Oma 93aastase omaniku surma tõttu otsivad 13 õnnetut kiisut omale uut kodu. Tegu ei ole metsikute kassidega, vana taat hoolitses nende kui oma laste eest.
Kõik on väga ilusa välimusega kiisud, osadel on kindlasti ka tõukasside verd sees (nt siiami). Aidake leida neile uus ja soe kodu, enne külma talve. Nad oleksid selle üle väga tänulikud!
Nurrujad asuvad Hiiumaal Kõpus. Helista telefonil 5667 8060.
Eilsel Võru linnavolikogu istungil muudeti linna 2010. aasta eelarvet ja võeti vastu lisaeelarve suuruses 1 828 983 krooni, teatas Võru linnavalitsuse avalike suhete spetsialist Marianne Mett.
862 000 krooni lisaeelarvest moodustab riigieelarvest eraldatud toimetulekutoetus ning 681 000 krooni loodusainete, matemaatika ja tehnoloogia ainevaldkondade füüsilise õpikeskkonna parandamise toetus. Lisaeelarvega tehti ümberpaigutused Võru linna põhikooli õpilaste tasuta koolitoidu kindlustamiseks teisel poolaastal.
Linnavalitsuse rahandusosakonna juhataja Kerstin Tammjärv andis volikogu istungil ülevaate Võru linna 2010. aasta eelarve täitmisest seisuga 30. september 2010. Proportsionaalne eelarve täitumine on 75 protsenti, tulude eelarve on täidetud 72,7 protsenti ning kulude eelarve 69,9 protsenti.
Ülekulu on tekkinud tänavavalgustuse eelarves, kuna Võru linnas on valgustatud tänavate arv suurenenud.
Lisaeelarve vastuvõtmisega kujunes Võru linna eelarve mahuks 224,5 miljonit krooni.
Aastaringi kuldseimal ajal on oma tähtpäev – kolletamispäev. See on nagu sügise kroon ehk hari. Lehekuld valgustab hämarduvaid lörtsiseid päevi ja soojendab südameid.
Rahvapärimuses pole kolletamispäeva kohta suurt rohkem teada, kui nimetus ütleb. Paistus on kõneldud: Puu kolletave sis kõllatses. Kui kaselehe häste kõllatse, saab tõine aasta häid kõllatsit kesvi, kui pihlapuu punatse, saab tulekahju ja tuleb pailu marju.
Võimalik, et lähedal asuv kasupäev (29.09.) on päeva algse tähenduse ja tavad aja jooksul endale korjanud. Igatahes maarahvas on pidanud ajaloolise ajani kolletamispäeva nime meeles.
Uurijad on arvanud, et kolletamispäev koos korjusepäeva (14.01.), künnipäeva (14.04) ja karusepäevaga (13.07.) kuuluvad muistsesse aastat neljaks jagavasse ajaarvamisse. Soomlastel on 14. oktoober ensimmäinen talvipäivä – esimene talvepäev. Talvepäeva(de) ja –öö(de) tähistamine 13. – 15. oktoobril on tuntud ka Skandinaavia vanas kalendris.
Maavalla sirvikalendris on kolletamispäev ainus porikuine tähtpäev ja seda tähistab raagus puu kujutis. Sama märki võib näha Soome muistsetes puukalendrites talvepäeva juures. Maarahva ajaarvamises on terve porikuu eriliselt hingestatud ja tähenduslik. Sügise algusest saadik kestab hingedeaeg.
Rahvakalendri uue tähenduslikkuse ja otstarbe üle on omajagu arutatud. Märkamises peitub üks võti, mis avab ukse mõistmisele. Märgates loona muutumist ja mõtestades seda esivanemate tähtpäevade kaudu, märkame me seda, mis muudab meid. Märkame enese muutumist aastasõõris. Märkamise kaudu mõistame paremini ennast ja oma kohta maailmas. Nii on põline kolletamispäev üks tähenduslikke pidepunkte, mis seob meid tugevamalt loona, esivanemate ja iseendaga. Tasub vaid märgata.
Allikas: Maavalla Koda
Harjumaa ja Tallinna kodanikeühenduste aktiivsed inimesed ja omavalitsuste esindajad on oodatud osalema 9. novembril kell 9.30-18 kodanikeühenduste konverentsil Tallinna hotellis Radisson BLU.
Konverentsil räägitakse ühenduste jaoks aktuaalsetel teemadel:
• Tugivõrgustikud Harjumaa ja Tallinna MTÜdele
• Avalike teenuste delegeerimine
• Ettevõtlus mittetulundusühingus
• Koostöö omavalitsuste ja MTÜde vahel
On ettekandeid, on arutelu, on minitöötubasid, on hea võimalus omavahel kogemusi jagada ja suhteid luua, on kohvipause ja liigutamist. Oodatud on ühenduste endi väljapanekud ja infomaterjalid, sest saalis sees toimub samal ajal väike kodanikeühenduste mess.
Konverentsi veab Tanel Talve. Kohvipause aitab katta osalustasu, mida küsime vaid 100 krooni.
Vaata täpsemat päevakava ja registreeri end hiljemalt 2. novembriks: http://www.heak.ee/index.php?id=152
Lisainfo: kaido@heak.ee või tel 656 6641.
Homme, 15. oktoobril kell 16-21 tähistatakse Haapsalu raudteejaamas Haapsalu raudtee 105. aastapäeva programmiga “Lugupeetud reisijad, rong väljub…”
Kell 16 algab raudteejaamas Haapsalu volikogu avalik istung, kus toimub Haapsalu linna arengukava aastateks 2010-2015 kinnitamine ja esimene lugemine ning Haapsalu rongiliikluse taastamise töögrupi moodustamine.
Pärast volikogu istungit algab raudteeseminar, kus kõneldakse järgmistel teemadel:
Õhtul on pidu koos ansambliga Vennaskond. Pakutakse tasuta teed ja pirukaid, avatud on jaamapuhvet. Raudteemuuseum on avatud kella 21ni, sooduspilet 5 krooni.
Lisainfo: Andreas Rahuvarm, tel 5650 4692.
Homme, 15. oktoobril kell 13 avatakse Värska kordonis Väike-Rõsna külas helikopterite maandumisplats. 
Lindi lõikavad läbi siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Erkki Koort, politsei- ja piirivalveameti peadirektori asetäitja piirivalvekolonelleitnant Tõnu Hunt, Ameerika Ühendriikide Euroopa Väekoondise inseneridekorpuse juht kolonel John Kem ning Ameerika Ühendriikide suursaatkonna kaitseatašee Eestis kolonelleitnant Robert Williams.
Projekt saab teoks tänu Ameerika Ühendriikide Euroopa Väejuhatuse toetusele, mille eesmärk on parandada kopterite maandumis-ja tankimisvõimalusi. Selleks eraldab Ameerika Ühendriikide Euroopa Väejuhatuse kokku ligi 8,4 miljonit krooni, millest toetatakse ehitustegevust kahes Eesti piirivalvekordonis. Sellest 2,5 miljonit läheb Värska ja 5,9 miljonit krooni Narva piirivalvekordoni maandumisplatside rajamiseks.
Liina Pissarev, politsei- ja piirivalveameti Lõuna prefektuuri pressiesindaja
Läinud reedel Paides toimunud maarahva kongressil esines nii Soome Kymenlaakso maakonna Eesti esinduse juht Pekka Linnainen kui ka Leedu Rahvapartei esimees Kazimiera Prunskiené.
Linnainen lausus, et maalt lähevad esimestena need, kellel see on võimalik ja kes arvavad, et mujal on parem.
“Jäävad need, kes ei suuda kolida,” lisas ta.
Mineku põhjustena nimetas Linnainen töö, hariduse ja oluliste teenuste puudumise. Viimased on elu muutudes samuti oluliselt muutunud. Tänapäeval otsivad inimesed linliku iseloomuga teenuseid. Linnainen küsis, et kas väike omavalitsus ikka suudab kõiki kohustusi täita ja vastas, et Soome kagunurgas paikneva Kymenlaakso maakonna omavalitsused moodustasid maakonna liidu, kus elab üle 180 000 inimese. Maakonna liidu moodustamisel peetakse silmas, et selles on omavalitsus, mis jääb n-ö töölkäimise
kohaks. Kymenlaaksos on selleks Kuovola.
Euroopa rahasid jaotavad Soomes maakonnad, mitte pealinna asutused.
“Soomes tegeleb kohalike omavalitsuste ja regionaalarengu küsimustega rahandusministeerium. See, et regionaalarenguga tegeleb siseministeerium, on Nõukogude aja pärand, ” rääkis Linnainen.
Leedu endine pea- ja põlluminister, praegu nende rahvapartei esimees Kazimiera Prunskiené ütles, et küla on suur rahvuslik rikkus, sest sealt tulevad meie lauale põllumajandussaadused.
“Ka meil suletakse maal koole ja arstipunkte. Põllumajanduses töötab meil seitse protsenti
elanikest. Talude keskmine suurus on 15 hektarit, kuid on ka neid, kelle käes on üle 20 000 hektari maad,” kõneles Prunskiené.
Ta imestas, et Eesti kulutab vaid viis protsenti kütuseaktsiisist kohalike teede korrashoiuks. Leedu kulutab kohalikele teedele 25 protsenti aktsiisist.
Mari-Anne Leht
Maalehe ilmatargad lubavad, et sel talvel kulub puid vähem kui eelmisel ja jõulud tulevad valged.
“Talv võib tulla küll külm, aga et saja või tuhande aasta külmim, seda ei riski väita ka kõige hullem sünoptik!” rahustas klimatoloog Ain Kallis Maalehe lugejaid nädal tagasi.
Aga džinn oli pudelist välja lastud. Kui nüüd sel nädalal ilma kõledaks keeras ja siin-seal lundki sadas, tekkis kohe hirm: äkki murrabki nii vara juba tali sisse.
“No ei tule seekord väga külma talve!” hüüatab Maalehe kõige läänepoolsem ilmatark Margus Saaremaalt.
“Selline tavaline talv, isegi pehmevõitu, aga rohkelt võib tulla sademeid, just lumena,” selgitab ta ja hakkab talvekuid ühekaupa lahkama.
Novembri esimene pool on soe. Külmaks läheb kuu keskel, tuiskab. Ka detsember on lumine, mitte väga külm. Tulema peaks valged jõulud. Jaanuaris aga võib pöörata sulale ja siis võib ka paar tormist tsüklonit meist üle käia. “Pihlakaid on rohkesti ja viimasel ajal tähendab see tormiseid ilmu just talvisemal ajal.”
Täna tähistavad Eesti Evangeelne Allianss, Eesti Piibliselts ja Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikud üheskoos hõimurahvaste palvepäeva, tuues Taevaisale tänu tema suurte tegude eest kõikide hõimurahvaste emakeele ja identiteedi säilimisel.
Apostlidki alustasid oma kirju Piibliraamatus Jumala vägevate tegude ülistamisega. Kirjad lõpevad aga soovide ja manitsustega. Apostel Paulus paneb galaatlastele südamele: “Ärgem tüdigem head tehes… Niisiis, kui meil on veel aega, tehkem head kõikidele, eriti aga usukaaslastele!“ (Gl 6:10).
See meeldetuletus on oluline ka meie ajal. Inimesel, kes oskab Taevaisa tänada ja ülistada, on kõik eeldused ja võimed teha head. Eestlastena oleme paljude aastate jooksul kogenud armastust ja headust ning abi oma sõpradelt kõikjal maailmas, tundes ära Kristuse kohaloleku meie vendade tegudes. Kristlastena saame omakorda ulatada edasi meile osaks saanud Kristuse armastust, jagades Evangeeliumi ehk Kristuse rõõmusõnumit ning aidates sellega kaasa Jumala Sõna kättesaadavaks tegemisele hõimurahvastele.
Me saame palve, ülistuse ja heade tegudega üksteist teenida. Olgu meil siis teenijameel ka oma hõimurahvaste ning nende seas tehtava Jumalariigi töö suhtes!
Oodates ja paludes Taevaisa õnnistust, oleme kutsutud tegema head, üksteist julgustama ja Issandat õnnistuse eest tänama.
Palvetagem:
Kõigeväeline ja armuline Jumal, õpeta meid üksteist teenima üle oma kogukonna ja rahva piiride! Juhata meid soomeugrilastena üksteiseni nii vastastikuses õppimises kui toetamises.
Õnnista Pühakirja tõlkimist ja Sõna kuulutamist meie hõimurahvaste seas ning kutsu nende hulgast ustavaid teenijaid Oma riigi tööle! Aita meil alal hoida kultuuri ja identiteeti, mille Sa meile oled kinkinud ja mida Sa oled siiani kaitsnud.
Õnnista seda alalhoidmist nii, et see võiks luua meie keskel uut, mida Sa oled meile tõotanud Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi! Aamen.
Piiskop Einar Soone, Eesti Kirikute Nõukogu president
Mihkel Kukk, Eesti Evangeelse Alliansi president
Tiit Salumäe, Eesti Piibliseltsi esimees
Tänasest algab Eesti mahukaim annetuskampaania Toidupanga tegevuse toetuseks. Kampaania raames annetatud müntide toel tahetakse Toidupanga regulaarse toiduabi süsteemi laiendada kiirelt Tallinnast ja Tartust ka teistesse Eesti piirkondadesse.
Ligi 100 000 inimest, sealhulgas rohkem kui 20 000 last siinsamas Eestis, peavad praegu mõtlema sellele, kust nad saaksid oma igapäevast toitu. Toidupank pakub sellele murele lahendust – võtab igal nädalal vastu kauplustelt, hulgiladudelt, tootmisettevõtetelt ning teistelt annetajatelt toiduained, mis on jäänud üle ning suunab need koostöös sotsiaalosakondade ja kohalike MTÜ-dega puudust kannatavate inimeste lauale.
„Ühelt poolt väheneb raiskamine ning teiselt poolt saavad regulaarset ja otsest toiduabi vaesuses elavad pered,“ avab Toidupanga nõukogu esimees Erki Tamm kogu ettevõtmise põhimõtteid. „Ja seda mitte üks kord, jõulude ajal, vaid regulaarselt igal nädalal.“
Sadades kauplustes ja annetuspaikades üle Eesti saab alates 18. oktoobrist annetada oma kroonimündid Toidupanga tegevuse laienemise heaks.
Kampaaniat avav pressiüritus toimub täna, 14. oktoobril kell 14.30 Tallinnas Pelgurannas Toidupanga ruumides aadressil Randla 13. Kohapeal saab rohkem teada nii Toidupanga tegevuse kui ka annetuskampaania kohta, täita taskusse unustatud sentidega kõige esimest annetuskasti ning aidata vabatahtlikke toidupakkide kokku panemisel.
Kampaania korraldamisel tulid Eesti Toidupangale appi kodanikuliikumine Teeme Ära!, AS G4S Eesti, Eesti Kaupmeeste Liit ning Eesti Pangaliit.
Täpsem info:
Tiina Urm, tel 5300 0515, e-post: tiina@teemeara.ee, Skype: twistedtiina
Alates 1. augustist 2011 asub Vanemuise draamajuhi ametikohale Urmas Lennuk. Praeguse draamajuhi Sven Karja tähtajaline tööleping lõpeb 2011. aasta suvel.
Urmas Lennuk lõpetas aastal 1990 Tamsalu Keskkooli ja aastal 2000 EMA Kõrgemas Lavakunstikoolis lavastaja eriala. Ta on töötanud Tamsalu Kultuurimaja kunstilise juhina ja Saue Keskkoolis eesti keele ja kirjanduse õpetajana. Alates aastast 2000 on Urmas Lennuk olnud Rakvere Teatri kirjandusala juhataja, dramaturg ja lavastaja. Ta on töötanud ka EMA Kõrgema Lavakunstikooli dramaturgia õppejõuna. Urmas Lennuk on kahekordne Eesti Näitemänguagentuuri (ENA) näidendivõistluse võitja. Tema näidenditest on lavale jõudnud “Kadrioru vanad”, “Rongid siin enam ei …”, “Ellumõistetud”, “Taksitrallitajad”, “Boob teab”, “Jumalaema kiriku kellamees”, “Igavene kapten”, “Frankenstein – mäng elu ja surmaga”, “Muinasjutumees”, “Koidula”, “Casanova”, “Päeva lõpus”, “Igavene kapten”, “Kadunud tsirkus”.
Urmas Lennuki poolt valitud repertuaari saab Vanemuises näha alates jaanuarist 2012, kuid ta osaleb ka 2011. aasta sügisperioodi planeerimises.
Ave-Marleen Rei, Vanemuise teatri pressiesindaja
Kiiresti süvenev tsüklon liigub üle Soome Peterburi poole. Keskpäeval tugevneb loodetuul saartel ning seejärel lääne- ja looderannikul järk-järgult 17-22 m/s. Õhtuks ulatuvad loodetuule puhangud mandril 15-18, rannikul 28-30 m/s.
Tormi tipphetked võivad jääda 14. okt kella 18 kuni 15. okt öösel kella kolme vahele.
Eile avati pidulikult 21 miljonit krooni maksma läinud Tumalast läbi Orissaare Väike väinani kulgev maantee, kirjutab ajaleht Meie Maa.
Vallavanem Aarne Põlluäär ütles, et Orissaare on pärast kevadest sügiseni toimunud ehitustöid põhjalikult muutunud. “Oleme linnaga võrdsel tasemel,” märkis vallavanem, lisades, et elanikud on tulemusega väga rahul.
Kevadel alanud Orissaaret läbiva ligi seitsme kilomeetri pikkuse maanteelõigu põhjaliku rekonstrueerimise käigus ehitati uus teekate, rajati kõnniteed ja välisvalgustus.
“Endist kõrghaljastust on nüüd palju vähem, see tegi vaatevälja avaramaks ja paremaks ning Orissaare muutus palju ilusamaks. Soovitan kõigil meile külla tulla ja ise vaadata,” rääkis Põlluäär.
Vallavanema sõnul oli valla jaoks tegu äärmiselt mahuka projektiga, kuid suurema osa ehituse maksumusest kattis riigi maanteeamet oma vahenditest. Rekonstrueeritud teelõik algas väinatammist ja lõppes Kuressaare-Kuivastu maantee ristis. Vastava ehitushanke võitis Tallinna firma TREV-2.
11. detsembril kell 11-16 toimub Võru kesklinnas jõulukuuse juures jõululaat, kuhu oodatakse oma kaupa müünma käsitöölisi ja kauplejaid nii Võrumaalt kui ka kaugemalt.
Kauplema on oodatud käsitööga kauplejad, talu- ja aiasaaduste, suitsuliha-, hapukapsa- ja vorsti-, mee-, mooside, kõikvõimalike hoidiste ning maiustustemüüjad. Väga teretulnud on müügilettidele piparkoogid. Oodatud on ka toitlustajad, kes pakuksid laadalistele kuuma sööki ja jooki.
Endiselt pole jõululaadale oodatud laialt levinud võõramaise turukaubaga kauplejad.
Kohamaksu ei küsita, aga kauplejatel palutakse kohale tulla oma müügilaua, -telgi, -rõugu vms-ga. Et jõulumeeleolu veelgi suurendada, palutakse müüjatel oma müügikoht võimalusel temaatiliselt kaunistada.
Huvitavamad ja kaunimad müügikoha kujundajad saavad Võru linnavalitsuse poolt tunnustatud.
Osalemissoovist palutakse teada anda hiljemalt 26. novembriks e-postil tiina.hallimae@voru.ee või tel 785 0922.
Võrumaa Arenguagentuur ja Eesti Kodanikuajakirjanduse Selts kutsuvad 4. novembril Võrumaa kutsehariduskeskuse peamaja saali konverentsile „Ise teemegi ära?“
Konverentsil räägitakse teemadel, mis puudutavad ajakirjandusega suhtlemist ja selle ise paremaks tegemist ning teenuste delegeerimist omavalitsuste ja kodanikeühenduste vahel.
Konverentsile on oodatud kodanikeühenduste ning omavalitsuste inimesed. Konverentsi toimumist maakonnas toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital, seetõttu on konverents osalejatele tasuta.
Registreerimine konverentsile toimub Võrumaa Arenguagentuuri kontaktidel ene@vaa.ee või 786 8367. Registreerides andke teada, millises töörühmas soovite osaleda.
Pdf-formaadis konverentsi päevakava leiab siit:
Nagu selgub looduskaitseorganisatsiooni WWF kolmapäeval avalikustatud raportist Living Planet, on eestlased kujundlikult tõepoolest Kalevipojast põlvnev rahvas, sest Eesti elaniku ökoloogiline jalajälg on ligi kaheksa hektari suurune.
Raporti kohaselt asub Eesti loodusressursside kasutamise ehk ökoloogilise jalajälje poolest maailmas esirinnas ehk kuuendal kohal Araabia Ühendemiraatide, Katari, Taani, Belgia ja Ameerika Ühendriikide järel.
Araabia Ühendermiraatide elaniku ökoloogilise jalaläje suuruseks on 10,6 ja katarlasel 10,5 hektarit. Taanlase vastav näitaja on 8,3 ning Belgia ja Ameerika Ühendriikide elaniku oma kaheksa hektarit.
Eesti elaniku ökoloogilise jalajälge suurus on 7,9 hektarit.
Soomlase ökoloogilise jalajälje suuruseks on 6,2 hektarit.
Ökoloogiline jalajälg on mõõdupuu, millega mõõdetakse tegevuseks vajaliku loodusressursi kasutamist.
Milline on sinu ökoloogiline jalajälg? Arvuta siit: http://www.ut.ee/mobility/jalajalg/
Allikas: www.ilmajaam.ee
Kadrina keskkool võõrustas 30. septembrist 5. oktoobrini kaugeid külalisi Itaaliast, Portugalist, Poolast ja Türgist, tutvustades neile Eestit, meie kultuuri ning põgusalt ka ajalugu.
Kadrina keskkool on juba teist ja viimast aastat seotud õpetaja Merike Siku juhtimisel Comeniuse projektiga Top School Calendar Events. Projekti eesmärgiks on tutvustada erinevaid maid ning nende tähtpäevi, arendada tolerantsust ja avardada maailmapilti. Külastatud on juba kolme riiki: eelmise aasta sügisel Türgit, selle aasta talvel Itaaliat, kevadel Portugali, nüüd oli kord Eesti käes. Nelja riigi õpilased ning õpetajad said võimaluse avastada meie väikest maad kohalike juhatusel.
Külalised olid oodatud Eestisse 30. septembriks. Selleks hommikuks oli planeeritud ekskursioon Tallinnas. Edukalt tutvuti Tallinna enda, Rocca al Mare vabaõhumuuseumi ning Tallinna vanalinnaga. Eestit ja Eesti ajalugu tutvustas mitmekesisele rühmale Kadrina keskkooli õpetaja Hegi Soosaar. Esimese pika ja hariva päeva lõpetuseks oli aeg viia rahvusvahelise grupi õpilased oma uutesse kodudesse, noortel oli võimalus nõnda näha ka eesti elu õige lähedalt.
Järgmisel päeval toimus külaliste tervitamine ning Kadrina kooli, Kadrina ja Lääne-Virumaa tutvustus ning kontsert, kus iga riik end esitles. Pidulikum esitlus oli avatud tervele Kadrina keskkooli vanemale astmele. Nii said ka eesti õpilased näha ja kuulda välisriikide eripäradest presentatsiooni, laulu, mustkunsti näol, kuid ka Kadrina koolipinginühkijad andsid ülevaate meie tantsudest, lauludest, mis nii külalistele kui kohalikele sügava mulje jättis. Õhtul toimus moeshow ning võõramaalased said teha omad järeldused Kadrina keskkoolis toimuvatest sellelaadsetest üritustest.
Nädalavahetusel oli itaallastel, portugallastel, poolakatel, türklastel ning võõrustajatest eestlastel võimalus imetleda Lahemaa loodust, piiluda Eesti põnevat varjukülge Ida-Virumaa põlekivimuuseumis, lehvitada Venemaale ning näha vene õigeusku Kuremäe kloostris. Paljudele külalistele jäigi kõige enam meelde Lahemaa köitev rohelus ning õigeusu kloostri külastamine, enamik puutus selle usuga kokku esmakordselt.
Esmaspäev, 4. oktoober oli tööpäev, terve hommik olid nelja rühma jaotatud õpilased ametis tähtpäevade kalendri koostamisega. Igas grupis juhatas ning aitas tehniliselt üks-kaks eesti õpilast. Pärast lõunasööki esitlesid rühmad oma kokku kogutud tähtpäevi ülejäänud comeniuslastele. Samal päeval oli külalistel kaRakveres kohtumine Lääne-Viru maavanema Einar Vallbaumiga. Tiheda päeva lõpetuseks oli meeldejääv hüvastijätupidu Viitna kõrtsis, kus peale söömise ka kõik projekti liikmed tantsima kutsuti, kaerajaan oli ülipopulaarne ning vaid väga vähesed, kui üldse keegi, jäid välja.
5. oktoober, viimane päev langes kokku õpetajate päevaga. Hommikul oli Eestit avastavatel õpilastel võimalus viibida abiturientide läbi viidud tundides, hiljem viidi kõik välismaalased Rakvere linnust vallutama. Pärastlõunaks oli Eesti reis ametlikult läbi ning aeg oli Kadrinast lahkuda. Mõned eesti õpilased läksid külalisi ohutult Tallinna saatma. Pärast pikka pisaraterohket hüvastijättu pealinnas sai projektikohtumine siin riigis ka mitteametlikult läbi.
Laura Kiur, Kadrina keskkooli õpilane
Tänavu on Eesti soouurimisel väärikas juubel: 100 aastat tagasi asutas Balti sooparanduse selts Toomale sookatsejaama, mis oli esimene tolleaegse Vene impeeriumi aladel ja üks esimesi kogu maailmas. Sajandi jooksul on Toomal tegutsenud mitu asutust, kuid kõigil neil on olnud ühine eesmärk: uurida soid ning anda edasi teadmisi ja oskusi sooteaduse, sookultuuri- ja maaparanduse kohta.
Tooma jaama asutamine võimaldas hakata Eesti soid sihikindlalt uurima, algul soode kuivendust ja põllumajanduslikku kasutust, hiljem, 20. sajandi teisel poolel, lisandusid soometeoroloogia ja -hüdroloogia pidevvaatlused. Viimastel aastakümnetel on olulisemaks muutunud soode kaitsega seotud uuringud.
Tooma ei kujunenud Eesti soouuringute keskuseks juhuslikult. Veeolusid reguleeriti ja maid kuivendati siinmail juba varem. Aastail 1871–1872 laskis Vaimastvere mõisnik kaevata viie kilomeetri pikkuse ja kahe-kolme meetri sügavuse Suurkraavi ehk Uusjõe Endla järvest läbi raba Sinijärve ning sealt Põltsamaa jõkke. Loe edasi: Eesti soouurimine saab 100 aastat vanaks
Kogu ruumi täidavad kolmeteistkümnest kausist koosneva heliallikate komplekti vibratsioonid. Suurimad neist on poolemeetrise läbimõõduga kausid, millest kostvad helid mõjutavad kuulajate alumisi energiakeskusi. Väikseima läbimõõduga helikauss aga paitab oma helidega teadvuse kõrgeimaid sfääre. Kristallkausside komplekt kokku laeb ja puhastab nii kuulajate füüsilist kui ka emotsionaalset mõtte- ja vaimkeha.
Kaasa paluvad korraldajad võtta joogamati ja teki või midagi muud pealevõtmiseks. Helivoogudesse laadima ja puhastuma on võimalik tuua ka pudel vett ning lemmikvääriskive.
Taas on algamas Tartumaa Muuseumi populaarne mõisaloengute sari. 2010 aastal on võimalik kuulata loenguid viiel teemal. Kõik loengud toimuvad laupäeviti algusega kell 14 Tartus, Eesti Rahva Muuseumi näitustemajas (J. Kuperjanovi 9).
Mõisaloengute programm sügisel 2010:
16. oktoober – Taanlastest mõisaomanikud 18. – 20. sajandil
30. oktoober – Puurmani mõis ajalooliste arengute kontekstis
13. november – Reduktsioon ja restitutsioon ajaloolisel Tartumaal
27. november – Perekond Girard de Soucanton ja nende mõisad
11. detsember – Vene valitsejate donatsioonid ajaloolisel Tartumaal 18. sajandil
Lektor on Tartu Ülikooli ajaloodoktorand Märt Uustalu. Loengud on tasuta, kõik huvilised oodatud.
Info tel 7456141, www.tartumaamuuseum.ee
Allikas: tartumaa.ee
Euroopa Liidu noorte kodanikuharidusprogrammist sai neljandas taotlusvoorus toetust 16 Eesti noorteprojekti. Kokku toetas programm Euroopa Noored noorteprojekte rojkem kui 2,4 miljoni krooniga.
Näiteks sai toetust kaks rahvusvahelist noortevahetust, mis annavad Eesti ja teiste riikide noortele võimaluse ühistegevuse käigus endi jaoks olulisi teemasid käsitleda ning üksteise kultuurilisi sarnasusi ja erinevusi tundma õppida.
5.-10. oktoobrini toimus Portugali pealinnas Lissabonis Euroopa turismi-ja hotellikoolide aastakoosolek ja rahvusvahelised kutsevõitlused. 700 parimat õppurit ja nende juhendajat üle Euroopa võrdlesid oma teadmisi ja oskusi. Eesti õpilased võitsid kaks medalit: vastuvõtutöö ning restoraniteeninduse võistlusaladel.
Kutsevõistlustel osales kokku üle 130 kooli enam kui 30 riigist. Võistlusaladeks olid: turismiettevõtte juhtimine, vastuvõtutöö, baaritöö, veini serveerimine, turism, kondiitritöö ja restoraniteenindus.
Võrumaa Kutsehariduskeskus (VKHK) osales turismialastel rahvusvahelistel võistlustel kolmandat korda. Turismi- ja toitlustuskorralduse III kursuse õppur Liina Lõhmus osales turismipiirkonna juhtimise võistlusel ja Katerin Rämmar Turismi- ja toitlustuskorralduse kolmandalt kursuselt vastuvõtutöö võistlusel. Igal võistlusalal loositi rahvusvahelised meeskonnad. Võistluskeeleks olid prantsuse või inglise keel, kuid võistelda ei saanud oma emakeeles. Katerin Rämmari meeskonnakaaslane oli Hollandi noormees Mitchell Andrew Vos. Loe edasi: Eesti kutseõpilased võitsid Portugalis kaks medalit
Täna on Kolkjas elava vanausulise Savva Savarovi (86) ingli nimepäev, nii ta kylauudis.ee reporterile teisipäeval Peipsi ääres Kolkjas kinnitas. Vanahärra rääkis ka sellest, milline on praegu elu maal ja kuidas ta ennast vähist terveks ravis.
Kuidas vanausulised praegu elavad?
Vanausulised on kõik vanad, noori on vähe. Noored ei ole vana- ega uueusulised, neil pole usust midagi. Külaelu ei edene, vaid sureb välja.
Kas on kurb meel, et külaelu on hääbumas?
No muidugi teeb kurvaks. Noori on vähe. Kõik on vanad – pensionärid.
Kuhu noored on läinud?
Noored läksid kõik linna. Kergemat elu otsima. Aga vanad elavad omaviisi.
Millega te siin oma päevi sisustate?
Mina pensionär ei jõua enam midagi teha. Käin mööda küla. Mul raha nii palju ei ole, et restoranis käia, aga mujal küll. [Meie kohtasime teda Peipsimaa külastuskeskuses.]
Elate üksinda?
Naine on mul juba 16 aastat surnud, aga pere mul on. Peres on vennapoeg naisega ja nende tütar ja tütrel on ka juba poeg ja tütar. Vennapoeg on mulle nagu oma poeg. Ta jäi varakult orvuks ja meie kasvatasime ta üles. Loe edasi: Peipsiääre vanahärra Savva peletab haigusi eetriga
Augustis sisuliselt 0-kroonise eelarvega tegevust alustanud õhinapõhine uudiste- ja infoportaal kylauudised.ee on tänaseks kogunud ligi 8000 unikaalset kasutajat. Ent sõna levib ning uusi lugejaid ja info saatjaid lisandub iga päevaga.
Ootame inimestelt, kodanikeühendustelt, omavalitsustelt ja teistelt organisatsioonidelt igasugust praktilist infot, samuti arvamusi, mis puudutavad meie kõigi igapäevaelu. Aadress info@kylauudised.ee on kõigile avatud.
www.kylauudis.ee on pälvinud lühikese tegutsemisajaga hulgaliselt positiivset tagasisidet. Ootame ka teie kommentaare ja mõtteid, kuidas portaali koos veelgi paremaks teha. Kodanikumeedia näitab suunda, kuhu ajakirjandus liigub – me kõik saame ise kaasa aidata, et ajakirjandust paremaks muuta.
Kylauudis.ee toimetus
Täna alustas tegevust Delfi kuulutusteportaal Müü!, kus saab tasuta kuulutada. Portaali loomisel peeti oluliseks seda, et kuulutuse lisamine oleks lihtne ning kuulutaja leiaks ostja oma kodu lähedalt.
Müü! kutsub üles realiseerima oma vähest kasutust leidvaid asju või oskusi ning selle eesmärgiks on öelda inimestele, et müümine on lihtne ja kõigile kättesaadav. Müü! keskendub sellele, et kuulutusi otsitaks oma kodukohast. Lähedal asuvate inimestega on lihtsam, usaldusväärsem ja reaalsem müügitehinguni jõuda. Selleks saab kuulutuste otsimisel koheselt portaali avalehel valida oma maakonna kuulutused ning vajadusel täpsustada valikut valdade kaupa. Vaata lähemalt siit.
Allikas: Allan Sombri, Delfi
