsima.
Ajal, mil viadukt on liikluseks suletud, toimub ümbersõit Jõgeva aleviku kaudu. Nelja kilomeetri pikkuse ümbersõidu seisukorra eest vastutab AS Vooremaa Teed. Lõuna Regionaalne Maanteeamet vabandab ebamugavuste pärast, mida ümbersõit liiklejatele põhjustab.
Kunstidoktor ja ehtekunstnik Kärt Summatavet kõneleb, kuidas ta on leidnud Setomaalt oma hingemaastikud, seto ema ja kunstnikele vajaliku sügavuti mõistmise sellest, kes me oleme ja mis on inimeseks olemise väärikus ja väärtus.
Anne, Kärt ja belgia lambakoer Ossu. Foto: erakoguMis Teid Setomaaga seob?
Mind seob Setomaaga juba aastatepikkune koostöö kohalike inimestega. Kõigepealt leidsin kümme aastat tagasi endale ja oma kunstiüliõpilastele suurepärase etnograafiapraktika „kodu“ Seto Talumuuseumis. Kõige suurema elamuse said tudengid Seto Talumuuseumis elades, kohalike elanike, muuseumitöötajate ja leelokooride naistega suheldes. Seto inimeste külalislahkus, väärikus ja sügav austus oma pärimuse vastu inspireerib ju kunstnikku ning jätab väga sügava jälje nii tema hinge kui ka loomingusse.
Eesti Kunstiakadeemia on muuseumiga koostöös mitmeid käsitöö tootearenduse rahvusvaheliselt edukaid projekte läbi viinud. Näiteks Seto Leelopäeval esitlesime Kadri Paloveeri disainitud vastsündinud imiku kott-kiike “Pajatus”, mille idee sündis tänu muuseumi töötajate, Kuldatsäuka ja Kirävüü naiste intevjuudele.
Leelopäeval esitlesime ka moeosakonna juhataja Vilve Undiga üheskoos loodud uut kollektsiooni “White wedding (Valge pulm)”, millele leidsime inspiratsiooni just Seto Talumuuseumis toimunud uurimisreiside ajal. Isiklikult seob mind Setomaaga aga see, et siin leidsin endale seto ema. Loe edasi: Kui kaotame vanad muinaslood, loome tühjust
Rakvere linn pälvis Lääne-Virumaa 2010. aasta turismisõbralikuma omavalitsuse tiitli tänu turundusplaanile, mis koostati Rakvere turismiinfokeskuse tegevuse ja funktsioonide väljatöötamiseks ning turunduse suunamiseks. See kajastab eelkõige uue turismi katusorganisatsiooni – Rakvere Turismiarenduskeskuse(TAK) – loomise tegevusplaani. TAKi põhiülesanne on tegeleda piirkonna turismi arendamise ja mainekujundusega, mitte pelgalt turismiinfo kogumise ja vahendamisega.
Otsisin hiljuti internetilistide kaudu Võrumaal või Põlvamaal üksi jäänud talu, mis vajab hoidjat. Sain kaheksa pakkumist üle Eesti inimestelt, kes olid huvitatud, et keegi nende maakodul elu sees hoiaks. Kuna ise igale poole ei jõua, kuulutasin, et inimesed, kes samuti soovivad maal elada, küsiksid infot vabade talude kohta. Huvilisi oli rohkem kui pakkumisi ja veel mitu inimest tundsid huvi, kas teistes piirkondades on midagi pakutud. Omale leidsin sobiva koha hoopis sõprade kaudu.
Paar aastat tagasi otsisin samamoodi talu, kus vajataks abilist-taluõpilast ja mind kutsuti nelja tallu, millest kahes veetsin kokku kuus kuud. Õppisin looma- ja aiapidamist, ilma elektrita elamist ja nautisin maaõhku. Tulevikus oma talu rajamiseks oli see hindamatu kogemus. Kõige tähtsam asi, mis ma seal õppisin, on, et alati leiab lahenduse, kui on tahtmist teha ja veidi loomingulist lähenemist. Maaelu teeb inimese leidlikuks. Muidugi teadsin seda varem ka aga nüüd on lisaks teadmisele ka kogemus. Sain kinnitust kitsepidamise soovile ja õppisin ennast paremini tundma.
Eestis on palju inimesi, kel ei ole kusagil oma porgandit kasvatada, lastele onni ehitada ega hommikutee kõrval maja taga sookurgi jälgida, kuigi väga tahaksid. Linnas kohtab aina sagedamini noori, kes soovivad elada maal, ise loodussõbralikult teha ja ehitada ja toitu mahedalt kasvatada, kuid maa ostmiseks ei ole raha ja pangalaenu ei soovita kaela võtta. On nii neid, kes soovivad elada üksikus talus kui ka neid, kes soovivad kolida mitme perega korraga ja rajada terve maheda eluviisiga küla. Samuti leidub linnas peresid, kes soovivad küll jätkuvalt linnas elada, kuid suved maal veeta ja ehk kellelegi talutöödes abiks olla. Päris paljudel linnaperedel ei ole enam maa-vanavanemaid, kelle juures lapsed käia saaksid. Loe edasi: Üksi jäänud talud ja maata inimesed
Põlva külje all Rosmal waldorflasteaias Täheke alustas täna tööd Lasteaia Vanemate Kool, mis kutsub osalema kõiki vanemaid ja teisi huvilisi.
Lasteaia Vanemate Kool keskendub eelkooliealiste laste arengule, kuna küsimusi just selle kohta esitatakse vanemate poolt järjest rohkem. Rosma lasteaias toimuvatel õhtutel tutvustatakse lapse arengu seaduspärasusi, waldorflasteaia tööpõhimõtteid ja tehakse ühiselt praktiliselt tegevusi. Kool on avatud kõigile lapsevanematele ja kasvatajatele, kellel on küsimusi lapse kasvamise toetamise ja waldorfpedagoogika kohta.
Rosma waldorflasteaed Täheke. Foto: Erkki Peetsalu
Lasteaia Vanemate Kooli teemad sel aastal on:
• sünnipäevade tähistamine, mesilasvahaga voolimine, väikelapse areng, kohanemine lasteaiaga
• 6-aastased lapsed lasteaias, maalimine, mängu areng ja tähtsus
• muinasjuttude vajalikkus lastele, küünalde meisterdamine, aastapühade tähistamine lasteaias.
Lektoriteks on staažikad lasteaiaõpetajad Laivi Raamat-Boeke ja Heli Kudu. Töö toimub 12. okt, 26. okt ja 23. nov 2010 Rosmal lasteaias Täheke kell 18.00–20.00.
Konkreetse päeva infot vaata jooksvalt: www.rosma.edu.ee. Küsimustega võib pöörduda Heli Kudu poole: 5224639.
Lasteaia Vanemate Kooli toetab Põlvamaa Europe Direct infopunkt, osavõtjate annetused haridusseltsi tegevuse korraldamiseks on teretulnud.
Kolmapäeval, 13. oktoobril algusega kell 14 annab keskkonnaminister Jaanus Tamkivi Keskkonnaministeeriumis üle auhinnad keskkonnamüra uurimistööde konkursil häid tulemusi saavutanud õppuritele. Ühtlasi tutvustatakse vastvalminud keskkonnamüra käsiraamatut.
Täna, 12. oktoobril avas keskkonnaminister Jaanus Tamkivi Kiviõlis ja Kohtla-Järvel tööstusjäätmete ning poolkoksi prügilate sulgemise projektid. Prügilate sulgemine läheb maksma ligi 552 miljonit krooni ning töid rahastab sajaprotsendiliselt Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond.
Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi allkirjastas määruse, millega täiendavalt võeti kaitse kaheksa uut metsiste püsielupaika eesmärgiga parandada selle range looduskaitse alla kuuluva liigi elutingimusi.
Kolmapäeval, 13. oktoobril algusega kell 18 kutsub Roheline Akadeemia kõiki huvilisi leivaküpsetuse töötuppa, mis toimub Erakond Eestimaa Rohelised (EER) Tartu kontoris (Kompanii 6).
Leivaküpsetuse töötuba juhendab Janne Ving. Kõigepealt annab ta ülevaate leiva küpsetamisest, siis järgneb taigna segamine ja leiva küpsetamine. Kodus kasutamiseks mõeldud jahu- ja helbeveskeid tutvustab Valdo Ranne.
„Praktiline oskus ise kodus leiba teha on praegusel ajal, mil jutuks on leiva hinna tõus, väga kasulik,” märkis töötoa juhendaja Janne Ving. „Kaubandusvõrgust ja otse mahetalunikelt on võimalik osta mahedat rukkijahu. Mahedalt tootes on keskkond puhas ja inimesed tervemad, sest sel juhul ei ole vilja tootmisel kasutatud umbrohu- ega putukamürke. Ise leiba tehes saab sellele lisada just selliseid komponente, mis endale ja perele maitseb – näiteks seemneid ja erinevaid jahusid,” selgitas Ving.
Valdo Ranne sõnul on värskelt jahvatatud jahus paremini säilinud viljaterade omadused, sest teraviljast toiduained, nagu jahud, tangud, helbed jm ei säili kaua. „Mida peenem on jahvatus, seda kiiremini toiduaine vananeb. Väike elektriline veski kodus võimaldab jahvatada jahu või helbeid vahetult enne toiduvalmistamist,” ütles Ranne.
Peale leiva küpsemist saab seda maitsta ning võimalusel saab juuretist ja tainast ka järgmiseks päevaks koju kaasa. Leivaküpsetuse töötuba salvestatakse ja salvestus tehakse kõigile huvilistele kättesaadavaks EER Tartu piirkonna kodulehel.
Koolitus on osalejatele tasuta, kuid parema korralduse huvides palutakse huvilistel end eelnevalt registreerida aadressil tartu@erakond.ee
Ruth Tammeorg
Tel 55 603 080
MTÜ Setomaa Turism korraldab värvilise sügistuuri Setomaal, et vaadata, mida põnevat on viimasel hooajal ära tehtud ja kuulata, millised on turismitegijate plaanid talveks ning järgmiseks hooajaks. Kõik huvilised on teretulnud kampa lööma! Reis toimub kolmapäeval, 20. oktoobril.
Päeva plaan:
Kogunemine ja bussile minek on mitmes kohas:
9.00 Setomaa Turismitalu parkla Meremäel
9.15 Seto Ateljee galerii parkla Obinitsas
9.30 Orava bussipeatus
9.45 Värska vallamaja parklast toimub väljasõit tuurile
10.00 peatus Laossinas, sealsed turismiasjaliste plaanid.
10.30 peatus Mikitamäel, RMK tegemistest ja plaanidest Setomaal.
11.30 uudised Värska sanatooriumist ja veekeskusest, kohvipaus.
12.30 Ehe Setomaa 2010 auhinnaga pärjatud Saatse seto muuseumi tegemised ja plaanid. Sekka mõtteid Vana Jüri seebikojast.
13.30 lõunasöök Seto tsäimajas, tegemised ja plaanid Värska Seto talumuuseumis.
15.00 tutvumine vastvalminud Piusa külastuskeskusega.
15.45 Seto ateljee galerii Halas Kunn tegemised ja plaanid.
16.15 tutvumine renoveeritud Seto seltsimajaga, kohvipaus.
17.00 Piusa ürgoru puhkemaja tegemised.
18.00 Setomaa turismitalo mängunulk ja muud tegemised, päeva lõpetamine.
19.15 tagasi Värskasse.
Tuuri maksumus on Setomaa Turismi liikmetele 150 krooni ja mitteliikmetele 200 krooni.
Hind sisaldab koha bussis, kohvipausid ja lõuna.
Maksta saab nii sularahas kui ka arvega.
Registreerimise tähtaeg on neljapäev, 14. oktoober.
Registreerinutel, kes ilma mõjuva põhjuseta tulemata jätavad ja sellest eelnevalt teada ei anna, tuleb maksta ikka 100 krooni. Selle kohta koostame arve pärast reisi. Viimane etteteatamise aeg mittetulemise korral on esmaspäev, 18. oktoober.
Registreerimiseks saatke kiri e-posti aadressile turism@setomaa.ee või helistage Setomaa infopunkti tel 796 4782, 512 5075.
2011. aasta 28.-31. juulil peetava XIX Viljandi pärimusmuusika festivali teema on “Rütm ja pulss”, mille kaudu loodavad korraldajad esinejaid ning publikut omavahel senisest veelgi tugevamalt siduda.
Festivali programmipealik Tarmo Noormaa märkis, et peo fookuses on rütmilisus. “Pole oluline, kuidas rütmid tekivad, kas meloodiapilli, laulu, tantsu või trummiga. Tähtis on rütmid pillidel üles leida ning nendega kuulajaid ja tantsijaid inspireerida. Eesti pärimusmuusika on olnud enamjaolt meloodiakeskne, rütmipillid pole siinmail olnud kuigivõrd levinud. Seda tähelepanuväärsem on olnud eestlaste oskus luua rütmimustreid laulu ja meloodiapillide abil. See on hoidmist ja arendamist väärt,” selgitas ta.
Foto: www.folk.eeLisaks on Noormaa sõnul festivali korraldajad otsustanud tähelepanu pöörata Eestis viimasel ajal jõudsalt populaarsust kogunud võõramaise päritoluga rütmipillidele, nagu näiteks djembe, cajon ja darbuka. “Vaatame, kas nendega saab mängida ka meie oma labajalga, kargust, polkat ja valssi nii, et meloodiapillidele omane “vajutus” säiliks.”
Festivali pealik Ando Kiviberg selgitas, et uut teemat valides otsustas festivali korraldusmeeskond püsida samal teel, mida peeti silmas läinud suvel. Kui eelmisel korral ärgitati publikut pärimuslike tantsusammudega sinasõprust sobitama ning pillimehega dialoogi otsides tantsupõrandal improviseerima, siis järgmisena tähtsustatakse tantsuks mängimise ning laulmise oskust ehk pärimusmuusika loomulikku olemust.
Kivibergi sõnul on pärimusmuusika rahvusliku muusikalise emakeelena elujõuline siis, kui see elab ja areneb oma loomulikus keskkonnas ehk vahetult inimeste sees ja ümber. “On loomulik, et ansambli muusikud jagavad ühtset pulsitunnetust, sest selleta pole nauditav koosmäng võimalik. Et kõigil oleks peoplatsil hea olla, on tähtis jõuda ka muusiku ja tantsija vahelise pulsitunnetuseni. ”
Alates 12. oktoobrist on festivali esinejate leidmiseks avatud demovoor ning tunnuskujunduse konkurss, mille kohta saab infot festivali kodulehelt. Soodushinnaga festivali passid tulevad müügile detsembri algul.
XIX pärimusmuusika festivali põhiprogrammis saab sarnaselt varasemale olema ligi 70 kontserti, millele lisanduvad ülesastumised tantsupõrandal, Rohelisel vabalaval ja tänavanurkadel. Külalised on oodatud ka õpitubadesse, näitustele ning PÖFFi seanssidele.
Allikas: Eesti Pärimusmuusika Keskus, www.folk.ee/festival
Ingrid Vooglaid, 
